KEHTNA VALLA AJALEHT

Nr. 6 (85) 9. september 2003 Vali õige tee!

RAHVAHÄÄLETUS 14. septembril 2003.a. toimub rahvahääletus, mil Eesti kodanikud, kes Vallavolikogu ja rahvahääletuse päevaks on saanud 18-aastaseks, saavad väljendada oma tahet Eesti Euroopa Liiduga ühinemise suhtes. Hääletamine on sarnane vallavalitsuse Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimisega. Valla valimisjaoskondade asukohti ega piire ei ole muudetud. Rahvastikuregister koostab nimekirjad ja saadab hiljemalt 20 päeva enne hääletamist välja hääletajakaardid. pöördumine Rahvahääletuse päeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00 Eesti rahvas on 14. septembril tegemas suurimat ning Eelhääletamine on 08.-10. septemberil kell 12.00 kuni 20.00. Hääletaja tähtsamat valikut pärast iseseisvuse väljakuulutamist, täidab hääletussedeli ise. Kui hääletaja ei ole kehapuude tõttu võimeline hääletussedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha avaldades oma arvamust Euroopa Liiduga ühinemise ja teine hääletaja. Hääletaja teeb hääletussedelile märke vastuse “jah” või Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses. “ei “ lahtrisse. Eelhääletamise algusele eelneval nädalal avalikustatakse Iga kodaniku arvamus on ülitähtis, et määrata meie riigi rahvahääletuse korraldamise otsus ja rahvahääletusele pandav tulevik. seaduseelnõu Riigi Teatajas. Vabariigi Valitsus on riigi iseseisvuse aastatel pidanud Eelhääletamise päevadel on võimalik hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda. Meie vallas on selliseks jaoskonnaks pikki ja põhjalikke läbirääkimisi liitumiseks ühtsesse jaoskond asukohaga vallamajas. Euroopasse. Nüüd oodatakse meie otsust. Kui hääletaja tervise tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel ei saa hääletada Kutsume üles kõiki hääleõiguslikke vallakodanikke osa- hääletusruumis, võib ta taotleda kodus hääletamist. Vastavaid kirjalikke lema referendumil ja väljendama selgelt oma seisukohta taotlusi võetakse jaoskondades vastu kuni rahvahääletuse päeva, s.o Eesti tuleviku kujundamiseks. 14.septembri kella 16.00-ni. Hääletama minnes võtta kaasa isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, Leiame, et praegu on kaalul kogu rahva ja riigi tulevik. juhiluba, pensionitunnistus). Ilma kehtiva riigiasutuse poolt välja antud dokumendita Teile hääletussedelit anda ei saa. alevik, asub Eidapere rahvamajas valimisjaoskond nr 4 Paluküla, Lalli, Põllu, Kastna, Palasi valimisjaoskond nr 1 Ingliste, Pae ja Lau küla külad,asub külad, Lelle alevik, asub Lelle rahvamajas Ingliste Lasteaed- Algkoolis Kehtna valimisjaoskond nr 5 Käbiküla, , , , valimisjaoskond nr 2 Kaerepere , Kumma, Põrsaku, , , , Kärpla, , Nadalama, , Kehtna-Nurme, Valtu- Nurme, , Saunaküla külad, Kaerepere alevik, asub Valtu klubis Koogimäe, Rõue, , Lellapere- Nurme, Metsaääre külad, Kehtna Eidapere valimisjaoskond nr 3 , Kõrbja , Mukri, Saarepõllu, ja alevik, asub Kehtna vallamajas. , Lokuta, , Ahekõnnu, Selja, Nõlva, , Ellamaa külad, Reet NERO Valla Vaatleja 2 Ametlik IN MEMORIAM VALLAVOLIKOGUS Volikogu tuli kokku 19.augustil. Kohal oli 15 volikogu liiget, puudus neli. Hakatuseks kuulati vallavanem Kalle Toome- tit, kes andis ülevaate suvekuudel tehtust: lõpe- tati 1,24 miljonit krooni maksma läinud Kehtna aleviku Staadioni tänava rekonstrueerimine. Plaanitud eelarve võimaldas tehta 90 000 krooni eest plaaniväliseid töid. Valmis on Kehtna lasteaia Jevgeni Samuel osaline akende vahetus ja Kunstide Kooli elektri- tööd. Lõpetamisel on Valtu Põhikooli akende vahetus. Valtu Hoiuühistu kontorihoone müüdi, 29.05.1952-27.08.2003 uus omanik on nõus jätkama raamatukogule ruumide rentimist ja vajadusel lisaruume andma raamatukogu laiendamiseks. Üsna pea lõpeb Valtu lasteaia remont (akende vahetus + köök). Uuendati Lelle aleviku tänavavalgustust. Kinnitati jaoskonnakomisjonid 14.septembril 27. augustil lahkus manalateele Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli eriainete õpetaja, toimuva rahvahääletuse läbiviimiseks. Algatati tehnikamagister Jevgeni Samuel. Koolipere on sügavas leinas. Kehtna aleviku Viljandi mnt 1 A krundi ja Lasteaia Jevgeni Samuel sündis Hiiumaal. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Tallinna Kalatööstuslikus tn 12 maaüksuse detailplaneeringud. Sotsiaal- Merekoolis, kõrghariduse omandas Kaliningradi Kõrgemas Inseneride Merekoolis 1980.aaastal. pinnaks kinnitati Lokuta 3-2 korter. Muudeti Perekonna loomine sundis pikkadest merereisidest loobuma ja 1982. aastast töötas ta Kehtnas Kehtna Lasteaia põhimäärust ja kinnitati lasteaia üldtehniliste ainete õpetajana. Oma põhitöö kõrvalt õppis ta Ukraina Põllumajanduse uued koosseisud seosel Lelle Lasteaia likvidee- Akadeemia pedagoogika teaduskonnas, õppekursusel Uppsala Põllumajandusülikoolis ning rimisega ja liitmisega Kehtna Lasteaiaga. lõpetas 1996. aastal EPMÜ mittestatsionaarse magistratuuri ja talle omistati tehnikamagistri OÜ Alto Soojus võlast. Kalle Toomet: eel- teaduskraad. olevaks kütteperioodiks on Alto Soojus kütte Kogu oma energia pani ta kooli arengusse. Tema eestvedamisel loodi Kehtna MTK-s varunud. Koostööna Alto Soojusega esitatakse energiamajanduse eriala, mille tööd ta suure entusiasmi ja pühendumisega juhtis. taotlus EL Struktuurifondi Projektide Ettevalmis- Trotsides rasket haigust, jätkas ta tööd viimaste elupäevadeni. tamise Fondile rahataotluseks, et viia läbi Pingelisele tööle aitas vaheldust tuua osavõtt mälumängudest ja jahiseltsi tegevusest. Ta oli kaugküttesüsteemi arengukava koostamine. populaarne õpetaja, meelde on jäänud tema hiidlase huumor ja huvitavad mõttemõlgutused. Varade eest tasumata võla osas vallavalitsus Jevgeni peres on sirgunud kaks poega: Tanel ja Tenno. Tanel on kõrghariduse omandanud ja lõplikku otsust teinud ei ole. Ühe võimalusena asunud tööle, Tenno jätkab õpinguid kõrgkoolis. on kaalumisel osaluse omandamine ettevõttes Mälestus heast, sõbralikust ja teotahtelisest kolleegist jääb igavesti meiega. maksmata võlasumma arvel. Teada on ka see, et Tunneme kaasa perekonnale, mälestame teda ja tunneme temast puudust. EL annab toetusi ainult kohaliku omavalitsuse Kehtna MTK osalusega ettevõtetele. Vallavalitsus koos voli- kogu majanduskomisjoni ja Alto Soojuse esinda- jaga tegelevad probleemiga edasi ja septembri- või hiljemalt oktoobrikuu volikogusse esitatakse konkreetne otsuse eelnõu. Tõnis Blank tutvustas Lahkus hea sõber ja jahikaaslane lühidalt ühiskondliku leppe sõlmimise lähte- aluseid, mille põhjal lepe sõlmitakse. Ühiskondlik Augustikuu eelviimasel päeval sängitasime kodusaare Hiiumaa mulda Jevgeni Samueli, kes sõprade lepe ei ole kohustus valitsusele ja parteidele, vaid seas ja ka laiemalt oli tuntud kui Sam. Jätsime igaveseks hüvasti sõbra, kaaslase, kolleegi ja õpetajaga. hea tahe. Tutvustamiseks esitati leppe eelnõu, Poolteist aastat kestnud raskes võitluses haigusega elu ja surma peale tuli Samil alla vanduda, kuid mille kohta oodatakse volikogu liikmete arvamusi Sam võitles mehiselt ja me ei saa kunagi teada, mida ta pidi taluma ja kannatama. ja ettepanekuid. Tundsin Sami üle kahekümne aasta kui ustavat jahikaaslast. Koos sai külmetatud pakaselises laanes metssigu varitsedes, vettitud Kehtna kandi soodes ja rabades põdrajahil, söödetud sääski soojadel suveõhtutel sokujahil olles. Oleme koos näinud, kuidas tormis murduvad mastimännid, kuidas langevad põdrapullid. Jahimeestele on elu ja surm looduse lahutamatuks osaks. Ometi tundub surm Maakorraldus- nii ebaloomulik ja julm, kui see puudutab meid ennast või meie lähedasi. Sam oli mees, kes püüdis elumerel hoida oma kurssi, trotsides vastutuuli, torme ja karisid. Ta oli alati heatujuline ja sõbralik, aga samas sihikindel ja visa oma eesmärkide saavutamisel. Sageli tundus teenistus teatab tema põhjalikkus liigse nokitsemisena, aga jääb üle vaid tagantjärele imestada, kui palju ta jõudis ja kui eesmärgipäraselt liikus ta eluteel. Vallavalitsus esitas 28.augustil maavanemale Kadestamisväärne oli Sami anne noorte õpetamisel ja juhendamisel. Ta ei laskunud kunagi õpetatava tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks vabade põllumajandusmaade ja vabade metsamaade tasemele, aga ei tekitanud ka barjääri noore inimesega, mis võimaldas tal olla vahetuks eeskujuks ja maatükkide registreerimislehed ja asendi- austatud õpetajaks. Seepärast ei pidanud Kehtna tehnikumi mitmete lendude noored mehed paljuks plaanid. sõita Hiiumaale, jätmaks hüvasti endise õpetajaga. Maavanem vaatab kuu aja jooksul läbi Heaks isaks ja õpetajaks oli Sam ka oma poegadele, kellest on kasvanud samasugused täpsed, esitatud materjalid ning annab loa nende avalikuks sõbralikud ja abivalmis inimesed. Järgides isa jahimehe – eeskuju, on jahimeheks saanud ka poeg väljapanekuks. Teade väljapaneku koha, alguse Tanel. ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes. Vabu põllumajandusmaade maatükke on Sam on lahkunud, aga ta elab edasi sõprade ja jahikaaslaste südametes ning mälestustes. Avaldame võimalik taotleda kasutusvaldudusesse siirast kaastunnet Sami prouale Üllele, poegadele Tanelile ja Tennole. maareformi seaduse § 23.3 esitatud tingimustel. Vaba metsamaa erastamist reguleerib Kehtna jahimeeste nimel Alvar TIMMI maareformi seaduse § 23.4. Euroopa Liit, vallavalitsus Valla Vaatleja 3 liitumisleping ise on ligi 6000 lehekülge pikk, ja MINNA VÕI MITTE MINNA kogu EL seadusandlus ligi 100 000 lehekülge. On üsna selge, et üheski eksisteerivas liidus (see on see küsimus) ei saa olla ühel liikmel ainult õigused ja ainult oma huvid, vaid on ka kohustused ja teiste Kuidagi kiiresti ja ootamatult läheneb päev, mil põllumajandusele. Neid toetusi pakutakse meilegi. huvidega arvestamine. EL on seda printsiipi peame kõik langetama Eesti ja iseenda jaoks Kuigi esialgu mitte samas mahus kui vanadele piisavalt hästi rakendanud. Silmas peetakse hästi tähtsa otsuse. Minna Euroopa Liitu, või mitte. olijatele. Aga selge on ka see, et Eesti oma toimivat ühendust, kelle liikmed jagavad ühiseid Ega meil tegelikult polegi vaja kuhugi astuma eelarvest nii suuri rahasid maaelu toetamiseks väärtusi, majandusruumi, tööjõu ja kapitali vaba hakata – EL tuleb ise meie juurde: meie maale, pole kusagilt võtta. (Või pole üliliberaalset liikumist ning iga liikmesriigi keele ja kultuuri metsa, merele, linnadesse, küladesse ja kojugi. majandusmudelit pooldavad poliitikud seda respekteerimist. Kui ainult lubame. Ja kas ta tuleb natukeseks siiani tahtnud teha. Nüüd aga ollakse sunnitud Nii või teisiti tuleb otsus liitumise kohta teha ajaks külla või jääb päriselt siia…. pöörama pale ka maa poole.) On teada, et teadaolevate EL-i põhiprintsiipide järgi (mis Maailm muutub ning vaevalt õnnestub Eestil põllumajandustootjad hakkavad saama ca 1,5 iseenesest kogukonna eksistentsi loogika jääda isoleeritud neutraalseks väikeriigiks Ida ja miljardit krooni otse- ja muid toetusi aastas, et kohaselt õiged on) ja loota, et see, mis on lubatud Lääne vahel. Nii või teisiti mõjutavad meie tootmine ajakohastada ja oma töötajatele – ka teoks saab. Loodan, et EL ei taha saada majandust ja poliitikat maailmariikide ja nende korralikumat palka maksta. Lahenduse leiavad petturi oreooli, kui peaks petetama kümneid ühenduste tegemised-toimetamised. Peame vaid keskkonnaprobleemid. Peaks suurenema Eesti miljoneid ühinevaid uus-eurooplasi. otsustama, milline valik on parim. Kummale poole piirkondlik tasakaalustatus ja vähenema Eesti Päevalehe peatoimetaja Priit Hõbemägi kalduda. regionaalsed erinevused. on kirjutanud: Tegelikult üldse esimest korda saab eestlane On palju räägitud neist hüvedest, mis Euroliiduga ühinemine on hoopis usu, mitte ise otsustada, milline on ta riigi tulevik. hakkavad kehtima EL-is olles, samuti on palju teadmiste küsimus – kes usub sellesse, et Eesti Euroopa Liit loodi algselt eesmärgiga esitatud kahtlustavaid küsimusi meie identiteedi, saab ilma liitu kuulumata paremini hakkama kui kindlustada piirkonnas rahu. Euroopa rahvad riigi, keele ja kultuuri säilimise kohta. Ei tahaks praegu, hääletab ühinemise vastu; kes usub, et seoti majanduslikult omavahel nii tihedalt, et neil neid vastuseid ja hirmude mahavõtmisi kordama Euroopaga liitudes on tulevik ilusam, hääletab ei olnud enam põhjust ja tahtmist omavahel hakata, eks neid on kommenteeritud meedias liitumise poolt. Nii lihtne see ongi. (EP 29.08.03) sõdida. Ja see mudel on toiminud tänapäevani. piisavalt. Keda EL-i toimimise mehhanism Mina usun, et tulevik koos EL-iga on ilusam. Väljaspool EL piire pole aga rahu olnud. huvitab, see on üritanud asja selgeks saada. Tõnis BLANK EL-is tehakse väga suuri kulutusi maaelule ja Täielikult aga kogu infot vallata polegi võimalik: Õpilastranspordist Kooli ülekulud. Otsustati esitada volikogule 1.septembrist kuni 1.oktoobrini liiguvad VALLAVALITSUSES eelnõu Lokuta 3-4 sotsiaalkorteriks muutmiseks, õpilasliinide bussid möödunud õppeaasta samuti otsustati välja kuulutada enampakkumise marsruudil ning kellaegadel. Vastavalt valla- 02.07.2003 kahe asustatud korteri müügiks. Otsustati toetada volikogu otsusele 17.06. 2003 nr 19 (avaldatud Vallavalitsus rahuldas rea kauplemisloa R.Lemberi õppereisi Rootsi Kuningriiki, lükati juulikuu “Valla Vaatlejas”) töötab vallavalitsus taotlusi ning andis nõusoleku alkohoolsete tagasi perek. Kähari (Lellest) avaldus toetuse septembrikuu jooksul välja õpilaste sõidukulu jookidega kauplemiseks: OÜ Dardanus, H.E.S saamiseks elektrivõla katmiseks. Määrati kompenseerimise korra. Nimetatud korra Oma, Rapla Tarbijate Ühistu vallas paiknevad hooldajad A.Koppelile ja H.Hallikmägile. Anti kinnitamisel antakse sellekohane teade kõikidele kauplused. Anti välja korraldused tagastatud maa välja korraldus ehitusloa väljastamiseks OÜle koolidele, avaldatakse valla ajalehes ning maksumuse määramise akti kinnitamiseks ja Fooneks. Anti kauplemisluba ja jaemüügi õigus paigutatakse ka internetis valla koduleheküljele, kompensatsiooni määramiseks: alkohoolsetele jookidele Rapla TÜ Kaerepere et kõikidel õpilasliinide kasutajatel oleks võimalik Jaan-Vidrik VõrahansoLinnaaluste küla Allika kauplusele. Otsustati, et beebipakke juurde ei sellega tutvuda. Turvalist kooliteed! talu tellita, vaid jagatakse olemasolevad (sünni Arved Rästas Kehtna – Nurme küla Rämsi- registreerimisel) pisikestele vallakodanikele; Leida UUSALLIK Uuetoa talu edaspidi anda beebipaki asemel 400 kr (lisaks 500 Nõustuti Kärpla küla Mihkli katastriüksuse kroonisele vallapoolsele sünnitoetusele). Toetati ostueesõigusega erastamisega Mai-Ruth Simo- Jaan Reimi ettepanekut kasutada täiendavad Kehtna vallavolikogu neni poolt. EELK Rapla Maarja-Magdaleena summad – 500 000 kr – Valtu spordimaja esise 19. augusti 2003. aasta kogudusele tagastati Käbiküla külas ja Lellapera parkla ja tee korrastamiseks ja Eidapere aleviku otsusega nr 42 külas Koguduse ja Kirikule kinnistud. Valla- kõnnitee (kool-elamutsoon) rajamiseks. on algatatud Kehtna vallas valitsus määras raske puudega isikule tema 25.08.2003 Kehtna alevikus taotluse põhjal hooldaja. Toimus vallavalitsuse väljasõit Eidaperesse, 15.07.2003 kus peamine arutluse teema oli kohaliku lasteaia Viljandi mnt 1a krundi ja selle Vallavalitsus vaatas läbi laekunud taotlused ruumide olukord. Lasteaia praegused ruumid lähiala ning rahuldas need võimaluste piires. vajaksid väga suuri kapitaalmahutusi, samal ajal detailplaneering Järvakandi Peetri kogudusele eraldati on kultuurikeskuses täiesti kasutamata või ning kinnitatud lähteülesanne. kalmistupüha läbiviimiseks 1500 krooni, samuti vähese kasutusega ruume, mille ülalpidamiseks Detailplaneeringu algatamist taotles otsustati hüvitada Lelle naisrahvatantsurühmale tuleb teha valla eelarvest kulutusi. Arutelust Kohilas toimunud rahvakultuuri-päevadele sõidu võtsid osa Eidapere Kooli direktor Inge Pullat, OÜ Triger-E. transpordikulud. Nõustuti maa ostueesõigusega lasteaia juhataja Helmi Doktorov ning 19. augusti 2003.aasta Kehtna erastamisega Lokuta Kaater OÜ ja Ain Amburi lastevanemate esindaja Toomas Leiaru. Kaaluti vallavolikogu otsusega nr 43 on algatatud poolt. Rahuldati Varjula kauplemisloa ning võimalusi ruumide paigutamiseks nii koolimaja Kehtna alevikus Lasteaia tn 12 kinnistu puudega isiku taotlus hooldaja määramiseks. kui rahvamaja poolele ning isegi kombineeritud katastritunnusega 292002:001:1210 ja 19.08.2003 võimalusi. Peale pikka arutelu ja 3 lähiala detailplaneering ning kinnitatud Arutati õpilastranspordi korraldamist, eskiislahendusega tutvumist jõuti seisukohale, lähteülesanne. Detailplaneeringu Eidapere lasteaia ümberkolimisega kaasnevaid et lasteaia paigutamiseks kultuurikeskusesse algatamist taotles Rapla Tarbijate Ühistu. probleeme, kõne all olid valla allasutuste eelarved tuleb koostada veel neljas lahend, millega loodeti ja neist kinnipidamine, probleemiks Eidapere tutvuda järgmisel valitsuse istungil. Valla Vaatleja 4 Varia EPKK Raplamaa Teabekeskuse info 1. Investeeringutoetustest Analoogselt asendavad RAK meetmed teisi ulatuses. Praeguste arvestuste järgi kulub selleks 2004. aastal SAPARDi programmi meetmeid: M11 asendab ca´ 190 mlj krooni. Teatavasti on kolm aastat kestnud SAPARDi SAPARDi II meetme, M12 asendab SAPARDi III Kui RAK meetmete rakendamisel on nõutav programmi vahendid otsakorral ja tuleks pilku meetme, M13 asendab SAPARDi IV meetme, M14 taotlejapoolne kaasfinantseerimine, siis MAK heita järgnevate aastate võimalustele. asendab SAPARDi VI meetme. meetmetel kaasfinantseerimist ei nõuta. Põllumajandusministeeriumi andmetel on Lisaks nendele meetmetele rakendatakse 3. Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) 2004 – 2006 aastate investeeringutoetuste uued meetmed: info summa Riikliku Arengukava (RAK) järgi M15 – LEADER+ tüüpi tegevus e pehme abi MES uus nõukogu on valitud 15-liikmeline 868,3 mlj krooni, sh 41,6 % e 362,2 mlj krooni (informeerimine, koolitamine, jms), toetuse määr (senise 11-liikmelise asemele). põllumajandustootjate investeeringutoetuseks. kuni 100 % tehtavatest kulutustest; MES laenutooted jagunevad otselaenudeks RAK meede nr 10 (M10) asendab alates 2004. M16 – metsamajanduse toetamise meede, ja pankade kaudu antavateks laenudeks. aastast hästituntud SAPARDi programmi I taotlejateks saavad olla FIE – metsaomanikud või Pankade kaudu antavate laenutoodete osas meetme. Seda meedet rahastatakse Euroopa nende ühendused (ühistud); on olukord järgmine: väikeste ja keskmiste Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi M17 – nõuande- ja teabeleviteenistuse põllumajandustootjate investeerimislaenu (EAGGF) vahenditest ning Eesti riigi eelarvest. toetamine, selle meetme kaudu toetatakse ressurss on läbi, küll aga on laenuressurssi veel M10 rakendatakse suhteliselt sarnaselt nõustamist, koolitust, teabelevi ja ka talunike sõnnikuhoidlate ehitamise investeerimislaenule. senise SAPARDi tingimustega. Toetatavad asendustöötajate teenuse ostmist. MES otselaenude ressurssi on piisavalt. tegevused jäävad samadeks, lisanduvad ühe 2. Maaelu Arengu Kava (MAK) meetmete Praegu saab taotleda investeerimislaenu maa kinnistu piires tehtavad maaparanduslikud ja tutvustus ostuks ja uue laenutootena ühistulist otselaenu. infrastruktuuri investeeringud ning omatoodetud MAK meetmeid tutvustavad voldikud on 4. Brüsseli esindaja Aivar Niinemägi info põllumajandussaaduste töötlemiseks tehtavad saadetud kõigile PRIA registris olevatele Pärast ELga võimalikku liitumist jääb piima investeeringud. Toetatakse investeeringuga põllumajandustootjatele otsepostitusega. hind piiridesse 3.50 – 3.80. Ei maksa unistada ega seotud ettevalmistustöid kuni 12 % ulatuses Täpsemat infot nende meetmete kohta saate planeerida 5-kroonist piimahinda, sest ühtse investeeringust. küsida EPKK Raplamaa Teabekeskusest Kuusiku põllumajanduspoliitika (CAP) reform näeb ette Uudse momendina tulevad toetamisele ka tee 6 Raplas või telefonidel 94 342 ja 94 380. lõssipulbri ja või interventsioonihindade kasutatud masinad ja seadmed ning mitte- MAK meetmed on: alandamise. europäritolu masinad ja seadmed. Samuti ·ebasoodsate alade (LFA – alade) ja kesk- Eesti riik peab kiiresti otsustama, kellele toetatakse põllumajandusloomade esmaostu konnakaitseliste piirangutega alade toetus; hakatakse maksma tootmisest lahtiseotavaid aretuse eesmärgil. ·põllumajanduslik keskkonnatoetus; põllupinnatoetusi, kas põllumajandustootjatele M10 toetuse määr on kuni 50 % ·põllumaade metsastamise toetus; (maa kasutajatele) või maaomanikele. investeeringust, ebasoodsatel aladel (LFA – ·elatustalude kohanemise toetus; Alvar TIMMI, aladel) kuni 60 % investeeringust. Alla 40- ·sõnnikuhoidlate ehitamise toetus (kõige Raplamaa Talupidajate Liidu aastastele taotlejatele on toetused kõrgemad – mahukam). direktor vastavalt kuni 55 % ja kuni 65 % investeeringu Peale selle planeerib Eesti riik MAK maksumusest. vahenditest katta otsetoetuste lisamakseid 15 % EVL on tõusnud Eesti tugevamate Olge tüdrukute võistkondade hulka tähelepanelikud Lõppesid Eesti meistrivõistlused tüdrukutele, EVL mõtted on juba uues aastas, mis peaks kes on sündidnud peale 1987.a. 1. jaanuari. tulema huvitav ja loodame, et ka edukas! Selleks Suvi hakkab läbi saama ja taas hakkab uus Kaheringilise turniiri, mille teine ring toimus 25.- annab lootust üha täienev liikmeskond. Uus kooliaasta - ikka ju loodame, et see uus on 26. 08. Põlvas paremusjärjestus oli: “VUTIPESA” on loodud Kabalas, Hagudis ja parem kui eelmine. Lastele, kes juba teist ja 1. TKSK VISA Tallinn Raplas jätkame, Kohilas alustame. rohkemat aastat koolis käivad, loevad emad-isad 2. JK TAMMEKA Tartu Lugupeetud lapsevanemad! Teie tütrest võib sõnu peale, kuidas teel käituda, et ohutult kooli 3. EVL Kehtna saada tubli sportlane, kui ta liitub Eesti ühe jõuda. Esimest aastat kooliteed alustanud käivad 4. PÄRNU JK tugevama tüdrukute võistkonna – EVL-ga. 5. FCL ALLEGRO Põlva Loodame, et treeningtingimused sellel aastal on oma esimesed päevad kooli ema-isa kõrval. Sel 6. SK TERVIS Põltsamaa paremad ning tüdrukud kohusetundlikumad ning aastal on Kehtna Vallavalitsus teinud ära suure 7. FC LEVADIA Jõgeva võidujanulisemad võtmaks tuleval aastal töö, tagamaks koolilastele ja jalakäijatele 8. VIRU REISID Aseri kirkamaid medaleid! turvalist liiklust Kehtna alevikus. Suur tänu Registreeritud oli EVL võistkonda üle 20 Täname juba praegu, kus hooaeg kestab abi kõikidele, kes selles tänuväärses töös osalesid. tüdruku, kuid medalite eest andsid suurema eest Kehtna Vallavalitsust, Rapla Maakonna Kõikidele rattaomanikele panen südamele - panuse MARGIT VAVULSKI, ANNI Spordiliitu, Eesti Jalgpalli Liitu, firmasid, kelle hoidke oma kaherattalist abilist, pange ta lukku MADISSON, KÄRT HALLIKAS, VIIVIKA kaubamärgid on KIRE, MESUCA, SILWI, ja ööseks varju alla, et kuri käsi sellele ligi ei saaks. VIICKBERG, SIRLI OJA, KERTU LIEBERT, AGE KARMANI, NÄDALINE, MINIPRINT, CAFÉ Ratta vargused on üle Eestimaa lausa massilised UIBO, KETHY ÕUNPUU, GRETE KÕUTS, OLEE. Samuti suured tänud Kertu, Elina, Helina MARIA GONJAK, MAARJA MÄNNIK, mõõtmed võtnud, nii et vaadake ette! Kui Teile vanematele, kes on palju kaasa aidanud EVL pakutakse müüa ratast alla poole poehinna, siis JANIKA VEERSALU, KERSTI RAHUSALU, senisele toredale käekäigule. AGE DUPIKOV, ALEKSANDRA P.S. Meie auhinnakapp on täienenud kahe on reeglina alust arvata, et ratta päritoluga ei ole GONTÚAROVA. teise koha karikaga Põlva LOOTOS CUP kõik korras ja eelmine rattaomanik ei ole oma Treenerina aitas tüdrukute ettevalmis- turniiridelt 1987.a. sündinud ja nooremate ning rattast just vabatahtlikult loobunud. Teine asi on tamisel kaasa Tiit Kivisild – suur tänu tallegi! 1991.a. sündinud ja noorematele. Nooremad siis, kui rattamüüjat ise tunnete ja taust on teada. Tüdrukute tase on tublisti tõusnud ning tüdrukud olid: ANNIKA GONTÚARENKO, Rattaomanikud! Vaadake oma rattad üle, et mängude tulemused ettearvamatud. On välja MARY-LIIS KADAK, ELISE ANT, MARI-LIIS need oleks tehniliselt korras. Selles töös las kujunenud nn. “ebamugavad vastased”, mida OBERG, MARI-LIIS LEHEMETS, RAILI TIITS, aitavad lapsi isad või vanemad vennad. näitavad kujukalt ka mängude tulemused: KELLY-SUE BELJÄJEV, HELENA PRIIMÄGI. Mariann KUUSMANN, kaotasime kahele esimesele kõige napimalt 0:1, Tüdrukud olid tublid – mängiti ju oma esimest Valla vanemkonstaabel kuid võitsime FCL ALLEGRO võistkonda, kes turniiri ja mitmele oli see ka esimeseks mängis kahe esimesega viiki, 5:0. Sama võistluseks! Tel 051 488 19, 75 141 tulemusega saadi jagu ka tugevast PÄRNU JK Gunnar KURE võistkonnast, kes on käesoleva aasta tõenaolise Eesti naiste meistrivõistluste võitja järelkasv. Kehtna@ politsei Valla Vaatleja 5 Kehtna joogivesi saab maitsvaks, reovesi puhtaks Haisev ja sogane solgioja Kehtna aleviku kanalisatsioonitrasside ehitust Rapla linnas, maksjad oma raha kauge Kaerepere ja Kehtna südames on kadunud, ojasängis voolab jälle Uusküla, Valtu (Öökulli) külades ja Kehtna elanike joogivee parandamiseks? Euroopa Liidul puhas allikavesi. See on tänavu tehtud ülepumpla alevikus. Ehitatakse ligi 9 kilomeetrit vee- ja 23 on pikaajaline maaelu arendamise ja rahvastiku ja kanalisatsioonitrasside remondi tulemus. kilomeetrit reoveetrasse ja rajatakse 10 uut kinnistamise poliitika, mille eesmärgiks on vältida Halb joogivesi on olnud aleviku suurimaks pumplat. Projekt algab 2005. aasta märtsis. inimeste kuhjumist suurlinnade agulitesse, kus mureks juba aastakümneid. Süüdi on niihästi Trassid ja pumplad on valmis 2006.a. novembris. hakkavad vohama tööpuudus, vägivald, vana roostes veetorustik kui ka Kehtnat ümbrit- Selle projektiga peab Kehtna joogivee ja kanali- narkootikumid. Selline hävitav areng on toimunud sevad sood, mille vesi on suure raua- ja väävli.- satsiooniprobleem saama aastakümneteks niihästi Lõuna-Ameerikas kui ka Kagu-Aasias. sisaldusega. Soode vahelt ei saa Kehtnat ju välja lahendatud. Saksamaa ja Prantsusmaa maastikul on valitsevad viia, aga kolmkümmend aastat vana torustik Projekti üldjuht on Rapla abivallavanem Hans aga lausa klantspiltlikud väikelinnad ja külad. vahetati välja. Liibek ja projektijuht Vahur Tarkmees. Nende kaunis ilme ja mugav elu-olu ei ole aga Kokku asendati sellel aastal üle kilomeetri Kehtna valda esindavad projekti töögrupis mitte ainult kohalike inimeste suhtumise ja virkuse veetrasse, ehitati uus ülepumpla. Reovesi pumba- maanõunik Heik Past ja keskkonnaspetsialist- vili, vaid sihikindlalt Euroliidu poolt viiekümne takse otse uude puhastusseadmesse. inspektor Ülari Luisk. aasta jooksul toime pandud rahastamise tulemus. Ehitustööd, mida tegi AS AMAKS, läksid Rapla ja Kehtna valla sujuv ühine koostöö Euroopa Liidu tsentraliseeritud fondidest antakse maksma üle kolme ja poole miljoni krooni. Suur projekti elluviimisel tõestab hästi, et Euroliidu tasuta toetusi just nn. infrastruktuuri, see on osa rahast tuli Keskkonna Investeeringute rahaliste võimaluste ärakasutamiseks ei ole teede, vee- ja kanalisatsioonitrasside, prügimäge- Keskuse kaudu. sugugi hädavajalik vallad kokku liita. Saab ka ilma de, puhastusseadmete, elektri- ja sideliinide, Joogivee maitse ja puhtuse paremaks muut- hakkama. kaugküttekatlamajade ja -torustike remondiks. mine ja solgiuputuse vältimine on üks osa Kehtna Kehtna vallas on teisigi alevikke, mille joogi- Need on sellised kulutused, mis on ühele vallale valla arengukavas plaanitud tegevusest. Puhas, vee maitse küll palju parem kui Kehtnas ja ka ja linnale tihti üle jõu käivad ka rikastes lääne- rahulik, sõbralik – selline peab olema tulevikus reovee äravool paremini korraldatud, kuid kus maades, rääkimata vaestest Ida-Euroopa riikidest. Kehtna vald. pikema aja peale ette vaadates tuleb samuti välja Joogivee ja reovee olukorra parandamine ei Augustikuus kirjutasid Kehtna vald Rapla vahetada torustikud. ole ainuke Kehtna valla ettevõtmine, et muuta vallaga alla koostöölepingule, et alustada joogi- Vallavalitsus on andnud nõusoleku liituda elukeskkond maal hubaseks. Teine mure on teede vee parandamise ja reovee puhastamise projekti suure rahvusvahelise projektiga, mille maksu- ja tänavate korrashoid. Sellel aastal paigutati järjekordse etapiga. Praegu käivad ettevalmistus- museks ligi 500 miljonit krooni ja mille käigus korralik asfalt Kehtna aleviku sõidu- ja kõnnitee- tööd, projekti lepingule kirjutatakse alla 2004.a. parandatakse veevarustust ning kanalisatsiooni dele ja ehitati lastele eraldi kooliminekuteed. sügistalvel. 70 miljonit krooni maksvat rajatist ligi viiekümnes külas ja alevikus, mis jäävad Järgmistel aastatel on järjekorras teised alevikud. rahastab Euroopa Liida liitumiseelne fond ISPA. Matsalu alamvesikonda. Projekti käigus saavad Muret teevad üle kahekümne aasta vanad kaug- Vallad maksavad kahepeale kokku ainult 12,5% järgmistena uued torud ja pumplad Kaerepere ja kütte soojatrassid Kehtna alevikus, aga mõneti kõikidest kuludest, riigipoolne omaosalus on Keava alevikud, laiendatakse ühisveevärgi ja - ka Kaereperes, mis kipuvad läbi roostetama ja samuti 12,5% ning 75% võtab Euroopa Liit oma kanalisatsiooni süsteeme. Ka seda projekti kus on suur soojakadu. Ka nende rekonstruee- kanda. rahastab Euroopa Liit. rimiseks on hakatud raha taotlema Euroopa Projekti käigus jätkatakse veetorustike ja Mispärast annavad Euroopa Liidu maksu- Liidult. Jaak VITSUR

POLITSEITEATED kuuluvasse lukustamata sõiduautosse ning ära paakidest kokku 350 liitrit diiselkütet. Kahju 1500 · Ööl vastu 18.maid varastati Kaerepere võetud automakkraadio Sony ja ka teise krooni. alevikust Kase maja juurest seina najalt sõiduautosse, kust võeti ära akumulaator. Kahju * 7.-8.augustil varastati vaba juurdepääsu lukustamata jalgratas CHAMPION. Kahju 3000 700 krooni. kasutades Kõrbja külas A. A-le kuuluvast krooni * Ööl vastu 18.juunit on aknakile purustamise saekaatrist neli saeketast. Kahju 10 000 krooni. * Ööl vastu 14.juunit on parempoolse ukse- teel sisse tungitud Eidaperes Aleti teel asuvasse * 10.augustil kell 02:05 teatas Rapla klaasi lõhkumise teel sisse tungitud Kehtna OÜ Trakmets angaari, kust varastati nurklihvija, Päästeteenistus, et Kehtna alevikus Kooli 13 alevikus Õie kaupluse juurde pargitud G. P. akutrell ja kuuskantvõtmete komplekt. Kahju 3000 majas põleb korter. Tulekahju likvideerimise kasutuses olevasse sõiduautosse ning ära krooni. käigus leiti elutoast korteriperemehe A. L. võetud auto-CDmagnetofon. Kahju 1000 krooni. * Ööl vastu 26.juunit on sissetungitud Ingliste surnukeha. Süttimise arvatav põhjus on hooletu * Ajavahemikul 19.mai kella 00:00 kuni 20.mai külas AS Ingle töökotta ja varastatud suitsetamine magamisasemel. kella 12:30 on ukse lasipuu avamise teel sisse keevitusaparaat Mastering AC/DC 2500W ning * 9.augustil kella 10.00 - 19.30 ajal on akna tungitud Kehtna vallas A. L-le kuuluvasse garaazi 2 Würth külglõikurit 125 mm. Kahju 94 895 krooni. lahtikangutamise teel sisse tungitud Lelles ning ära viidud tikksaag Bosch, motoroller BV´S * Juuni lõpus – juuli alguses on Reonda külas eramusse ja varastatud L. E-le kuuluv rahakott Next Generation. Kahju 18000 krooni. V. M-ile kuuluvasse tallu sisenetud aknaklaasi koos 200 krooni sularahaga, transistorraadio ja * Ajavahemikul 10.mai kuni 2.juuni tungiti eemaldamise teel ja varastatud EV pass avaldaja 3-4 0,5 l pudelit viina. Kahju 750 krooni. Kaerepere alevikus uste lahtikangutamise teel K. nimele, 10 videokassetti, mootorsaag PARTNER, * 14.augusti öösel on võrkaia lõhkumise ja M.-i garaazi ja varastati 15 rulli Isoveri klaasvilla, 2 elektridrelli (vene päritolu), ketaslõikur ning ukseluku lõhkumise teel sisse tungitud Kehtnas 4 BMW ratast ja 2 veoauto rehvi. Kahju 9000 muid erinevaid tööriistu . Kahju 3500 krooni. Järvakandi tee 6 asuvasse autoteeninduse töö- krooni. * Ajavahemikul 24.mai kuni 12.juuli varastas kotta, kust võeti ära keevitusagregaat, sõiduauto * 1.juunil kella 01.00 ja 05.00 vahe varastati J. H. vaba juurdepääsu kasutades Eidapere rehvid, muid auto tarvikuid, tööriistu ja muru- Kehtnas Staadioni 3 asuva korteri diivanilaualt alevikus Tallinna mnt. 16a korterist M.N-le niiduk. Varaline kahju selgitamisel. vaba juurdepääsu kasutades A. A-le kuuluv kuuluva mobiiltelefoni NOKIA 3310. Varaline * 4.augusti öösel on vaba juurdepääsu mobiiltelefon NOKIA 3410. Kahju 1330 krooni. kahju 1400.-krooni. kasutades Kehtnas Kooli 7 esimesest trepikojast * 4.juunil kella 13 paiku avastati tulekahju * 24.juulil kella 1 ja 7 vahel on sisse tungitud ära võetud L. N-le kuulunud jalgratas SARDA Nõlva külas. Taastamisjärgus olevad hooned ukse lahti pressimise teel Käbikülas asuvasse SIERRA. Kahju 3000 krooni. hävisid täielikult. Põlengu käigus põles kulu ligi tallu ning varastatud sülearvuti HP ja * 17.augustil süttis teadmata asjaoludel viiel hektaril, mis põhjustas tuleohu talu mobiiltelefon Ericsson T 29. Kahju 35 000 krooni. Lokuta külas J. J-le kuuluva talu kõrvalhoone. ümbritsevas riigimetsas. * 28.juulil kella 20.55 ajal peeti Kehtna vallas Hoone koos sisustusega hävines täielikult. * Ajavahemikul 3.- 4.juuni on välisukse lahti Kalbu külas kinni relvadega salakütid. Esialgne kahju 100 000 krooni. tõmbamise teel sisse tungitud Kaereperes Valtu * Ööl vastu 1.augustit on Kehtna alevikus * 21.augusti öösel varastati Hertu külas asuva Seltsimajja ning ära võetud audio mikserpult Viljandi mnt 1 asuvasse ERGU OÜ Cafe Olee haa- maja lukustamata keldrist S. J-le kuuluv musta ATTR-MS-8, süntesaator CASIO WK-1800, gismüügipunkti sisse tungitud ukse lahtikan- värvi 21-käiguline mägijalgratas. Kahju 1800 kitarrisüntesaator KORG AX 100G, kaks 350 W gutamise teel ja varastatud mitmesuguseid krooni. kõlarit, kaks mikrofoni (PEAVEY ja SCHENNHEI- karastusjooke ja maiustusi. Haagisel häire- * 11.augusti öösel on lahtise akna kaudu ära SEN) ja mitmesegused pillijuhtmed. Kahju 37 700 signalisatsioon puudus. Kahju selgitamisel. võetud Kehtnas Kooli 9 asuvast korterist L. H-le krooni. * 5.augusti öösel kella 4 paiku varastati kuuluv mobiiltelefon Siemens C55. Kahju 2700 * Ööl vastu 14.juunit on sisse tungitud Vastja Kehtnas Kehtna Mõisa OÜ masinakeskuse õuel krooni. külas asuva talu hoovile pargitud T. K-le kahe traktori, T-150 K ja virtsapüti, kütuse- Valla Vaatleja 6 Saagem tuttavaks SAAGEM TUTTAVAKS Eidapere Kool

SAAGEM TUTTAVAKS On noorusajas palju päiksevalgust võimlemislinnak ja haljastus. Mil kooli tõttab suur ja väike sell * Kes aitavad? Urmas Sest koolitee on kõigi teede algus, Kooli sponsoriks on Eidapere ettevõtjad nagu Meid saatma aastateks jääb koolikell. AS REMFAKT, kes toetas õpilaste Helsingi Minn, On kooliaeg kui kirev vikerkaar, ekskursiooni; Priit Orupõld ja Uno Tomingas, kes Lelle Kus läbisegi pisaraid ja päikest. toetasid koolilogoga pastakate ostmist. Uno On omakoolitunne see, Tomingas premeeris õpilasi toreda ujumis- Põhikooli Mis ühendab sõbralikuks pereks suurt ja päevaga Valtus. Ei saa nuriseda ka Kehtna direktor väikest. vallavalitsuse abi ja toetuse üle. * On olnud toredaid ülekoolilisi üritusi. Kooli juhtkond : direktor Inge Pullat Meenuvad isadepäev, emadepäev, Vabariigi huvijuht Helgi Randla aastapäev, jõulupidu. Toimusid toredad majandusalajuhataja Helle Klükmann ekskursioonid, ainepäevad. Ilusad mälestused on Olen sündinud 18. märtsil 1955.a. jäänud pedagoogide tähtpäevadest. Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuu- Õpetajaskond: * Koolis töötab kunstiring, näitering, riteaduskonna. Täiendanud ennast erinevatel 1. Mare Haas inglise keel, ajalugu, ühiskond arvutiring, lilleseadering, tantsuring, inglise keele juhtimisalastel koolitustel Eestis välismaal 2. Riina Tomingas logopeed vestlusring, lauluring. (Soome, Rootsi, Saksamaa). 3. Olavi Tiitus poiste tööõpetus * Olime KOOL-KODU avamisel. Kooliõpetaja kogemus on saadud Avinurme 4. Eha Orupõld eesti keel, kunstiõpetus * Üldse tahaks märkida ära toredatest Keskkoolis ja Kehtna Näidissovhoostehnikumis. 5. Piret Oole tööõpetus üritustest koos lasteaiaga nagu Päkapiku Läbi aegade on organiseeritud ja läbi viidud erine- 6. Valli Kuldsepp klassiõpetaja, vene keel muinasjutt ja lasteaia lapsed koolitunnis. vaid kursusi ja koolitusi. Pidanud lektorina 7. Tiit Põllendik matemaatika, füüsika * Täname toreda koostöö eest KOOL-KODU loenguid koolides ja kursustel kodu- ja välismaal. 8. Ave Minajeva loodusained, inglise keel peremeest Mati Michelist ja lasteaia juhatajat Abielus, peres on kaks täiskasvanud last. 9. Kersti Lossmann muusika, klassiõpetaja Helmi Doktorovi. 10. Aime Kadakas parandusõpe * Paljud lapsevanemad kiruvad kooli, pole 11. Katrin Luht keemia meiega rahul, aga ise ei teagi, mis koolis on või ei TÄNUAVALDUS 12. Luule Sulg kehaline kasvatus ole. Aga on ka väga toredaid ja hakkajaid Minu sõrmed on mustad ja mullased, 13. Margus Veer arvutiõpetus lapsevanemaid. Aitäh neile, et nad on olemas ja sõrmused sõrmes ei ole mul kullased. kooli toetavad. Minu näol on tolm ja higi, * Õpetajaskond on üsna staazhikas. Koolis * Hoolekogu esimees Toomas Leiaru on väga mõnikord kärbsed tikuvad ligi. on 3 meesõpetajat. Meie pedagoogid on haritud abivalmis kooli probleeme lahendama. Nii ma töötan päevast-päeva ja väga töökad. Mare Haas, Tiit Põllendik, Eha Väga tubli on kogu kooli teenindav personal. kõvasti näen kurja vaeva, Orupõld ja Valli Kuldsepp on pedagoogidena * Milline on siis Eidapere koolipere, kes et saaks kaunimaks see ilm oma ala meistrid. Uhked oleme ka kooli logopeedi erinevate ülesannetega toime peab tulema? ja siis puhkaks minu silm. Riina Tomingase üle. Ta on naiselik, mehelik, lapselik, rahulik, kui on kätest kadun‘d ramm kui on töntsiks jäänud samm. *Eidapere Kool ääreküla koolina ei saa päris närviline, teoinimene, järjekindel, naeruhimuline, Siis ma toolis end kiigutan ise otsustada, kas jätkata põhikoolina või 6-kl töökas, lastesõbralik. Tal on ka väikesi patte ja oma mõtteid liigutan. algkoolina. Täna on Eidapere Kooli õpilaste arv nõrkusi. Klatsib mõnuga, liialdab kohviga, on Kuidas elasin elu kalli on 81. Sel aastal I klassi ootame 13 õpilast. mõnikord fatalist ja vaatab kaartidelt, mida tulevik kas väärikalt võin kanda halli. * Üheks mureks on koolimaja. Tüüpprojekti toob. Millest ma olen loobunud järgi pandud aknad ja uksed vajaksid väljavahe- Tegusat kooliaastat kõigile soovides kellest või millest joobunud. tamist ja samuti maja küte, vajalikud oleksid Inge PULLAT Ehk ma siis võin puhata katusele vihmaveetorud. Eidapere Kooli direktor ja õnnelikult ohata. Kohendamist-uuendamist vajab kooli Ingliste koolipere tänab kõiki, kes on meid aidanud nõu ja jõuga. Kool Valla Vaatleja 7

1. september – Esimese koolitee alustajad valla koolides astri- ja Lelle Põhikool 14. Marko Priivits 12. Carina Pärtel gladioolikimbud, 1. Kaisa Kuusk 15. Ingomar Prits 13. Siim Reede 2. Priit Reinaus 16. Kaspar Rannamäe 14. Tannar Valbrit värvilõhnalised 3. Elina Sinep 17. Signe Sammel Klassijuhataja Ebe Luige klassiruumid, 4. Kert Talu 18. Regina Schults 5. Mait Talu 19. Diana Slõðenkova Ingliste Lasteaed-Algkool targaks saamise 6. Lauri Vavulski 20. Heili Tamme 1. Villem Lohk ootus 7. Kätlyn Õispuu 21. Aivi Ulp Klassijuhataja Kaja Romulus Klassijuhataja Laive Jürimaa 22. Andres Vaikla Ilus suvi on möödas. Kooliaeg on 23. Reino Velleste Eidapere Kool jälle algamas. Kehtna Põhikool Klassijuhataja Mall Niinemets 1. Hansumäe Moonika Tervitame kõiki lasteaedade, 1. KevinAnnion 2. Helme Kert koolide ja kutsekooli heaks 2. Kelly Filatov Valtu Põhikool 3. Klemm Mihkel töötavaid inimesi, õppureid ja 3. Marten Heinaru 1. Markus Allikmäe 4. Kuusemets Tauno Kardo nende lapsevanemaid õppeaasta 4. Lisette Jõgiso 2. Andreas Almers 5. Lusti Rainer alguse puhul. 5. Kristo Kadak 3. Kevin Peter Grönroos 6. Madisson Erik Soovime Teile tugevat tervist, tarku 6. Jaagup Kaljumäe 4. Karmen Karu 7. Nüganen Allar mõtteid, jõudu ja järjekindlust ning 7. Sander Luisk 5. Liisi Koppel 8. Satsi Sander 8. Oliver Lumi 6. Diana Kurvits 9. Suitso Joosep sõbraliku pere tunnet kogu 9. Rauno Meister 7. Sander Lukas 10. Torgaðova Dajana kooliaastaks. 10. Karin Mänd 8. Evelin Merisalu 11. Torgaðova Kristiina 2003/2004. õppeaastal õpivad meie 11. Oskar Männik 9. Grete Metsallik 12. Viilver Alvaro Mati valla koolides: 12. Kristo Erik Ojamets 10. Sven Metsjärv 13. Vinogradova Angelika Eidapere Kool 81 õpilast 13. Gerda Pilk 11. Vallo Pärt Klassijuhataja Kersti Lossmann Ingliste Lasteaed-Algkool 13 õpilast Õppeaasta Kehtna Põhikool 310 õpilast Raplamaa lasteaednike Lelle Põhikool 80 õpilast algab ka Valtu Põhikool 197 õpilast esimesed suvepäevad Kokku 681 õpilast. lasteaias Vallavalitsuse nimel Kaunis sügis on jälle uksele kopu- Imbi KALBERG, tamas ja nii kooli- kui ka lasteaia- Haridus- ja lapsed uut õppeaastat alustamas. kultuurinõunik Lasteaednikud Kehtnast ja Lellest soovivad kõigile toimekat ja ilusat õppeaastat, lahkeid õpetajaid ja Valtu õpihimulisi lapsi. Iga aasta toob endaga kaasa Seltsimaja väikeseid muudatusi. Sellel sügisel alustab tööd Kehtna lasteaed Siller septembrikuu siis veidi uuendatud kujul. Nimelt on liitunud Kehtna ja Lelle lasteaiad. üritused Sisulise poole pealt ei muutu lastele 1.-2.sept. Sügisesed lilleseaded ja lapsevanematele mitte midagi, kõik 4.sept. Ühiskülastus etendusele toimib nii nagu enne. Muutused on rohkem dokumentatsioonis ja veidi “Kaotajad” Lasteaednikud sportlikult õppeaastat lõpetamas ja 4.sept. Ühiskülastus ka töökorralduses. lossi, Ugala etendus “Onu Vanja” Kehtna lasteaias on avatud sel- ennast suvepäevadeks treenimas 6.sept. Pärimuskultuuriüritus lel sügisel kokku kaheksa rühma. Et oma suvepuhkust pikendada ja kehtnakad, oma telgi, kuna teised (Kandlekoja korraldusel) Neist seitse Kehtnas ja üks asu- uueks õppeaastaks energialaengut otsustasid mahutada end jahimaja- 6.sept. Ühiskülastus maapäevale kohaga Lelles. Kehtnas töötab kaks saada korraldati Kaiu lähedal Ka- kesse. Meie soovisime saada aga Luigel sõimerühma 1,5 kuni 3 aastastele ja ritsas lasteaiatöötajate suvepäevad. suvemõnusid täiel määral ja kõik- 7.sept. Laste matka- ja ajaloopäev viis aiarühma 3 kuni 7 aastastele, Osavõtjaid oli kuuest Rapla maa- võimalikul viisil. Seal oli mõnus ja Varbolas Lelles on liitrühm 2 kuni 7 aastastele konna lasteaiast, nende hulgas ka huvitav ööbida. 10.sept. Näitlejatund Kaereperes lastele. Kokku on lasteaia nimekirjas meie lasteaia töötajad - esimest korda Suur tänu nii suvepäevade 15.sept. Ühiskülastus Tallinna 1.septembri 2003.a seisuga 123 last. ühise lasteaiana nii Kehtna kui korraldajale – Kaiu lasteaia Linnateatri etendusele “Öö on Mõned vabad kohad veel on aiarüh- endise Lelle lasteaia töötajad. Triinutare töötajatele kui ka päeva ema” madesse ja kindlasti ootame laste- Koos heisati laagriplatsile koha- suvepäevadest osavõtjatele – tänu 20.sept. Rahvakultuuripäev, aeda kõiki koolieelikuid, et valmis- peal valminud lipp. kellele tore üritus teoks sai. kontsert, simman tada neid hästi ette kooliminekuks. Matkasime ja uurisime läbi raja Juta KÕRTSINI, 23.sept. Õunajooks lastele “Tere, Koolieelikutele, kes ei soovi kasu- “Otsi Otti”. Saime teada, kuidas Kehtna lasteaia Siller tada lasteaiateenust terve päeva ula- sügis!” need onnid metsa kerkisid, kuidas juhataja asetäitja õppe- ja tuses, pakume ka võimalust osaleda 27.sept. Ühiskülastus Palamusele möödusid metsas kaks päeva õppe- kasvatustöö alal Paunvere väljanäitusele vaid õppetegevustes hommikupoo- päevadest osavõtjatel. 26.sept. Diskoõhtu noortele likuti. Veel teadmiseks lapsevane- Läbi viidi sportlikke mänge – 28.sept. Kinobuss tuleb külla matele, et Kehtna lasteaias töötab kombineeritud teatevõistlusi, Kehtna Lasteaed Siller valverühmana sellel aastal Naksi- rahvastepall jne. tänab lahkeid abistajaid: Seltsimaja jätab endale õiguse teha tralli rühm, mis on avatud 7.00 – Õhtul oli tore istuda lõkke ääres Anna Bärengrub ürituste toimumisaegades muuda- 19.00. ja lähemalt tutvuda maakonna teiste Alviine Konno tusi, andes sellest teada kuulutus- Meeldivate kohtumisteni lasteaedade töötajatega ja lihtsalt Maimu Aug tega. Katrin VELLESTE, mõnu tunda ilusast suveõhtust. Tiina Daniel Info 62 659 Kehtna lasteaia Siller Anti võimalus kohapeal telkida Tiina Järvala Helgi SUSSI juhataja ja ainsa telgina püstitasime meie, Valla Vaatleja 8 Teated, kuulutused& õnnitlused

18.septembril Eidaperes Leida Küüts Õnnitleme Raul Kraam 21.oktoobril Keavas 25.septembril Ingliste külas 75 Lelle Põhikool Ole laev, mis triivib randa, 65 Valter Metsmaa ootab kõiki vilistlasi mis võtnud armastuselasti kanda. Sergei Tsarkov 3.oktoobril Eidaperes Ole purjeis sumbuv tuul 11.septembril Koogiste külas Vilma Vaksmann kooli 135. aastapäeva ja magus tunne vihmast niiskel Eha-Helgi Selling 9.oktoobril Kehtnas tähistamisele 15.septembril kaereperes Anton Kaal suul. Aleksandra Kuristik 11.oktoobril Lelles 04.okt k.a. Ole kuldne õhtupäike 16.septembril Kehtnas Lilia Pevgonen algusega kell 17.00 ja tormivarjus kärkiv kõu ja äike. Vaike Pülse 12.oktoobril Lelles Osavõtumaks 100.- krooni kanda Vello Alumets Ole vaikselt liuglev rahutuvi 20.septembril Kehtnas Eesti Ühispanka Lelle Põhikooli ning pimeduse ülle laskuv suvi. Helgi Kotelnikov 18.oktoobril Eidaperes 27.septembril Põllu külas Helju Satsi arveldusarvele Septembrikuu juubularid 27.oktoobril Kumma külas nr.10802000073005 94 Vaike Kraam Magda-Mathilde Eppa 29.septembril Ingliste külas 70 või tasuda kohapeal. 18.septembril Valtu-Nurme külas 60 Endel Salumaa Info tel. 048 76 718 Reet Sepp 4.oktoobril Nadalama külas 93 048 76 775 Pauline Lindermann 1.septembril Lelles Vaike Oidsalu 16.septembril Kehtnas Vaido-Rudolf Sambla 16.oktoobril Keavas 2.septembril Kehtna-Nurme külas Anita Aasa Marie Roodla 20.oktoobril Kehtnas 20.septembril Keavas Müün villaseid kootud sokke 91 Oktoobrikuu juubilarid Julita-Juta Jürimaa 95 24.oktoobril Lalli külas igas suuruses. Leida Jaakson 65 Kehtna, Staadioni 3-24, 7.septembril Keavas Juulia Jakobson 90 10.oktoobril Käbikülas Õnne Teets tel 75 144 93 3.oktoobril Kaereperes Koidu Linda Rüütel Rein Kaljusaar 18.septembril Ingliste külas Natalie Lootus 85 24.oktoobril Kenni külas 4.oktoobril Ellamaa külas 91 Aldur Rei ******* Aile Tiitus 19.oktoobril Ingliste külas 22.septembril Eidaperes Erna Sild Heino Laikna 10.oktoobril Lelles Laine Evard Müüa soodsalt 3-toaline korter 90 20.oktoobril Kehtnas Käru alevikus – 29.septembril kastna külas Ivi Leinberg 80 Salme Verbak 3-korruselises majas 6.oktoobril Ahekõnnu külas 23.oktoobril Kaereperes Asta Põlma 1.korrusel, elektriküte, rõdu, 2.septembril Keavas Helmi Antsmäe 60 11.oktoobril Ahekõnnu külas Silvia Gontsarenko kinnistu, korteriühistu, Helga Härm 14.oktoobril Kehtnas 3.septembril Reonda külas 85 võlga korteril ei ole. Hildegard Laasma Hermann Vahtramäe Helju Hermann Tel 053 410 003 21.oktoobril Eidaperes 14.oktoobril Lokuta külas 26.septembril Eidaperes Aino Toirk 75 Ida Vaev 22.oktoobril Keavas 16.oktoobril Palukülas Alma Talvik Registreeritud surmad 13.septembril Kehtnas Armilda Jürgenson Bronislava Lõhmus 21.oktoobril Lokuta külas 18.oktoobril Kehtnas Alma Metsmaaker Aavo Kroon 22.septembril Lokuta külas 80 Ants Kipper 70 Nina Bortnik 27.oktoobril Kehtnas (18.09.1943 - 29.06.2003) Eva Helm 9.oktoobril Kaereperes Lellest 1.septembril Lellapere külas Bernhard Riismets Viljan Säde Neljapäeval, 11.septembril on Kehtnas kiigeplatsil algusega kell 12.00 (25.10.1918 - 29.06.2003) POLITSEID TUTVUSTAV PEREPÄEV. Kaerepere külast Aino Poom See on tõeliselt päev kogu perele. Kell 12 mängib Politseiorkester, kõige (22.01.1942 - 15.07.2003) Registreeritud pisematele tuleb külla Lõvi Leo. Päästeameti parameedikud näitavad, kuidas Lokuta külast sünnid avariisse sattunud autost inimesi päästetakse, auto läheb põlema ja seda Heimar Pikk kustutatakse. Lapsed saavad näha, milliste autodega politseinikud sõidavad (02.12.1959 - 15.07.2003) ja millist relvastust kasutavad, kohale tulevad ka ratsapolitseinik ja Kehtnast motopolitseinik. Kellel aega ja huvi, olge head, tulge ise ja võtke lapsed Arkadi Tamberg kaasa - kindlasti on midagi, mida enne näinud ei ole. OOTAME ROHKET (24.12.1919 - 19.07.2003) HUVILISTE OSAVÕTTU! Halva ilma korral riietage end ja lapsi soojalt, Lellest kaasa vihmakeep või –vari. Kohapeal saab osta nii kergeid suupisteid kui Endel Jõulup Viktoria Mezova ka sooja sööki. (13.01.1925 - 24.07.2003) 18.juunil Lellapere külla Mariann KUUSMANN, Keavast Vahur Tobber Valla vanemkonstaabel Leida Antsmäe 20.juunil Pae külla Tel 051 488 19, 75 141 (12.10.1922 - 01.08.2003) Martin Lutkov Ahekõnnu külast 22.juunil Eidaperre Victor Bukreev Jürgen Marinko Ahekõnnu küla elanikele! (28.11.1927 - 10.08.2003) 24.juunil Põllu külla Kui on huvi oma küla tuleviku suhtes, palume tulla pühapäeval, 21 Lellapere külast Andre Kallaste septembril kell 14.00 küla üldkoosolekule. Kogunemine Ahekõnnu Arvi Viikberg 7.juulil Keavasse kruusakarjääri sissesõidutee juurde. (30.01.1930 - 16.08.2003) Rain Verrev Arutlusele tuleb küla edaspidine areng ja meie võimalused seda Keavast 10.juulil Palasi külla arengut muuta ning suunata. Teretulnud on kõik ettepanekud küla Jevgeni Samuel Anete Vilbas edaspidise arengu kohta. (29.05.1952-27.08.2003) 22.juulil Lelle Mis võiks ja mida saaks Ahekõnnu külas ära teha, et siin võimalikult Kehtnast Renelii Lauri hea ja turvaline elada oleks? 24.juulil Kehtnasse Täpsem teave tel 052 70669.

Toimetaja Reet Langi tel 75 357, e-mail [email protected] Trükkinud Vali Press Põltsamaa Kujundus Kalev Türk tel 052 70669, e-mail [email protected]