Noortekogu Üllatusremont – Hea Tunne Vabatahtlikust Tööst

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Noortekogu Üllatusremont – Hea Tunne Vabatahtlikust Tööst Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Aprill 2011 Nr 4 (155) Noortekogu üllatusremont – hea tunne vabatahtlikust tööst Õppeaasta viimane kooliveerand algas Kehtna põhikooli algklassiõpilastel veidi teisiti - enne tundide algust esitleti kooliperele värskelt värvitud klassitubasid ning loeti lõppenuks Kehtna valla noortekogu korraldatud heategevusprojekt, mille eesmärk oli anda rõõmsam väljanägemine kooli algklassiruumidele. Tuleb kohe lisada, et otsa sai vaid nimetatud ettevõtmise praktiline osa - head tunnet kogu tegemisest jagub osalejatele ja ka ruumide kasutajate- le loodetavasti veel kauaks. Heategevusprojekti ettevalmis- tamine algas juba 2010. aasta sügisel, kui noortekogu võttis vastu otsuse korraldada midagi senisest suuremat ja jäävamat. Sügisene idee sai teoks kevadel, kui selgus kogu ettevõtmise rahastamine, toetajad ning tööde täpne ajakava. Talgupäevad tõid kokku ligi 40 abilist Märtsikuu eelviimasel nädalal Seltskond talgulisi, kes olid koolimajas ametis pühapäeval, 20. märtsil. Kollasel taustal olev varesepoeg on Kehtna - sel ajal, kui lapsed koolipuhkust valla noortekogu vapilind. Foto: VIIO AITSAM nautisid, korraldas noortekogu koolimajas talgupäevi. Vabatahtli- kena oli remonditalgutele kaasatud kud ning omapoolse panuse noorte oli väga tore ja lõbus, kuigi osalesin maks. Väga lahe üritus oli! Oleks ligi 40 inimest, nende hulgas ettevõtmisesse andis ka Kehtna vaid ühe päeva, sest tolmuallergia kahju olnud, kui ma ei oleks osa- noortekogu liikmed, põhikooli vallavalitsus. tegi oma töö. Mind tegi rõõmsaks lenud. Selliseid ettevõtmisi peaks õpilased, lapsevanemad ning kooli see, et inimesed suutsid selle suure tegema eelkõige sellepärast, et vilistlased. Tõsist tööd jagus kõi- Mitte tööväsimus, töö ajal olla väga positiivsed ja lõ- saad kaasa aidata millegi paremaks gile appitulnutele ning esimesed vaid positiivne laeng! busad. Kindlasti üritan tulevikuski muutmisel, kellelegi head teha. Kristi ja Kuno Koort, lapse- talgupäevad kestsid suisa 14 tundi. Meeleolu oli suurepärane ja vabatahtlikuna midagi korda saata, vanemad, vabatahtlikud: Väga Selleks, et talgulistel energiat ja- töö sujus väikestest viperustest et aidata hädas olevaid inimesi ning hea tunne oli, et saime oma panuse guks, korraldati toitlustamine ning hoolimata nagu lepase reega. Seda, näidata üles aktiivsust ja heataht- anda. Natuke kahju, et neid panusta- siingi tulid appi vabatahtlikud, kes milline õhkkond koolimajas talgute likkust! jaid lapsevanemate osas vähevõitu olid nõus mõne toidukorra oma ajal valitses, aitavad ehk kõige Aivi Ulp, noortekogu liige, oli. Kindlasti kavatseme ka edaspidi kulu ja kirjadega valmistama ning paremini edasi anda osalejate endi 8. klassi õpilane: Võrratu, uhke osaleda tegemistes, millest tulev kohale tooma. kommentaarid pärast tööde lõp- tunne oli, et saan teha midagi väga kasu läheb lastele või kogukonnale Rõõmsama ilme sai ühtekokku 5 pemist. kasulikku. Kõige rõõmsamaks tegi üldisemalt. Palka töö eest on küll ruumi. Klassitubade seinad värviti Juhan Noode, noortekogu liige, koostöö - meid oli palju, me kõik hea saada, aga kui teed miskit ja joonistati rõõmsamaks, plaaditi 9. klassi õpilane: Ei olnud sellist saime hästi läbi ja koostöö sujus. olulist lihtsalt heast südamest, siis kraanikausside ümbrused, akende tunnet, et teeks tasuta tööd või Kindlasti võtan osa igasugustest see tunne on ka väga hea. ette pandi uued kardinad. midagi. Teadsin, et sellest saavad sellistest üritustest, olen siiski Kõigile vabatahtlikele veel kord Koolivaheajal juhtunut jäi lapsed kasu ja ruumid saavad ilu- aktiivne noor! Ma arvan, et ise tehes aitäh ja tänusõnad Kehtna koo- algklasside ühisesse puhkeruumi samaks ning rõõmsamaks. Mõnus hindame rohkem seda, mis meil lile, eeskätt koristajatele, kellele meenutama abistajate nimekiri ning tunne. Kavatsen edaspidigi vaba- on. me üllatusremondiga tööd juurde fotokollaaž. tahtlikuna kaasa lüüa – siis saab ise Karin Markus, lapsevanem, tõime! Rahaliselt toetas ettevõtmist midagi paremaks muuta. vabatahtlik: Tunne oli väga hea, Avatud Eesti Fondi noortefond, Joosep Suitso, noortekogu liige, kui näed, kuidas ruumid muutuvad Anabell Kinkar, toetussummadega olid abiks eraisi- 8. klassi õpilane: Remonditalgutel rõõmsamaks, ilusamaks ja puhta- noortekogu juhatuse liige 2 Valla Vaatleja VALLAVALITSUSES VALLAVALITSUSES projekteerimistingimused Rõue 15. märts 2011 külas asuva kartulihoidla ja Kehtna 1. maist on vallas uus jäätmevedaja Vallavalitsus arutas tänavavalgus- aleviku Staadioni tänava elamu tuse välja- ja sisselülitamise režiimi rekonstrueerimiseks. Lelle alevikku Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ja ASi Veolia Keskkonnateenused kohaldamist ning otsustas suvepe- kaevu rajamiseks väljastatakse kir- vahel sõlmitud lepingu kohaselt alustab Veolia Keskkonnateenused rioodil viia läbi süsteemi hoolduse jalik nõusolek. Kaerepere alevikus korraldatud olmejäätmete vedu Kehtna vallas käesoleva aasta 1. maist. ning võimaluse piires vahetada välja paiknevale kuivatihoonele määrati Ainuõigus olmejäätmete veoks anti nimetatud ettevõttele kolmeks energiakulukad valgustid. Tänava- teenindusmaa ning kinnitati maa aastaks ja lõpeb 30. aprillil 2014. valgustus lülitatakse elektrivõrgust maksustamishinna akt. Lelle ale- välja alates 1. maist ning uuesti sisse vikus asuv korteriomand otsustati Konteinereid hakatakse tühjendama alljärgnevate hindadega: alates 23. augustist. Tööle jäävad müüa enampakkumise korras alghin- Hind EEK Hind EUR valguspunktid, millised on vajalikud naga 6000 eurot. Vallavalitsus toetas Mahutite suurus (käibemaksuga) (käibemaksuga) valvekaamerate tööks. Moodustati rahaliselt Raplamaa Laulukarusselli Valtu Spordimaja nõukogu koossei- korraldamist ning esitas Eesti Kul- 80 l mahuti 26,40 1,69 sus: Karl Tamme, Aare Leinberg, tuurkapitali Raplamaa ekspertgrupi Andres Saks, Kaire Soomets, Rita koosseisu Katrin Velleste. 140 l mahuti 27,60 1,76 Peussa, Jaak Vitsur, Ülle Rüüson, 240 l mahuti 48,00 3,07 Kalle Palling, Ain Täpsi. Tutvuti 5. aprill 2011 Rähni I kinnistu detailplaneeringu Vallavalitsus toetas rahaliselt Juu- 360 l mahuti 51,60 3,30 alal asetseva rohevõrgustiku toimi- ru kihelkonna mudilaste laulupäeva 600 l mahuti 94,80 6,06 misele eksperthinnangu andmiseks ja Aasta Ema ürituse korraldamist esitatud firmade pakkumistega ning ning kümne Raikküla koolis õp- 800 l mahuti 117,60 7,52 valiti välja Estonian, Latvian & piva Kehtna valla lapse kevadist 1500 l mahuti 168,00 10,74 Lithuanian Environment OÜ pakku- väljasõitu. Aasta Ema kandidaadiks mine. Kahele puudega lapse emale esitati Karin Moisar Kaereperest. 2500 l mahuti 332,40 21,24 määrati vastav toetus. Vallavalitsus Kinnitati projekteerimistingimused 4500 l mahuti 582,00 37,20 toetas rahaliselt Valtu põhikooli Eesti Energia Võrguehituse AS-le juures tegutseva vibuklubi liikmete Laeste küla tarbijate elektrivarus- Ülaltoodud hinnad hakkavad kehtima alates 01.05.2011. Jäätmevalda- sõitu võistlustele ja Saidapere selt- tuse parendamiseks. Pae küla kahe jail, kellel ei ole jäätmekonteinerit, tuleb see omale soetada või rentida. singu korraldatavat külaüritust. Valla teetruubi remonttööde teostajaks Konteineri ostu puhul kehtib vaba turg, neid võib osta ja rentida AS-lt noortekogu projekti „Noortekogu valiti Salix Grupp OÜ. Vallavoliko- abiga klassiruumid rõõmsaks“ otsus- gu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni Veolia Keskkonnateenused või ka mõnelt teiselt ettevõttelt. tati toetada värvide eest tasumisega. protokollist lähtuvalt eraldati 16 Uus jäätmevedaja AS Veolia Keskkonnateenused saadab kõikidele Väljastatakse projekteerimistingi- isikule toetusi ravimite ja abiva- jäätmevaldajatele uued lepingud ja veograafikud aprillikuu jooksul mused Linnaaluste külas asuva hendite muretsemiseks. Lasteaia postiga koju. Samuti on jäätmevedaja planeerinud ühe kliendipäeva üksikelamu rekonstrueerimiseks. toidutoetust saavad kuni käesoleva Kehtna vallavalitsuse saalis 26. aprillil kella 9.30-13. Oodatud on just aasta juuni lõpuni 8 Valtu lasteaia, need jäätmevaldajad, kes ei ole veel selleks ajaks saanud uut lepingut 22. märts 2011 15 Eidapere lasteaia Kukupai ja 24 koos veograafikuga või on küsimusi. Vallavalitsus kinnitas koolilõuna Kehtna lasteaia Siller last. Kehtna vallavalitsuse poolt varem antud vabastused ja erisused jäävad toetuse jaotuse 2010/2011. õppe- kehtima, kui jäätmevaldaja ise ei avalda soovi nende muutmiseks. Info aasta teiseks poolaastaks: Kehtna 11. aprill 2011 varem antud vabastuste ja erisuste kohta on juba edastatud AS-le Veolia põhikool 12 854, Valtu põhikool Haridus- ja kultuurinõunik Rita 9292 ning Eidapere kool 4182 eurot. Peussa esitas valitsusele läbi- Keskkonnateenused. Veolia Keskkonnateenused infonumber: 1919 2011. aasta riiklike hariduskulude vaatamiseks valla kolme lasteaia Kontakt: [email protected] katteks määratud vahenditest saab arengukavad aastateks 2011-2016 MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus Kehtna põhikool 159 371, Valtu ja Valtu põhikooli arengukava aas- põhikool 112 353 ja Eidapere kool tateks 2011-2013. Pärast arutelu ja 83 147 eurot. Valla lasteaedade õpe- valitsuse liikmete arvamuste ärakuu- tajate täienduskoolituseks eraldatud lamist otsustati arengukavad esitada Aita kaasa terviseuuringu rahast läheb 3425,86 eurot Kehtna kinnitamiseks vallavolikogule. Valit- lasteaiale Siller, 368,52 Eidapere suse päevakorras oli ülevaade valla õnnestumisse! lasteaiale Kukupai ja 514,62 eurot tunnuslause konkursi tulemustest. Aprilli lõpus algab üle-eestiline metatud valdkondade arendamisse Valtu lasteaiale. Kaerepere lasteaia Konkursile laekus 17 ettepanekut, tervisemõjurite uuring, mille abil Kehtna vallas ning
Recommended publications
  • Kumma Küla 765-Aastane!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Aruanne Arheoloogilise Eeluuringu Kohta Rail Baltic Raudteetrassi Valikul I Etapp
    TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ARHEOLOOGIA OSAKOND Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul I etapp II osa: Arheoloogilise pärandi paiknemine Rail Baltic raudteetrassi lõikudel ja nende ümbruses, KOKKUVÕTTETABEL Tabelis soovitusliku tegevuse kohta kasutatud tähelühendite selgitused: A – objekt tuleb säilitada puutumatul kujul; B – objekt tuleb läbi kaevata, kui ei õnnestu seda ehituse käigus säilitada; C – objekti piirkond vajab täiendavat inspektsiooni, mille positiivne tulemus (muistise kindlaks tegemine trassi alal) viib tegevuseni B, negatiivne – kas tegevuseni D või I; D – arheoloogiline järelevalve antud piirkonnas ehituse ajal, I – informatsiooniks, teadmiseks võtmiseks. Trass Trassi kirjeldus Objekti Objekti kirjeldus Asukoht trassi Soovitatav nr suhtes tegevus trassil 1A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Mõlemad trassid lõikavad pärimuslikku pakkteed Ristub trassiga C-D 1B asustatud piirkondi Treimani külas, mis ühendab rannikut Kivikupitsa- Kui nimelise kohaga sisemaal. Tee ligikaudne inspektsioon kulgemissuund on teada, kuid maastikul lokaliseeritud ei anna ei ole. Võimalik on tee ehitusjäänuste leidmine tulemusi, siis soisemates kohtades. ehitusaegne järelvalve 2A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Trassi ristumispiirkond Lemmejõega on Ristub trassiga C 2B asustatud piirkondi potentsiaalne kultuurkihi leiuala (põlistalud verstakaardil). Inspekteerimist vajavad jõe mõlemad kaldad. 3A ja Läbivad metsa ja soid Ühtegi arheoloogilist muistist teele ei jää 3B 4A Läbib metsa ja soid Ühtegi
    [Show full text]
  • Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT August 2010 Nr 7 (147) AKTUSED Kehtna Põhikool 1. septembril algusega kell 9.00 Valtu Põhikool 1. septembril algusega kell 9.30 Eidapere Kool 1. septembril algusega kell 10.00 Kehtna Kunstide Kool 1. septembril algusega kell 14.00 Kehtna valla koolide esimestesse klassidesse astujate nimekirjad avaldame septembrikuu ajalehes. Toredat kooliteed! Talgud Valtu-Nurme külas. Erakogu foto Valtu-Nurme külas on mõnus elada Õpilastransport Millises kodukülas eelistaks enamik meist elada? Arvan, et paljude mööduva külaelaniku poolt pilk 1. septembril - suust kõlaks vastuseks: turvalises, rahulikus, ilusas, meeldivate peale visatud. Selleks aga, et kõik naabritega, hea infrastruktuuriga, tegusas. Suur osa sellest, külaelanikud üksteist paremini teadmistepäeval tunneksid, omavahel mõtteid ja milliseks meie elukeskkond kujuneb, on ikka meie endi teha. Valtu- oskusi saaksid jagada, on külal Nurme külas on selleks kõik eeldused olemas, et ise oma elupaik vaja traditsioone ja ühiselt korral- Võrreldes õpilaste veo tavalise ideaalseks kujundada. datud ettevõtmisi. Olgu selleks oma sõiduplaaniga (vaata lk 3), külapidupäevade korraldamine, on 1. septembril kõikide Külas on elujõulised noored pered, ja teadmisi igal aastal vähemalt lumelinna ehitamine või talgute peatuste kellaajad 1 tunni kellel palju lapsi. Samuti on külas korra kõikide soovijatega külaplat- korraldamine. võrra hilisemaks viidud. lastele eeskujuks ja traditsioonide sil jagada. Märkimata ei saa jätta ka 20. augustil kogunesime taas Näiteks Remfakt OÜ buss, edasi andjateks elukogemustega ja meie osavate kätega töökaid mehi ja külaplatsile, et vabariigi taas- mis tavaliselt väljub Lokutalt suure teadmistepagasiga hallpead. lapsi, kes pidevalt külaplatsi korras iseseisvumist tähistada ja sellel kell 7.15, teeb seda 1. sep- Meie küla suureks väärtuseks on hoiavad ja ise külaplatsile kiige ja aastal esmakordselt kooliminejaid tembril 8.15 ning on Lelle seegi, et 60 lehmaga Lepiku Farmi võrkpalliplatsi on ehitanud.
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
    [Show full text]
  • KEHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2023 Kehtna 2018
    KEHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2023 Kehtna 2018 SISUKORD I ÜLDANDMED JA LÜHIÜLEVAADE KOOLIST………………………………………………….3 II SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 8 2.1. Arengukava uuendamise vajadus ................................................................................................. 8 2.2. Arengukava ülesanne ja eesmärk ................................................................................................. 8 2.3. Arengukava seos teiste strateegiliste dokumentide ja valdkondlike arengukavadega ning koostamise alused ................................................................................................................................ 9 2.4. Arengukava koostamises, täiendamises, elluviimises, hindamises ja aruandluses osalevad huvigrupid ........................................................................................................................................... 9 2.5. Kehtna Põhikooli arengukava 2014 -2018 täitmine ..................................................................... 9 III KOOLI ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ............................................................................. 11 3.1. Õpilaste arv ................................................................................................................................ 11 3.2. Innovatsioon teaduses ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Raplamaa Ühistranspordi Sõiduplaanid
    У / RAPLAMAA ÜHISTRANSPORDI SÕIDUPLAANID KESKERAKOND Hea liikleja! Ühistransporti soovivad kasutada nii linnas kui kä maal elavad inimesed. Liiklemisvahendite olemasolu õn samavõrd oluline Raplas, Märjamaal ja Kehtnas, aga kä Prillimäel, Kärul ning Kivi-Vigalas. Mitmed mulle lähedal seisvad inimesed õn kurtnud, et maakondlike bussili­ inide kohta ei ole hästi kättesaadavat infot. Seetõttu otsustasingi siin kaasa aidata. Olgu need busside sõiduplaanid Sulle abiks Raplamaa ühistranspordi kasutamisel. Palju õn räägitud õpilaste kooliteel olevatest liiklusohtudest. Meil kõigil tuleb liikluses käituda ettevaatlikult - nii ise roolis olles kui kä jalakäijana liigeldes. Meie ülesanne õn läbi isikliku eeskuju õpetada turvalist liiklemist kä oma lastele. Juba täna astume samme koolibusside soetamiseks. Nende eesmärgiks õn lisaks laste turvalisele kooli ja koju sõidutamisele tagada neile võimalus muusika-, kunsti-, spordi-, tehnika- ja teistes huviringides osalemiseks. Koolibuss viib lapsed koju pikapäevarühmast ning õn kooliperele mugavaks liiklusvahendiks naaberkoolide külastamisel. Minu eesmärgiks haridusministrina õn kvaliteetse koolihariduse tagamisel kindlustada laste silmaringi avardumine. Selleks peab iga laps saama võimaluse käia teatris, kinos, näitustel, KUMUs, tulevases Eesti Rahvamuu­ seumis ja mujal. Kultuuriasutuste külastamise peavad tagama kvaliteetne ühistransport ning oma koolibuss. Raplamaalase jaoks õn väga oluliseks mugav ühendus keskustega. Olgu see siis tööle ja kooli sõitmiseks, kaubanduskeskuste külastamiseks või lihtsalt
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Üldplaneeringute Ühine Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Väljatöötamise Kavatsus
    Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine Väljatöötamise kavatsus Tallinn 2020 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Nimetus: Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected] Töö tellijad: Rapla Vallavalitsus Reg nr 77000312 Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Viljandi mnt 17, 79511 Tel +372 489 0510 E-post [email protected] Kehtna Vallavalitsus Reg nr 77000252 Rapla maakond, Kehtna vald, Järvakandi alev, Tallinna mnt 17, 79101 Tel +372 489 8820 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töö versioon: 23.04.2020 2 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 5 1 Hindamisega käsitletava ala ülevaade............................................................................................. 6 1.1 Paiknemine .............................................................................................................................. 6 1.2 Looduskeskkond .....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Rapla Vald Masti L I Vardja Nurga Sutlema a V J a Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    K Kose- e i Võlle Muusika Pärinurme la Kolu Uuemõisa Vilama j Tammiku Angerja Tade Vana-Aespa Ravila Laane Tagametsa Urge Kata L Ruila Vilivere T u Kose Metsa- h K Pahkla a KOSE Kanavere u Raveliku Allika Rapla vald Masti l i Vardja nurga Sutlema a v j a Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujSutaaetud infoLrmeiastt-u Hageri j Kohila õ siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Lümandu L Oru g Aandu Salu- i Liiva filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- taguse jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - MaaregisPtearu. n- Kohatu Nõrava Karla Sõmeru küla Hageri Puusepa Kirikla Pukamäe Lõiuse Lööra Uueveski Loone Järlepa jv Põikma Rootsi Kiruvere Mõnuste Kernu Lohu Ojasoo Haiba Rõõsa Kadaka Järlepa Alansi Riida- Paunküla vh L mäe Pihali A t Kirivalla Kant- KÕUE la Jaluse küla j Lutsu Silmsi Äksi Sadala Harmi Sääsküla Kustja Mälivere Kalda Mahtra Pirgu Triigi Rava KERNU Adila KOHILA Rabivere Habaja Röa Seli Härgla JUURU Ardu Katsina Koigi Kõue Käbiküla Vankse Tamsi Kuke- Äherdi pala Vahe- Paunaste Nõmmeri Kuku Purila Nutu tüki Kelba Juuru Vaopere Pala Lestima Hagudi Raka Seli-Nurme Hagudi L Oblu Ohulepa RAPLA Mõisaasema rdi j Virla Va Oela Alu- Maidla Hertu Kodila- Metsküla Atla Hiietse Metsküla Oola Kuimetsa Kadja Kodila Saarna- j kõrve a Nõmme Orguse il Sikeldi Kalevi Varbola d Aranküla o Helda Palamulla K Toomja Aela Põlli Alu Purga Tapupere Uusküla Hõreda Kasvandu Risu- Kõrgu L Suurküla Ohukotsu Ridaküla Mällu Kaiu KAIU Ülajõe Ingliste Tolla Tõrma Sulupere L Ülejõe Iira MahlamäRe APLA Pae Karitsa Lipstu
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika Reviewed Population Vital and Census Statistics
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kohila Kohila Rapla Juuru RAPLA Loodna Raikküla Märjamaa Kehtna Märjamaa Käru Järvakandi Vigala Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 16 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Raplamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Raplamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-86-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA Huvi tõus Eesti rahvastikuarengu vastu vene aja lõpupoole
    [Show full text]
  • Vali Õige Tee!
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 6 (85) 9. september 2003 Vali õige tee! RAHVAHÄÄLETUS 14. septembril 2003.a. toimub rahvahääletus, mil Eesti kodanikud, kes Vallavolikogu ja rahvahääletuse päevaks on saanud 18-aastaseks, saavad väljendada oma tahet Eesti Euroopa Liiduga ühinemise suhtes. Hääletamine on sarnane vallavalitsuse Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimisega. Valla valimisjaoskondade asukohti ega piire ei ole muudetud. Rahvastikuregister koostab nimekirjad ja saadab hiljemalt 20 päeva enne hääletamist välja hääletajakaardid. pöördumine Rahvahääletuse päeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00 Eesti rahvas on 14. septembril tegemas suurimat ning Eelhääletamine on 08.-10. septemberil kell 12.00 kuni 20.00. Hääletaja tähtsamat valikut pärast iseseisvuse väljakuulutamist, täidab hääletussedeli ise. Kui hääletaja ei ole kehapuude tõttu võimeline hääletussedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha avaldades oma arvamust Euroopa Liiduga ühinemise ja teine hääletaja. Hääletaja teeb hääletussedelile märke vastuse “jah” või Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses. “ei “ lahtrisse. Eelhääletamise algusele eelneval nädalal avalikustatakse Iga kodaniku arvamus on ülitähtis, et määrata meie riigi rahvahääletuse korraldamise otsus ja rahvahääletusele pandav tulevik. seaduseelnõu Riigi Teatajas. Vabariigi Valitsus on riigi iseseisvuse aastatel pidanud Eelhääletamise päevadel on võimalik hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda. Meie vallas on selliseks jaoskonnaks Kehtna pikki ja põhjalikke läbirääkimisi liitumiseks ühtsesse jaoskond asukohaga vallamajas. Euroopasse. Nüüd oodatakse meie otsust. Kui hääletaja tervise tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel ei saa hääletada Kutsume üles kõiki hääleõiguslikke vallakodanikke osa- hääletusruumis, võib ta taotleda kodus hääletamist. Vastavaid kirjalikke lema referendumil ja väljendama selgelt oma seisukohta taotlusi võetakse jaoskondades vastu kuni rahvahääletuse päeva, s.o Eesti tuleviku kujundamiseks. 14.septembri kella 16.00-ni.
    [Show full text]