DOCSLIB.ORG

Kehtna Valla Teenetemärgi Pälvis Leon Reitsak Valla 23. Aastapäev

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kehtna Valla Teenetemärgi Pälvis Leon Reitsak Valla 23. Aastapäev Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Veebruar 2014 Nr 2 (186) Laureaadid 2004 Tiiu Iling - kultuuri ja heategevuse edendamine 2005 Linda Saar - kultuurielu edendamine 2005 Meeli Toome - peda- googiline töö ja kultuurielu edendamine 2006 Reet Nero - pikaajaline töö omavalitsuses 2007 Arnold Kirss - pikaajali- se meditsiinilise töö eest 2008 Kalju Rahu - pikaajaline töö Valtu põhikooli direktori- na, ühiskondlik tegevus 2008 Tiia Truu - vallaelu ka- jastamine ajalehes Nädaline 2009 Heik Past - teenete eest omavalitsuses ja koda- nikeliikumises 2009 Helgi Sussi - kultuurilise ja ühistegevuse edendamise Mees omas keskkonnas: Leon Reitsak maadluse suurvõistlustel vägesid juhtimas. Hetk Sadolini spordi- ja hoidmise eest hoonest 25. jaanuaril 2014. Foto: SIIM SOLMAN 2010 Aare Leinberg - pika- ajalise eduka tegevuse eest ettevõtluse ja külaelu eden- Kehtna valla teenetemärgi damisel 2011 Enno Grünling - pika- ajalise eduka tegevuse eest pälvis Leon Reitsak päästeteenistuse ülemana 2012 Helgi Randla - pika- Leon Reitsak on maadluse kui Artur Vititin, Reigo Tori, Pavel treenerina. Igal aastal on tema ajalise tegevuse eest valla spordiala ning sportlike eluviiside Vititin ning Kehtna õpingute ajal maadlusõpilased olnud Raplamaa kultuurielu korraldamisel edendaja Kehtna vallas ning Rapla treenis siin ka olümpiasportlane parimate koolisportlaste vastuvõtul. 2012 Märt Riisenberg - maakonnas. Ta on pühendanud kogu Valeri Nikitin. Tema eestvedamisel toimub juba põllumajandusliku tootmise oma elu maadlusspordi arengule, Ta oli Kehtna spordikooli looja aastaid üleriigiline maadlusvõistlus arendamine ja mitmekülge pöörates eriliselt suurt tähelepanu ja juhataja algusest kuni kooli Kehtna Liud. Lisaks maadlusele on tegevus valla elu edenda- noormaadlejate treenimisele ning tegutsemise lõpuni. ta kirglik kalamees ning organiseerib misel neist välja kasvanud andekate maad- Eesti maakondade spordiliite kalapüügivõistlusi. 2013 Ülo Flaur - põllumajan- lejate jõudmisele Eesti ning maailma ühendav Eestimaa Spordiliit Jõud on Leon Reitsak on sündinud 16. duse arendamine ja säilita- maadlusareenile. teda tunnustanud kohaliku spordielu veebruaril 1943. Perekond Reitsaku mine, mitmekülgne tegevus Alates aastast 1986 on ta toime- edendaja tiitliga ja ta oli aasta tegija kodu on Kehtna alevikus ning Ingliste piirkonnas 2014 Leon Reitsak - pühen- tanud maadlusklubis Hammerlock. kohaliku omavalitsuse sporditööta- Leon töötab Kehtna valla sporditöö dunud ja tulemuslik maad- Läbi aegade on tuntumad maadlejad jate kategoorias. Eesti maadlusliidult koordinaatorina. lusspordi arendamine tema käe alt: Siim Riisenberg, Tanel on ta saanud parima treeneri tiitli Rita Triinu Peussa, Samuel, Artur Rassmann, Imre Kull, kreeka-rooma maadluse kadettide haridus- ja kultuurinõunik Valla 23. aastapäev 14. veebruaril tähistati Kehtna valla seotud sündmusi. HARIDUSTEGU 2013 – Kehtna Eve ja Rein Haggi - kogupere sünd- 23. aastapäeva Kehtna majandus- ja Garaažikino kui mitteformaalse muse “Tori hobusega Raplamaal” tehnoloogiakooli saalis ning tavapä- AASTA ETTEVÕTJA 2013 - õppimise meetodite rakendamine ning spordisündmuse “Raplamaa raselt tunnustati tublimaid. Kehtna Mõisa OÜ. Õnnelike õr- valla noorsootöös. Kaire Soomets Rakend” korraldamise eest. rekanade (6800 kana) kaasaegsete ja Kaidi Kauffeldt. Eve Veimann - pikaajalise ja kohu- AASTA TEGU 2013 – Rail Balticu seadmetega kanala ehitamine kanade setundliku töö eest perearsti õena. raudtee teemalise avaliku arutelu vabapidamiseks. SÄDEINIMENE 2013 – Kersti algatanud kodanikerühm, eesotsas Ojamets. 2013. AASTA PARIMAD SPORT- Vahur Tõnissoo ja Helen Link. KULTUURITEGU 2013 – Rap- LASED lamaa Memme-Taadi suvepidu AASTA KÜLA 2013 – Lau küla. Mariann Sulg, Imre Kull, Trii- ELUTEGU – Rudolf Vaarpuu. 2013 ning selle korraldajad: Helgi nu Lilienthal, Reino Velleste, Ene Tänaseks 25 aastat mänginud Kehtna Randla, suvepeo stsenarist ja lavas- KAUNIM KODUAED 2013 – Sulg, Valter Viisut. Parimad kooli- valla kapellides Inglistel ja Kaere- taja, meeskond Kersti Mäevälja, Külli Sepp ja Jüri Ringe ning AS sportlased Kaspar Grauen (Kehtna peres akordionit, hoidnud au sees Kait Kaeval, Lili Saksing, Mariina Valtu Vein. põhikool) ja Triinu Lilienthal (Valtu rahvapillimängu ja rahvapillidega Madisson, Rita Triinu Peussa. Valla aukirjaga tunnustati: põhikool). 2 Valla Vaatleja Ülevaade Kehtna vallavalitsuse istungitest Kehtna vallavalitsus müüb näidatud alghindadega Ülevaade Kehtna vallavalitsuse - ehitusloa väljastamine kaugküt- - kasutusloa andmine Pae külas kir jalikul enampakkUMISEL istungitest tetorustiku rekonstrueerimiseks elektriseadmete ja maakaabelliini alljärgnevad kinnistud: Kaerepere alevikus. kohta; 14. jaanuar: 21. jaanuar: - muusikafestivali “Veebruari Al- 1. Saekaatri kinnistu Palu- - korraldatud jäätmeveoga seotud - isikutele sotsiaaleluruumi kasutus- ternatiiv 2014“ korraldamiseks loa külas (29202:003:0028, 1,5 ha, taotluste läbivaatamine; se andmine; andmine. tootmismaa) 8400 eurot; - H. Tageli autasustamine valla - perekonnale tugiisiku määrami- 4. veebruar: aukirjaga; ne; - isikute hoolduse lõpetamine; 2. Kinnistu Kumma tee 4, Kae- - rahvaraamatukogu kasutamise - Loigu maaüksuse ning Härtu - Kaerepere külas asuva elamu repere alevik (29201:001:0163) eeskiri, eelnõu volikogule; maaüksuse jagamine; kohta kasutusloa väljastamine; 2497 m² (endine Valtu lasteaia - projektide läbivaatamise töögrupi - okupatsioonirežiimide poolt rep- - Kehtna valla parimate sportlaste hoone ja maatükk), 24 900 eu- otsuse kinnitamine; resseeritud isikute vabastamine nimetamine; rot. - spordipäeva läbiviimise kulude maamaksust. - Kehtna kunstide kooli hoolekogu katmine; 28. jaanuar: moodustamine; Osavõtutasu (1% alghinnast, - valla eelarve eelnõu, 2. lugemine, - sotsiaaltoetuste eraldamine; - U. Lälli autasustamine valla kuid mitte üle 100 euro) ja eelnõu volikogule; - Kehtna valla noortekeskuse aukirjaga; tagatisraha 10% alghinnast kan- - vallavalitsuse töökord, 2. lugemi- toetamine omaosaluse katmiseks - Valtu põhikooli hoolekogu moo- da enne enampakkumist valla ne, eelnõu volikogule; noorsootöö projektis; dustamine; arveldusarvele 10802000064001 - lasteasutuste teeninduspiirkonnad, - korraldatud jäätmeveoga seotud - Ristiku katastriüksuse moodus- SEB Pangas. eelnõu volikogule; taotluste läbivaatamine; tamine vaba põllumajandusmaa Kinnistutega tutvumiseks lep- - valla kaugküttepiirkond, eelnõu - maadlusklubi Hammerlock kulude kasutusvaldusse andmiseks; pida eelnevalt kokku (telefon volikogule; katmine; - MTÜ FC Lelle rahaline toeta- 489 8831; 5332 1210) - ettepanek L. Reitsaku tunnustami- - Valtu spordimajas projektlaagri mine. Osalemiseks esitatakse kinnine seks valla teenetemärgiga; läbiviimiseks loa andmine; Veljo Väärsi, vallasekretär ümbrik, millele on peale märgi- tud vastava kinnistu nimi. Pakku- mises peab olema: pakkuja nimi Vallavolikogus ja elukoht või asukoht; nõusolek Volikogu 2014. aasta esimene karjääri, mille varudest peaks esi- 30 000 eurot, uueks hinnaks määras enampakkumisel osalemiseks istung oli 22. jaanuaril. Kohal viibis algu piisama. majanduskomisjon 24 900 eurot. enampakkumises esitatud tin- 17 volikogu liiget, puudus kaks. Volikogu nõustus keskkonnaame- Volikogu kinnitas eelnõu ühe- gimustel; tõendid osavõtumaksu Autasustamine valla teenete- ti arvamusega. häälselt. ja tagatisraha tasumise kohta; märgiga. Volikogule laekus kaks Esindajate nimetamine Maa- Seisukoha andmine Rail Bal- sõnadega kirjutatud pakutud ettepanekut valla teenetemärgi omavalitsuste Liidu üldkoos- ticu küsimuses. Vallavanem Indrek ostuhind; pakkumise esitaja kandidaatide osas: Kalle Toomet olekule. Volikogu esimees Katrin Kullam tutvustas Pärnumaa omava- allkiri, esindaja puhul volikiri. ja Leon Reitsak. Volikogu otsustas Velleste tegi ettepaneku nimetada litsuste kirja, kus tehakse ettepanek Ümbrikud (mis on esitatud ühehäälselt autasustada teenetemär- esindajateks Indrek Kullam ja Ka- Kehtna ja Järvakandi valdadele enne avamist) avatakse 14. giga Leon Reitsakut, kes on aasta- trin Velleste ning asendusliikmeteks Rail Balticu trassi nihutamiseks märtsil 2014. a kell 12 vallamaja kümneid arendanud maadlussporti Hans-Jürgen Schumann ja Siim Järvakandi läheduses. Ettepanekuga istungite saalis. Kehtna vallas ja ka Eestis tervikuna. Riisenberg. loodetakse leida parem lahendus Kalle Toomet esitatakse Rapla Volikogu oli ettepanekuga ühe- trassikoridorile. Muudatus puu- maakonna hõbedase vapimärgi häälselt nõus. dutab Kehtna valla Ahekõnnu ja nominendiks. Kaugküttepiirkonna määrami- Selja küla. Vallavanem ja volikogu Võõrkeelte teeõhtu 2014. aasta eelarve teine luge- ne. Tegemist oli nimetatud eelnõu sotsiaalkomisjoni esimees käisid ni- mine. Finantsnõunik Leida Uusallik esimese lugemisega. metatud külades sealsetele elanikele lapse vanematega andis ülevaate muudatustest võr- Vallasekretär Veljo Väärsi selgi- muudatusettepanekut tutvustamas. reldes eelarve esimese lugemisega. tas, et tegemist on kehtiva määruse Elanikud vastu ei olnud. Volikogu Uusallik täpsustas, et teise lugemise korrigeerimisega Riigi Teatajas nõustus Pärnumaa omavalitsuste 5. märtsil kell 18.30 ootab Keht- ajaks ei ole veel kõik riigi eraldata- avaldamiseks. ettepanekuga ja andis 16 poolthää- na põhikool lapsevanemaid vad summad teada. Sisse on viidud vaid üksikud lega, üks vastu, vallavanemale voli- võõrkeelte TEEÕHTULE. Volikogu liikme Kalle Toometi parandused, et piirata tarbijate tuse ettepanekule alla kirjutada. küsimusele, miks eelarve üldine isetegevuslikku kaugküttepiirkon- Volikogu protokolli põhjal Teeõhtu teemad: kasv on planeeritud 5%, kuid nast väljumist. Eelnõu on esitatud
Load more

Recommended publications
  • Südamekuu 2017 Üritused Raplamaal KOV Ürituse Nimetus Toimumise
    Südamekuu 2017 üritused Raplamaal KOV Ürituse nimetus Toimumise koht Kuupäev Kontaktisiku ees- ja Telefon E-post Koduleht Lühikirjeldus ürituse kohta perekonnanimi Kaiu Jalgrattamatk Kaiu vald 1.05.2017 Aivo Sildee ja Kalev Kiviste 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluseeest. Sõidetakse ca 30 km nende objektide juurest läbi,mida Leadri toel sai korrastatudKaiu-Vahastu- Kuimetsa- Tolla-Karitsa. Kaiu Matk Aeli järve äärde Kaiu vald 29.04.2017 Aivo Sildvee ja Margus Kol 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluse eest. Sõidame bussiga Kadja järve teeotsani, sealt suundume rajale ja jõuame lõpuks Hirvelaande. Kaiu Murrame trennimüüte - Mirko Kaiu Rahvamaja 17.04.2017 Aivo Sildee Miralda 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jätkukoolitus tervislikust toitumisest ja liikumisest. Miilitsa loeng Sildvee, Kaja Heinsaar Kaiu Minu jõud ja minu oskused - Kaiu Jõusaal 15.04.2017Aivo Sildee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Eesmärk: kas mina jõuan 100-ni. Kõik Kaiu lamades surumine meestele ja jõusaali, et novembriks 2017.a. suruksin rinnalt naistele lamades 100kg ja naised 2x50 kg Kaiu Suveks saledaks - smuutid Kaiu lasteaia köök aprill Aivo ja Miralda Sildvee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Tervisliku toitumise praktiline koolitus Liis Läll jms, praktiline toidutegemise eestvedamisel õppus Kaiu Uuendame Kaiu terviseraja Kaiu terviserada aprill Aivo Sildvee ja Liis Kontkar 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jookseme rajal ning vaatame, kas uuendasime rekordeid rekordeid. Rapla Jüriöö matk ja jooks Rapla kesklinn, 20.04.2017Ülle Laasner 5284090 [email protected] www.rapla.ee Päeval toimub tervsiematk vankritega emadele, Vesiroosi puuetega inimestele, eakatele ja lasteaialastele, tervisepark õhtul jooskevad valla kooliõpilased ja asutuste võistkonnad 3,4 km Jüriööjooksu (22.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • PRO AKIS ESTONIA.Docx
    AKIS and advisory services in Estonia Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project Viola Korpa &Talis Tisenkopfs Baltic Studies Centre, Riga June, 2014 This project has received funding from the European Union’s Seventh Framework Programme for research, technological development and demonstration under grant agreement no 311994 1 Please reference this report as follows: Korpa V., Tisenkopfs T. (2014): AKIS and advisory services in Estonia. Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project. Online resource: www.proakis.eu/publicationsandevents/pubs 2 Executive summary The aim of the report is to provide a description of the Agricultural Knowledge and Information System (AKIS) in Estonia, with a particular focus on agricultural advisory services. The description includes the main structural characteristics of agricultural sector, characteristics of AKIS, an overview of the history, policy and funding of AKIS, and an outline of Farm Advisory System. This report represents an output of the PRO AKIS project (Prospects for Farmers’ Support: Advisory Services in the European Agricultural Knowledge and Information Systems’. It is one of 27 country reports compiling an inventory of AKIS. AKIS describe the exchange of knowledge and supporting services between many diverse actors from the first, second or third sector. AKIS provide farmers with relevant knowledge and networks around innovations in agriculture. Findings from this country report were presented at thee regional workshop in February 2014, discussed with stakeholders and experts, and feedback integrated in the report. Estonian agriculture is characterised by high degree of concentration of production in relatively small number of commercial farms. There were 19 613 agricultural holdings in Estonia in 2010 and 5% of these holdings accounted for three quarters of the agricultural output.
    [Show full text]
  • Avalik Elektrooniline Enampakkumine
    Avalik elektrooniline enampakkumine Maa-amet korraldab avalikul elektroonilisel enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müüki vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" (Kord) ning lähtudes keskkonnaministri 15.04.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/171 antud volitustest. Tulenevalt keskkonnaministri 28.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/169, 23.07.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/519, 01.09.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/598, 18.09.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/616, 23.10.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/675, 30.04.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/211 ning 28.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/356 langetatud riigivara müügi otsustest müüakse alljärgnevas loetelus märgitud riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad. Pakkumisi saab elektrooniliselt esitada riigimaa oksjonikeskkonnas aadressil riigimaaoksjon.ee alates teate avaldamisest kuni 23.09.2020 kella 10:00-ni: Jrk Tagatis- Maakond Omavalitsus Asustusüksus Aadress Katastritunnus Pindala SO* Alghind nr raha Harju Lasnamäe 1 Tallinn Gaasi tn 2a 78403:314:0030 7007 m² T100% 420 420.- 42 040.- maakond linnaosa Harju Nõmme 2 Tallinn Truubi tn 2 78401:101:3187 1373 m² E100% 201 830.- 20 180.- maakond linnaosa Harju Nõmme 3 Tallinn Truubi tn 4 78401:101:3188 1828 m² E100% 268 720.- 26 870.- maakond linnaosa Järva 4 Järva vald Peetri alevik Kesktee 13 25501:001:0283 79700 m² M100% 26 300.- 2630.- maakond Järva 5 Türi vald Kahala küla
    [Show full text]
  • KÄSKKIRI Maakonnaplaneeringu 2030+ Kehtestamine Rapla
    KÄSKKIRI 13.04.2018 nr 1.1-4/80 Maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine Rapla maakonnas Rapla vallas, Kehtna vallas, Kohila vallas, Märjamaa vallas ja Järva maakonnas Käru vallas I ASJAOLUD Esimene Rapla maakonnaplaneering kehtestati 1999. aastal, mida on hiljem täpsustatud ja täiendatud järgmiste teemaplaneeringutega: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, „Sotsiaalne infrastruktuur“, „Raplamaa kergliiklusteed ja jalgrattamarsruudid", „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0" ja „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Selleks, et kaasajastada ja luua sisult ning kvaliteedilt ühtlased maakonnaplaneeringud, algatas Vabariigi Valitsus 18.07.2013 korraldusega nr 337 uute maakonnaplaneeringute koostamise kõigis maakondades, sh Raplamaal, kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Rapla maakonnaplaneeringu lähteseisukohad on kujundatud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korralduse nr 337 p. 5 lisas antud juhiste alusel. Uute algatatud maakonnaplaneeringute eesmärgiks sai eelkõige maakondade ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamine ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Sealjuures ruumilise arengu kujundamine pidi vastama üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise ajal kokku lepitud visioonile ja arengusuundadele. Maakonnaplaneering hõlmab tervet Rapla maakonna territooriumi ning see on koostatud ajaperioodiks 2030+. Planeeringu
    [Show full text]
  • Kumma Küla 765-Aastane!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Aruanne Arheoloogilise Eeluuringu Kohta Rail Baltic Raudteetrassi Valikul I Etapp
    TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ARHEOLOOGIA OSAKOND Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul I etapp II osa: Arheoloogilise pärandi paiknemine Rail Baltic raudteetrassi lõikudel ja nende ümbruses, KOKKUVÕTTETABEL Tabelis soovitusliku tegevuse kohta kasutatud tähelühendite selgitused: A – objekt tuleb säilitada puutumatul kujul; B – objekt tuleb läbi kaevata, kui ei õnnestu seda ehituse käigus säilitada; C – objekti piirkond vajab täiendavat inspektsiooni, mille positiivne tulemus (muistise kindlaks tegemine trassi alal) viib tegevuseni B, negatiivne – kas tegevuseni D või I; D – arheoloogiline järelevalve antud piirkonnas ehituse ajal, I – informatsiooniks, teadmiseks võtmiseks. Trass Trassi kirjeldus Objekti Objekti kirjeldus Asukoht trassi Soovitatav nr suhtes tegevus trassil 1A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Mõlemad trassid lõikavad pärimuslikku pakkteed Ristub trassiga C-D 1B asustatud piirkondi Treimani külas, mis ühendab rannikut Kivikupitsa- Kui nimelise kohaga sisemaal. Tee ligikaudne inspektsioon kulgemissuund on teada, kuid maastikul lokaliseeritud ei anna ei ole. Võimalik on tee ehitusjäänuste leidmine tulemusi, siis soisemates kohtades. ehitusaegne järelvalve 2A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Trassi ristumispiirkond Lemmejõega on Ristub trassiga C 2B asustatud piirkondi potentsiaalne kultuurkihi leiuala (põlistalud verstakaardil). Inspekteerimist vajavad jõe mõlemad kaldad. 3A ja Läbivad metsa ja soid Ühtegi arheoloogilist muistist teele ei jää 3B 4A Läbib metsa ja soid Ühtegi
    [Show full text]
  • Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT August 2010 Nr 7 (147) AKTUSED Kehtna Põhikool 1. septembril algusega kell 9.00 Valtu Põhikool 1. septembril algusega kell 9.30 Eidapere Kool 1. septembril algusega kell 10.00 Kehtna Kunstide Kool 1. septembril algusega kell 14.00 Kehtna valla koolide esimestesse klassidesse astujate nimekirjad avaldame septembrikuu ajalehes. Toredat kooliteed! Talgud Valtu-Nurme külas. Erakogu foto Valtu-Nurme külas on mõnus elada Õpilastransport Millises kodukülas eelistaks enamik meist elada? Arvan, et paljude mööduva külaelaniku poolt pilk 1. septembril - suust kõlaks vastuseks: turvalises, rahulikus, ilusas, meeldivate peale visatud. Selleks aga, et kõik naabritega, hea infrastruktuuriga, tegusas. Suur osa sellest, külaelanikud üksteist paremini teadmistepäeval tunneksid, omavahel mõtteid ja milliseks meie elukeskkond kujuneb, on ikka meie endi teha. Valtu- oskusi saaksid jagada, on külal Nurme külas on selleks kõik eeldused olemas, et ise oma elupaik vaja traditsioone ja ühiselt korral- Võrreldes õpilaste veo tavalise ideaalseks kujundada. datud ettevõtmisi. Olgu selleks oma sõiduplaaniga (vaata lk 3), külapidupäevade korraldamine, on 1. septembril kõikide Külas on elujõulised noored pered, ja teadmisi igal aastal vähemalt lumelinna ehitamine või talgute peatuste kellaajad 1 tunni kellel palju lapsi. Samuti on külas korra kõikide soovijatega külaplat- korraldamine. võrra hilisemaks viidud. lastele eeskujuks ja traditsioonide sil jagada. Märkimata ei saa jätta ka 20. augustil kogunesime taas Näiteks Remfakt OÜ buss, edasi andjateks elukogemustega ja meie osavate kätega töökaid mehi ja külaplatsile, et vabariigi taas- mis tavaliselt väljub Lokutalt suure teadmistepagasiga hallpead. lapsi, kes pidevalt külaplatsi korras iseseisvumist tähistada ja sellel kell 7.15, teeb seda 1. sep- Meie küla suureks väärtuseks on hoiavad ja ise külaplatsile kiige ja aastal esmakordselt kooliminejaid tembril 8.15 ning on Lelle seegi, et 60 lehmaga Lepiku Farmi võrkpalliplatsi on ehitanud.
    [Show full text]
  • Table S1. African Swine Fever Virus Genotype II Isolates from Estonia Selected to Study Central Variable Region (CVR) Genetic Variation
    Table S1. African swine fever virus genotype II isolates from Estonia selected to study central variable region (CVR) genetic variation. **DP, domestic pig; EWB, European wild boar; *NRL, National Reference Laboratory Isolate NRL* Host Date Municipality County CVR variant GenBank registration Species** outbreak Accession number number Est14/WB-Valga-1 TA1411593 EWB 02/09/2014 Hummuli VALGA GII-CVR1 Est14/WB-VIL-1 TA1411917 EWB 09/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-Valga-2 TA1412184 EWB 10/09/2014 Hummuli VALGA GII-CVR1 Est14/WB-VIL-2 TA1412212 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-VIL-3 TA1412213 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-VIL-4 TA1412214 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-IDA-1 TA1412317 EWB 14/09/2014 Lüganuse IDA-VIRU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-1 TA1415193_1 EWB 26/10/2014 Võrumaa VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-2 TA1415193_2 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-3 TA1415193_3 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-4 TA1415194 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est15/WB-Valga-3 TA1500043 EWB 05/01/2015 Helme VALGA GII-CVR1 Est15/WB-Valga-4 TA1500136 EWB 06/01/2015 Podrala VALGA GII-CVR1 Est15/WB-Vil-5 TA1500130 EWB 06/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-6 TA1500891 EWB 15/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-7 TA1501143 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-8 TA1501144 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-9 TA1501120-1 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-VORU-8 TA1504950-2 EWB 26/01/2015
    [Show full text]
  • Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible
    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri Conference Paper Social infrastructure planning in declining rural centres 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004) : Social infrastructure planning in declining rural centres, 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/117219 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence. www.econstor.eu First draft NOT GOOD FOR QUOTATIONS 44th European Congress of the European Regional Science Association University of Porto Porto, Portugal, 25-29.
    [Show full text]