TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ARHEOLOOGIA OSAKOND Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul I etapp II osa: Arheoloogilise pärandi paiknemine Rail Baltic raudteetrassi lõikudel ja nende ümbruses, KOKKUVÕTTETABEL Tabelis soovitusliku tegevuse kohta kasutatud tähelühendite selgitused: A – objekt tuleb säilitada puutumatul kujul; B – objekt tuleb läbi kaevata, kui ei õnnestu seda ehituse käigus säilitada; C – objekti piirkond vajab täiendavat inspektsiooni, mille positiivne tulemus (muistise kindlaks tegemine trassi alal) viib tegevuseni B, negatiivne – kas tegevuseni D või I; D – arheoloogiline järelevalve antud piirkonnas ehituse ajal, I – informatsiooniks, teadmiseks võtmiseks. Trass Trassi kirjeldus Objekti Objekti kirjeldus Asukoht trassi Soovitatav nr suhtes tegevus trassil 1A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Mõlemad trassid lõikavad pärimuslikku pakkteed Ristub trassiga C-D 1B asustatud piirkondi Treimani külas, mis ühendab rannikut Kivikupitsa- Kui nimelise kohaga sisemaal. Tee ligikaudne inspektsioon kulgemissuund on teada, kuid maastikul lokaliseeritud ei anna ei ole. Võimalik on tee ehitusjäänuste leidmine tulemusi, siis soisemates kohtades. ehitusaegne järelvalve 2A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Trassi ristumispiirkond Lemmejõega on Ristub trassiga C 2B asustatud piirkondi potentsiaalne kultuurkihi leiuala (põlistalud verstakaardil). Inspekteerimist vajavad jõe mõlemad kaldad. 3A ja Läbivad metsa ja soid Ühtegi arheoloogilist muistist teele ei jää 3B 4A Läbib metsa ja soid Ühtegi arheoloogilist muistist teele ei jää 4B Läbib nii metsi kui külasid. 1 Trassi ristumispiirkond Reiu jõega on potentsiaalne Trassil C Kohtades, kus trass ületab Reiu kiviaja leiuala, inventeerimist vajavad jõe mõlemad jõe ja Vaskjõe, on kallastel vaja 2 kaldad Trassil C kindlasti läbi viia arheoloogilised Trassi ristumispiirkond Vaskjõega on potentsiaalne eeluuringud, et selgitada 3 kiviaja leiuala, inventeerimist vajavad jõe mõlemad ? C kiviaegsete elamisjälgede kaldad esinemine 4 Rabakülas paikneb trassi läheduses seni avastamata, ? C vaid talu täpsusega lokaliseeritud maahaudkalmistu Silla külas paikneb kas selle või lõigu 4C kulgemiskoha kandis inimluude leiukoht, mis on veel lokaliseerimata 4C Kulgeb sarnaselt 4B-le. Samuti 1 Trassi ristumispiirkond Reiu jõega on potentsiaalne Trassil C tuleks suurt tähelepanu pöörata kiviaja leiuala, inventeerimist vajavad jõe mõlemad jõgede ületuskohtadele. 2 kaldad Trassil kuni 200 C Trassi ristumispiirkond Vaskjõega on potentsiaalne m E kiviaja leiuala, inventeerimist vajavad jõe mõlemad 3 kaldad; trassist mõnisada meetrit idas on leitud ? C kivikirves Silla külas paikneb kas selle või lõigu 4B kulgemiskoha kandis inimluude leiukoht, mis on veel lokaliseerimata (sama 4B-4) 4D Ületab Reiu jõe, läbib Pärnu 1 Trassi ristumispiirkond Reiu jõega on potentsiaalne Trassil C maastikukaitseala männikut ja kiviaja leiuala, inventeerimist vajavad jõe mõlemad Pärnu linna. Taas tuleks suurt kaldad, seda enam, et Reiu/Silla küla alalt on jõe tähelepanu pöörata Reiu jõe kaldalt saadud kivikirves kallastele 4E Kulgeb sarnaselt 4D-le ja 1 Trassi ristumispiirkond Reiu jõega on potentsiaalne Trassil C tähelepanu peaks pöörama Reiu kiviaja leiuala, inventeerimist vajavad jõe mõlemad jõe kallastele. 2 kaldad. 300 m I Reiu küla maalt, Pärnu maastikukaitseala männikust 3 on leitud 15. sajandi müntidest aare Trassil ja kõrval C/D Pärnu linnas on trassi koridori vahetust lähedusest, Metsakalmistu alalt, leitud keraamikat ja sütt, mis dateeriti varasesse pronksiaega 4F Läbib Pärnu linna, ületab Pärnu 1 Pärnu linnas tuleb teha eeluuringuid Pärnu jõe Trassil C jõe ja Rääma raba ning riivab lõunapoolsel kaldapealsel, kõrgematel ja liivasematel Urge küla kohtadel ning seal, kus trass jõge ületab, kuna jõest on leitud hulgaliselt kiviaegset leiumaterjali ning kiviaegsete elamisjäänuste leidmise tõenäosus on 2 olemas Trassil D Kilksama külas lõikub raudteetrassiga (osaliselt võib kulgeda ka samal marsruudil) pärimuslik Oti tee Oti ja Malkeni talude vahel. Tee täpset kulgemiskohta pole võimalik määrata. Ei saa välistada, et trassi tegemisel tuleb välja tee pakkusid. 4G Kulgeb osaliselt läbi metsade, 1 Surju külas tuleb inspekteerida kohta, kus trass ületab Trassil C kuid läbib ka külasid Reiu jõe, Surju oja ning Lähkma jõe. Reiu jõe äärest ning Surju külast on leitud mitmeid kivikirveid. 2 Kõrsa külas paikneb maahaudkalmistu, selle juures Trassil B asub trassi alal ka kesk- ja uusaegne asulakoht.. Lisaks asub Kõrsas kaitsealune kalmistu 3 Pulli külas põhja pool Pärnu jõge paikneb trassi alal Trassil ja B/C kiviaegne ja rauaaegne asulakoht. Põhjalikku ümbruses inspekteerimist vajab kogu Pulli küla ala, kuna küla ühe talu maalt on leitud kivitalb ning kusagil (endise Juntsi) küla alalt on leitud inimluid. 4 Rütavere küla maadel jäävad trassi alale kaks Trassil C leiukohta, kust on saadud kammkeraamika kultuuri aegne talb ja keskaegne hoburaudsõlg. Seega on vajalikud inspektsioonid võimalike muististe avastamiseks. 5A Läbib nii külasid kui 1 Niidu küla Akupere linnuselt on leitud kvartsikild, Trassil ja C metsaalasid. ilmselt nukleus, mistõttu tuleb võimalike kiviaja ümbruses Lähedusse jäävad kaks Niidu asutuspaikade leidmiseks trassi alla jääval sooalal küla pelgupaik-linnust (Akupere vaadata üle kindlal samakõrgusjoonel paiknevad linnus ja Lõimemägi) ning 2 soosaared ja –servad ? C Mõisaküla kivikalme. Mõisaküla kruusaaugus olevat asunud kalmistu, kivikalme ja pühad puud. Sealt ei tohiks kruusa võtta enne inspektsiooni. 5B Läbib nii külasid kui 1 Kuna trassilõigu lähedastes külades pole Trassil ja C metsaalasid. arheoloogilisi inspektsioone eriti toimunud, tuleks ümbruses Trassi lähedusse jäävad kindlasti vaadata üle Tabria ja Lehu külade alad, mida kaitsealused Tabria ning Lehu trass riivab, samuti Pööravere küla serv. küla kivikalmed. 5C Läbib nii metsi, soid kui külasid. 1 Kergu külas on saadud juhuleide ca 700 m kauguselt Trassil ja C Trassi poolt läbitaval alal ei ole trassist ning ca 400 m kaugusel paikneb rootsiaegne ümbruses inspektsioone tehtud, seetõttu küla ja aardeleiukoht. Kuna trass lõikab vähemal või pole trassi läheduses teada palju rohkemal määral Murru, Sohlu, Kergu ja Kõnnu muistiseid. külade kõrgema mineraalmaa servi, tuleks neid alasid kindlasti inspekteerida. Samuti tuleks tähelepanu pöörata Tootsi Suursoo servadele, kust on leitud kiviaegset leiumaterjali 6A Läbib nii metsi kui külasid 1 Ojaäärse külast on leitud mitmeid juhuleide, millest Trassil ja C mõned on pärit ka trassikoridori alalt. Tarvaste talu ümbruses põllult on leitud raha taolisi plekist asju, vaskvõrude katkeid, võtmeid jms ning maa leiukoha ümber sisaldab põlenud kivirähka ja ahervare jäänuseid. Nurtu jõe äärest Saaliste talu maalt on saadud kivitalb. Trassi lähedusest oja äärest on veel saadud kivikirveid ja tuluskivi. Lisaks on antud alal terve rida verstakaardile märgitud põlistalusid. Seetõttu tuleks kindlasti läbi viia arheoloogilised eeluuringud, eriti 2 oja ja Nurtu jõe kallaste alal. Trassil C/B Vana-Nurtu külas läheb trassikoridor üle väidetavalt pühaks peetava Sõela allika. Pühapaiga esialgselt määratud ala on ca 50 x 50 m ning see ulatub raudtee 3 teenindusmaale kuni 30 m. Trassil C Kindlasti vajab inspekteerimist ka koht, kus trass ületab Velise jõe Nääri ja Valgu külade piiril, kuigi kindlaid arheoloogilisi muistiseid või leide sealt veel saadud pole. Verstakaardi põhjal võib vana külasüda paikneda Velise jõest N suunas. 6B Trass läbib metsa ja põllumaid. 1 Järvakandi s on teada Röövlimägi, pärimuspaik, ? I Asustust trassi ümbruses telliskividest koopad, täpne asukoht pole teada, praktiliselt pole, välja arvatud tõenäoliselt ei jää trassi alale Järvakandi alev 2 Järvakandi Kabelimägi, kesk- ja uusaegne Trassil C/B maahaudkalmistu ja kabeli/kirikuase, asub trassi alal või selle vahetus läheduses. On vaja muistise täpne ulatus selgeks määrata, vajadusel viia läbi väljakaevamised 6D/7D Lõik kulgeb läbi Kehtna valla, 1-2 Vt 6B-1, 2. C riivates Järvakandi valda ning 3 Kivikirve leiukoht Haaklas , trassialast vahetult lääne pool. Trassist vahetult C jõudes lõunapoolses otsas Paik tuleks üle vaadata ja otsida võimalikku asula W Vändra valda. Trassilõik läbib kultuurkihti. järgmisi asulaid: Hertu, Põrsaku, 4 Võllamägi Haaklas , pärimuspaik, mille täpne asukoht ? C Kaerepere, Saksa, Keava alevik, tuleks kindlaks määrata ja juhul kui see paikneb Koogimäe, Linnaaluste, Kehtna- trassialal, seda inspekteerida Nurme, Ohekatku, Hiie, Põllu, 5 Hiie asulakoht, põlenud kive ja esemeid on leitud 800 m W I Haakla, Ahekõnnu, Selja trassialast u 800 m lääne pool. Sellest veidi põhja pool (Kehtna vald), Järvakandi alev asub maahaudkalmistu, kust on leitud luid ja rauast (Järvakandi vald) ja Kõnnu ripplukk, samuti on asulakoha lähedalt leitud (Vändra vald). Planeeritav trass keraamikat. Arvatavasti on paigad ohupiirkonnast läbib asustusalasid, metsa ja 6 väljas. ? C/B põllumaid. Asustus trassi Kivikalme Hiie külas , leitud on luid ja keraamikat. Juhul ümbruses on tihedam trassi 7 kui kalme ulatub trassi alale, tuleks läbi viia kaevamised. Trassil C/B Lohukivi Ohekatkus, asub trassi vasakpoolse põhjaosas, suurematest asulatest „nihutamisruumi“ alal, seega ei tohi trassi selles piirkonnas läbib trass Keava alevikku. kindlasti vasakule nihutada. Samas piirkonnas on aerofoto Lõuna pool jääb trassist vahetult põhjal potentsiaalne kultuurkihi leiuala lääne poole Järvakandi alev 8 Lohukivi Ohekatkus , trassialast u 350 m kagu pool. 500 m SE I 9 Ohvritamm Ohekatkus , püha puu, mis asub trassialast u 200 m W