DOCSLIB.ORG

Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1 Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT August 2010 Nr 7 (147) AKTUSED Kehtna Põhikool 1. septembril algusega kell 9.00 Valtu Põhikool 1. septembril algusega kell 9.30 Eidapere Kool 1. septembril algusega kell 10.00 Kehtna Kunstide Kool 1. septembril algusega kell 14.00 Kehtna valla koolide esimestesse klassidesse astujate nimekirjad avaldame septembrikuu ajalehes. Toredat kooliteed! Talgud Valtu-Nurme külas. Erakogu foto Valtu-Nurme külas on mõnus elada Õpilastransport Millises kodukülas eelistaks enamik meist elada? Arvan, et paljude mööduva külaelaniku poolt pilk 1. septembril - suust kõlaks vastuseks: turvalises, rahulikus, ilusas, meeldivate peale visatud. Selleks aga, et kõik naabritega, hea infrastruktuuriga, tegusas. Suur osa sellest, külaelanikud üksteist paremini teadmistepäeval tunneksid, omavahel mõtteid ja milliseks meie elukeskkond kujuneb, on ikka meie endi teha. Valtu- oskusi saaksid jagada, on külal Nurme külas on selleks kõik eeldused olemas, et ise oma elupaik vaja traditsioone ja ühiselt korral- Võrreldes õpilaste veo tavalise ideaalseks kujundada. datud ettevõtmisi. Olgu selleks oma sõiduplaaniga (vaata lk 3), külapidupäevade korraldamine, on 1. septembril kõikide Külas on elujõulised noored pered, ja teadmisi igal aastal vähemalt lumelinna ehitamine või talgute peatuste kellaajad 1 tunni kellel palju lapsi. Samuti on külas korra kõikide soovijatega külaplat- korraldamine. võrra hilisemaks viidud. lastele eeskujuks ja traditsioonide sil jagada. Märkimata ei saa jätta ka 20. augustil kogunesime taas Näiteks Remfakt OÜ buss, edasi andjateks elukogemustega ja meie osavate kätega töökaid mehi ja külaplatsile, et vabariigi taas- mis tavaliselt väljub Lokutalt suure teadmistepagasiga hallpead. lapsi, kes pidevalt külaplatsi korras iseseisvumist tähistada ja sellel kell 7.15, teeb seda 1. sep- Meie küla suureks väärtuseks on hoiavad ja ise külaplatsile kiige ja aastal esmakordselt kooliminejaid tembril 8.15 ning on Lelle seegi, et 60 lehmaga Lepiku Farmi võrkpalliplatsi on ehitanud. õnnitleda. teeristis kell 8.25 jne. Eidapere tegemised meie küla maad korras Kui 24. veebruari hommikul Tore oleks, kui üks väike küla Kooli juurest tagasi toob buss hoiavad ja külale tõelise maaelu soovib üks külaelanik tähtpäeva suudaks anda oma elanikele nii kell 12.00. väärtuse annavad. Uhke tunne oli puhul õnne igasse tallu enda meis- palju, et meelelahutust ja aktiivset FIE Lembit Kutseri buss nn piimasõja ajal rattaga läbi ilusa terdatud linnupesakaste kinkides ja tegevust ei pea ilmtingimata alati alustab Keavast Kaerepere küla sõita ja otse talust kvaliteetset annab veel naeladki kaasa, millega minema kodust kaugele otsima. suunas sõitu kell 8.45, Ohekat- piima osta. Tänu loomi armasta- pesad puude külge saaks kinnitada, Loodetavasti õpivad meie lapsedki ku bussipeatusest väljub buss vatele lastevanematele, kes oma siis ilusamat pidupäeva algust ja sedasi oma elukeskkonda hoidma kell 7.58. Kehtna Põhikooli lastele loomade eest hoolitsemisega toredamat panust külaelu arengusse ja hindama ning neil kujunevad juurest toob buss õpilased hoolivust, ligimesearmastust ning on raske ette kujutada. välja elu edasi viivad väärtushin- tagasi kell 11.00 ja Valtu elutsüklite osasid tutvustada taha- Et üks küla oleks elamiseks tur- nangud. Põhikooli juurest 12.00. vad, kaunistavad meie küla põlde valine paik, selleks peab oma naab- Palju õnne kõigile vabariigi taas- suviti ka lambad ja hobune. reid tundma ja nende tegemistega iseseisvumise aastapäeva puhul! Info õpilastranspordi kohta: Samuti on meie küla väärtuseks pisutki kursis olema. Hea tunne, kui Remfakt OÜ 487 2522; kunstnik, kes kaugemalgi tuntud ise oled kodust ära, aga õuekoerad Helen Link, FIE Lembit Kutser 527 8922. ning kes ei pea paljuks oma oskusi on ikka söönud ja kuuriustele iga Valtu-Nurme küla külavanem 2 Valla Vaatleja VALLAVALITSUSES VALLAVALITSUSES taotluste lahendamine lükati edasi Alates 1. oktoobrist 2010 on vee-ettevõtte OÜ Kehtna Elamu 8.07.2010 järgmisele istungile. Rapla kihel- teeninduspiirkonnas veevarustuse ja reovee ärajuhtimise hinnad Toosikannu Maaparandus- ja konna auhinna väljaandmist toetati koos käibemaksuga järgmised: Metsaühistule väljastatakse va- 1000 krooniga. Vallavalitsus kuulas Piirkond Vesi Kanalisatsioon litsuse korralduse alusel Kaasiku ära ehituse ja planeerimise vanem- Lelle alevik 17.30 kr/m3 27.20 kr/m3 tee kasutusluba. Reonda külas spetsialisti Hans-Jürgen Schumanni Kehtna alevik 20.80 kr/m3 24.50 kr/m3 alustatakse ehitusloa alusel ela- ehitusalased eelnõud ning nõustus Eidapere alevik 25.90 kr/m3 11.40 kr/m3 mu rekonstrueerimist ning pro- Kalbu külasse kaevu rajamisega ja Lokuta küla 24.80 kr/m3 5.80 kr/m3 jekteerimistingimused kinnitati Eesti Energia Jaotusvõrgu ehitatud Ingliste küla 31.40 kr/m3 7.00 kr/m3 Lelle alevikus asuva abihoone Saunaküla küla elektripaigaldisele Hertu küla 27.00 kr/m3 14.50 kr/m3 ümberehituseks. Nõustuti Lelle kasutusloa andmisega. aleviku Rohu tänava kahe kinnistu Hinnad on kehtestatud Kehtna Vallavalitsuse 22.06.2010 määrusega piiride muutmisega ning Kaerepere 10.08.2010 nr 5 “Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise hinna kehtestamine vee- küla kinnistu jagamisega. Seoses Vallavalitsus kuulas ära ehituse ja ettevõtja OÜ Kehtna Elamu teeninduspiirkonnas”. sotsiaalpinna kasutajate muudele planeerimise spetsialisti Tiina Satsi pindadele asumisega või surmaga ettepanekud ning otsustas väljas- tunnistati kehtivuse kaotanuks tada kasutusloa Valtu Jahimeeste kolm vallavalitsuse korraldust. Seltsi lasketiirule ning Eesti Energia Ohtlike jäätmete kogumisring Jaotusvõrk OÜle Paluküla alajaama 15.07.2010 pingeprobleemi lahendamiseks ja Laupäeval, 4. septembril 2010 toimub Kehtna vallas ohtlike ja Vallavalitsus andis Kesto OÜle Ege-Lii alajaama elektripaigaldise elektroonikajäätmete kogumine. nõusoleku ohtlike jäätmete kogu- kasutuselevõtuks. Samuti antak- Kogumisringil võetakse elanikelt tasuta vastu: miseks valla territooriumil. se välja kirjalik nõusolek suvila 1. Ohtlikke jäätmeid Kahest Rapla kihelkonna auhinna püstitamiseks Koogimäe külasse. 2. Elektri- ja elektroonikajäätmeid kandidaadist sai valitsuse liikmete Alates 1. septembrist 2010.a on enamhääled Toomas Tõnisson. Ingliste külas Ingliste tee, reg nr OLMEJÄÄTMEID VASTU EI VÕETA! Vaadati läbi MTÜ Hooli taotlus 2921120, Ingliste küla elanike ning külade rahade arvelt toetati ettepanekust tulenevalt määratud Ohtlikud jäätmed on: väikese summaga Vastja küla in- õuealaks. Vallavalitsus tegi muu- 1. Kasutatud õlid ja õlifiltrijäätmed nagu õlifiltrid ja õlipakendid. fostendi paigaldamist. Lääne-Eesti datusi päästeteenistuse eelarves 2. Värvi-, liimi- ja lakijäätmed, nende pakendid ning nende ainetega Päästekeskuse ettepanekul arutati ning eraldas Kehtna aleviku vee- määrdunud töövahendid. metsa kasutusõiguse piiramist, trasside läbipesuks 46 575 krooni. 3. Lahustid, nagu näiteks tärpentin, atsetoon ja tehniline bensiin. aga vastavat määrust veel välja ei Volikogule menetlemiseks suunati 4. Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid ning nende pakendid. antud. Ingliste pargi elektriliinidele isik- 5. Vanad akud ja akuvedelikud. liku kasutusõiguse seadmine OÜ 6. Leeliselised pesuained. 27.07.2010 Jaotusvõrk kasuks ning Ellamaa 7. Kasutamata jäänud või aegunud ravimid ja farmaatsiatooted. Vallavalitsus vaatas läbi volikogu külas asuva kinnistu võõranda- 8. Elavhõbedakraadiklaasid. sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni mine otsustuskorras. Järvakandi 9. Päevavalguslambid. otsustused ning tegi omapool- Vallavalitsuse ettepanekul arutati 10. Patareid. sed korrektiivid. Ühekordseid halduslepingu sõlmimist kinnistute sotsiaaltoetusi eraldati üheksale ja majapidamiste veevarustuse ja Elektri- ja elektroonikajäätmed on: isikule ning põhiliselt oli tegemist kanalisatsiooni investeeringute hal- 1. Suured kodumasinad (külmikud, pesumasinad, elektripliidid, mik- prilliklaaside maksumuse kompen- damiseks. Kahele puudega isikule rolaineahjud, elektriradiaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid jms). seerimisega. Raske puudega isikule eraldati sotsiaaltoetust. 2. Väikesed kodumasinad (tolmuimejad, õmblusmasinad, röstrid, määrati hooldaja. Elamispindade kellad, kaalud, kohvimasinad jms). 3. IT- ja telekommunikatsiooniseadmed (raalid, sülearvutid, telefonid, mobiiltelefonid, automaatvastajad, printerid jms). Tasuta teabeliin nõustab euro-teemadel 4. Tarbeelektroonika seadmed (raadiod, televiisorid, videokaamerad ja -magnetofonid, muusikariistad jms). Eesti on seadnud eesmärgi liituda Helistades numbrile 800 3330, saa- 5. Valgustusseadmed (luminofoorlampide valgustid, sirged lumino- euroalaga 1. jaanuarist 2011. Euro te euro-küsimustes ammendavaid foorlambid, kompaktlambid). võetakse kasutusele järsu ülemi- vastuseid. Põhjalikku informatsioo- 6. Elektritööriistad (v.a suured paiksed tööstuslikud tööriistad). nekuga, see tähendab, et kontodel ni saab ka veebiaadressilt www. olevad kroonid vahetatakse €-päe- euro.eesti.ee Kogumisautode peatuspaigad ja ajad on järgmised: val eurodeks kursiga, mis kinnitati Euroopa Liidu Nõukogu otsusega Allikas: Euroveebi kodulehekülg Inglistel Rapla TÜ kaupluse Ingliste A ja O esisel platsil 13. juulil (kehtiv kurss on 1 euro = www.euro.eesti.ee kella 9.00-9.20 15,6466 krooni). Kaereperes Valtu Lasteaia kõrval parkimisplatsil kella 9.45-10.05 Keavas Rapla TÜ kaupluse juures platsil kella 10.25-10.45 Ingliste küla liiklus- Kutsu auto oma Keavas rahvaraamatukogu juures kella 11.00-11.20 korralduse muutmine Kalbu küla teadetetahvli juures kella11.45-12.05 vanarauale järele Lelles Viljandi mnt 30 kella 12.25-12.45 Lokutal Pargi Poe juures platsil kella 13.10-13.30 Tulenevalt
Load more

Recommended publications
  • Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest.
    [Show full text]
  • Sügis Jälle Käes - Uus Õppeaasta Alanud
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 7 (76) 14. september 2002 Sügis jälle käes - uus õppeaasta alanud Suvelõpp Keava rabas Tee algus. On see konarlik või sile? Sa ei tea saab klassijuhatajaks? On ta siiras, sõbralik või Sulle, kooliteele veel, et kiituse kõrval seisab laitus, et salakaval? õnnestumine vaheldub ebaõnnega., rõõm muutub Kas ta peab ikka lugu minu lapsest? Kas ta asuv laps solvumiseks. Sa saad varsti aru, et edu tuleb aitab minu last sellel käänulisel teel edasi kuni pingutades ja vahel ka valuga. Täna mõtled sa päevani, mil heliseb viimane koolikell? Sa õhkud selle suve päikesest. Su silmad veel, et kool see on muinasmaa, püha paik, Soovin, et sa rohkem usaldaksid õpetajaid, säravad, juuksed on pleekinud, põlveotsad unistustemaa. teeksid koostööd nendega. kriimulised, paar hammast puudu. Sa oled Aga peagi saabub argipäev. Varsti saad Sooviksin, et algav kooliaasta tooks pere- ootusärevusest õnnelik ja uhke, sest astud üle teada, et koolis ei tohigi kõike teha. Ei tohi desse mitte ainult koolitarkust, vaid ka rahuldust kooliläve õpilasena. karjuda, joosta, kisada. Oi mida kõike ei tohi! ja enesekindlust, usku eelkõige endasse ja oma Sa ei tea, kas su esimene õpetaja on südamlik Lähemail päevil saad teada, et tunnis rahulikult lapsesse, tema õpetajasse, lootust tulevikku. või kuri. Su väike süda väreleb, kui astud oma istuda on lõpmata vaev, et pinginaaber tunneb Head kooliaasta algust! klassi, istud pinki ja sinu kõrvale tuleb mõnu, kui saab sinu peale kaevata ning et õpetaja INGE PULLAT, samasugune, natuke kohmetunud pinginaaber. on kärsitu ja ei naerata. Eidapere Kooli direktor See on algus. Pika tee algus, mida mööda Sa rikastud uute kogemustega: meeldivate ja astud aastaid.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavolikogu Määrus
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Kehtna 17. aprill 2019 nr 56 Valtu Lasteaed Pesapuu põhimääruse kehtestamine Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Lasteaia nimetus Lasteaia nimetus on Valtu Lasteaed Pesapuu (edaspidi lasteaed). § 2. Lasteaia aadress Lasteaia aadress on Männiku 10, Kaerepere alevik, Kehtna vald, 79520 Rapla maakond. § 3. Lasteaia õiguslik seisund (1) Lasteaed on koolieelse lasteasutuse seaduse alusel lasteaiana tegutsev õppeasutus, mis võimaldab 18. elukuust kuni seitsmeaastastele lastele hoidu ja alushariduse omandamist. (2) Lasteaed on Kehtna Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus. Lasteaed ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid teostab õigusi ning täidab ülesandeid Kehtna valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku nimel. (3) Lasteaia tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) poolt välja antud tähtajatu koolitusluba. (4) Lasteaed juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest ning nimetatud seaduste alusel antud õigusaktidest, riiklikust õppekavast ja lasteaia õppekavast ning kohaliku omavalitsuse asutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest. § 4. Teeninduspiirkond ja lasteaeda vastuvõtmise ning väljaarvamise alused (1) Lasteaia teeninduspiirkond on Kaerepere alevik, Hertu küla, Kaerepere küla, Linnaaluste küla, Kumma küla, Põrsaku küla, Saksa küla, Saunaküla küla ja Valtu- Nurme küla. (2) Lapsi võetakse lasteaeda vastu ja arvatakse lasteaiast välja vallavalitsuse
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Kumma Küla 765-Aastane!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Aruanne Arheoloogilise Eeluuringu Kohta Rail Baltic Raudteetrassi Valikul I Etapp
    TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ARHEOLOOGIA OSAKOND Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul I etapp II osa: Arheoloogilise pärandi paiknemine Rail Baltic raudteetrassi lõikudel ja nende ümbruses, KOKKUVÕTTETABEL Tabelis soovitusliku tegevuse kohta kasutatud tähelühendite selgitused: A – objekt tuleb säilitada puutumatul kujul; B – objekt tuleb läbi kaevata, kui ei õnnestu seda ehituse käigus säilitada; C – objekti piirkond vajab täiendavat inspektsiooni, mille positiivne tulemus (muistise kindlaks tegemine trassi alal) viib tegevuseni B, negatiivne – kas tegevuseni D või I; D – arheoloogiline järelevalve antud piirkonnas ehituse ajal, I – informatsiooniks, teadmiseks võtmiseks. Trass Trassi kirjeldus Objekti Objekti kirjeldus Asukoht trassi Soovitatav nr suhtes tegevus trassil 1A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Mõlemad trassid lõikavad pärimuslikku pakkteed Ristub trassiga C-D 1B asustatud piirkondi Treimani külas, mis ühendab rannikut Kivikupitsa- Kui nimelise kohaga sisemaal. Tee ligikaudne inspektsioon kulgemissuund on teada, kuid maastikul lokaliseeritud ei anna ei ole. Võimalik on tee ehitusjäänuste leidmine tulemusi, siis soisemates kohtades. ehitusaegne järelvalve 2A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Trassi ristumispiirkond Lemmejõega on Ristub trassiga C 2B asustatud piirkondi potentsiaalne kultuurkihi leiuala (põlistalud verstakaardil). Inspekteerimist vajavad jõe mõlemad kaldad. 3A ja Läbivad metsa ja soid Ühtegi arheoloogilist muistist teele ei jää 3B 4A Läbib metsa ja soid Ühtegi
    [Show full text]
  • KEHTNA VALLA AJALEHT Nr
    VallaVallaValla VaatlejaVaatlejaVaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 7 (120) 22. detsember 2007 Head jõulurahu Teile, armas vallarahvas! Meie unistused ja soovid saavad teoks nii algaval aastal kui ka edaspidi. Selleks meile kõigile meelekindlust, ligimesearmastust, tugevat tervist ja usku tulevikku! „Eesti on meie oma riik, meie vanemate ja vanavanemate looming, meie endi õnn ja rõõm. Ainult meile endile, meile kõigile, kuulub privileeg ja samas kohustus otsustada, kuidas me edasi läheme ja millise Eesti me oma lastele pärandame. Tehkem Eesti ühiselt suuremaks.” Sellise sõnumiga asus 2006 aastal ametisse Eesti Vabariigi President Toomas Henrik Ilves 01.01.2008 Kui Eesti võitis 16 aastat tagasi oma iseseisvuse, ilmutasime me suurt kannatamatust. Me suutsime kannatada ja Eestist sai selline riik, nagu me seda täna näeme. Oleme saanud Euroopa Liidu ja NATO kell 00.15 liikmeks. Me saame olla uhked oma riigi üle. Ka vald on selle ajaga muutunud märkimisväärselt. Kehtna klubis Tugevnenud on ühtekuuluvustunne, ettevõtlus, kasvanud on perede sissetulekud. Väärtustatakse oma. Hoidkem kokku ja ärge olge pahatahtlikud ükstese suhtes. Käesoleval aastal on paljudesse võimalus tantsida, juua peredesse Kehtnas jõudnud puhas ja kvaliteetne joogivesi. Veeprojekti alustati sel kuul ka Keava pokaal shampust alevikus. Turvalisuse tagamiseks liikluses on ehitatud valgustatud kergteid. Loome uusi võimalusi ja öelda üksteisele alus-, huvi- ja põhihariduse kättesaadavuse tagamiseks. Enamikel peredel vallas on võimalus liituda internetiga. Me oleme täisväärtuslikud eurooplased. Et meie elu kaasajastuks, on vaja mõistmist, HEAD UUT AASTAT! sallivust ja eriti hoolivust. See on meie igaühe, iga üksikisiku ja tervikuna kogu ühiskonna teha. Piletid Hoolivus. Mis muu kui igapäevane hoolivus on kas või see, kui me ei istu purjuspäi või väsinult autorooli ega ohusta sellega ei enda ega kaaskodanike elusid.
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
    [Show full text]
  • Palju Õnne Sünnipäevaks, Armas Koduvald!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Veebruar 2010 Nr 2 (142) Palju õnne sünnipäevaks, armas koduvald! “Kaunis on Kehtna vald, kaunis uute traditsioonide algatamine paik elamiseks, kaunis loodus, Kehtna Põhikool – kvaliteetselt ja puhas õhk.” Selliste sõnadega edukalt töötav kollektiiv alustab valla tutvustamist Tõnis Kalju Tetsmann – Lelle mõisa omanik. Blank 2008. aastal valminud Aktiivne osaleja valla kultuurielus valla reklaamfilmis. Karin Moisar – Kaerepere alevikuelu hoogustaja 14. veebruaril tähistasime valla 19. Heldi Tagel – 5 aastat Eidapere kapelli sünnipäeva. Heaks traditsiooniks ja naisansambli juhendaja on saanud aastapäeva tähistamine Margus Maripuu – Eidapere Kooli valla eri piirkondades ning sel õpetaja. 6 aastat aiandus- ja kodun- aastal oli võõrustajaks kaunis dusklubi AK juhendaja heakorrastatud Lelle alevik. Riina Tomingas – 5 aastat edukalt Lisaks meie puhtale loodusele tegutsenud rahvamaja lasteringide on kõige suuremaks väärtuseks juhendajana. Väga hea ja lapsi mõistev inimesed, kes oskavad hoida oma õpetaja kodu ja oma esivanemate pärandit. Maive Nõmmik – hoolika ja kohu- Valla sünnipäeval on saanud heaks setundliku suhtumise eest töösse traditsiooniks meie tublisid valla- Eidapere Koolis kodanikke, ettevõtjaid ja kauneid MTÜ Lelle Alternatiiv – Lelle Alterna- kodusid tunnustada. tiivi korraldamine, Vallo Hansen Kehtna valla teenetemärgiga tunnustati Aare Leinbergi. Kehtna vallas pööratakse suurt LAURA KOKKI foto Jüri Lehtmets – erivajadustega noorte tähelepanu ka spordile, tublilt tegevuse hoogustamise eest osaletakse maakondlikel suve- ja 24. veebruaril tähistame Eesti reorganiseerimise. Edaspidi, Ingle Rein Lehtmets – puuetega inimeste talimängudel, osavõturohked on Vabariigi 92. sünnipäeva. ASi eduka juhina, on ta pakku- abistamise eest nii valla SpordiLustiPäev, Kehtna 20. sajandi tuntud teadlane Albert nud kohalikele elanikele Inglistel Kaire Soomets – noorsootöö edenda- Sügisjooks kui ka Suur Südame- Einstein on öelnud: „Iga päev tu- tööd. 1992. aastal taasavati tema mise eest Kehtna vallas päev.
    [Show full text]
  • Noortekogu Üllatusremont – Hea Tunne Vabatahtlikust Tööst
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Aprill 2011 Nr 4 (155) Noortekogu üllatusremont – hea tunne vabatahtlikust tööst Õppeaasta viimane kooliveerand algas Kehtna põhikooli algklassiõpilastel veidi teisiti - enne tundide algust esitleti kooliperele värskelt värvitud klassitubasid ning loeti lõppenuks Kehtna valla noortekogu korraldatud heategevusprojekt, mille eesmärk oli anda rõõmsam väljanägemine kooli algklassiruumidele. Tuleb kohe lisada, et otsa sai vaid nimetatud ettevõtmise praktiline osa - head tunnet kogu tegemisest jagub osalejatele ja ka ruumide kasutajate- le loodetavasti veel kauaks. Heategevusprojekti ettevalmis- tamine algas juba 2010. aasta sügisel, kui noortekogu võttis vastu otsuse korraldada midagi senisest suuremat ja jäävamat. Sügisene idee sai teoks kevadel, kui selgus kogu ettevõtmise rahastamine, toetajad ning tööde täpne ajakava. Talgupäevad tõid kokku ligi 40 abilist Märtsikuu eelviimasel nädalal Seltskond talgulisi, kes olid koolimajas ametis pühapäeval, 20. märtsil. Kollasel taustal olev varesepoeg on Kehtna - sel ajal, kui lapsed koolipuhkust valla noortekogu vapilind. Foto: VIIO AITSAM nautisid, korraldas noortekogu koolimajas talgupäevi. Vabatahtli- kena oli remonditalgutele kaasatud kud ning omapoolse panuse noorte oli väga tore ja lõbus, kuigi osalesin maks. Väga lahe üritus oli! Oleks ligi 40 inimest, nende hulgas ettevõtmisesse andis ka Kehtna vaid ühe päeva, sest tolmuallergia kahju olnud, kui ma ei oleks osa- noortekogu liikmed, põhikooli vallavalitsus. tegi oma töö. Mind tegi rõõmsaks lenud. Selliseid ettevõtmisi peaks õpilased, lapsevanemad ning kooli see, et inimesed suutsid selle suure tegema eelkõige sellepärast, et vilistlased. Tõsist tööd jagus kõi- Mitte tööväsimus, töö ajal olla väga positiivsed ja lõ- saad kaasa aidata millegi paremaks gile appitulnutele ning esimesed vaid positiivne laeng! busad. Kindlasti üritan tulevikuski muutmisel, kellelegi head teha. Kristi ja Kuno Koort, lapse- talgupäevad kestsid suisa 14 tundi.
    [Show full text]
  • Keava Rahvaraamatukogu Põhimäärus
    Kinnitatud Vallavolikogu 17.03.2009. a määrusega nr 66 KEAVA RAHVARAAMATUKOGU PÕHIMÄÄRUS § 1. Üldsätted (1) Keava Rahvaraamatukogu (edaspidi raamatukogu) on Kehtna valla (edaspidi vald) valitsemisalas tegutsev kohaliku omavalitsuse asutus, kes kogub, säilitab ja teeb lugejatele kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud (edaspidi teavikud) ning avalikud andmebaasid. (2) Raamatukogu asukoht on Kooli 1a, Keava alevik, 79005, Rapla maakond. (3) Raamatukogu juhindub oma tegevuses rahvaraamatukogu seadusest, teistest kehtivatest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ning käesolevast põhimäärusest. (4) Raamatukogul on valla eelarve koosseisus oma eelarve, mille kinnitab Kehtna Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). (5) Raamatukogu on universaalsete kogudega ja üldkasutatav. (6) Raamatukogu tagab teeninduspiirkonna elanikele vaba ja piiramatu juurdepääsu informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetades elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. (7) Raamatukogu teeninduspiirkonna moodustavad järgmised külad: Kehtna-Nurme, Koogimäe, Linnaaluste, Ohekatku ja Keava alevik. § 2. Ülesanded (1) Raamatukogu ülesanded on: 1) osutada tasuta põhiteenuseid (teavikute kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ja avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu ligipääsu võimaldamine) temale kinnitatud teeninduspiirkonna elanikele ja teistele soovijatele. Eriteenuste eest võetava tasu suuruse kinnitab Kehtna vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus); 2) osutada tasulisi eriteenuseid mille eest
    [Show full text]