Kehtna Vallavolikogu Määrus
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Valtu Põhikool Arengukava 2018–2021
VALTU PÕHIKOOL ARENGUKAVA 2018–2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ...............................4 2. ÜLDANDMED ..................................................................................................................5 2.1. Asukoht .......................................................................................................................5 2.2. Ajalugu ........................................................................................................................5 2.3. Ülevaade koolist, hoonetest ..........................................................................................6 2.4. Hetkeolukorra kirjeldus ................................................................................................7 3. KOOLI MISSIOON, VISIOON, ÜLESANNE JA PÕHIEESMÄRK ..................................9 3.1. Kooli missioon .............................................................................................................9 3.2. Kooli visioon ...............................................................................................................9 3.3. Kooli ülesanne .............................................................................................................9 3.4. Kooli tegevuse põhieesmärk ........................................................................................9 4. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD ......................................... 11 4.1. Tulemuslikkuse hindamine........................................................................................ -
Sügis Jälle Käes - Uus Õppeaasta Alanud
KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 7 (76) 14. september 2002 Sügis jälle käes - uus õppeaasta alanud Suvelõpp Keava rabas Tee algus. On see konarlik või sile? Sa ei tea saab klassijuhatajaks? On ta siiras, sõbralik või Sulle, kooliteele veel, et kiituse kõrval seisab laitus, et salakaval? õnnestumine vaheldub ebaõnnega., rõõm muutub Kas ta peab ikka lugu minu lapsest? Kas ta asuv laps solvumiseks. Sa saad varsti aru, et edu tuleb aitab minu last sellel käänulisel teel edasi kuni pingutades ja vahel ka valuga. Täna mõtled sa päevani, mil heliseb viimane koolikell? Sa õhkud selle suve päikesest. Su silmad veel, et kool see on muinasmaa, püha paik, Soovin, et sa rohkem usaldaksid õpetajaid, säravad, juuksed on pleekinud, põlveotsad unistustemaa. teeksid koostööd nendega. kriimulised, paar hammast puudu. Sa oled Aga peagi saabub argipäev. Varsti saad Sooviksin, et algav kooliaasta tooks pere- ootusärevusest õnnelik ja uhke, sest astud üle teada, et koolis ei tohigi kõike teha. Ei tohi desse mitte ainult koolitarkust, vaid ka rahuldust kooliläve õpilasena. karjuda, joosta, kisada. Oi mida kõike ei tohi! ja enesekindlust, usku eelkõige endasse ja oma Sa ei tea, kas su esimene õpetaja on südamlik Lähemail päevil saad teada, et tunnis rahulikult lapsesse, tema õpetajasse, lootust tulevikku. või kuri. Su väike süda väreleb, kui astud oma istuda on lõpmata vaev, et pinginaaber tunneb Head kooliaasta algust! klassi, istud pinki ja sinu kõrvale tuleb mõnu, kui saab sinu peale kaevata ning et õpetaja INGE PULLAT, samasugune, natuke kohmetunud pinginaaber. on kärsitu ja ei naerata. Eidapere Kooli direktor See on algus. Pika tee algus, mida mööda Sa rikastud uute kogemustega: meeldivate ja astud aastaid. -
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12 -
Ruumilise Arengu Analüüs
Rapla Maavalitsus RAPLA MAAKONNAPLANEERING RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS RAPLA 2015 1 Rapla Maavalitsus Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 2 1. PLANEERITAVA ALA LÜHIÜLEVAADE....................................................................................... 2 2. RAPLA MAAKONNA KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES ARENGUDOKUMENTIDES JA UURINGUTES................................................................................................................................. 4 3. MAAKONNAPLANEERINGU ANALÜÜSIKAARDID.................................................................. 19 4. RAPLAMAA RUUMILISE ARENGU PÕHIJOONED.................................................................. 19 SISSEJUHATUS Rapla maakonna ruumiline analüüs on läbi viidud Rapla maakonnaplaneeringu koostamise analüüsietapis, mis eelneb planeeringulahenduse välja töötamisele. Analüüsiga välja toodud trendid on sisendiks maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Ruumilise arengu analüüsi eesmärk maakonnaplaneeringu koostamise juures on anda ülevaade planeeringuala ruumilise keskkonna eripärast nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis ning tulevikusuundumusi mõjutatavatest trendidest. Analüüsi esimeses osas antakse lühiülevaade planeeritavast alast, vaadeldes üldisemalt Rapla maakonna asendit ja looduslikke tingimusi. Analüüsi teises osas toetutakse strateegilistele arengudokumentidele ja uuringutele ning tuuakse välja nende lõikes Raplamaa -
Kumma Küla 765-Aastane!
Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma. -
Kehtna Vallavalitsus
Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant .......................................................................................................................................... -
Valla Vaatleja Kehtna Valla Ajaleht Aprill 2013 Nr 4 (177)
Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Aprill 2013 Nr 4 (177) Külalistemaja Varjula sai uue ja hubase kohviku Külalistemaja Varjula asub Kehtna pargis tiigi kaldal. Nimi Varjula pärineb 30ndatest, kui algul kodumajanduskooli ühiselamuks mõeldud maja valmis. Külalistemaja tegutseb siin juba üle 10 aasta. Meil on 13 numbrituba, kus on võimalik ööbida kuni 30 inimesel, se- minarisaal 40 inimesele, saun ja solaarium. 2012. aastal valmis Varjulas Lennukas hetk lumisest päevast ehk „Paluküla lumelaud 2013“. Foto: erakogu uus kohvik. Kohviku sisustus ning köögimööbel ja -tehnika soetati Leaderi toetuse kaas- abil Raplamaa Partnerluskogu Noorteprojektid on hooga käima läinud meetmest 1.2 - mikroettevõt- luse areng. Noortefondi NAF on sel Piire ei ole – tähtis on, et idee autorid kasvanu), kes taotlusi analüüsides on Kohvik on avatud ettetel- rahastusperioodil esitatud 6 oleksid noored ja elluviijad noored, välja toonud nii tunnustust väärivat limisel ja sobib nii ettevõtete kaasata võib aga tervet kogukonda. kui ka vajakajäämisi. kui ka eraisikute pidude ja rahastustaotlust, millest 4 on NAFi toetusega on 2013. aas- Noorteprojekte saab esitada veel saanud positiivse otsuse ning tähtpäevade korraldamiseks. tal korraldatud lumelauavõistlus ka aprillis-mais, kuid oluline on, Majas on võimalik korralda- neist 2 juba ka ellu viidud. „Paluküla lumelaud 2013“ (projek- et tegevused oleks ellu viidud ja da ühe- või mitmepäevaseid tijuht Lauri Mölder), kogukondlik aruanded esitatud juunis. seminare koos komplektse NAF on Noorte Omaalgatuste Fond, tervisepäev „Õnnetus hüüab tulles“ Taotluse leiab aadressilt: teenindusega: kohvipausid, kuhu saavad taotlusi esitada noored. Kaereperes (projektijuht Marta http://www.ank.ee/ majutus, hommiku-, lõuna- ja NAFi peamine sihtgrupp on 12- Kaunis). Kaks rahastatud projekti ?p=p_757&sName=naf õhtusöök, lõõgastuseks saun ja 16aastased noored ning sobiv on ootavad pisut soojemaid kevadpäevi, Lisainfo: Kaire Soomets 512 3193, koostöös teiste ettevõtjatega ka projekt, kus noored osalevad aktiiv- et tegevustega alustada. -
Aruanne Arheoloogilise Eeluuringu Kohta Rail Baltic Raudteetrassi Valikul I Etapp
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ARHEOLOOGIA OSAKOND Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul I etapp II osa: Arheoloogilise pärandi paiknemine Rail Baltic raudteetrassi lõikudel ja nende ümbruses, KOKKUVÕTTETABEL Tabelis soovitusliku tegevuse kohta kasutatud tähelühendite selgitused: A – objekt tuleb säilitada puutumatul kujul; B – objekt tuleb läbi kaevata, kui ei õnnestu seda ehituse käigus säilitada; C – objekti piirkond vajab täiendavat inspektsiooni, mille positiivne tulemus (muistise kindlaks tegemine trassi alal) viib tegevuseni B, negatiivne – kas tegevuseni D või I; D – arheoloogiline järelevalve antud piirkonnas ehituse ajal, I – informatsiooniks, teadmiseks võtmiseks. Trass Trassi kirjeldus Objekti Objekti kirjeldus Asukoht trassi Soovitatav nr suhtes tegevus trassil 1A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Mõlemad trassid lõikavad pärimuslikku pakkteed Ristub trassiga C-D 1B asustatud piirkondi Treimani külas, mis ühendab rannikut Kivikupitsa- Kui nimelise kohaga sisemaal. Tee ligikaudne inspektsioon kulgemissuund on teada, kuid maastikul lokaliseeritud ei anna ei ole. Võimalik on tee ehitusjäänuste leidmine tulemusi, siis soisemates kohtades. ehitusaegne järelvalve 2A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Trassi ristumispiirkond Lemmejõega on Ristub trassiga C 2B asustatud piirkondi potentsiaalne kultuurkihi leiuala (põlistalud verstakaardil). Inspekteerimist vajavad jõe mõlemad kaldad. 3A ja Läbivad metsa ja soid Ühtegi arheoloogilist muistist teele ei jää 3B 4A Läbib metsa ja soid Ühtegi -
Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1
Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT August 2010 Nr 7 (147) AKTUSED Kehtna Põhikool 1. septembril algusega kell 9.00 Valtu Põhikool 1. septembril algusega kell 9.30 Eidapere Kool 1. septembril algusega kell 10.00 Kehtna Kunstide Kool 1. septembril algusega kell 14.00 Kehtna valla koolide esimestesse klassidesse astujate nimekirjad avaldame septembrikuu ajalehes. Toredat kooliteed! Talgud Valtu-Nurme külas. Erakogu foto Valtu-Nurme külas on mõnus elada Õpilastransport Millises kodukülas eelistaks enamik meist elada? Arvan, et paljude mööduva külaelaniku poolt pilk 1. septembril - suust kõlaks vastuseks: turvalises, rahulikus, ilusas, meeldivate peale visatud. Selleks aga, et kõik naabritega, hea infrastruktuuriga, tegusas. Suur osa sellest, külaelanikud üksteist paremini teadmistepäeval tunneksid, omavahel mõtteid ja milliseks meie elukeskkond kujuneb, on ikka meie endi teha. Valtu- oskusi saaksid jagada, on külal Nurme külas on selleks kõik eeldused olemas, et ise oma elupaik vaja traditsioone ja ühiselt korral- Võrreldes õpilaste veo tavalise ideaalseks kujundada. datud ettevõtmisi. Olgu selleks oma sõiduplaaniga (vaata lk 3), külapidupäevade korraldamine, on 1. septembril kõikide Külas on elujõulised noored pered, ja teadmisi igal aastal vähemalt lumelinna ehitamine või talgute peatuste kellaajad 1 tunni kellel palju lapsi. Samuti on külas korra kõikide soovijatega külaplat- korraldamine. võrra hilisemaks viidud. lastele eeskujuks ja traditsioonide sil jagada. Märkimata ei saa jätta ka 20. augustil kogunesime taas Näiteks Remfakt OÜ buss, edasi andjateks elukogemustega ja meie osavate kätega töökaid mehi ja külaplatsile, et vabariigi taas- mis tavaliselt väljub Lokutalt suure teadmistepagasiga hallpead. lapsi, kes pidevalt külaplatsi korras iseseisvumist tähistada ja sellel kell 7.15, teeb seda 1. sep- Meie küla suureks väärtuseks on hoiavad ja ise külaplatsile kiige ja aastal esmakordselt kooliminejaid tembril 8.15 ning on Lelle seegi, et 60 lehmaga Lepiku Farmi võrkpalliplatsi on ehitanud. -
KOP 2017 Kevadvoor Meede 1 Kogukonna Areng Projekti Maksumus Projekti Elluviimise Piirkond
KOP 2017 kevadvoor Meede 1 Kogukonna areng Projekti maksumus projekti elluviimise piirkond Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Projekti kohalliku küla, alevik, alev, linn kogumaksumus maakond omavalitsuse (Tallinna puhul asum) üksus Mittetulundusühing Koduloolane Rapla maakonna õpilaste kodu-uurimiskonkursi tööde jäädvustamine 1 242,05 € 1 387,05 € Rapla maakond Rapla vald Rapla linn Arendusselts Koduaseme Eesti 100. sünnipäeva auks toimuv kodukandipäev "Kaerepere 605" Kaerepere alevikus 2 000,00 € 2 250,00 € Rapla maakond Kehtna vald Kaerepere alevik Folklooriselts Kiitsharakad Vabariigist vanem 1 999,20 € 2 329,20 € Rapla maakond Vigala vald Vana-Vigala küla Raplamaa Lasterikaste Perede Ühendus Kõigi laste sünnipäev 1 710,00 € 2 110,00 € Rapla maakond Kehtna vald Vastja küla Mittetulundusühing JUURU VESI Juuru elujõuline ja kokkuhoidev kogukond 2 000,00 € 2 260,00 € Rapla maakond Juur vald Juuru alevik Rapla Lastekaitse Ühing Loodus õpetab! 1 987,10 € 2 587,10 € Rapla maakond Märjamaa vald Märjamaa alev TEENUSE NAISTE ÜHENDUS X Perepäev, „Käsitöökojad üle maa“ ja jätkutegevused Teenuse mõisas 1 862,66 € 2 072,66 € Rapla maakond Märjamaa vald Teenuse küla Meie Lelle Selts KODUVALLA AABITSA TÖÖVIHIK 369,00 € 705 ,00 € Rapla maakond Kehtna vald Lelle alevik MTÜ Kohila Mõisakool Kohila Mõisakooli kogukond kui Kohila mõisa pärandi hoidja 1 824,00 € 2 064,00 € Rapla maakond Kohila vald Kohila alev KUUSIKU KANDI KÜLASELTS Kuusiku mõisa esmamainimise 550. aastapäev 1 706,00 € 1 901,00 € Rapla maakond Rapla vald Kuusiku alevik MTÜ Loomeruum -
Rapla Maakond Inventariseerimine
Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise programm Rapla maakond Inventariseerimine Töö teostaja: Mihkel Karu Tallinn 2008 Mihkel Karu Aia tn. 5a-1 Tel. 6400380 Mob. 53407718 Skype: mihkelkaru83 [email protected] [email protected] Sisukord I. Raplamaa üldtutvustus 2 II. Juuru vald 4 III. Järvakandi vald 5 IV. Kaiu vald 6 V. Kehtna vald 7 VI. Kohila vald 9 VII. Käru vald 11 VIII. Märjamaa vald 12 IX. Raikküla vald 13 X. Vigla vald 14 XI. Rapla vald ja linn 15 XII. Fotode nimekiri 17 XIII. DVD foto ja tekstimaterjaliga 20 1 RAPLAMAA Raplamaa ehk Rapla maakond asub Põhja- ja Kesk-Eesti aladel, hõlmates varasema Harjumaa lõunaosa, Läänemaa idapoolsed vallad, läänes Järvamaast Käru piirkonna ning lõunas Pärnumaast Lelle ümbruskonna alad. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu ning läänes Lääne maakonnaga. Maakonnal pole mere- või välispiire. Rapla maakond hõlmab 9 valda, 1 linna, 3 alevit (Järvakandi, Kohila, Märjamaa), 12 alevikku (Alu, Juuru, Hageri, Eidapere, Kaerepere, Kaiu, Keava, Kehtna, Kuusiku, Käru, Lelle, Prillimäe) ja 259 küla. Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest. Maakonna tuumiku moodustavad Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli juba muinasaja lõpul (13.sajand) hästi arenenud ja tihedalt asustatud. Seda tõendab suur arheoloogiamälestiste arv – siin asub maakonna 375-st mälestisest kolmveerand. Maakonna läänepoolmik kuulus Muinas-Läänemaa koosseisu ning oli hõredamalt asustatud. Kõnnumaa osa kuulus Alempoisi väikemaakonda ning oli suures osas asustamata. Pärast Eesti vallutamist muistses vabadusvõitluses jagati Rapla maakonna alad järgmiselt: Harjumaa – taanlastele, Läänemaa – Saare-Lääne piiskopile ja Alempois – Liivi Ordule; ning moodustati kirikukihelkonnad – Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja Vigala. -
Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.