KEHTNA VALLA AJALEHT Seened Meelitavad Metsa Ingliste Lasteaed

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

KEHTNA VALLA AJALEHT Seened Meelitavad Metsa Ingliste Lasteaed Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 8 (95) 25. september 2004 Seened meelitavad metsa Laupäeval, Käes on seeneaeg, millega kaasneb igal aastal 2. oktoobril on politseilt palju aega ja ressurssi nõudev tegevus – metsa eksinud inimeste otsimine. Selgi ohtlike jäätmete sügisel on juba kolmel korral tulnud läbi viia kogumisreid otsinguid eksinud seeneliste leidmiseks. Et loodetava rõõmu asemel, mida rikas sügi- Täpsemalt lk 3. sene mets pakub, ei tuleks hirmu ja muret kogeda, selleks tahaksin anda metsaminejatele mõned näpunäited. Metsa minnes püütakse tavaliselt jätta Ingliste meelde metsa sisenemise suund. Sügavamas metsas aga kipub inimeste suunataju kaduma, Kui seenesoov suur, aga metsas orienteeru- Lasteaed 20 kuna põhitähelepanu on suunatud seente leid- misega raskusi, võiks piirduda oma õues kasva- misele. Kui ühel momendil avastatakse, et suuna- vate seentega. Pildil kodusel kännul sirguvad 18.oktoobril 1984 oli Inglistel suursündmus – taju on kadunud, satub inimene paanikasse, austerservikud, mis on lisaks kõigele muule avati kauaoodatud lasteaed. Lapsed ei pidanud kaotab selge mõistuse ja hakkab väljapääsuteed veel tervisele väga kasulikud. enam käima kaugel Valtu lasteaias, vaid nüüd otsima vaistu järgi. Eksinud inimene hakkab ootas mängumaa oma külas. Selleks kohandati tavaliselt tegema ringe, kuna inimese vasaku jala tuleks aeg-ajalt kuulatada, kas kostab mingeid uues elumajas 5-toaline korter. Aias oli 24 last sammu pikkus on reeglina natuke lühem kui inimtegevuse hääli (sõidukite mürin, signaalid, – 3-5 aastased. Töötati ühes rühmas, ainult parema jala oma. ehitustegevusest tulenev müra jne). Samas tuleb õppetunnid viidi läbi kahes grupis. Kasvatajatena Metsa minnes tuleks leida endale kaaslane, sellega olla ettevaatlik, sest metsas võivad helid alustasid tööd staa•ikas õpetaja Laine Miilen ja koos on eksimise võimalus väiksem. Metsa kajada ja tegelikult tulla teisest suunast kui asjalik Ingrid Rebane. Kokatädina toimekas minekust tuleks teavitada pereliikmeid või metsas tundub. Heaks orientiiriks on kraavid ja Koidu Leinberg. tuttavaid, andes neile teada, millisesse metsa on sihid, mis tavaliselt viivad kusagile metsateele, Tegeleti tollele ajale kohaselt internatsio- plaanis minna. Selga tuleks panna selline kust on võimalik juba edasi liikuda. naalse- ja töökasvatusega, laste tervise tugev- riietus, mis vastaks muutlikele sügisilmadele. Kui metsast siiski omal jõul teed välja ei leia, damisega. Lapsed esinesid tublisti kolhoosi Samas peaks riietus olema selline, mis paistab siis mobiiltelefoni olemasolul võiks oma üritustel. Traditsiooniks olid sügisandide ja ka metsas silma ehk, mis eristuks rohelistest eksimisest teavitada tuttavaid, kes antud metsa kevadlillede näitused. ja pruunidest toonidest. Võimalusel tuleks kaasa tunnevad, ja paluda nendelt abi. Eksimisest Aastal 2000 kolis lasteaed ilusasse ja uude võtta laetud akuga mobiiltelefon. Taskusse võiks teatamist ei maksa jätta viimasele momendile, majja. Siiani töötab ikka üks rühm. Sellel õppe- kindlasti panna kompassi ja tikud. kuna pimedas ei ole võimalik otsijatel midagi teha. aastal on rühmas 15 last - 2-7 aastased. Aeg on Metsa sisenedes tuleks kompassi järgi Politsei lühinumbrile 110 helistades teatage oma muutnud kasvataja ametinime lasteaia õpetajaks määratleda oma asukoht ja liikumise suund. nimi, vanus, elukoht, tervislik seisund, oma ja praegu on nendeks Eda Rebane ja Pille Matt Kompassi puudumisel saab seda edukalt teha riietuse kirjeldus, metsa ja metsa sisenemise ning õpetaja abi Lii Kraam. päikese järgi. Jälgige, kuhu jääb päike teie suhtes, asukoht, aeg – kui kaua olete metsas viibinud ja 2001.aastal liideti lasteaed ja kool lasteaed- kui olete näoga metsa suunas ja jätke meelde, hinnanguline kaugus metsa servast. Samuti oleks algkooliks. Ja kuna on üks asutus, siis on ka kuhu peaks päike jääma selleks, et metsast uuesti hea, kui annate teada isikute nimed, kes antud üritused ühised. Nii kujunevad ühistest pidudest välja pääseda. Kui taevas on pilvine ja päikese paikkonda võiksid paremini tunda. perepeod. Kokku saavad mardid ja kadrid, koos asukohta ei ole võimalik kindlaks teha, siis tasuks Kui öö tuleb veeta metsas, siis tuleks oodatakse jõuluvana. Ka emadepäeval lustitakse hoiduda teede, sihtide ja kraavide lähedusse. ööbimiseks valida kõrgem koht, kus niiskuse ja ühiselt. Igal kevadel on kindlasti kellegi koduõuel Kasulik oleks endast märke maha jätta (murtud külma tõttu ei tekiks alajahtumist. Valmistage ette piknik. võsa, okste külge seotud nöörijupid vms) kuuseokstest ase, mis kaitseb maapinnast Et õppimine tunduks tähtsam, siis käivad Orienteeruda ei ole kindlasti mõtet tuule suuna ja eralduva niiskuse eest. Tikkude olemasolul tehke lasteaia lapsed koolis klassiruumis tundides ja pilvede liikumise suuna järgi, see võib kergesti lõke ja hoidke oma riided võimalikult kuivana. koolilapsed rõõmuga peale õppimist lasteaias muutuda ja kasu asemel pigem kahju tuua. Põhiline oht metsas ongi niiskete riiete ja mängimas. Kui aga ikkagi juhtub see, et olete eksinud, suhteliselt madala õhutemperatuuri tõttu Maja on kena ja valge ning piisavalt suur. tuleb kõigepealt aeg maha võtta, rahuneda ja alajahtumine. Lõke annab ka märku teie asukohast Peale lasteaia ja kooli on ühise katuse all ka säilitada kaine mõtlemine, sest paanikas olles ei – öösel paistab lõke ja päeval lõkkesuits. raamatukogu ja internetituba. Lasteaias on suudeta arukaid otsuseid vastu võtta. Vaadake Otsijatele tuleb ennast kindlasti nähtavaks ja aegade jooksul tehtud hulganisti vahvaid kompassi või päikese asukohta ja liikuge nende kuuldavaks teha. Inimeste hääli kuuldes hõigake tegemisi ja töötanud palju toredaid inimesi. järgi tuldud teed tagasi. Jälgige, kas metsas on vastu ja olge lagedamal kohal. Kõigest ja kõigist ei mahu kirjutama. Kindlasti on inimtegevuse jälgi. Kui metsas on tehtud raiet, Selle kirjutise mõte ei ole kellestki orienteerujat sellest mõnusam kõneleda. siis saab metsamaterjali väljaveosuuna järgi teha ega läbi viia ellujäämiskursust, kuid need Ehk saame jälle kokku! kindlaks teha, kuidas metsast väljuda. Palkide näpunäited peaksid metsas siiski abiks olema. Sünnipäeval, 18. oktoobril ootame endiseid väljalohistamisel murduvad oksad ja väikesed Turvalist seenelkäimist soovides ja praeguseid töötajaid. puud, mis näitavad kätte suuna. Ka pinnasesse Margus KALDMA, Info lasteaia ja kooli telefonil jäänud traktori rehvimustri järgi saab kindlaks Rapla politseijaoskonna 48 42 247 48 42 248 teha, millises suunas see on liikunud. Kindlasti korrakaitsetalituse komissar Pille LAOS Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES IN MEMORIAM 09.07.2004 Vallavalitsus nõustus Lau küla Väljaotsa katastriüksuse ostueesõigusega erastamisega Rein Haggi poolt. Nõustuti Rapla kihelkonna auhinna ühise finantseerimisega koos Raikküla, Rapla ja Järvakandi Vallavalitsusega. Tule- Vaike Reinaus nevalt koguduse taotlusest eraldati Järvakandi Peetri Kiriku kalmistupüha läbiviimiseks 1500 krooni. Otsustati rahuldada Kalle Hamburgi üksikelamu (22. november 1933 projekteerimistingimuste taotlus. –3. august 2004) 16. 07. 2004 Vallavalitsus andis nõusoleku alaealisele kuuluva vara müügiks ning Pae Farmer OÜle vee erikasutusloa saamiseks. Otsustati rahuldada Lembit Jäntsi taotlus ning väljastada talle ehitusluba väikeehitise püstitamiseks. Eesti Energia AS Jaotusvõrk sai kasutusloa Tarsi talu elektripaigaldisele. Tänavuse lõikuskuu algus viis meie hulgast igaviku radadele Lelle Nõustuti MTÜ Ühekatku Mõisakogu lastelaagri korraldamise toetamisega piirkonna külaliikumise hinge ja eestvedaja Vaike Reinausi. Lahkus ning otsustati tasuda vanuri hooldekodus viibimise ajal kohatasust tema inimene, kes aastakümneid korraldas piirkonna kultuurielu ja pensioniga katmata jääv summa. seltsitegevust, juhtis Lelle Haridus- ja Kultuuriseltsi , tegi ära suure 30.07.2004 töö Lelle muutmisel kauniks ja koduseks alevikuks. Vallavalitsus otsustas tulla vastu Kehtna Mõisa OÜ taotlusele ning Vaike Reinaus (neiuna Rõõmussaar) sündis Käru valla Käsna külas lülitada Kehtna aleviku tänavavalgustus sisse augustikuu alguspäevil. Reidimaa talus põllumehe perekonnas kolmanda lapsena. Pärast Rahuldati Rain Metsjärve ja Mati Radiko projekteerimistingimuste taotlused. Tulenevalt hooldatavate või hooldaja surmast tunnistati kehtetuks 4 Tallinna Rahandustehnikumi lõpetamist töötas ta varumisvolinikuna, vallavalitsuse hooldamist käsitlevat korraldust. 1959.aastast sai töökohaks Lelle mööblivabrik, (alguses Lelle kohaliku 10. 08. 2004 tööstuse kombinaat, hiljem “Standardi” tsehh), kuhu ta jäi ligi Vallavalitsus kinnitas sotsiaalkomisjoni protokolli ja nõustus valla vanuri neljakümneks aastaks kuni ettevõtte likvideerimiseni. hooldekodus viibimise ajal tasuma tema pensioni ja hooldekodu kohamaksu Sünnipärane organiseerimisvõime, kaasahaarav karismaatiline vahe. iseloom tegi Vaikest peagi kohalike ürituste eestvedaja. Peoõhtud, Arutleti kauplemise korraldamise üle vallas ning otsustati, et valla ma- kokkutulekud, turismireisid – kõigi nende korraldamine sujus Vaike jandus- ja arendusnõunik Jaak Vitsur koostab müügipileti näidise ja pilet käes ladusalt. Särtsu jätkus vabatahtlikus tuletõrjes kaasalöömiseks. antakse kuni valla tänavakaubanduse korraldamise eeskirjade vastu- Õnnelikust perekonnaelust võrsusid poeg ja tütar. võtmiseni vallavolikogu poolt välja tasuta. Eesti iseseisvuse taastamise järel hakkas Vaike Reinaus 18. 08.2004 taaselustama seltsitegevust ja edendama kohaliku omaalgatuse Vallavalitsus vaatas läbi tänavakaubanduse eeskirja eelnõu ning täien- liikumist. Temast sai Lelle Haridus- ja Kultuuriseltsi esinaine,
Recommended publications
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Kumma Küla 765-Aastane!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT August 2010 Nr 7 (147) AKTUSED Kehtna Põhikool 1. septembril algusega kell 9.00 Valtu Põhikool 1. septembril algusega kell 9.30 Eidapere Kool 1. septembril algusega kell 10.00 Kehtna Kunstide Kool 1. septembril algusega kell 14.00 Kehtna valla koolide esimestesse klassidesse astujate nimekirjad avaldame septembrikuu ajalehes. Toredat kooliteed! Talgud Valtu-Nurme külas. Erakogu foto Valtu-Nurme külas on mõnus elada Õpilastransport Millises kodukülas eelistaks enamik meist elada? Arvan, et paljude mööduva külaelaniku poolt pilk 1. septembril - suust kõlaks vastuseks: turvalises, rahulikus, ilusas, meeldivate peale visatud. Selleks aga, et kõik naabritega, hea infrastruktuuriga, tegusas. Suur osa sellest, külaelanikud üksteist paremini teadmistepäeval tunneksid, omavahel mõtteid ja milliseks meie elukeskkond kujuneb, on ikka meie endi teha. Valtu- oskusi saaksid jagada, on külal Nurme külas on selleks kõik eeldused olemas, et ise oma elupaik vaja traditsioone ja ühiselt korral- Võrreldes õpilaste veo tavalise ideaalseks kujundada. datud ettevõtmisi. Olgu selleks oma sõiduplaaniga (vaata lk 3), külapidupäevade korraldamine, on 1. septembril kõikide Külas on elujõulised noored pered, ja teadmisi igal aastal vähemalt lumelinna ehitamine või talgute peatuste kellaajad 1 tunni kellel palju lapsi. Samuti on külas korra kõikide soovijatega külaplat- korraldamine. võrra hilisemaks viidud. lastele eeskujuks ja traditsioonide sil jagada. Märkimata ei saa jätta ka 20. augustil kogunesime taas Näiteks Remfakt OÜ buss, edasi andjateks elukogemustega ja meie osavate kätega töökaid mehi ja külaplatsile, et vabariigi taas- mis tavaliselt väljub Lokutalt suure teadmistepagasiga hallpead. lapsi, kes pidevalt külaplatsi korras iseseisvumist tähistada ja sellel kell 7.15, teeb seda 1. sep- Meie küla suureks väärtuseks on hoiavad ja ise külaplatsile kiige ja aastal esmakordselt kooliminejaid tembril 8.15 ning on Lelle seegi, et 60 lehmaga Lepiku Farmi võrkpalliplatsi on ehitanud.
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
    [Show full text]
  • Palju Õnne Sünnipäevaks, Armas Koduvald!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Veebruar 2010 Nr 2 (142) Palju õnne sünnipäevaks, armas koduvald! “Kaunis on Kehtna vald, kaunis uute traditsioonide algatamine paik elamiseks, kaunis loodus, Kehtna Põhikool – kvaliteetselt ja puhas õhk.” Selliste sõnadega edukalt töötav kollektiiv alustab valla tutvustamist Tõnis Kalju Tetsmann – Lelle mõisa omanik. Blank 2008. aastal valminud Aktiivne osaleja valla kultuurielus valla reklaamfilmis. Karin Moisar – Kaerepere alevikuelu hoogustaja 14. veebruaril tähistasime valla 19. Heldi Tagel – 5 aastat Eidapere kapelli sünnipäeva. Heaks traditsiooniks ja naisansambli juhendaja on saanud aastapäeva tähistamine Margus Maripuu – Eidapere Kooli valla eri piirkondades ning sel õpetaja. 6 aastat aiandus- ja kodun- aastal oli võõrustajaks kaunis dusklubi AK juhendaja heakorrastatud Lelle alevik. Riina Tomingas – 5 aastat edukalt Lisaks meie puhtale loodusele tegutsenud rahvamaja lasteringide on kõige suuremaks väärtuseks juhendajana. Väga hea ja lapsi mõistev inimesed, kes oskavad hoida oma õpetaja kodu ja oma esivanemate pärandit. Maive Nõmmik – hoolika ja kohu- Valla sünnipäeval on saanud heaks setundliku suhtumise eest töösse traditsiooniks meie tublisid valla- Eidapere Koolis kodanikke, ettevõtjaid ja kauneid MTÜ Lelle Alternatiiv – Lelle Alterna- kodusid tunnustada. tiivi korraldamine, Vallo Hansen Kehtna valla teenetemärgiga tunnustati Aare Leinbergi. Kehtna vallas pööratakse suurt LAURA KOKKI foto Jüri Lehtmets – erivajadustega noorte tähelepanu ka spordile, tublilt tegevuse hoogustamise eest osaletakse maakondlikel suve- ja 24. veebruaril tähistame Eesti reorganiseerimise. Edaspidi, Ingle Rein Lehtmets – puuetega inimeste talimängudel, osavõturohked on Vabariigi 92. sünnipäeva. ASi eduka juhina, on ta pakku- abistamise eest nii valla SpordiLustiPäev, Kehtna 20. sajandi tuntud teadlane Albert nud kohalikele elanikele Inglistel Kaire Soomets – noorsootöö edenda- Sügisjooks kui ka Suur Südame- Einstein on öelnud: „Iga päev tu- tööd. 1992. aastal taasavati tema mise eest Kehtna vallas päev.
    [Show full text]
  • ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas
    ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas www.visitharju.com www.visitestonia.com Welcome to the Harju County, Arvoisa vieras, dear guest! tervetuloa! The Harju County is the county, where lies the capital of Estonia. Harjumaan maakuntaan kuuluu pääkau- Around 40 % of Estonia’s population lives in the Harju County and punki Tallinna. Maakunnassa elää 40 % most of Estonia’s business, science and culture take place here. But Viron asukkaista ja suurin osa liike-elämästä, to us, who live in this county, it is most importantly our home. We tieteestä ja kulttuurista on keskittynyt tänne. are very proud of our home county. Mutta meille harjumaalaisille on kaikkein Come to visit us. You will no doubt find that every visit here dif- tärkeintä, että se on kotimme. Olemme ylpeitä fers from the previous one and you can always discover some- kotiseudustamme. thing new and fascinating. The business traveller will find a fast Tulkaa meille kylään. Voin luvata jo etukäteen, and dynamic economy; sportsman a great place to practice että jokainen käynti saattaa olla erilainen ja aina all kinds of activities, and cultural tourist will enjoy the variety voi kokea jotain uutta. Liikematkailija kohtaa of local cultural scene from song festivals to modern clubs. nopealiikkeisen ja dynaamisen talousilmaston, Those keen on history will find Padise with its monastery urheilija paikan harrastukselleen, täällä on vilkasta ruins, lots of manors and churches and Tallinn Old Town full kulttuurielämää laulujuhlista klubeihin. Historiasta of mystery and secrets. In the Harju County you can enjoy kiinnostuneet kohtaavat Padisen luostarin, salaperäi- both – excitment of a big town and silence of forests.
    [Show full text]
  • OÜ Pae Farmer Ingliste Farmikompleksi Keskkonnakompleksloa Muutmise Taotluse Keskkonnamõju Hindamise Aruanne
    OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Tallinn 2016 OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Nimetus OÜ Pae Farmer Ingliste farmikompleksi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Versioon Kliendile, Keskkonnaametile esitamiseks Töö nr 14/KS/15 Aeg august 2016 Eelhinnangu tellija OÜ Pae Farmer Registrikood: 10995969 Aadress: Raplamaa, Kehtna vald, Pae küla, 79004 Telefon/faks: 4844105/ 4844105 Kontaktisik: Ülo Flaur E-post: [email protected] KMH eelhinnangu Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) koostaja Registrikood: 10705517 Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690 / +372 61 17 699 E-post: [email protected] Vastutav ekspert Toomas Pallo, litsents KMH0090 Eksperdid Marit Abiline, MSc Pille Antons, MSc Silver Lind, MSc Toomas Pallo, litsents KMH0090 Kaido Soosaar, PhD . Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.
    [Show full text]
  • Raplamaa Ühistranspordi Sõiduplaanid
    У / RAPLAMAA ÜHISTRANSPORDI SÕIDUPLAANID KESKERAKOND Hea liikleja! Ühistransporti soovivad kasutada nii linnas kui kä maal elavad inimesed. Liiklemisvahendite olemasolu õn samavõrd oluline Raplas, Märjamaal ja Kehtnas, aga kä Prillimäel, Kärul ning Kivi-Vigalas. Mitmed mulle lähedal seisvad inimesed õn kurtnud, et maakondlike bussili­ inide kohta ei ole hästi kättesaadavat infot. Seetõttu otsustasingi siin kaasa aidata. Olgu need busside sõiduplaanid Sulle abiks Raplamaa ühistranspordi kasutamisel. Palju õn räägitud õpilaste kooliteel olevatest liiklusohtudest. Meil kõigil tuleb liikluses käituda ettevaatlikult - nii ise roolis olles kui kä jalakäijana liigeldes. Meie ülesanne õn läbi isikliku eeskuju õpetada turvalist liiklemist kä oma lastele. Juba täna astume samme koolibusside soetamiseks. Nende eesmärgiks õn lisaks laste turvalisele kooli ja koju sõidutamisele tagada neile võimalus muusika-, kunsti-, spordi-, tehnika- ja teistes huviringides osalemiseks. Koolibuss viib lapsed koju pikapäevarühmast ning õn kooliperele mugavaks liiklusvahendiks naaberkoolide külastamisel. Minu eesmärgiks haridusministrina õn kvaliteetse koolihariduse tagamisel kindlustada laste silmaringi avardumine. Selleks peab iga laps saama võimaluse käia teatris, kinos, näitustel, KUMUs, tulevases Eesti Rahvamuu­ seumis ja mujal. Kultuuriasutuste külastamise peavad tagama kvaliteetne ühistransport ning oma koolibuss. Raplamaalase jaoks õn väga oluliseks mugav ühendus keskustega. Olgu see siis tööle ja kooli sõitmiseks, kaubanduskeskuste külastamiseks või lihtsalt
    [Show full text]
  • Maanteeameti Sildade Ülevaatused 2016.Aastal
    Maanteeameti sildade ülevaatused 2016.aastal iJuhis riigiteede teekattemärgistuse valikuks, paigaldamiseks MA 2017 SISUKORD 1 Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4 2 Sildade ülevaatused ............................................................................................................. 5 2.1 Seisunditasemete üldine kirjeldus ............................................................................... 5 Seisund 1 ............................................................................................................................. 5 Seisund 2 ............................................................................................................................. 5 Seisund 3 ............................................................................................................................. 5 Seisund 4 ............................................................................................................................. 6 Elementide nummerdamine ................................................................................................ 6 3 Sillavõrgu jagunemine erinevate näitajate alusel ................................................................ 7 3.1 Silla tüüp ...................................................................................................................... 7 3.2 Silla kogupikkus .........................................................................................................
    [Show full text]
  • Valtu Põhikool Arengukava 2018–2021
    VALTU PÕHIKOOL ARENGUKAVA 2018–2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ................................ 4 2. ÜLDANDMED ...................................................................................................................... 5 2.1. Asukoht ........................................................................................................................... 5 2.2. Ajalugu ............................................................................................................................ 5 2.3. Ülevaade koolist, hoonetest ............................................................................................. 6 2.4. Hetkeolukorra kirjeldus ................................................................................................... 7 3. KOOLI MISSIOON, VISIOON, ÜLESANNE JA PÕHIEESMÄRK ................................... 9 3.1. Kooli missioon ................................................................................................................ 9 3.2. Kooli visioon ................................................................................................................... 9 3.3. Kooli ülesanne ................................................................................................................. 9 3.4. Kooli tegevuse põhieesmärk ........................................................................................... 9 4. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD .......................................... 11 4.1. Tulemuslikkuse hindamine ..........................................................................................
    [Show full text]
  • Raplamaad Läbib Oandu- Ikla Matkatee Ja Seda Läbides Saab Jalgu Jalgu Saab Läbides Seda Ja Matkatee Ikla Oandu- Läbib Raplamaad
    MATKARAJAD RAPLAMAAL 2014 / HIKING ROUTES IN RAPLA COUNTY 2014 A Jalase 58°58'28''N 24°35'54''E – Sõbessoo–Lipstu matkarada 4 km (Jalase–Sõbessoo matkarada 1,5 km) / Jalase-Sõbessoo–Lipstu hiking route Läbi metsa jõuab märgitud rada mööda rabaservale, kus on infotah- www.raplamaa.ee vel. Laudrada kulgeb Sõbessoo järveni (2,4 ha). Teisele poole raba jääb üks Raplamaa põnevamaid, haruldaste käpaliste ja huvitavate karstivormidega nõmmesid: Lipstu nõmm 58°59'38''N 24°38'37''E. Rändeajal peatuvad siin tuhanded linnud. Jalase küla on ainuke küla- kaitseala Eestis. Path that goes through the forest is marked with the signs on trees. The path ends in the edge of the bog where is an info board. Boardwalk (about 1 km) runs until Sõbessoo lake (2,4 ha). On the other side of the bog there is the most exciting moor in Rapla County- Lipstu moor with its rare orchids and interesting forms of karst. Thousands of birds stop there during spring and autumn. Jalase village is the only village game preserve in Estonia. B Kuimetsa karstiala ehk Iida urked – Eesti suurimad karsti- koopad – 1,5 km (59°3'26''N 25°8'29''E) / Kuimetsa karst lands or Iida urked – Estonian biggest karst caves Matkaraja alguses asub parkla ja infotahvel. Objektid on looduses tähis- tatud. Näha on karstikoopad, mitmed karstilehtrid ja -orud. Kevadise suur- vee ajal muutub karstiala suureks järveks. Suvel on karstikoopad kui- vad. Viis koobast on nii suured, et sinna mahub sisse minna. Suurim on 12 m pikk ja 8 m lai kõlakojataoline koobas. In the beginning of the hiking route there is a parking place and info board.
    [Show full text]