DOCSLIB.ORG

Kehtna Valla Beebide Hõbelusikapidu

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kehtna Valla Beebide Hõbelusikapidu Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT AASTAST 1993 Täna 12 lk Märts 2016 Nr 3 (218) Kehtna noorimad vallakodanikud koos vanematega Kehtna MTK-s hõbelusika peol. Foto: AARE HINDREMÄE Kehtna valla beebide hõbelusikapidu Võib vist kujundlikult väljendades hõbelusikapeole. Traditsiooniline damisel ja kaetud kohvilaud. 45 last, 16 poissi ja 29 tüdrukut. öelda: selleks, et valla kodanike post- pidu peeti Kehtna majandus- ja teh- Kõikidele beebidele kingiti valla Kõigil osalejatel on võimalik kasti satuks kutse beebipeole, peab noloogikoolis, kus lahke pererahvas vapiga kaunistatud hõbelusikas ja tellida DVD-plaat koos piltide ja vi- olema täidetud üks tingimus - perre külalisi võõrustas. On hea meel raamat „Pisike puu“, mis on valmi- deoga. Plaat maksab 10 eurot ja selle on sündinud uus ilmakodanik. Ja nii tõdeda, et sel aastal oli kohale tulnud nud kultuuriministeeriumi tellimusel saab kätte valla sotsiaalteenistusest. on peresid kutsutud beebipeole juba väga palju beebisid. Kehtna valla 25. ja kingitakse kõikidele Eestis 2015- Info tel 489 8837 2003. aastast alates. Kõik Kehtna juubeliaasta valguses lisasid pidu- 2016 sündivatele lastele. Raamatu Soovime kõigile peredele õnne, valla beebid, kes sündinud 2015. likkust vallavanem Indrek Kullami andis üle Kehtna rahvaraamatukogu armastust ja kannatlikku meelt laste aastal, olid oodatud koos emade- tervitus, väikesed laululapsed Kehtna direktor Maie Kalmiste. kasvatamisel. isadega 17. veebruaril Kehtna valla kunstide koolist Kätlin Langi juhen- 2015. aastal sündis Kehtna vallas Kristina Lett, sotsiaalnõunik Harald Rannamets on vanem kui Eesti Vabariik Kehtna valla vanim elanik Harald Kui Kehras alustati 30-ndate Rannamets elab Ahekõnnu külas. keskpaiku paberivabriku ehitamist, Valla Vaatleja külastas 23. märtsil siirdus noormees sinna ehitustööle. oma sajandat sünnipäeva tähistavat 1938.a avatud vabrik oli moodsaim vanahärrat mõni päev varem tema omataoliste seas kogu Põhja-Eu- kodus Uuetoa talus. roopas. Praegu pojapoeg Raini ja truu 1937.a läks Harald aastaks Eesti koera Saksiga koos elav juubilar kaitseväkke, kus teenis Kuperja- jutustas seiku oma elatud elust ja novi partisanide pataljonis Tartus. kirkamaid mälestusi Eesti Vabariigi Õppelaagris Petseris teenis ajatee- algusaastaist. nija ka “kupu” pagunitele. Rääkides Kahjuks võimaldab piiratud lehe- sõjaväes õpitud raskekuulipilduri maht lugejateni tuua vaid olulisemaid ametist, muutub vanahärra veelgi seiku vitaalse ja hea mäluga mehe elavamaks. “Pidin kuulipildujat eluteest. Sündis ta tsaar Nikolai nii hästi tundma, et kinniseotud II ajal Kuusalu vallas 23. märtsil silmadega tuli varem lahti võetud 1916.a. Pärast kohustusliku 6 klassi kuulipilduja pärast kokku lapata,” lõpetamist tuli asuda tööle. Esimesed räägib Harald õhinal. Uuetoa talu vanaperemees Harald Rannamets koos truu sõbra Saksiga tööotsad olid taludes talutöid tehes. (Järg lk. 3) oma kodu uksel. Foto: AARE HINDREMÄE 2 Valla Vaatleja Vallavalitsuse istungitest 16.02.2016 torustike ning rajatiste rekonstruee- 1.03.2016 mine, koha-aadressi ja sihtotstarbe - Munitsipaalomandisse taotletavate rimisega seonduva arutamine. - Sotsiaaltoetuste eraldamine. määramine. vallateede maaüksuste sihtotstarbe ja - Munitsipaalomandisse taotleta- - Ehitusloa väljastamine elamu koha-aadressi määramine. 23.02.2016 vate Kehtna alevikus paiknevate ümberehituseks Põllu külas. - Munitsipaalomandisse taotletavate - Vallavalitsuse 22.12.2015. a korterelamute elanike aiamaa kasutu- - Kasutusloa väljastamine puhkema- vallateede maaüksuste maksusta- korralduse nr 360 muutmine. sega maaüksuste sihtotstarbe, koha- ja kohta Kõrbja külas. mishinna määramise aktide kinni- - Munitsipaalomandisse taotletavate aadressi ning maksustamishinna - Vallavalitsuse 27.11.2012. a tamine. haljasalade maaüksuste sihtotstarbe määramine. korralduse nr 345 muutmine. - Alliklaane katastriüksusest ja Haak- ja koha-aadressi määramine. - Korraldatud jäätmeveoga seotud - Projekteerimistingimuste väljasta- la-Maidla katastriüksusest jagamise - Munitsipaalomandisse taotletavate taotluste läbivaatamine. mine ehitise kohta Saunakülas. tulemusel moodustatavatele uutele haljasalade maaüksuste maksusta- - Lihthanke „Kehtna valla kruusa- - Projekteerimistingimuste väljas- katastriüksustele koha-aadressi ja mishinna määramise aktide kinni- teede greiderdamine“ kohta infor- tamine maakaabelliini ja alajaama sihtotstarbe määramine. tamine. matsiooni ärakuulamine. kohta Lalli külas ja Palukülas. - Kehtna vallas asuvate maaüksuste - Isiku hoolekandeasutusse paigu- - Kehtna valla omandis oleva maa - Ehitusloa väljastamine puurkaevu Eesti Vabariigi omandisse jätmine. tamine. koormamine isikliku kasutusõigu- kohta Lau külas. - Raha eraldamine seltsingule - Valla kultuuriasutustes valla 25. sega - eelnõu volikogule. - Kehtna Elamu OÜ osakapitali Umbsõlg. aastapäeva sündmuste läbiviimise - Vara võõrandamine - eelnõu suurendamine. - Lellapere külas alajaama kohta toetamine. volikogule. - Sotsiaaltoetuse eraldamine. projekteerimistingimuste väljasta- - Hajaasustuse programmi projekti - Sotsiaalhoolekande seaduse raken- mine. toetuse kasutamise aruande kinni- 10.03.2016 damine - eelnõu volikogule. - Geoloogilise uuringu kooskõlasta- tamine. - Vallateede maa maksustamishinna - Hariduskuludeks määratud riiklike misega seonduva arutamine. - Ehitusloa väljastamine mobiil- määramise aktide kinnitamine. vahendite jaotus valla koolidele. - Volikogule esitatavate eelnõude sidemasti püstitamiseks Keava - Vallateede maaüksuse sihtotstarbe - Koolilõuna riikliku toetuse jaotus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni alevikus. ja koha-aadressi määramine. valla koolidele. arendamise kava“ ja „Audiitori - Loa andmine ürituse „Paluküla - Kinnisasjade ühendamine Koogiste - Selgituste esitamine vallavolikogu määramine“ arutamine. lumelaud 2016“ korraldamiseks. ja Kõrbja külas. 17.02.2016. a otsuse nr 90 kohta. - Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni- - Kõrbja-Välja katastriüksuse jaga- Vallavolikogus Volikogu korraline istung toimus 17. eelnõu hääletusele. Eelnõu kinnitati ma on tegutsenud korrektselt, teinud juhtisid tähelepanu, et valla eelarve veebruaril. Osales 16 volikogu liiget. ühehäälselt. soliidseid töid ja pakkumuse kohaselt on kinnitatud ja parandusettepanekud Istungist võtsid osa vallavanem Maa munitsipaalomandisse on teenus veidi odavam kui eelneval oleksid pidanud laekuma tundu- Indrek Kullam, majandusnõunik andmise taotlemine (aiamaad). audiitorfirmal. Samas pakkumustes valt varem, eelarve menetlemise Hans-Jürgen Schumann, finantsnõu- Sarnaselt eelnevaga tutvustas E. suuri erinevusi teenushinnas ei käigus. K. Velleste lisas, et eelnõu nik Leida Uusallik, arendusnõunik Sulg otsuse eelnõud, millega taot- olnud. S. Riisenberg soovitas kind- on ette valmistanud valla jurist, Sigrid Keskküla, maakorralduse letakse valla munitsipaalomandisse lasti korraldada audiitori ja revisjo- seega õiguslikus pooles kahtlema vanemspetsialist Ene Sulg ja kesk- Kehtna aleviku nelja aiamaade nikomisjoni esimehe kokkusaamise. ei peaks. Otsuse eelnõu kinnitati 16 konnaspetsialist Aivar Puur. Allpool maaüksust. Istungi juhataja pani Volikogu nõustus vallavalitsuse poolt poolthäälega. lühiülevaade volikogu istungist. eelnõu hääletusele. Eelnõu kinnitati esitatud ettepanekuga kinnitada 16 poolthäälega. audiitoriks aastateks 2015-2017 Informatsioonid Kehtna valla ühisveevärgi ja Järvakandi vallavolikogu et- E-Audit OÜ. Otsuse eelnõu kinnitati Katrin Velleste tutvustas valla sün- -kanalisatsiooni arendamise kava tepanek ühinemisläbirääkimiste 16 poolthäälega. nipäevanädala ürituste kava ja tegi aastateks 2016-2027 kinnitamine. alustamiseks. Volikogu esimees Vallavara tasuta võõrandamine. seoses valdade-linnade päevadega Selles päevakorra punktis anti üle- selgitas, et Järvakandi on teinud Majandusnõunik H.-J. Schumann 16.-17.03.16 ettepaneku märtsikuu vaatlik kokkuvõte ÜVK arengukava vastavasisulise ettepaneku Keht- selgitas, et selle otsusega antakse volikogu ühe nädala võrra edasi uuendustest kuni aastani 2027. A. nale, Kärule ja Raikkülale. Meie OÜ-le Kehtna Elamu üle kolme re- lükata. Puur märkis, et vajadus ÜVK arengu- detsembrikuus tehtud läbirääkimiste noveeritud reoveepumpla kinnistud Indrek Kullam andis ülevaate PKT kava korrigeerida iga nelja aasta järel algatamise ettepanekule on Juuru, asukohaga Eidaperes kaks ja Reonda meetmesse Paluküla Spordikeskuse tuleneb seadusest ja sellega on tege- Kaiu ja Raikküla vastanud positiiv- külas üks. Istungi juhataja pani arendamiseks esitatud taotluse paran- lenud HEKA Projekt. Kokkuvõtte selt ning Järvakandilt veel vastust eelnõu hääletusele. Eelnõu kinnitati dustest ja muudatustest. Kaerepere tegid HEKA Projekti esindajad Kadi tulnud pole. Ta väljendas ka oma ühehäälselt. aleviku ja Valtu Spordimaja kütmise Rajala-Pihl ja Kadri Mäsak. Nad isiklikku seisukohta, et kuna meie Töö eest tasustamine, hüvituse teemadel on läbirääkimisi peetud, tutvustasid kava kolme etapi – lähi-, ise oleme Järvakandile ettepaneku määramine. Eelarvekomisjoni kuid soojatootjaga kokkulepeteni lühi- ja pikaajaliste objektide loetelu teinud, siis ei ole meil põhjust ka esimees S. Riisenberg ja finantsnõu- pole jõutud, läbirääkimised jätku- ja samuti investeeringute rahasta- nende ettepanekust keelduda. Ta nik L. Uusallik selgitasid, et 2016.a vad. mise võimalusi ning teenushindade selgitas volikogu liikmetele kahe eelarvesse oli planeeritud töötajate Helen Link: Millal alustatakse prognoosi. Kaheksa-aastase perioodi erineva eelnõu olemasolust tulenevat 5%line palgatõus, mida on raken- Valtu Spordimaja arengukava koos- peale on planeeritud investeeringuid
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Põdra Asustustihedus, Elupaigakasutus Ja
    ELUSLOODUSEOSAKOND PÕDRA ASUSTUSTIHEDUS, ELUPAIGAKASUTUS JA SESOONSED RÄNDED RAKENDUSUURINGU 3. VAHEARUANNE RAUNO VEEROJA, MARKO KÜBARSEPP, INGA JÕGISALU UURINGUT RAHASTAS SA KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS. 2016. AASTA PROJEKT 12949 „ULUKIASURKONDADE RAKENDUSUURINGUD“ TARTU 2018 Sisukord Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel ..................................................... 3 Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd ............................................................................. 3 Pabulaloenduse tulemused ............................................................................................... 5 Põtrade elupaigaeelistused seirealadel läbiviidud pabulaloenduste põhjal .................... 11 Põtrade telemeetriline jälgimine ........................................................................................ 18 2017. aastal tehtud eluspüügitööd .................................................................................. 18 Telemeetrilise jälgimisseadmega märgistatud põdrapulli elupaiga suurus ja kasutus ... 19 2 Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd 2017. aasta kevadel (24. märts kuni 26. mai) viidi kõigil 47-l erineval seirealal läbi hirvlaste talviste pabulahunnikute loendus (joonis 1). Sarnaselt 2016. aasta loendusega läbiti kõikidel seirealadel 8 ruudu kujulist ja 4 km pikkust loendusmarsruuti. Loendused viidi läbi samadel loendusmarsruutidel, mis läbiti ka 2016. aasta kevadel. Läbitud loendus-marsruutide kogupikkus oli 1504 km.
    [Show full text]
  • Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest.
    [Show full text]
  • Jrk Ettevõtte Nimi Taimetervise Registri Number Kuum- Töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha Aadress
    ISPM 15 Vastavusmärgiga märgistamise tegevusloaga ettevõtted/ Approved Estonian enterprises according to ISPM No 15 seisuga/updated 25.01.2021 Pakkematerjali Taimetervise registri Kuum- Jrk Ettevõtte nimi number töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha aadress Maakond Plant health Wood packaging material register Heat The adress of the No Name of the company number treatment Productions Distribution Repair production place County Niinsoni tee 2, Aegviidu 1 Aegviidu Puit AS 93 x x x alev, Anija vald, 74501 Harju 3308 Karula küla, Haljala vald, 2 Aivares OÜ x x x 45417 Lääne-Viru 1876 Tehase, Paganamaa küla, 3 AP Puit OÜ x x Rõuge vald, 66115 Võru Jänesselja tee 16, Sauga 4 Aralia Puit OÜ 4411 x x x alevik,Tori vald, 85008 Pärnu Ääsmäe küla, Saue vald, 5 Ardent AG 3740 x x 76403 Harju 161 Rakvere tee 12, Hulja alevik, Kadrina vald, 6 Aru Grupp AS x 45203 Lääne-Viru Uus tn 10, Märjamaa alev, Märjamaa vald, 7 AST Saeveski OÜ 4098 x 78304 Rapla 3095 Ämma tee, 80-1, Iru küla,Jõelähtme vald, 8 Ava-Ekspress OÜ x 74206 Harju 4717 Vana-Narva mnt 28, 9 AVP Integraal OÜ x Maardu, 74114 Harju 590 Kupu küla, Kuusalu vald, 10 Balti Spoon OÜ x 74610 Harju 3234 Kabala küla, Türi vald, 11 Baltic Pallet Group OÜ x x x 72001 Järva 56 Verijärve küla, Võru vald, 12 Barrus AS x x 65541 Võru 4858 Tammistu küla, Tartu 13 Benfort OÜ x x x vald, 60531 Tartu 1822 Valgu tee 3, Libatse küla, Põhja-Pärnumaa vald, 14 Boardic Eesti OÜ x x 87202 Pärnu 931 Tööstuse 3, Kose- Uuemõisa alevik, Kose 15 BT Seven OÜ x x vald, 75102 Harju 1680 Saeveski, Reopalu küla, 16 Combimill Reopalu OÜ x x Türi vald, 72811 Järva 3593 Olustvere tee 5a, Kõidama küla, Põhja- 17 Combimill Sakala OÜ x Sakala vald ,71504 Viljandi Rehe, Laheküla, 18 Composite Plus OÜ 4300 x Saaremaa vald, 93873 Saare 1700 Eametsa küla, Tori vald, 19 E.
    [Show full text]
  • Keskkonnaagentuuri Seirearuanne 2020
    ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2020 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2020 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Inga Jõgisalu Marko Kübarsepp Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 3 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 5 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................13 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................17 PÕDER (ALCES ALCES) ........................................................................................................................... 17 METSSIGA (SUS SCROFA) ...................................................................................................................... 34 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) ............................................................................................................. 47 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) .................................................................................................... 57 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 70 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 78
    [Show full text]
  • Sügis Jälle Käes - Uus Õppeaasta Alanud
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 7 (76) 14. september 2002 Sügis jälle käes - uus õppeaasta alanud Suvelõpp Keava rabas Tee algus. On see konarlik või sile? Sa ei tea saab klassijuhatajaks? On ta siiras, sõbralik või Sulle, kooliteele veel, et kiituse kõrval seisab laitus, et salakaval? õnnestumine vaheldub ebaõnnega., rõõm muutub Kas ta peab ikka lugu minu lapsest? Kas ta asuv laps solvumiseks. Sa saad varsti aru, et edu tuleb aitab minu last sellel käänulisel teel edasi kuni pingutades ja vahel ka valuga. Täna mõtled sa päevani, mil heliseb viimane koolikell? Sa õhkud selle suve päikesest. Su silmad veel, et kool see on muinasmaa, püha paik, Soovin, et sa rohkem usaldaksid õpetajaid, säravad, juuksed on pleekinud, põlveotsad unistustemaa. teeksid koostööd nendega. kriimulised, paar hammast puudu. Sa oled Aga peagi saabub argipäev. Varsti saad Sooviksin, et algav kooliaasta tooks pere- ootusärevusest õnnelik ja uhke, sest astud üle teada, et koolis ei tohigi kõike teha. Ei tohi desse mitte ainult koolitarkust, vaid ka rahuldust kooliläve õpilasena. karjuda, joosta, kisada. Oi mida kõike ei tohi! ja enesekindlust, usku eelkõige endasse ja oma Sa ei tea, kas su esimene õpetaja on südamlik Lähemail päevil saad teada, et tunnis rahulikult lapsesse, tema õpetajasse, lootust tulevikku. või kuri. Su väike süda väreleb, kui astud oma istuda on lõpmata vaev, et pinginaaber tunneb Head kooliaasta algust! klassi, istud pinki ja sinu kõrvale tuleb mõnu, kui saab sinu peale kaevata ning et õpetaja INGE PULLAT, samasugune, natuke kohmetunud pinginaaber. on kärsitu ja ei naerata. Eidapere Kooli direktor See on algus. Pika tee algus, mida mööda Sa rikastud uute kogemustega: meeldivate ja astud aastaid.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Ruumilise Arengu Analüüs
    Rapla Maavalitsus RAPLA MAAKONNAPLANEERING RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS RAPLA 2015 1 Rapla Maavalitsus Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 2 1. PLANEERITAVA ALA LÜHIÜLEVAADE....................................................................................... 2 2. RAPLA MAAKONNA KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES ARENGUDOKUMENTIDES JA UURINGUTES................................................................................................................................. 4 3. MAAKONNAPLANEERINGU ANALÜÜSIKAARDID.................................................................. 19 4. RAPLAMAA RUUMILISE ARENGU PÕHIJOONED.................................................................. 19 SISSEJUHATUS Rapla maakonna ruumiline analüüs on läbi viidud Rapla maakonnaplaneeringu koostamise analüüsietapis, mis eelneb planeeringulahenduse välja töötamisele. Analüüsiga välja toodud trendid on sisendiks maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Ruumilise arengu analüüsi eesmärk maakonnaplaneeringu koostamise juures on anda ülevaade planeeringuala ruumilise keskkonna eripärast nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis ning tulevikusuundumusi mõjutatavatest trendidest. Analüüsi esimeses osas antakse lühiülevaade planeeritavast alast, vaadeldes üldisemalt Rapla maakonna asendit ja looduslikke tingimusi. Analüüsi teises osas toetutakse strateegilistele arengudokumentidele ja uuringutele ning tuuakse välja nende lõikes Raplamaa
    [Show full text]
  • Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at Local Level - "DESI Local"
    Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at local level - "DESI local" Urban Agenda for the EU Partnership on Digital Transition Kaja Sõstra, PhD Tallinn, June 2021 1 1 Introduction 4 2 Administrative division of Estonia 5 3 Data sources for local DESI 6 4 Small area estimation 15 5 Simulation study 20 6 Alternative data sources 25 7 Conclusions 28 References 29 ANNEX 1 Population aged 15-74, 1 January 2020 30 ANNEX 2 Estimated values of selected indicators by municipality, 2020 33 Disclaimer This report has been delivered under the Framework Contract “Support to the implementation of the Urban Agenda for the EU through the provision of management, expertise, and administrative support to the Partnerships”, signed between the European Commission (Directorate General for Regional and Urban Policy) and Ecorys. The information and views set out in this report are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this report. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. 2 List of figures Figure 1 Local administrative units by the numbers of inhabitants .................................................... 5 Figure 2 DESI components by age, 2020 .......................................................................................... 7 Figure 3 Users of e-commerce by gender, education, and activity status ......................................... 8 Figure 4 EBLUP estimator of the frequent internet users indicator by municipality, 2020 ............... 17 Figure 5 EBLUP estimator of the communication skills above basic indicator by municipality, 2020 .......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Valtu Spordimajas Korraldatud Allveekabeturniir Püüdleb Guinnessi Rekordite Raamatusse
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Veebruar 2011 Nr 2 (153) Enne sukeldumist korrati allveekabetajatele reeglid veel kord üle ja rekordi püstitamine sai alguse – 53 inimest hakkas basseini põhjas nuppe liigutama. Fotod: AARE HINDREMÄE Valtu Spordimajas korraldatud allveekabeturniir püüdleb Guinnessi rekordite raamatusse 16. jaanuaril 2011 korraldati olid kohale palutud Rapla Rotary Valtu Spordimajas juba teist kor- klubi president ja kirjanik Avo Kull da allveekabeturniiri. Esimene ning Eesti advokatuuri esimees Toomas Vaher. kord oli see 17. jaanuaril 2010. Kohale olid tulnud sukeldujad üle kogu Eesti. Arvutiprogramm Basseini põhjas kabe mängimise valis paarilised ning pärast reeglite idee elluviija on Martti Raavel Rap- üle seletamist võtsid kabetajad end la sukeldumisklubist DiverInside. ujula basseini põhjas 26 mängulaua Mõte selliseks ürituseks tekkis ümber ja asusid pärast kohtuniku sukeldujate seltskonna mõttevahe- poolt raudtoru ja mutrivõtme kokku tusest, mida põnevat veel vee all löömisega antud stardipauku tinast teha saaks. Kuna kabe on hea lihtne nuppe liigutama. Esimene voor mäng, mille igaüks kiirelt selgeks mängiti lõpuni ja kõige pikem õpib, otsustati just selle kasuks. kabematš kestis koguni 25 minutit, Mänguvarustus tehti ise - nupud järgmisteks anti 10 minutit mängu- valati tinast, lauad valmistati plek- le. Kokku peeti 7 vooru. siklaasist. Lisaks kohalikele uudistajatele oli Võistlused viidi läbi 64-ruudulise 3 tundi kestnud Eestis ainulaadset Kabetajad Tiit Tammemägi (vasakul) ja Veljo Konnimois spetsiaalselt vene kabe reeglite järgi. Sel aastal turniiri jäädvustama tulnud ka kaks ürituse jaoks tinast tehtud nuppude ja pleksiklaasist mängulaua ees oli sukeldujate eesmärk püstitada telekaamerat ja hulganisti fotograa- tulemusi tunnistamas. Allveekabeturniiri tulemused leiab sukeldumis- Guinnessi rekord kategoorias „Kõi- fe. Võitjaks kuulutati divemaster klubi DiverInside koduleheküljelt www.diverinside.us ge rohkem inimesi korraga vee all Priit Annusver (Oxygene Tallinn), kabet mängimas”.
    [Show full text]
  • Rikaste TOP 500. Täna Saad Teada Eesti 500 Jõukaima Inimese Nimed Ja Rikkuse Allikad
    Auto 30–31 Tiina Mõis 20–21 Börs 22–23 Puhkepäev Ilus nagu Mul Kas Kalev Lexus – uus pole pakub aktsia Mazda 6 kahju Eesti eest õiglast ” hinda? riigile makse maksta. Nädalavahetus Voldemar Kolga 39 Õudusjutt Kiirusta filme Rikaste TOPi esimene naine, valima! PÖFF 56. kohal asuv ettevõtja Tii- devalveeri- na Mõis räägib, et rikkus teeb algab juba õnnelikumaks ainult selle võr- misest ra, et üks mure – rahamure – on vähem. nädala pärast | 23.–25. november 2007 | nr 216 (3466) | 22 kr | Võidujooks rikkusele Rikaste TOP 500. Täna saad teada Eesti 500 jõukaima inimese nimed ja rikkuse allikad. 10–19 Illustratsioon: Anti Veermaa aripaev.ee Kui palju on kasvanud Merko Ehituse kasum? loe täna kell 15 Äripäev 23. november 2007 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 52 PÄEVA JÄI SILMA nädal Raul Veede pilgu läbi NÄDALA FOTO Paanikast õmbleb. Vaikne rõõmus elu, väsinud igaüks nohiseb oma nurgas. Hirm on Ivari Padar ja tema inglid ädala pikim ja lõbu- Nsaim lööming toimus arutapja muidugi devalveeri- mise teemal. Arutelud liiku- artu keelekonverentsil sid läbi mitme faasi. Tpöörduti avalikkuse Alguses ei tahtnud kee- poole: ülikoolide võõr- gi seda jubedat sõna suhugi keelsed õppekavad sureta- võtta. Mis need kirjatsurad vat eestikeelsed välja. Mõis- ja leheneegrid pasundavad? tan muret ja ei mõista ka. Meil on kroon naelaga eu- Kui neil pole, kas meile saab ro külge kinni löödud, ei tu- siis rohkem? le ta sealt ka sikutades lahti. Venekeelne haridus ei se- Eitus tuli kaunikesti tuttav ga meid midagi tegemast, ette, vanakurja ei tohi ikka see annab vaid juurde. Kul- nimepidi kutsuda.
    [Show full text]
  • Kumma Küla 765-Aastane!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
    [Show full text]