Valla Vaatleja VALLA AJALEHT Nr. 1 (114) 23. veebruar 2007 Maainimesi esindagu Riigikogus maamees

Maa- ja linnainimestel on paljus asjus vägagi erastamise jandi tõttu jäime ligi kümme aastat ilma Riigi toetust vajame uue lasteaia, erinevad arusaamad, teadmised ja mured. Täna- eurorahast raudtee uuendamiseks, mistõttu meie hooldekodu uue maja, uue haridus- päeva põllumajandus oma keeruliste masinate rongiliiklus on üliaeglane ja ebapiisav. Maalastel ja kultuurikeskuse, , Lelle, ja ja seadmetega, tõu- ja sordiaretusega, sööda-, on raske õppida kõrgkoolides, sest vaesed Kaerepere veevärgi ehitamiseks, valla teedevõrgu väetise-, taimekaitseprobleemidega, hinnaku- vanemad ei suuda neid piisavalt toetada. Eesti ei katmiseks mustkattega. Ülioluline on, et jätkuks jundamise ja toetustega käib aga üle mõistuse ole võrdsete võimaluste riik – kuigi maainimesed riiklik abi Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli pea igal linnavurlel. on samasugused kodanikud ja maksumaksjad kui väljaarendamiseks. Peame endale selgeks tegema, Samas kipub linlane maainimesele lahkelt linnaelanikud, jääb nende elu-olu paljuski maha et ainult juhul, kui Riigikogus ja valitsuses jätkab tarkust jagama ja otsustama, sest tema arust pole linlastest. praegune maainimeste huve kaitsev koalitsioon, maamees muud kui üks muidusööja ja laiskleja, Maameeste nõuded riigi elus on selged – siis on meil piisavalt lootust, et lähema nelja aasta toetuste ja abirahade väljapumpaja. põllumehe tööd tuleb hinnata ja tasustada nii jooksul eeltoodud hooned ka ehitatakse. Hullemaks läheb lugu linnaametnike käest nagu mujal Euroopas, külateed peavad saama Meie valla oma mees Riigikogus võiks olla nagu Vändrast saelaudu tulevate ettekirjutuste, esmajärjekorras korda, puhas vesi ja kanalisat- Märt Riisenberg. instruktsioonide, juhendite, määrustega, mille sioon peab jõudma igasse suuremasse külasse, Endise Kehtna suurmajandi järeltulija Kehtna kokku panijad sagedasti maaelu ainult maakoolid peavad jätkama ja saama sama korra- Mõisa OÜ tegevjuht Märt Riisenberg on täies televisioonis näinud on. Põllumees täidab neid likeks kui linnakoolid. Maalt pärit kõrgkooli- jõus viiekümnendates aastates mees. Pärast EPA fantaasiavilju, kirub maad ja taevast, ning rügab õpilastele tuleb hakata maksma stipendiumi, lõpetamist tuli ta tööle Kehtnasse ja siia on ta edasi. tudengipalka. Eesti praeguse arengutempo juures jäänud juba ligi kolmekümneks aastaks, siia Ei ole see lugu nii ainult Eestis. Mullu sügisel on täiesti elluviidav, et aastal 2009 lõpuks tõuseks rajanud oma kodu ja kasvatanud üles neli last, Saksamaal kurtsid samasugust just “roheliste” keskmine pension 6 000 ja keskmine palk 15 000 kellest poeg Siim on isa jälgedes põllumees. partei poliitikute nn. “ökofashismi” kohalikud kroonini. Rong peab jõudma Raplast Tallinnasse Suurmajandi kadumise järel asus Märt kiiresti taluliidud. Isegi tugevate talupojajuurtega poole tunniga. taastama põllumajanduslikku tootmist Kehtnas Soomes tunnitas eravestluses parlamendisaadik Mida ootab Kehtna valla elanik riigikogu ja tema juhitav ettevõte on valla teiseks suurimaks Erkki Uusitalo kuivõrd suurt vaeva võtab Soome saadikult? tööandjaks. Pea kogu taasiseseisvumise järgse Eduskunnas maaelu toetuste, külateede, vee- ja Maamees Riigikogus peab ja saab seista ka aja on Märt inimeste poolt valitud vallavoli- kanalisatsioonitrasside ehitamise, uute oma kodukandi eest. Kohalikke muresid kõige kogusse, praegu koguni esimeheks. Terane mõis- töökohtade loomise raha väljavõitlemine paremini tundjana saab ta aidata kaasa riigi raha tus, tasakaalukus otsustamisel, soe süda, ausus riigieelarves suunamisele oma kodukandi teede, koolide, tegudes ja julgus inimeste huvide eest välja astuda Mis vajab Eesti külas arendamist? seltsi- ja spordimajade, vee- ja kanalisatsiooni- on Märti iseloomustavad jooned. Oleme alles poolel teel soovitava elutaseme trasside ehitamiseks. Kuigi Kehtna vald on viima- Märt Riisenberg kandideerib Riigikogusse juurde. Maainimesed on jäänud endiselt. madala- se Riigikogu ajal saanud suuri riiklikke Eestimaa Rahvaliidu nimekirjas numbri 736 all. palgalisteks, ei kaubavalik maapoes, ei arstile investeeringuid – Kehtna vee- ja kanalisatsiooni- Märt Riisenberg ootab valijate ettepanekuid, pääsemine, sportimisvõimalused ole maal trassid, Kehtna ja Eidapere kergteed, Kehtna põhi- mõtteid ja soove kas telefonil 48 75 298 või e- kaugeltki võrreldavad linnaga. Halb on kooli, Valtu spordimaja, Eidapere kultuurimaja, postiga [email protected] ühistransport, mille tõttu maainimese kulud Valtu seltsimaja rekonstrueerimine tulevad liikumisele on tunduvalt suuremad kui linnas. Mart esimestena meelde – ei ole meie mured kaugeltki Tasuline reklaam Laari valitsuse inetu läbi kukkunud raudtee lahendatud. Valla Vaatleja 2 Ametlik Austatud vallakodanikud! Head Iseseisvuspäeva! Kehtna Vallavalitsus

Valimisjaoskonnad Kehtna vallas VALLAVOLIKOGUS valimisjaoskond nr 1 (asub Ingliste Lasteaed-Algkoolis) – Arutati: Ingliste, Pae ja Lau külad; 1. Detailplaneeringu algatamine külas asuva Antsumetsa kinnistu Kaerepere valimisjaoskond nr 2 (asub Valtu Seltsimajas) – Kaerepere, jagamiseks kaheksaks elamukrundiks. Kumma, Valtu-Nurme, Hertu, Saunaküla külad, Kaerepere alevik; 2. Detailplaneeringu algatamine Kehtna alevikus Viljandi mnt äärse maa- Eidapere valimisjaoskond nr 3 (asub Eidapere Rahvamajas) – , ala (hobusetalli ja kõrvalhoonete alune maa ning nende teenindusmaa 5 Kõrbja, Mukri, Saarepõllu, , Lokuta, , Ahekõnnu, Selja, Nõlva, ha) detailplaneering Kehtna valla üldplaneeringuga määratletud , Ellamaa külad, Eidapere alevik; maakasutuse otstarbe muutmiseks. Lelle valimisjaoskond nr 4 (asub Lelle Raamatukogus) – Paluküla, 3. 2007. aasta eelarve II lugemine. Lalli, Põllu, Kastna, Palasi külad, Lelle alevik; 4. RIP objektide kinnitamine. Kehtna valimisjaoskond nr 5 (asub vallamajas) – Käbiküla, , 5. Kehtna Lasteaia Siller arengukava kinnitamine. , Kalbu, , , Kärpla, Hiie, Nadalama, Rõue, , 6. Lelle Rahvamaja põhimääruse muutmine. Lellapere- Nurme, Metsaääre külad, Kehtna alevik; 7. Valla teenetemärgiga autasustamine. Keava valimisjaoskond nr 6 (asub Keava Raamatukogus) – Põrsaku, 8. Jaoskonnakomisjonide esimeeste, liikmete ja asendusliikmete , Kehtna-Nurme, Koogimäe, külad, Keava alevik nimetamine. * Valijad saavad väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda 9. Kehtna valla omandis olevate eluruumide üürilepingute alusel hääletada Kehtna valimisjaoskonnas nr 5. kasutamise üldtingimused II lugemine. * Valijad, kelle elukoha andmed Kehtna vallas on rahvastikuregistrisse 10. Kehtna valla arengukava aastateks 2007-2015 I lugemine. kantud Kehtna valla täpsusega, saavad hääletada Kehtna 11. Avaldused, informatsioonid. valimisjaoskonnas nr 5. TULGE RIIGIKOGU Teadmiseks Kehtna aleviku LIIKMEID VALIMA! elanikele! Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18- aastaseks.Valija kantakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, Enne tarbijate lülitamist uude veevõrku võeti veeproovid vastavalt PKD mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht nõuetele. OÜ Keskkonnauuringute Keskuse Keskkonnakeemia osakond 30.päeval enne valimispäeva. Aadressiandmetes pärast valimispäevale analüüsis põhjavett, Tervishoiuinspektsiooni Mikrobioloogia Kesklabor eelneva 30.päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta. teostas joogivee mikrobioloogilise analüüsi. Vastused: vesi on joogikõlblik. Kõigil valimisõiguslikel isikutel pidid jõudma postkastidesse hiljemalt Uued proovid on jälle võetud ja analüüsimisel. Lehe ilmumise ajaks on 17. veebruariks 2007.a valijakaardid. Valija, kes selleks tähtajaks ei ole ka vastused käes. Huvilised saavad proovide detailsete analüüsivastustega saanud valija kaarti või kelle andmetes on vigu, võib pöörduda avaldusega tutvuda vallamajas (tulla sekretäri juurde) või OÜ-s Kehtna Elamu. vallasekretäri poole. Valijate nimekirjad koostatakse vabariikliku Jaan REIM, rahvastikuregistri vastutava töötleja poolt ning nendes esinevate valla majandusspetsialist ebatäpsuste pärast ei ole mõtet vallavalitsuse töötajaid süüdistada. Tel 48 98 832 Vallavalitsus on siin ainult vahelüli kodaniku ja nimekirja koostaja vahel. Eelhääletamine toimub kõigis valimisjaoskondades 26.-28. veebruaril kella 12.00 kuni 20.00. Samal ajavahemikul toimub ka hääletamine väljaspool elukohajärgset TÄHELEPANU! valimisjaoskonda ning seda saab meie vallas toimetada ainult Kehtna jaoskonnas. Elektrooniline hääletamine algab samuti 26. veebruaril ja kestab Kehtna vallamajas on uued 48 98 828 raamatupidaja, ööpäevaringselt kuni eelhääletamise lõpuni telefoninumbrid. kassapidaja 28. veebruaril kell 20.00. 48 98 820 sekretär 48 98 829 haridus- ja Valija tõendab oma isikut digitaalallkirja andmisega, pärast isiku 48 98 821 vallasekretär kultuurinõunik tuvastamist kuvatakse veebilehel tema elukohajärgse valimisringkonna 48 98 822 FAKS 48 98 830 ehitusspetsialist kandidaatide koondnimekiri Seejärel tuleb märgistada valitud kandidaat, 48 98 823 infotöötuse 48 98 831 keskkonna- ja teede kelle poolt hääletatakse ning kinnitada hääletamist. Valija saab veebilehel vanemspetsialist spetsialist teate hääle arvestamise kohta. 48 98 824 sotsiaalnõunik, 48 98 832 haljastaja, Valimispäeval, 4. märstil lastekaitsetöötaja majandusspetsialist algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. 48 98 825 personali inspektor, 48 98 833 maanõunik, Kodus hääletamine korraldatakse ainult valimispäeval. Kodus jurist, volikogu sekretär majandus- ja arendusnõunik hääletamise korraldamiseks tuleb valijal esitada jaoskonnakomisjonile kuni 48 98 826 pearaamatupidaja, 48 98 834 maakorraldaja valimispäeva kella 16.00-ni kirjalik taotlus, milles oleks näidatud sellise vanemraamatupidaja 48 98 835 vallavanem soovi põhjus. Hääletama minnes tuleb kindlasti kaasa võtta isikut tõendav 48 98 827 peaökonomist dokument. Reet NERO

Toimetaja Reet Langi tel 489 8820, e-mail [email protected] Valla Vaatleja on värvilisena avaldatud aadressil www.kehtna.ee Väljaandja Kalev Türk tel 527 0669, e-mail [email protected] Trükkinud Vali Press Põltsamaa Reklaam Valla Vaatleja 3

Kalle Toomet Rapla-Harjumaa kandidaat Nr 254 Keskerakond

Olen sündinud Raplamaal Juurus 21.02.1956 ning töötan Kehtna vallas vallavanemana juba üheteistkümnendat aastat. Kuulun Eesti Keskerakonna ridadesse aastast 1998. Olen nende töötatud aastatega selgeks saanud Eesti kodaniku vajadused, soovid ning võimalused. Tunnetan endas jõud ja kohustust kaasa rääkida Riigikogus Riigi võimaluste loomiseks elanike heaolu parandamiseks Eestis. Eesti riigi majanduslik edu viimasel aastakümnetel on saavutatud paljuski elanike ja kohalike omavalitsuste arvel. Suhtelisele edule kaasnevad ka tõsised tagajärjed: majanduslik ebavõrdsus, keskmise inimese madal elatustase, regionaalne ebaühtlus, kuritegevus, alkoholism ja narkomaania, infrastruktuuri, eelkõige teede ja ühistranspordi halb olukord, kasinad palgad ja eriti pensionid, suur tööpuudus, negatiivne iive, arstiabi kriis, tõrked haridussüsteemis, tänavalapsed. Kohalikul omavalitsusel kui kõige kodanikulähedasemal institutsioonil on kandev osa ühiskonna valupunktide vastu võitlemisel ning nende lahendamisel. Riigi eestvedamisel vald peab kindlustama inimsõbraliku elukesk- konna, haridus- ja kultuurielu jätkusuutlikkuse, eaka põlvkonna ja abivajajate hoolekande, arstiabi kättesaadavuse, teede korrashoiu ning maakonnahaiglates arstide valved, kirurgia ja arendustegevuseks investeerimisvõime ja linnade ja valdade regionaalne koostöö ühis- sünnitusteenistuse. kaasfinantseeringud. transpordi arendamisel, finantseerimisel ning Tagame maapiirkondades kiirabi ja Eesti Keskerakond on alates oma asuta- erinevate liikide (reisirongiliiklus, bussiliiklus) päästeteenistuse kättesaadavuse. misest rõhutanud Eesti riigi ja ühiskonna sidustamisel. Kehtestame lisaks teistele peretoetustele senise tasakaalustatud arengu vajadust. Senine Keskerakond peab tähtsaks kohalikuks aren- 600 kroonilise lapsetoetuse asemel igakuise 3000 iseseisvusaastate kogemus näitab, et erakonnal guks, infrastruktuuri ja väikeettevõtluse toetu- kroonise lapseraha, mida makstakse kuni lapse 3- on olnud õigus. Seda tõestab ka see, et erakond seks kavandatavate Euroopa Liidu struktuuri- aastaseks saamiseni. on valitsuskoalitsioonis nii riigis, pealinnas kui fondide vahendite tõhusat ja asjatundlikku Kehtestame I klassi minevale lapsele lisaks ka arvukates linnades ja valdades. kasutamist. omavalitsuste poolt pakutavatele toetustele Olen seisukohal, et riik peab tunnustama Keskerakond leiab, et regionaalse koostöö ühekordse riikliku aabitsatoetuse 5000 krooni. Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas väljen- hoogustamiseks maakondade tasandil tuleb Suurendame üleriigilist sünnitoetust 10 000 datud põhiväärtusi. Kohalik demokraatia, suurendada omavalitsusliitude rolli. kroonini.. kodanikulähedane juhtimine ning lähimus- Tunnustame omavalitsuste vabadust liituda Alustame lasteaia koolieelsetes rühmades printsiip on aluseks elanike heaolule suunatud või mitte. Igasugune reform eeldab kohalike tasuta toitlustamist ja tagame tasuta koolitoidu linnade ja valdade ülesehitamisele. elanike nõusolekut ühineda ning nende osalust gümnaasiumi lõpuni. Eesti Keskerakonna lubadused Riigikogu ühinemise ettevalmistamisel. Peame vajalikuks Säilitame väiksed maapostkontorid ja laien- valimistel seadustes täpsemalt reguleerida osavaldade ja dame nende poolt pakutavate teenuste ringi. Igas Viime õpetajate, lasteaiakasvatajate, politsei- valdade ühisasutuste õiguslikud alused. postkontoris peab inimesel võimalik kasutada nike ja päästjate, tervishoiutöötajate ja teiste Omaltpoolt soovin Teile valimistel meele- internetiühendust, mis võimaldab tasuta avalike avaliku sektori töötajate keskmise palga nelja kindlust ja tarkust valida enda jaoks parim teenuste kasutamist. aastaga 25 tuhande kroonini kuus kandidaat. Teie otsus olgu teie enda soov ja tahe Tagame võimaluse internetiühenduse Tõstame 2007. aastal keskmise vanadus- ja ärge laske ennast mõjutada vaid reklaamidel. kasutamiseks kogu Eestis. pensioni 3700 kroonini kuus. Palgareformi täies Kutsun Teid tulema valimiskastide juurde ja Suurendame kohalike teede remondiks eraldata- mahus realiseerumisel on keskmine vanadus- võtke kaasa ka oma sõber. Mida suurem on valt raha kaks korda st 30%-ni kütuseaktsiisist. pension 2011. aastaks üle 8000 krooni. Vanadus- valijate protsent, seda kindlamalt saame Peame oluliseks külaelu väärtustamist pension jääb tulumaksuvabaks. Me ei toeta kinnitada just Teie soovi ja tahte kohaselt Keskerakond on seisukohal, et riigil tuleb pensioniea tõstmist. parimate erakondlike kandidaatide valimise kindlustada ühistranspordi kättesaadavus. Tõstame puuetega inimeste riiklikke toetusi Riigikogusse. Valdades tuleb tagada ääremaal asuvate külade vähemalt 200 miljoni krooni võrra aastas. ühendus keskustega. Üleriigiliselt tuleb lahendada Igale maakonnale oma haigla! Säilitame Tasuline reklaam Valla Vaatleja 4 Tähtis

VALLAVALITSUSES Eestimaa Talupidajate Keskliit 22.12.2006 Talupidajate asendusteenistuse Vallavalitsus otsustas eraldada MTÜ Lokuta Vabatahtlikule väljatöötamine ja rakendamine Tuletõrjeseltsile pruugitud tuletõrjeauto ostmise toetamiseks reservfondist Lugupeetud osalise tööajaga töötajad, peretalupidajad, rahalisi vahendeid. 35 isikule eraldati täiendavat toimetulekutoetust summas endised põllumajandusettevõtete töötajad, 43015 krooni. Vallavalitsus ei nõustunud valimisreklaami paigaldamise põllumajanduskoolide lõpetajad jt huvilised! taotlusega Kehtna bussijaama piirkonda. 28.12.2006 Tulge õppima Valitsus kuulas ära majandus- ja arendusnõunik Jaak Vitsuri ettekande põllumajandusettevõtte MTÜ Elupuu arengukava kohta. Tutvuti valla arengukava tegevuskavaga asendustöötajaks! aastateks 2007-2016. Vastavat tegevusala korraldavatelt spetsialistidelt 120 t koolitus toimub põllumajanduskoolis ja vastab oodatakse ettepanekuid enne eelnõu volikogule menetlemiseks esitamist. Hõivatud peremehetu vara otsustati inventariseerida ja kanda põllumajandustöötaja II kutsestandardi nõuetele. ehitusregistrisse valla omandina ning seejärel võõrandada. Õppekavas on loomakasvatus ja –tervishoid, 09.01.2007 söödatootmine, farmiseadmed, lüpsipraktika, tööohutus ja- Vallavalitsus arutas valla valimisjaoskondade asukohti ning piire ja seadusandlus, suhtlemispsühholoogia. Koolitusega seotud otsustas taastada Keava jaoskonna. Jaoskonna alla hakkavad kuuluma kulud kaetakse projekti vahenditest. Keava alevik, Linnaaluste, Koogimäe, Kehtna-Nurme, Saksa ja Põrsaku Kandideerimistingimused külad. Jaoskonna ruumid asuvad Keava raamatukogus. Valla teenetemärgi Põllumajandusharidus või 2 aastane töökogemus kandidaadiks esitatakse Kehtna Kultuuriseltsi ettepanekul kauaaegne põllumajandusettevõttes ning meditsiinitöötaja Arnold Kirss. Rapla Redelile otsustati saata kandideerima autojuhilubade olemasolu ühiskondlikult aktiivne Heik Past, 2006 Aasta Küla nimetusele Valtu-Nurme Nõutavad dokumendid küla, Sädeinimese konkursile Ingliste Rahvaraamatukogu juhtaja Tiina Linamägi. Raplamaa 2006 Aasta Teo kandidaadiks otsustati esitada Kaja vabas vormis avaldus Mõtsnik Kehtna allee taastamise eest. Toetati rahaliselt Juuru kihelkonna ametikäigu kirjeldus e CV koolieelikute olümpiamängude korraldamist. Vallavalitsus kinnitas Kehtna haridust tõendava dokumendi koopia Lasteaia Siller ujula kasutamise uued hinnad. Alates 15. jaanuarist 2006.a juhilubade koopia. maksab ühe korra pilet lapsele 15 krooni, lapsele ja emale koos 20 krooni Dokumente saab esitada oma regiooni koordinaatorile ning viie korra pilet lapsele üksinda või koos emaga 70 krooni. Otsustati kuni 5. märtsini k.a. hõivata neli peremehetut ehitist. Teenistuse Põhja regiooni koordinaatori kontaktandmed 22.01.2007 Raplamaa, Harjumaa, Hiiumaa - Alvar Timmi Vallavalitsuse 24.10.2006.a. määruse nr 8 “Kehtna valla parimate 51 33983 48 94342, 48 94380, Raplamaa Talupidajate sportlaste väljaselgitamise kriteeriumide kinnitamine” alusel ning valla Liit, Kuusiku tee 6, Rapla 79511. sporditöö koordinaatori Leon Reitsaku ettepanekul kinnitati Kehtna valla 2006.a parimad sportlased: noored 14-18 Kadri Kesküla ja Pavel Vititin; täiskasvanud Mariann Sulg ja Priit Põldmaa; veteranid Sirje Zahkna ja Valter Viisut. Parim võistkond Manivald ja Marko Kasepõld. Kuulati valla Rapla politseijaoskonnas asus keskkonnaspetsialisti Ain Kartau infot erateede lumetõrje võimaluste kohta ning otsustati, et erateel lumetõrje tegemiseks peab olema kodaniku teenistusse kaks uut tahteavaldus ning otstarbekas oleks sõlmida tee avaliku kasutuse leping. konstaablit Okupatsioonirezhiimi poolt represseeritud isikud vabastati osaliselt Alanud aasta on Rapla politseijaoskonda toonud kaks uut maamaksu tasumisest. Kinnitati maa maksustamishinnad ning määrati maa politseiametnikku. Detsembri lõpus asus Kehtna politseipiirkonnas sihtotstarve Kehtna aleviku Aiamaa, Eesaiamaa, Tagaaiamaa ja Pargi 2 korrakaitsetalituse konstaablina teenistusse Tanel Alasmaa ning alates maaüksustele. 3. jaanuarist on samas ametis Kristel Proos. 02.02.2007 Tanel Alasmaa tööpiirkonnaks on eeskätt Raikküla vald, kus seni täitis Vallavalitsus nõustus TOP Ujumisklubi spordilaagri korraldamisega Valtu asendajana konstaablikohuseid juhtivkonstaabel Elle Tikki. Kristel Proosi Spordimajas ning Pelgulinna Haridusseltsi kunstilaagri toimumisega Ingliste tööülesandeks on piirkondlik politseitöö Kehtna ja Käru vallas. Lasteaed-Algkoolis. Vastavalt laekunud avaldustele eraldati sotsiaaltoetusi Mõlemad teenistusse asunud konstaablid on lõpetanud politseikoolid. paljulapselistele peredele, puuetega isikutele ja pensionäridele. Vallavalitsus Tanel Alasmaa lõpetas Sisekaitseakadeemia politseikolledzhi lõpetas kahe puudega isiku hoolduse ning eraldas kahele noorele politseikonstaabli eriala läinud aasta 15. detsembril. Kristel Proos lõpetas sotsiaalkorterist elamispinna. Kuulati keskkonnaspetsialist Ain Kartau infot 1999. aastal Paikuse Politseikooli ning pärast lõpetamist asus tööle Tallinna erateede lumetõrje ja valla teehoiukava kohta. Kuna 17. veebruaril 2007.a politseiprefektuuri Lõuna politseijaoskonna nooreminspektorina. Enne toimub valla 16. sünnipäevapidu, vaadati üle ettepanekud autasustavate Rapla politseijaoskonda tööle asumist oli Proos ametis Põhja kohta . politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel- menetlejana. Mõlemad teenistusse asunud konstaablid on pärit Rapla maakonnast. Tanel Alasmaa lõpetas Järvakandi ja Kristel Proos Kohila Gümnaasiumi. Rapla politseijaoskonna Kehtna konstaablijaoskonnas on teenistuses neli politseiametnikku. Lisaks Kristel Proosile ja Tanel Alasmaale ka juhtivkonstaabel Mariann Kuusmann ning konstaabel-menetleja Piret Kiris. Tanel Alasmaa vastuvõtuaeg Raikküla vallavalitsuses teisipäeviti kell 09.00-11.00. Kristel Proosi vastuvõtuaeg Kehtna konstaablijaoskonnas aadressil Kehtna Kooli 13-1 neljapäeviti kell 13.00-16.00.

Kehtna MTK III kursuse ehituse eriala õpilased külastasid keskkonnakaitse õppetundide käigus ka Mäepere jäätmejaama. Tiina Türgi foto Määrus Valla Vaatleja 5 KEHTNA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS nr 25, 23.01.2007 Kehtna valla omandis olevate eluruumide üürilepingute alusel kasutamise üldtingimused Käesolev määrus kehtestatakse kohaliku andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi (leibkonda), jagatakse kulud valgustuse, kütte ja omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja ühiskasutatavate ruumide hoolduse ning elamuseaduse § 8 p 2 alusel tingimustel, üürnik kohustub kasutama üüritud kommunaalteenuste eest üürnike poolt sõlmitud § 1 (1) Eluruumiks käesoleva määruse mõttes eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri omavahelise kirjaliku kokkuleppe alusel, mille loetakse elamut või korterit, mis on kasutatav ning kõrvalkulusid. Üürilepingus määratakse kinnitab eluruumi valitseja. Kui kokkulepet ei alaliseks elamiseks, samuti muud omaette ruumi, kindlaks kõik üürileandja ja üürniku kohustused, saavutata, jagatakse kulud proportsionaalselt mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele. mis on seotud eluruumi kasutamisega. üürnike kasutuses oleva toa või tubade pinnaga. Eluruum võib olla vallas- või kinnisvara. (3) Eluruumi valitseja pädevuses on valla kui § 10 (1) Üürnik teeb eluruumide sanitaar- (2) Kehtna valla (edaspidi tekstis vald) eluruumi üürileandja õiguste ja kohustuste remonti ja kõrvaldab eluruumis pisipuudusi omal omandis oleva eluruumi võib tunnistada realiseerimine üürilepingu järgi, kui käesoleva kulul. sotsiaaleluruumiks Kehtna Vallavolikogu määrusega või valla mõne teise õigusaktiga ei (2) Üürilepingu lõppemisel peab vabastatav (edaspidi tekstis vallavolikogu) Kehtna ole sätestatud teisiti. eluruum olema samas seisundis kui see oli Vallavalitsuse (edaspidi tekstis vallavalitsus) § 6 (1) Eluruumide allkasutusse andmine ei üleandmisel arvestades normaalset kulumist. ettepanekul. ole lubatud. Vajaliku remondi teeb üürnik omal kulul. Juhul § 2 (1) Eluruumid antakse üürile reeglina viieks (2) Üürile antud eluruumi üürniku abikaasa, kui üürnik jätab remondikohustuse täitmata, võib aastaks. Sotsiaaleluruumid antakse üürile üheks alaealiste laste, töövõimetute vanemate ja teiste temalt vajalikud kulud sisse nõuda. Eluruumi kuni viieks aastaks. isikute majutamine on lubatud vallavalitsuse korrashoidu (sh hooldus ja remont) üldised (2) Eluruumi võidakse anda üürile tähtajaga kirjalikul loal. tingimused sätestatakse valla õigusaktiga. kuni üks aasta üürniku kohustusega vabastada (3) Eluruumi üürilepingu üleandmine on (3) Kui remondi ajaks anti üürnikule teine eluruum pärast selle tähtaja möödumist. lubatud vaid samas eluruumis elavale isikule või eluruum, on üürnik kohustatud pärast remondi § 3 (1) Eluruumi remondi korral, kui seda ei teise eluruumi üürnikule vallavalitsuse kirjalikul lõpetamist ühes kõigi temaga koos elavate ole võimalik teha ilma üürniku ja kõigi temaga loal. isikutega vabastama eluruumi ja neil on õigus koos elavate isikute väljakolimiseta, peab vald § 7 (1) Eluruumi üürilepingu tähtaja piken- asuda tagasi remonditud eluruumi. asustamata eluruumi olemasolul üürniku nõudel damise aluseks on vallavalitsuse korraldus. (4) Üürnik on kohustatud tasuma üüri ja andma remondi ajaks selle üürniku kasutusse, (2) Üürilepingu pikendamisest teatatakse kõrvalkulusid ainult talle remondi ajaks antud lõpetamata seejuures remonditava eluruumi vallavalitsuse poolt üürnikule vähemalt kaks kuud eluruumi eest, kuid mitte rohkem kui ta tasus üürilepingut. enne eluruumi üürilepingu tähtaja möödumist. remondis oleva eluruumi eest. Võimaliku vahe § 4 (1) Eluruumi üürilepingu sõlmimise Üürnik peab kirjalikule teatele andma ühe kuu tasub vald. aluseks on vallavalitsuse korraldus. jooksul vallavalitsusele kirjaliku vastuse. § 11 (1) Asustamata eluruumidega (st mille (2) Eluruumi üürilepingu sõlmimisel ja lepingu Eluruumi üürilepingut pikendatakse kuni viie kohta ei ole tehtud korraldust üürilepingu pikendamisel esindab valda eluruumi valitseja, aasta võrra, täpne pikendamise tähtaeg sõlmimiseks) seotud kulud tasub vald eluruumi kelle valitsemisel on üürile antav eluruum. määratakse kindlaks vallavalitsuse korralduses. valitseja taotluste alusel. Sotsiaaleluruumide üürilepingud sõlmib Eluruumi üürilepingu mittepikendamine (2) Üüri ja/või kõrvalkulude võla sisse- vallavalitsus. otsustatakse vallavalitsuse poolt. nõudmise hagiavalduse esitab eluruumi valitseja. § 5 (1) Eluruumi kasutamine toimub üürilepin- § 8 (1) Üürnik maksab eluruumi kasutamis- (3) Eluruumi valitseja on kohustatud teatama gu alusel. Vallavalitsuse poolt kinnitatud õiguse eest üüri ning tasub kõrvalkulude eest. vallale üürilepingu ülesütlemise või lepingust üürilepingu vormist erineva üürilepingu (2) Eluruumi üüri ja kõrvalkulude koosseisu, taganemise aluste tekkimisest. sõlmimine võib toimuda vallavalitsuse eelneval suuruse ja kasutamise üldised tingimused Määrus jõustub 1.veebruaril 2007.a kirjalikul nõusolekul. määratakse kindlaks valla õigusaktis. (2) Eluruumi üürilepingu järgi kohustub vald § 9 (1) Korteris, kus elab mitu perekonda Raplamaa Aasta Külaks 2006 on Valtu-Nurme küla vanem Saima Randjärv-Berlokko eestvedamisel on kujunenud tugev ja üksmeelne külakogukond, kes lühikese aja jooksul on viinud ellu palju toredat. EL toetuste abiga rajati külaplats. Kunstnik Saima Randjärv-Berlokko eestvedamisel töötati välja oma külasümboolika. Korraldati mälestus- üritus 1905/1906. a talurahva vastuhaku tähista- miseks. Tuletati meelde omaaegse Valtu kolhoosi tublisid naismehhanisaatoreid ja autojuhte, korraldades selleks III brigaadi päeva. Küla aasta ettevõtmistest valmistati Aare Hindremäe abiga kolm DVD-d. * Tiina Linamägi Ingliste külast pälvis Aasta Sädeinimese aunimetuse. Tiina Linamägi oli üks Ingliste esmamainimise 550. aastapäevale pühendatud suviste ürituste tsükli eestveda- jatest, palju on ta kaasa aidanud Ingliste Arendusseltsis, millest on saanud kogukonna arengumootor. 31. jaanuaril anti Alu lossis Rapla maavanema Raplamaa Aasta Tegu 2006 nominentide pidulikul vastuvõtul kätte maakondlikke hulgas oli Kehtna valla haljastusspetsialist Kaja autasusid ja aunimetusi 2006. aaasta eest. Mõtsnik, kelle tegevus Kehtna allee taastamisel * Raplamaa Külade Liit tunnistas Raplamaa oli üks Raplamaa tänuväärsemaid ettevõtmisi. Pildil külavanem Aasta Külaks 2006 Valtu-Nurme küla. Küla- Jaak VITSUR Saima Randjärv-Berlokko Valla Vaatleja 6 Õnnitleme Õnnitleme! Teenete eest Eesti Vabariigi ees autasustas president Toomas Hendrik Ilves mitmete eluvaldkondade esindajaid. Valgetähe V klassi teenetemärgi saab Kehtna valla maakorraldaja ning kohaliku elu edendaja HEIK PAST. Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga tänab president sõjaliste teenetega vabadusvõitlejat, kauaaegset Kehtna tehnikumi õpetajat HUGO KALBERGi. Aastatel 1970-1977 juhtis ta peaagronoomina Kehtna NST taimekasvatust. Sellel ajavahemikul kujunes majand välja kaasaegseks suurmajandiks, kus ainuüksi haritavat maad oli üle 6000 ha. Ehitati uusi tootmishooneid ja elamuid, tehti suurtel pindadel maaparandust, rakendati teaduse saavutusi tootmistegevuses. Peaagronoomi ametile järgnes edutamine direktori asetäitjaks. Viimased viisteist aastat on Heik Past töötanud vallavalitsuses, juhtides omandi- ja maareformi korraldamist ning koordineerides keskkonnaspetsialistide tööd. Lisaks põhitööle on ta aastaid olnud aktiivne looduskaitse seltsi ettevõtmistes, kuulunud seltsi vabariiklikku juhatusse ja juhtinud seltsi Rapla osakonna tööd. Tema eestvõttel on korraldatud mitmete vallas asuvate kaitsealade hooldamist, paigaldatud mälestustahvlid Jaan ja Paul Rummo sünnimaja seinale ning mälestuskivi tantsutaat Ullo Toomile. Laialdaste huvidega inimesena on Heik Past olnud kaasalööja paljudes erinevates ettevõtmistes. Saades teada teenetemärgi omistamisest, väljendas ta arvamust, et sellega ei ole ära Heik Past töötab Kehtnas 1963. aastast märgitud ainuüksi tema tegevus, kõrge autasu alates, mil ta suunati parteikooli põllumajanduse on tunnustus kõigi mõttekaaslaste ja kogu mehhaniseerimise õppejõuks. Järgnes õpetajatöö vallamaja töötajate tublile tööle. Hugo Kalberg aastal 1939 Tondi Sõjakooli 1966.a moodustatud sovhoostehnikumis. lõpetamisel. Foto perekonnaarhiivist.

Hugo Kalberg sai 11.jaanuaril 90-aastaseks. Kehtna valla Teenetemärgi Ta sündis Harjumaal Peningi vallas talupoja peres. Pärast Tallinna Reaalgümnaasiumi lõpeta- mist läbis ta Eesti kaitseväe teenistuse Tartus kavaler 2007 on Arnold Kirss ratsarügemendis. 1939.aastal lõpetas Tondi sõjakooli reservlipniku aukraadiga. Samal aastal läks ta õppima Tartu Ülikooli põllumajandus- teaduskonda agronoomi erialal. Kuuludes Kaitseliidu ja Omakaitse koosseisu, tuli tal 1942. aastal osa võtta lahingutes Lanski-Luuga, Narva- Krivasoo piirkonnas 39. ja 40. ratsarügemendi koosseisus. Hugo Kalberg oli ülemleitnandi aukraadis ratsakomando ülem. Sõda, haavatasaamine, kojujõudmine, varjamine nõukogude organite eest – see oli raske ajajärk elus. Hugo Kalberg on töötanud Kehtna ameti- koolis autosõiduõpetajana ja olnud ka ratsasporditreener.

Foto Arvo Kuldkepp Kehtna valla Teenetemärgi kavaler 2007. aastal oli tal varuks hea sõna ja arstipaunas vajalik rohi. tervislikud eluviisid. on vallavolikogu otsusega teenekas meditsiini- Vanemad inimesed on öelnud, et tihti aitas Kahjuks ei saanud Arnold Kirss tulla 17. töötaja ARNOLD KIRSS. paranemisele kaasa ainuüksi Arno kohaletulek ja veebruaril Eidaperesse autasu vastu võtma, kuna Kehtna ümbruses ja ka kaugemates külades osavõtlikkus. Kõik see oli aluseks Arnold Kirsile viibis haiglas. Seli Tervisekeskuses lauatennist on vähe inimesi, keda ta ei ole ravinud. Paljudes 1981. aastal teenelise tervishoiutöötaja mängides libastus jalg ning põrandale kukkumisel peredes on 1949. aastal Kehtnas tööle asunud aunimetuse omistamisel. Selle aasta maikuus 81. murdus puusaluu. Kirsi Arno, nagu teda rahvas kutsub, olnud sünnipäeva tähistav mees abistab nüüd Soovime talle kiiret paranemist ja õnnitleme tervisehädade korral abistajaks mitmele sotsiaaltöötajana oma kunagisi patsiente, kes kõrge tunnustuse puhul. põlvkonnale. Kindlalt võib väita, et ta oli tõeline omal jõul enam kodust välja ei saa. Eluaegse Kehtna Vallavalitsus ja perearst. Ilmastik või rasked teeolud ei olnud talle jahimehena hindab ta värskes õhus liikumist, Vallavolikogu kunagi takistuseks, kui haige vajas arstiabi. Alati reipuse ja sirge rühi tagatiseks on olnud sport ja Kehtna Valla Vaatleja 7 Kehtna - keskkond, kus me elame

Vaade Kehtna nn peatänavalt ühele poole... ja teisele poole...

Arenenud ühiskonnale (kelleks Eesti ja eest- rekonstrueerimiseks. Küsitavaks jääb, kas tehnoloogiakooli arengukava välja-töötamisel lased ennast peavad) peaks olema iseloomulik nüüdseks mitmetele eraomanikele müüdud arvestaud ainult kooli soovide ja vajadustega, luua ja tagada võimalikult paljudele oma mõisaansambli hooned leiavad väärikat kasutust, tajumata, missuguse keerulise muudatusteahela ühiskonnaliikmetele nende vajadusi ja huvisid kas suudetakse neid päästa hävinemast ja reno- (teed, parkimisplatsid ja liikluskorraldus, arvestavad tingimused säästvaks ja tasakaa- veerida. Mõisaansambli “päästetööde” initsiaa- tehnilised infrastruktuurid, rekreatsioon, heakord lustatud maakasutuseks, ruumilise arengu toriks peaks olema vallavalitsus, kes koostöös ja haljastus) toob kaasa taoline suurejooneline kujundamiseks (planeerimise ja ehitamise läbi), hoonete omanikega töötaks välja ühtse prog- “raskemasinate tehno-loogia” õpetusele tervislikuma ning miljööväärtuslikuma elu- rammi, konkreetse tegevuskava ja leiaks tööde orienteeritud programm ja sellele järgnev keskkonna loomiseks... rahastamise võimalusi erinevatest allikatest ehitustegevus Kehtna aleviku kui tervikliku Kõik see nõuab toimivaid seadusi, tugevaid (näitena - Mooste Mõis ja selle arendamisse eluruumi arengule ja targalt ettenägelikke valitsusi (nii riigi- kui kaasahaaratud Euroopa fondid). Probleeme on palju ja arengut tuleb analüü- omavalitsusi), missioonitundlikke, tegusaid ja Vaatamata Kehtna kõige ajaloolisema ja sida tervikuna. Vähim, mida tuleks planeeringuis koostöövalmis ettevõtjaid-maavaldajaid, aga ka miljööväärtuslikuma ala - Kehtna Mõisa ja selle arvestada, oleks see, et tehnoloogiakooli uued lihtsaid ja tavalisi aktiivseid inimesi, kes hoolivad pargi - olemasolule on Kehtna asula noor, kõrgendatud sanitaar- (müra jm) ja keskkonna- oma kodust ja koduümbrusest ning selle kujune- ruumiliselt hakanud kujunema alles 1940datel kaitsenõudmistele allutatavad töökojad ei misest. Kaasarääkimise õigus keskkonna kujun- aastatel. Küllap tulenes see kohalike võimu- “lämmataks” mingil juhul juurdepääsu aleviku damisel on tagatud seadustega igale kodanikule organite piiratud võimalustest ja nn. “tuleviku- ühele olulisemale rekreatsioonialale – männitukale – niisamuti nagu on see Euroopas, eriti Põhja- nägemuse” puudumisest ning Tallinnas paikne- ja arenevale individuaalelamute piirkonnale maades ja Põhja-Ameerikas. Elanikkonna passiiv- vate planeerijateprojekteerijate oskamatusest endise Kehtna aiandi aladel. sus neis küsimustes tuleneb ilmselt teadmatusest arvestada olemasolevate kohalike, eelkõige Kehtna aleviku miljöö parandamine ja või harjumatusest ja mugavusest või siis ehk keskkondlike tingimustega (Kuusiku jõe, uuendamine on pikaajaline protsess, mis tuleks argusestki. mõisaansambli, selle pargi ning männituka rajada mõtestatud, võimalikult kõiki arengu- Arvestades eelpool öeldut mõtisklengi olemasoluga) – miks oleme praeguseks pärinud tegureid arvestavatele tegevuskavadele ja Kehtna kui asula arengust. agulimaise strutuuriga, puuduliku funktsionaalse planeeringutele. Aktiivselt tuleks sellesse Olukorras, kus Kehtna asula ajalooliselt ja tsoneeringuga ja seetõttu halvastitoimiva protsessi kaasata nii valla kodanikud kui ka arhitektuuriliselt miljööväärtuslikum osa – Kehtna liiklusskeemiga ja (leebeks jäädes) igavailmelise aleviku arengut mõjutavad “suured” asutused mõisaansambel - on hävimas, tuleks teadvustada, kodukoha. nagu Kehtna Vallavalitsus, Kehtna Mõisa OÜ, missugune osa on olnud mõisal Kehtna kujune- Küsida tuleks, kus paikneb Kehtna uus- Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Põhikool, misel ja missugust asendamatult tähtsat rolli omab aleviku tuumik, nn “süda või telg”, mille ümber Triger-E, Kehtna Manor (mõisaansambli pea- ta Kehtna aleviku kui terviku arengus. Peatumata kujundada aktiivset tegevust veel õhtutundi- hoone valdaja). Lõpetada tuleks detailplanee- pikemalt mõisaansambli arhitektuursel analüüsil delgi, kus on või kuhu on jäänud nägusad hooned rimine ja ehitamine terviklikkust tajumata ja ja vanemal minevikul, meenutan lugejaskonnale, ja atraktiivsed , huvitava ruumilise kujundusega juhuslikkuse alusel nn ”tulekahjude kustutamise” et 1919. aastal Helmuth von Lilienfeldilt võõran- nurgad, õued, mänguplatsid? Kohvikud, meetodil. Kui tegutseme nagu praegu, siis datud mõisast moodustati Vabariigi algusaastatel kauplused ja muud elanikkonda teenindavad tegutseme lõpptulemust arvestades halvemini, riigimõis. Mõisa peahoonet ja selle ansamblisse asutused (postkontor, apteek, arstipunkt, kui seda tehti nõukogude ajal. kuuluvaid kõrvalhooneid hakkas majandama ja juuksur, Kehtna Elamu jm) on end “peitunud” Piret KIVI, kasutama 1925. aastal Kehtna Kõrgem Koduma- korteritesse, muutes sotsiaal-ruumilise arhitekt, EAL, janduskool. Hiljem kasutas Kehtna mõisa pea- infrastruktuuri, mille ümber õieti kujunebki üks autori fotod hoonet sovhoos oma administratiivhoonena. asula, sisuliselt olematuks. Mõisa peahoones toimusid mitmed kammer- Oluline on veel kord rõhutada, et Kehtna muusika kontserdid, teatrietendused ja aleviku kujunemisel, sovhoosi olemasolule mitmesugused muud üritused. Seda aega võib lisaks, on alati mänginud suurrolli hariduslik julgelt nimetada rahvapärase mõisakasutuse tegevus. Meenutagem – iseseisvusaja hiilgeaegadeks ja oleks olnud igati mõistlik, kui algaastatelt pärit Kõrgemat Kodumajanduskooli, mõisa peahoone oleks ka edaspidi leidnud nõukogude aja algaastail rajatud parteikooli ja avalikku kasutamist valla ja aleviku rahva hiljem 60datel aastatel loodud tehnikumi. kunstide kooli või kultuurimajana . Taasiseseisvumisajast alates on võideldud Kahju, et vaatamata juba nõukogude ajal Kehtna Majandus ja Tehno-loogiakooli säilimise olemas olnud Kehtna mõisaansambli rekonstru- nimel. Kergendustundega võib tõdeda, et on eerimisprojektile ja 1991. aastal loodud mõisa läinud korda tõestada tehnoloogiakooli arenduskavale, ei ole probleem teadvustunud ega olemasolu vajalikkust ja arengu võimalikkust. leitud vahendeid Kehtna mõisaansambli Kahjuks aga on suures tegutsemis-tuhinas Nii näeb välja mõisa viinaköök. Valla Vaatleja 8 Perearst Taustainfo perearstide töökorraldusest Kroonilise haiguse korral peab perearst pöörduda ka haigla erakorralise meditsiini psühhiaatri vastuvõtule pöördumisel, samuti inimesele tagama vastuvõtule pääsemise kolme osakonda, kutsuda kiirabi või nõu saamiseks inimese enda poolt otseselt tasutava arstiabi päeva jooksul. Ägeda tervisehäire korral peab helistada perearsti tasuta üleriigilisel saamisel (näiteks hambaarsti vastuvõtule patsient arstiabi saama samal päeval. Perearsti nõuandetelefonil 1220 (esimesed viis minutit pöördumisel). vastuvõtule tuleb registreeruda kas kohapeal kõneajast on tasuta). Haigla erakorralise Kui inimene soovib perearsti vahetada, peab või eelnevalt ette helistades. meditsiini osakonnas tehakse vajalikud uuringud ta kirjutama selle kohta avalduse. Üleminekut uue Perearsti vastuvõtt peab olema avatud igal ka erakorraliselt. perearsti nimistusse arvestatakse avalduse tööpäeval vähemalt kaheksa tundi päevas, Õigus endale perearst valida on igal ravi- haigekassasse jõudmise järgmise kuu esimesest ajavahemikus kell 8.00–18.00. Sellest ajast pool kindlustusega Eesti kodanikul ja elamisloa alusel päevast. Avalduse võib esitada haigekassale, ehk 20 tundi nädalas peab kohal olema perearst. Eestis viibival välismaalasel. Igale perearstile on anda uue valitud perearsti kätte või oma senise Ülejäänud aeg on perearstil ettenähtud kodu- kindlaks määratud üks kindel nimistu, keda ta on perearsti kätte. Avalduse võib esitada nii isiklikult visiitide tegemiseks. Kui perearst kohal ei ole, kohustatud teenindama. Tagamaks inimestele kui posti vahendusel. Perearsti vahetamise suhtleb, registreerib vastuvõtule ja teeb enda perearstiabi ka olukorras, kus inimene viibib avalduse blanketid on kättesaadavad ka kõigis pädevuse piires vastuvõtte pereõde. Perearstil kodust eemal mõnes teises piirkonnas, on postkontorites, haigekassa büroodes ja internetis võib olla mitmeid abilisi (ka abiarste), kuid tal peab perearstidele ette nähtud ka teeninduspiirkond. haigekassa koduleheküljel. olema abiks pereõde. Perearst peab osutama üldarstiabi oma Perearstil on kohustus keelduda inimese Perearst ei tohi ravikindlustatud inimeselt teeninduspiirkonnas ajutiselt viibivale inimesele. nimistusse võtmisest juhul, kui tema nimistu on võtta mitte minisugust tasu peale koduvisiidi ja Võimalusel diagnoosib ja ravib perearst ise, suurem kui 2000 patsienti. Keeldumisest peab tervisetõendi väljastamise tasu. Nimistusse vajadusel konsulteerib ta eelnevalt eriarstiga. Kui perearst teatama kirjalikult vähemalt seitsme kuuluvatele patsientidele osutatud arstiabi eest perearst avastab mingi haigustunnuse, mille tööpäeva jooksul alates avalduse kätte saami- tasub ravikindlustatud inimeste puhul haige- korral tal endal ei ole võimalik ravida või diag- sest. Kui perearsti nimistusse kuuluvad juba kassa. Ravikindlustamata ja perearsti nimistusse noosi välja selgitada, suunab ta inimese eriarsti inimese perekonnaliikmed, ei ole perearstil mittekuuluvad inimesed tasuvad üldjuhul juurde. Perearst peab oma tegevuse dokumen- kohustust nimistusse võtmisest keelduda. Samas üldarstiabi eest ise, välja arvatud kui perearst teerima patsiendi haiguskaardil ja tal on kohustus ei ole perearstil ka kohustust täiendavaid inimesi osutab vältimatut abi, selle eest inimene maksma anda inimesele teada kõigest tema tervisega oma nimistusse võtta. Perearst võib keelduda ei pea. Vältimatu abi on juhtudel, kus abi seonduvast. inimese nimistusse võtmisest ka siis, kui inimese edasilükkamine või selle andmata jätmine võib Plaaniliste uuringute tegemiseks ja alaline elukoht ei asu perearsti teeninduspiirkon- põhjustada abivajaja surma või püsiva eriarstlikuks konsultatsiooniks haiglas on vajalik nas, kuna vajadusel peab arst tegema ka tervisekahjustuse. perearsti saatekiri. Saatekiri ei ole vajalik naiste- koduvisiite. Kui inimesel tekivad ootamatult ägedad arsti, silmaarsti, traumapunkti traumatoloogi, Eestis on kokku lubatud moodustada 837 tervisekaebused, on ööpäevaringselt võimalus naha- ja suguhaiguste, nakkushaiguste arsti ja perearsti nimistut, nendest on hetkel tegevad 804 nimistut. Kõikide perearstide kontaktandmed on maakondade kaupa olemas haigekassa kodu- Uued hüvitiste määrad leheküljel: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/ Poole võrra on tõstetud hambaravihüvitist ning kindlustatud isikud võivad saada üks kord kolme perearstid/ nüüd võib heal juhul väikese hambaaugu juba aasta jooksul hambaproteeside eest tasutud Katrin PÄRGMÄE, plombeeritud saada. Alates käesolev aasta 1. summast 4000 krooni hüvitist. jaanuarist kehtib sotsiaalministri 16. detsembri Käesoleva aasta algusest muutus ka Sotsiaalministeerium 2006. a määrus nr 145, mis sätestab järgnevad represseeritule ja represseerituga võrdsustatud pressiesindaja hambaravihüvitised: isikule tervishoiuteenuste ja ravimite hüvitamise Haigekassa hüvitab vähemalt 19-aastasele määrad, tingimused ja kord. Visiiditasu, retsepti- isikule kalendriaasta jooksul hambaraviteenuste ravimite, hambaraviteenuste, meditsiiniliste eest tasutud summast 300 krooni. abivahendite ja taastusravi tuusiku hüvitise määr Rasedatele ja alla üheaastase lapse emale kokku ühe kalendriaasta kohta on kuni 2500 hüvitatakse tasutud summast kalendriaasta krooni. Kui represseeritu poolt tasutud jooksul 450 krooni. Sama summa saavad ka need, omaosaluse summa on väiksem, hüvitatakse tema kellel on talle osutatud tervishoiuteenuste poolt tegelikult tasutud summa. Taastusravi arvet Kodutütarde ja tagajärjel tekkinud suurenenud vajadus saada ei hüvitata represseeritule rahas. hambaraviteenust. Reet NERO Noorkotkaste Vanaduspensionärid ja üle 63-aastased rühmajuhtide koolitus 2. kuni 4. veebruarini koolitati Kehtna vallas Lugupeetud praegused ja tulevased Tedremurru saunas Kodutütarde ja Noorkot- kaste rühma-juhte. hoolduspered! Õpetati noortega tegelema, nendega käituma, rühma juhtimist, mängisime, tegime meeskonna- Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on Raplas. Siinkohal pöördun eelkõige nende perede tööd, pidasime lumesõda, tegime süüa, mõtlesime vanemliku hoolitsuseta lastele asendushoolduse poole, kes sooviksid saada hooldusperedeks. järgmise aasta tegevusi .....jne. korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Soovi korral pöörduda valla lastekaitsetöötaja Esindatud olid Kärust Riivo Parts ja Eneleele Lastekodude kõrvale tekkinud hoolduspered poole. Täpsema info saadan kõigile osalejatele Karu, Märjamaalt Maris Minnik ja Renno pakuvad alates 1995.aastast perekonnas posti teel koju. Põlluste, Eidaperest Ken Kaur ja Kairo Edvand, hooldamise teenust. Hooldusperede ja neis Kristina LETT, Keavast Maret Ojavee, Raplast Moonka Troost, kasvavate laste arv on aasta-aastalt kasvanud ja lastekaitsetöötaja Kodilast Ellika Saksladu ja Vigalast Taavi Fucks. teenuse ühetaolise kvaliteedi tagamiseks on Juhendajateks olid Kaie Kensap ja Riina Peterson. Tel 48 98 824, 533 39 978 Sotsiaalministeerium ostnud kasuvanemate Tänu nende positiivsele suhtumisele sujus meil koolitusprogrammi PRIDE kasutusõiguse. koostöö väga lõbusalt ja aktiivselt. Käesolevast aastast on PRIDE koolitus Olime koolitusega rahul ja ootame järgmist. peredele kohustuslik. Esialgselt on plaanitud Maret OJAVEE, kursus läbi viia veebruari lõpus ja see toimub Keava kodutütar Mitmesugust Valla Vaatleja 9 On nii vähe õnneks vaja... muud. Emmed-issid olid varmad ostma kõike, mis laste kätega loodud. Müük läks üle ootuste hästi. Laadatulusid kokku arvates jäi sõrmedest- varvastest puudu. Oh õnne, meie unistused hakkavadki täituma! Siis aga – selle talve kõige kaunima, muinasjutulise jõululumega – toimus jõulupidu. Tuledesäras lasteaiaõu oli täis karumõmme, piparkooke ja haldjaid. Lõkke ümber askeldas metsamoor. Pühalike jõuluhelide saatel saabus ka jõuluvana. Tema esitatud tuleetendus lummas nii väikesi kui suuri. Uuel aastal lasteaeda tulles ootas lapsi pool unistusest – nukumaja. Oi neid säravaid silmi! Kuhu voodi, kuhu dushikabiin, kuhu tolmuimeja, kuhu taignarull? Maja sisustamisega olid ametis kõik ning iga asi sai oma õigele kohale. Õhtusele nukumaja avamispeole olid oodatud kõik laadakülalised. Toimus pidulik lindi läbilõikamine ning maitsti laste poolt valmistatud küpsisetorti. Väikesed emad ja väikesed isad said kodu. Tööle sõidetakse veel mööda vaibamustrit, küll saame ka tänavad. Valtu lasteaia vanema rühma laste, õpetajate Iga väike tüdruk unistab saada emaks, iga väike Kuna poole aasta jooksul oli valminud hulk ja õpetajaabi poolt suur-suur aitäh kõigile, kes poiss unistab saada isaks. Ema ja isa ja laps – meisterdusi ja joonistusi, otsustasime korraldada meid aitasid! see on perekond, see on kodu. Pereks olemist oma väikese jõululaada. Kaunistasime peab aga õppima. Kodu mängides. Isa sõidab rühmaruumid ja maalisime kuulutuse. Anne LAAS autoga tööle, ema küpsetab ja koristab kodus. Müügilettidele ilmusid vilditud rõõmupallid, autori foto Valtu lasteaia vanema rühma lapsed unistasid liivapildid, küünlajalad, lauakaunistused, nukumajast ja autoteedega vaibast. jõulukaardid, pildid lumisest loodusest ja palju Hei, lellekas, kükikõnnile! Uus aasta on ammu käes! Polegi enam päris ju selle üles korjama. määratud ripakil akendega elumaja. Vald ei saavat titaeas. Lund aga ei taha ega taha tulla. Vähemalt Nii ma kõnnin ja murran pead. Juhuslikult midagi parata, eraomand! Siiski usun, et vallal on praegu, kui neid ridu alustan, on muru endiselt võib ju igaüks end unustada. Kui kõnnid näiteks olemas mingidki mõjutamisvahendid heakorra roheline ja äsja korjasin peterselli oma kambaga ja tahad näida täismehena sel moel, et saavutamiseks ja meie aleviku päästmiseks üha peenralt. Tore, et on aed ja aias ka midagi pillutad tühja suitsupaki laias kaares kõrvale. lagunevast tondilossist. rohelist võtta, isegi südatalvel. Vana aasta jättis Tüdrukud ka näevad! No enne oled ikka pakku- Selts ise on värsket verd juurde saanud ja meid hüvasti lumise looduse taustal. See oli ülim, nud suitsu neile ka. Mõni võtabki vastu. Meeldib need, kes enam ei jõudnud, lahkunud. Rahvamaja mida ta teha veel võis. Siis, kui meil sadas laia, see sulle? Meeldib sinu kultuuritus tüdrukule? uus perenaine, ühtlasi kultuuriseltsi liige Elvi kuigi vesisevõitu lund, polnud sellest näiteks See sõltub teie mõlema eneseväärikusest. Enese- Priivits asus taaselustama häid traditsioone. Tallinnas veel lumest jälgegi. Alles südaööks väärikust ja enesest lugupidamist aga ootame ini- Uusaasta ööl sai Lelle rahvas rahvamajas olevat sinnagi jõudnud mõni helbeke. Niisiis oli meselt juba päris noores eas. Kultuuritus ja lodev üksteisele uusaastatervitusi öelda ning üheskoos vana-aasta õhtul Lelle kauneim paik maailmas! eluviis harjuvad sisse ja võivad määrata tantsu keerutada. Puhkeõhtud tantsumuusika ja Oli ju!? elusaatuse. kohviga on kiidusõnu väärt. Need said teoks Täna kõndisin kauplusesse. Vaatasin ikka teed Tegelikult kõnnib nähtamatu mööda meie detsembris ja jaanuaris. Järgmistel puhkeõhtutel enda ees ka. Äkki võib komistada, kui aina taevas- alevikku ja külvab teele kultuurikihti! 23.veebruaril ja 24. märtsil teevad tantsumuusikat se vahid lootuses sealt mõnd lumepilvekest leida. Kes selle koristab? Kojameest meil ju ei ole. Türi ansambel “XXL” ja Viljandi “Gunf”. Selleks, Ja mida ma maas nägin! Tühi suitsupakk ühel ja Kui sina viskad, pean mina korjama. Kas nii? Loo- et mõnusad õhtud elava muusikaga jätkuda kommipaber teisel pool teepervel, plekkpurk siin dad, et kelle silma riivab, koristabki. Ikka samm ja saaksid, ootame rahva aktiivset kaasalöömist. ja ... ohhoo!– krõpsukott otse teel! Igasugust kükk ja kommipaber või plasttops näpu vahele, Tule ka ja sa ei kahetse! pisiprahti muidugi veel. järgmine samm ja järgmine kükk... Aga sina, nähta- Kutsun kõiki lellekaid hoolima oma kodu- No kes on küll see inimene, kes minu ja matu, häbene! Prügikastid iga poe juures olemas. kohast ja elama ning lõbutsema väärikalt. Aga sinu kodualeviku teele prahti loobib? Kas Kultuuriselts on kutsutud-seatud ikka ja alati “nähtamatu” pärast, kes seda ei mõista, kutsun prügikoll? Sellega ei saa ju harjuda. Kõik me meelde tuletama, et meie kodualevik olgu puhas kükikõnnile. Siis püsivad meie teed puhtad ja igatseme ilu endi ümber. Teatud ülevas meeleolus ja korras. Kes seda meeles peab siin, ei lähe laiama kaua oodatud lumevaip ei peagi kevadeni meie unustab vast mõni meist ära, kus ta on ja mis ta ja oma kultuuritust näitama ka mujal. Ta tuleb, prahti varjama. teeb ja seda, mis kord juba maha loobitud, aga võtab üles... Initsiatiivi hoopis selleks, et näidata Ennäe! Lumetaat lennutaski lumevaiba maha! võib-olla ka hoopis kogemata maha pudenenud, oma käteosavust uue loomisel! Sellised noored Püsiks see kauem! Ometi läheb see taevasse ei kõlba ju enam üles võtta. Võib-olla loobivad ehitasid Lelle spordiväljaku äärde korvpalliplatsi, tagasi niikuinii. lapsed-rumalukesed kommipaberid ja järge ootab võrkpalliplats. Kevadel, kui uue 22. jaanuar 2007 krõpsupakid teele? Ei või olla! Tean, et Lelle kool külakiige kallale asutakse, vaadaku, kes näha Malle PIHLAK, on ajast-aega kasvatanud korda armastavaid ja tahab, millised on õiged meheteod! Lelle Haridus- ja Kultuuriseltsi viisakaid lapsi. Võib-olla sõidavad külalised meile Lelle kultuuriselts peaks kujunema kroonik prahti loopima? No kuulge! Aga siiski! Mõni uljas tooniandvaks ka aleviku elu-olus. Tel 48 76 647, 566 36 163 automees võib lennutada küll oma autoaknast Iga rongilt alevikku astuja silma riivab otse teele igasugust prahti, mõtlemata, et keegi peab puiestee ääres aadressil Sputniku 4 lagunemisele Valla Vaatleja 10 Matemaatika Kehtna Koolis olid matemaatikapäevad Jaanuarikuus toimusid koolis mitmesugused Richard Aasa, Kaarel Traumann ja Ats Angerjas. TRIPS – TRAPS - TRULLI turniir, mille eelvoor matemaatika-alased üritused. Traditsiooniliselt Algklasside nuputa viktoriinil oli võitja toimus kahe nädala jooksul kõikides klassides olid võistlused peastarvutamises, nuputamises selgitamine seekord päris huvitav. IV klassi ja III alates neljandast. Selle mängu jaoks on vaja ja olümpiaadiülesannete lahendamises. b klassi võistkonnad olid sisuliselt võrdselt parasjagu kavalust, aga eelkõige teada väga hästi Tublimad peastarvutajad (võistlesid kõik 5. tublid. IV klass tuli võitjaks alles viienda korratabelit. Turniiri finaalvõistlusele tulid oma –9. kl. õpilased): lisaülesande lahendamise järel. Neljanda klassi klassi parimad, kus tuli mängida 6 mängu erinevate 5. kl Taigo Sepik, Kelly Kallaste, Krete võistkonnas olid Ingomar Prits, Regina Scults, vastastega sõltumata vanusest. Nii sattusid Kallaste ja Karmen Silde Karin Mänd ja Kelly Filatov. III b klassi tublid vastamisi mängima ka näiteks 4. ja 9. klassi 6. kl Kaarel Traumann, Laura Raid, Richard nuputajad olid Evita Lohu, Liisbet Karjane, õpilased. Maletajate shveitsi süsteemis Aasa Jordan Jorsh ja Johannes Djatkin. toimunud turniiril saavutas I koha Edgar Falilejev, 7. kl Kristel Viljus, Ander Veinmann, Oliver * Selle aasta sudoku mõistatuse lahendamise võites kõik 6 mängu. II – III kohta jäid jagama Männik võistlusele tuli kokku 35 õpilast. Toivo Kürsa ja German Gorbik (5 punkti, seega 5 8.a kl Edgar Falilejev, Evelyn Kasari, Külli Tublimad sudoku lahendajad algklassides võitu 6-st mängust). 4 punkti said turniiril Karin Haasma olid Regina Schults, Jaagup Kaljumäe ja Reino Mänd, Krete Kallaste, Aleksander Minakov, 8.b kl Eduard Kotov, Silvia Jänes, Pavel Vititin Velleste. II klassi parim sudoku lahendaja oli Tauri Taavi Gilden, Silvia Jänes, Tõnis Kask ja Aivar 9.a kl TõnisKask, Cathlyn Leppik, Kati Zoobel Lusti, III a klassi parim Katarin Leppik ning III b Õunpuu. 9.b kl Ainar Avloi, Keiu Michalski, Aivar parim Evita Lohu Algklassidele koostas ülesanded ja korraldas Õunpuu 5. - 9. klasside arvestuses olid parimad Külli võistlused õpetaja Airi Metsaääre. Olümpiaadiülesannete parimad lahendajad Haasma, Laura Vest, Taavi Gilden ja Siim Kasari * Koolis toimunud üritused on seekord läbi, (võistles kokku 46 õpilast): 6. klassi parim sudoku lahendaja oli Maris tublimatele diplomid ja auhinnad jagatud. Praegu 4. kl Kelly Filatov, Jaagup Kaljumäe, Karin Mänd. Külli Haasma ja Laura Vest esindasid käib täie hooga peastarvutamise võistlus Mänd edukalt Kehtna kooli maakonna koolide sudoku PRANGLIMINE, kus praegused tublimad on 5. kl Karmen Silde, Arti Kägo, Krete Kallaste lahendamise võistlusel. Arnold Lepiste, Raimond Lepiste, Kristel Viljus, 6. kl Kaarel Traumann, Egert Laas, * Päevaülesannetevõistlusel osales üle kooli Karl Kalev Türk, Juhan Noode. Aleksander Minakov 48 õpilast, kõige aktiivsemalt 7. klassi õpilased. * Ees ootab veel palju mitmesuguseid 7. kl Raimond Lepiste, Oliver Männik, Taavi Algklasside päevaülesandeid lahendasid maakondlikke võistlusi. 7. klasside NUPUTA Gilden kõige tublimalt Katarin Leppik ja Kristi Vaikla III viktoriinil sai meie kooli võistkond – Kristel Viljus, 8. kl Eduard Kotov, Külli Haasma, Silvia Jänes a klassist. Taavi Gilden ja Raimond Lepiste I – III koha. Head 9. kl Tõnis Kask, Madis Haasma, Jaan-Martin 5. - 6. klasside arvestuses olid tublimad tulemust jäädi jagama Kohila Gümnaasiumi ja Kuusmann. päevaülesannete lahendajad Laura Raid, Kelly Rapla Ühisgümnaasiumi võistkondadega. * Nuputamise viktoriinist võttis osa kokku Küttis ja Raili Reispass 6. klassist. Tänan aktiivseid ja teotahtelisi õpilasi 19 võistkonda. 7. klassi võrdselt kolm parimat lahendajat olid matemaatikanädala üritustel osalemise eest. Vanemas astme võitjad oli 9b klassi õpilased Taavi Gilden, Kriti Küttis ja Kristel Viljus. Liivi KUNDLA, Jaan-Martin Kuusmann, Arnold Lepiste, Aivar 8. - 9. klasside parimad päevaülesannete Kehtna Põhikooli Õunpuu ja Riho Reispass. lahendajad olid Jaan-Martin Kuusmann, Arnold matemaatikaõpetaja 5.- 6. klasside võistluse võitis 6. klassi Lepiste ja Madis Haasma. võistkond, kus osalesid Aleksander Minakov, * Uudseks ürituseks oli seekord korratabeli

Mõned ülesanded huvilistele nuputamiseks (vastuseid vaata Kehtna Põhikool kooli kodulehelt http://www.kehtnapk.edu.ee) võtab kohe tööle * osalise koormusega muusikaõpetajat (asendaja) 5. - 9. klasside õpilastele. Mitu tikku on vaja 10-nda kujundi jaoks, kui Võimalus täiendavateks kujundeid moodustatakse edasi sama seaduspärasuse põhjal? tundideks ja ringitööks; Kolm ühesugust elektripirni kulutavad 2 tunniga 60 sendi eest elektrit. Kui palju tuleb maksta, kui 2 samasugust pirni põlevad järjest 2 * täiskoormusega ööpäeva? huvijuhi (asendaja); Nende imelike nimede taga on peidus kohanimed Kehtna lähedusest. * alates 2. aprillist Mis kohad need on? osalise koormusega EHA KUTOK; LABUK; PELLA REEL; REET Kolmekümne viiest tikust ÄÄSMA on moodustatud kujund. klassiõpetaja Tõsta 4 tikku niiviisi ümber “Sajajalgne” ostis uuel aastal 20 tosinat paari (samas kujundis teise kohta), (I klass) kingi, varasematest kingadest sobivad kasutada et uues kujundis oleks täpselt kolm ruutu. (asendaja). veel 6 tosinat paari kingi. Mitu “sajajalgset” saaks Korrektse lahenduse korral koosneb Võimalus täiendavateks nimetatud kingadega korraga käia, kui sajajalgsel uus kujund ainult ruutudest, on 100 jalga? niisama vabalt olevaid tikke ei jää. tundideks ja ringitööks. Info: telefon 51 811 45 või Meister teeb 8 tunniga 56 detaili. Õpipoisil Kümme töölist pidid lõpetama töö 8 päevaga. kulub sama arvu detailide valmistamiseks 14 tundi. Kui nad olid töötanud 2 päeva, selgus, et tuleb e-post [email protected] Kui palju detaile valmistavad nad koos töötades lõpetada töö 2 päeva pärast. Mitu töölist tuleb 3 tunni jooksul? palgata juurde? Mets ja sots Valla Vaatleja 11 Tähelepanu, metsaomanikud!

Alates 1. jaanuarist 2007 hakkas kehtima uus nistuse ettekirjutus, sunniraha. omaste andmekogude pidamine. Kontakttelefon Metsaseadus (RTI, 04.07.2006, 30, 232). Sellega Tagatisraha metsa uuendamise tagamiseks. Tartus: 733 9464, Tallinnas: 677 1301. Interneti seoses on keskkonnaminister välja andnud Lageraie tegemiseks vajalikud tingimused, kodulehekülje aadress: www.metsad.ee mõned uued määrused, millest metsaomaniku küpsusdiameeter, elustiku mitmekesisuse Erametsakeskus – tegevusvaldkond on jaoks on olulisim ehk „Metsa majandamise tagamiseks vajalikud puud, minimaalsed erametsanduse toetamine. Kontakttelefon: 652 eeskiri” (RTL, 09.01.2007, 2, 16). Uuendused liitumisajad, liitumise kohustus eri omanike 5333. Interneti kodulehekülje aadress: on vajalikud metsa kui ökosüsteemi kaitseks kinnistutel, lageraielangi suurus kaitse- ja www.eramets.ee ja säästva majandamise tagamiseks. Kuna tulundusmetsas. seadusandluse muutmine toob endaga kaasa Raiumise õiguse tõendamise kohustus Keskkonnateenistused on piirkondlikud teadmatust, toome leheruumi nappuse tõttu välja metsas raie tegemisel. (maakondlikud): Harjumaa- tel. 672 2972, Hiiumaa- olulisemad punktid, milles toimusid muudatused Toore koorimata okaspuu puidu välja tel. 462 2831, Ida-Virumaa- tel. 332 4401, ning millega peaks enne seonduvate tegevuste vedamise tähtajad. Jõgevamaa- tel. 776 2410, Järvamaa- tel. 384 8689, planeerimist tutvuma. Läänemaa- tel. 472 4722, Lääne-Virumaa- tel. 325 Metsaseaduse mitte kohaldamine väikse- Kirjeldatud muudatuste kohta saab infot Riigi 8400, Põlvamaa- tel. 799 8198, Pärnumaa- tel. 447 mates (alla 0,5 ha) metsatukkades ning teede ja Teatajast: Metsaseadus (RTI, 04.07.2006, 30, 232) 7388, Raplamaa- tel: 484 1170, Saaremaa- tel. 452 liinide kaitsevööndites. ja Metsa majandamise eeskiri (RTL, 09.01.2007, 2, 7777, Tartumaa- tel. 730 2242, Valgamaa- tel. 766 Metsamajandamiskava koostamine ühist piiri 16). Siinkohal toome ka riigiasutuste kontakt- 6130, Viljandimaa- tel. 435 5610, Võrumaa- tel. 786 omavate kinnistute kaupa. andmed, millelt saab Metsaseaduse ning selle 8369. Täpsemad kontaktandmed on keskkonna- Kaitsemetsaks määramine kraavide, peakraa- rakendusaktide kohta vahetut ning asjatundlikku ministeeriumi koduleheküljel: www.envir.ee vide ja kanalite piiranguvööndis. nõu: Tõnu SEPP, Metsa uuendamise kohustused, tähtajad, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus – Holmen Mets AS lubatud metsa uuendamise võtted, uuendamis- tegevusvaldkondadeks on metsa inventeerimise, võtete rakendamise kohustus metsakasvu- metsamajandamiskavade koostamise, metsa kohatüüpide kaupa, nõuded, keskkonnatee- uuendamise ja kaitse korraldamine ning asja- Küsimused puudega inimese tööle võtmisel Tööandjad on puudega inimest tööle võttes aeg- või töökoha kohanduse korral ei ole puue töö võib olla täiesti suuteline töötama talle sobival ajalt kimbatuses. Esitatakse endale küsimusi, tegemisel takistuseks. töökohal. Töövõimetuse protsent määratakse kas ma tohin inimest tööle võtta või mida peaksin Lisaks puudeastme määramisele määratakse kuuest kuust kuni viie aastani. Kui inimene läheb arvestama? Tihtilugu kipuvad küsimused ka töövõimetust. Töövõimetust määratakse vahepeal tööle, siis ta võib taotleda protsendi korduma. Seetõttu toome ülevaate peamistest alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani. ümbervaatamist, vastasel juhul tehakse uus teemadest, mille vastu tööandjad on huvi tundnud Töövõimetus tähendab seisundit, kus inimene hindamine teatud aja möödudes vastavalt sellele, ning mida tööandja võiks teada puudega inimese on püsiva terviserikke tõttu osaliselt (töövõime kauaks inimesele töövõimetus määratud on. Uue tööle võtmisel. kaotus 10-90%) või täielikult (töövõime kaotus hindamise tulemusena võidakse töövõimetuse Kas puue või töövõimetus? 100%) kaotanud töövõime ja ei saa üldse või protsenti olenevalt inimese tervislikust Inimesele võib olla määratud: endises mahus endale tööga elatist teenida. seisundist vähendada. 1) korraga puue ja töövõimetus (osaline või Kas võib siiski sõlmida töölepingut Pikendatud põhipuhkus täielik), inimesega, kellel on töövõimetus 100%? Töövõimetuspensioni saajatel on tulenevalt 2) puue, kuid mitte töövõimetus, Inimesele määratud töövõimetuse protsent ei puhkuseseadusest õigus 35-kalendripäevasele 3) töövõimetus (osaline või täielik). keela töötamist. Tänane püsiva töövõimetuse põhipuhkusele tavalise 28-kalendripäevase Mis on mis? määramise süsteem ei hinda inimese tegelikku põhipuhkuse asemel. Pikendatud puhkuse Puue iseenesest ei ole haigus, vaid töövõimet. Töövõimetuse protsent määratakse päevad tasustatakse riigieelarvest ja need ei funktsiooni kaotus või kõrvalekalle. Vastavalt eelnevat töökogemust arvesse võttes. Seega, kui põhjusta tööandjale täiendavat kulu. puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusele inimene ei saa töötada näiteks betoonitehases, Töövõimetuspensioni saajatel on õigus esimesel eristatakse kolme puudeastet – keskmine, raske kuna ta on allergiline tolmu suhtes ja talle tööaastal saada puhkust täies ulatuses ja sügav. Eristus on selle järgi, kui suur on inimese määratakse sellest tulenevalt töövõimetus 100%, sõltumata töötatud ajast. kõrvalabi vajadus. Puue ei tähenda automaatselt siis ei pruugi see tähenda, et inimene on täielikult inimese töövõimetust. Sobivate tööülesannete töövõimetu. Seega 100% töövõimetusega inimene Sotsiaalmaksu seadusest Riik maksab osa sotsiaalmaksu töötaja eest, kes arvestamise kuule järgneva kuu teiseks ja dokument täienduskoolituse kulude kohta. saab töövõimetuspensioni. Riik maksab kuupäevaks. 2005.aastal oli täienduskoolitustoetuse saajaid sotsiaalmaksu 1400 kroonilt, mis on sotsiaal- Täienduskoolitustoetusest 56 inimest, kellele maksti toetusi kokku 270 maksu maksmise aluseks olev kuumäär alates Töötaval puudega inimesel on võimalik tuhande krooni väärtuses. Loodame, et tulevikus 2006. aastast. Seega, kui töötaja brutopalk on taotleda täienduskoolitustoetust, mida saab on täienduskoolitustoetuse taotlejaid rohkem. 9000 krooni, siis nimetatud tööandja peaks kasutada töötava puudega inimese tööalaseks- Lisaks ei maksustata tulumaksuga tööandja maksma sotsiaalmaksu 7600 kroonilt. ja tasemekoolituseks. Täienduskoolitustoetust poolt tehtud kulutusi töötaja tööõnnetuse või Veel eelmine aasta pidi tööandja selleks, et makstakse tegelike koolituskulude osaliseks kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse sellist sotsiaalmaksu maksmise skeemi rakendada, hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste raviks. Tulumaksu ei pea maksma ka hüvitiselt, esitama töötaja andmeid sisaldava taotluse määras kolme kalendriaasta jooksul, arvates mida makstakse puudega inimesele seoses isikliku Sotsiaalministeeriumile. Alates selle aasta juulist toetuse esmakordsest määramisest. Kuigi toetust mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja see muutus. Nüüd esitab tööandja Sotsiaal- makstakse puudega inimesele, saab kasu sellest töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada kindlustusametile igal kuul riigipoolse sotsiaal- ka tööandja. Läbi puudega inimese ametialase ühistransporti või kui ühistranspordi kasutamine maksu ülekandmise taotluse, kus näidatakse koolituse toetab tööandja ka töötaja konku- põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. töövõimetuspensioni saavate töötajate nimed, rentsivõimet ja hõives püsimist. Katrin PÄRGMÄE, isikukoodid, töösuhte tekkimise või lõppemise Täienduskoolitustoetuse taotlemisel tuleb Sotsiaalministeeriumi kuupäev ja riigi poolt makstava sotsiaalmaksu elu- või töökohajärgsele pensioniametile esitada pressiesindaja summa. Taotlus esitatakse hiljemalt palga tööraamat või muu töötamist tõendav dokument Tel 626 9321, 56 623 823 Valla Vaatleja 12 Sport

jäi veel peale kogemustega Egert. Spordipäev Kehtna koolis Järgmises kehakaalus sammus võidult võidule tulevikulootus Raimond Lepiste. Tundub, et ta on isegi taibanud, et edu tuleb tööga, kuigi Mart Juntson ja Risto Domberg ei loovutanud võitluseta punktigi. Tinglikult võib noorte raskekaaluks nimetada üle 50-kiloseid poisse. Parim oli Andres Vaikla. Ka Artur Vititin on nüüd tervise juures ja trenn hakkab „istuma”. Reino Velleste, kuigi ta on tükk aega maadlusest puhanud, näitas kohati ilusaid tegusid, ju siis varem talletatu hakkab välja lööma. Massiline osavõtt oli kehakaalus -66 kg. Peremehetses siin muidugi Arnold Lepiste, kes siis veel?! Kuid kiidusõnu tahan öelda nii Rapla, kui ka Eidapere poiste pundi kohta: Ergo Vibus, Karl Elias, vennad Klemmid ja vennad Juntsonid, Jaanus Jõeveer ja Rando Hansen ning Rasmus Unga – kõik nad on usinasti maadluse juures. Lõpuks veel absoluutkaal +70 kg , raskeim ligi tsentner. Pavel Vititin sai maadelda kolme vägilasega – uustulnukad Villu Koger ja Jordan Kivi jäid veel Paveli oskustele alla. Alari Romanov saavutas teise koha. Muide, Alari on teinud tublit spordipropagandat ja see sõbralik suurte meeste Juba 21. korda kogunesid Kehtna põhikooli kaotajaile, et tippu tagasi tõusta. punt Raplas saavutab kindlasti edu. võimlasse maadlejad ja muud osavad ning Kuni 30 kg – kõik kavaldas üle Tauri Lusti ja Tulemused:-23 kg: I Rasmus Rasmann; -27 tugevad poisid-tüdrukud, et maha pidada tuli võitjaks. kg: I Kevin Reimets, II Markus Käes,III Tõnu järjekordne maadlusturniir Valeri Nikitini karikatele Kahepuudaste poiste madinast väljus Saarelaan; -30 kg: I Tauri Lusti, II Sten Leinasaar, ja selgitada 2007. aasta kooli maadlusmeistrid. võitjana Jaagup Kaljumäe, edaspidi loodan teda III Rain Laanemets; -32 kg: I Jaagup Kaljumäe, II Samas toimus ka klassidevaheline mõõduvõtt näha ka vabariigi turniiridel. Marten Heinaru, III Kristo-Erik Ojamets; -35 kg: jõu ja osavusaladel ning koolidevaheline köieveo Kehakaalus kuni 35 kg toimus huvitav I Taavi Rauk, II Ranner Vikat, III Daniel Tõevälja; võistlus. Varakult valiti kaptenid võistkondadele, võistlus, uustulnuk Taavi Rauk´i tiivustas -38 g: I Lauri Vavulski, II Larsen Mölder, I I I kes siis koostöös klassijuhatajatega valmistusid võidutahe, Kristjan Ruutma; -42 kg: I Tauno-Kardo jõukatsumiseks. tehnikakonarused silus kiire ja agressiivne Kuusemets, II Rauno Meister, III Marko Merila; * Maadlusturniir oli eriti tihe, sest nüüd tegutsemine ja mullusest võitjast saigi eksmeister. -47 kg: I Egert Laas, II Kaivo Veinberg, III German pakuvad konkurentsi ka Rapla, Eidapere ja Kodila Kuni 38 kg – siin läksid favoriidid Lauri Gorbik; -53 kg: I Raimond Lepiste, II Mart noormaadlejad. Kooli meistrimärki nad kohalikelt Vavulski ja Larsen Mölder kokku viimases Juntson, III Risto Domberg; -59 kg: I Andres küll ära võtta ei saanud, kuid päris mitu kena Valeri matshis, nagu finaalile kohane – napi paremuse Vaikla, II Artur Vititin, III Reino Velleste; -66 kg: I Nikitini esikohakarikat rändas küll saavutas Lauri. Larsen on visa tegija, küll ka edu Arnold Lepiste, II Karl Elias, III Ergo Vibus; +70 külalismaadlejate auhinnakogusse. tuleb. kg: I Pavel Vititin, II Alari Romanov, III Villu Võistkondlikult oli tihe rebimine. Praegu on suur 42 kilo kehakaalus oli ka väike segadus, kuid Koger, III Jordan Kivi. võistkonnakarikas määratud parimale õiglus pääses võidule ja esikoht läks juba Kes kõvasti trenni teeb, peab ka korralikult maadlusklassile – võitis selle Kehtna PK 4. klass, „tegijaks” kujunevale Tauno-Kardo puhkama – üks väljund on kalapüük. teiseks rebis end Kodila kooli 8. klass ja kolmanda Kuusemetsale Eidaperest. Suure sammu edasi on 25. veebruaril toimub Kaisma Suurjärvel koha hõivas Rapla Ühisgümnaasiumi 4. klass. teinud Rauno Meister. Kuidagi ei saa vaikides Kehtna valla lahtised võistlused jääaluses Arutasime Valeriga auhindade statuudi muutmist, mööda minna Rapla Ühisgümnaasiumis kalapüügis. Vaata Kehtna valla kodulehte selgub see kindlasti enne järgmist turniiri. treenivast Janar Koppelist – ta on väga www.kehtna.ee , kõikjale pannakse välja ka * Kehtna koolisisene kompleksvõistlus, kus kohusetundlik ja innukas õppija, temast me müürilehed koos juhendiga. OLE TERANE! arvesse läksid kõik alad, lisaks maadlusele kindlasti veel kuuleme. Soovin kõigile trennilusti ja toredaid „kärutamine”, hoota kaugushüpe ja nn. keretõsted Egert Laas Kehtnast ja Kaivo Veinberg Rapla spordielamusi ! (selililamangust istesse tõus 30 sekundi jooksul) Ühisgümnaasiumist olid rinnutsi koos kuni 47- Noel KASTIER oli samuti väga konkurentsitihe. Noorimas kiloste finaalis. Kaivo on visa tegija kuid praegu alias Leon REITSAK vanusegrupis võitis kooli poolt välja pandud Toivo Niinemetsa fotod rändkarika vaid poolepunktilise eduga järgneva ees 3.b klass. Keskmine grupp – 4. klass ja vanemas vanusegrupis 8.b klass. * Maadeldi kaheteistkümnes kehakaalus. Kuni 23 kg poiste seas registreerus kaks võistlejat, kellest üks loobus – nii sai võistluseta kooli meistriks Rasmus Rasmann – pole tema süü, et keegi talle vastu astuda ei julgenud. Järgmine -27 kg kehakaalus läks juba „löömaks”, kohalikud olid väga üllatunud uustulnuka, vaid viis kuud trenni teinud Eidapere poisi Kevin Reimetsa agressiivsest ja võidujanulisest maadlusstiilist, mis talle ka edu tõi. Pärast võistlust tunnistas mullune võitja Markus Käes:” Arvasin, et algajale teen ikka ära.” Siinkohal on mõtlemisainet, üllatusmoment alati ei toimi, nii et võitja peab tõsiselt treeningutesse suhtuma, sama ka Mitmesugust Valla Vaatleja 13

Kehtna MTKs oli 2. veebruaril pereheitmine

Lõpetasid kokad, maamajanduse mehhaniseerijad ja maamõõtjad. Tiina Türgi fotod. Tubli, EVL! Rapla maakonna Sisehooaeg on lõppemas ning senisega Võistkonnas mängisid Ulrika TÜLP, Merilin võime küll väga rahul olla! Loodame, et olete meie KORPE, Katriin PIRK, Liina LAI, Maarja LAI, meistrid tegemistega läbi kodulehe (aadress Laura SILLAMAA, Höie NUUTER, Kärolis www.eestivutiliiga.ee ) piisavalt kursis, et KUNGLA, Meelike PLAAS, Ragne RAE. paarisvõrkpallis on saaksime selles artiklis keskenduda viimase * Samal ajal, 11. veebruaril, võisteldi Ida- nädalavahetuse turniiridele. Virumaal Ahtmes esmakordselt kavas olnud JK Imre Tint ja Meie ´93 tüdrukud osalesid Põlvas LOOTOS ALKO karikavõistlustel ja mitte halvasti – võideti Cup 2007 turniiril ning saavutasid III koha. esikohakarikas vaatamata mitte kõige paremini Margo Lips Kaheksa võistkonna, kellest 2 Lätist, laabunud mängule! Meie KERLI PAIMRE Mängud toimusid Valtu Spordimajas. Mängiti konkurentsis võideti oma alagrupp puhtalt, tunnistati turniiri parimaks mängijaks! turniirisüsteemis ja 30 punktini. Mängud olid kusjuures võideti hilisemat turniirivõitjat, FK 1. EVL Kehtna; 2. JK Trans Narva; 3. JK Aseri; küllaltki tasavägised. Viktor Lepik, kes on Suntaêi võistkonda 2:1, kellele aga tuli sama 4. FC Kuressaare, 5. FC Warrior Valga; 6. JK ALKO mitmekordne maakonna meister paarisvõrk- tulemisega poolfinaalis alla vanduda. Kolmanda Kohtla-Järve; 7. FC Levadia (III) Tallinn; 8. FC pallis, oli jälle platsil koos Virgo Oljuga, kelle koha kohtumises tuli 2:0 võit Läti eelmise aasta AJAX Tallinn võrkpallurikarjäär on veel ees. Turniiril teine meistri FK Lideris üle! Meie KADRE PÄRI Karika võitsid Suzanne TAHK, Kerli PAIMRE, koht. Kolmas oli Rapla poiste paar Erki tunnistati turniiri parimaks mängijaks! Kati REISPASS, Kärt HALLIKAS, Sandra SUPPI, Tammenurm – Risko Tiitso. 1. JSK Suntaêi Suntaêi; 2. FC Flora Tallinn; 3. Saskia SONNBERG, Maarja SÕÕRUMAA, Sille Paarisvõrkpalliturniiri naistele Kaerepere EVL Kohila; 4. FK Lideris Kalnciems; 5. FC TIITSMAA, treener Tiit KIVISILD. Spordiklubi karikatele peeti neljandat korda. LOOTOS Põlva; 6. SK Tervis Adavere; 7. FCL * Sisehooaja lõpetame turniiriga EVL Mängiti kahes alagrupis. A ja B alagrupi kaks Kanepi; 8. SK Sipelgas Ahja KARIKAD 10.-11. märtsil Kiili spordihoones, kus paremat paari selgitasid turniirivõitja. Võistkonnas mängisid Kadre PÄRI, Janika turniirid kõikidele vanuseklassidele, milles sellel A alagrupi parim paar oli Zanna Randmaa – TOBI, Karmen KALJURAND, Rage aastal meistrivõistlused toimuvad – naised, T 89, Katrin Tammsaar, teisena Ingrid Kangur – Laidi HINDRIMÄE, Merilin REINO, Tuuli PUNGAS, T 93, T 95. Lainoja. B alagrupi kaks paremat paari olid Õnnela Saara-Merilin EHMAN, Grete TAMMOJA. Kutsume kõiki kaasa elama! Sepman – Evelin Vainu ja Ülle Laasner – Rita Teisel päeval T´91 turniiril oli EVL-i esindamas * Viimaseks turniiriks on aga 16.-19. märtsini Peussa. Pärast poolfinaali selgusid paarid, kes EVL Läänemaa ja tegi seda väärikalt. Oma Soomes Vantaas toimuv turniir, kuhu sõidame T mängisid võitjakarikatele, kes III kohale. III koha esimesel tõsisel siseturniiril saavutati III koht, 90 ja T 95 võistkondadega. mängus, kus vastamisi Laasner – Peussa ja kusjuures teel sinna sunniti alistuma nii FCL Gunnar KURE Sepman – Vainu, väljus võitjana paar Sepman – Värska, JK Maag/Tammeka, Pärnu JK ning FFC Vainu, alistades vastased 21:17. Valmiera. Treener Kairi Korpele, kes kipsis jalaga Esikohamängus olid vastamisi Zanna kodus närveldamas, pakkusid kasvandikud Randmaa – Katrin Tammsaar ja Ingrid Kangur – kindlasti rõõmu! Meie ULRIKA TÜLP tunnistati Laidi Lainvee. Tulemusega 21:17 lõppes ka see turniiri parimaks mängijaks! kohtumine Randma – Tammsaare kasuks. 1. FC Flora Tallinn; 2. FC LOOTOS Põlva; 3. Turniiri paremaks korralduseks aitasid kaasa EVL Läänemaa Taebla; 4. PJK Pärnu; 5. FB Rapla MSL, Valtu Spordimaja, Livis Sport, Con Gulbene/Kristine Gulbene; 6. SK Tervis Sport ja Kehtna Vallavalitsus. Põltsamaa; 7. JK Maag Tammeka Tartu; 8. FCL Helle KRUUS Värska; 9. FFC Valmiera, 10. FK Viola Jelgava (protokoll: www.raplamsl.ee) Valla Vaatleja 14 Politsei POLITSEITEATED Politsei kutsus järgnenud. Turvarihmade kasutamist kontrollime õigusrikkujad * Ööl vastu 3.detsembrit 2006 tungiti ikka edasi, korduv rikkuja enam hoiatusega ei välisukse riivi lahti kangutamise teel sisse pääse. õppefilmi vaatama Saunakülas asuvasse tallu ja varastati elutoa Kuritegudest kirjutuslaua sahtlis olevast rahakotist 1000 krooni Eelmise aasta kokkuvõtteid tehes tõdesime, sularaha. Rapla politsei kutsus politseioperatsiooni et varavastaste kuritegude arv on jätkuvalt * Ajavahemikul 7. – 9.detsember 2006 langenud. Inimesed on hoolsamad oma asjade käigus tabatud õigusrikkujad õppepäevale. varastati Kehtna vallas RMK Käru metskonna hoiustamisel, suurte majade välisuksed Tegemist on esmakordse ettevõtmisega ning hallatavalt metsakvartali CN 097 eraldus 6; 12 vahetatud või vahetamisel ja vanametall on kohale olid kutsutud sõidukijuhid ja kaas- laoplatsilt 20 tm kuuse- ning kasepalke. Vargusega suuremalt jaolt juba eelnevalt kas omanike poolt reisijad, kellel ei olnud autos turvavöö tekitati varalist kahju 15 795 krooni. kokkuostu viidud või halvemal juhul varastatud. * 12.detsembril 2006 lõi Eidapere alevikus nõuetekohaselt kinnitatud. Loomade joogivannide varguse trend jätkus nii alaealine E. R kahel korral käega näkku klassiõde Politseioperatsioon “Turvavarustus” viidi eelmisel kui ka juba alanud aastal. Joobes juhtide K. T, põhjustades oma tegevusega viimasele arv suurenes, sama tendentsi täheldati ka läbi 9. jaanuaril Rapla maakonnas Kehtna alevikus füüsilist valu. korduvate roolijoodikute tabamise osas. Ei oskagi hommikul kella 7-st kuni kella 9-ni. Kontrolliti * 29.detsembril 2006 omastas K. G Saunaküla pakkuda, mis meetmed seda arvu vähendada ligikaudu sadat liiklejat, õigusrikkujaid tabati 26. talus temale mootorsae keti ja õli ostmiseks antud aitaksid – trahvid ju praegugi suured. Kas on Kohapeal anti rikkujatele kirjalik või suuline kutse 200 krooni, kulutades saadud raha samal joobnuna sõiduisu ikka nii suur, et ka trahvid ei hommikul alkoholi ja sigarettide ostmiseks. ilmuda 9. jaanuaril Rapla politseijaoskonda. Seda, hirmuta, või lihtsameelselt loodetakse, et ega mina * 29.detsembril.2006 varastati vaba et jaoskonda tulemine tähendab õppepäeval ju ikka vahele ei jää! juurdepääsu kasutades Saunakülas talu elutoa * Külmast ilmast põhjustatud ülekütmised on osalemist, kutsutuile ei öeldud. laualt mobiiltelefon NOKIA 1100 koos POP juba oma esimesed ohvrid nõudnud ja nagu Ettenähtud ajaks saabus Rapla politsei- kõnekaardiga. Kahju 1100.-krooni. eelmiste aastate statistika näitab, tuleb neid veel jaoskonda 25 inimest. Õppepäeva alguses anti * 2.jaanuari varahommikul tungiti aknaklaasi lisaks! Voodi ei ole koht, kus kaine/purjus peaga kõigile võimalus valida, kas seadusega ette- lõhkumise teel sisse Kehtna alevikus Tiigi suitsetatakse ja ahju pannakse ikka ahjutäis puid, kauplusse, kust varastati 2 pudelit “Lauaviina”. nähtud karistus või õppefilmi vaatamine. Esimese mitte ei jäeta haokubu ahjusuust välja. Päästeamet * 12.jaanuari hommikul toimus liiklusõnnetus võimaluse kasuks otsustajaid ei olnud. on oma meeldetuletused elanikkonnale juba Tallinn-Rapla-Türi tee 70 km-l, kus sõiduauto edastanud ja kordasime siin neid meiegi veel üle. Õppepäeva õigusrikkujatele viis läbi Põhja BMW paiskus külglibisemisse ja põrkas kokku Avalik kord Regionaalse Maanteeameti liikluskorralduse ja vastu liikuva veoautoga SCANIA. Kokkupõrke Kehtna alevikus ja sealt HEPA bensiinijaamast tagajärjel paiskusid mõlemad sõidukid kraavi ja ohutuse osakonna peaspetsialist Valdo Jänes, edasi tööl käivaid inimesi ja Koogimäe küla sündmuskohal hukkus BMW juht. kes pärast teoreetilist loengut näitas õppefilme elanikke kimbutavad jätkuvalt OÜ Estobir hoovil * Ajavahemikul 24. kuni 26.jaanuar on Valtu sellest, mis juhtub liiklusõnnetuses, kui autos olevad 3 koera, kes pidevalt lahtiselt Jahimeeste Seltsile kuuluva jahimaja taguselt alalt territooriumilt välja AS Rey poole suunduvale viibijail on turvavöö kinnitamata. vaba juurdepääsu kasutades varastatud ovaalne teele jooksevad. Olema OÜs Estobir käinud Õppepäeva lõppedes koostati kõigile roostevaba vann. Kahju selgitamisel korduvalt koertest rääkimas, pisteliselt käinud liikluseeskirja nõuete rikkujatele kirjalik hoiatus * 16.jaanuari õhtul hukkus Lelle ülesõidu ja olukorda kontrollimas õhtusel ja öisel ajalgi ning Koogiste vahelisel raudteel rongilt löögi saanud ning lisaks täitsid osalejad ankeedi, kus avaldasid kutsunud ka ettevõtte esindaja välja. Koerte meeskodanik. arvamust õppepäeva kohta. Enamik hindas pidamise eeskirjade rikkumise eest on trahvi * Ööl vastu 1. veebruari on vaba juurdepääsu õppepäeva kasulikuks ning eriti mõjusateks peeti tehtud ja ka valla esindaja juuresolekul on püütud kasutades varastatud Pae külas põllutööriistade probleemile lahendust leida. OÜ Estobir esindaja nähtud filme. Kohaletulnute arvamust mööda hoiuplatsilt alumiiniumist 900-liitrine lubas 2.veebruaril k.a, et koerad pannakse kinni peakski esimene karistus turvavööta sõidu eest piimaveotsistern. Varaline kahju 3000 krooni. ning et inimesed ei pea koerte pärast oma olema samalaadsel õppepäeval viibimine. KONSTAABLI turvalisuse ega tervise pärast kartma, kui Rapla politseijaoskonna vanemkomissari KOMMENTAARID lähiümbruses liiguvad. Elame – näeme, usaldame Varmo Reinu sõnul on turvavarustuse olemasolu Liiklusest ja libedusest lubajat, aga kontrollime! ja kasutamine sõidukites jätkuvalt politsei Kauaoodatud talv on lõpuks kohale jõudnud Lapsesuu ei valeta: tähelepanu all. Reinu ütluse kohaselt ei ole – ja ikka ootamatult! Esimene lumi, libedus ja Ema on vannitoas ja kreemitab ennast ühe ja turvavööta sõitjail alust loota, et edaspidigi valed sõiduvõtted on päädinud sadade autode teise kreemiga. Väike Mikk pärima, et mis emme karistus vaid õppefilmi vaatamisega piirdub. väiksemate plekimõlkimistega. Väike “kõks” võib teeb? aga omaniku rahakotti ootamatult suure augu “Turvavöö ja laste turvavarustuse kasutamine “Teen ennast ilusaks” vastab ema. lüüa, leevendust saab vaid KASKO kindlus- Veidi aja pärast tuleb ema vannitoast välja ja autos on kohustuslik ning kellelegi ei peaks enam tusest. Mikk uurib teda huviga ning küsib siis asjalikult: tõestama, et see päästab elusid,” sõnas Varmo Kui külma ja lund veel jätkub, on võimalik “ Noh, ei tulnud välja jah!” Rein. oma sõiduoskusi proovile panna Kehtna alevikus 2006.aastal viis Rapla politseijaoskond läbi asuval tuletõrjeplatsil, kuhu päästeameti lahked Neljane Kessu küsis midagi ema käest, kes 10 politseioperatsiooni sõidukites turvavarus- mehed vett on lasknud ja kus autoga katsetades oli parasjagu hõivatud ja vastas tirtsule midagi tõelise talitee tunde sisse saab. Turvarihmad ikka tuse olemasolu ja kasutamise kontrollimiseks. suht umbes. Tirts vaatas emale tõsiselt otsa ning turvalise sõidu tarvis peal ja kaine juht roolis. lausus: “ Emme, sa oled ilus, aga loll!” Kinnitamata turvavöö tõttu alustati väärteo- Madalalt paistev ere päike on samuti viimastel menetlust 37 korral ning 43 korral alustati päevadel juhte pimestanud, nii et turvalist Umbes 4-aastane Sander proovib esimest väärteomenetlust kuna autos viibinud lapsed kojujõudmist kõigile! korda suusatamist. Suusad on vanaisal kuurist olid nõuete kohaselt kinnitamata. * 9.jaanuaril korraldatud politseioperatsiooni toodud – vanad puulauad. Pannakse Sandrile Kaire KOZLOVA, “Turvavarustus” raames avastati 26 ilma suusad jalga, aga maa nii libe, et püsti seisab infojuht Rapla politseijaoskonnas turvavööta sõitjat, nende hulgas oli nii juhte kui poiss ainult kangelt ja kramplikult keppidele Tel 48 92 940, 555 00 522 kaasreisijaid. Seekord tabatud rikkujaid toetudes. Poiss saab vihaseks ja viimase piirini rahatrahviga ei karistatud, tuli osaleda vaid [email protected] viiduna karjub vihaselt: “Kulat, libe on, visake õppepäeval ja saadi suuline hoiatus. Enamus liiva!” osalejaid oma tagasiside küsitluslehel kinnitasid Mariann KUUSMANN õppepäeva vajalikkust ja olid meeldivalt Tel 612 3504 üllatunud, et rahalist karistust rikkumisele ei Reklaam Valla Vaatleja 15 Tule poodi! Reklaam on kasulik Kehtnas Kooli 5-13 on müügil kasutatud rõivad ja jalanõud Inglismaalt. Avatud T 11-17, K, N, R 11-18.30, L 10-15. Pühapäeval ja esmaspäeval suletud.

OÜ Kaseke Grupp korraldab kevadlaada Jõgevamaal, Puurmani vallas, Pikknurme külas. Toimumisaeg on 4.-6. mai 2007 kell 9.00- 20.00. Laadale on oodatud kõik kauplejad, kes tegelevad aianduse, käsitöö, kunsti, mesinduse, ehituse ja loodustoodetega. Külastajatele on sissepääs tasuta. Osalejatele on pakkuda erinevate suurustega müügiplatse, hinnad alates 200 krooni kolm päeva. Kõigil, kellel tekkis huvi, palume võtta ühendust numbritel 566 43 306 Foto Tõnu Kraut või 52 67 907 Ostan pikema karvaga väikest Ostan asfaltteega piirneva kinnistu kasvu koerakutsikaid. Mõelge suvele! (vähemalt 4 ha) Tel 519 03 404 Selle aasta suveks tellisime Evely 566 43 306 ***** laagrituusikuid vähem, sest TÄNAME ausat noormeest Peeter eelmisel aastal ei olnud palju Annus´t. soovijaid. Teame, et saame Perekond Mölder Lellest Urumarja (Pärnu jõe käärus) ja Kultuuriüritused ***** Veski (Lõuna-Eestis Otepää Valtu Seltsimaja Tänuavaldus kandis) laagrite tuusikud. Olen südamest tänulik perearst Ajad on täpsustamisel. korraldusel Maret Tammele, kes oli hooliv ja Valla sotsiaalteenistus vastutulelik töövälisel ajal ja osutas ***** Valtu seltsimajas (info Helgi Sussi 539 41 539) abi. Jätkugu tal tervist ja jõudu 26. veebruaril kell 15 avame 4.03 kell 16.00 etendus „Kilplaste küla” – edaspidiseks! Kehtnas Kooli 13-38 uue Salong Teatrilt Lugupidamisega Scheila Prants LASTEKESKUSE. 04.03 raamatumüük ja Aile Vaheri maali-näitus Mare KÄPP, 10.03 Kaunis kontsert – Trio Romanss sotsiaalnõunik 17.03 – 18.03 Käsitöö õppepäevad - Aime OÜ Kahele Lang õpetab kauneid kasetohu- ja õletöid Tulekahjusignalisatsiooni müük, 19.03 – 25.03 õpilastele seltsimajas paigaldamine ja hooldus. vaheajaüritused (eriplaan) Valveseadmete müük, paigaldamine ja 23.03 Pensionäride pidu hooldus (autoalarmid ja lisaseadmed, 31.03 Külas Toomas Anni. Tantsuõhtu. audio-videotehnika). Teatri ühiskülastused Valtu seltsimajaga (info Helgi Sussi 539 41 539) Ilma kuumaksuta. 09.03 „Birdy” Tallinna Linnateatris Tel 52 11 630 11.03 „Päikesekontsert” Vennad Urbid Pärnu [email protected] www.kahele.ee Kontserdimajas ******* 13.03 „Variuse supiteater” Rahvusraamatu- Kehtna Kultuuriselts tänab kõiki, kogus kes vastasid eelmises Valla Vaatlejas 15.03 „Kajakas” Von Krahli Teatris ilmunud küsimustikule. 16.03 Muusikal „Marilyn” Ugalas Ettepanekuid arvestame Kehtna 21.03 „Genoom” Tallinna Linnateatris aleviku arengukavas, mille 22.03 „Liblikas ja peegel” Endlas koostamisse soovime kaasata 28.03 „ Sülfiid” Estonias võimalikult palju aleviku elanikke, 29.03 „ Padaemand” Rahvusooperis korraldades koosolekuid ja arutelusid. 30.03 „ Beautiful Bodies” Vanemuises ******* 31.03 kell 12.00 Lastele „Hitipidu: Pipi! Nuki! Puhh!” Rahvusooperis Tähelepanu! 31.03 „Voldemar” uuslavastus Kiviräha sulest Invaühingu koosolek on Draamateatris 30. märtsil kell 13 Kehtna klubis. Mare Valla Vaatleja 16 Teated, kuulutused& õnnitlused

Õnnitleme 60 Fjodor Tshaban Midagi on kadunud, 2. veebruaril Hertu külas midagi on jäänud, Liidia Kotshina mis valgustab tänastki tundi. 3. veebruaril Hiie külas Tulevik ei libise eest, Virve Ütt ta tuleb hilju vastu... 11. veebruaril Saarepõllu külas (L.Tuulse) Ain Vilibert Veebruarikuu juubilarid 12. veebruaril Kalbu külas 92 Kalju Laiapea Helmi Kutser 12. veebruaril Kehtnas 5. veebruaril Hiie külas Tiiu Randjärv Arkadi Jaanus 13. veebruaril Saksa külas 22. veebruaril Eidaperes 85 Märtsikuu juubilarid Rudolf Loomäe 93 13. veebruaril Laeste külas Bernhard Reino 80 27. märtsil Kalbu külas Jaan Kersna 91 25. veebruaril Kehtnas Harald Rannamets 75 23. märtsil Ahekõnnu külas Erika Ani 85 1. veebruaril Keavas Maimu Loide Oskar Reinomägi 4. märtsil Sooaluste külas 21. veebruaril Lau külas Salme Kalev 70 26. märtsil Kehtnas Andres Reinaus 75 7. veebruaril Põllu külas Evi Nõmmik Rein Velleste 5. märtsil Eidaperes 18. veebruaril Kehtnas Leida Männimägi Viivi Kauri 22. märtsil Kumma külas 21. veebruaril Saksa külas Aleksander Nüganen Urve Vaiksaar 23. märtsil Eidaperes 28. veebruaril Palukülas 70 65 Ülo Mahlapuu Senni Kureküla 2. märtsil Ingliste külas 1. veebruaril Kehtnas Mati Ehasalu Rein Kutser 9. märtsil Keavas 5. veebruaril Keavas Evi Palm Maimu Ütt 11. märtsil Keavas Kui palju hetki imelisi 8. veebruaril Kenni külas Helve Viickberg on jäänud käidud teele. Nikolay Falileev 21. märtsil Lokuta külas Kui palju kalleid inimesi, 24. veebruaril Kehtnas Aarne Pärt kes alati on meeles. Helgi Piiskop 24. märtsil Vastja külas 27. veebruaril Kehtnas Elle Orav 25. märtsil Lelles Lugupeetud Helve ja Kalju Laiapea! Luule Past Õnnitlen juubelite puhul ja soovin tugevat tervist, elulusti, Uued 31. märtsil Kehtnas rõõmu lastest ja lastelastest! Heik Past Reet Langi, endine naaber vallakodanikud 31. märtsil Kehtnas 65 Virve Kaljusaar Vabandan, et eelmises Valla Vaatlejas pr Helve 4. märtsil Ellamaa külas Laiapea perekonnanimi valesti kirjutatud oli. Helle Jõeäär Reet LANGI, 8. märtsil Kaereperes Toimetaja Arne Terasmaa Kehtna Vallavalitsuses 8. märtsil Hertu külas Mälestame lahkunuid registreeritud sünnid Ants Truu Anni Juuksur Annamari Mõttus 11. märtsil Ohekatku külas pakub uut teenust – Kehtna Vallavalitsuses 4. detsembril Kehtnasse registreeritud surmad Lidia Budovskaja ripsmete ja kulmude Bryan Brovkin 19. märtsil Koogimäe külas Lembit Hannus värvimine ja ripsmete 9. detsembril Kalbu külla Mihkel Liba (08.11.1933 - 15.12.2006) Taaniel Palmisto 31. märtsil Kaereperes keemiline koolutamine. Põrsaku külast 18.detsembril Kaereperre 60 Kelmikad silmad ühe Jaak Tutt Kaur Juurik Elga Kase hetkega! (20.07.1940 - 13.01.2007) 22. detsembril Lokuta külla 4. märtsil Haakla külas Endiselt saab teha ka Kehtnast Rednar Martin Taimi Jõgi massaazhi. Heino Laikna 28.detsembril Kehtnasse 9. märtsil Kehtnas Soovitav ettetellimine. (29.09.1918 - 19.01.2007) Emma Aas Paul Kotshin Tel 51 72 744 Kastna külast 23. jaanuaril Kaereperre 10. märtsil Hiie külas Ilusat talve soovib Senta Vaev Karola Kiin (27.03.1925 - 20.01.2007) Ants Laurimäe Anneli 4. veebruaril Kehtnasse 31. märtsil Kumma külas Keavast