DOCSLIB.ORG

KEHTNA VALLA AJALEHT Maainimesi Esindagu Riigikogus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (114) 23. veebruar 2007 Maainimesi esindagu Riigikogus maamees Maa- ja linnainimestel on paljus asjus vägagi erastamise jandi tõttu jäime ligi kümme aastat ilma Riigi toetust vajame Kaerepere uue lasteaia, erinevad arusaamad, teadmised ja mured. Täna- eurorahast raudtee uuendamiseks, mistõttu meie Kalbu hooldekodu uue maja, Lelle uue haridus- päeva põllumajandus oma keeruliste masinate rongiliiklus on üliaeglane ja ebapiisav. Maalastel ja kultuurikeskuse, Keava, Lelle, Eidapere ja ja seadmetega, tõu- ja sordiaretusega, sööda-, on raske õppida kõrgkoolides, sest vaesed Kaerepere veevärgi ehitamiseks, valla teedevõrgu väetise-, taimekaitseprobleemidega, hinnaku- vanemad ei suuda neid piisavalt toetada. Eesti ei katmiseks mustkattega. Ülioluline on, et jätkuks jundamise ja toetustega käib aga üle mõistuse ole võrdsete võimaluste riik – kuigi maainimesed riiklik abi Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli pea igal linnavurlel. on samasugused kodanikud ja maksumaksjad kui väljaarendamiseks. Peame endale selgeks tegema, Samas kipub linlane maainimesele lahkelt linnaelanikud, jääb nende elu-olu paljuski maha et ainult juhul, kui Riigikogus ja valitsuses jätkab tarkust jagama ja otsustama, sest tema arust pole linlastest. praegune maainimeste huve kaitsev koalitsioon, maamees muud kui üks muidusööja ja laiskleja, Maameeste nõuded riigi elus on selged – siis on meil piisavalt lootust, et lähema nelja aasta toetuste ja abirahade väljapumpaja. põllumehe tööd tuleb hinnata ja tasustada nii jooksul eeltoodud hooned ka ehitatakse. Hullemaks läheb lugu linnaametnike käest nagu mujal Euroopas, külateed peavad saama Meie valla oma mees Riigikogus võiks olla nagu Vändrast saelaudu tulevate ettekirjutuste, esmajärjekorras korda, puhas vesi ja kanalisat- Märt Riisenberg. instruktsioonide, juhendite, määrustega, mille sioon peab jõudma igasse suuremasse külasse, Endise Kehtna suurmajandi järeltulija Kehtna kokku panijad sagedasti maaelu ainult maakoolid peavad jätkama ja saama sama korra- Mõisa OÜ tegevjuht Märt Riisenberg on täies televisioonis näinud on. Põllumees täidab neid likeks kui linnakoolid. Maalt pärit kõrgkooli- jõus viiekümnendates aastates mees. Pärast EPA fantaasiavilju, kirub maad ja taevast, ning rügab õpilastele tuleb hakata maksma stipendiumi, lõpetamist tuli ta tööle Kehtnasse ja siia on ta edasi. tudengipalka. Eesti praeguse arengutempo juures jäänud juba ligi kolmekümneks aastaks, siia Ei ole see lugu nii ainult Eestis. Mullu sügisel on täiesti elluviidav, et aastal 2009 lõpuks tõuseks rajanud oma kodu ja kasvatanud üles neli last, Saksamaal kurtsid samasugust just “roheliste” keskmine pension 6 000 ja keskmine palk 15 000 kellest poeg Siim on isa jälgedes põllumees. partei poliitikute nn. “ökofashismi” kohalikud kroonini. Rong peab jõudma Raplast Tallinnasse Suurmajandi kadumise järel asus Märt kiiresti taluliidud. Isegi tugevate talupojajuurtega poole tunniga. taastama põllumajanduslikku tootmist Kehtnas Soomes tunnitas eravestluses parlamendisaadik Mida ootab Kehtna valla elanik riigikogu ja tema juhitav ettevõte on valla teiseks suurimaks Erkki Uusitalo kuivõrd suurt vaeva võtab Soome saadikult? tööandjaks. Pea kogu taasiseseisvumise järgse Eduskunnas maaelu toetuste, külateede, vee- ja Maamees Riigikogus peab ja saab seista ka aja on Märt inimeste poolt valitud vallavoli- kanalisatsioonitrasside ehitamise, uute oma kodukandi eest. Kohalikke muresid kõige kogusse, praegu koguni esimeheks. Terane mõis- töökohtade loomise raha väljavõitlemine paremini tundjana saab ta aidata kaasa riigi raha tus, tasakaalukus otsustamisel, soe süda, ausus riigieelarves suunamisele oma kodukandi teede, koolide, tegudes ja julgus inimeste huvide eest välja astuda Mis vajab Eesti külas arendamist? seltsi- ja spordimajade, vee- ja kanalisatsiooni- on Märti iseloomustavad jooned. Oleme alles poolel teel soovitava elutaseme trasside ehitamiseks. Kuigi Kehtna vald on viima- Märt Riisenberg kandideerib Riigikogusse juurde. Maainimesed on jäänud endiselt. madala- se Riigikogu ajal saanud suuri riiklikke Eestimaa Rahvaliidu nimekirjas numbri 736 all. palgalisteks, ei kaubavalik maapoes, ei arstile investeeringuid – Kehtna vee- ja kanalisatsiooni- Märt Riisenberg ootab valijate ettepanekuid, pääsemine, sportimisvõimalused ole maal trassid, Kehtna ja Eidapere kergteed, Kehtna põhi- mõtteid ja soove kas telefonil 48 75 298 või e- kaugeltki võrreldavad linnaga. Halb on kooli, Valtu spordimaja, Eidapere kultuurimaja, postiga [email protected] ühistransport, mille tõttu maainimese kulud Valtu seltsimaja rekonstrueerimine tulevad liikumisele on tunduvalt suuremad kui linnas. Mart esimestena meelde – ei ole meie mured kaugeltki Tasuline reklaam Laari valitsuse inetu läbi kukkunud raudtee lahendatud. Valla Vaatleja 2 Ametlik Austatud vallakodanikud! Head Iseseisvuspäeva! Kehtna Vallavalitsus Valimisjaoskonnad Kehtna vallas VALLAVOLIKOGUS Ingliste valimisjaoskond nr 1 (asub Ingliste Lasteaed-Algkoolis) – Arutati: Ingliste, Pae ja Lau külad; 1. Detailplaneeringu algatamine Hertu külas asuva Antsumetsa kinnistu Kaerepere valimisjaoskond nr 2 (asub Valtu Seltsimajas) – Kaerepere, jagamiseks kaheksaks elamukrundiks. Kumma, Valtu-Nurme, Hertu, Saunaküla külad, Kaerepere alevik; 2. Detailplaneeringu algatamine Kehtna alevikus Viljandi mnt äärse maa- Eidapere valimisjaoskond nr 3 (asub Eidapere Rahvamajas) – Koogiste, ala (hobusetalli ja kõrvalhoonete alune maa ning nende teenindusmaa 5 Kõrbja, Mukri, Saarepõllu, Reonda, Lokuta, Haakla, Ahekõnnu, Selja, Nõlva, ha) detailplaneering Kehtna valla üldplaneeringuga määratletud Kenni, Ellamaa külad, Eidapere alevik; maakasutuse otstarbe muutmiseks. Lelle valimisjaoskond nr 4 (asub Lelle Raamatukogus) – Paluküla, 3. 2007. aasta eelarve II lugemine. Lalli, Põllu, Kastna, Palasi külad, Lelle alevik; 4. RIP objektide kinnitamine. Kehtna valimisjaoskond nr 5 (asub vallamajas) – Käbiküla, Lellapere, 5. Kehtna Lasteaia Siller arengukava kinnitamine. Sooaluste, Kalbu, Vastja, Laeste, Kärpla, Hiie, Nadalama, Rõue, Ohekatku, 6. Lelle Rahvamaja põhimääruse muutmine. Lellapere- Nurme, Metsaääre külad, Kehtna alevik; 7. Valla teenetemärgiga autasustamine. Keava valimisjaoskond nr 6 (asub Keava Raamatukogus) – Põrsaku, 8. Jaoskonnakomisjonide esimeeste, liikmete ja asendusliikmete Saksa, Kehtna-Nurme, Koogimäe, Linnaaluste külad, Keava alevik nimetamine. * Valijad saavad väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda 9. Kehtna valla omandis olevate eluruumide üürilepingute alusel hääletada Kehtna valimisjaoskonnas nr 5. kasutamise üldtingimused II lugemine. * Valijad, kelle elukoha andmed Kehtna vallas on rahvastikuregistrisse 10. Kehtna valla arengukava aastateks 2007-2015 I lugemine. kantud Kehtna valla täpsusega, saavad hääletada Kehtna 11. Avaldused, informatsioonid. valimisjaoskonnas nr 5. TULGE RIIGIKOGU Teadmiseks Kehtna aleviku LIIKMEID VALIMA! elanikele! Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18- aastaseks.Valija kantakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, Enne tarbijate lülitamist uude veevõrku võeti veeproovid vastavalt PKD mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht nõuetele. OÜ Keskkonnauuringute Keskuse Keskkonnakeemia osakond 30.päeval enne valimispäeva. Aadressiandmetes pärast valimispäevale analüüsis põhjavett, Tervishoiuinspektsiooni Mikrobioloogia Kesklabor eelneva 30.päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta. teostas joogivee mikrobioloogilise analüüsi. Vastused: vesi on joogikõlblik. Kõigil valimisõiguslikel isikutel pidid jõudma postkastidesse hiljemalt Uued proovid on jälle võetud ja analüüsimisel. Lehe ilmumise ajaks on 17. veebruariks 2007.a valijakaardid. Valija, kes selleks tähtajaks ei ole ka vastused käes. Huvilised saavad proovide detailsete analüüsivastustega saanud valija kaarti või kelle andmetes on vigu, võib pöörduda avaldusega tutvuda vallamajas (tulla sekretäri juurde) või OÜ-s Kehtna Elamu. vallasekretäri poole. Valijate nimekirjad koostatakse vabariikliku Jaan REIM, rahvastikuregistri vastutava töötleja poolt ning nendes esinevate valla majandusspetsialist ebatäpsuste pärast ei ole mõtet vallavalitsuse töötajaid süüdistada. Tel 48 98 832 Vallavalitsus on siin ainult vahelüli kodaniku ja nimekirja koostaja vahel. Eelhääletamine toimub kõigis valimisjaoskondades 26.-28. veebruaril kella 12.00 kuni 20.00. Samal ajavahemikul toimub ka hääletamine väljaspool elukohajärgset TÄHELEPANU! valimisjaoskonda ning seda saab meie vallas toimetada ainult Kehtna jaoskonnas. Elektrooniline hääletamine algab samuti 26. veebruaril ja kestab Kehtna vallamajas on uued 48 98 828 raamatupidaja, ööpäevaringselt kuni eelhääletamise lõpuni telefoninumbrid. kassapidaja 28. veebruaril kell 20.00. 48 98 820 sekretär 48 98 829 haridus- ja Valija tõendab oma isikut digitaalallkirja andmisega, pärast isiku 48 98 821 vallasekretär kultuurinõunik tuvastamist kuvatakse veebilehel tema elukohajärgse valimisringkonna 48 98 822 FAKS 48 98 830 ehitusspetsialist kandidaatide koondnimekiri Seejärel tuleb märgistada valitud kandidaat, 48 98 823 infotöötuse 48 98 831 keskkonna- ja teede kelle poolt hääletatakse ning kinnitada hääletamist. Valija saab veebilehel vanemspetsialist spetsialist teate hääle arvestamise kohta. 48 98 824 sotsiaalnõunik, 48 98 832 haljastaja, Valimispäeval, 4. märstil lastekaitsetöötaja majandusspetsialist algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. 48 98 825 personali inspektor, 48 98 833 maanõunik, Kodus hääletamine korraldatakse ainult valimispäeval. Kodus jurist, volikogu sekretär majandus- ja arendusnõunik hääletamise
Recommended publications
  • Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel

    Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel

    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest.
  • Rikaste TOP 500. Täna Saad Teada Eesti 500 Jõukaima Inimese Nimed Ja Rikkuse Allikad

    Rikaste TOP 500. Täna Saad Teada Eesti 500 Jõukaima Inimese Nimed Ja Rikkuse Allikad

    Auto 30–31 Tiina Mõis 20–21 Börs 22–23 Puhkepäev Ilus nagu Mul Kas Kalev Lexus – uus pole pakub aktsia Mazda 6 kahju Eesti eest õiglast ” hinda? riigile makse maksta. Nädalavahetus Voldemar Kolga 39 Õudusjutt Kiirusta filme Rikaste TOPi esimene naine, valima! PÖFF 56. kohal asuv ettevõtja Tii- devalveeri- na Mõis räägib, et rikkus teeb algab juba õnnelikumaks ainult selle võr- misest ra, et üks mure – rahamure – on vähem. nädala pärast | 23.–25. november 2007 | nr 216 (3466) | 22 kr | Võidujooks rikkusele Rikaste TOP 500. Täna saad teada Eesti 500 jõukaima inimese nimed ja rikkuse allikad. 10–19 Illustratsioon: Anti Veermaa aripaev.ee Kui palju on kasvanud Merko Ehituse kasum? loe täna kell 15 Äripäev 23. november 2007 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 52 PÄEVA JÄI SILMA nädal Raul Veede pilgu läbi NÄDALA FOTO Paanikast õmbleb. Vaikne rõõmus elu, väsinud igaüks nohiseb oma nurgas. Hirm on Ivari Padar ja tema inglid ädala pikim ja lõbu- Nsaim lööming toimus arutapja muidugi devalveeri- mise teemal. Arutelud liiku- artu keelekonverentsil sid läbi mitme faasi. Tpöörduti avalikkuse Alguses ei tahtnud kee- poole: ülikoolide võõr- gi seda jubedat sõna suhugi keelsed õppekavad sureta- võtta. Mis need kirjatsurad vat eestikeelsed välja. Mõis- ja leheneegrid pasundavad? tan muret ja ei mõista ka. Meil on kroon naelaga eu- Kui neil pole, kas meile saab ro külge kinni löödud, ei tu- siis rohkem? le ta sealt ka sikutades lahti. Venekeelne haridus ei se- Eitus tuli kaunikesti tuttav ga meid midagi tegemast, ette, vanakurja ei tohi ikka see annab vaid juurde. Kul- nimepidi kutsuda.
  • Kehtna Vallavalitsus

    Kehtna Vallavalitsus

    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia

    Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia

    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
  • Palju Õnne Sünnipäevaks, Armas Koduvald!

    Palju Õnne Sünnipäevaks, Armas Koduvald!

    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Veebruar 2010 Nr 2 (142) Palju õnne sünnipäevaks, armas koduvald! “Kaunis on Kehtna vald, kaunis uute traditsioonide algatamine paik elamiseks, kaunis loodus, Kehtna Põhikool – kvaliteetselt ja puhas õhk.” Selliste sõnadega edukalt töötav kollektiiv alustab valla tutvustamist Tõnis Kalju Tetsmann – Lelle mõisa omanik. Blank 2008. aastal valminud Aktiivne osaleja valla kultuurielus valla reklaamfilmis. Karin Moisar – Kaerepere alevikuelu hoogustaja 14. veebruaril tähistasime valla 19. Heldi Tagel – 5 aastat Eidapere kapelli sünnipäeva. Heaks traditsiooniks ja naisansambli juhendaja on saanud aastapäeva tähistamine Margus Maripuu – Eidapere Kooli valla eri piirkondades ning sel õpetaja. 6 aastat aiandus- ja kodun- aastal oli võõrustajaks kaunis dusklubi AK juhendaja heakorrastatud Lelle alevik. Riina Tomingas – 5 aastat edukalt Lisaks meie puhtale loodusele tegutsenud rahvamaja lasteringide on kõige suuremaks väärtuseks juhendajana. Väga hea ja lapsi mõistev inimesed, kes oskavad hoida oma õpetaja kodu ja oma esivanemate pärandit. Maive Nõmmik – hoolika ja kohu- Valla sünnipäeval on saanud heaks setundliku suhtumise eest töösse traditsiooniks meie tublisid valla- Eidapere Koolis kodanikke, ettevõtjaid ja kauneid MTÜ Lelle Alternatiiv – Lelle Alterna- kodusid tunnustada. tiivi korraldamine, Vallo Hansen Kehtna valla teenetemärgiga tunnustati Aare Leinbergi. Kehtna vallas pööratakse suurt LAURA KOKKI foto Jüri Lehtmets – erivajadustega noorte tähelepanu ka spordile, tublilt tegevuse hoogustamise eest osaletakse maakondlikel suve- ja 24. veebruaril tähistame Eesti reorganiseerimise. Edaspidi, Ingle Rein Lehtmets – puuetega inimeste talimängudel, osavõturohked on Vabariigi 92. sünnipäeva. ASi eduka juhina, on ta pakku- abistamise eest nii valla SpordiLustiPäev, Kehtna 20. sajandi tuntud teadlane Albert nud kohalikele elanikele Inglistel Kaire Soomets – noorsootöö edenda- Sügisjooks kui ka Suur Südame- Einstein on öelnud: „Iga päev tu- tööd. 1992. aastal taasavati tema mise eest Kehtna vallas päev.
  • KEHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2023 Kehtna 2018

    KEHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2023 Kehtna 2018

    KEHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2023 Kehtna 2018 SISUKORD I ÜLDANDMED JA LÜHIÜLEVAADE KOOLIST………………………………………………….3 II SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 8 2.1. Arengukava uuendamise vajadus ................................................................................................. 8 2.2. Arengukava ülesanne ja eesmärk ................................................................................................. 8 2.3. Arengukava seos teiste strateegiliste dokumentide ja valdkondlike arengukavadega ning koostamise alused ................................................................................................................................ 9 2.4. Arengukava koostamises, täiendamises, elluviimises, hindamises ja aruandluses osalevad huvigrupid ........................................................................................................................................... 9 2.5. Kehtna Põhikooli arengukava 2014 -2018 täitmine ..................................................................... 9 III KOOLI ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ............................................................................. 11 3.1. Õpilaste arv ................................................................................................................................ 11 3.2. Innovatsioon teaduses ................................................................................................................
  • ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas

    ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas

    ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas www.visitharju.com www.visitestonia.com Welcome to the Harju County, Arvoisa vieras, dear guest! tervetuloa! The Harju County is the county, where lies the capital of Estonia. Harjumaan maakuntaan kuuluu pääkau- Around 40 % of Estonia’s population lives in the Harju County and punki Tallinna. Maakunnassa elää 40 % most of Estonia’s business, science and culture take place here. But Viron asukkaista ja suurin osa liike-elämästä, to us, who live in this county, it is most importantly our home. We tieteestä ja kulttuurista on keskittynyt tänne. are very proud of our home county. Mutta meille harjumaalaisille on kaikkein Come to visit us. You will no doubt find that every visit here dif- tärkeintä, että se on kotimme. Olemme ylpeitä fers from the previous one and you can always discover some- kotiseudustamme. thing new and fascinating. The business traveller will find a fast Tulkaa meille kylään. Voin luvata jo etukäteen, and dynamic economy; sportsman a great place to practice että jokainen käynti saattaa olla erilainen ja aina all kinds of activities, and cultural tourist will enjoy the variety voi kokea jotain uutta. Liikematkailija kohtaa of local cultural scene from song festivals to modern clubs. nopealiikkeisen ja dynaamisen talousilmaston, Those keen on history will find Padise with its monastery urheilija paikan harrastukselleen, täällä on vilkasta ruins, lots of manors and churches and Tallinn Old Town full kulttuurielämää laulujuhlista klubeihin. Historiasta of mystery and secrets. In the Harju County you can enjoy kiinnostuneet kohtaavat Padisen luostarin, salaperäi- both – excitment of a big town and silence of forests.
  • Kehtna Valla Arengukava on Omavalitsuse Dokument, Mille Alusel Planeeritakse, Juhitakse Ja Rahastatakse Valla Arengut Kokkulepitud Suunas

    Kehtna Valla Arengukava on Omavalitsuse Dokument, Mille Alusel Planeeritakse, Juhitakse Ja Rahastatakse Valla Arengut Kokkulepitud Suunas

    +%(4.! 6!,,!6!,)4353 +•®¥Æ° ∂°¨¨° °≤•Æßµ´°∂° !°≥¥°¥•´≥ Y 3)35+/2$ 3)33%*5(!453 0u()- u)34%$ +%(4.! 6!,,! 4%22)4//2)5- *! 2!(6!34)+ Y { ! [ a ë a Y ! w Ç$$% +/(!,)+5 /- !6!,)4353% *5(4)- ).% *! (!,$!- ).% Y ë ' !' h % ! +!.$)$ !,%6)+% *! +ç,!$% 6??2453%$ .).' +ç,!,))+5- ).% - !*!.$53 *! 4%(.),).% 4!2)345 9 % * ' + 9 Ç ! 9 , ' 9 " 9# Ç* '' ' +' ë -'* + ! W-- ! Y ! (!2)$53 *! .//23//4vv I ' b ' $$ +5,4552 *! 30/24 Y ' {+' ' ! 3/43)!!,4vv *! 4%26)3(/)$ Ç' " !6!,)+ +/2$ *! 4526!,)353 ! # +%(4.! 6!,,! !2%.'5342!4%%')! " ! ë ' -' ! { ! ë $ ë % ë $ Ç & ë $ { & a ë $ ! & ! I & ! Y &% ! { && ë $ 9 & ë $ Y) )# &! ë $ ë &! [ Ç $ %%,!26%342!4%%')! !2%.'5+!6! 4?)4- )3% 4!'!- )3%+3 # % 3)33%*5(!453 Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut kokkulepitud suunas. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. On loomulik, et Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi jätkub rohkemaks kui selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu on siin muuhulgas kokku lepitud teatud prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda. Samas tuleb püüda leida võimalusi ka teiste oluliste tegevuste elluviimiseks kogu vallas.
  • Kehtna Valla Üldplaneeringute Ühine Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Väljatöötamise Kavatsus

    Kehtna Valla Üldplaneeringute Ühine Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Väljatöötamise Kavatsus

    Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine Väljatöötamise kavatsus Tallinn 2020 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Nimetus: Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected] Töö tellijad: Rapla Vallavalitsus Reg nr 77000312 Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Viljandi mnt 17, 79511 Tel +372 489 0510 E-post [email protected] Kehtna Vallavalitsus Reg nr 77000252 Rapla maakond, Kehtna vald, Järvakandi alev, Tallinna mnt 17, 79101 Tel +372 489 8820 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töö versioon: 23.04.2020 2 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 5 1 Hindamisega käsitletava ala ülevaade............................................................................................. 6 1.1 Paiknemine .............................................................................................................................. 6 1.2 Looduskeskkond .....................................................................................................................
  • Rapla Vald Masti L I Vardja Nurga Sutlema a V J a Kaart on Valmistatud Maa-Ametis

    Rapla Vald Masti L I Vardja Nurga Sutlema a V J a Kaart on Valmistatud Maa-Ametis

    K Kose- e i Võlle Muusika Pärinurme la Kolu Uuemõisa Vilama j Tammiku Angerja Tade Vana-Aespa Ravila Laane Tagametsa Urge Kata L Ruila Vilivere T u Kose Metsa- h K Pahkla a KOSE Kanavere u Raveliku Allika Rapla vald Masti l i Vardja nurga Sutlema a v j a Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujSutaaetud infoLrmeiastt-u Hageri j Kohila õ siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Lümandu L Oru g Aandu Salu- i Liiva filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- taguse jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - MaaregisPtearu. n- Kohatu Nõrava Karla Sõmeru küla Hageri Puusepa Kirikla Pukamäe Lõiuse Lööra Uueveski Loone Järlepa jv Põikma Rootsi Kiruvere Mõnuste Kernu Lohu Ojasoo Haiba Rõõsa Kadaka Järlepa Alansi Riida- Paunküla vh L mäe Pihali A t Kirivalla Kant- KÕUE la Jaluse küla j Lutsu Silmsi Äksi Sadala Harmi Sääsküla Kustja Mälivere Kalda Mahtra Pirgu Triigi Rava KERNU Adila KOHILA Rabivere Habaja Röa Seli Härgla JUURU Ardu Katsina Koigi Kõue Käbiküla Vankse Tamsi Kuke- Äherdi pala Vahe- Paunaste Nõmmeri Kuku Purila Nutu tüki Kelba Juuru Vaopere Pala Lestima Hagudi Raka Seli-Nurme Hagudi L Oblu Ohulepa RAPLA Mõisaasema rdi j Virla Va Oela Alu- Maidla Hertu Kodila- Metsküla Atla Hiietse Metsküla Oola Kuimetsa Kadja Kodila Saarna- j kõrve a Nõmme Orguse il Sikeldi Kalevi Varbola d Aranküla o Helda Palamulla K Toomja Aela Põlli Alu Purga Tapupere Uusküla Hõreda Kasvandu Risu- Kõrgu L Suurküla Ohukotsu Ridaküla Mällu Kaiu KAIU Ülajõe Ingliste Tolla Tõrma Sulupere L Ülejõe Iira MahlamäRe APLA Pae Karitsa Lipstu
  • Hiis-Sites in the Parishes of Rapla and Juuru

    Hiis-Sites in the Parishes of Rapla and Juuru

    doi: 10.3176/arch.2012.supv1.09 Chapter 8 HIIS-SITES IN THE PARISHES OF RAPLA AND JUURU Tõnno Jonuks Abstract Holy places of Rapla and Juuru parishes in the surroundings of Keava hill fort in northern Estonia will be discussed in this chapter with special emphasis on a sole archaeological study at folkloristically known hiis-place at Paluküla. It shows that different holy places of one area had different meanings and probably also different ritual practices. Also a connection between medieval churches and pre-Christian cult places, an important issue in popular history, will be discussed.1 1 The excavations at Paluküla hiis and writing the chapter have been supported by the target financed theme No. SF0030181s08 and the Estonian Science Foundation grant No. 6451. 168 Introduction The chapter discusses sites connected with hiis-lore in the parishes of Rapla and Juuru in the southern part of the (pre)historical Harju district. Hiis means a holy place in Estonian folk religion during modern times, but the word most likely had the same meaning in prehistory. The classical meaning of hiis is connected with forest but forest was probably not the vital part of the site but the place itself, which created the holiness, and forest only accompanied it (see about different etymologies and different ‘types’ of hiis-sites Jonuks 2007; 2009b). Although several sites that are important in Estonian hiis-tradition and popular history are situated in the observed region, a summary treatment of the holy sites in this area was absent. This chapter does not seek to be an exhaustive overview either.

  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika Reviewed Population Vital and Census Statistics

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kohila Kohila Rapla Juuru RAPLA Loodna Raikküla Märjamaa Kehtna Märjamaa Käru Järvakandi Vigala Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 16 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Raplamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Raplamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-86-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA Huvi tõus Eesti rahvastikuarengu vastu vene aja lõpupoole