Järva Maakonna Türi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Järva Maakonna Türi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019–060 Asukoht (L–Est’97) X 6520084 Y 581155 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EELNÕU AVALIKULE VÄLJAPANEKULE Planeeringuala: JÄRVA MAAKOND, TÜRI VALD Tellija: TÜRI VALLAVALITSUS Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI KSH juhteksperdi abi/ NOEELA KULM keskkonnaekspert: Üldplaneeringu projektijuht/ TEELE NIGOLA planeerija: Keskkonnaeksperdi assistent: MARITE BLANKIN Kontrollis: ENE KÕND Jaanuar 2021 TARTU Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne PLANEERINGUALA: Järva maakond, Türi vald TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Järva maakonna Türi valla üldplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ TELLIJA JA Türi Vallavalitsus ÜLDPLANEERINGU Kohtu tn 2, Türi linn 72213 Türi vald KOOSTAMISE Järva maakond KORRALDAJA: Kontaktisik: Marje Pärn Avaliku ruumi spetsialist Tel 384 8250, 5333 0476 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KSH juhtekspert: Urmas Uri Tel 730 0310 [email protected] Kontaktisik: Noeela Kulm Tel 730 0310, 5693 9300 [email protected] Ekspertrühm: Urmas Uri – juhtekspert Noeela Kulm – jäätmed, õhk, müra, karjääris, looduskaitse, maakasutus, Natura 2000 alad Teele Nigola – planeerimine, maastik, kultuuripärand, miljööväärtus Piia Kirsimäe – kartograafia Ene Kõnd – keskkonnapiirangud Marite Blankin – keskkonnaeksperdi assistent Konsultandid: Reet Lehtla – maastikuarhitekt-planeerija Erki Kõnd – projektijuht, projekteerija Tanel Mäger – geoloog Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 2 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001; • Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring; • Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; • Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 3 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne SISUKORD 1. Sissejuhatus .................................................................................................................................. 6 2. Türi valla üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide ja keskkonnaalaste eesmärkidega ......................................................................................................... 10 3. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus................................... 27 3.2.1 Maastik ........................................................................................................................... 28 3.2.1.1 Väärtuslikud maastikud .......................................................................................... 29 3.2.2 Geoloogilised tingimused ja maavarad .......................................................................... 31 3.2.2.1 Geoloogiline ehitus ................................................................................................. 31 3.2.2.2 Maavarad ................................................................................................................ 32 3.2.2.3 Radoonirisk ............................................................................................................. 33 3.2.3 Põhjavesi, põhjaveekogumid ja põhjaveevaru ............................................................... 35 3.2.3.1 Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum ............................................................ 36 3.2.3.1.1 Põhjaveevarud ................................................................................................. 40 3.2.3.2 Teised veekogumid ................................................................................................ 42 3.2.3.3 Põhjavee kaitstus ................................................................................................... 42 3.2.4 Hüdroloogilised tingimused ............................................................................................ 43 3.2.4.1 Pinnaveekogumid ................................................................................................... 43 3.2.4.2 Õigusaktidest tulenevad kitsendused ..................................................................... 48 3.2.5 Mullastik ja taimkate ....................................................................................................... 49 3.2.5.1 Väärtuslik põllumajandusmaa ................................................................................ 49 3.2.6 Elurikkus ja rohevõrgustik .............................................................................................. 51 3.2.7 Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................................... 54 3.2.7.1 Kaitsealad ja hoiualad ............................................................................................ 54 3.2.7.2 Püsielupaigad ja kaitsealused liigid ........................................................................ 58 3.2.7.3 Natura 2000 ja teised rahvusvahelised kaitsealad ................................................. 59 3.2.8 Kliima .............................................................................................................................. 61 3.3.1 Sotsiaalmajanduslik keskkond ....................................................................................... 61 3.3.1.1 Rahvastik ................................................................................................................ 61 3.3.1.2 Ettevõtlus ja tööhõive ............................................................................................. 63 Kobras AS töö nr 2019–060 Objekti aadress: Järva maakond, Türi vald 4 / 161 Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3.3.1.3 Kultuuri- ja haridusasutused ................................................................................... 64 3.3.1.4 Turism ..................................................................................................................... 64 3.3.2 Tehniline infrastruktuur ................................................................................................... 64 3.3.3 Riigikaitselised objektid ja tegevus ................................................................................. 68 3.3.4 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted .................................................................... 68 3.3.5 Kaevandamistegevus ..................................................................................................... 69 3.4.1 Kultuurimälestised .........................................................................................................
Recommended publications
  • Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest.
    [Show full text]
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale aastateks 2019 - 2025 V i l j a n d i v a l l a a r e n g VILJANDI VALLA MAJANDUSLIKU, SOTSIAALSE u k JA KULTUURILISE NING LOODUSKESKKONNA a v HETKEOLUKORRA ANALÜÜS NING ARENGU a l PIKAAJALISED SUUNDUMUSED JA VAJADUSED e a a s t a t e k s 2 0 1 9 - 2 0 2 5 VILJANDI 2020 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Viljandi vald moodustus 5. novembril 2013 nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. 25. oktoobril 2017. aastal liitusid Viljandi vallaga Tarvastu vald ja Kolga-Jaani vald. Viljandi vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Mulgi, Põhja-Sakala, Tõrva, Elva ja Põltsamaa valdadega. Viljandi valla ida- ja kirdepiir jookseb mööda Eesti suurima siseveekogu, Võrtsjärve kallast. Osa Viljandi vallast – Paistu, Pärsti ja Tarvastu piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigimaanteedest Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme, Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia ja Viljandi–Rõngu maantee ning Tallinn–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on seisuga 1. jaanuar 2020 pindalalt Viljandimaa suurim ja rahvaarvult Viljandi linna järel maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2020 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 13 614 elanikku. Asustustihedus on 10,0 elanikku km² kohta. Valla pindala on 1 371,64 km² ning vallas on 126 küla ja neli alevikku – Ramsi, Viiratsi, Mustla ja Kolga-Jaani. Elanikkond Viljandi valla elanike arvu vähenemine on aastatel 2014- 2019 jätkunud tempoga ligikaudu 1,3% aastas. Samal perioodil on Viljandi valla territooriumil sündinud 771 last ja surnud 1156 inimest.
    [Show full text]
  • Rikaste TOP 500. Täna Saad Teada Eesti 500 Jõukaima Inimese Nimed Ja Rikkuse Allikad
    Auto 30–31 Tiina Mõis 20–21 Börs 22–23 Puhkepäev Ilus nagu Mul Kas Kalev Lexus – uus pole pakub aktsia Mazda 6 kahju Eesti eest õiglast ” hinda? riigile makse maksta. Nädalavahetus Voldemar Kolga 39 Õudusjutt Kiirusta filme Rikaste TOPi esimene naine, valima! PÖFF 56. kohal asuv ettevõtja Tii- devalveeri- na Mõis räägib, et rikkus teeb algab juba õnnelikumaks ainult selle võr- misest ra, et üks mure – rahamure – on vähem. nädala pärast | 23.–25. november 2007 | nr 216 (3466) | 22 kr | Võidujooks rikkusele Rikaste TOP 500. Täna saad teada Eesti 500 jõukaima inimese nimed ja rikkuse allikad. 10–19 Illustratsioon: Anti Veermaa aripaev.ee Kui palju on kasvanud Merko Ehituse kasum? loe täna kell 15 Äripäev 23. november 2007 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 52 PÄEVA JÄI SILMA nädal Raul Veede pilgu läbi NÄDALA FOTO Paanikast õmbleb. Vaikne rõõmus elu, väsinud igaüks nohiseb oma nurgas. Hirm on Ivari Padar ja tema inglid ädala pikim ja lõbu- Nsaim lööming toimus arutapja muidugi devalveeri- mise teemal. Arutelud liiku- artu keelekonverentsil sid läbi mitme faasi. Tpöörduti avalikkuse Alguses ei tahtnud kee- poole: ülikoolide võõr- gi seda jubedat sõna suhugi keelsed õppekavad sureta- võtta. Mis need kirjatsurad vat eestikeelsed välja. Mõis- ja leheneegrid pasundavad? tan muret ja ei mõista ka. Meil on kroon naelaga eu- Kui neil pole, kas meile saab ro külge kinni löödud, ei tu- siis rohkem? le ta sealt ka sikutades lahti. Venekeelne haridus ei se- Eitus tuli kaunikesti tuttav ga meid midagi tegemast, ette, vanakurja ei tohi ikka see annab vaid juurde. Kul- nimepidi kutsuda.
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • KEHTNA VALLA AJALEHT Maainimesi Esindagu Riigikogus
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (114) 23. veebruar 2007 Maainimesi esindagu Riigikogus maamees Maa- ja linnainimestel on paljus asjus vägagi erastamise jandi tõttu jäime ligi kümme aastat ilma Riigi toetust vajame Kaerepere uue lasteaia, erinevad arusaamad, teadmised ja mured. Täna- eurorahast raudtee uuendamiseks, mistõttu meie Kalbu hooldekodu uue maja, Lelle uue haridus- päeva põllumajandus oma keeruliste masinate rongiliiklus on üliaeglane ja ebapiisav. Maalastel ja kultuurikeskuse, Keava, Lelle, Eidapere ja ja seadmetega, tõu- ja sordiaretusega, sööda-, on raske õppida kõrgkoolides, sest vaesed Kaerepere veevärgi ehitamiseks, valla teedevõrgu väetise-, taimekaitseprobleemidega, hinnaku- vanemad ei suuda neid piisavalt toetada. Eesti ei katmiseks mustkattega. Ülioluline on, et jätkuks jundamise ja toetustega käib aga üle mõistuse ole võrdsete võimaluste riik – kuigi maainimesed riiklik abi Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli pea igal linnavurlel. on samasugused kodanikud ja maksumaksjad kui väljaarendamiseks. Peame endale selgeks tegema, Samas kipub linlane maainimesele lahkelt linnaelanikud, jääb nende elu-olu paljuski maha et ainult juhul, kui Riigikogus ja valitsuses jätkab tarkust jagama ja otsustama, sest tema arust pole linlastest. praegune maainimeste huve kaitsev koalitsioon, maamees muud kui üks muidusööja ja laiskleja, Maameeste nõuded riigi elus on selged – siis on meil piisavalt lootust, et lähema nelja aasta toetuste ja abirahade väljapumpaja. põllumehe tööd tuleb hinnata ja tasustada nii jooksul eeltoodud
    [Show full text]
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019
    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
    [Show full text]
  • Põhja-Sakala Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-007 Asukoht (L-Est’97) X 6489881 Y 585667 Põhja-Sakala valla üldplaneering seletuskiri EELNÕU AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Objekti aadress: VILJANDIMAA, PÕHJA-SAKALA VALD Tellija: PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf-planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA Mai 2020 TARTU Põhja-Sakala valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Põhja-Sakala valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Viljandimaa, Põhja-Sakala vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Viljandimaa Põhja-Sakala vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Põhja-Sakala Vallavalitsus Lembitu pst 42, Suure-Jaani 71502 Põhja-Sakala vald Viljandi maakond Kontaktisik: Kaja Notta Planeeringuspetsialist Tel 435 5431 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-007
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
    [Show full text]
  • Palju Õnne Sünnipäevaks, Armas Koduvald!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Veebruar 2010 Nr 2 (142) Palju õnne sünnipäevaks, armas koduvald! “Kaunis on Kehtna vald, kaunis uute traditsioonide algatamine paik elamiseks, kaunis loodus, Kehtna Põhikool – kvaliteetselt ja puhas õhk.” Selliste sõnadega edukalt töötav kollektiiv alustab valla tutvustamist Tõnis Kalju Tetsmann – Lelle mõisa omanik. Blank 2008. aastal valminud Aktiivne osaleja valla kultuurielus valla reklaamfilmis. Karin Moisar – Kaerepere alevikuelu hoogustaja 14. veebruaril tähistasime valla 19. Heldi Tagel – 5 aastat Eidapere kapelli sünnipäeva. Heaks traditsiooniks ja naisansambli juhendaja on saanud aastapäeva tähistamine Margus Maripuu – Eidapere Kooli valla eri piirkondades ning sel õpetaja. 6 aastat aiandus- ja kodun- aastal oli võõrustajaks kaunis dusklubi AK juhendaja heakorrastatud Lelle alevik. Riina Tomingas – 5 aastat edukalt Lisaks meie puhtale loodusele tegutsenud rahvamaja lasteringide on kõige suuremaks väärtuseks juhendajana. Väga hea ja lapsi mõistev inimesed, kes oskavad hoida oma õpetaja kodu ja oma esivanemate pärandit. Maive Nõmmik – hoolika ja kohu- Valla sünnipäeval on saanud heaks setundliku suhtumise eest töösse traditsiooniks meie tublisid valla- Eidapere Koolis kodanikke, ettevõtjaid ja kauneid MTÜ Lelle Alternatiiv – Lelle Alterna- kodusid tunnustada. tiivi korraldamine, Vallo Hansen Kehtna valla teenetemärgiga tunnustati Aare Leinbergi. Kehtna vallas pööratakse suurt LAURA KOKKI foto Jüri Lehtmets – erivajadustega noorte tähelepanu ka spordile, tublilt tegevuse hoogustamise eest osaletakse maakondlikel suve- ja 24. veebruaril tähistame Eesti reorganiseerimise. Edaspidi, Ingle Rein Lehtmets – puuetega inimeste talimängudel, osavõturohked on Vabariigi 92. sünnipäeva. ASi eduka juhina, on ta pakku- abistamise eest nii valla SpordiLustiPäev, Kehtna 20. sajandi tuntud teadlane Albert nud kohalikele elanikele Inglistel Kaire Soomets – noorsootöö edenda- Sügisjooks kui ka Suur Südame- Einstein on öelnud: „Iga päev tu- tööd. 1992. aastal taasavati tema mise eest Kehtna vallas päev.
    [Show full text]
  • Viljandimaa Ettevõtete TOP 90 Aastal 2001
    Viljandimaa erileht väliskaubanduse bilanss Viljandimaa positiivne Erinevalt kogu Eestist on Viljandimaal eksport impordist ettevõtete TOP 90 suurem. lk 8 Äripäeva tasuta lisa 15. november 2002 Viljandimaa edukaima ettevõtte ASi EKSEKO bilansis on 75 000 siga ning selle aasta jooksul peaks seal sündima kokku 195 000 põrsast, mis teeb arvestuslikult iga päeva kohta enam kui pool tuhat vastsündinut. lk 4 7575 000000 sigasiga tõidtõid esikohaesikoha Viljandimaa ettevõtete TOP 90 aastal 2001 1. EKSEKO AS 2. Toom Tekstiil AS 3. Viljandi Liimpuit AS koht firma nimi punktisumma tegevusvaldkond asukoht 1. EKSEKO AS 21 sealiha tootmine Viiratsi 2. Toom Tekstiil AS 44 magamistarvete ja mittekootud materjalide tootmine ja müük Viljandi 3. Viljandi Liimpuit AS 68 liimpuittoodete valmistamine Viljandi 4. Anttila AS 97 postimüük Viljandi 5. Kolmeks AS 101 elektrimootorite ja teiste elektriseadmete tootmine Viljandi 6. Vilpak AS 102 ehitusmaterjalide müük ja pakendite tootmine Viljandi 7. Arge Autokauplus OÜ* 103 kasutatud mootorsõidukite ja autotarvikute müük Viljandi 8. Puidukoda OÜ 119 puidu töötlemine, eksport, import; puidutöötlusseadmete müük Karksi-Nuia 9. Avoterm OÜ 122 soojusenergia tootmine ja müük, soojusseadmete paigaldus ja müük Karksi-Nuia 10. Textuur AS 131 männist liimpuitkilbi tootmine Karksi-Nuia 2 Äripäeva lisa 15. november 2002 Käibe TOP 50 Kasumi TOP 50 Viljandimaa ettevõtete TOP 90 firma nimi käive koht koond- firma nimi kasum koht koond- (tuh kr) TOPis (tuh kr) TOPis koht firma nimi punktisumma 1. Meieri Tootmise AS....................................... 301 945 .................... 66. 1. EKSEKO AS ..................................................... 58 600 ...................... 1. 2. Toom Tekstiil AS............................................ 238 851 ...................... 2. 2. Toom Tekstiil AS.............................................. 29 468 ...................... 2. 1. EKSEKO AS 21 3. EKSEKO AS ................................................... 196 000 ...................... 1.
    [Show full text]