DOCSLIB.ORG

Kergliiklusteede Kava Eelistusnimekiri

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kergliiklusteede Kava Eelistusnimekiri KINNITATUD Siseministri 16.03.2015 käskkirjaga nr 1-3/74 „Kergliiklusteede kava“ LISA Kergliiklusteede kava eelistusnimekiri Taotleja nimi Projekti nimetus maksimaalne minimaalne oma- ja taotluse toetuse summa kaasfinantseeringu eeldatav EAS-i osakaal (%) esitamise aeg Rapla Vallavalitsus Rapla - Alu kergliiklustee rajamine 347 956,00 15,00 III kv 2015 Valga Linnavalitsus Valga linnas kergliiklustee rajamine Toogipalu kalmistuni 400 000,00 18,48 II kv 2015 Põlva Vallavalitsus Põlva linna, Himmaste ja Eoste küla ühendava kergliiklustee 400 000,00 21,76 III kv 2015 rajamine Antsla Vallavalitsus Antsla-Kobela kergliiklustee ehitamine 366 900,42 15,00 II kv 2015 Väike-Maarja Vallavalitsus Väike-Maarja ja Kiltsi vahelise kergliikluse ohutuse tagamine 400 000,00 20,99 III kv 2015 Räpina Vallavalitsus Räpina-Köstrimäe kergliiklustee rajamine 400 000,00 18,70 I kv 2016 Paide vallavalitsus Mäo Reisiterminali ja Mäo Keskuse vaheline kergliiklustee 76 043,76 15,00 II kv 2015 Elva Linnavalitsus Elva linna Käo tee kergliiklustee ehitus. 304 827,23 16,00 II kv 2015 Kaarma Vallavalitsus (Lääne- Kuressaare-Vaivere kergliiklustee rajamine 400 000,00 48,14 II kv 2015 Saare Vallavalitsus) Vastse-Kuuste Vallavalitsus Vastse-Kuuste kergliiklustee 350 000,00 38,16 III kv 2015 Muhu Vallavalitsus Liiva-Viira kergliiklustee rajamine 175 772,35 15,00 II kv 2015 Märjamaa Vallavalitsus Märjamaa-Sõtke kergliiklustee rajamine 232 377,52 15,00 III kv 2015 Lääne-Nigula Vallavalitsus Palivere-Vidruka kergliiklustee 98 653,77 15,00 I kv 2016 Ambla Vallavalitsus Aravete kergliiklustee II etapp 285 000,00 15,13 II kv 2015 Vihula Vallavalitsus Võsu - Käsmu kergliiklustee I etapi ehitamine 400 000,00 16,18 III kv 2015 Avinurme Vallavalitsus Avinurme aleviku valgustatud kergliiklustee rajamise I etapp 394 087,20 15,00 III kv 2015 Kergliiklusteede kava reservprojektide eelistusnimekiri Reservprojektide nimekiri on esitatud pingerea alusel. Taotleja nimi Projekti nimetus maksimaalne minimaalne oma- ja toetuse summa kaasfinantseeringu osakaal (%) Vasalemma Vallavalitsus Vasalemma-Rummu kergliiklustee ehitamine 386 889,40 15,00 Anija Vallavalitsus Kaunissaare - Kehra kergliiklustee ehitamine 398 741,00 15,00 Paldiski Linnavalitsus Paldiski Scoutspataljoni ja Paldiski linna keskust ühendav kergliiklustee 296 933,22 15,00 Salme Vallavalitsus Mändjala - Tehumardi kergliiklustee 400 000,00 50,79 Albu Vallavalitsus Kaalepi-Seidla-Ahula kergliiklustee ehitamise jätkamine 322 000,00 15,50 Tamsalu Vallavalitsus Tamsalu-Uudeküla kergliiklustee rajamine 163 374,00 15,00 Kanepi Vallavalitsus Erastvere küla kergliiklustee 134 377,68 15,00 Paide Linnavalitsus Reopalu-Pärnu tn kõnni- ja kergliiklustee rajamine 179 440,10 15,00 Sõmerpalu Vallavalitsus Järvere - Sõmerpalu kergliiklustee rajamine 310 570,45 15,00 Otepää Vallavalitsus Otepää Vana-Otepää kergliiklustee rajamine 205 547,68 15,00 Suure-Jaani Vallavalitsus Kõidama-Olustvere kergliiklustee rajamine 400 000,00 21,09 Halinga Vallavalitsus Pärnu-Jaagupi kergliiklustee 206 329,79 15,00 Pühalepa Vallavalitsus Kärdla-Paluküla kergliiklustee rajamine (etapp I) 269 729,00 15,00 Haaslava Vallavalitsus Kurepalu-Aardlapalu kergliiklustee ehitamine 400 000,00 16,65 Kuressaare Linnavalitsus Kuressaare kergliiklusteede sidususe suurendamine liiklusohutuse 290 136,00 15,00 tagamiseks Aseri Vallavalitsus Kõrtsialuse-Rannu valgustatud kergliiklustee projekteerimine ja 160 488,00 15,00 ehitamine Häädemeeste Vallavalitsus Jalg- ja jalgrattatee rajamine Häädemeeste alevikus 299 053,80 15,00 Viljandi Vallavalitsus Ramsi-Rahetsema kergliiklustee rajamine 302 007,32 15,00 Lohusuu Vallavalitsus Tammispää-Kalmaküla kergliiklustee rajamine 248 443,10 15,00 Lüganuse Vallavalitsus Maidla - Aidu-Liiva kergliiklustee rajamine 231 008,00 15,00 Helme Vallavalitsus Tõrva kergliiklustee pikendamine Valga suunal 216 852,00 15,00 Palamuse Vallavalitsus Luua küla kergliiklustee rajamine 263 476,91 15,06 Võnnu Vallavalitsus Võnnu- Hammaste kergliiklustee rajamine 400 000,00 16,90 Keila Vallavalitsus Laulasmaa-Lohusalu kergliiklustee rajamine 400 000,00 26,71 Õru Vallavalitsus Õru valla kergliiklustee rajamine 160 615,52 15,00 Keila Linnavalitsus Kergliiklustee rajamine Ülejõe tee ja Keila Jõe kallasrajale 346 982,69 15,00 Väätsa Vallavalitsus Väätsa aleviku jalg- ja jalgrattatee rajamine 271 531,41 15,00 Tapa Vallavalitsus Tapa valla põhimaantee nr. 5 äärne kergliiklustee 400 000,00 21,24 Nissi Vallavalitsus Turba aleviku kergliiklustee ehitus 44 062,30 15,00 Haljala Vallavalitsus Tallinna mnt kergliiklustee III etapp 83 833,12 15,00 Rakvere Vallavalitsus Tõrremäe-Veltsi kergtee ehituse I etapp 400 000,00 18,14 Kõo Vallavalitsus Kirivere kooli kergliikustee ehitamine 90 423,00 15,00 Nõo Vallavalitsus Nõo aleviku kergliiklustee 338 734,04 15,00 Võru Vallavalitsus Võru valla kergliiklusteede võrgu arendamine 285 600,00 15,00 Rõngu Vallavalitsus Rõngu kooli ja lasteaia jalgtee rajamine 137 689,80 15,00 Kõlleste Vallavalitsus Krootuse - Ihamaru kergliiklustee 369 164,14 15,00 Haapsalu Linnavalitsus Väikese viigi kergliiklustee 1. etapp 384 103,10 15,00 Raasiku Vallavalitsus Kergliiklusteede rajamine Raasiku valda, Aruküla aleviku. 335 354,05 15,00 Vigala Vallavalitsus Mõisa ja Jaama piirkondi ühendava kergliiklustee rajamine 226 644,00 15,00 Tõlliste Vallavalitsus Tõlliste-Tsirguliina kergliiklustee rajamine 400 000,00 16,93 Halliste Vallavalitsus Kulla kergliiklustee projekteerimine ja ehitamine 213 159,80 15,00 Imavere Vallavalitsus Imavere-Eistvere kergliiklustee ehitus 338 557,27 15,00 Laeva Vallavalitsus Laeva küla kergliiklustee rajamine 304 237,44 15,00 Saarde Vallavalitsus Kilingi-Nõmme kergliiklustee rajamine 400 000,00 16,62 Misso Vallavalitsus Misso aleviku kergliiklustee rajamine 200 858,06 15,00 Ahja Vallavalitsus Kärsa ja Ahja vahelise kergliiklustee rajamine 310 942,35 15,00 Pihtla Vallavalitsus Kaali-Kõljala kergliiklustee rajamine 123 250,00 15,00 Urvaste Vallavalitsus Uue-Antsla sisese kergliiklustee rajamine 160 000,00 32,15 Varstu Vallavalitsus Varstu aleviku kergliiklustee 277 389,00 15,00 Rakvere Linnavalitsus Rakvere-Pajusti-Vinni kergliiklustee 395 539,00 15,00 .
Load more

Recommended publications
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • AMBLA VALLA ÜLDPLANEERING Liik: ÜP E1138 Aruanne 20081007.Doc Töö Nr E1138 Loodud: 16
    Äriregistri kood 10225846 Töö nr. E1138 Laki tn.12-A501 10621 Tallinn Tel. 664 6730, faks 664 6767 e-post: [email protected] MTR EP10225846-0001 Tellija: Ambla Vallavalitsus AAMMBBLLAA VVAALLLLAA ÜÜLLDDPPLLAANNEEEERRIINNGG Tallinn-Ambla, 2009 Objekt: AMBLA VALLA ÜLDPLANEERING Liik: ÜP E1138_aruanne_20081007.doc Töö nr E1138 Loodud: 16. 01. 08 Toimetatud: 10. 09.09 13:04 Trükk: 10.09.09 13:04 80 lk 10.september.2009 Sisukord SISUKORD ............................................................................................................................................. 1 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 4 1.1. Algatamine ja korraldamine .............................................................................. 4 1.2. Koostajad ........................................................................................................... 4 1.3. Koostamise käik ................................................................................................ 4 2. ÜLDPLANEERINGU KIRJELDUS JA ALUSDOKUMENDID ............................................. 5 2.1. Ruumilise planeerimise siht ja eesmärgid ......................................................... 5 2.1.1. Eesmärkide kirjeldus ................................................................................................. 5 2.1.2. Põhilised eesmärgid .................................................................................................. 5 2.2. Planeeringu alusdokumendid
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • Järva Vallavolikogu
    JÄRVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Järva valla raamatukogude ümberkorraldamine Järva-Jaani 24.09.2019 nr 1-4/2019/99 Otsus võetakse vastu kohaliku omavalitsuse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 ja § 35 lõike 2, rahvaraamatukogu seaduse § 12 lõigete 1 ja 2, haldusmenetluse seaduse § 75 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 40 ja § 46 alusel. 1. Korraldada ümber Ahula Raamatukogu (registrikood 75004398), Albu Raamatukogu (registrikood 75004381), Ambla Raamatukogu (registrikood 75003418), Käravete Raamatukogu (registrikood 75003393), Aravete Raamatukogu (registrikood 75003358), Imavere Raamatukogu (registrikood 75004903), Järva-Jaani Raamatukogu (registrikood 75008284), Kareda Valla Raamatukogu (registrikood 75013227), Karinu Raamatukogu (registrikood 75008309), Koeru Raamatukogu (registrikood 75027347), Käsukonna Külaraamatukogu (registrikood 75004917), Päinurme Raamatukogu (registrikood 75015663) ja Koigi Raamatukogu (registrikood 75015657) tegevus. 2. Liita Koigi Raamatukoguga käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud teised Järva valla raamatukogud. 3. Raamatukogude liitmise tulemusena lõpetavad punktis 1 nimetatud liidetavad raamatukogud Ahula Raamatukogu, Albu Raamatukogu, Ambla Raamatukogu, Käravete Raamatukogu, Aravete Raamatukogu, Imavere Raamatukogu, Järva-Jaani Raamatukogu, Kareda Valla Raamatukogu, Karinu Raamatukogu, Koeru Raamatukogu, Käsukonna Külaraamatukogu ja Päinurme Raamatukogu tegevuse 31. detsembril 2019 ning alates 1. jaanuarist 2020 jätkab tegevust Koigi Raamatukogu (registrikood 75015657) uue nime all, milleks on Järva Vallaraamatukogu,
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2009- 2021
    Sangaste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009- 2021 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Elanikkond ......................................................................................................... 6 2.2 Asulate investeeringuprojektid ........................................................................... 7 2.2.1 Keeni asula investeeringud ............................................................................... 7 2.2.2 Lossiküla investeeringud ................................................................................... 8 2.2.3 Sangaste aleviku investeeringud ........................................................................ 8 2.2.4 Sangaste valla investeeringuprojektide kokkuvõte ............................................. 8 2.3 Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus ................................................. 9 2.3.1 Maksumuse arvutamise alused .......................................................................... 9 2.3.2 Projektide maksumus ......................................................................................... 9 3. ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEANDMED 10 3.1 Õiguslik baas ................................................................................................... 10 3.2 Valga maakonna planeering ............................................................................ 11 3.3 Sangaste valla üldplaneering ........................................................................... 12 3.4 Reovee ärajuhtimise suublad ..........................................................................
    [Show full text]
  • The Early Katian (Late Ordovician) Reefs Near Saku, Northern Estonia and the Age of the Saku Member, Vasalemma Formation
    Estonian Journal of Earth Sciences, 2014, 63, 4, 271–276 doi: 10.3176/earth.2014.30 The early Katian (Late Ordovician) reefs near Saku, northern Estonia and the age of the Saku Member, Vasalemma Formation Björn Krögera, Linda Hintsb, Oliver Lehnertb–d, Peep Männikb and Michael Joachimskic a Finnish Museum of Natural History, University of Helsinki, Pohjoinen Rautatiekatu 13, Helsinki, Finland; [email protected] b Institute of Geology at Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Estonia c Friedrich-Alexander Universität Erlangen-Nürnberg, Schlossgarten 5, D-91054, Erlangen, Germany d Department of Geology, Lund University, Sölvegatan 12, SE-223 62 Lund, Sweden Received 15 July 2014, accepted 13 October 2014 Abstract. Reefs developed simultaneously during the latest Sandbian/earliest Katian global Guttenberg Isotopic Carbon Excursion (GICE) in several places across Baltoscandia. Latest Sandbian/earliest Katian patch reefs are also described from the Vasalemma Formation of northern Estonia. The Saku Member of the Vasalemma Formation was previously considered as a proximal facies related to the reefs. However, the Saku Member clearly post-dates the GICE interval and ranges from the latest Keila to Rakvere in terms of regional stages. Some small reefs occur in direct proximity to the stratotype of the Saku Member. New δ13C data from the stratotype section and the adjacent reefs indicate that these reefs developed before the deposition of the Saku Member during the GICE interval. The chemostratigraphic data support the hypothesis of a short-time Baltoscandian reef growth event that terminated during the GICE interval. Key words: carbon isotopes, GICE excursion, Kope excursion, Ordovician reefs, Oandu Stage, Estonia.
    [Show full text]
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
    [Show full text]
  • ABP Loetelu 27.07.2021
    Last amendment of this list /viimati muudetud nimekirja: 27.07.2021 Section XIII Other registered operators Teised registreeritud käitlejad Associated Approval/Reg No Name Town/Region Category Activities Product types activities Remarks CHAN Tunnustamise/reg. nr Nimi Aadress Kategooria Tegevusalad Toote tüüp Lisategevusalad Märkused Piibumäe küla, Peipsiääre vald, R/04/ABP/002 FIE Tiit Vene 3 TRANS 49413 Tartumaa Aude talu, Alamõisa küla, Tõrva OTHER (lay out R/13/ABP/001 Ülle Parek Aude Talu 2 DTC; MANU vald, 68403 Valgamaa to land) Tehase 21-63, Aseri, Viru-Nigula in package of not R/03/ABP/001 Kaja Tinnuri 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 43401 Ida-Virumaa more than 50 kg Käru mnt 2, Simuna, Väike-Maarja in big bags of not R/07/ABP/003 OÜ Simuna Ivax 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 46401 Lääne-Virumaa more than 1000 kg R/02/ABP/002 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 TRANS Operating in remote R/02/ABP/003 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 OTHER area (Hiiumaa) Muuli tee 8, Miiduranna küla, 74015 R/01/ABP/008 Selteret OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Viimsi vald, Harjumaa Pärnasalu põik 11, 76505 Saue R/01/ABP/007 Arco Transport AS 2 TRANS linn, Saue vald, Harjumaa Jõgeva MÜ kauplus Jõgeva Suur 11, 48306 Jõgeva, R/04/ABP/004 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Ehitusmaterjalid Jõgevamaa Väike-Ameerika 30, 10129 Tallinn, R/01/ABP/011 Workshop OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Harjumaa Puuri küla, Põlva vald, 63220 R/08/ABP/002 OÜ Bestran 2 TRANS FERT Põlvamaa Põlgaste küla, Kanepi vald, 63108 OTHER
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale aastateks 2019 - 2025 V i l j a n d i v a l l a a r e n g VILJANDI VALLA MAJANDUSLIKU, SOTSIAALSE u k JA KULTUURILISE NING LOODUSKESKKONNA a v HETKEOLUKORRA ANALÜÜS NING ARENGU a l PIKAAJALISED SUUNDUMUSED JA VAJADUSED e a a s t a t e k s 2 0 1 9 - 2 0 2 5 VILJANDI 2020 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Viljandi vald moodustus 5. novembril 2013 nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. 25. oktoobril 2017. aastal liitusid Viljandi vallaga Tarvastu vald ja Kolga-Jaani vald. Viljandi vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Mulgi, Põhja-Sakala, Tõrva, Elva ja Põltsamaa valdadega. Viljandi valla ida- ja kirdepiir jookseb mööda Eesti suurima siseveekogu, Võrtsjärve kallast. Osa Viljandi vallast – Paistu, Pärsti ja Tarvastu piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigimaanteedest Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme, Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia ja Viljandi–Rõngu maantee ning Tallinn–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on seisuga 1. jaanuar 2020 pindalalt Viljandimaa suurim ja rahvaarvult Viljandi linna järel maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2020 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 13 614 elanikku. Asustustihedus on 10,0 elanikku km² kohta. Valla pindala on 1 371,64 km² ning vallas on 126 küla ja neli alevikku – Ramsi, Viiratsi, Mustla ja Kolga-Jaani. Elanikkond Viljandi valla elanike arvu vähenemine on aastatel 2014- 2019 jätkunud tempoga ligikaudu 1,3% aastas. Samal perioodil on Viljandi valla territooriumil sündinud 771 last ja surnud 1156 inimest.
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Valla Haridus-, Kultuuri- Ja Noorsootöö Valdkonna Arengukava Täitmise Raport 2018–2020 1. Alus-, Üld- Ja
    Lääne-Harju valla haridus-, kultuuri- ja noorsootöö valdkonna arengukava täitmise raport 2018–2020 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide tööd ning noorsootööd. Selle osaks on hariduse kättesaadavus ning võimalused kvaliteetse alus-, üld- ja huvihariduse omandamiseks koduvallas. Haridusvaldkonna prioriteetsust kohaliku elu korraldamisel rõhutab asjaolu, et hariduskulud moodustavad üle 60% omavalitsuse eelarvest. 2018. a suveks koondas Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia andmete analüüsi ning haridusvaldkonna juhtide ja ametnikega kohtumiste kokkuvõtted tervikdokumendiks, Lääne- Harju valla haridusvaldkonna arengukavaks 2018–2023. 2019. a kevadel toimusid valla arengukava 2019−2030 koostamise raames arutelud koolivõrgu ning õpikeskkonna üle ja valdkonna üldeesmärgid on sõnastatud Lääne-Harju valla arengukavas. Käesolev raport annab ülevaate valdkonna arengutest kolme aasta vältel, olulisematest tegevustest ja investeeringutest ning asutuste võrgu muutustest. Raportil on 8 alateemat: alus-, üld- ja huviharidus ning huvitegevus, olulisemate valdkonna protsesside juhtimine, kaasava hariduse rakendamine haridusasutustes, IT teenuste ja süsteemide ümberkorraldamine ja arendamine, keelekümbluse ja teiste lõimumisega seotud meetmete rakendamine, teadus- ja tõenduspõhiste programmide rakendamine, huvihariduse ja huvitegevuse võimaluste parendamine, kultuuri-, noorsoo- ja sporditöö, tervisedendus ning kaasamine.
    [Show full text]
  • Aravete Keskkooli Arengukava 2008-2011 Kinnitamine
    Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 106, 1510 Aravete Keskkooli arengukava 2008-2011 kinnitamine Vastu võetud 19.06.2008 nr 6 Määrus kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3¹ lõike 3 alusel. § 1.Kinnitada „Aravete Keskkooli arengukava aastateks 2008-2011” (juurde lisatud). § 2.Määrus jõustub 1. juulil 2008. a. Volikogu esimees Vello Teor Kinnitatud Ambla Vallavolikogu 19. juuni 2008 määrusega nr 6 Aravete Keskkool Arengukava 2008-2011 Sisukord 1. Kooli hetkeolukord 2. Missioon 3. Visioon 4. Põhiarengusuunad 5. Prioriteetsed kooliarenduse valdkonnad ja eesmärgid 6. Tegevuskava 7. Prioriteetsetes valdkondades saavutatavad tulemused 8. Arengukava muutmise kord 9. Lisad 9.1. SWOT 9.2. Üldhinnang Ambla valla haridusvaldkonnale Kooli hetkeolukord Ambla vallas tegutseb hetkel kaks üldhariduskooli Aravete Keskkool ja Ambla Põhikool ning Aravete Lasteaed. 10.09.2007.a. seisuga andmed näitavad, et Aravete Keskkoolis käib 181 (76,4%) Ambla valla last ja 56 (23,6%) last teistest omavalitsustest. Valdav osa naabervaldade õpilastest on Albu vallast (29) ja Roosna-Alliku vallast (9). Valla elanike registri andmetel läheb aastatel 2007-2014 esimesse klassi kokku 133 last. Ambla vald, laste sündide tabel 2008.a. 15. mai seisuga. (Aravete KK teeninduspiirkonnas reaalselt elavate laste arv). sünniaeg 01.10.01 01.10.02 01.10.03 01.10.04 01.10.05 01.10.06 01.10.07 Kokku 30.09.02 30.09.03 30.09.04 30.09.05 30.09.06 10.03.07 15.05.08 Lapsi Aravete 9 17 8 21 18 17 10 100 Teeninduspiirkond Aravete Keskkooli teeninduspiirkonnaks on Ambla Vallavolikogu poolt määratud Aravete Aravete Keskkooli arengukava 2008-2011 kinnitamine Leht 1 / 17 alevik, Kurisoo, Sääsküla, Rava ja Mägise külad, Käravete alevik, Kukevere ja Märjandi külad ning X–XII klasside osas lisaks Ambla Põhikooli piirkond.
    [Show full text]