DOCSLIB.ORG

(26.08.2016) Ülevaade Ühinemismenetluste, Piiride Mu

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
(26.08.2016) Ülevaade Ühinemismenetluste, Piiride Mu Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud (26.08.2016) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonide algatamistest ja keeldumistest, mille osas on tehtud volikogu otsused ning teavitatud ministeeriumi. Kokku: 67, lisaks 2 piiride muutmise ettepanekut Üle 11 000 elaniku: 24 (sh kattuvad ettepanekud) Läbirääkimistega nõustunud/ettepaneku teinud/saanud omavalitsuste arv: 187 Ühinemist plaanivad Elanike arv Km2 Läbirääkimiste seis omavalitsused 01.01.2016 Harjumaa Saue vald 10 451, Saue vald 4 km2, Saue linn 5867, Saue linn 195 km2, 1. Saue vald, Saue linn, Kernu 2040, Kernu 175 km2, Kernu vald, Nissi Ühinemistaotlus kinnitatud. Nissi 2884 Nissi 265 km2 vald Kokku 21 242 Kokku 639 km2 Paldiski linn tegi ettepaneku jaan 2016. Paldiski 3886, Paldiski 60 km2, Padise vald nõustus. Padise vald peab läbirääkimisi Vasalemma 2. Paldiski linn, Padise Padise 1733 Padise 367 km2 ja Nõva vallaga. vald NB! puudub ühine piir. Padise vald tõi Mõlemad nõustusid Keila valla Kokku 5619 Kokku 427 km2 nõustumisotsuses välja vajaduse tegeleda ettepanekuga. ühise piiri otsimise võimalustega. Aegviidu 718, Aegviidu 12 km2, 3. Aegviidu vald, Anija Anija 5618 Anija 521 km2 Aegviidu vald tegi ettepaneku jaan 2016. vald Anija vald nõustus. Kokku 6336 Kokku 533 km2 Keila linn tegi 31.05.2016 ettepaneku Harku valla Kumna küla ja Tutermaa küla, Keila valla Karjaküla alevik, Kulna küla, Valkse küla ja Lehola küla ning Saue valla Valingu küla, Aila küla ja Tuula küla ühendamiseks Keila linnaga. Saue, Keila vald ja Harku vald keeldusid. NB! Piiride muutmise ettepanek. Kuusalu 6597, Kuusalu 708 km2, 4. Kuusalu vald, Loksa Loksa 2746 Loksa 4 km2 Kuusalu vald tegi ettepaneku 29.06.2016. linn Loksa linn pole veel vastanud. Kokku 9343 Kokku 712 km2 Raasiku 4717, Raasiku 159 km2, 5. Raasiku vald, Rae Rae 15 966 Rae 207 km2 Raasiku vald tegi ettepaneku 09.08.2016. vald Rae pole veel vastanud. Kokku 20 683 Kokku 366 km2 Harjumaa ja Läänemaa Padise on nõustunud Paldiski linna Padise 1733, Padise 367 km2, Padise vald tegi sept 2015 ettepaneku. ettepanekuga. 6. Padise vald, Nõva Nõva 371, Nõva 130 km2, Vasalemma ja Nõva nõustusid. Nõva on nõustunud Lääne-Nigula vald, Vasalemma Vasalemma 2539 Vasalemma 39 km2 ettepanekuga. vald NB! Jääb alla sätestatud elanike arvu Kõik on nõustunud Keila valla Kokku 4643 Kokku 535 km2 kriteeriumi ettepanekuga. Keila vald 4778, Keila vald 179 km2, Paldiski ja Padise on nõustunud Paldiski 3886, Paldiski 60 km2, 7. Keila vald, Paldiski Keila vald tegi ettepaneku märts 2016. omavaheliste läbirääkimistega. Vasalemma 2539, Vasalemma 39 km2, linn, Vasalemma Vasalemma, Paldiski, Padise ja Nõva Vasalemma ja Nõva on nõustunud Padise Padise 1733, Padise 367 km2, vald, Padise vald, nõustusid. ettepanekuga. Nõva 371 Nõva 130 km2 Nõva vald Keila linn keeldus. Nõva on nõustunud Lääne-Nigula Kokku 13 307 Kokku 774 km2 ettepanekuga. Hiiumaa 8. Käina vald, Käina 2116, Käina 186 km2, Emmaste vald, Emmaste 1233, Emmaste 197 km2, Käina vald tegi ettepaneku mai 2016. Pühalepa vald Pühalepa 1567 Pühalepa 255 km2 Emmaste ja Pühalepa nõustusid. Kokku 4916 Kokku 639 km2 --- --- --- --- Käina vald, Käina 2116, Käina 186 km2, Käina vald tegi ettepaneku 24.08.2016. Emmaste vald, Emmaste 1233, Emmaste 197 km2, Emmaste, Pühalepa ja Hiiu pole veel Pühalepa vald, Hiiu Pühalepa 1567, Pühalepa 255 km2, vastanud. vald Hiiu 4648 Hiiu 384 km2 Kokku 9564 Kokku 1023 km2 Ida-Virumaa Kiviõli linn tegi dets 2015 ettepaneku Kiviõli 5542, Kiviõli 12 km2, Sonda, Aseri ja Lüganuse vallad nõustusid. 9. Kiviõli linn, Lüganuse 3014, Lüganuse 439 km2, --- Lüganuse vald, Sonda 866, Sonda 148 km2, Lüganuse tegi ettepaneku läbirääkimiste Aseri on nõustunud Kunda linna Sonda vald, Aseri Aseri 1644 Aseri 67 km2 ringi laiendamiseks märts 2016. ettepanekuga. vald Sonda ja Kiviõli keeldusid läbirääkimiste Kokku 11 066 Kokku 666 km2 laiendamisest. Aseri, Mäetaguse, Kohtla-Nõmme, Kohtla ja Tudulinna ei vastanud tähtaegselt. Iisaku vald tegi okt 2015 ettepaneku Iisaku 1227, Iisaku 258 km2, Alajõe, Mäetaguse, Tudulinna vallad 10. Iisaku vald, Alajõe Alajõe 613, Alajõe 110 km2, nõustusid Tudulinna on nõustunud Avinurme vald, Mäetaguse Mäetaguse 1760, Mäetaguse 285 km2, Illuka ja Lohusuu vald keeldusid. ettepanekuga. vald, Tudulinna Tudulinna 437 Tudulinna 269 km2 Avinurme lõpetas läbirääkimised. Mäetaguse on nõustunud Toila ja Kohtla vald ettepanekutega. Kokku 4037 Kokku 922 km2 NB! Jääb alla sätestatud elanike arvu kriteeriumi Jõhvi 11 999, Jõhvi 124 km2, Toila 2308, Toila 160 km2, Kohtla ja Kohtla-Nõmme nõustusid Toila 11. Jõhvi vald, Toila Kohtla 1581, Kohtla 102 km2, Jõhvi tegi ettepaneku jaan 2016. ettepanekuga. vald, Kohtla vald, Kohtla-Nõmme 1011 Kohtla-Nõmme 5 km2 Kohtla-Nõmme vald Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Toila nõustusid. Kohtla-Nõmme nõustus Kohtla ettepanekuga. Kokku 16 899 Kokku 390 km2 Toila 2308, Toila 160 km2, Toila, Kohtla-Nõmme ja Kohtla nõustusid 12. Toila vald, Kohtla Kohtla 1581, Kohtla 102 km2, Toila vald tegi ettepaneku jaan 2016. Jõhvi ettepanekuga. vald, Kohtla- Kohtla-Nõmme 1011, Kohtla-Nõmme 5 km2, Kohtla, Mäetaguse, Kohtla-Nõmme Kohtla-Nõmme ja Mäetaguse nõustusid Nõmme vald, Mäetaguse 1760 Mäetaguse 285 km2 nõustusid. Kohtla ettepanekuga. Mäetaguse vald Illuka keeldus. Mäetaguse on nõustunud Iisaku Kokku 6660 Kokku 551 km2 ettepanekuga. Kohtla vald tegi ettepaneku veebr 2016. Kohtla 1581, Kohtla 102 km2, Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme nõustusid. Kohtla ja Kohtla-Nõmme on nõustunud 13. Kohtla vald, Kohtla- Kohtla-Nõmme 1011, Kohtla-Nõmme 5 km2, Jõhvi ja Toila ettepanekutega. Nõmme vald, Mäetaguse 1760 Mäetaguse 285 km2 Illuka keeldus. Mäetaguse vald Mäetaguse on nõustunud Toila ja Iisaku Kokku 4352 Kokku 391 km2 NB! Jääb alla sätestatud elanike arvu ettepanekutega. kriteeriumi Vaivara 1752, Vaivara 398 km2, 14. Vaivara vald, Narva-Jõesuu 2829, Narva-Jõesuu 11 km2, Narva-Jõesuu linn, Kohtla-Järve Vaivara tegi ettepaneku mai 2016. Kohtla-Järve Viivikonna Kohtla-Järve Viivikonna ja Sirgala Narva-Jõesuu ja Kohtla-Järve nõustusid. ja Sirgala 2,45 km2 Viivikonna ja 128 Narva ei vastanud tähtaegselt. Sirgala Kokku 409 km2 Kokku 4709 Kohtla-Järve on nõustunud Viivikonna ja Kohtla-Järve 36 852, Kohtla-Järve 42 km2, Sirgala asumite üleandmisega Vaivarale. 15. Kohtla-Järve linn, Jõhvi 11 999, Jõhvi 124 km2, Toila, Kohtla-Nõmme ja Kohtla nõustusid Jõhvi vald, Toila Toila 2308, Toila 160 km2, Jõhvi ettepanekuga. Kohtla-Järve tegi ettepaneku 22.06.2016. vald, Kohtla vald, Kohtla 1581, Kohtla 102 km2, Kohtla ja Kohtla-Nõmme nõustusid Toila Jõhvi, Toila, Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Kohtla-Nõmme Kohtla-Nõmme 1011, Kohtla-Nõmme 5 km2, ettepanekuga. Mäetaguse pole veel vastanud. vald, Mäetaguse Mäetaguse 1760 Mäetaguse 285 km2 Kohtla-Nõmme ja Mäetaguse nõustusid vald Kohtla ettepanekuga. Kokku 55 511 Kokku 717 km2 Mäetaguse on nõustunud Iisaku ettepanekuga. Jõgevamaa ja Ida-Virumaa Avinurme tegi ettepaneku jaan 2016. Kasepää, Lohusuu ja Avinurme nõustusid Lohusuu, Tudulinna ja Kasepää nõustusid. Torma ettepanekuga. Avinurme 1293, Avinurme 194 km2, Laekvere keeldus. Lohusuu ja Kasepää nõustusid Mustvee 16. Avinurme vald, Lohusuu 722, Lohusuu 103 km2, linna ettepanekuga. Lohusuu vald, Tudulinna 437, Tudulinna 269 km2, Saare (soovis pikendust vastamiseks, kuid Tudulinna on nõustunud Iisaku Tudulinna vald, Kasepää 1216 Kasepää 41 km2 seaduse kohaselt ei ole võimalik), Mustvee ettepanekuga. Kasepää vald ja Torma ei vastanud tähtaegselt. Kokku 3668 Kokku 608 km2 Saare on nõustunud Palamuse ettepanekuga. NB! Jääb alla sätestatud elanike arvu Kasepää, Avinurme ja Lohusuu nõustusid kriteeriumi Saare ettepanekuga. Kasepää ja Lohusuu nõustusid Avinurme ja Torma 1991, Torma 349 km2, Torma vald tegi jaan 2016 ettepaneku. Mustvee ettepanekutega. 17. Torma vald, Palamuse 2177, Palamuse 216 km2, Kasepää, Jõgeva, Palamuse, Lohusuu, Palamuse tegi ise ettepaneku. Tabivere ja Palamuse vald, Kasepää 1216, Kasepää 41 km2, Avinurme nõustusid. Saare nõustusid. Kasepää vald, Lohusuu 722, Lohusuu 103 km2, Laekvere, Rakke ja Väike-Maarja vallad Jõgeva linn ja Palamuse nõustusid Jõgeva Lohusuu vald, Avinurme 1293, Avinurme 194 km2, keeldusid. valla ettepanekuga. Avinurme vald, Jõgeva 4424 Jõgeva 459 km2 Saare (soovis pikendust vastamiseks, kuid Palamuseja Torma nõustusid Jõgeva linna Jõgeva vald seaduse kohaselt ei ole võimalik) ja ettepanekuga. Kokku 11 823 Kokku 1363 km2 Mustvee ei vastanud tähtaegselt. Kasepää, Palamuse, Avinurme ja Lohusuu nõustusid Saare ettepanekuga. Mustvee linn tegi ettepaneku jaan 2016. Lohusuu, Kasepää nõustusid. Mustvee 1348, Mustvee 5 km2, Kasepää ja Lohusuu nõustusid Torma ja 18. Mustvee linn, Kasepää 1216, Kasepää 41 km2, Saare (soovis pikendust vastamiseks, kuid Avinurme ettepanekutega. Kasepää vald, Lohusuu 722 Lohusuu 103 km2 seaduse kohaselt ei ole võimalik), Torma ja Lohusuu vald Avinurme ei vastanud tähtaegselt. Kasepää ja Lohusuu nõustusid Saare Kokku 3286 Kokku 150 km2 ettepanekuga, Mustvee pole veel vastanud.. NB! Jääb alla sätestatud elanike arvu kriteeriumi Saare 1160, Saare 225 km2, Avinurme 1293, Avinurme 194 km2, 19. Saare vald, Lohusuu 722, Lohusuu 103 km2, Saare vald tegi ettepaneku 29.06.2016. Avinurme vald, Kasepää 1216, Kasepää 41 km2, Kasepää, Palamuse, Avinurme ja Lohusuu Lohusuu vald, Kasepää ja Lohusuu nõustusid Avinurme ja Torma 1991, Torma 349 km2, nõustusid. Kasepää vald, Mustvee ettepanekutega. Pala 1116, Pala 157 km2, Torma vald keeldus. Torma vald, Pala Saare nõustus Palamuse ettepanekuga. Palamuse 2177, Palamuse 216
Load more

Recommended publications
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Commission Implementing Decision (Eu) 2017
    L 50/82 EN Official Journal of the European Union 28.2.2017 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2017/351 of 24 February 2017 amending the Annex to Implementing Decision 2014/709/EU concerning animal health control measures relating to African swine fever in certain Member States (notified under document C(2017) 1261) (Text with EEA relevance) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 89/662/EEC of 11 December 1989 concerning veterinary checks in intra- Community trade with a view to the completion of the internal market (1), and in particular Article 9(4) thereof, Having regard to Council Directive 90/425/EEC of 26 June 1990 concerning veterinary and zootechnical checks applicable in intra-Community trade in certain live animals and products with a view to the completion of the internal market (2), and in particular Article 10(4) thereof, Having regard to Council Directive 2002/99/EC of 16 December 2002 laying down the animal health rules governing the production, processing, distribution and introduction of products of animal origin for human consumption (3), and in particular Article 4(3) thereof, Whereas: (1) Commission Implementing Decision 2014/709/EU (4) lays down animal health control measures in relation to African swine fever in certain Member States. The Annex to that Implementing Decision demarcates and lists certain areas of those Member States in Parts I, II, III and IV thereof differentiated by the level of risk based on the epidemiological situation. That list includes, amongst others, certain areas of Latvia and Lithuania.
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • Prioriteetsete Ohtlike Ainete Allikaanalüüs Halliste Jões Abja- Paluoja Piirkonnas Reostusallika Kindlaks Määramiseks Ning Reostuse Lõpetamiseks
    Prioriteetsete ohtlike ainete allikaanalüüs Halliste jões Abja- Paluoja piirkonnas reostusallika kindlaks määramiseks ning reostuse lõpetamiseks Aruanne Tallinn 2014 Töö nimetus: Prioriteetsete ohtlike ainete allikaanalüüs Halliste jões Abja-Paluoja piirkonnas reostusallika kindlaks määramiseks ning reostuse lõpetamiseks Töö autorid: Mailis Laht, Vallo Kõrgmaa, Katri Vooro Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901 [email protected] www.klab.ee Lepingu nr: 3-2_11/150-7/2012 Töö valmimisaeg: 01.03.2014 Töö on teostatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel Sisukord 1. Eessõna ............................................................................................................................................ 5 2. Olemasolev olukord ........................................................................................................................ 6 2.1. Reostuse poolt ohustatud ala iseloomustus ............................................................................ 6 3. Uuritavad ained ............................................................................................................................... 8 3.1. Ftalaadid ehk ftaalhappe estrid ............................................................................................... 8 3.2. Di-(2-etüülheksüül)ftalaat - DEHP ......................................................................................... 12 3.3. Polüaromaatsed süsivesinikud (PAH-d) ...............................................................................
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2009- 2021
    Sangaste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009- 2021 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Elanikkond ......................................................................................................... 6 2.2 Asulate investeeringuprojektid ........................................................................... 7 2.2.1 Keeni asula investeeringud ............................................................................... 7 2.2.2 Lossiküla investeeringud ................................................................................... 8 2.2.3 Sangaste aleviku investeeringud ........................................................................ 8 2.2.4 Sangaste valla investeeringuprojektide kokkuvõte ............................................. 8 2.3 Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus ................................................. 9 2.3.1 Maksumuse arvutamise alused .......................................................................... 9 2.3.2 Projektide maksumus ......................................................................................... 9 3. ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEANDMED 10 3.1 Õiguslik baas ................................................................................................... 10 3.2 Valga maakonna planeering ............................................................................ 11 3.3 Sangaste valla üldplaneering ........................................................................... 12 3.4 Reovee ärajuhtimise suublad ..........................................................................
    [Show full text]
  • The Early Katian (Late Ordovician) Reefs Near Saku, Northern Estonia and the Age of the Saku Member, Vasalemma Formation
    Estonian Journal of Earth Sciences, 2014, 63, 4, 271–276 doi: 10.3176/earth.2014.30 The early Katian (Late Ordovician) reefs near Saku, northern Estonia and the age of the Saku Member, Vasalemma Formation Björn Krögera, Linda Hintsb, Oliver Lehnertb–d, Peep Männikb and Michael Joachimskic a Finnish Museum of Natural History, University of Helsinki, Pohjoinen Rautatiekatu 13, Helsinki, Finland; [email protected] b Institute of Geology at Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Estonia c Friedrich-Alexander Universität Erlangen-Nürnberg, Schlossgarten 5, D-91054, Erlangen, Germany d Department of Geology, Lund University, Sölvegatan 12, SE-223 62 Lund, Sweden Received 15 July 2014, accepted 13 October 2014 Abstract. Reefs developed simultaneously during the latest Sandbian/earliest Katian global Guttenberg Isotopic Carbon Excursion (GICE) in several places across Baltoscandia. Latest Sandbian/earliest Katian patch reefs are also described from the Vasalemma Formation of northern Estonia. The Saku Member of the Vasalemma Formation was previously considered as a proximal facies related to the reefs. However, the Saku Member clearly post-dates the GICE interval and ranges from the latest Keila to Rakvere in terms of regional stages. Some small reefs occur in direct proximity to the stratotype of the Saku Member. New δ13C data from the stratotype section and the adjacent reefs indicate that these reefs developed before the deposition of the Saku Member during the GICE interval. The chemostratigraphic data support the hypothesis of a short-time Baltoscandian reef growth event that terminated during the GICE interval. Key words: carbon isotopes, GICE excursion, Kope excursion, Ordovician reefs, Oandu Stage, Estonia.
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
    [Show full text]
  • Vasalemma Valla Imago Kohalike Õpilaste Hulgas Bakalaureusetöö
    Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Vasalemma valla imago kohalike õpilaste hulgas Bakalaureusetöö Koostaja: Kadri Kaldur Juhendaja: Aune Past MA Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. TEOREETILISED JA EMPIIRILISED LÄHTEKOHAD ................................................ 5 1.1 Imago definitsioon...................................................................................................... 5 1.2 Imago kujunemine...................................................................................................... 9 1.3 Imago uuringud ........................................................................................................ 10 1.4 Asukohaturundus...................................................................................................... 11 1.5 Vasalemma valla tutvustus....................................................................................... 16 1.5.1 Valla sümboolika: ............................................................................................ 16 1.6 Valla panus noorsootöösse....................................................................................... 17 2. METOODIKA JA VALIM.............................................................................................
    [Show full text]
  • YEARBOOK PRIIT SAUK, Director General, Road Administration
    YEARBOOK PRIIT SAUK, Director General, Road Administration Dear yearbook readers, The mission of the Road Administration is to develop a safe, functioning and economic traffic environment. The 101st year in the history of the Road Administration passed in an instant and was very busy for all employees and officials. There is reason to be proud of our achievements, but we are also apprehensive ADMINISTRATION ROAD about the future. Many thanks to every colleague and partner as well as every client for their commitment! It has been a year of stable work. 2019 was antee the people of Saaremaa a bigger and In addition to structural changes, the cooper- historically the best year in terms of the mon- more comfortable aircraft for connection ation between divisions and departments still etary volume of the preservation and repair with the continent. requires some practice and the review and of public roads. In total, we used 149 million specification of some processes. Fortunately, euros for the preservation and 83.4 million 2019 can be considered a breakthrough year customer-focused thinking, describing ser- euros for the development of the road net- in the development of the organisation. As vices on the basis of process management work. The yearbook also gives information we are preparing the next step on the road principles and constant improvement are on the number of kilometres covered by the to becoming the Mobility Administration or coded into the DNA of the Road Administra- works and the most exciting objects. the Transport Administration, we carried tion. Service owners have mostly understood out a significant structural reform as of 1 their roles and we’re improving and optimising The satisfaction of the customers of our May 2019.
    [Show full text]
  • Kultuuripärandi Aastat Õisus Vääristas Kaunis Käsitöönäitus
    Nr 11 (220) Detsember 2013 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg Kultuuripärandi aastat Õisus KODUKANDIS vääristas kaunis käsitöönäitus Väikesed ja suured õi- sulased ja käsitööhuvilised kaugemaltki said detsembri algul ilusa elamuse Õisu rahvaseltsi eestvõttel korral- datud kinda- ja sokinäituselt. Õisu rahvatoas laudadel oli kokku ligi seitsekümmend villast mulgimustrilist kinda- ja üle poolesaja sokipaari. Osa neist olid eaka õisulase Hilje Kõik Halliste valla teatripäeval esinenud näiteringid said publiku poolt sooja vastuvõtu osaliseks. Tamme, enamus aga samuti Foto: Meelis Sõerd. Õisu käsitöömeistri Mari Leesi näputööd, mis kuuluvad Hal- listest pärit ettevõtja Ahto Orle Hallistes tehti teatrit Halliste rahvamajas sai novembri lõpul teoks traditsioo- erakogusse. niline valla teatripäev, kus astusid üles ka külalised Abjast ja Näituse avamisel Õisu Mõisakülast. raamatukogus andis Halliste Teatripäeva avas rahvamaja juhataja Laine Pedaja, tehes vallavanem Ene Maaten Mari saalitäiele piirkonna näitemängusõpradele ettepaneku muutagi Leesile üle tänukirja pärimus- Halliste valla teatripäev, arvestades huvi selle vastu ka väljast- kultuuri oskuste säilitamise, poolt, edaspidi piirkondlikuks ettevõtmiseks. Seda pooldas ka teostamise ja jagamise eest. teatripäeval osalejaid tervitanud Halliste valla haridus- ja kul- Õisu rahvaseltsi nimel tänas tuurikomisjoni esimees Jüri Ojamaa. käsitöömeistrit esimees Virve Lavalaudadel pakkus esmalt mõnusat nalja Mõisaküla kultuu- Kivja. Laulsid Halliste kooli rimaja näitering Laine Pedaja lavastatud
    [Show full text]
  • Eastern Estonia
    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
    [Show full text]