Käimasolevad KOV-Ide Ühinemismenetlused Ülevaade

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Käimasolevad KOV-Ide Ühinemismenetlused Ülevaade Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused Ülevaade ühinemismenetluste algatamistest ja keeldumistest, mille osas on tehtud volikogu otsused ning teavitatud ministeeriumi. Kokku: 50 Üle 11 000 elaniku: 23 Läbirääkimistega nõustunud/ettepaneku teinud/saanud omavalitsuste arv: 156 Ühinemist plaanivad Elanike arv Km2 Läbirääkimiste seis omavalitsused 01.01.2016 Harjumaa Saue vald tegi 2014 Saue Vallavolikogu Saue vald 10 451, Saue vald 4 km2, otsusega ettepaneku Keila vallale, Saue linn 5867, Saue linn 195 km2, Kernu vallale, Nissi vallale, Saue 1. Saue vald, Saue Kernu 2040, Kernu 175 km2, linnale ja Keila linnale alustada linn, Kernu vald, Nissi 2884 Nissi 265 km2 läbirääkimisi haldusterritoriaalse Nissi vald korralduse muutmise üle. Kokku 21 242 Kokku 639 km2 Nissi vald, Saue linn, Kernu vald ja Keila vald nõustusid. Paldiski 3886, Paldiski 60 km2, Paldiski linn tegi ettepaneku jaan 2016. 2. Paldiski linn, Padise Padise 1733 Padise 367 km2 Padise vald peab läbirääkimisi Padise vald ei ole veel vastanud vald Vasalemma ja Nõva vallaga. (ettepanek esitati 14.01.2016). Kokku 5619 Kokku 427 km2 Aegviidu 718, Aegviidu 12 km2, Aegviidu vald tegi ettepaneku jaan 3. Aegviidu vald, Anija 5618 Anija 521 km2 2016. Anija vald Anija ei ole veel vastanud (ettepanek Kokku 6336 Kokku533 km2 esitati 20.01.2016) 4. Raasiku vald, Anija Raasiku 4717, Raasiku 159 km2, Raasiku tegi ettepaneku Anija ja valla Linnakse ja Linnakse küla 71, Linnakse küla ... km2, Jõelähtme valdadele piiride Salumäe külad, Salumäe küla 72 Salumäe küla ... km2 muutmiseks. Jõelähtme valla Aruaru küla 86, Aruaru küla ... km2, Anija vald keeldus. Aruaru ja Haljava Haljava küla 145 Haljava küla ... km2 Jõelähtme vald pole veel vastanud külad (ettepanek esitati 21.01.2016). Kokku 5091 Kokku 159+... km2 Harjumaa ja Läänemaa Padise 1733, Padise 367 km2, Jääb alla seatava elanike arvu 5. Padise vald, Nõva Nõva 371, Nõva 130 km2, Padise vald tegi sept 2015 ettepaneku. kriteeriumi vald, Vasalemma Vasalemma 2539 Vasalemma 39 km2 Vasalemma ja Nõva nõustusid. Nõva vald on nõustunud ka Lääne- vald Nigula ettepanekuga. Kokku 4643 Kokku 535 km2 Harjumaa ja Lääne-Virumaa Loksa 2746, Loksa 4 km2, Vihula 1955, Vihula 364 km2, Haljala 2500, Haljala 183 km2, Loksa linn tegi ettepaneku jaan 2016. Kadrina 4959, Kadrina 355 km2, Vihula, Haljala, Kadrina ja Kuusalu 6. Loksa linn, Vihula Kuusalu valla 32 küla Kuusalu valla 32 küla ja pole veel vastanud (ettepanek esitati vald, Haljala vald, ja 1 alevik 2317 1 alevik … km2 21.01.2016). Kadrina vald, Vihula on nõustunud Kunda linna Kuusalu valla 32 Ettepanek Kuusalule külade Kokku 14 477 Kokku 906+… km2 ettepanekuga. küla ja 1 alevik. üleandmiseks või alternatiivina Kuusaluga ühinemiseks tingimusel, et --- --- Või Kuusalu vald Kuusalu vald loobub 1 mln euro laenu võtmisest Kuusalu vallavalitsuse hoone Kuusalu 6597 Kuusalu 6597 remondiks. Kokku 18 757 Kokku 1614 km2 Ida-Virumaa Kiviõli 5542, Kiviõli 12 km2, 7. Kiviõli linn, Lüganuse 3014, Lüganuse 439 km2, Kiviõli linn tegi dets 2015 ettepaneku Lüganuse vald, Sonda 866, Sonda 148 km2, Sonda ja Lüganuse vallad nõustusid. Sonda vald, Aseri Aseri 1644 Aseri 67 km2 Aseri pole veel vastanud (ettepanek vald esitati 01.12.2015) Kokku 11 066 Kokku 666 km2 Avinurme on saanud ettepaneku ka Iisaku 1227, Iisaku 258 km2, Tormalt ja Mustveelt, pole veel 8. Iisaku vald, Alajõe Alajõe 613, Alajõe 110 km2, vastanud. Iisaku vald tegi okt 2015 ettepaneku vald, Avinurme Avinurme 1293, Avinurme 194 km2, Avinurme tegi ise ettepaneku Lohusuu, Alajõe, Mäetaguse, Tudulinna ja vald, Mäetaguse Mäetaguse 1760, Mäetaguse 285 km2, Tudulinna, Laekvere, Torma, Kasepää Avinurme vallad nõustusid vald, Tudulinna Tudulinna 437 Tudulinna 269 km2 ja Saare vallale ning Mustvee linnale, Illuka ja Lohusuu vald keeldusid vald pole veel vastatud. Kokku 5 330 Kokku 1116 km2 Mäetaguse on saanud ettepaneku Toilalt. Jõhvi 11 999, Jõhvi 124 km2, Toila 2308, Toila 160 km2, Jõhvi tegi ettepaneku jaan 2016. 9. Jõhvi vald, Toila Toila tegi ise ettepaneku Kohtla, Kohtla 1581, Kohtla 102 km2, Toila nõustus. vald, Kohtla vald, Kohtla-Nõmme, Mäetaguse ja Illuka Kohtla-Nõmme 1011 Kohtla-Nõmme 5 km2 Kohtla ja Kohtla-Nõmme pole veel Kohtla-Nõmme vald vallale, pole veel vastatud. vastanud (ettepanek esitati 21.01.2016). Kokku 16 899 Kokku 390 km2 Toila 2308, Toila 160 km2, Kohtla 1581, 10. Toila vald, Kohtla 102 km2, Toila nõustus Jõhvi ettepanekuga. Kohtla-Nõmme Toila vald tegi ettepaneku jaan 2016. Kohtla vald, Kohtla- Kohtla-Nõmme 5 km2, Kohtla ja Kohtla-Nõmme on saanud 1011, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Mäetaguse ja Nõmme vald, Mäetaguse 285 km2, Jõhvilt ettepaneku, pole veel vastanud. Mäetaguse 1760, Illuka pole veel vastanud (ettepanek Mäetaguse vald, Illuka 544 km2 Mäetaguse on nõustunud Iisaku Illuka 1056 esitati 27.01.2016).. Illuka vald ettepanekuga. Kokku 1095 km2 Kokku 7716 Jõgevamaa, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa Torma 1991, Torma 349 km2, Avinurme vald on nõustunud Iisaku Palamuse 2177, Palamuse 216 km2, valla ettepanekuga. 11. Torma vald, Saare 1160, Saare 225 km2, Torma vald tegi jaan 2016 ettepaneku. Rakke on saanud ettepaneku ka Palamuse vald, Kasepää 1216, Kasepää 41 km2, Laekvere ja Väike-Maarja vallad Tamsalult, kuid pole veel vastanud. Saare vald, Kasepää Lohusuu 722, Lohusuu 103 km2, keeldusid. Avinurme tegi ise ettepaneku Lohusuu, vald, Lohusuu vald, Avinurme 1293, Avinurme 194 km2, Palamuse, Saare, Kasepää, Lohusuu, Tudulinna, Laekvere, Torma, Kasepää Avinurme vald, Rakke 1645, Rakke 226 km2, Avinurme, Rakke, Jõgeva ja Mustvee ja Saare vallale ning Mustvee linn, pole Rakke vald, Jõgeva Jõgeva 4424, Jõgeva 459 km2, pole veel vastanud (ettepanek esitati veel vastatud. vald, Mustvee linn Mustvee 1348 Mustvee 5 km2 08.01.2016). Mustvee tegi ise ettepaneku Avinurme, Kasepää, Lohusuu, Saare ja Torma Kokku 15 976 Kokku 1819 km2 vallale, pole veel vastatud. Avinurme ja Tudulinna on nõustunud Avinurme 1293, Avinurme 194 km2, Iisaku ettepanekuga. 12. Avinurme vald, Lohusuu 722, Lohusuu 103 km2, Torma on teinud ettepaneku Palamuse, Lohusuu vald, Tudulinna 437, Tudulinna 269 km2, Saare, Kasepää, Lohusuu, Avinurme, Avinurme tegi ettepaneku jaan 2016. Tudulinna vald, Laekvere 1524, Laekvere 352 km2, Väike-Maarja, Rakke ja Jõgeva Lohusuu, Tudulinna, Laekvere, Laekvere vald, Mustvee 1348, Mustvee 5 km2, valdadele ning Mustvee linnale, pole Mustvee, Torma, Kasepää ja Saare pole Mustvee linn, Torma 1991, Torma 349 km2, veel vastatud. veel vastanud (ettepanek esitati Torma vald, Kasepää 1216, Kasepää 41 km2, Laekvere on saanud ettepaneku Tamsalu 21.01.2016). Kasepää vald, Saare 1160 Saare 225 km2 vallalt, pole veel vastanud. Saare vald Mustvee tegi ise ettepaneku Avinurme, Kokku 9691 Kokku 1539 km2 Kasepää, Lohusuu, Saare ja Torma vallale, pole veel vastatud. Jõgevamaa ja Ida-Virumaa Mustvee 1348, Mustvee 5 km2, 13. Mustvee linn, Avinurme 1293, Avinurme 194 km2, Torma ja Avinurme on mõlemad teinud Avinurme vald, Kasepää 1216, Kasepää 41 km2, Mustvee linn tegi ettepaneku jaan 2016. kõigile ettepaneku, pole veel vastatud. Kasepää vald, Lohusuu 722, Lohusuu 103 km2, Avinurme, Kasepää, Lohusuu, Saare ja Avinurme on nõustunud Iisaku Lohusuu vald, Saare 1160, Saare 225 km2, Torma pole veel vastanud (ettepanek ettepanekuga. Saare vald, Torma 1991 Torma 349 km2 esitati 28.01.2016). Kasepää vald, Lohusuu vald, Saare vald, Torma vald Torma vald Kokku 7730 Kokku 918 km2 Jõgevamaa, Järvamaa ja Viljandimaa Põltsamaa linn 4244, Põltsamaa linn 6 km2, Põltsamaa vald 3708 Põltsamaa vald 417 km2 Põltsamaa linn tegi 2014 ettepaneku. 14. Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald nõustus 2014. Põltsamaa vald Kokku 7952 Kokku 423 km2 Imavere ja Koigi on saanud ettepaneku --- --- --- ka Paide linnalt. Pole vastanud. --- Imavere on saanud ettepaneku Türi Pajusi 1302, Pajusi 232 km2, Põltsamaa vald ja Põltsamaa linn tegid vallalt ja Järva-Jaanilt, pole veel Pajusi vald, Puurmani 1533, Puurmani 293 km2, ettepaneku olemasolevaid läbirääkimisi vastanud. Puurmani vald, Kolga-Jaani 1457, Kolga-Jaani 312 km2, laiendada dets 2015. Koigi on saanud ettepaneku ka Järva- Kolga-Jaani vald, Kõo 1057, Kõo 149 km2, Puurmani ja Kõo vallad nõustusid. Jaanilt, pole veel vastanud. Kõo vald, Imavere Imavere 912, Imavere 140 km2, Pajusi, Kolga-Jaani, Imavere ja Koigi vald, Koigi vald Koigi 966 Koigi 204 km2 vallad pole veel vastanud (ettepanek esitati 17.12.2015). Kokku 15 179 Kokku 1754 km2 Järvamaa Paide linn 8258, Paide linn 10 km2, Imavere ja Koigi on saanud ettepaneku Paide vald 1644, Paide vald 300 km2, Paide linn tegi ettepaneku ühineda ka Põltsamaadelt. Pole 15. Paide linn, Paide Väätsa 1300, Väätsa 195 km2, ühinemisläbirääkimiste pidamiseks vastanud. vald, Väätsa vald, Roosna-Alliku 1062, Roosna-Alliku 132 km2, dets 2015 Imavere ja Väätsa on saanud Roosna-Alliku Kareda 596, Kareda 92 km2, Kareda ja Paide vald nõustusid. ettepaneku Türi vallalt, pole veel vald, Kareda vald, Koigi 966, Koigi 204 km2, vastanud. Koigi vald, Väätsa, Roosna-Alliku, Koigi ja Imavere 912 Imavere 140 km2, Imavere vald Imavere vallad pole veel vastanud Imavere, Koigi, Roosna-Alliku ja (ettepanek esitati 17.12.2015) Kareda on saanud ettepaneku Järva- Kokku 14 738 Kokku 1073 km2 Jaanilt, pole veel vastanud. Järva-Jaani ja Ambla on saanud Järva-Jaani 127 km2, Järva-Jaani 1573, ettepaneku ka Tamsalult, pole veel Albu 257 km2, Albu 1200, vastanud. 16. Järva-Jaani vald, Ambla 166 km2, Ambla 2061, Järva-Jaani vald tegi ettepaneku jaan Imavere on saanud ettepaneku ka Albu vald, Ambla Imavere 140 km2, Imavere 912, 2016. Põltsamaadelt, Paidelt ja Türi vallalt, vald,
Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • 1. Sissejuhatus 5
    Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2019 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Sotsiaal-majanduslik ülevaade........................................................................... 6 2.2 Olemasolev veevarustussüsteem ...................................................................... 6 2.3 Perspektiivne veetarbimine aastal 2018............................................................. 9 2.4 Veevarustuse tehnilised indikaatorid................................................................ 10 2.5 Olemasolev kanalisatsioonisüsteem ................................................................ 10 2.6 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused .................................................... 11 2.6.1 Reovee keskmised vooluhulgad ...................................................................... 11 2.7 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile........................................... 12 2.7.1 Hummuli .......................................................................................................... 12 2.7.2 Jeti................................................................................................................... 12 2.8 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid.............................................................. 13 2.9 Asulate investeeringuprojektid ......................................................................... 13 2.9.1 Hummuli aleviku investeeringud ...................................................................... 13 2.9.2 Jeti
    [Show full text]
  • Noorsoopolitseinike Nimekiri Koolidega.Xlsx
    PÕHJA PREFEKTUUR Õppeasutus Noorsoopolitseinik Kontakt Aegviidu Kool Jaana Kuuspalu 6125562, 53359346 [email protected] Alavere Põhikool Jaana Kuuspalu 6125562, 53359346 [email protected] Ardu Kool Eleri Kontkar 6124658, 56660840 [email protected] Aruküla Põhikool Eleri Kontkar 6124658 ,56660840 [email protected] Aruküla Vaba Waldorfkool Eleri Kontkar 6124658; 56660840 [email protected] Audentese Erakool Siiri Sepa/Kerli Kaupmees 6125758 [email protected]/[email protected] Avatud kool Inna Boitsova 6124237; [email protected] Audentese Spordigümnaasium Siiri Sepa/Kerli Kaupmees 6125758 [email protected]/[email protected] EBS Gümnaasium Inna Boitsova 6124237; [email protected] Eesti Esimene Erakosmeetikakool Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Hotelli‐ ja Turismikõrgkool Õnne Merilo 6125433 [email protected] Eesti Rahvusvaheline Kool Lee‐Britt Laidna 6125430 lee‐[email protected] Ehte Humanitaargümnaasium Vitali Matvejev 6125408 [email protected] Erakool Garant Anželika Fedoruk 6124175 [email protected] Erakool Läte Jevgenia Arm 6124522 [email protected] Eurogümnaasium Marko Pilder 6125756 [email protected] Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Reelika Niklas 6124296 [email protected] Gustav Adolfi Gümnaasium Marlen Miilaste marlen.miilaste@politsei,ee; 6124275 Õnne Merilo [email protected], 6125433 Haabersti Vene Gümnaasium Anastassija Eier 6125678 [email protected]
    [Show full text]
  • Eastern Estonia
    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
    [Show full text]
  • Valgamaa Omavalitsuste Ühine Jäätmekava Aastateks 2017 - 2025
    Valgamaa omavalitsuste ühine jäätmekava aastateks 2017 - 2025 Valgamaa 2017 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Jäätmealaseid mõisteid ........................................................................................................... 7 2. Jäätmehoolduse arengusuunad riiklikul tasandil .................................................................... 9 3. Jäätmemajandust mõjutavad õigusaktid ............................................................................... 10 3.1. Riigi õigusaktid .............................................................................................................. 10 3.2. Muud seadused .............................................................................................................. 13 3.3. Vabariigi Valitsuse määrused ........................................................................................ 15 3.4. Keskkonnaministri määrused ........................................................................................ 16 4. Valgamaa üldine iseloomustus ............................................................................................. 18 5. Jäätmetekke ülevaade aastatel 2012-2015 ............................................................................ 20 5.1. Tekkinud jäätmete kogused ja jäätmevoogude areng tulevikus .................................... 23 5.1.1. Olmejäätmed ..........................................................................................................
    [Show full text]
  • (26.08.2016) Ülevaade Ühinemismenetluste, Piiride Mu
    Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud (26.08.2016) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonide algatamistest ja keeldumistest, mille osas on tehtud volikogu otsused ning teavitatud ministeeriumi. Kokku: 67, lisaks 2 piiride muutmise ettepanekut Üle 11 000 elaniku: 24 (sh kattuvad ettepanekud) Läbirääkimistega nõustunud/ettepaneku teinud/saanud omavalitsuste arv: 187 Ühinemist plaanivad Elanike arv Km2 Läbirääkimiste seis omavalitsused 01.01.2016 Harjumaa Saue vald 10 451, Saue vald 4 km2, Saue linn 5867, Saue linn 195 km2, 1. Saue vald, Saue linn, Kernu 2040, Kernu 175 km2, Kernu vald, Nissi Ühinemistaotlus kinnitatud. Nissi 2884 Nissi 265 km2 vald Kokku 21 242 Kokku 639 km2 Paldiski linn tegi ettepaneku jaan 2016. Paldiski 3886, Paldiski 60 km2, Padise vald nõustus. Padise vald peab läbirääkimisi Vasalemma 2. Paldiski linn, Padise Padise 1733 Padise 367 km2 ja Nõva vallaga. vald NB! puudub ühine piir. Padise vald tõi Mõlemad nõustusid Keila valla Kokku 5619 Kokku 427 km2 nõustumisotsuses välja vajaduse tegeleda ettepanekuga. ühise piiri otsimise võimalustega. Aegviidu 718, Aegviidu 12 km2, 3. Aegviidu vald, Anija Anija 5618 Anija 521 km2 Aegviidu vald tegi ettepaneku jaan 2016. vald Anija vald nõustus. Kokku 6336 Kokku 533 km2 Keila linn tegi 31.05.2016 ettepaneku Harku valla Kumna küla ja Tutermaa küla, Keila valla Karjaküla alevik, Kulna küla, Valkse küla ja Lehola küla ning Saue valla Valingu küla, Aila küla ja Tuula küla ühendamiseks Keila linnaga. Saue, Keila vald ja Harku vald keeldusid. NB! Piiride muutmise ettepanek. Kuusalu 6597, Kuusalu 708 km2, 4. Kuusalu vald, Loksa Loksa 2746 Loksa 4 km2 Kuusalu vald tegi ettepaneku 29.06.2016.
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
    [Show full text]
  • Vectors of Dutch Elm Disease in Northern Europe
    insects Article Vectors of Dutch Elm Disease in Northern Europe Liina Jürisoo 1,*, Ilmar Süda 2, Ahto Agan 1 and Rein Drenkhan 1 1 Institute of Forestry and Rural Engineering, Estonian University of Life Sciences, Fr.R. Kreutzwaldi 5, 51006 Tartu, Estonia; [email protected] (A.A.); [email protected] (R.D.) 2 Ilmar Süda FIE, Rõõmu tee 12-5, 50705 Tartu, Estonia; [email protected] * Correspondence: [email protected] Simple Summary: Dutch elm disease (DED) has been killing elms for more than a century in northern Europe; the trees’ health status has worsened substantially in recent decades. Elm bark beetles Scolytus spp. are vectors of DED. Our aim was to estimate the distribution range of elm bark beetles and to detect potential new vectors of DED agents in northern Europe. Beetles were caught with bottle traps and manually. Then DNA from each specimen was extracted and analysed by the third generation sequencing method. DED agents were detected on the following bark beetles for Europe: Scolytus scolytus,S. triarmatus, S. multistriatus, S. laevis, and on new vectors: Xyleborus dispar and Xyleborinus saxesenii. The spread of Scolytus triarmatus, S. multistriatus and Xyleborinus saxesenii has been remarkable for the last two decades, and S. triarmatus and X. saxesenii are relatively recent newcomers in the northern Baltics. The problem is that the more vectoring beetles there are, the faster spread of Dutch elm disease from tree to tree. Abstract: Potential Dutch elm disease vector beetle species were caught with pheromone bottle traps and handpicked in 2019: in total, seven species and 261 specimens were collected.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • The Perceivable Landscape a Theoretical-Methodological Approach to Landscape
    THE PERCEIVABLE LANDSCAPE A THEORETICAL-METHODOLOGICAL APPROACH TO LANDSCAPE TAJUTAV MAASTIK TEOREETILIS-METODOLOOGILINE KÄSITLUS MAASTIKUST NELE NUTT A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks maastikuarhitektuuri erialal Tartu 2017 Eesti Maaülikooli doktoritööd Doctoral Theses of the Estonian University of Life Sciences THE PERCEIVABLE LANDSCAPE A THEORETICAL-METHODOLOGICAL APPROACH TO LANDSCAPE TAJUTAV MAASTIK TEOREETILIS-METODOLOOGILINE KÄSITLUS MAASTIKUST NELE NUTT A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks maastikuarhitektuuri erialal Tartu 2017 Institute of Agricultural and Environmental Sciences Estonian University of Life Sciences According to the verdict No 6-14/3-8 of April 28, 2017, the Doctoral Commitee for Environmental Sciences and Applied Biology of the Estonian University of Life Sciences has accepted the thesis for the defence of the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture. Opponent: Kati Lindström, PhD KTH Royal Institute of Technology, Sweden Pre-opponent: Prof Lilian Hansar, PhD Estonian Academy of Arts, Estonia Supervisors: Prof Juhan Maiste, PhD University of Tartu, Estonia Prof Zenia Kotval, PhD Michigan State University, USA Tallinn University of Technology Tartu College, Estonia Consultant: Prof Kalev Sepp, PhD Estonian University of Life Sciences, Estonia Defence of the thesis: Estonian University of Life Sciences, room Kreutzwaldi St. 5-1A5, Tartu on June 15, 2017, at 11:15 a.m. The English text in the thesis has been revised by Juta Ristsoo and the Estonian by Jane Tiidelepp. © Nele Nutt 2017 ISSN 2382-7076 ISBN 978-9949-569-79-3 (publication) ISBN 978-9949-569-80-9 (PDF) 4 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS .................................................6 FOREWORD .................................................................................................8 1.
    [Show full text]
  • Eesti Nsv Ajaloo Küsimusi Вопросы Истории Эстонской Сср
    TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА ALUSTATUD 1893. 1 . VIHIK № 8 7 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ в 1893 г. EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI ВОПРОСЫ ИСТОРИИ ЭСТОНСКОЙ ССР I ТАРТУ 1960 TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА ALUSTATUD 1893. а. VIHIK 87 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ в 1893 г. EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI ВОПРОСЫ ИСТОРИИ ЭСТОНСКОЙ ССР I TARTU 1960 Redaktsioonikolleegium: К. Siilivask (vastutav toimetaja), H. Moosberg, V. Reiman, L. Roots, J. Silvet E. Uuspõld, A. Pravdin (sekretärid) Редакционная коллегия: К- Сийливаск (ответств. редактор), X. Мосберг, В. Рейман, J1. Роотс, И. Сильвет Э. Ууспыльд, А. Правдин (секретари) SLAAVI-VENE ELEMENDID KAGU-EESTI MATERIAALSES KULTUURIS (KUNI XIII SAJANDI ALGUSENI) Ajalootead. kand. V. Trummal NSV Liidu ajaloo kateeder Slaavi ja eesti hõimude vastastikuste suhete suurest vanusest tunnistavad nii keelelised kui arheoloogilised allikad. Eesti keele andmeil arvab P Ariste võivat väita, et esimesed eesti hõimude kokkupuuted slaavlastega on alanud juba viimaseil sajandeil e. m. a.1 Arheoloogia andmed näitavad, et idaslaavlased polnud selleks ajaks veel jõudnud eestlaste naabrusse.2 Järelikult pidid esimesed kokkupuuted toimuma eestlaste ja lääneslaavlaste vahel, nagu ongi veenvalt näidanud viimased arheoloogia- ja keeleala­ sed uurimused.3 Nagu P Ariste oma eespool mainitud töödes mär­ gib, on keele andmeil eestlaste suhted idaslaavlastega, s. o. kri- vitšite ja Novgorodi sloveenidega, pidanud tekkima veidi hilje­ mini, kuid
    [Show full text]