DOCSLIB.ORG

Kehtna Peetri Kirik Saab Tänavu 160- Ja Orel 100-Aastaseks

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kehtna Peetri Kirik Saab Tänavu 160- Ja Orel 100-Aastaseks Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Aprill 2014 Nr 4 (188) Kehtna Peetri kirik saab tänavu 160- ja orel 100-aastaseks 20. juunil 1854. aastal pühitses vajaks nüüd taas tõsisemat remonti. Rapla koguduse õpetaja Traktuuri korrastamine, et oreli kõik Eduard Pontus Haller kunagise registrid töötaksid, membraanide Järvakandi ja Kehtna valla piirile vahetus, lõõtsa parandamine ning üldine häälestamine võtaks meistri Käbikülla ehitatud pühakoja sõnul vähemalt neli päeva aega ja Rapla koguduse abikirikuks, mis kogumaksumus oleks 912 eurot. pühendati Jeesuse esiapostlile Minu suur soov on, et me saaksime Peetrusele. Peetri kiriku 160. aastapäevaks juuni lõpus ka selle kiriku 100-aastase oreli Kuna hoone ehitati Järvakandi mõisa korralikult hüüdma. Seetõttu kutsun maadele, hakkas ta kandma Järva- üles võimalusel oma annetustega kandi Peetri kiriku nime. Selle ma- toetama oreli remonti kõiki, kelle dala ja algselt ilma tornita palvemaja jaoks see pühakoda on oluline olnud, meenutava hoone läänekülge ehitati kas ise või lapsed on seal ristitud, haritorn alles 33 aastat hiljem. 1922. leeritatud, laulatatud või kelle lähe- aastal rajati kiriku ette kalmistu, dased on sealt igavikuteele saadetud. mistõttu rahvasuus hakati Peetri Vastav arveldusarve Rapla koguduse kirikut ka kabeliks või kabelikirikuks kontol on EE811010220005872016 kutsuma. ning juurde märkida: Kehtna kiriku Et Rapla õpetaja käis seal reeglina oreli remont. vaid korra kuus armulauateenistusi Mihkel Kukk, pidamas, tegid põhilise töö ära ko- Rapla koguduse õpetaja hapeal elanud köstrid. Kõige kauem oli selles ametis Leonhard Vatsar, kes 1950. aastal sai ka diakonipühitsuse Kehtna Peetri kiriku ning teenis kohalikku rahvast ustavalt 160. aastapäeva ja 36 aastat. Päris oma õpetaja on Peetri kirikul olnud vaid kaks lühikest oreli 100. aastapäeva perioodi, Friedrich Uuspõld aastatel PIDULIK 1938-1941 ning Jaanus Noormägi JUMALATEENISTUS täpselt pool sajandit hiljem, aastatel on pühapäeval, 1988-1991. 29. juunil kell 15. Praegune kogudusemaja ehitati kiriku taha 1957. aastal. 1945. aastal Jutlustab EELK peapiiskop moodustati juriidiliselt iseseisev Kehtna Peetri kirik. Järvakandi Peetri kogudus, kuigi Andres Põder, kaasa teenivad sisuliselt jäädi tegutsema Rapla Rapla emakogudusega ning nii kirik valmis August Terkmanni tööko- naaberkoguduste vaimulikud koguduse osana. Kui 1996. aastal kui ka kalmistu kannavad selguse jas 1914. aastal ja on siiani oma ja laulavad külaliskoorid. Pä- ehitati Järvakandi alevisse oma kirik, huvides Kehtna nime. ülesannet vahelduva eduga täitnud. rast jumalateenistust toetajate muutus väikesel kogudusel kahe Lisaks Kehtna Peetri kiriku 160. Viimati korrastas seda orelimeister tänamine ja ühine kohvilaud. kiriku ülalpidamine raskeks. Praegu aastapäevale tähistame tänavu ka Toomas Mäeväli 10 aasta eest on Kehtna piirkond taas ühendatud kiriku oreli 100. aastapäeva. Pill kiriku 150 aasta juubeli eel, kuid Uued pumplad tagavad puhtama joogivee Käesoleva aasta algusest on kodutehnikat. Eidapere pumpla koos uuendustööde esimene etapp. Tulevi- kõikumist vee kvaliteedis. mitmes Kehtna valla asulas val- puhastusseadmetega võetakse töösse kus on planeeritud rekonstrueerida Kehtna Elamu OÜ plaanib kogu minud uued puurkaevpumplad aprilli keskpaigast. ka asulate torustikud. Majade ela- valla territooriumil jätkata ühisvee- koos veepuhastusseadmetega. Investeeringuid pumplate ehitusel nikud peavad mõtlema võimalusele värgi ja kanalisatsiooni rekonstruee- tehti summas 360 000 eurot. Toetust uuendada majasiseseid torustikke, rimisega. investeeringuteks saadi Keskkon- et tagada veekvaliteet ka koduses Ingliste, Lelle ja Lokuta elanikele nainvesteeringute Keskuselt (85% majapidamises. Hans-Jürgen Schumann, on nüüd tagatud puhtam joogivesi ulatuses). Kuna magistraaltorustikud on veel võrreldes varasemaga, kui vesi planeerimise ja ehituse Need tööd on asulate ühisveevärgi vahetamata, võib veel esineda teatud oli rauarikas ning rikkus näiteks vanemspetsialist 2 Valla Vaatleja Ülevaade Kehtna vallavalitsuse istungitest 11. märtsi istung: - Juuru Lasteküla taotlus; testamine; - välireklaami paigaldamine, eelnõu - sotsiaaltoetuse eraldamine õnnetus- - isikutele hoolduse lõpetamine ja - sotsiaalelamispinna renoveerimi- volikogule. juhtumi tõttu; hoolduse määramine; ne; 8. aprilli istung: - sotsiaaltoetuse eraldamine lastega - Kalda katastriüksuse jagamine; - toetus seoses puudega lapsega; - arvamuse andmine maavara kae- seotud küsimuste lahendamiseks: - maaüksuste sihtotstarvete ja koha- - toetuse eraldamine puudega isi- vandamise kohta Raja kruusakarjää- - hooldekodus asuva isiku hooldus- aadresside määramine Kaerepere kule; rist, eelnõu volikogule; kulude kandmine; alevikus; - kulutuste hüvitamine koduhooldus- - arvamuse andmine maavara kae- - rahaline toetus valla kirjanduspäe- - koha-aadresside muutmine; töötajatele; vandamisega rikutud maa korrasta- vade läbiviimiseks; - maaüksuste maksustamishinna - sotsiaaltoetuste eraldamine; mistingimuste kohta Ahekõnnu II - korteriomandite (Lasteaia 6-16, aktide kinnitamine; - Uustla maaüksuse jagamine; kruusakarjääris, eelnõu volikogule; Kehtna alevik; Staadioni 1-14, - Keava kodukandipäevade toeta- - katastriüksuse moodustamine Lelle - projekteerimistingimuste väljasta- Kehtna alevik) müük; mine; alevikus maa ostueesõigusega eras- mine elamu kohta Keava alevikus ja - ehitusloa väljastamine elektriraja- - Kehtna valla terviseprofiili kinni- tamiseks; majandushoone kohta Lau külas; tiste kohta Ahekõnnu külas; tamine; - MTÜ Raplamaa Noored projekti - heakorra- ja kaevetööde eeskiri, - ehitusloa väljastamine taluhoone - ehitusloa väljastamine ehitise kohta toetamine; eelnõu volikogule; kohta Saarepõllu külas; Lau külas; - XII Rattamaratoni toetamine; - valimisjaoskondade koosseisude - ehitusloa väljastamine taluhoone - projekteerimistingimuste väljasta- - kasutuslubade väljastamine kartuli- kinnitamine, eelnõu volikogule; rekonstrueerimiseks Rõue külas; mine ehitise kohta Hiie külas; hoidla ning pumplate kohta; - hooldajatoetuse määramise kord, - projekteerimistingimuste väljas- - hariduskuludeks määratud vahen- - projekteerimistingimuste väljas- eelnõu volikogule; tamine elamu juurdeehituse kohta dite jaotamine tamine elektriehitiste kohta Lokuta - avaldus Saekaatri kinnistu ostmi- Reonda külas: - koolilõuna toetuse jaotus valla külas, Selja külas ja Sooaluste seks; - üldplaneeringu ülevaatamine vo- üldhariduskoolide vahel. külas; - katastriüksuste koha-aadresside likogus. - OÜ Remfakti avaldus bussi ost- muutmine; 1. aprilli istung: miseks; - Valtu spordimaja hinnakirja muut- 18. märtsi istung: - isikliku sõiduauto kasutamise - endise Valtu lasteaia kinnistu enam- mine. - sotsiaaltoetuse eraldamine; kulude hüvitamise piirmäära keh- pakkumise tulemuste kinnitamine; Veljo Väärsi, vallasekretär Vallavolikogus Pikendati korraldatud jäätmeveo lepinguid Kehtna valla volikogu järjekordne 2009. aastal kehtestanud Kehtna valla MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehool- muutusteta jätkumise maakon- istung oli 19. märtsil. Kohal viibis 15 üldplaneering. duskeskus pikendas korraldatud nas ning võimaldab ühtlustada volikogu liiget. Informatsioon sihtasutuse Val- jäätmeveo ainuõigust aktsiaseltsi- jäätmevedu reguleerivaid seadus- Päevakorra esimeseks punktiks tu Spordimaja moodustamisest. ga Eesti Keskkonnateenused kuni andlikke akte maakonna kohalikes oli Kehtna valla põhimääruse teine Volikogu otsustas volitada Kehtna 31. märtsini 2015. omavalitsusüksustes. lugemine. Volikogu komisjonid olid vallavalitsust tegema vajalikku eeltööd MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehool- Elanike jaoks lepingupiken- põhimääruse eelnõu üle vaadanud. Pa- praegu valla allasutusena toimiva duskeskus ja Eesti Keskkonna- dus lisakohustusi kaasa ei too. randusettepanekuid ei tehtud. Volikogu Valtu spordimaja baasil sihtasutuse teenused AS-i vahel 17.01.2011 Jäätmevedaja Eesti Keskkon- esimees Katrin Velleste pani eelnõu moodustamiseks. allkirjastatud jäätmeveo leping nateenused AS jätkab prügiveo- hääletusele ning see kinnitati. Hariduskomisjoni koosseisu suu- ja lepingu lisad kehtivad ka teenuse osutamist senikehtinud Valla teehoiukava teine lugemine. rendamine. Haridus- ja noorsootöö pikendatud korraldatud jäätmeveo hindadega ja tingimustel. Kuulati majanduse ja keskkonna komisjoni esimees Helen Link esitas perioodil. Aivar Puur, spetsialisti Aivar Puuri ettekannet volikogule avalduse komisjoni suu- Lepingu pikendamine tagab majanduse ja keskkonna spetsialist teehoiukavasse aastateks 2014-2016 rendamiseks ühe liikme võrra. Põhjen- senise korraldatud jäätmeveo planeeritud töödest. Kavandatud tööde dades, et haridus hõlmab suurima osa teostamise hulk sõltub tööde tegelikust valla eelarvest ja komisjonis puudub maksumusest. Volikogu otsustas kiita Kehtna põhikooli kui valla suurima Hajaasustuse programmi heaks teehoiukava aastateks 2014- kooli esindaja. Kuna vastavat eelnõud 2016. ei olnud ette valmistatud, otsustati kü- taotlusvoor avatud Kalmistute kasutamise eeskirja simus uuesti arutusele võtta aprillikuu Rapla maavalitsus annab teada, lised isikud. esimene lugemine. Volikogu kinnitas volikogu istungil. et alates 2. maist 2014 algab Toetatavate tegevuste ja abi- 15 poolthäälega kalmistute kasutamise Informatsioonid. Silvi Ojamuru hajaasustuse programmi taotluste kõlblike kulude loetelu ning eeskirja, mis on koostatud lähtuvalt rääkis messist „Maale elama“ ja vastuvõtt Juuru, Kaiu, Kehtna, taotlemise tingimused leiate re- 2011. aastal kehtestatud kalmistusea- soovitas Kehtna vallal seal osaleda, et Kohila, Märjamaa, Raikküla, gionaalministri 18.03.2014 käsk- dusest. kutsuda uusi inimesi valda
Load more

Recommended publications
  • Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest.
    [Show full text]
  • Sügis Jälle Käes - Uus Õppeaasta Alanud
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 7 (76) 14. september 2002 Sügis jälle käes - uus õppeaasta alanud Suvelõpp Keava rabas Tee algus. On see konarlik või sile? Sa ei tea saab klassijuhatajaks? On ta siiras, sõbralik või Sulle, kooliteele veel, et kiituse kõrval seisab laitus, et salakaval? õnnestumine vaheldub ebaõnnega., rõõm muutub Kas ta peab ikka lugu minu lapsest? Kas ta asuv laps solvumiseks. Sa saad varsti aru, et edu tuleb aitab minu last sellel käänulisel teel edasi kuni pingutades ja vahel ka valuga. Täna mõtled sa päevani, mil heliseb viimane koolikell? Sa õhkud selle suve päikesest. Su silmad veel, et kool see on muinasmaa, püha paik, Soovin, et sa rohkem usaldaksid õpetajaid, säravad, juuksed on pleekinud, põlveotsad unistustemaa. teeksid koostööd nendega. kriimulised, paar hammast puudu. Sa oled Aga peagi saabub argipäev. Varsti saad Sooviksin, et algav kooliaasta tooks pere- ootusärevusest õnnelik ja uhke, sest astud üle teada, et koolis ei tohigi kõike teha. Ei tohi desse mitte ainult koolitarkust, vaid ka rahuldust kooliläve õpilasena. karjuda, joosta, kisada. Oi mida kõike ei tohi! ja enesekindlust, usku eelkõige endasse ja oma Sa ei tea, kas su esimene õpetaja on südamlik Lähemail päevil saad teada, et tunnis rahulikult lapsesse, tema õpetajasse, lootust tulevikku. või kuri. Su väike süda väreleb, kui astud oma istuda on lõpmata vaev, et pinginaaber tunneb Head kooliaasta algust! klassi, istud pinki ja sinu kõrvale tuleb mõnu, kui saab sinu peale kaevata ning et õpetaja INGE PULLAT, samasugune, natuke kohmetunud pinginaaber. on kärsitu ja ei naerata. Eidapere Kooli direktor See on algus. Pika tee algus, mida mööda Sa rikastud uute kogemustega: meeldivate ja astud aastaid.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavolikogu Määrus
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Kehtna 17. aprill 2019 nr 56 Valtu Lasteaed Pesapuu põhimääruse kehtestamine Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Lasteaia nimetus Lasteaia nimetus on Valtu Lasteaed Pesapuu (edaspidi lasteaed). § 2. Lasteaia aadress Lasteaia aadress on Männiku 10, Kaerepere alevik, Kehtna vald, 79520 Rapla maakond. § 3. Lasteaia õiguslik seisund (1) Lasteaed on koolieelse lasteasutuse seaduse alusel lasteaiana tegutsev õppeasutus, mis võimaldab 18. elukuust kuni seitsmeaastastele lastele hoidu ja alushariduse omandamist. (2) Lasteaed on Kehtna Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus. Lasteaed ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid teostab õigusi ning täidab ülesandeid Kehtna valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku nimel. (3) Lasteaia tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) poolt välja antud tähtajatu koolitusluba. (4) Lasteaed juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest ning nimetatud seaduste alusel antud õigusaktidest, riiklikust õppekavast ja lasteaia õppekavast ning kohaliku omavalitsuse asutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest. § 4. Teeninduspiirkond ja lasteaeda vastuvõtmise ning väljaarvamise alused (1) Lasteaia teeninduspiirkond on Kaerepere alevik, Hertu küla, Kaerepere küla, Linnaaluste küla, Kumma küla, Põrsaku küla, Saksa küla, Saunaküla küla ja Valtu- Nurme küla. (2) Lapsi võetakse lasteaeda vastu ja arvatakse lasteaiast välja vallavalitsuse
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Ruumilise Arengu Analüüs
    Rapla Maavalitsus RAPLA MAAKONNAPLANEERING RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS RAPLA 2015 1 Rapla Maavalitsus Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 2 1. PLANEERITAVA ALA LÜHIÜLEVAADE....................................................................................... 2 2. RAPLA MAAKONNA KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES ARENGUDOKUMENTIDES JA UURINGUTES................................................................................................................................. 4 3. MAAKONNAPLANEERINGU ANALÜÜSIKAARDID.................................................................. 19 4. RAPLAMAA RUUMILISE ARENGU PÕHIJOONED.................................................................. 19 SISSEJUHATUS Rapla maakonna ruumiline analüüs on läbi viidud Rapla maakonnaplaneeringu koostamise analüüsietapis, mis eelneb planeeringulahenduse välja töötamisele. Analüüsiga välja toodud trendid on sisendiks maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Ruumilise arengu analüüsi eesmärk maakonnaplaneeringu koostamise juures on anda ülevaade planeeringuala ruumilise keskkonna eripärast nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis ning tulevikusuundumusi mõjutatavatest trendidest. Analüüsi esimeses osas antakse lühiülevaade planeeritavast alast, vaadeldes üldisemalt Rapla maakonna asendit ja looduslikke tingimusi. Analüüsi teises osas toetutakse strateegilistele arengudokumentidele ja uuringutele ning tuuakse välja nende lõikes Raplamaa
    [Show full text]
  • Rikaste TOP 500. Täna Saad Teada Eesti 500 Jõukaima Inimese Nimed Ja Rikkuse Allikad
    Auto 30–31 Tiina Mõis 20–21 Börs 22–23 Puhkepäev Ilus nagu Mul Kas Kalev Lexus – uus pole pakub aktsia Mazda 6 kahju Eesti eest õiglast ” hinda? riigile makse maksta. Nädalavahetus Voldemar Kolga 39 Õudusjutt Kiirusta filme Rikaste TOPi esimene naine, valima! PÖFF 56. kohal asuv ettevõtja Tii- devalveeri- na Mõis räägib, et rikkus teeb algab juba õnnelikumaks ainult selle võr- misest ra, et üks mure – rahamure – on vähem. nädala pärast | 23.–25. november 2007 | nr 216 (3466) | 22 kr | Võidujooks rikkusele Rikaste TOP 500. Täna saad teada Eesti 500 jõukaima inimese nimed ja rikkuse allikad. 10–19 Illustratsioon: Anti Veermaa aripaev.ee Kui palju on kasvanud Merko Ehituse kasum? loe täna kell 15 Äripäev 23. november 2007 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 52 PÄEVA JÄI SILMA nädal Raul Veede pilgu läbi NÄDALA FOTO Paanikast õmbleb. Vaikne rõõmus elu, väsinud igaüks nohiseb oma nurgas. Hirm on Ivari Padar ja tema inglid ädala pikim ja lõbu- Nsaim lööming toimus arutapja muidugi devalveeri- mise teemal. Arutelud liiku- artu keelekonverentsil sid läbi mitme faasi. Tpöörduti avalikkuse Alguses ei tahtnud kee- poole: ülikoolide võõr- gi seda jubedat sõna suhugi keelsed õppekavad sureta- võtta. Mis need kirjatsurad vat eestikeelsed välja. Mõis- ja leheneegrid pasundavad? tan muret ja ei mõista ka. Meil on kroon naelaga eu- Kui neil pole, kas meile saab ro külge kinni löödud, ei tu- siis rohkem? le ta sealt ka sikutades lahti. Venekeelne haridus ei se- Eitus tuli kaunikesti tuttav ga meid midagi tegemast, ette, vanakurja ei tohi ikka see annab vaid juurde. Kul- nimepidi kutsuda.
    [Show full text]
  • Kkaubamärgileht
    ISSN2228-3587 EESTIVABARIIK EESTI KKAUBAMÄRGILEHT PPAA 9 E E T S E TI M PATENDIA 2018 PATENDIAMETIAMETLIKVÄLJAANNE TALLINN ISSN2228-3587 EESTI VABARIIK EESTI KKAUBAMÄRGILEHT PATENDIAMETI AMETLIKVÄLJAANNE XXVIaastakäik Käesolevasnumbris esitatudandmed 9 loetakseavaldatuks 2018 3.septembril2018.a. SEPTEMBER TALLINN Eesti Kaubamärgilehte antakse välja kaubamärgiseaduse paragrahvi 40 ja geograafilise tähise kaitse seaduse paragrahv 22 lõike 3 alusel. The Estonian Trade Mark Gazette is the official publication of the Estonian Patent Office published under § 40 of the Trade Marks Act and under § 22(3) of the Geographical Indications Protection Act of the Republic of Estonia. The data presented in this issue is deemed to be published on 3 September 2018. Patendiameti The Registry Department registriosakond of the Estonian Patent Office Toompuiestee 7 Toompuiestee 7 15041 Tallinn 15041 Tallinn, ESTONIA Tel 627 7908 Phone +372 627 7908 E-post [email protected] E-mail [email protected] © Patendiamet, 2018 EESTI KAUBAMÄRGILEHT 9/2018 3 SISUKORD CONTENTS Andmete identifitseerimise rahvusvahelised numberkoodid (INID-koodid)...............................................................5 Internationally Agreed Numbers for the Identification of Data (INID Codes) Riikide, teiste ühenduste ja valitsustevaheliste organisatsioonide koodid...................................................................6 List of Codes of States, Other Entities and Intergovernmental Organizations I. KAUBAMÄRGI REGISTREERIMISE OTSUSE TEATED......................................................................................7
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • KEHTNA VALLA AJALEHT Maainimesi Esindagu Riigikogus
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (114) 23. veebruar 2007 Maainimesi esindagu Riigikogus maamees Maa- ja linnainimestel on paljus asjus vägagi erastamise jandi tõttu jäime ligi kümme aastat ilma Riigi toetust vajame Kaerepere uue lasteaia, erinevad arusaamad, teadmised ja mured. Täna- eurorahast raudtee uuendamiseks, mistõttu meie Kalbu hooldekodu uue maja, Lelle uue haridus- päeva põllumajandus oma keeruliste masinate rongiliiklus on üliaeglane ja ebapiisav. Maalastel ja kultuurikeskuse, Keava, Lelle, Eidapere ja ja seadmetega, tõu- ja sordiaretusega, sööda-, on raske õppida kõrgkoolides, sest vaesed Kaerepere veevärgi ehitamiseks, valla teedevõrgu väetise-, taimekaitseprobleemidega, hinnaku- vanemad ei suuda neid piisavalt toetada. Eesti ei katmiseks mustkattega. Ülioluline on, et jätkuks jundamise ja toetustega käib aga üle mõistuse ole võrdsete võimaluste riik – kuigi maainimesed riiklik abi Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli pea igal linnavurlel. on samasugused kodanikud ja maksumaksjad kui väljaarendamiseks. Peame endale selgeks tegema, Samas kipub linlane maainimesele lahkelt linnaelanikud, jääb nende elu-olu paljuski maha et ainult juhul, kui Riigikogus ja valitsuses jätkab tarkust jagama ja otsustama, sest tema arust pole linlastest. praegune maainimeste huve kaitsev koalitsioon, maamees muud kui üks muidusööja ja laiskleja, Maameeste nõuded riigi elus on selged – siis on meil piisavalt lootust, et lähema nelja aasta toetuste ja abirahade väljapumpaja. põllumehe tööd tuleb hinnata ja tasustada nii jooksul eeltoodud
    [Show full text]
  • Valla Vaatleja Kehtna Valla Ajaleht Aprill 2013 Nr 4 (177)
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Aprill 2013 Nr 4 (177) Külalistemaja Varjula sai uue ja hubase kohviku Külalistemaja Varjula asub Kehtna pargis tiigi kaldal. Nimi Varjula pärineb 30ndatest, kui algul kodumajanduskooli ühiselamuks mõeldud maja valmis. Külalistemaja tegutseb siin juba üle 10 aasta. Meil on 13 numbrituba, kus on võimalik ööbida kuni 30 inimesel, se- minarisaal 40 inimesele, saun ja solaarium. 2012. aastal valmis Varjulas Lennukas hetk lumisest päevast ehk „Paluküla lumelaud 2013“. Foto: erakogu uus kohvik. Kohviku sisustus ning köögimööbel ja -tehnika soetati Leaderi toetuse kaas- abil Raplamaa Partnerluskogu Noorteprojektid on hooga käima läinud meetmest 1.2 - mikroettevõt- luse areng. Noortefondi NAF on sel Piire ei ole – tähtis on, et idee autorid kasvanu), kes taotlusi analüüsides on Kohvik on avatud ettetel- rahastusperioodil esitatud 6 oleksid noored ja elluviijad noored, välja toonud nii tunnustust väärivat limisel ja sobib nii ettevõtete kaasata võib aga tervet kogukonda. kui ka vajakajäämisi. kui ka eraisikute pidude ja rahastustaotlust, millest 4 on NAFi toetusega on 2013. aas- Noorteprojekte saab esitada veel saanud positiivse otsuse ning tähtpäevade korraldamiseks. tal korraldatud lumelauavõistlus ka aprillis-mais, kuid oluline on, Majas on võimalik korralda- neist 2 juba ka ellu viidud. „Paluküla lumelaud 2013“ (projek- et tegevused oleks ellu viidud ja da ühe- või mitmepäevaseid tijuht Lauri Mölder), kogukondlik aruanded esitatud juunis. seminare koos komplektse NAF on Noorte Omaalgatuste Fond, tervisepäev „Õnnetus hüüab tulles“ Taotluse leiab aadressilt: teenindusega: kohvipausid, kuhu saavad taotlusi esitada noored. Kaereperes (projektijuht Marta http://www.ank.ee/ majutus, hommiku-, lõuna- ja NAFi peamine sihtgrupp on 12- Kaunis). Kaks rahastatud projekti ?p=p_757&sName=naf õhtusöök, lõõgastuseks saun ja 16aastased noored ning sobiv on ootavad pisut soojemaid kevadpäevi, Lisainfo: Kaire Soomets 512 3193, koostöös teiste ettevõtjatega ka projekt, kus noored osalevad aktiiv- et tegevustega alustada.
    [Show full text]
  • Aruanne Arheoloogilise Eeluuringu Kohta Rail Baltic Raudteetrassi Valikul I Etapp
    TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ARHEOLOOGIA OSAKOND Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul I etapp II osa: Arheoloogilise pärandi paiknemine Rail Baltic raudteetrassi lõikudel ja nende ümbruses, KOKKUVÕTTETABEL Tabelis soovitusliku tegevuse kohta kasutatud tähelühendite selgitused: A – objekt tuleb säilitada puutumatul kujul; B – objekt tuleb läbi kaevata, kui ei õnnestu seda ehituse käigus säilitada; C – objekti piirkond vajab täiendavat inspektsiooni, mille positiivne tulemus (muistise kindlaks tegemine trassi alal) viib tegevuseni B, negatiivne – kas tegevuseni D või I; D – arheoloogiline järelevalve antud piirkonnas ehituse ajal, I – informatsiooniks, teadmiseks võtmiseks. Trass Trassi kirjeldus Objekti Objekti kirjeldus Asukoht trassi Soovitatav nr suhtes tegevus trassil 1A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Mõlemad trassid lõikavad pärimuslikku pakkteed Ristub trassiga C-D 1B asustatud piirkondi Treimani külas, mis ühendab rannikut Kivikupitsa- Kui nimelise kohaga sisemaal. Tee ligikaudne inspektsioon kulgemissuund on teada, kuid maastikul lokaliseeritud ei anna ei ole. Võimalik on tee ehitusjäänuste leidmine tulemusi, siis soisemates kohtades. ehitusaegne järelvalve 2A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Trassi ristumispiirkond Lemmejõega on Ristub trassiga C 2B asustatud piirkondi potentsiaalne kultuurkihi leiuala (põlistalud verstakaardil). Inspekteerimist vajavad jõe mõlemad kaldad. 3A ja Läbivad metsa ja soid Ühtegi arheoloogilist muistist teele ei jää 3B 4A Läbib metsa ja soid Ühtegi
    [Show full text]
  • Jrk Nimi Elukoht S a Stardi Nr I Etapp Varbola II Etapp Järvakandi III Etapp
    KoMo jalgrattasari 2010 kokkuvõte, arvesse läheb 6 parema etapi tulemus 8-st N10 (2000. a. sündinud ja nooremad) I etapp II etapp III etapp IV etapp V etapp VI etapp VII etapp VIII etapp Kokku jrk Nimi Elukoht s a stardi nr Koht Varbola Järvakandi Paluküla Järta Juuru Teenuse Keava Rapla punkte 1 Tamm Katarina Rapla 2000 14 46 50 50 50 196 2 Nipernadi Kristel Rapla 2000 9 50 43 43 136 3 Kutser Indra Kärdla 2001 20 43 41 46 130 4 Nipernado Rebeka Rapla 2000 10 46 40 41 127 5 Rahuoja Ragne Rapla 2003 21 41 43 40 124 6 Illipe Sigrid Valtu 2000 31 46 46 7 Orupõld Reesi Eidapere 2003 42 0 0 N12 (1998 - 1999 sündinud) I etapp II etapp III etapp IV etapp V etapp VI etapp VII etapp VIII etapp Kokku jrk Nimi Elukoht s a stardi nr Koht Varbola Järvakandi Paluküla Järta Juuru Teenuse Keava Rapla punkte 1 Tamm Laura Rapla 1999 15 50 46 46 46 188 2 Täpsi Lisandra Rapla 1998 36 50 50 100 3 Lutšihhin Mari Järvakandi 1998 76 50 50 4 Tarlap Lisete Kanama 1999 5 46 46 N16 (1994 - 1995 sündinud) I etapp II etapp III etapp IV etapp V etapp VI etapp VII etapp VIII etapp Kokku jrk Nimi Elukoht s a stardi nr Koht Varbola Järvakandi Paluküla Järta Juuru Teenuse Keava Rapla punkte 1 Kuslap Epp Paluküla 73 50 50 2 Valdas Liisa Järvakandi 1995 97 50 50 N (1976 - 1991) I etapp II etapp III etapp IV etapp V etapp VI etapp VII etapp VIII etapp Kokku jrk Nimi Elukoht s a stardi nr Koht Varbola Järvakandi Paluküla Järta Juuru Teenuse Keava Rapla punkte 1 Jõgi Janne Tallinn 1981 28 46 46 46 41 179 2 Pajur Ly Kiili 1978 25 50 50 50 150 3 Esnar Mari Märjamaa 1983 22 50 50 4 Erm Tuuli Tallinn 1982 85 46 46 5 Tilk Maarit Märjamaa 1991 91 43 43 6 Timošova Diana Rapla 1981 45 0 0 NV (1975 ja varem sündinud) I etapp II etapp III etapp IV etapp V etapp VI etapp VII etapp VIII etapp Kokku jrk Nimi Elukoht s a stardi nr Koht Varbola Järvakandi Paluküla Järta Juuru Teenuse Keava Rapla punkte 1 Tarvis Aivi Rapla 1959 50 50 50 100 M10 (2000.
    [Show full text]