DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Nimi)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Nimi) Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr Rapla-2 Eidapere, JAH1000115 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Eidapere Jahiselts 1.2. Registrikood 80032899 1.3. Aadress Männi 2a, Eidapere Kehtna vald 79003 Raplamaa (postiaadress Aleti talu, Kenni küla, Kehtna vald 79012 Raplamaa) 1.4. Esindaja nimi Jüri Ringe 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 56476390 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Uno Treier 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4841181,5149565 Faksi number 4855798 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Taimar Ala Ametinimetus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal regiooni juhataja ülesannetes 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Jüri Ringe Ametinimetus Juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Aleti must-toonekure püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg1 p 6, § 50 lg 9, § 53 lg 1 ja Keskkonnaministri nimetus/ 03.07.2006 a määruse nr 43 § 5 lg 3 ja lg 5 lähtuvad piirangud: 1.Inimeste viibimine ja jahipidamine on lubatud piirangu kirjeldus püsielupaigas 01.septembrist kuni 14.märtsini. 2.Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatuduute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. 3.Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.2. Objekti Koogiste väike-konnakotka püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja Keskkonnaministri 19.04.2010 a nimetus/ määruse nr 12 § 4 lg 4 ja § 5 lg 1 lähtuvad piirangud: 1.Inimeste viibimine ja jahipidamine on lubatud püsielupaigas piirangu kirjeldus 01.septembrist kuni 14.märtsini. 2.Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. 3.Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.3. Objekti I Kategooria kaitstavad liigid Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 50 lg 2 p 3 ja p 4, lg 5 ja § 53 lg 1 lähtuvad nimetus/ piirangud: 1.Kõrbja must-toonekure püsielupaiga ja Haakla väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis on piirangu kirjeldus keelatud inimeste viibimine ja jahipidamine 15.märtsist 31. augustini. 2.Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatuduute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. 3.Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 1/2 4.4. Objekti Nõlvasoo metsise püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 50 lg 9, § 53 lg 1 ja Keskkonnaministri 13.01.2005 a nimetus/ määruse nr 1 § 4 lg 4 ja lg 5 lähtuvad piirangud: 1.Jahipidamine on keelatud püsielupaiga sihtkaitsevööndis piirangu kirjeldus 1.veebruarist kuni 31.augustini. 2.Inimeste viibimine püsielupaiga sihtkaitsevööndis on lubatud1.juulist kuni 31.jaanuarini. 3.Keelatud on metssigade lisasöötmine. 4.Kaitsealal on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. 5.Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.5. Objekti Taarikõnnu Looduskaitseala Vabariigi valitsuse 30.05.2001 a määruse nr 189 § 5 lg 2, § 11 lg 2 p 1 ning p 2, § 15 lg 2 p nimetus/ 1 ja Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 lähtuvad piirangud: 1.On keelatud mootorsõidukitega sõitmine ja nende piirangu kirjeldus parkimine väljaspool selleks ette nähtud teid ja parklaid. 2.Jahipidamine on keelatud Põrguraba sihtkaitsevööndis 1.veebruarist kuni 1. augustini ja Laianiidu sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 1. juunini. 3.Kaitsealal on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatuduute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. 4.6. Objekti Mukri Maastikukaitseala Vabariigi valitsuse 03.04.2001 a määruse nr 134 § 4 lg 3, § 5 lg 1 p 5, § 11 lg 1 ja lg 2, § 16 lg nimetus/ 2 p 2 ja Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 lähtuvad piirangud: 1.On keelatud mootorsõidukitega sõitmine ja nende piirangu kirjeldus parkimine väljaspool selleks ette nähtud teid ja parklaid. 2.Jahipidamine on keelatud Mukri sihtkaitsevööndis 1.veebruarist 31. maini ja Oinamurru sihtkaitsevööndis 15.märtsist 1.septembrini. 3.Inimeste liikumine on keelatud Oinamurru sihtkaitsevööndis 15.märtsist 1. septembrini. 4.Kaitsealal on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatuduute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Eidapere jahipiirkonna piir läheb Lelle–Eidapere maantee ja Puismaa tee ristumiskohast mööda Puismaa teed Puismaa piirikirjeldus kraavini, jätkudes mööda Puismaa kraavi Massu jõeni ning mööda Massu jõge Saunaoja teeni; sealt mööda Saunaoja teed Imsi ojani ning mööda Imsi oja Käru metskonna kvartali 224 edelasihini; edasi mööda Käru metskonna kvartali 224 edelasihti vana raudteetammini ning mööda vana raudteetammi Käru metskonna kvartali 292 lõunasihini; siitpeale mööda kvartalite 292, 293 ja 294 lõunasihti Kaasiku teeni ning mööda Kaasiku teed Koogiste–Jõeküla maanteeni; teeristist mööda Koogiste–Jõeküla maanteed Vändra jõeni ning mööda Vändra jõge Endla kraavini; sealt mööda Endla kraavi Kõrbja–Mukri teeni ning mööda Kõrbja–Mukri teed Laane kinnistu põhjanurgani; edasi mööda Laane kinnistu loodepiiri Käru metskonna kvartali 91 edelasihini ning mööda kvartalite 91 ja 98 edelasihti Vändra jõeni, jätkudes mööda Vändra jõge Käru metskonna kvartali 324 lõunasihini; edasi mööda kvartalite 324, 323, ja 322 lõunasihti Piiri sihini ning mööda Piiri sihti Käru metskonna kvartali 304 idasihini; siitpeale mööda Käru metskonna kvartali 304 idasihti Vändra metskonna kvartali 118 läänesihini, jätkudes mööda Vändra metskonna kvartali 118 läänesihti Käru metskonna kvartali 344 idasihini; seejärel mööda kvartalite 344, 347 idasihti kvartali 347 lõunasihini, jätkudes mööda kvartalite 347, 349 lõunasihti kvartali 348 idasihini; edasi mööda kvartalite 348, 352, 354, 356 idasihti ja kvartalite 356 ja 355 lõunasihti Kirnasoo kraavini; sealt mööda Kirnasoo kraavi Käru metskonna kvartali 357 lõunasihini; edasi mööda kvartali 357 lõunasihti kvartali 357 läänesihini, jätkudes mööda Käru metskonna kvartalite 357 ja 350 läänesihti, kvartali 180 idasihti, kvartalite 342, 341, 338, 336, 334, 332 ja 331 läänesihti, kvartalite 329, 327, 326 ja 273 edelasihti Aleti kinnistu lõunapiirini; edasi mööda Aleti kinnistu lõunapiiri paisjärveni ning mööda paisjärve lõunakallast Käru metskonna kvartali 133 idasihini; siitpeale mööda Käru metskonna kvartali 133 idasihti Eidapere–Järvakandi maanteeni; edasi mööda Eidapere–Järvakandi maanteed Käru metskonna kvartali 245 lõunanurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Nõlvasoo Nõlvasoo järveni ja järvest Käru metskonna kvartali 246 loodenurgani; sealt mööda Käru metskonna kvartali 246 loodesihti, kvartali 244 kagusihti ja kvartali 242 idasihti Künnemägi kinnistu edelanurgani; edasi mööda Künnemägi kinnistu läänepiiri Lokuta–Järvakandi maanteeni ning mööda Lokuta–Järvakandi maanteed Haakla metsateeni; teeristist mööda Haakla metsateed Vastja–Lokuta teeni ning mööda Vastja–Lokuta teed Lelle–Eidapere maanteeni, teeristist mööda Lelle–Eidapere maanteed Puismaa teeni. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000115&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • Põdra Asustustihedus, Elupaigakasutus Ja
    ELUSLOODUSEOSAKOND PÕDRA ASUSTUSTIHEDUS, ELUPAIGAKASUTUS JA SESOONSED RÄNDED RAKENDUSUURINGU 3. VAHEARUANNE RAUNO VEEROJA, MARKO KÜBARSEPP, INGA JÕGISALU UURINGUT RAHASTAS SA KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS. 2016. AASTA PROJEKT 12949 „ULUKIASURKONDADE RAKENDUSUURINGUD“ TARTU 2018 Sisukord Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel ..................................................... 3 Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd ............................................................................. 3 Pabulaloenduse tulemused ............................................................................................... 5 Põtrade elupaigaeelistused seirealadel läbiviidud pabulaloenduste põhjal .................... 11 Põtrade telemeetriline jälgimine ........................................................................................ 18 2017. aastal tehtud eluspüügitööd .................................................................................. 18 Telemeetrilise jälgimisseadmega märgistatud põdrapulli elupaiga suurus ja kasutus ... 19 2 Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd 2017. aasta kevadel (24. märts kuni 26. mai) viidi kõigil 47-l erineval seirealal läbi hirvlaste talviste pabulahunnikute loendus (joonis 1). Sarnaselt 2016. aasta loendusega läbiti kõikidel seirealadel 8 ruudu kujulist ja 4 km pikkust loendusmarsruuti. Loendused viidi läbi samadel loendusmarsruutidel, mis läbiti ka 2016. aasta kevadel. Läbitud loendus-marsruutide kogupikkus oli 1504 km.
    [Show full text]
  • Mõned Mõtted Vabariigi Aastapäeva Eel
    KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 1 (80) 15. veebruar 2003 Mõned mõtted Vabariigi aastapäeva eel motoks oli aga “Vaba Eesti eest!” Nii tekkisidki idarindel eesti väeosad, kes oma võidutahet ja eneseohverdamist isamaa eest näitasid 1944.aastal Narva rindel. Idarindel langes eestlasi 20000 (vrdl Vabadussõjas 4000). Seepärast nimetataksegi 1944.a lahinguid Teiseks Vabadussõjaks, seda just väliseestlaste hulgas. Meil siin püütakse seda teemat vältida – olid saksa mundris, olid fašist! See on väga meelepärane käsitlusviis eriti meie idanaabritele, samuti ka paljudele juudiorganisatsioonidele, kes omavad tähtsat kohta USA välispoliitikas. Nii püüavad praegused ja endised võimumehed seda piinlikku teemat vältida. Eesti rahvale pole kunagi omane olnud mõne rahva vihkamine või alavääristamine. Meie sõjamehed oma meenutustes räägivad vene elanike abistamisest saksa okupatsiooni poolt allutatud aladel. Venelased olid õnnetud, kui meie eesti väeosa pidi lahkuma ja asendati sakslastega. Ega see isamaaline vaim ei kadunud kuhugi ka enamiku Punaarmees teeninud meeste südames. Minu hea sõber, endine Haimre kooli Ilus on ikkagi isamaa pale, Olen ise riigikaitsetundidest osa saanud direktor Evald Urvast meenutas oma Punaarmees kui sellelt pühkida kõik mis on vale! alates viiendast klassist. Õpetajateks Eesti sõjaväe tegevohvitserid. Lihulas oli õpetajaks teenitud aega ja tööpataljoni õudusi kuni ületulekuni Velikije Luki all. Raamatus “Velikije Valet me tunneme, tõesti kõik teame, hilisem Rüütliristi kavaler Alfons Rebane. Luki” nimetatakse Eesti Korpuse kaotusteks koos ent kas just meie-need pühkima peame? Meis süvenes isamaaline vaim, mis oli aluseks hilisemas võitluses punavõimu vastu kas relvaga haavadesse surnutega 6474 meest. Teadmata kadunuid oli 2020. Needsamad “teadmata Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: käe või metsavennana. kadunud” olidki mehed, kes tulid üle saksa äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! Tolleaegne riigikaitseõpik oli väga heal poolele, et võidelda oma Eesti eest.
    [Show full text]
  • Keskkonnaagentuuri Seirearuanne 2020
    ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2020 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2020 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Inga Jõgisalu Marko Kübarsepp Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 3 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 5 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................13 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................17 PÕDER (ALCES ALCES) ........................................................................................................................... 17 METSSIGA (SUS SCROFA) ...................................................................................................................... 34 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) ............................................................................................................. 47 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) .................................................................................................... 57 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 70 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 78
    [Show full text]
  • Ruumilise Arengu Analüüs
    Rapla Maavalitsus RAPLA MAAKONNAPLANEERING RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS RAPLA 2015 1 Rapla Maavalitsus Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 2 1. PLANEERITAVA ALA LÜHIÜLEVAADE....................................................................................... 2 2. RAPLA MAAKONNA KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES ARENGUDOKUMENTIDES JA UURINGUTES................................................................................................................................. 4 3. MAAKONNAPLANEERINGU ANALÜÜSIKAARDID.................................................................. 19 4. RAPLAMAA RUUMILISE ARENGU PÕHIJOONED.................................................................. 19 SISSEJUHATUS Rapla maakonna ruumiline analüüs on läbi viidud Rapla maakonnaplaneeringu koostamise analüüsietapis, mis eelneb planeeringulahenduse välja töötamisele. Analüüsiga välja toodud trendid on sisendiks maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Ruumilise arengu analüüsi eesmärk maakonnaplaneeringu koostamise juures on anda ülevaade planeeringuala ruumilise keskkonna eripärast nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis ning tulevikusuundumusi mõjutatavatest trendidest. Analüüsi esimeses osas antakse lühiülevaade planeeritavast alast, vaadeldes üldisemalt Rapla maakonna asendit ja looduslikke tingimusi. Analüüsi teises osas toetutakse strateegilistele arengudokumentidele ja uuringutele ning tuuakse välja nende lõikes Raplamaa
    [Show full text]
  • Valtu Spordimajas Korraldatud Allveekabeturniir Püüdleb Guinnessi Rekordite Raamatusse
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Veebruar 2011 Nr 2 (153) Enne sukeldumist korrati allveekabetajatele reeglid veel kord üle ja rekordi püstitamine sai alguse – 53 inimest hakkas basseini põhjas nuppe liigutama. Fotod: AARE HINDREMÄE Valtu Spordimajas korraldatud allveekabeturniir püüdleb Guinnessi rekordite raamatusse 16. jaanuaril 2011 korraldati olid kohale palutud Rapla Rotary Valtu Spordimajas juba teist kor- klubi president ja kirjanik Avo Kull da allveekabeturniiri. Esimene ning Eesti advokatuuri esimees Toomas Vaher. kord oli see 17. jaanuaril 2010. Kohale olid tulnud sukeldujad üle kogu Eesti. Arvutiprogramm Basseini põhjas kabe mängimise valis paarilised ning pärast reeglite idee elluviija on Martti Raavel Rap- üle seletamist võtsid kabetajad end la sukeldumisklubist DiverInside. ujula basseini põhjas 26 mängulaua Mõte selliseks ürituseks tekkis ümber ja asusid pärast kohtuniku sukeldujate seltskonna mõttevahe- poolt raudtoru ja mutrivõtme kokku tusest, mida põnevat veel vee all löömisega antud stardipauku tinast teha saaks. Kuna kabe on hea lihtne nuppe liigutama. Esimene voor mäng, mille igaüks kiirelt selgeks mängiti lõpuni ja kõige pikem õpib, otsustati just selle kasuks. kabematš kestis koguni 25 minutit, Mänguvarustus tehti ise - nupud järgmisteks anti 10 minutit mängu- valati tinast, lauad valmistati plek- le. Kokku peeti 7 vooru. siklaasist. Lisaks kohalikele uudistajatele oli Võistlused viidi läbi 64-ruudulise 3 tundi kestnud Eestis ainulaadset Kabetajad Tiit Tammemägi (vasakul) ja Veljo Konnimois spetsiaalselt vene kabe reeglite järgi. Sel aastal turniiri jäädvustama tulnud ka kaks ürituse jaoks tinast tehtud nuppude ja pleksiklaasist mängulaua ees oli sukeldujate eesmärk püstitada telekaamerat ja hulganisti fotograa- tulemusi tunnistamas. Allveekabeturniiri tulemused leiab sukeldumis- Guinnessi rekord kategoorias „Kõi- fe. Võitjaks kuulutati divemaster klubi DiverInside koduleheküljelt www.diverinside.us ge rohkem inimesi korraga vee all Priit Annusver (Oxygene Tallinn), kabet mängimas”.
    [Show full text]
  • Kumma Küla 765-Aastane!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald
    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Eidapere Lapsed Said Uue Mänguväljaku
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT November 2015 Nr 10 (205) Eidapere lapsed said uue mänguväljaku Eesti piimafarmeritele kuuluv E-Piim ja MTÜ Koos Laste Heaks (endise nimega UNICEF Eesti) viisid juulikuus läbi kampaania, kus igal eestimaa- lasel oli võimalus juustu ja võid ostes toetada laste unistuste täitumist. Ka meie unistasime - uuest mänguväljakust. Ja meie unistused hakkasid täituma. Žürii leidis, et meie mänguvälja- kuprojekt väärib toetust. E-Piima ja MTÜ Koos Laste Heaks eral- datud 2800 euro eest paigaldatigi oktoobrikuu viimastel päevadel uus mänguväljak. Nii üllatas lapsi esmaspäeval, 26. oktoobril kooli ja lasteaeda tulles ees uus mängu- väljak, kus mängurõõmu on saanud nautida juba nii väikesed lasteaiast kui ka veidi suuremad ja päris suured lapsed koolist. Rõõmu jagub kõigile! Täname E-Piima ja MTÜ-d Koos Laste Heaks meie lastele tehtud toreda kingituse eest! Tänulikud lapsed Eidapere lasteaiast ja koolist Mängurõõmu jagub kõigile! Foto: erakogu Kehtna Elamu tegeleb pidevalt joogivee kvaliteedi parendamisega Tarbijad on nurisenud Kehtna m³, pesta trasse läbi tuletõrjehüdran- kvaliteeti, taotles Kehtna Elamu OÜ vaidlustamiseks. Vaiete puudumisel aleviku veekvaliteedi osas, mis tide ja nüüdseks oleme paigaldanud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt on võimalus sõlmida ehitusleping on osaliselt ka õigustatud, kuna kaks pesukaevu, üks Põllu tänava ja (KIK) veebruaris 2015 esimeses alates 24.11.2015, mis on aluseks vees leidub aeg-ajalt hõljumit, teine Ülejõe piirkonda trassi tupikute kaasrahastuse voorus raha Kehtna projekteerimis- ja ehitustööde alus- pesuks. Paigaldada tuleb kaevud aleviku ühisveevärgi ja -kanalisat- tamisel. Hanke kohaselt on Kehtna mis võib ummistada tarbijate veel Oja, Kuuse ja Aiandi tänava sioonitrasside I etapi rekonstruee- aleviku I etapi planeeritud ehitustöö- veefiltreid ja filtrite mittepuhas- tupiktrassidele.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Raplamaa Maakond
    Raplamaa maakond Elanike arv: 37341 Üldkasutatavate raamatukogude arv: 34 Põhilised tegevussuunad Raplamaa raamatukogude aruandeaasta olulisemad tegevussuunad: • lugejateenindus. 2007. aasta lõpuks olid kõik tarkvara kasutavad 33 raamatukogu võtnud kasutusele laenutusmooduli. Kogud on 96% ulatuses sisestatud andmebaasi. • e-teenuste arendamine . e-teenused on kättesaadavad 6 raamatukogu kodulehekülgedel: Rapla KRK, Märjamaa, Eidapere, Kehtna, Lelle, Purku ja 7 raamatukogu: Kodila, Kehtna, Raikküla, Kohila, Käru, Laukna, Vahastu raamatukogublogides. Kõikide raamatukogude andmed on üleval kohaliku omavalitsuse ja Rapla Keskraamatukogu kodulehel. Näiteks on Kohila raamatukogu kohta olemas info valla kodulehel: http://www.kohila.ee ja raamatukogu blogis http://www.kohilaraamat.blogspot.com . Rapla Keskraamatukogu koduleht aadressiga www.raplakrk.ee on aktiivselt kasutatav. Seda vaadati 8001 korda ehk 2007.a. on veebilehte külastatud 14,5 % mullusest rohkem, mis teeb keskmiselt 22 korda päevas. Lehte täiendatakse ja uuendatakse pidevalt. • kasutajakoolitus. Kehtna raamatukogu juhataja Maie Kalmiste aruanne võtab kokku maaraamatukogude töö selles valdkonnas: „Jätkuvalt püüame kasutajate infokirjaoskust arendada, kasutajakoolitus hõlmab kogude ja teenuste tutvustust uutele kasutajatele, e-raamatukogu ja elektrooniliste andmekogude kasutamise õppusi nii individuaalse konsulteerimise kujul kui raamatukogutundides. Rapla Keskraamatukogus jätkus andmebaasi Urram ning teiste e-andmebaaside tutvustamine. Osaleti Balti raamatumessil, kus tutvustati
    [Show full text]
  • KEHTNA VALLA AJALEHT Nr
    VallaVallaValla VaatlejaVaatlejaVaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 7 (120) 22. detsember 2007 Head jõulurahu Teile, armas vallarahvas! Meie unistused ja soovid saavad teoks nii algaval aastal kui ka edaspidi. Selleks meile kõigile meelekindlust, ligimesearmastust, tugevat tervist ja usku tulevikku! „Eesti on meie oma riik, meie vanemate ja vanavanemate looming, meie endi õnn ja rõõm. Ainult meile endile, meile kõigile, kuulub privileeg ja samas kohustus otsustada, kuidas me edasi läheme ja millise Eesti me oma lastele pärandame. Tehkem Eesti ühiselt suuremaks.” Sellise sõnumiga asus 2006 aastal ametisse Eesti Vabariigi President Toomas Henrik Ilves 01.01.2008 Kui Eesti võitis 16 aastat tagasi oma iseseisvuse, ilmutasime me suurt kannatamatust. Me suutsime kannatada ja Eestist sai selline riik, nagu me seda täna näeme. Oleme saanud Euroopa Liidu ja NATO kell 00.15 liikmeks. Me saame olla uhked oma riigi üle. Ka vald on selle ajaga muutunud märkimisväärselt. Kehtna klubis Tugevnenud on ühtekuuluvustunne, ettevõtlus, kasvanud on perede sissetulekud. Väärtustatakse oma. Hoidkem kokku ja ärge olge pahatahtlikud ükstese suhtes. Käesoleval aastal on paljudesse võimalus tantsida, juua peredesse Kehtnas jõudnud puhas ja kvaliteetne joogivesi. Veeprojekti alustati sel kuul ka Keava pokaal shampust alevikus. Turvalisuse tagamiseks liikluses on ehitatud valgustatud kergteid. Loome uusi võimalusi ja öelda üksteisele alus-, huvi- ja põhihariduse kättesaadavuse tagamiseks. Enamikel peredel vallas on võimalus liituda internetiga. Me oleme täisväärtuslikud eurooplased. Et meie elu kaasajastuks, on vaja mõistmist, HEAD UUT AASTAT! sallivust ja eriti hoolivust. See on meie igaühe, iga üksikisiku ja tervikuna kogu ühiskonna teha. Piletid Hoolivus. Mis muu kui igapäevane hoolivus on kas või see, kui me ei istu purjuspäi või väsinult autorooli ega ohusta sellega ei enda ega kaaskodanike elusid.
    [Show full text]