Raplamaa maakond
Elanike arv: 37341 Üldkasutatavate raamatukogude arv: 34
Põhilised tegevussuunad Raplamaa raamatukogude aruandeaasta olulisemad tegevussuunad: • lugejateenindus. 2007. aasta lõpuks olid kõik tarkvara kasutavad 33 raamatukogu võtnud kasutusele laenutusmooduli. Kogud on 96% ulatuses sisestatud andmebaasi. • e-teenuste arendamine . e teenused on kättesaadavad 6 raamatukogu kodulehekülgedel: Rapla KRK, Märjamaa, Eidapere, Kehtna, Lelle, Purku ja 7 raamatukogu: Kodila, Kehtna, Raikküla, Kohila, Käru, Laukna, Vahastu raamatukogublogides. Kõikide raamatukogude andmed on üleval kohaliku omavalitsuse ja Rapla Keskraamatukogu kodulehel. Näiteks on Kohila raamatukogu kohta olemas info valla kodulehel: http://www.kohila.ee ja raamatukogu blogis http://www.kohilaraamat.blogspot.com . Rapla Keskraamatukogu koduleht aadressiga www.raplakrk.ee on aktiivselt kasutatav. Seda vaadati 8001 korda ehk 2007.a. on veebilehte külastatud 14,5 % mullusest rohkem, mis teeb keskmiselt 22 korda päevas. Lehte täiendatakse ja uuendatakse pidevalt. • kasutajakoolitus. Kehtna raamatukogu juhataja Maie Kalmiste aruanne võtab kokku maaraamatukogude töö selles valdkonnas: „Jätkuvalt püüame kasutajate infokirjaoskust arendada, kasutajakoolitus hõlmab kogude ja teenuste tutvustust uutele kasutajatele, e raamatukogu ja elektrooniliste andmekogude kasutamise õppusi nii individuaalse konsulteerimise kujul kui raamatukogutundides. Rapla Keskraamatukogus jätkus andmebaasi Urram ning teiste e andmebaaside tutvustamine. Osaleti Balti raamatumessil, kus tutvustati raamatukogude andmebaase külastajatele. • lastetöö. Rapla Keskraamatukogus alustati projektiga „ Eelkooliealised lapsed raamatukokku”. Käivitati ürituste sari mudilastele. 1.1 Arendustegevus Arendustegevuses tuuakse välja: • Wifi leviala tekitamist raamatukokku. 2007 aastal on Wifi 12 raamatukogus. Rapla Keskraamatukogus eraldati andmete turvamiseks tööliin üldkasutatavast AIP ja WiFi liinist. • raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) kiiret arendamist. • kodulootöö on tõusnud tähelepanu keskmesse Kohilas, Märjamaal, Inglistes, Kabalas, Kehtnas, Kivi Vigalas, Kodilas, Kärus, Lelles. Anne Idvand, Eidapere raamatukogu juhataja, on koostanud raamatukogu kodulehekülje, http://raamatukogu.eidapere.ee ja pidanud oluliseks tutvustada seal raamatukogu ja kodukandi ajalugu. Eesti Riigiarhiivist on tellitud ja lisatud kodulehele digikoopia Eidapere Klaasivabriku Rahvaraamatukogu Seltsi 1922. a Põhjuskirjast. Kodulehel on välja pandud fotokogu Eidapere ajaloost (Eidapere virtuaalmuuseum) kuues alajaotuses: Eidapere klaasivabrik, raudtee, kodukandi vaated, seltiselu, kool, siit sealt. Momendil on üles laetud 325 fotot koos kommentaaridega. • raamatukogu sisetöö . Raamatukogu sisetöös keskenduti avakogude laiendamisele, uue paigutusskeemi väljatöötamisele, kogude korrastamisele, viidasüsteemi uuendamisele Rapla Keskraamatukogu, Märjamaa, Eidapere, Härgla, Käru, Laukna, Purku. • arhiivide korrastamine oli käsil Märjamaa, Alu, Ingliste, Juuru, Keava, Raikküla, Teenuse, Varbola raamatukogudes. • infotehnoloogilise keskkonna kaasajastamine jätkus Rapla Keskraamatukogus. Soetati uus koopiamasin, kontorikombain faks, sülearvuti, dataprojektor, kaks ekraani, elektriline ja kolmjalg, uuendati AIP arvuteid ja monitore, muretseti juurde kolm uut arvutit personalile. Kõik arvutid viidi üle XP operatsioonisüsteemile, osteti Photoshopi tarkvara jne. Raamatukogus on tänaseks kõigiti kaasaegne infotehnoloogiline riistvara. • koostöö. Rapla Keskraamatukogu tegi koostööd täiendkoolituse osas Läti, Leedu ja Soome kolleegidega. Koostöö süvenes maakonna koolide, asutuste ja kolmanda sektoriga. 2. Juhtimine 2.1 Struktuur, töökorraldus Raamatukogude võrk on Rapla maakonnas viimase 10 aasta jooksul püsinud muutumatuna. 2007. aastal töötas maakonnas 34 rahvaraamatukogu, neist 1 maakonna keskraamatukogu ja 33 külaraamatukogu. Osalise tööajaga (koosseis 0,5) töötasid Järlepa, Vahastu, ja Päärdu raamatukogud. 2007. aastal suurenes koosseis Märjamaa valla Märjamaa raamatukogus 1,0, Valgu raamatukogus 0,5, Kohila valla Hageri raamatukogus 0,5 ja Kaiu valla Kuimetsa raamatukogus 0,25 ametikoha võrra. Valgu raamatukogu juhataja Ave Kusmini aruandest: ”Suurenes raamatukogu lahtiolekuaeg 35 tunnilt nädalas 39 tunnile. Samuti võimaldas koosseisu suurendamine raamatukogu avatuna hoida juhataja puhkuse ajal ja laupäeviti. 2007. aastal oli Valgu raamatukogu avatud 253 päeva, (2006. aastal oli lahtiolekupäevade arv 218.).” Koosseisude suurendamine on võimaldanud raamatukogude lahtiolekuaegu pikendada. Lahtiolekuaegu muutsid 6 raamatukogu . Eidapere raamatukogu juhataja Anne Idvand: “2007. a oktoobrist toimus muudatus raamatukogu lahtiolekuaegades. Teisipäeviti on raamatukogu lahti alates kella 8 hommikul. Puhkuse ja õppepäevade ajal töötas raamatukogus asendaja.” Rapla Keskraamatukogu on alates 2006. aastast kahel suvekuul avatud laupäeviti ja see on suurendanud raamatukogu kasutamist. 2007. aastal oli keskraamatukogu avatud 298 päeval, 2006 .a. 279 päeva. Rapla Keskraamatukogu struktuuris muudatusi ei olnud. 2.2 Raamatukogude tegevust reguleerivad dokumendid Raamatukogude tegevust reguleerivad dokumendid on viidud vastavusse kehtiva seadusandlusega kõikides maakonna raamatukogudes v.a. Kaiu valla raamatukogud. Kaiu raamatukogu juhataja Külli Kahl`i aruandest: ”Hetkel on antud dokumendid uuendamisel ja kinnitamisel Kaiu valla volikogus.” Märjamaa raamatukogus viidi läbi töökeskkonnaalane riskianalüüs, kinnitati ohutusjuhendid, töökeskkonnaalased sisekontrollidokumendid jne.
2 Rapla Keskraamatukogu põhimäärus kinnitati 12. novembril ja kasutamise eeskiri 27. novembril. Uues põhimääruses toodi välja raamatukogu ülesanded valla keskraamatukoguna. 2.3 Nõukogud Raplamaa 6 raamatukogu juurde on moodustatud nõukogu. Kohila raamatukogu juhataja Kristiina Aspergi aruandest: “Raamatukogu nõukogu töö on seiskunud. Raamatukogu küsimusi (uus põhimäärus, kasutamise eeskiri ja töötajate palgad) on arutanud volikogu kultuurikomisjon.” Viivi Hallik, Märjamaa raamatukogu juhataja, loodab nõukogu tööst tuge: „2007. aasta novembrikuus jõudsime lõpuks 5 liikmelise raamatukogu nõukogu moodustamiseni, kuhu lisaks raamatukogu ja valla esindajale kuulub 3 lugejaskonna esindajat. Detsembri alguses toimus esimene nõukogu koosolek. Päevakorras oli raamatukogu 2008. aasta eelarve projekti läbivaatamine.” Rapla Keskraamatukogul on nõukogu loomine päevakorral 2008. aastal. Raamatukogude nõukogude tegevuse tulemused ei ole märkimisväärsed. 2.4 Töö koordineerimine ja koostöösuhted Raamatukogud ja kohalik tasand . Anne Idvand ja Ave Kusmin toovad välja maaraamatukogude koostööpartnerid kohalikul tasandil ja annavad hinnangu koostöösuhetele. Anne Idvand Eidapere raamatukogust: “Jätkuvalt on hea koostöö vallavalitsuse, keskraamatukogu ja teiste maakonna raamatukogudega.” Ave Kusmin Valgust: “Koostöö on hea Sillaotsa Talumuuseumi, Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsiga, Valgu rahvamajaga.” 26 raamatukogu aruandest võib lugeda, et on hoogustunud koostöö valla ajalehega: ülevaateartiklid raamatukogutööst, uute raamatute tutvustamine jne. Raplamaa suurvaldade Kehtna, Märjamaa ja Rapla raamatukogud on hakanud üha rohkem tegema koostööd kõigis töövaldkondades. Jätkuvalt on probleemiks vähene koostöö koolide ja kooliraamatukogudega. Selle toimimiseks peavad motiveeritud olema mõlemad osapooled. Rapla Keskraamatukogu ja maakonna raamatukogud . Rapla Keskraamatukogu töötajad külastasid maakonna raamatukogusid kohtadel 42 korral. Raamatukogusid ja omavalitsusi nõustati järgmistes küsimustes: raamatukogu tööd reguleerivate dokumentide ja eelarvete koostamine, kogude paigutamine ja puhastamine, komplekteerimine, inventuuride läbiviimine, raamatukogu uute ruumide planeerimine ja projekteerimine. Maakonna raamatukogudega suhtlemiseks kasutame Intranetti ja selline info edastamise vorm toimib hästi. Rahvusvahelised suhted. Rapla Keskraamatukogu allkirjastas 2007. a. maikuus kolmepoolse koostööleppe Läti Vabariigi Madona Rajooni Raamatukogu ja Leedu Anikšćiai Rajooni Raamatukogu vahel. 3. Eelarve kasutamine 3.1. Eelarve Raamatukogu 2006 2007 muutus (+-) muutus % 1 2 3 4 5 Linna/maakonna 12008 16230 +4222 35% raamatukogude eelarve kokku
3 Sh Keskraamatukogu 2916 3247 +331 11% Maakonnas üldiselt oli eelarve tõus märkimisväärne 35%. Eelarve tõus tulenes eelkõige uute renoveeritavate ruumide investeeringutest ja personalikulude kasvust. Keskmine personalikulu kasv oli 6% Maakonnas kasvas eelarve enam Kohila raamatukogus, kus see suurenes 277,6% võrra. Renoveeritava raamatukogu hoone ostule kulus 2,2 milj. krooni. Koosseisud ja töötasud vaadati üle Märjamaa vallas, mille tulemusena Märjmaa raamatukogu eelarve tõusis 54%. Rapla Keskraamatukogu eelarve kasv oli 11%. Tõusu moodustasid infotehnoloogia ja personalikulud. 3.1 Lisafinantseerimine Raamatukogu 2006 2007 muutus (+-) % tuludest 2006 1 2 3 4 5 Linna/maakonna 59 187,0 +128 0,4% raamatukogude lisafinantseerimine kokku Sh keskrmtk 29 14 15 0,4 Kultuuriministeerium eraldas 2007. aastal neljale maaraamatukogule inventari soetamiseks 164 000 krooni (2006. 125000). Rapla Keskraamatukogu sai Kultuurkapitalilt 14000 krooni, millega toetati maakonna raamatukogude õppereisi Soome. 3.2 Täienduskoolitus Raamatukogu 2006 2007 muutus(+-) % jooksevkuludest 1 2 3 4 5
Linna/maakonna 155,8 +51,1 1,2% 104,7 raamatukogude täienduskoolituskulud kokku Sh keskrmtk 15 19 +3 0,6 Keskmiselt oli ühe raamatukoguhoidja kohta täienduskoolituseks 2400 krooni. Kehtna valla Valtu raamatukogu juhataja Luule Bortnikova peab oluliseks omavalitsuse suhtumist täiendkoolitusse. Kahe töötajaga Valtu raamatukogul oli aruandeaastal eelarves koolituseks 13000 krooni. Riigieelarvest kulutati maakonna raamatukogutöötajate täienduskoolituseks 5000 krooni. Maakonnaraamatukogu esitas omavalitsustele koolituskulude arveid 18864 krooni eest. See teeb keskmiselt 571 krooni raamatukogu kohta. Jätkuvalt on maakonna keskraamatukogus korraldatav koolitus maaraamatukoguhoidjale kõige odavam ja kättesaadavam. Rapla Keskraamatukogu täendkoolitusele kulunud summa ühe erialatöötaja kohta oli 1500 krooni. 4. Raamatukogu haldusjuhtimine 4.1 Haldustegevus Haldustegevuses tuuakse välja valdavalt infotehnoloogiale tehtavad kulutused: 2007. aastal oli külaraamatukogul eelarves IT le keskmiselt 17,4 tuhat krooni. Näiteks ostis
4 Kivi Vigala raamatukogu AIP i kaks arvutikomplekti summas 18779 krooni, Järvakandi raamatukogu vahetas välja AIP i arvutite monitorid ja soetas uue arvutikomplekti, Alu raamatukogu ostis printer koopiamasina jne. Raamatukogude materiaal tehniline baas paraneb aasta aastalt. 2007. aastal on koopiamasinad olemas maakonna 30 l raamatukogul, viis aastat tagasi 12 l. Kehtna vald eraldas lisaeelarvest Valtu raamatukogule 43485 krooni, riiulite soetamiseks. 4.1.1 Raamatukogu ruumid
Raamatukogu Teostatud tööd aasta Kulutused nimi (uued ruumid, kap. Kokku Finantseerimisallika järgi remont, san. remont) Riigilt Omavalitsuselt Muudest allikatest 1 3 4 5 6 7 Ingliste Ruumide 85,0 0 85,0 0 laiendamine Kohila Renoveeritava hoone 2,2 milj. 0 2,2 milj. 0 ostmine raamatukogule Keava Akende vahetus 28,0 0 28,0 0 Kuusiku Ahju ehitamine 50,0 0 50,0 Käru Remont 25,0 0 25,0 0 Vana Vigala Uued ruumid 768,0 445 323 0 Kokku 3,156 milj. 445,0 2,711 milj. 0 Kohila vald ostis 2,2 milj. krooni eest raamatukogule endise ait kuivati hoone, mille renoveerimiseks esitati projekt KOIT programmist raha taotlemiseks. Vigala valla Vana Vigala raamatukogus paranesid tingimused kasutajatele ja töötajale. Ingliste raamatukogu laienes ja kasulik pind suurenes 51 ruutmeetrilt 110 le. Jätkuvalt töötavad Kohila, Märjamaa ja Kehtna raamatukogu rasketes tingimustes. Maie Kalmiste Kehtna raamatukogu juhtaja aruandest „ ...olen töötanud pikka aega Märjamaal, mida peetakse maakonna kõige halvemates tingimustes töötavaks raamatukoguks. Võin julgesti öelda, et veel hullem on olukord Kehtnas. Lugeja jaoks on äärmiselt ebasobiv asukoht kolmandal korrusel ning raamatukokku viiva eraldi sissekäigu puudumine.” Rapla Keskraamatukogu 11 aastat tagasi ehitatud hoone ei vasta kaasaja nõuetele. Raamatukogu kogud on kasvanud ja ei mahu olemasolevale pinnale ära, puuduvad tingimused perioodika ja teavikute erilaadide hoidmiseks ja lugejale kättesaadavaks tegemiseks, hoidla tingimused ei vasta nõuetele. Raamatukogu füüsiline keskkond ei ole lapsesõbralik, napib ruumi, vähe on mõeldud erivajadustega inimestele. 5. Personali juhtimine ja areng 5.1 Ülevaade täienduskoolitusest (temaatika, korraldaja ja osavõtjate arv) Tabelis on toodud täienduskoolitused, mille maht on vähemalt 6 akadeemilist tundi ja koolituse läbimise kohta on olemas tõend või tunnistus. Raamatukog Koolituste arv Koolitustundide arv Raamatuko u nimi guhoidjate arv, kes osalesid täienduskoo litusel
5 1 2 3 4 Rapla KRK Eesti Rahvusraamatukogu Eesti kirjandus 8 tundi 3 Eesti Rahvusraamatukogu Iga suur algab väikesest 24 tundi 1 TJO konsultatsioonid Strateegilise juhtimise koolitusprogramm 1 raamatukogude direktoritele 32 tundi Tallinna Keskraamatukogu Laste teenindus raamatukogus 5 tundi 1 ERÜ Tea, mida loed 6 tundi 2 Eesti Rahvusraamatukogu Kutsekoolituse II moodul (info ja 1 kommunikatsiooonitehnoloogia ) 60 tundi Eesti Rahandusministeerium Riigihangete seaduse koolitus 4 tundi 2 ERÜ Teemaveebi koolitus 8 tundi 1 ERÜ Tea, mida loed 6 tundi 1 TÜ Viljandi Lasteraamatukogutöötajate 1 Kultuuriakadeemia suveakadeemia 24 tundi Järvakandi TÜ Viljandi Suveakadeemia 48 tundi 1 Kultuuriakadeemia ERÜ Teemaveebi koolitus 8 tundi 1 Rahvakultuuri Arendus ja Elukestev õpe 72 tundi 1 Koolituskeskus Kohila Lemuuria OÜ Aktuaalsed probleemid personalitöös 6 1 tundi ERÜ Teemaveebi koolitus 8 tundi 1 Tallinna Ülikool Korrektne kirjakeel 6 tundi 2 Rapla Keskramatukogu Arvutikoolitus 10,5 tundi 1 Märjamaa ERÜ Teemaveebi koolitus 8 tundi 1 Vastus Täiendõppe Kool Aktuaalne tööõigus. Töösuhete korrektne 1 dokumenteerimine 8 tundi Eesti Rahvusraamatukogu Avalik esinemine. “Väljendu vabalt ja 1 Koolitused veenvalt” 24 tundi TÜ Viljandi Lasteraamatukogutöötajate 1 Kultuuriakadeemia suveakadeemia 24 tundi Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 1 rakendamine raamatukogu töös 12 Sõidukoolitus OÜ Ettevõtete ja asutuste esmaabikoolitus 1 16 tundi TLÜ Infotöö Keskus Korrektne kirjakeel…8 1 Eesti Rahvusraamatukogu Infoteaduse teabe ABC 6 tundi 1 Alu Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 2 rakendamine raamatukogu töös 12 tundi Eidapere Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 1 rakendamine raamatukogu töös 12 tundi Hageri Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 1 rakendamine raamatukogu töös 12 tundi Hagudi TLÜ Infotöö Keskus Eetika ja suhted tundi 1 ERÜ Tea, mida loed 6 tundi 1 ERÜ Teemaveebi koolitus 8 tundi 1 ERÜ Kooliraamatukoguhoidja teabepäev 6 1 tundi Merlecons ja KO OÜ Õpilasele tasuta antud õppevahendi 1 tagastamine koolile 8 tundi Haimre Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 1
6 rakendamine raamatukogu töös 12 tundi Härgla 0 ,0 0 Ingliste TÜ Viljandi Suveakadeemia 48 tundi 1 Kultuurikolleakadeemia Juuru Eesti Rahvusraamatukogu Standardid – mis ja milleks? 6 tundi 1 Tallinna Ülikool Infootsing Internetis: otssisüsteemid 6 1 tundi Järlepa 0 0 Kabala Eesti Rahvusraamatukogu Väljendu vabalt ja veenvalt 24 tundi 1 ERÜ Teemaveebi koolitus 8 tundi 1 Kaiu Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 1 rakendamine raamatukogu töös 12 tundi TLÜ Infotöö Keskus Korrektne kirjakeel…8 tundi 1 Keava 0 0 Kehtna TLÜ Infotöö Keskus Enesemotivatsioon 8 tundi 1 TLÜ Infotöö Keskus Tulemusjuhtimine raamatukogus, 1 strateegia, aruandlus, ja planeerimine 8 tundi Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 1 rakendamine raamatukogu töös 12 tundi Kivi-Vigala ERÜ Teemaveebi koolitus 8 tundi 1 Kodila ERÜ Teemaveebi koolitus 8 tundi 1 Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 1 rakendamine raamatukogu töös 12 Kuimetsa Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 1 rakendamine raamatukogu töös 12 Kuusiku Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 1 rakendamine raamatukogu töös 12 TÜ Viljandi Suveakadeemia 48 tundi 1 Kultuuriakadeemia Käru ERÜ Teemaveebi koolitus 8 tundi 1 Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 1 rakendamine raamatukogu töös 12 Eesti Väitlusselts Argumenteerimine ja läbirääkimine 12 tundi Laukna Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 1 rakendamine raamatukogu töös 12 Lelle ERÜ Teemaveebi koolitus 8 tundi 1 Purku ERÜ Teemaveebi koolitus 8 tundi 1 Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 1 rakendamine raamatukogu töös 12 Päärdu TLÜ Infotöö Keskus Kõik vajalik Wordist 6 tundi 1 Raikküla Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 1 rakendamine raamatukogu töös 12 tundi TLÜ Infotöö Keskus Elektrooniline dokumendivahetus 6 tundi 1 Sipa TLÜ Infotöö Keskus Kõik vajalik Wordist 6 tundi 1
Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 1 rakendamine raamatukogu töös 12 Teenuse Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 1 rakendamine raamatukogu töös 12 TLÜ Infotöö Keskus Infootsing Internetis 6 tundi 1 Vahastu TLÜ Infotöö Keskus Korrektne kirjakeel…8 tundi 1 Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 1 rakendamine raamatukogu töös 12
7 Valgu TLÜ Infotöö Keskus Korrektne kirjakeel…8 tundi 1 ERÜ Teemaveebi koolitus 8 tundi 1 ERÜ Tea, mida loed 6 tundi 1 TÜ Viljandi Suveakadeemia 48 tundi 1 Kultuuriakadeemia Valtu Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 2 rakendamine raamatukogu töös 12 tundi TÜ Viljandi Kultuurikolledz Suveakadeemia 48 tundi 1 Rahvakultuuri Arendus ja Elukestev õpe 72 tundi 1 Koolituskeskus Eesti Rahvusraamatukogu Kutsekoolituse II moodul (info ja 1 kommunikatsiooonitehnoloogia ) 60 tundi Vana-Vigala Rapla Keskraamatukogu Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia 1 rakendamine raamatukogu töös 12 tundi Varbola ERÜ Teemaveebi koolitus 8 tundi 1 TÜ Viljandi Suveakadeemia 48 tundi 1 Kultuuriakadeemia Heal tasemel koolitust pakub TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia oma suveakadeemiatega, milles osales 8 raamatukogutöötajat. 5.3 Erialahariduse omandamine Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias omandab haridust kuus töötajat, Tallinna Ülikoolis õpib bakalaureuseõppes kaks töötajat ja TÜ Haapsalu Kolledžis üks töötaja. 2007. aastal läbis kutsekoolituse üks inimene. Kutseõppes õpib 2 töötajat. Kutsekvalifikatsiooni III aste on omistatud 22 raamatukoguhoidjale ja IV aste 13 raamatukoguhoidjale. 5.4 Maakonnaraamatukogu osa koolituse korraldamisel Rapla Keskraamatukogu korraldas maakonna raamatukogutöötajatele kuus erialase koolituse päeva, kaks õppesõitu, ühe koolitusreisi ja 12 tunnise arvutikoolituse. Erialasel täienduskoolitusel keskendusime informatsiooni korraldusele veebikeskkonnas. Kuulasime loengut “e mõisted raamatukogude kodulehtedel” (lektor Sirje Nilbe). Arvutikoolituse teemad olid: on line töövahendid, piltide töötlemine ja avaldamine veebis, mis on blogi ja kuidas seda kasutada oma töös (õpetaja Peeter Linnamäe, maht 12 tundi). Helve Lehtmaa Laukna raamatukogu juhataja kommentaar: “…koolituste käigus õppisin kasutama digikaamerat, tegema pilditöötlust, koostama veebialbumit ja tegema blogi.” Tööd jätkas kirjanduslik õpiring: uusi raamatuid tutvustasid komplekteerimisosakonna töötajad; raamatu uudiseid Krista Kaeralt kirjastusest Varrak; Sirje Karilt Maalehe kirjastusest. Kokku 8 tunni ulatuses. Viisime läbi kaks õppesõitu: “Kodulooline Raplamaa”, mille raames külastasime Kaiu valla Kuimetsa, Vahastu ja Kaiu raamatukogusid, kohtusime vallavanemaga, tutvusime kultuuriväärtustega ja õppereisi Tallinna käisime Euroopa Liidu Majas, Stenbocki majas ja Jüri raamatukogus. 28. 30.08. leidis aset 3 päevane õppe ja koolitusreis Soome. Tutvusime Nurmijärvi valla raamatukogudega, Soome raamatukogunduse arengusuundadega, ajaloo ja kultuuriga. Raplamaa omavalitsuste kultuuri ja haridusnõunikele jagasid teabepäeval erialast teavet Kultuuriministeeriumi nõunik Meeli Veskus (“Rahvaraamatukogude seaduse muutmise seadus”) ja ERÜ kutsekomisjoni liige Katrin Niklus ( „ Kutsestandard”).
8
6. Kogud Kogude kujundamine . 2007. aastal osteti Raplamaa raamatukogudele teavikuid 2596882 krooni eest. Riik toetas ostmist 2007. aastal 1162336 krooniga, kohalikud omavalitsused 1566824 krooniga. Osteti 19358 eksemplari (4363 nimetust). Valdav enamus ostetud teavikutest oli eesti keeles, maakonnas tervikuna osteti võõrkeelset kirjandust ainult 4,3%, Rapla Keskraamatukogus moodustasid võõrkeelsed 12% ja Kohila Aleviraamatukogus 7,5% ostetud raamatute koguarvust. Auviste ja elektrooniliste teavikute osakaal Raplamaal oli 2,5% ostude koguarvust. 56,4% ostetud raamatutest moodustas ilu ja lastekirjandus. Maakonnas keskmiselt sai iga raamatukogu juurde 702 teavikut (neist 641 raamatut), külakogud keskmiselt 585 (529 raamatut), aga viimaste hulgas oli 8 raamatukogu, kuhu lisandus aasta jooksul alla 300 eksemplari uusi raamatuid (s.o. 27% külaraamatukogudest). Iga maakonna elaniku kohta lisandus kogudesse seega 0,6 uut raamatut. Teaviku maksumus. Teaviku keskmiseks maksumuseks oli 134,15 krooni (2006 – 123,1; 2005 – 116,6; 2004 – 111,3). See võrdlus näitab ilmekalt teaviku hinna tõusu nelja aasta jooksul. Riigilt sai iga maaraamatukogu 2007. aastal keskmiselt 28,8 tuhat krooni (maakonna keskmine 34,1 tuhat krooni), omavalitsustelt laekus teavikute ostmiseks keskmiselt 51,8 tuhat krooni külakogu kohta (maakonna keskmine 60,9 tuhat). Riik andis 2007. aastal raamatute soetamiseks 31 krooni ühe elaniku kohta ja kohalikud omavalitsused 56 krooni elaniku kohta. Seega kõik Raplamaa omavalitsused v.a. Kohila, annavad raamatute ostmiseks rohkem raha kui riik. Näiteks Käru vald ~79, Juuru vald ~73, Vigala vald ~59 krooni elaniku kohta . Aruandeaastal lisandus maakonna raamatukogudesse annetustena 101969,74 krooni eest 1721 eksemplari teavikuid, neist võõrkeelseid 257 eksemplari ja erilaadilisi 114 eksemplari. Annetused moodustasid 3,8% lisandunud eksemplaridest. Komplekteerimissummad . Enamik raamatukogutöötajaid kurdab rahapuuduse üle. Summad ajakirjanduse tellimiseks on raamatukogude eelarvetes erinevad. Näiteks Härgla ja Kuimetsa raamatukogudel 7,0 tuhat krooni, samas Kivi Vigalas 15,0 tuhat krooni, ja Vana Vigalas 14,0 tuhat krooni, maakonnas keskmiselt 13,5 tuhat krooni. Maaraamatukogud on seisukohal, et oleks otstarbekas, kui riik rahastaks rahvaraamatukogude jaoks näiteks ajalehe “Sirp”, ajakirja “Raamatukogu” ja lastekirjanduse almanahhi “Nukits “ tellimist. Kogude kasutatavus . Raamatu ringlus maakonnas 2007. aastal oli 0,7; ilu ja lastekirjandusel 0,6 (55,8% laenutustest moodustasid ilu ja lastekirjandus). Võõrkeelse kirjanduse laenutusi maakonnas keskmiselt 3,3%: Kehtnas 4,2%, Raplas 6,4%, Järvakandis 6,6%, Kohilas 9,2%, enamus neist venekeelsed. Võõrkeelse kogu ringlus maakonnas oli 0,5%. Perioodika laenutused maakonnas keskmiselt moodustasid 17,9%, Rapla KRK s 3%, külaraamatukogudes 22,3%. Maakonnas kustutati keskmiselt 554,7 eks, maaraamakogudes 472,2 ( kolm kogu ei kustutanud üldse, üheksa kogu kustustas alla 100 eksemplari). Teavikute erilaadid . Maakonna raamatukogud on huvitatud helisalvestiste ja filmide ostmisest oma kogudesse. Maapiirkondades ei ole kinosid ega videolaenutusi ja nõudlus filmide ja muusika laenutamise vastu on kohtadel olemas. Kohila, Eidapere, Ingliste, Varbola ramatukogu juhatajad toovad välja, et hulk kasutajaid tuleb raamatukokku just
9 filmide pärast. Muusika kuulamise ja filmide vaatamise võimalused paljudes raamatukogudes kohapeal puuduvad. Erilaadide komplekteerimist häirib puuduv seaduslik tugi nende laenutamisele. Probleem on erilaadiliste teavikute kohta info hankimisega. Helisalvestisi, videofilme jm. pakub oma valikus regulaarselt vaid TEEK, vähesel määral ETV ja Rahva Raamat. Internetist leiab infot, aga selle läbitöötamine, süstematiseerimine on aeganõudev. Maakonna raamatukogude kogusid komplekteerides oleme seisukohal, et nii kaua kui laenutamise suhtes pole selgust, pole mõtet auviste komplekteerimise põhimõtetega tegeleda, tellimiseks erinimekirju koostada vms.. Mitmed maaraamatukogud ostavad ise oma kogusse uusi filme ja heliplaate. Käru raamatukogu juhataja Ilme Säde märgib ära vajaduse õpetada nii lugejatele kui raamatukogutöötajatele uute meediatehnikate kasutamise oskust, et inimesed tunneksid arvutis CD ROMi, CD de ja DVD de kasutamise võimalusi. Informatsioon uute teavikute kohta . Info uute teavikute kohta liigub hästi ja jõuab raamatukogudesse operatiivselt. Probleemiks on saamas raamatute trükiarv üha sagedamini oleme olukorras, et ilmumisinfo raamatu kohta jõuab raamatukokku samal ajal, kui tiraaž on läbi müüdud. Raamatukogud märgivad oma aruannetes, et erinevad kirjastajad annavad välja samateemalist liigikirjandust, kuid osa teemasid on katmata. Lugejad nõuavad pidevalt uusi raamatuid. Siin on raamatukogutöötajal kindlat meelt tarvis, osasid teavikuid õnnestub aja möödudes allahindlustelt osta. Raamatukogu peab komplekteerima oma kogu nii, et igale ostetud teavikule oleks kasutaja praegu ja tulevikus. 2007.a. tuli Rapla Keskraamatukokku juurde 4573 teavikut, see on 555 ühikut mullusest rohkem. Kustutati 3277 teavikut. Kogu suurus 2007.a. lõpul oli 81643 teavikut. Komplekteerimise prioriteetideks on Eesti ja Eesti aineline kirjandus, teatmekirjandus, õppimist toetav kirjandus, laste ja noorsookirjandus. 2007.a. komplekteeritud teavikutest moodustasid 94,7 % raamatud, arvele tulnud perioodika aastakäigud moodustasid 2,5% ja auvised 2,9%. Komplekteeritud raamatutest oli 49,9 % ilu ja lastekirjandusest ning 50,1 % teaduskirjandust. Kõikidest teavikutest moodustab komplekteeritud ilu ja lastekirjandus 42,6 %. Võõrkeelne kirjandus moodustab komplekteeritud raamatutest 14,4 %. 7. Kataloogitöö Elektronkataloog Kõik Raplamaa 33 raamatukogu, kus kasutatakse tarkvara, laenutavad elektrooniliselt. 2008 aasta algul ostis Vigala vald Päärdu raamatukogule tarkvara URRAM. Seega on kõigis 34 raamatukogudes kasutusel tarkvara, 33 l on kasutusel tarkvara URRAM ja ühel RIKS. Päärdu raamatukogu kogu (6793) sisetatakse URRAM isse 2008 aasat lõpuks. Rapla Keskraamatukogu kogu kajastub 100 % elektronkataloogis. Sisestamine lõpetati 2005.a. 8. Raamatukoguteenused 8.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine Avaliku teabe kättesaadavaks tegemiseks on Rapla maakonna rahvaraamatukogudel 75 arvutit. Soovijaid abistatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebilehekülgedele juurdepääsu saamisel, otsingute tegemisel Riigi Teataja andmebaasist. Raamatukogude juhatajad toovad välja, et AIP’i kasutamine on 2007. aastal võrreldes eelmise aastaga tunduvalt vähenenud. Lisandunud on uusi interneti ühenduse pakkujaid ja
10 kodanikud on soetanud isiklikke arvuteid. Maapiirkondades on avatud noortekeskusi ja päevakodusid, kus on internetiühendusega arvuti kasutamise võimalus. Raamatukogudes on kättesaadavad paberkandjal vallavolikogu koosolekute protokollid ning nendega kaasnevad seadusandlikud aktid. Rapla Keskraamatukogu sai Hansapangalt arvutikomplekti, mille kasutajate sihtrühmaks on seeniorid ja see leiab pensionäride seas aktiivset kasutamist. 8.2 Raamatukogu kasutamine Hõlve 2005 37769 38,1 2006 37341 37,2 2007 37341 36,9 Hõlve vähenemine teeb maaraamatukogud murelikuks. Raamatukogu teenuseid tuleb kohtadel pakkuda aktiivsemalt, suurendada püsilugejate osakaalu, leida uusi sihtrühmi. 13 maakonna raamatukogul on hõlve üle 40%. Rapla Keskkogu hõlve on 51,6 %, mis võiks olla suurem. Raama Lug d Lug d Muutus Külast d Külast d Muutus Laenut d Laenut d Muutus tukogu 2006 2007 (+ ) 2006 2007 (+ ) 2006 2007 (+ ) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Linna/m 13895 1378 108 247683 241766 5817 338969 347027 +8058 aakonna 7 rmtk Sh 3365 3357 8 49060 49728 +668 79062 80145 +1083 keskk Alates 2002 aastast vähenenud laenutused tõusid 2007. aastal +8058 võrra. Kõik raamatukogutöö põhinäitajad langesid 2007. aastal kümnel raamatukogul, 2006 aastal 14 raamatukogul. Kas see on märk sellest, et raamatukogude põhinäitajad hakkavad stabiliseeruma? Rapla Keskraamatukogu töö arvulised näitajad valdavalt tõusid: lugejate arv küll vähenes 8 võrra, ehk 0,2 %; külastuste arv tõusis 1,3 % ja laenutuste arv 1,4 %. Laenutuste arvu tõus on tingitud perioodka laenutuste kasvust 2007. aastal 2416, s.o. 3 % laenutustest, 2006. aastal 1006, 1,3% . Veebipõhise tarkvara kasutuselevõtmine on pannud maakonna raamatukogud toimima ühtse infosüsteemina, raamatukogude töökorraldus on muutunud paindlikumaks ja kasutajasõbralikumaks. Raamatukogude vaheline laenutus (RVL) on suurenenud kõikides raamatukogudes. Maakonna raamatukogude kogud on sisestatud elektronkataloogi ja on nähtavad, raamatukogud pakuvad RVL i, kui teenust aktiivsemalt, lugejate oskused elektonkataloogi kasutamisel on kasvanud. Külli Kahl, Kaiu raamatukogu juhataja: „Enamus tellijaid on kaugõppes õppijad. Tihe on RVL oma valla raamatukogude vahel ja maakonna piires. Kasutan maakonna seminaride päevi, et raamatuid vahetada ja vahel tuleb kasutada ka postiteenust. Võrreldes eelmise aastaga on RVL suurenenud 3 korda.” Mariina Madisson Lelle raamatukogu juhataja: „RVL on vajalik, kõike ilmuvat ei ole võimalik ja otstarbekaski tellida oma raamatukogusse. RVL i teel hangin peamiselt ilukirjandust, vähmal määral ka teaduskirjandust.” Vahastu (teenindatavaid 124) raamatukogu juhataja Irma Robam leiab, et RVL on vajalik just väikestele raamatukogudele, neil napib raha teavikute soetamiseks. Rapla Keskraamatukogu sai RVL i tellimusi 2007. aastal 1187 (2006.a. 672), mis näitab, et keskraamatukogu toimib maakonnas RVL i keskusena. Rapla Keskraamatukogu tellis
11 RVL i teel teistest raamatukogudest 92 nimetust, millest 90% moodustas teadus ja õppekirjandus. Koduteenindus. Viivi Hallik, Märjamaa raamatukogu juhataja: „ Esialgu suudame pakkuda teenindust 6 kodulugejale raamatukogu vahenditega (lugejad jäävad õnneks raamatukogutöötajate koduteele), kuid on olemas ka kokkulepe, et vajadusel saame transpordi abi valla sotsiaalosakonnast.” Kristiina Aspergi, Kohila raamatukogu juhataja, aruandest: “Koduteeninduse osakaal on väike. Valla hooldustöötaja viib lugejatele raamatuid koju ja samuti on seda teinud raamatukogu töötajad.” Koduteenindust teevad raamatukogud üha enam ja see toimib koostöös omavalitsuse sotsiaaltöötajaga. Võib prognoosida koduteeninduse osakaalu suurenemist lähiaegadel, raamatukogu eelarvesse tuleks planeerida selleks raha. 8.3 Lasteteenindus 2007. aastal moodustasid lapsed lugejate üldarvust 27,6% (2006.a. 29,4%), külastustest on vastav % 31,8 (2006.a. 34,2%) ja laenutustest 15,4% (2006.a. 16,3%). Võrdlus 2006 aastaga näitab jätkuvalt lastetöö põhinäitajate vähenemist. Laste osakaal on endiselt kõrge külastuste üldarvust, mis näitab, et lapsed veedavad oma vaba aega raamatukogus, kuid raamatuid ei laenuta. 7 maaraamatukogu on aruandes tõdenud: „ Rõõm on ka sellest, et laste lugemus pole märkimisväärselt vähenenud.” Vajalikuks peetakse koostööd kooliga. Mai Sipelgas, Kivi Vigala raamatukogu juhataja: “Sel aastal oli tähelepanu all töö lastega ja seda koostöös kooliga. Selle tulemuseks oli õpilaste huvi suurenemine just eesti kirjanike laste ja noorsooraamatute vastu.” Rapla Keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja Kaja Tammar on seisukohal: “Kahjuks on õpetajatel üha vähem huvi ja võimalust tuua lapsi raamatukoguga tutvuma ja raamatuga töötamise oskusi õppima. Raamatukogu kasutamise oskuste õpetamine kooli õppeprogrammi ei kuulu ja programmiväliseid õppekäike on raske klassi õppekavasse suruda.” Rapla Keskraamatukogus korraldati erinevatele vanuserühmadele 40 suulist üritust, mis tõi kaasa külastuste arvu tõusu 5,1 %. Eelkooliealiste laste ja nende vanemate toomiseks raamatukokku korraldati kord kuus muinasjutu tund, millest osavõtt kujunes aktiivseks. Raamatukogude juhatajad toovad välja, et raamatukogu töökeskkond peaks olema oluliselt laste ja noortesõbralikum, teenused peaksid olema suunatud spetsiaalselt lastele. 8.4 Raamatukogu kultuurikeskusena Märjamaa, Käru, Kohila, Juuru juhatajad on märkinud, et raamatukogu osatähtsus kultuurikeskusena oleks suurem kui tingimused seda võimaldaksid . Kristiina Asperg Kohila raamatukogu juhataja: “Raamatukogu osatähtsus kultuurikeskusena kasvaks kindlasti, kui leiaks lahenduse meie ruumide olukord. Hetkel saame korraldada üritusi vaid väikesele hulgale lugejatest.” 2007. aastal tehti maakonnas kokku 788 üritust, neist ligi pooled olid näitused. Ürituste arv on võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenenud. Suulistest üritustest üle poole olid suunatud lastele. Tunduvalt on laienenud näituste temaatika, traditsioonilistele raamatunäitustele on lisandunud koduloolistel materjalidel põhinevad näitused, kunstinäitused, eksponeeritakse kohalike harrastuskunstnike töid. Seitsmes raamatukogus käis koos õpiring. Valtu raamatukogu juhataja Luule Bortnikova ütleb, et ürituste tegemisel on aastaid olnud koostööpartneriteks seltsimaja ja kool.
12 2007.a. korraldati Rapla Keskraamatukogus raamatukogu külastajaile kokku 110 üritust, neist 15 suulist üritust täiskasvanuile ja 40 lastele, 55 näitust ja väljapanekut (32 raamatunäitust, 23 kunstinäitust). Suulisi üritusi täiskasvanutele: Kristiina Ehini proosaraamatu esitlus Linda Toas, Eesti Entsüklopeedia 15. köite esitlus koos Hardo Aasmäe loeng vestlusega, Armar Paidla koostatud raamatu „Uuriv eluviis: Arvi Paidla”, kohtumised kirjanike Contra, Ene Rämmeldi ja Andrei Anissimoviga jne. Rapla Keskraamatukogus toimuvatest ettevõtmistest ilmub regulaarselt informatsioon vallalehes Rapla Teataja; huvitavamatest avaldame info ka maakonnalehes. Kirjandusele ja keelele suunatud üritused on just raamatukogudele omane võimalus elavdada suhtlemist oma lugejatega. 9. Bibliograafia- ja infotöö 9.1 Andmebaaside loomine Eraldi otsinguga andmebaase ei ole loodud. Kivi Vigala raamatukogu juhataja Mai Sipelga aruandest: “Kodulooalase töö osas on aruandeaasta olnud edukas. Seoses Vigala Hariduselu 320. aastapäeva tähistamisega ja osalemisega organiseeriva toimkonna töös, kogusin endiste õpetajate ja õpilaste mälestusi ja meenutusi, mille põhjal valmis huvitav brošüür „Vigala Hariduselu 320“. Rohke pildimaterjal ei mahtunud brošüüri kaante vahele ning need on talletatud kõik raamatukogu kodulooliste materjalide kaustas.” Mariina Madisson Lelle raamatukogu juhataja: “Kodulooalase töö vallas peab märkima 2007. aastal valminud Lelle raamatukogu ajalugu, kättesaadav raamatukogu veebilehel http://www.zone.ee/lelleraamatukogu/ . Helve Lehtmaalt saame teada: “Laukna raamatukogu juures tegutseb Laukna Naisseltsi kodulooring, materjali säilitamise koht on raamatukogu. Kodulooring kogub rahvapärimusi, mälestusi, ajaleheväljalõikeid ja fotosid, millest koostatakse albumeid ja mappe.” Keskraamatukogus jätkus koduloo artiklite sisestamine Urrami programmi. Ajalehest “Nädaline” ja Raplamaa valdade lehtedest on kokku bibliografeeritud ca 1120 artiklit. Aasta esimesel poolel tellis bibliograaf Urve Ellandi Urrami keskusest meie artiklite andmebaasi analüüsi. Kodulooalast materjali kogudes ja säilitades on raamatukogud muutunud kogukonna mälukeskusteks. 9.2 Infopäringud Infopäringuid registreeriti maakonnas 2007 aastal 24912 (2006 aastal 25412), Rapla Keskraamatukogus 2007. aastal 2169 (2006. a. 2181), mis on keskkogus suhteliselt stabiilne. Lelle raamatukogu juhataja Mariina Madisson toob välja: “Infopäringuid registreeris Lelle raamatukogu 2007. aastal 280. Väga hea uuendus on Urramis infopäringute registreerimise arvestus. Palju päringuid laekub kohalikku elu ja omavalitsuse tööd puudutavate korralduslike küsimuste kohta.” Kokkuvõte 2007. aasta lõpuks olid Raplamaa rahvaraamatukogude kogud 96% ulatuses sisestatud andmebaasi ja kõik tarkvara kasutavad raamatukogud laenutasid elektrooniliselt. Tänu veebipõhisele tarkvarale on raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) teenus kiiresti
13 arenenud. Raamatukogutarkvara URRAM on end õigustanud. E teenuste pakkumine ja arendamine on järgmise aasta peamine töösuund. Raamatukogude kogud peaksid sisaldama lisaks raamatutele teavikute erilaade, vajadus ja nõudlus kasutajate seas on olemas. Heal tasemel filmi ja muusikakogu tooks raamatukogudesse uusi sihtrühmi ja suurendaks raamatukogu kasutamist. Rapla Keskraamatukogus oli 2007. a. planeeritud infosüsteemide arendamine, riist ja tarkvara uuendamine. Kõikidesse arvutitesse on installeeritud XP operatsioonisüsteem ja kaasajastatud infotehnoloogilist riistvara. 2008. aasta eesmärgiks on teeninduskeskkonna kaasajastamine (lugemisaali mööbli uuendamine) ja kogude turve parandamine (alustame WiFi süsteemil töötavate turvakaamerate paigaldamisega). Rapla Keskraamatukogus ja maaraamatukogudes, mille teeninduspiirkonnas on kool, on jätkuvalt eesmärgiks laste lugemishuvi süvendamine, seda koostöös lastevanematega ja kooliga. Maaraamatukogude roll on muutumas. Aili Erm, Kodila raamatukogu juhataja ja Rapla valla sotsiaalkomisjoni liige, kinnitab, et sotsiaaltöö ei ole raamatukogus enam nii päevakohane kui oli seda varasematel aastatel. See on tingitud vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna töö edenemisest paremuse poole. Maaraamatukogud osalevad üha enam hoogustuvas külaliikumisprogrammis ja hoiavad sidet külade nn. sädeinimestega. Raamatukogud on kujunemas kogukonna keskusteks. Rapla Keskraamatukogu jätkab koostööd Läti Vabariigi Madona Rajooni Raamatukogu ja Leedu Anikšćiai Rajooni Raamatukoguga. 2008. a. on maakonna kõik raamatukogud oma kultuuriprogrammi planeerinud mitmeid Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud ettevõtmisi. Õie Paaslepp 26.veebruar 2008 Direktor
14