Raplamaa maakond Elanike arv: 37341 Üldkasutatavate raamatukogude arv: 34 Põhilised tegevussuunad Raplamaa raamatukogude aruandeaasta olulisemad tegevussuunad: • lugejateenindus. 2007. aasta lõpuks olid kõik tarkvara kasutavad 33 raamatukogu võtnud kasutusele laenutusmooduli. Kogud on 96% ulatuses sisestatud andmebaasi. • e-teenuste arendamine . e-teenused on kättesaadavad 6 raamatukogu kodulehekülgedel: Rapla KRK, Märjamaa, Eidapere, Kehtna, Lelle, Purku ja 7 raamatukogu: Kodila, Kehtna, Raikküla, Kohila, Käru, Laukna, Vahastu raamatukogublogides. Kõikide raamatukogude andmed on üleval kohaliku omavalitsuse ja Rapla Keskraamatukogu kodulehel. Näiteks on Kohila raamatukogu kohta olemas info valla kodulehel: http://www.kohila.ee ja raamatukogu blogis http://www.kohilaraamat.blogspot.com . Rapla Keskraamatukogu koduleht aadressiga www.raplakrk.ee on aktiivselt kasutatav. Seda vaadati 8001 korda ehk 2007.a. on veebilehte külastatud 14,5 % mullusest rohkem, mis teeb keskmiselt 22 korda päevas. Lehte täiendatakse ja uuendatakse pidevalt. • kasutajakoolitus. Kehtna raamatukogu juhataja Maie Kalmiste aruanne võtab kokku maaraamatukogude töö selles valdkonnas: „Jätkuvalt püüame kasutajate infokirjaoskust arendada, kasutajakoolitus hõlmab kogude ja teenuste tutvustust uutele kasutajatele, e-raamatukogu ja elektrooniliste andmekogude kasutamise õppusi nii individuaalse konsulteerimise kujul kui raamatukogutundides. Rapla Keskraamatukogus jätkus andmebaasi Urram ning teiste e-andmebaaside tutvustamine. Osaleti Balti raamatumessil, kus tutvustati raamatukogude andmebaase külastajatele. • lastetöö. Rapla Keskraamatukogus alustati projektiga „ Eelkooliealised lapsed raamatukokku”. Käivitati ürituste sari mudilastele. 1.1 Arendustegevus Arendustegevuses tuuakse välja: • Wifi leviala tekitamist raamatukokku. 2007 aastal on Wifi 12 raamatukogus. Rapla Keskraamatukogus eraldati andmete turvamiseks tööliin üldkasutatavast AIP ja WiFi liinist. • raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) kiiret arendamist. • kodulootöö on tõusnud tähelepanu keskmesse Kohilas, Märjamaal, Inglistes, Kabalas, Kehtnas, Kivi-Vigalas, Kodilas, Kärus, Lelles. Anne Idvand, Eidapere raamatukogu juhataja, on koostanud raamatukogu kodulehekülje, http://raamatukogu.eidapere.ee ja pidanud oluliseks tutvustada seal raamatukogu ja kodukandi ajalugu. Eesti Riigiarhiivist on tellitud ja lisatud kodulehele digikoopia Eidapere Klaasivabriku Rahvaraamatukogu Seltsi 1922. a Põhjuskirjast. Kodulehel on välja pandud fotokogu Eidapere ajaloost (Eidapere virtuaalmuuseum) kuues alajaotuses: Eidapere klaasivabrik, raudtee, kodukandi vaated, seltiselu, kool, siit-sealt. Momendil on üles laetud 325 fotot koos kommentaaridega. • raamatukogu sisetöö . Raamatukogu sisetöös keskenduti avakogude laiendamisele, uue paigutusskeemi väljatöötamisele, kogude korrastamisele, viidasüsteemi uuendamisele - Rapla Keskraamatukogu, Märjamaa, Eidapere, Härgla, Käru, Laukna, Purku. • arhiivide korrastamine oli käsil Märjamaa, Alu, Ingliste, Juuru, Keava, Raikküla, Teenuse, Varbola raamatukogudes. • infotehnoloogilise keskkonna kaasajastamine jätkus Rapla Keskraamatukogus. Soetati uus koopiamasin, kontorikombain-faks, sülearvuti, dataprojektor, kaks ekraani, elektriline ja kolmjalg, uuendati AIP arvuteid ja monitore, muretseti juurde kolm uut arvutit personalile. Kõik arvutid viidi üle XP operatsioonisüsteemile, osteti Photoshopi tarkvara jne. Raamatukogus on tänaseks kõigiti kaasaegne infotehnoloogiline riistvara. • koostöö. Rapla Keskraamatukogu tegi koostööd täiendkoolituse osas Läti, Leedu ja Soome kolleegidega. Koostöö süvenes maakonna koolide, asutuste ja kolmanda sektoriga. 2. Juhtimine 2.1 Struktuur, töökorraldus Raamatukogude võrk on Rapla maakonnas viimase 10 aasta jooksul püsinud muutumatuna. 2007. aastal töötas maakonnas 34 rahvaraamatukogu, neist 1 maakonna keskraamatukogu ja 33 külaraamatukogu. Osalise tööajaga (koosseis 0,5) töötasid Järlepa, Vahastu, ja Päärdu raamatukogud. 2007. aastal suurenes koosseis Märjamaa valla Märjamaa raamatukogus 1,0, Valgu raamatukogus 0,5, Kohila valla Hageri raamatukogus 0,5 ja Kaiu valla Kuimetsa raamatukogus 0,25 ametikoha võrra. Valgu raamatukogu juhataja Ave Kusmini aruandest: ”Suurenes raamatukogu lahtiolekuaeg 35 tunnilt nädalas 39 tunnile. Samuti võimaldas koosseisu suurendamine raamatukogu avatuna hoida juhataja puhkuse ajal ja laupäeviti. 2007. aastal oli Valgu raamatukogu avatud 253 päeva, (2006. aastal oli lahtiolekupäevade arv 218.).” Koosseisude suurendamine on võimaldanud raamatukogude lahtiolekuaegu pikendada. Lahtiolekuaegu muutsid 6 raamatukogu . Eidapere raamatukogu juhataja Anne Idvand: “2007. a oktoobrist toimus muudatus raamatukogu lahtiolekuaegades. Teisipäeviti on raamatukogu lahti alates kella 8 hommikul. Puhkuse ja õppepäevade ajal töötas raamatukogus asendaja.” Rapla Keskraamatukogu on alates 2006. aastast kahel suvekuul avatud laupäeviti ja see on suurendanud raamatukogu kasutamist. 2007. aastal oli keskraamatukogu avatud 298 päeval, 2006 .a. 279 päeva. Rapla Keskraamatukogu struktuuris muudatusi ei olnud. 2.2 Raamatukogude tegevust reguleerivad dokumendid Raamatukogude tegevust reguleerivad dokumendid on viidud vastavusse kehtiva seadusandlusega kõikides maakonna raamatukogudes v.a. Kaiu valla raamatukogud. Kaiu raamatukogu juhataja Külli Kahl`i aruandest: ”Hetkel on antud dokumendid uuendamisel ja kinnitamisel Kaiu valla volikogus.” Märjamaa raamatukogus viidi läbi töökeskkonnaalane riskianalüüs, kinnitati ohutusjuhendid, töökeskkonnaalased sisekontrollidokumendid jne. 2 Rapla Keskraamatukogu põhimäärus kinnitati 12. novembril ja kasutamise eeskiri 27. novembril. Uues põhimääruses toodi välja raamatukogu ülesanded valla keskraamatukoguna. 2.3 Nõukogud Raplamaa 6 raamatukogu juurde on moodustatud nõukogu. Kohila raamatukogu juhataja Kristiina Aspergi aruandest: “Raamatukogu nõukogu töö on seiskunud. Raamatukogu küsimusi (uus põhimäärus, kasutamise eeskiri ja töötajate palgad) on arutanud volikogu kultuurikomisjon.” Viivi Hallik, Märjamaa raamatukogu juhataja, loodab nõukogu tööst tuge: „2007. aasta novembrikuus jõudsime lõpuks 5-liikmelise raamatukogu nõukogu moodustamiseni, kuhu lisaks raamatukogu ja valla esindajale kuulub 3 lugejaskonna esindajat. Detsembri alguses toimus esimene nõukogu koosolek. Päevakorras oli raamatukogu 2008. aasta eelarve projekti läbivaatamine.” Rapla Keskraamatukogul on nõukogu loomine päevakorral 2008. aastal. Raamatukogude nõukogude tegevuse tulemused ei ole märkimisväärsed. 2.4 Töö koordineerimine ja koostöösuhted Raamatukogud ja kohalik tasand . Anne Idvand ja Ave Kusmin toovad välja maaraamatukogude koostööpartnerid kohalikul tasandil ja annavad hinnangu koostöösuhetele. Anne Idvand Eidapere raamatukogust: “Jätkuvalt on hea koostöö vallavalitsuse, keskraamatukogu ja teiste maakonna raamatukogudega.” Ave Kusmin Valgust: “Koostöö on hea Sillaotsa Talumuuseumi, Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsiga, Valgu rahvamajaga.” 26 raamatukogu aruandest võib lugeda, et on hoogustunud koostöö valla ajalehega: ülevaateartiklid raamatukogutööst, uute raamatute tutvustamine jne. Raplamaa suurvaldade Kehtna, Märjamaa ja Rapla raamatukogud on hakanud üha rohkem tegema koostööd kõigis töövaldkondades. Jätkuvalt on probleemiks vähene koostöö koolide ja kooliraamatukogudega. Selle toimimiseks peavad motiveeritud olema mõlemad osapooled. Rapla Keskraamatukogu ja maakonna raamatukogud . Rapla Keskraamatukogu töötajad külastasid maakonna raamatukogusid kohtadel 42 korral. Raamatukogusid ja omavalitsusi nõustati järgmistes küsimustes: raamatukogu tööd reguleerivate dokumentide ja eelarvete koostamine, kogude paigutamine ja puhastamine, komplekteerimine, inventuuride läbiviimine, raamatukogu uute ruumide planeerimine ja projekteerimine. Maakonna raamatukogudega suhtlemiseks kasutame Intranetti ja selline info edastamise vorm toimib hästi. Rahvusvahelised suhted. Rapla Keskraamatukogu allkirjastas 2007. a. maikuus kolmepoolse koostööleppe Läti Vabariigi Madona Rajooni Raamatukogu ja Leedu Anikšćiai Rajooni Raamatukogu vahel. 3. Eelarve kasutamine 3.1. Eelarve Raamatukogu 2006 2007 muutus (+-) muutus % 1 2 3 4 5 Linna/maakonna 12008 16230 +4222 35% raamatukogude eelarve kokku 3 Sh Keskraamatukogu 2916 3247 +331 11% Maakonnas üldiselt oli eelarve tõus märkimisväärne 35%. Eelarve tõus tulenes eelkõige uute renoveeritavate ruumide investeeringutest ja personalikulude kasvust. Keskmine personalikulu kasv oli 6% Maakonnas kasvas eelarve enam Kohila raamatukogus, kus see suurenes 277,6% võrra. Renoveeritava raamatukogu hoone ostule kulus 2,2 milj. krooni. Koosseisud ja töötasud vaadati üle Märjamaa vallas, mille tulemusena Märjmaa raamatukogu eelarve tõusis 54%. Rapla Keskraamatukogu eelarve kasv oli 11%. Tõusu moodustasid infotehnoloogia ja personalikulud. 3.1 Lisafinantseerimine Raamatukogu 2006 2007 muutus (+-) % tuludest 2006 1 2 3 4 5 Linna/maakonna 59 187,0 +128 0,4% raamatukogude lisafinantseerimine kokku Sh keskrmtk 29 14 -15 0,4 Kultuuriministeerium eraldas 2007. aastal neljale maaraamatukogule inventari soetamiseks 164 000 krooni (2006. 125000). Rapla Keskraamatukogu sai Kultuurkapitalilt 14000 krooni, millega toetati maakonna raamatukogude õppereisi Soome. 3.2 Täienduskoolitus Raamatukogu 2006 2007 muutus(+-) % jooksevkuludest 1 2 3 4 5 Linna/maakonna 155,8 +51,1 1,2% 104,7 raamatukogude täienduskoolituskulud kokku Sh keskrmtk 15 19 +3 0,6 Keskmiselt oli ühe raamatukoguhoidja kohta täienduskoolituseks 2400 krooni. Kehtna valla Valtu raamatukogu juhataja Luule Bortnikova peab oluliseks omavalitsuse suhtumist täiendkoolitusse.