DOCSLIB.ORG

Projekteerimistingimuste Taotlus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Projekteerimistingimuste Taotlus Riiklikus ehitisregistris puuduvad andmed või on andmeprobleemid alljärgnevate külade kinnistute ehitiste kohta: Alaküla: 1. Matsaru 2. Uue-Margu Altküla: 1. Ruhnu (abihoone) 2. Tuulja (abihoone) Aravere küla: 1. Haaviku (abihoone) 2. Sepa-Annuse Aruküla: 1. Haimre (alajaam) 2. Jaagu 3. Uuesauna 4. Väike-Jaagu (abihooned) Haimre küla: 1. Piigi (abihoone) 2. Pargi (abihooned) 3. Tamme (abihoone) 4. Õpetajate maja (abihoone, kinnistu nimi) 5. Ärni (50403:002:0383) Hiietse küla: 1.Vainu (abihoone) Inda küla: 1. Rehe 2. Uue-Maantee 3. Jäätmaa (abihoone) Jaaniveski küla: 1. Eeriku 2. Ellametsa 3. Kose (abihooned) 4. Uue-Kose (abihooned) 5. Kaspari (abihooned) Jõeääre küla: 1. Jõeääre (alajaam) 2. Oja 3. Paisu (abihoone) 4. Pastika-Vesiveski (abihoone) Kaguvere küla: 1. Pauna (abihooned) Kangru küla: 1. Kangru 2. Tänava (abihooned) Kasti küla: 1. Kalju 2. Hirve alajaam 3. Hirve 4. Kasti keskus 5 (abihoone) 5. Kasti keskus 6 (abihoone) 6. Kopliküüni 7. Antsu 8. Videviku 9. Kasti (abihoone) Keskküla: 1. Kilgi-Soone 2. Jüri-Mihkli (abihoone) Kilgi küla: 1. Kopli (abihoone) 2. Tammemäe (abihooned) Kirna küla: 1.Oldi (abihoone) 2.Luiste 3.Aasa 4.Kamariku 5.Vana-Potase 6.Uuelindi (abihoone) Kohatu küla: 1. Allika (abihooned) 2. Eharanna (abihoone) 3. Kurereha 4. Käända mõis (abihoone) 5. Mihkli talu (abihoone, kinnistu nimi) 6. Männiku alajaam 7. Nõmme talu (abihoone, kinnistu nimi) 8. Rahkvälja 9. Sarapiku talu (hooned, kinnistu nimi) 10. Hansu Kohtru küla: 1.Jürna 2.Uue-Veski (abihooned) Koluta küla: 1. Kopliotsa talu (abihooned, kinnistu nimi) 2. Tamme (abihoone) 3. Välja Konuvere küla: 1. Silla 2. Rehe (alajaam) 3. Topi alajaam 4. Konuvere (alajaam, kinnistu nimi) 5. Metsaveeru (abihooned) 6. Kuuse (abihoone) 7. Linnametsa-Jalapere 8. Uue-Peedu 9.Vanatoa (abihoone) Kunsu küla: 1. Altpere 2. Vahenõmme 3. Härma Kõrtsuotsa küla: 1. Sarapiku-Kõrtsu 2. Männiku 3. Saueaugu (50403:001:0701, abihooned) 4. Kõrtsu-Madise (abihoone) 5. Mardi 6. Sireli (abihoone) Käbiküla küla: 1. Männi 2. Silla (abihooned) 3. Uue-Matsi 4. Miku 5. Teeääre (abihoone) 6. Kaljumäe 7. Kangrumäe (abihoone) 8. Jõeniidu (abihooned) 9. Kuusiku Käriselja küla: 1. Põdrasauna (abihoone) 2. Ranna (abihoone) 3. Sarvi (abihooned) 4. Sarna-Rätsepa (abihoone) 5. Kuuse (abihooned) 6. Truubi talu (hooned, kinnistu nimi) 7. Piiri 8. Laane 9. Oja Laukna küla: 1. Uuetoa 2. Pärdiku 3. Aima (abihooned) 4. Katlamaja (abihoone) 5. Viilhalli (abihoone) 6. Jääraka alajaam 7. Kaarhalli (abihoone) 8. Kaasiku (42701:004:0170) 9. Kääsla (abihoone) 10. Laukna keskus 3 (abihoone) 11. Laukna keskus 5 (abihoone) 12. Laukna keskus 7 (abihoone) 13. Laukna keskus 8 (abihoone) 14. Lõpu alajaam 15. Mini-Priidu tee 7 (abihoone) 16. Mini-Priitiku (abihoone) 17. Teravilja alajaam 18. Männiku (42701:004:0031) Leevre küla: 1. Turu (abihoone) 2. Markuse 3. Karjatse (abihoone) 4. Metsavahi (abihoone) Lestima küla: 1. Varbola AÜ 18 1. Varbola AÜ 7 2. Varbola AÜ 10 3. Varbola AÜ 11 4. Varbola AÜ 12 5. Varbola AÜ 20 6. Varbola AÜ 21 7. Varbola AÜ 22 8. Varbola AÜ 23 9. Varbola AÜ 25 10. Varbola AÜ 27 11. Varbola AÜ 33 12. Varbola AÜ 35 13. Hinsu 14. Tõnulauda Lokuta küla: 1.Andrese (abihoone) Loodna küla: 1. Puusepa 2. Sarapiku 3. Saare 4. Irita 5. Alajaama 6. Trahteri (abihoone) Luiste küla: 1. Suur-Salumäe (abihoone) 2. Puskari (abihooned) 3. Klausimetsa talu (abihooned, kinnistu nimi) 4. Luiste (abihoone, kinnistu nimi) Lümandu küla: 1. Kopli 2. Rehe maja (hooned, kinnistu nimi) 3. Sillaotsa-Veski 4. Aasa 5. Koplimetsa 6. Lumikellukese AÜ 17 7. Lumikellukese AÜ 7 8. Lumikellukese AÜ 8 9. Maasika (abihoone) 10. Uuetoa (abihoone) Naistevalla küla: 1. Hundiaugu 2. Jäntsi-Margu 3. Kupu (abihoone) 4. Otti Napanurga küla: 1. Allika (abihooned) 2. Uustalu (abihooned) Nurme küla: 1. Kase 2. Mulgu (abihoone) 3. Nurme 4. Nurme-Kustase (abihoone) 5. Uue-Nurme (abihoone) 6. Vanakõrtsu 7. Õnne (abihoone) 8. Pärna (abihooned) 9. Rootsi Nõmmeotsa küla: 1. Eebrami (abihoone) 2. Tagajärta Nääri küla: 1. Jõeäärse (abihoone) 2. Nurme (abihoonete pinnad) 3. Pikamaa 4. Toodu-Tamme 5. Uustalu Ohukotsu küla: 1. Kopli (elamu pind) 2. Lehelinnu (abihoone) 3. Lehtmetsa (abihoone) 4. Pargimaja (abihoone) 5. Hansu (abihooned) Ojaäärse küla: 1. Jüri (abihooned) 2. Nurtu kool (abihoone) 3. Kooli 4. Rätsepapoe (abihooned) 5. Tarvaste Orgita küla: 1. Kalevi (elamu pind) 2. Karservi (hoone kasutamise otstarve) 3. Kudi (abihoone) 4. Kõrgema 5. Kõrve (hoone kasutamise otstarve) 6. Lensmenti (abihoone) 7. Metsavahi talu (kinnistu nimi, abihoone) 8. Nooruse (alajaam) 9. Orgita 16 (kinnistu nimi) 10. Paekarjääri 11. Palgi (hoone kasutamise otstarve) 12. Peekoni (alajaam) 13. Penti (alajaam) 14. Teekivi (hoone kasutamise otstarve) 15. Tominga 16. Urva (abihoone) 17. Vapa (hoone kasutamise otstarve) 18. Viilu Paaduotsa küla: 1. Kammi 2. Kuru (elamu pind) 3. Matsi Paeküla: 1. Laasi 2. Lepiku (abihoone) 3. Mardi 4. Paeküla 8-krt elamu (kinnistu nimi) 5. Puusepa (abihoone) 6. Sidejaoskonna (hoone kasutamise otstarve, abihoone) Paisumaa küla: 1. Inda (abihooned) 2. Kundermaa Pajaka küla: 1. Aaviku (abihoone) 2. Jõekäänu 3. Kivila (abihoone) 4. Metsavahi (abihoone) 5. Männiku (abihoone) 6. Männimäe (abihoone pind) 7. Noodamäe (abihoonete pinnad) 8. Rätsepasauna (abihoone) 9. Tamme 10. Vanatamme 11. Veskimäe Purga küla: 1. Linnu (abihooned) 2. Purga (kinnistu nimi) 3. Tihase (abihoone) Põlli küla: 1. Jaaguri (elamu pind) 2. Jaanilinna (abihoone pind) 3. Koolma (abihooned) 4. Külmaste (abihoone) 5. Maasikmäe talu (kinnistu nimi) 6. Margmani 7. Mäeotsa (abihoone) 8. Põlli mõis (abihoone) 9. Sillaotsa (abihooned) 10. Sirgu (abihoone) 11. Terava 12. Vainu (abihoone) 13. Varbola (abihooned) 14. Vetla Päädeva küla: 1. Altvälja (abihoone) 2. Mäe (abihoone) 3. Pargi (abihooned) 4. Rehe (abihoone) Rangu küla: 1. Enni (abiehitised) 2. Hundiselja (abiehitis) 3. Jalaka talu (kinnistu nimi) 4. Kadaka (abiehitus) 5. Kaldenurga (abihooned) 6. Kasearu 7. Kastani (hoonete pinnad) 8. Kelgu (abihoone pind, abihoone) 9. Kolu talu (kinnistu nimi) 10. Lepiku (abihoone) 11. Liivaaugu 12. Lõksu (abihoone) 13. Retsja-Allika 14. Tammiku (abihoone) 15. Tõnu talu (kinnistu nimi) 16. Voki (abihooned) Rassiotsa küla: 1. Mitti (abihoone) 2. Viikmanni (abihooned) Ringuta küla: 1. Baltpleki (kinnistu nimi, hoone kasutamise otstarve) 2. Kirsi (abihoone) 3. Raadiku (abihoone) Risu-Suurküla: 1. Oitma (elamu tehnilised andmed) 2. Põldepere (abihoone) 3. Sepa (abihoone) Russalu küla: 1. Aasa (abihooned) 2. Kareva 3. Karjatse (50401:003:0143) 4. Kukrumäe (abihooned) 5. Maavahe (abihooned) 6. Oruse talu (kinnistu nimi, abihooned) 7. Paali (elamu andmed) 8. Paisuotsa 9. Pargi (hoone kasutamise otstarve) 10. Roosna 11. Tiigi (50401:003:0056) 12. Vainu (abihoone) 13. Viljapuuaia Sipa küla: 1. Aru 2. Jõelehe 3. Kasesalga (abihoone) 4. Kertsa talu (kinnistu nimi, ehitisregistris hooned puuduvad) 5. Kondi alajaam 6. Kostivere (abihoone) 7. Kuura 8. Kuuse (abihooned) 9. Köie alajaam 10. Langemetsa talu (kinnistu nimi) 11. Lasna (abihoone) 12. Lauri (abihoone, laut-küüni pind) 13. Loomakliiniku (abihoone) 14. Metsavahi (abihoone) 15. Metsaääre (hoone) 16. Mäepealse laut (hoone kasutamise otstarve, abihoone) 17. Mäeveeru (abihoone pind) 18. Männi (abihoone) 19. Müiso (abihoone) 20. Paju (42702:001:0023, abihooned) 21. Platsi (abihoone) 22. Poe alajaam 23. Pärna (abihoone) 24. Pärna alajaam 25. Pärnamaa (farmihoone pinnad) 26. Saare (abihoone) 27. Selja (abihooned) 28. Seljamaa 29. Sireli (abihoone) 30. Sõeru (abihoone) 31. Tammiku (abihoone) 32. Toome AÜ 14 33. Toome AÜ 15 (abihoone) 34. Toome AÜ 18 35. Toome AÜ 19 36. Toome AÜ 2 37. Toome AÜ 25 (abihoone) 38. Toome AÜ 26 39. Toome AÜ 29a 40. Toome AÜ 32 41. Toome AÜ 34 42. Toome AÜ 34a 43. Toome AÜ 37 44. Toome AÜ 9 45. Tümmitoa 46. Uudiku meierei 47. Veski-Jaagu Sooniste küla: 1. Leevre mõis (abiehitis) 2. Sooniste (kinnistu nimi, hoone maaüksusel 42701:003:0232) 3. Sooniste kuivati (hoone pind) 4. Suitsu (abihoone) 5. Tammiku 6. Uuesauna talu (kinnistu nimi) 7. Veskimäe (abihooned) Soosalu küla: 1. Jäätmaa (abihooned) 2. Kirsikivi (abihooned) 3. Kopli talu (kinnistu nimi) 4. Kurisoo (abihooned) 5. Männi-Söögi (abihoone) 6. Rehe (abihoone) 7. Saare 8. Uuetoa talu (kinnistu nimi, abihooned) 9. Virutamme-Peetri Sulu küla: 1. Hiireoja 2. Jäntsi 3. Mustika 4. Mäe 5. Möldre-Aasa 6. Silla (abihoone pinnad) 7. Sillaotsa (abihoone) 8. Sinika 9. Töngi 10. Vana-Rehe Suurküla: 1. Pärdi 2. Turbatootmisala (50403:001:0152) Sõmeru küla: 1. Hansu-Jaani (abihoone) 2. Naistevalla laut (hoone pind) 3. Sõerumaa (abihoone pind) Sõtke küla: 1. Haimre pst 28a (abihoone) 2. Hiiepõlde (laut) 3. Härjamäe 4. Jaagu talu (kinnistu nimi) 5. Kauri (uus elamu) 6. Koordi (abihoone) 7. Kuivamaa (abihooned) 8. Laane piirkond 11 9. Laane piirkond 12 10. Laane piirkond 13 (elamu pind) 11. 10. JÄRGNEB.
Load more

Recommended publications
  • Lisa Märjamaa Valla Arengukava 2010-2025
    LISA Märjamaa Vallavolikogu MÄRJAMAA VALLA ARENGUKAVA 2010-2025 INVESTEERINGUTE KAVA 2013-2016 21. 08.2013 määrusele nr 118 Investeeringute tegemine KOKKU Jrk.nr Objekt Selgitus 2 013 2 014 2 015 2 016 Valla Muu Valla Muu Valla Muu Valla Muu eelarve eelarve eelarve eelarve HARIDUS 2 111 210 29 710 4 400 17 500 64 000 0 0 300 000 1 700 000 1 Märjamaa Gümnaasium Gümn. hoone vana osa Spordiväljakud Puitkattega korvpalliväljak Jalgpalliväljak Võimla 2 000 000 300 000 1 700 000 Staadion Tuletõkkeuksed ja optiline sidekaabel 13 110 13 110 0 2 Valgu Põhikool rekonstrueerimine - mõisakoolide invest programm Saali lavakardinad ja -valgustus 16 600 16 600 0 3 Varbola Lasteaed- Algkool õpikeskuse väljaehitamine külma- ja soojaveetorustiku ning keskkütte torustiku projekteerimine ja ehitamine mänguväljaku ehitamine 4 Sipa-Laukna Lasteaed Laukna lasteaia hoone rekonstrueerimine Sipa mõisa hoone rekonstrueerimine - mõisakoolide invest programm Sipa-Laukna Lasteaed Laukna mänguväljak 5 Lasteaed Midrimaa detailplaneering, kahe rühma juurdeehitus mänguväljaku ehitamine 44 000 12 000 32 000 6 Lasteaed Pillerpall rekonstrueerimine, juurdeehitus pesuruumine rekonstrueerimine 37 500 5 500 32 000 ujula lammutamine külma- ja soojaveetorustiku ning keskküttesüsteemi projekteerimine ja ehitamine mänguväljaku rekonstrueerimine 0 4 400 7 Lasteaed Karikakar rekonstrueerimine - omaniku kohustus mänguväljaku ehitamine 8 Märjamaa Muusika- ja Kunstikool katusekatte vahetus, juurdeehitus 9 Õpikeskkond kaasajastamine VABAAEG, KULTUUR JA RELIGIOON 1 986 680 50 642 3 438
    [Show full text]
  • Napanurga Tee 5040009 Mustkate, Bituumenstabil
    Märjamaa valla teede infrastruktuuri seisukorra fikseerimine Valla teede ülevaatus ja seisukorra fikseerimine (v.a. Osa 1 aruandes kajastatud teed) Täitja: Taalri Varahaldus AS Osa_2_LAAS kajastab teid riigimaanteest nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla Läänes Tee pikkus Tee nimetus Täpsustav katteliik Tee laius (m) Märkused (m) Otstarbekas on viimased ca 370 m ehk km 0 - 0,370 teostada aukude täide koos ülepindamisega tagamaks mustkate, bituumenstabil. 633 4 Ruunawere hotelli juurde kvaliteetne tee pikendades Ruunavere tee 5040006 seeläbi vastava teelõiu eluiga Antud lõigus esinevad mustkattes mitmed augud, kuid mustkate, bituumenstabil. 567 2,5 kuna mustkate on sedavõrd iganenud, piisab aukude Ruunavere tee 5040006 täitmisel kasutada nt freespuru Antud lõigus esinevad mustkattes mitmed augud, kuid mustkate, bituumenstabil. 650 3 kuna mustkate on sedavõrd iganenud, piisab aukude Ruunavere tee 5040006 täitmisel kasutada nt freespuru Km 2,575 - 2,675ehk ca 100 m lõik vajab üle asfalteerimist pikendamaks ol.oleva mustkatte eluiga. mustkate, bituumenstabil. 769 4 Ülejäänud teelõigus esinevad teekattes augud, mida Ruunavere tee 5040006 saab täita nt freespuruga. Pajaka - Napanurga tee 5040009 mustkate, bituumenstabil. 133 3 puuduvad Annenhofi tee 5040056 mustkate, bituumenstabil. 101 4 puuduvad Orgita - Päädeva tee 5040060 tihe asfaltbetoon 578 6 puuduvad Orgita - Päädeva tee 5040060 tihe asfaltbetoon 467 4,5 puuduvad Viilu tee 5040067 pinnatud kruusatee 300 3,5 km 0,33 augud (4 tk) asfaltkattes Viilu tee 5040067 pinnatud kruusatee 25 2,5 Laukna poetee 5040167 tihe asfaltbetoon 126 6 Vajalik augud lappida ja üle pinnata Sipa ringtee 5040169 mustkate, bituumenstabil. 125 4 Pinnatud. 3-4 auku km 0,3. Aedlinna tee 5040181 tihe asfaltbetoon 70 6 Km 0 - 0,025 asfaldiaugud.
    [Show full text]
  • Teede Ja Tänavate Nimekiri
    TEEDE JA TÄNAVATE NIMEKIRI TEE NR TEE NIMI algus lõpp pikkus Askoht (küla) 5040001 Vaimõisa–Kõrvetaguse tee 0 6981 6981 Vaimõisa, Ohukotsu 5040002 Nihu tee 0 4832 4832 Käbiküla 5040003 Tõnu–Vardi tee 0 3548 3548 Varbola, Lestima 5040004 Nihu–Ohulepa tee 0 1992 1992 Käbiküla 5040005 Vaimõisa–Kükita tee 0 4980 4980 Vaimõisa, Varbola 5040006 Ruunavere tee 0 2619 2619 Lestima, Käbiküla 5040007 Varbola–Ruunavere tee 305 4124 3819 Varbola, Lestima 5040008 Pajaka tee 0 1345 1345 Pajaka 5040009 Pajaka–Napanurga tee 0 3383 3383 Pajaka, Napanurga 5040010 Hiietse tee 0 1472 1472 Hiietse 1742 2081 339 2204 2261 57 2481 2537 56 5040011 Vardi–Ohukotsu tee 0 490 490 Varbola, Põlli, Ohukotsu 1347 2543 1196 Risu- Suurküla 3533 9466 5933 5040012 Ohukotsu tee 0 1364 1364 Ohukotsu 5040013 Karuka tee 0 2884 2884 Ohukotsu, Risu-Suurküla 2999 3721 722 5040014 Vetla tee 0 1510 1510 Ülejõe 5040016 Nõmmealuse tee 93 1242 5191 Varbola, Põlli, 2576 3650 1074 3907 4034 127 4584 5196 612 5040017 Russalu–Ollilaane tee 0 3387 3387 Russalu 4432 4715 283 5580 6110 530 5040017 Russalu tee 0 1433 1433 Russalu 1791 2219 428 5040019 Russalu–Otsa tee 86 631 545 Russalu 5040020 Vaimõisa–Raka tee 0 4137 4137 Vaimõisa 5040022 Vaimõisa–Kännumäe tee 0 610 610 Vaimõisa 968 2281 1313 2417 3194 777 3509 3861 352 5040023 Allika tee 0 578 578 Lestima 5040024 Vardi tee 0 1197 1197 Varbola 5040025 Vaimõisa farmitee 0 1118 1118 Vaimõisa 5040026 Potisepa tee 0 270 270 Varbola 5040027 Kangrumäe tee 0 469 469 Varbola 5040028 Metskonna–Purga tee 0 3750 3750 Purga, Russalu 5040029 Russalu–Metskonna
    [Show full text]
  • Killukesi Laukna Küla Ajaloost
    Killukesi Laukna küla ajaloost Kalev Jaago Ilmar Jõesoo Laukna küla ajalugu algab kaugelt enne tema esmamainimist 1421. aastal. Arheoloogid on Laukna muinasküla asukohana ära märkinud Päärnamäe, kaitsetahvel asub ilusa ja hooldatud rehielamuga Mutsaka talu (peremeheks külapärimuse hoidja Endel Post) õuel. Ümbruskonnas on asunud mitu kalmet. Artur Vassar kaevas 1939. aastal läbi nn Varetemäe Vainu talu maadel. Vassar dateeris kalme 11.- 12.sajandisse. Ta fikseeris kalmest 514 leidu: hobuse suurauad, sõrmused, tulerauad, pandlad jne. Rahvajutu järgi surnud Laukna küla rahvas katku peale üheainsa tüdruku. Kõik nad sinna kalmesse siis ka maeti. Teine kalme, mida veel uuritud ja seega ka hävitatud pole, asub Laukna küla kunagisel karjamaal Kahara talu lähedal. Rahvas nimetanud seda kohta Surnuaukudepealseks, kuhu samuti olla katku surnud külarahvast maetud. Seekord olnud matjaks ainuke ellujääja Widumaa isa, kes rakendanud kaks musta härga tugeva vankri ette, ladunud surnute koorma peale ja läinud siis, härgade ees käies ja lauluraamatut lugedes, kalme poole. Kalme peal olla ta kõik surnud ühte auku ajanud ja mullaga kinni katnud. Üks eit rääkinud, et tema ise kuulnud, kui üks kont seal oianud. (Jaan Jung. Muinasteadus eestlaste maalt III. Trt. 1910, lk 207). Omapärane muinasaja mälestis asub Liuse talu maadel. Selleks on suhteliselt haruldane suurelohuline ohvrikivi, mille juures käidi ohverdamas arvatavasti juba 2000 aastat tagasi. Teine ilma lohuta, kuid praoga ohvrikivi on Korvi talu maadel. Külaomanikud Ristisõdijate tulekuga 13. sajandil sattus arvatavasti Laukna koos suurema osaga Kullamaa kihelkonnast Lodede vasalliperekonna kätte. Pärast 1238. aastat, kui Loded olid välja aetud nii Kullamaalt kui Koluverest (saksakeelne nimi Lode) läks Laukna Saare-Lääne piiskopi kätte. Lodedel jäi Läänemaal püsima Loodna mõis.
    [Show full text]
  • Raplamaa Maakond
    Raplamaa maakond Elanike arv: 37341 Üldkasutatavate raamatukogude arv: 34 Põhilised tegevussuunad Raplamaa raamatukogude aruandeaasta olulisemad tegevussuunad: • lugejateenindus. 2007. aasta lõpuks olid kõik tarkvara kasutavad 33 raamatukogu võtnud kasutusele laenutusmooduli. Kogud on 96% ulatuses sisestatud andmebaasi. • e-teenuste arendamine . e-teenused on kättesaadavad 6 raamatukogu kodulehekülgedel: Rapla KRK, Märjamaa, Eidapere, Kehtna, Lelle, Purku ja 7 raamatukogu: Kodila, Kehtna, Raikküla, Kohila, Käru, Laukna, Vahastu raamatukogublogides. Kõikide raamatukogude andmed on üleval kohaliku omavalitsuse ja Rapla Keskraamatukogu kodulehel. Näiteks on Kohila raamatukogu kohta olemas info valla kodulehel: http://www.kohila.ee ja raamatukogu blogis http://www.kohilaraamat.blogspot.com . Rapla Keskraamatukogu koduleht aadressiga www.raplakrk.ee on aktiivselt kasutatav. Seda vaadati 8001 korda ehk 2007.a. on veebilehte külastatud 14,5 % mullusest rohkem, mis teeb keskmiselt 22 korda päevas. Lehte täiendatakse ja uuendatakse pidevalt. • kasutajakoolitus. Kehtna raamatukogu juhataja Maie Kalmiste aruanne võtab kokku maaraamatukogude töö selles valdkonnas: „Jätkuvalt püüame kasutajate infokirjaoskust arendada, kasutajakoolitus hõlmab kogude ja teenuste tutvustust uutele kasutajatele, e-raamatukogu ja elektrooniliste andmekogude kasutamise õppusi nii individuaalse konsulteerimise kujul kui raamatukogutundides. Rapla Keskraamatukogus jätkus andmebaasi Urram ning teiste e-andmebaaside tutvustamine. Osaleti Balti raamatumessil, kus tutvustati
    [Show full text]
  • Rapla Maakond Inventariseerimine
    Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise programm Rapla maakond Inventariseerimine Töö teostaja: Mihkel Karu Tallinn 2008 Mihkel Karu Aia tn. 5a-1 Tel. 6400380 Mob. 53407718 Skype: mihkelkaru83 [email protected] [email protected] Sisukord I. Raplamaa üldtutvustus 2 II. Juuru vald 4 III. Järvakandi vald 5 IV. Kaiu vald 6 V. Kehtna vald 7 VI. Kohila vald 9 VII. Käru vald 11 VIII. Märjamaa vald 12 IX. Raikküla vald 13 X. Vigla vald 14 XI. Rapla vald ja linn 15 XII. Fotode nimekiri 17 XIII. DVD foto ja tekstimaterjaliga 20 1 RAPLAMAA Raplamaa ehk Rapla maakond asub Põhja- ja Kesk-Eesti aladel, hõlmates varasema Harjumaa lõunaosa, Läänemaa idapoolsed vallad, läänes Järvamaast Käru piirkonna ning lõunas Pärnumaast Lelle ümbruskonna alad. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu ning läänes Lääne maakonnaga. Maakonnal pole mere- või välispiire. Rapla maakond hõlmab 9 valda, 1 linna, 3 alevit (Järvakandi, Kohila, Märjamaa), 12 alevikku (Alu, Juuru, Hageri, Eidapere, Kaerepere, Kaiu, Keava, Kehtna, Kuusiku, Käru, Lelle, Prillimäe) ja 259 küla. Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest. Maakonna tuumiku moodustavad Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli juba muinasaja lõpul (13.sajand) hästi arenenud ja tihedalt asustatud. Seda tõendab suur arheoloogiamälestiste arv – siin asub maakonna 375-st mälestisest kolmveerand. Maakonna läänepoolmik kuulus Muinas-Läänemaa koosseisu ning oli hõredamalt asustatud. Kõnnumaa osa kuulus Alempoisi väikemaakonda ning oli suures osas asustamata. Pärast Eesti vallutamist muistses vabadusvõitluses jagati Rapla maakonna alad järgmiselt: Harjumaa – taanlastele, Läänemaa – Saare-Lääne piiskopile ja Alempois – Liivi Ordule; ning moodustati kirikukihelkonnad – Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja Vigala.
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Märjamaa Valla Arengukava 2010-2025“ Tugineb “Märjamaa Valla Arengukaval 2008- 2015“
    KINNITATUD Märjamaa Vallavolikogu 19.08.2014 määrusega nr 16 MÄRJAMAA VALLA ARENGUKAVA 2010 – 2025 (uus redaktsioon) 2010 2 Sisukord 1.Arengukava koostamise metoodika 4 2. Märjamaa valla praeguse olukorra iseloomustus ja analüüs 6 2.1. Valla kujunemine 6 2.1.1. Valla asukoht, territooriumi iseloomustus 7 2.1.2. Valla piirkonnad 7 2.2. Rahvastik 8 2.3. Kohalik omavalitsus 9 2.4. Eelarve 10 2.5. Investeeringud 11 2.6. Laenud 11 2.7. Ettevõtlus 11 2.8. Teedevõrk 11 2.9. Territoriaalne planeerimine 12 2.10. Koostöö 12 2.11. Välissuhted 12 3. Valla arengukava täitmine 12 4. Valdkondade iseloomustus 13 4.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 13 4.2. Tehiskeskkond 14 4.3. Majanduskeskkond 15 4.4. Looduskeskkond 15 5. Valdkondade omavahelised mõjutused 17 5.1. Puhas keskkond, tasakaalustatud looduskasutus ja asulate kõrge miljööväärtus 17 5.2. Elu- ja sotsiaalkeskkonna mõju teistele valdkondadele 17 5.2.1. Mõju tehiskeskkonnale 17 5.2.2. Mõju majanduskeskkonnale 17 5.2.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.3. Tehiskeskkonna mõju teistele valdkondadele 18 5.3.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 18 5.3..2. Mõju majanduskeskkonnale 18 5.3.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.4. Majanduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.4.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.4.2. Mõju tehiskeskkonnale 19 5.4.3. Mõju looduskeskkonnale 19 5.5. Looduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.5.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.5.2. Mõju tehiskeskkonnale 19 5.5.3. Mõju majanduskeskkonnale 20 6. Omavalitsuse tugevused, nõrkused, ohud ja muutusvajadus valdkonniti 21 6.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 21 6.1.1.
    [Show full text]
  • Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi Ps TALLINN
    1 Keila Joa loss 18 Roosta Puhkeküla 28 Palivere Turismi- ja Ekskursioonid koos muuseumi Supp ja seiklus Tervisespordikeskus külastusega www.roosta.ee MOBO, räätsamatk, discgolf Suurupi Muraste Kakumäe laht www.schlossfall.com 19 Teeristi villa www.paliverekeskus.eu Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi ps TALLINN 2 Kase Antsu võrgukuur Kohvik, tasuta energiatee+ 29 Risti Käsitöömaja Viti 1 : 355 000 " Vääna-Jõesuu Rannamõisa KRISTIINE Muuseumi külastus tuuletaskud Maja täis käsitööd inn skl ht Tiskre Ke km la Sõrve 5,5 www.kasemty.eu www.teeristivilla.ee [email protected] salu Türisalu Tabasalu Harku Lohu jv 3 20 & 5635 2591 Harku Harkujärve Lepiku turismitalu Noarootsi puhkemaja Meremõisa Liikva Laabi MUSTAMÄE Naage Vaila Vatsla Tervituskohv ja maja tutvustus Saun & tünnisaun 30 Lohusalu 2 Keila-Joa Liiva Talumuuseum 1 TALLINN www.lepikutalu.ee www.noarootsipuhkemaja.eu Suguvõsa talumuuseum, Vääna Laulasmaa Harku Tõlinõmme " 4 Laitse Graniitvilla 21 Esberg pidu ja puhkus ekstreemautosõit, Adra raba NÕMME Vahi Hüüru am Lahepere laht uja lastetegevused nn m Ekskursioon-külastus koos Tervituskohv+kook Käesalu Humala Le 1k Paldiski Kiia 1 skulptor Tauno Kangroga, & 520 0913 www.piirsalu.ee Püha Kloogaranna Keelva värske Laitse Graniitvilla leib 22 31 Rehe Turismitalu Alliku Männiku Saare mõis Pakri ps Kersalu Tuulna Karjaküla Kütke Laagri www.graniitvilla.ee Illurma Tõmmiku Muuseum, käsitöö müük Matk ja saun Valkse Vanamõisa a o Tänassilma 5 www.reheturismitalu.ee uln Kumna MTü Spordiklubi www.saaremois.ee Tu " Jälgimäe 15 Suur-Pakri Põllküla
    [Show full text]
  • Raplamaa Ühistranspordi Sõiduplaanid
    У / RAPLAMAA ÜHISTRANSPORDI SÕIDUPLAANID KESKERAKOND Hea liikleja! Ühistransporti soovivad kasutada nii linnas kui kä maal elavad inimesed. Liiklemisvahendite olemasolu õn samavõrd oluline Raplas, Märjamaal ja Kehtnas, aga kä Prillimäel, Kärul ning Kivi-Vigalas. Mitmed mulle lähedal seisvad inimesed õn kurtnud, et maakondlike bussili­ inide kohta ei ole hästi kättesaadavat infot. Seetõttu otsustasingi siin kaasa aidata. Olgu need busside sõiduplaanid Sulle abiks Raplamaa ühistranspordi kasutamisel. Palju õn räägitud õpilaste kooliteel olevatest liiklusohtudest. Meil kõigil tuleb liikluses käituda ettevaatlikult - nii ise roolis olles kui kä jalakäijana liigeldes. Meie ülesanne õn läbi isikliku eeskuju õpetada turvalist liiklemist kä oma lastele. Juba täna astume samme koolibusside soetamiseks. Nende eesmärgiks õn lisaks laste turvalisele kooli ja koju sõidutamisele tagada neile võimalus muusika-, kunsti-, spordi-, tehnika- ja teistes huviringides osalemiseks. Koolibuss viib lapsed koju pikapäevarühmast ning õn kooliperele mugavaks liiklusvahendiks naaberkoolide külastamisel. Minu eesmärgiks haridusministrina õn kvaliteetse koolihariduse tagamisel kindlustada laste silmaringi avardumine. Selleks peab iga laps saama võimaluse käia teatris, kinos, näitustel, KUMUs, tulevases Eesti Rahvamuu­ seumis ja mujal. Kultuuriasutuste külastamise peavad tagama kvaliteetne ühistransport ning oma koolibuss. Raplamaalase jaoks õn väga oluliseks mugav ühendus keskustega. Olgu see siis tööle ja kooli sõitmiseks, kaubanduskeskuste külastamiseks või lihtsalt
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmine Märjamaa Valla (Alevi), Märjamaa Valla Ja Loodna Valla Osas
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 19.07.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I 2002, 62, 386 Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Märjamaa valla (alevi), Märjamaa valla ja Loodna valla osas Vastu võetud 11.07.2002 nr 228 Määrus kehtestatakse «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207) § 3 lõike 1, § 6 lõike 5 ja § 71lõigete 2 ja 3 alusel. §1. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Senise Märjamaa valla (alevi), senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla baasil moodustatakse uus omavalitsusüksus Märjamaa vald. §2. Piiri kehtestamine Moodustatava Märjamaa valla piiriks kehtestatakse senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla piir, välja arvatud senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla vaheline piir. §3. Asula liigi kehtestamine Märjamaa kui asula liigiks kehtestatakse alev. §4. Lahkmejoone määramine Märjamaa alevi lahkmejooneks määratakse senise Märjamaa valla (alevi) ja senise Märjamaa valla vaheline piir. §5. Muudatuste tegemine riigi maakatastrikaardil Maa-ametil kanda vajalikud muudatused riigi maakatastrikaardile. §6. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine (1) Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määrusega nr 159 kinnitatud «Eesti territooriumi haldusüksuste nimistus» (RT I 1995, 40, 567; 53, 855; 1996, 55, 997; 76, 1346; 1997, 74, 1236; 1998, 56, 842; 96, 1516; 1999, 31, 427; 45, 522; 52, 564 ja 568; 53, 579; 57, 606; 64, 643) jäetakse Rapla maakonna
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava
    MÄRJAMAA VALLAVALITSUS MÄRJAMAA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA TALLINN 2012 Märjamaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................. 8 2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA –KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST ....................................................... 10 2.1 ÜLDIST ................................................................................................................... 10 2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST ............................................................................................................ 10 2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDMETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST ............. 12 2.3.1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ............................................................ 12 2.3.2 Matsalu alamvesikonna veemajanduskava .......................................................... 12 2.3.3 Rapla maakonna arengukava ............................................................................... 13 2.3.4 Märjamaa valla üldplaneering ............................................................................. 14 2.3.5 Märjamaa valla arengukava ................................................................................. 15 2.3.6 Vee erikasutusluba ............................................................................................... 15 2.3.7 Matsalu valgala piirkonna veeprojekt .................................................................
    [Show full text]