OSALEJAD Külalised+Harjumaa+Tallinn
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Setomaa Vald
RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku -
Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna -
Lisa Märjamaa Valla Arengukava 2010-2025
LISA Märjamaa Vallavolikogu MÄRJAMAA VALLA ARENGUKAVA 2010-2025 INVESTEERINGUTE KAVA 2013-2016 21. 08.2013 määrusele nr 118 Investeeringute tegemine KOKKU Jrk.nr Objekt Selgitus 2 013 2 014 2 015 2 016 Valla Muu Valla Muu Valla Muu Valla Muu eelarve eelarve eelarve eelarve HARIDUS 2 111 210 29 710 4 400 17 500 64 000 0 0 300 000 1 700 000 1 Märjamaa Gümnaasium Gümn. hoone vana osa Spordiväljakud Puitkattega korvpalliväljak Jalgpalliväljak Võimla 2 000 000 300 000 1 700 000 Staadion Tuletõkkeuksed ja optiline sidekaabel 13 110 13 110 0 2 Valgu Põhikool rekonstrueerimine - mõisakoolide invest programm Saali lavakardinad ja -valgustus 16 600 16 600 0 3 Varbola Lasteaed- Algkool õpikeskuse väljaehitamine külma- ja soojaveetorustiku ning keskkütte torustiku projekteerimine ja ehitamine mänguväljaku ehitamine 4 Sipa-Laukna Lasteaed Laukna lasteaia hoone rekonstrueerimine Sipa mõisa hoone rekonstrueerimine - mõisakoolide invest programm Sipa-Laukna Lasteaed Laukna mänguväljak 5 Lasteaed Midrimaa detailplaneering, kahe rühma juurdeehitus mänguväljaku ehitamine 44 000 12 000 32 000 6 Lasteaed Pillerpall rekonstrueerimine, juurdeehitus pesuruumine rekonstrueerimine 37 500 5 500 32 000 ujula lammutamine külma- ja soojaveetorustiku ning keskküttesüsteemi projekteerimine ja ehitamine mänguväljaku rekonstrueerimine 0 4 400 7 Lasteaed Karikakar rekonstrueerimine - omaniku kohustus mänguväljaku ehitamine 8 Märjamaa Muusika- ja Kunstikool katusekatte vahetus, juurdeehitus 9 Õpikeskkond kaasajastamine VABAAEG, KULTUUR JA RELIGIOON 1 986 680 50 642 3 438 -
Napanurga Tee 5040009 Mustkate, Bituumenstabil
Märjamaa valla teede infrastruktuuri seisukorra fikseerimine Valla teede ülevaatus ja seisukorra fikseerimine (v.a. Osa 1 aruandes kajastatud teed) Täitja: Taalri Varahaldus AS Osa_2_LAAS kajastab teid riigimaanteest nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla Läänes Tee pikkus Tee nimetus Täpsustav katteliik Tee laius (m) Märkused (m) Otstarbekas on viimased ca 370 m ehk km 0 - 0,370 teostada aukude täide koos ülepindamisega tagamaks mustkate, bituumenstabil. 633 4 Ruunawere hotelli juurde kvaliteetne tee pikendades Ruunavere tee 5040006 seeläbi vastava teelõiu eluiga Antud lõigus esinevad mustkattes mitmed augud, kuid mustkate, bituumenstabil. 567 2,5 kuna mustkate on sedavõrd iganenud, piisab aukude Ruunavere tee 5040006 täitmisel kasutada nt freespuru Antud lõigus esinevad mustkattes mitmed augud, kuid mustkate, bituumenstabil. 650 3 kuna mustkate on sedavõrd iganenud, piisab aukude Ruunavere tee 5040006 täitmisel kasutada nt freespuru Km 2,575 - 2,675ehk ca 100 m lõik vajab üle asfalteerimist pikendamaks ol.oleva mustkatte eluiga. mustkate, bituumenstabil. 769 4 Ülejäänud teelõigus esinevad teekattes augud, mida Ruunavere tee 5040006 saab täita nt freespuruga. Pajaka - Napanurga tee 5040009 mustkate, bituumenstabil. 133 3 puuduvad Annenhofi tee 5040056 mustkate, bituumenstabil. 101 4 puuduvad Orgita - Päädeva tee 5040060 tihe asfaltbetoon 578 6 puuduvad Orgita - Päädeva tee 5040060 tihe asfaltbetoon 467 4,5 puuduvad Viilu tee 5040067 pinnatud kruusatee 300 3,5 km 0,33 augud (4 tk) asfaltkattes Viilu tee 5040067 pinnatud kruusatee 25 2,5 Laukna poetee 5040167 tihe asfaltbetoon 126 6 Vajalik augud lappida ja üle pinnata Sipa ringtee 5040169 mustkate, bituumenstabil. 125 4 Pinnatud. 3-4 auku km 0,3. Aedlinna tee 5040181 tihe asfaltbetoon 70 6 Km 0 - 0,025 asfaldiaugud. -
Teede Ja Tänavate Nimekiri
TEEDE JA TÄNAVATE NIMEKIRI TEE NR TEE NIMI algus lõpp pikkus Askoht (küla) 5040001 Vaimõisa–Kõrvetaguse tee 0 6981 6981 Vaimõisa, Ohukotsu 5040002 Nihu tee 0 4832 4832 Käbiküla 5040003 Tõnu–Vardi tee 0 3548 3548 Varbola, Lestima 5040004 Nihu–Ohulepa tee 0 1992 1992 Käbiküla 5040005 Vaimõisa–Kükita tee 0 4980 4980 Vaimõisa, Varbola 5040006 Ruunavere tee 0 2619 2619 Lestima, Käbiküla 5040007 Varbola–Ruunavere tee 305 4124 3819 Varbola, Lestima 5040008 Pajaka tee 0 1345 1345 Pajaka 5040009 Pajaka–Napanurga tee 0 3383 3383 Pajaka, Napanurga 5040010 Hiietse tee 0 1472 1472 Hiietse 1742 2081 339 2204 2261 57 2481 2537 56 5040011 Vardi–Ohukotsu tee 0 490 490 Varbola, Põlli, Ohukotsu 1347 2543 1196 Risu- Suurküla 3533 9466 5933 5040012 Ohukotsu tee 0 1364 1364 Ohukotsu 5040013 Karuka tee 0 2884 2884 Ohukotsu, Risu-Suurküla 2999 3721 722 5040014 Vetla tee 0 1510 1510 Ülejõe 5040016 Nõmmealuse tee 93 1242 5191 Varbola, Põlli, 2576 3650 1074 3907 4034 127 4584 5196 612 5040017 Russalu–Ollilaane tee 0 3387 3387 Russalu 4432 4715 283 5580 6110 530 5040017 Russalu tee 0 1433 1433 Russalu 1791 2219 428 5040019 Russalu–Otsa tee 86 631 545 Russalu 5040020 Vaimõisa–Raka tee 0 4137 4137 Vaimõisa 5040022 Vaimõisa–Kännumäe tee 0 610 610 Vaimõisa 968 2281 1313 2417 3194 777 3509 3861 352 5040023 Allika tee 0 578 578 Lestima 5040024 Vardi tee 0 1197 1197 Varbola 5040025 Vaimõisa farmitee 0 1118 1118 Vaimõisa 5040026 Potisepa tee 0 270 270 Varbola 5040027 Kangrumäe tee 0 469 469 Varbola 5040028 Metskonna–Purga tee 0 3750 3750 Purga, Russalu 5040029 Russalu–Metskonna -
VAHTSÕLIINA KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu"
VAHTSÕLIINA KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu" Palopäälne Piusa veeren. VAHTSÕLIINA KIHLKUND VAHTSÕLIINA KIHLKUNNA PIIR lätt hummogu puult Setomaa viirt pite ja müüdä Räpinä kihlkunna piiri. A tõõsõst külest juusk Põlva ja Rõugõ kihlkunna piiri pite nika ku Lätimaa ja Vinnemaani vällä. Kihlkunnal om suurust päält 600 km². Kerigukihlkund tetti siiä 1626. aastagal. Vahtsõliina rahva elo tan piirinukan olõ-i kerge olnu. Näil om pallo naabriid: vindläse, seto ja lätläse. Noidõ kombõ ja kiil omma hoobis tõistsugumadsõ. Seost veerest omma üle käünü ka mitmõ võõra väe. Vahtsõliina kant om jo aastagasato hoitnu piiri hummogu- ja õdagupoolitsidõ maiõ vaihõl. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ VAHTSÕLIINA om vana kihlkunnasüä. Edimäne tiidmine Nõenhus’i vai Novõi gorodok’i kandsi kotsilõ om jo 1342. aastagast. Tuud Tarto piiskopi kandsi kotust om ildampa kutsut Vahtsõliina mõisas ja asundusõs. Seo ilma aigu om tälle pant ni- mes Vana-Vastseliina. Ildampa tekkü tiiristi pääle viil tõõnõ, vahtsõmb Vahtsõliina. Tuu om suur allõv vallamaja, kuulõ, puutõ ja kalmuaiaga. Vahtsõliina kerik om alõvist paar kilomiitret kavvõn. MISSO om kihlkunna lõunaotsan Riia-Pihkva kivitii veeren. Vana nime olli täl hoobis Pupgale (1561) ja Mischu (1738). Rahvas om kutsnu Misso kolka viil Pugola kolgas. Täämbäne Misso tegüsi vallamaja mano tiiristi pääle 20. aastagasaa alostusõn. Misson om kuul, kultuurimaja, kerigukõnõ, mõni puut ja mõtskund. Kalmuaid jääs Murati poolõ minnä suurõtii viirde. VAHTSÕLIINA KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu" ORAVA om kihlkunna põhapuulsõn otsan. Tuu kotus käve Vahtsõliina kandsi ala ja Liivi sõa aigu läts Petseri kluustrilõ. Sis oll külä nimi Suur-Vaigusitz. -
Projekteerimistingimuste Taotlus
Riiklikus ehitisregistris puuduvad andmed või on andmeprobleemid alljärgnevate külade kinnistute ehitiste kohta: Alaküla: 1. Matsaru 2. Uue-Margu Altküla: 1. Ruhnu (abihoone) 2. Tuulja (abihoone) Aravere küla: 1. Haaviku (abihoone) 2. Sepa-Annuse Aruküla: 1. Haimre (alajaam) 2. Jaagu 3. Uuesauna 4. Väike-Jaagu (abihooned) Haimre küla: 1. Piigi (abihoone) 2. Pargi (abihooned) 3. Tamme (abihoone) 4. Õpetajate maja (abihoone, kinnistu nimi) 5. Ärni (50403:002:0383) Hiietse küla: 1.Vainu (abihoone) Inda küla: 1. Rehe 2. Uue-Maantee 3. Jäätmaa (abihoone) Jaaniveski küla: 1. Eeriku 2. Ellametsa 3. Kose (abihooned) 4. Uue-Kose (abihooned) 5. Kaspari (abihooned) Jõeääre küla: 1. Jõeääre (alajaam) 2. Oja 3. Paisu (abihoone) 4. Pastika-Vesiveski (abihoone) Kaguvere küla: 1. Pauna (abihooned) Kangru küla: 1. Kangru 2. Tänava (abihooned) Kasti küla: 1. Kalju 2. Hirve alajaam 3. Hirve 4. Kasti keskus 5 (abihoone) 5. Kasti keskus 6 (abihoone) 6. Kopliküüni 7. Antsu 8. Videviku 9. Kasti (abihoone) Keskküla: 1. Kilgi-Soone 2. Jüri-Mihkli (abihoone) Kilgi küla: 1. Kopli (abihoone) 2. Tammemäe (abihooned) Kirna küla: 1.Oldi (abihoone) 2.Luiste 3.Aasa 4.Kamariku 5.Vana-Potase 6.Uuelindi (abihoone) Kohatu küla: 1. Allika (abihooned) 2. Eharanna (abihoone) 3. Kurereha 4. Käända mõis (abihoone) 5. Mihkli talu (abihoone, kinnistu nimi) 6. Männiku alajaam 7. Nõmme talu (abihoone, kinnistu nimi) 8. Rahkvälja 9. Sarapiku talu (hooned, kinnistu nimi) 10. Hansu Kohtru küla: 1.Jürna 2.Uue-Veski (abihooned) Koluta küla: 1. Kopliotsa talu (abihooned, kinnistu nimi) 2. Tamme (abihoone) 3. Välja Konuvere küla: 1. Silla 2. Rehe (alajaam) 3. Topi alajaam 4. Konuvere (alajaam, kinnistu nimi) 5. -
Killukesi Laukna Küla Ajaloost
Killukesi Laukna küla ajaloost Kalev Jaago Ilmar Jõesoo Laukna küla ajalugu algab kaugelt enne tema esmamainimist 1421. aastal. Arheoloogid on Laukna muinasküla asukohana ära märkinud Päärnamäe, kaitsetahvel asub ilusa ja hooldatud rehielamuga Mutsaka talu (peremeheks külapärimuse hoidja Endel Post) õuel. Ümbruskonnas on asunud mitu kalmet. Artur Vassar kaevas 1939. aastal läbi nn Varetemäe Vainu talu maadel. Vassar dateeris kalme 11.- 12.sajandisse. Ta fikseeris kalmest 514 leidu: hobuse suurauad, sõrmused, tulerauad, pandlad jne. Rahvajutu järgi surnud Laukna küla rahvas katku peale üheainsa tüdruku. Kõik nad sinna kalmesse siis ka maeti. Teine kalme, mida veel uuritud ja seega ka hävitatud pole, asub Laukna küla kunagisel karjamaal Kahara talu lähedal. Rahvas nimetanud seda kohta Surnuaukudepealseks, kuhu samuti olla katku surnud külarahvast maetud. Seekord olnud matjaks ainuke ellujääja Widumaa isa, kes rakendanud kaks musta härga tugeva vankri ette, ladunud surnute koorma peale ja läinud siis, härgade ees käies ja lauluraamatut lugedes, kalme poole. Kalme peal olla ta kõik surnud ühte auku ajanud ja mullaga kinni katnud. Üks eit rääkinud, et tema ise kuulnud, kui üks kont seal oianud. (Jaan Jung. Muinasteadus eestlaste maalt III. Trt. 1910, lk 207). Omapärane muinasaja mälestis asub Liuse talu maadel. Selleks on suhteliselt haruldane suurelohuline ohvrikivi, mille juures käidi ohverdamas arvatavasti juba 2000 aastat tagasi. Teine ilma lohuta, kuid praoga ohvrikivi on Korvi talu maadel. Külaomanikud Ristisõdijate tulekuga 13. sajandil sattus arvatavasti Laukna koos suurema osaga Kullamaa kihelkonnast Lodede vasalliperekonna kätte. Pärast 1238. aastat, kui Loded olid välja aetud nii Kullamaalt kui Koluverest (saksakeelne nimi Lode) läks Laukna Saare-Lääne piiskopi kätte. Lodedel jäi Läänemaal püsima Loodna mõis. -
Raplamaa Maakond
Raplamaa maakond Elanike arv: 37341 Üldkasutatavate raamatukogude arv: 34 Põhilised tegevussuunad Raplamaa raamatukogude aruandeaasta olulisemad tegevussuunad: • lugejateenindus. 2007. aasta lõpuks olid kõik tarkvara kasutavad 33 raamatukogu võtnud kasutusele laenutusmooduli. Kogud on 96% ulatuses sisestatud andmebaasi. • e-teenuste arendamine . e-teenused on kättesaadavad 6 raamatukogu kodulehekülgedel: Rapla KRK, Märjamaa, Eidapere, Kehtna, Lelle, Purku ja 7 raamatukogu: Kodila, Kehtna, Raikküla, Kohila, Käru, Laukna, Vahastu raamatukogublogides. Kõikide raamatukogude andmed on üleval kohaliku omavalitsuse ja Rapla Keskraamatukogu kodulehel. Näiteks on Kohila raamatukogu kohta olemas info valla kodulehel: http://www.kohila.ee ja raamatukogu blogis http://www.kohilaraamat.blogspot.com . Rapla Keskraamatukogu koduleht aadressiga www.raplakrk.ee on aktiivselt kasutatav. Seda vaadati 8001 korda ehk 2007.a. on veebilehte külastatud 14,5 % mullusest rohkem, mis teeb keskmiselt 22 korda päevas. Lehte täiendatakse ja uuendatakse pidevalt. • kasutajakoolitus. Kehtna raamatukogu juhataja Maie Kalmiste aruanne võtab kokku maaraamatukogude töö selles valdkonnas: „Jätkuvalt püüame kasutajate infokirjaoskust arendada, kasutajakoolitus hõlmab kogude ja teenuste tutvustust uutele kasutajatele, e-raamatukogu ja elektrooniliste andmekogude kasutamise õppusi nii individuaalse konsulteerimise kujul kui raamatukogutundides. Rapla Keskraamatukogus jätkus andmebaasi Urram ning teiste e-andmebaaside tutvustamine. Osaleti Balti raamatumessil, kus tutvustati -
Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso -
Rapla Maakond Inventariseerimine
Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise programm Rapla maakond Inventariseerimine Töö teostaja: Mihkel Karu Tallinn 2008 Mihkel Karu Aia tn. 5a-1 Tel. 6400380 Mob. 53407718 Skype: mihkelkaru83 [email protected] [email protected] Sisukord I. Raplamaa üldtutvustus 2 II. Juuru vald 4 III. Järvakandi vald 5 IV. Kaiu vald 6 V. Kehtna vald 7 VI. Kohila vald 9 VII. Käru vald 11 VIII. Märjamaa vald 12 IX. Raikküla vald 13 X. Vigla vald 14 XI. Rapla vald ja linn 15 XII. Fotode nimekiri 17 XIII. DVD foto ja tekstimaterjaliga 20 1 RAPLAMAA Raplamaa ehk Rapla maakond asub Põhja- ja Kesk-Eesti aladel, hõlmates varasema Harjumaa lõunaosa, Läänemaa idapoolsed vallad, läänes Järvamaast Käru piirkonna ning lõunas Pärnumaast Lelle ümbruskonna alad. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu ning läänes Lääne maakonnaga. Maakonnal pole mere- või välispiire. Rapla maakond hõlmab 9 valda, 1 linna, 3 alevit (Järvakandi, Kohila, Märjamaa), 12 alevikku (Alu, Juuru, Hageri, Eidapere, Kaerepere, Kaiu, Keava, Kehtna, Kuusiku, Käru, Lelle, Prillimäe) ja 259 küla. Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest. Maakonna tuumiku moodustavad Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli juba muinasaja lõpul (13.sajand) hästi arenenud ja tihedalt asustatud. Seda tõendab suur arheoloogiamälestiste arv – siin asub maakonna 375-st mälestisest kolmveerand. Maakonna läänepoolmik kuulus Muinas-Läänemaa koosseisu ning oli hõredamalt asustatud. Kõnnumaa osa kuulus Alempoisi väikemaakonda ning oli suures osas asustamata. Pärast Eesti vallutamist muistses vabadusvõitluses jagati Rapla maakonna alad järgmiselt: Harjumaa – taanlastele, Läänemaa – Saare-Lääne piiskopile ja Alempois – Liivi Ordule; ning moodustati kirikukihelkonnad – Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja Vigala. -
Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15