Eesti Nsv Teataja
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Setomaa Vald
RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku -
Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna -
Tartumaa Taastuvate, Olme- Ja Tööstusjäätmete Energiaressursside Ülevaade
TARTUMAA TAASTUVATE, OLME- JA TÖÖSTUSJÄÄTMETE ENERGIARESSURSSIDE ÜLEVAADE Lõpparuanne Tartu 2011 Käesolev töö on koostatud MTÜ Tartumaa Arendusselts tellimusel. Vastavalt lähteülesandele on projekti üldeesmärgiks luua eeldused ettevõtlusaktiivsuse kasvuks ja mikro- ja väikeettevõtete tekkimiseks, mis tuginevad piirkonna omapäral ning kohalikul ressursil. Töö aruanne annab ülevaate Tartumaa energiakasutusest, taastuvenergia ressurssidest, maavarade energeetilisest potentsiaalist, olme- ja tööstusjäätmete kasutusvõimalustest energia tootmisel, energiamajanduse arendusplaanidest ning projektidest ja energia tootmisega seotud ettevõtetest. Võimalike agro-energeetiliste ahelate kohta on koostatud kirjeldused. Töö koostajad: Andres Annuk Erkki Jõgi Timo Tamm Mait Kriipsalu Aija Kosk Pavel Bogdanov Argo Normak Prof. Andres Annuk Energeetika osakonna juhataja Eesti Maaülikool, tehnikainstituut 2 Sisukord 1. Tartumaa energiakasutus ............................................................................................. 5 1.1. Kütuste tarbimine ........................................................................................................ 5 1.2. Elektrienergiaga varustatus........................................................................................ 15 1.2.1 Elektrienergia tarbimine .................................................................................... 16 1.2.2 Elektrienergia tootmine ..................................................................................... 18 1.3. Gaasivarustus ............................................................................................................ -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi Majandusaasta Aruanne 2015
TARTU VALLAVALITSUS Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus 01.01.2015 Aruandeaasta lõpp 31.12.2015 Nimi Tartu Vallavalitsus Aadress Haava 6, Kõrveküla, Tartu vald, 60512 Tartu maakond Registrikood: 75006486; Tehingupartneri kood 447101 Sidevahendid telefon: +372 733 7750 faks: +372 733 7751 e-post: [email protected]; interneti kodulehekülg: www.tartuvv.ee Vallavanem Aivar Soop Audiitor BDO Eesti AS Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja eelarve täitmise aruandest. Majandusaasta aruandele on lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruandele. 2 Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 SISUKORD TEGEVUSARUANNE ........................................................................................................................................... 4 KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 16 Konsolideeritud bilanss ................................................................................................................................ 16 Konsolideeritud tulemiaruanne ..................................................................................................................... 17 Konsolideeritud rahavoogude aruanne ......................................................................................................... -
Eastern Estonia
Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva -
(26.08.2016) Ülevaade Ühinemismenetluste, Piiride Mu
Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud (26.08.2016) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonide algatamistest ja keeldumistest, mille osas on tehtud volikogu otsused ning teavitatud ministeeriumi. Kokku: 67, lisaks 2 piiride muutmise ettepanekut Üle 11 000 elaniku: 24 (sh kattuvad ettepanekud) Läbirääkimistega nõustunud/ettepaneku teinud/saanud omavalitsuste arv: 187 Ühinemist plaanivad Elanike arv Km2 Läbirääkimiste seis omavalitsused 01.01.2016 Harjumaa Saue vald 10 451, Saue vald 4 km2, Saue linn 5867, Saue linn 195 km2, 1. Saue vald, Saue linn, Kernu 2040, Kernu 175 km2, Kernu vald, Nissi Ühinemistaotlus kinnitatud. Nissi 2884 Nissi 265 km2 vald Kokku 21 242 Kokku 639 km2 Paldiski linn tegi ettepaneku jaan 2016. Paldiski 3886, Paldiski 60 km2, Padise vald nõustus. Padise vald peab läbirääkimisi Vasalemma 2. Paldiski linn, Padise Padise 1733 Padise 367 km2 ja Nõva vallaga. vald NB! puudub ühine piir. Padise vald tõi Mõlemad nõustusid Keila valla Kokku 5619 Kokku 427 km2 nõustumisotsuses välja vajaduse tegeleda ettepanekuga. ühise piiri otsimise võimalustega. Aegviidu 718, Aegviidu 12 km2, 3. Aegviidu vald, Anija Anija 5618 Anija 521 km2 Aegviidu vald tegi ettepaneku jaan 2016. vald Anija vald nõustus. Kokku 6336 Kokku 533 km2 Keila linn tegi 31.05.2016 ettepaneku Harku valla Kumna küla ja Tutermaa küla, Keila valla Karjaküla alevik, Kulna küla, Valkse küla ja Lehola küla ning Saue valla Valingu küla, Aila küla ja Tuula küla ühendamiseks Keila linnaga. Saue, Keila vald ja Harku vald keeldusid. NB! Piiride muutmise ettepanek. Kuusalu 6597, Kuusalu 708 km2, 4. Kuusalu vald, Loksa Loksa 2746 Loksa 4 km2 Kuusalu vald tegi ettepaneku 29.06.2016. -
VAHTSÕLIINA KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu"
VAHTSÕLIINA KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu" Palopäälne Piusa veeren. VAHTSÕLIINA KIHLKUND VAHTSÕLIINA KIHLKUNNA PIIR lätt hummogu puult Setomaa viirt pite ja müüdä Räpinä kihlkunna piiri. A tõõsõst külest juusk Põlva ja Rõugõ kihlkunna piiri pite nika ku Lätimaa ja Vinnemaani vällä. Kihlkunnal om suurust päält 600 km². Kerigukihlkund tetti siiä 1626. aastagal. Vahtsõliina rahva elo tan piirinukan olõ-i kerge olnu. Näil om pallo naabriid: vindläse, seto ja lätläse. Noidõ kombõ ja kiil omma hoobis tõistsugumadsõ. Seost veerest omma üle käünü ka mitmõ võõra väe. Vahtsõliina kant om jo aastagasato hoitnu piiri hummogu- ja õdagupoolitsidõ maiõ vaihõl. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ VAHTSÕLIINA om vana kihlkunnasüä. Edimäne tiidmine Nõenhus’i vai Novõi gorodok’i kandsi kotsilõ om jo 1342. aastagast. Tuud Tarto piiskopi kandsi kotust om ildampa kutsut Vahtsõliina mõisas ja asundusõs. Seo ilma aigu om tälle pant ni- mes Vana-Vastseliina. Ildampa tekkü tiiristi pääle viil tõõnõ, vahtsõmb Vahtsõliina. Tuu om suur allõv vallamaja, kuulõ, puutõ ja kalmuaiaga. Vahtsõliina kerik om alõvist paar kilomiitret kavvõn. MISSO om kihlkunna lõunaotsan Riia-Pihkva kivitii veeren. Vana nime olli täl hoobis Pupgale (1561) ja Mischu (1738). Rahvas om kutsnu Misso kolka viil Pugola kolgas. Täämbäne Misso tegüsi vallamaja mano tiiristi pääle 20. aastagasaa alostusõn. Misson om kuul, kultuurimaja, kerigukõnõ, mõni puut ja mõtskund. Kalmuaid jääs Murati poolõ minnä suurõtii viirde. VAHTSÕLIINA KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu" ORAVA om kihlkunna põhapuulsõn otsan. Tuu kotus käve Vahtsõliina kandsi ala ja Liivi sõa aigu läts Petseri kluustrilõ. Sis oll külä nimi Suur-Vaigusitz. -
Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2. -
Tartu Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Ja Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 3 Väljatöötamise Kavatsus
Versioon 1 7 .0 6 . 201 9 /// TÖÖ NR 18003218 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 18003218 Tartu 2019 Jaak Järvekülg KSH juhtekspert Marika Pärn Üldplaneeringu projektijuht Martin Ruul KSH projektijuht Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 3 väljatöötamise kavatsus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 TARTU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ......................................... 5 2.1. Tartu valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .................................................... 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ........................................................... 5 2.3. Väärtustepõhine lähenemine valla üldplaneeringu koostamisel .............................. 9 2.4. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ................................................................... 9 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ..................................................................................... 10 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .................................. 10 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja KSH käigus käsitletavad keskkonnamõjud ..... 10 3.2.1. Planeeringuala asukoht ............................................................................... 10 3.2.2. Rahvastik ................................................................................................... -
Leader Tartumaal Tartumaa Hingab Emajõe Rütmis
Leader Tartumaal Tartumaa hingab Emajõe rütmis Kui soovid minna kiiresti, siis mine üksi. Kui soovid jõuda kaugele, siis minge koos. Waen Buff TARTUMAA hingab Emajõe rütmis Tartumaa. Legend Tartumaa sümboli – Emajõe – Tartumaad ühendab Emajõgi Võrtsjärvest Peipsini sünnist pajatab loo muistsest ajast, mil Vanemuine kui võimas veetee – otsekui Eestimaa Amazonas, mis õpetanud loomad ja linnud koostööd tegema. Ni- seob selle rikka ja puutumatu loodusega paiga ning melt vihastanud vanataat metsarahva peale, et nad siinsed kogukonnad ühtseks tervikuks. Tartumaa elust rõõmu tundmise asemel omavahel kisklevad. kogukonnad loovad ja hoiavad väärtusi, tehes Ta otsustas määrata loomadele kuninga ning käskis koostööd jätkusuutlike lahenduste juurutamiseks ja kaevata kuninga vastuvõtuks ilusa ja sügava jõe, tutvustamiseks ka huvilistele kaugemalt. Tartumaal mille kallastel pidi olema künkaid ja orge, varjurik- võib teadmisi ja tarkust ammutada erinevatest muu- kaid puudesalusid ja rohuniite, et kuningale rõõmu seumitest, teiste seas Eesti Põllumajandusmuuseu- valmistada. Kui loomad lõpuks ühise tööga valmis mist, Lennundusmuuseumist ning tähti ja galaktikaid said, kallas Vanemuine kuldse kulbiga jõesängi vee uurivast TartuObservatooriumist Tõraveres. ja andis voolule suuna. Nii oligi sündinud Emajõgi. Tartumaa mitmekülgsust saab kogeda erinevaid mõisnik parun Nikolai von Essen. Oma silmaga üle- piirkondi külastades. Põhja-Tartumaal Peipsi järve kaemist väärib nii Eesti esimene metsakaitseala, ehe kaldal lookleb Sibulatee, mis on võtnud oma lipu- ning peaaegu sada aastat inimkätest puutumata kirjaks „Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri!“: Järvselja ürgmets kui ka enam kui kuuekümne põimuvad siin ju mõisa-, talupoja- ja vene vanausu- erineva puu- ja põõsaliigiga arboreetum. Järvselja liste kultuur. Tartumaa edelaosas ehk Elva puhke- metsadeni jõuab ka mööda Emajõge tulles. piirkonnas võib elamuste jahil end sootuks unus- tada: ratsutades, matkates, lasketiirus kätt proo- Tartumaa rahvas – justkui Emajõe sünnilegendi vides või kalepurjekaga Võrtsjärvel seilates. -
LINN5JD a As~Mml Ltdw& Ap Mmi F Mm T)WT\
•m LINN5JD a As~mml LtDw& ap mmI f mm t)WT\ EESTI LINNADE LIIDU HOOLEKANDJA Väljaandja: Eesti Linnadeliit, Tallinnas. Vastutav toimetaja: V. Smetanin. Toimetus ja talitus: Eesti Unnadeliit, Tallinn, Pikk 6. Ilmub 10 korda aastas. VII aastakäik. Numbri hind 25 senti. Nr. 2 Mai 1934 lltlHItHMHIflHHHIlfflltM õlö U. Tervishoiuliste olude arenemine Tallin nas — Dr. M. Püümann. Millises korras toimub usuühingute ava likkude matmispaikade laiendamine?— O, Angelus. Asulate õhukaitsest. Ägedaid nakkushaigusi 1933. a. — Dr. M. Püümann. Märkmeid Tartu linna metsade kohta — V, Pielbusch. Riigikohtu otsuseid. > ELL,tegevusest, . * 99£imM€id ja alevid." * Eemii Üinnud.eliici.u h&iil&hmmdjtt ilmub l9ij4./35. a. VII aastakäiguna, avaldades ar tikleid ja teateid nii kodu- kui välismaade linna- ja aleviomavalitsuste korraldusest ja elust, tutvustades nende kavatsuste ja saavutustega jne. Ajakiri Upub 10 korda aastas. Numbri hind 25 s. Aastakäik (10 nr.nr.) —kr. 2.50 • Saadava/ ka vanemad aastakäigud... "•• Tcimclns ja la Ulus; Besii Cinnadcliil, Tallinn, f>#fefe G ^ Telefon 231-38. J mmm LINNAD JA ALEVID EESTI LlNMflDELHDU HÄÄLEKANDJA Väljaandja: Eesti Linnadeliit, Tallinnas Vastutav toimetaja: V. Smetanin Toimetus ja talitus: Eesti Linnadeliit, Tallinn, 1934 Ns 2 Pikk 6, telefon 431-58. VII AASTAKÄIK Ilmub 10 korda aastas. Numbri hind 25 g. Mai Tervishoiuliste olude arenemine Tallinnas.*) Dr. M. Püümann. II. Haiglad. Üldiselt peab tähendama, et vanade kultuurrahvaste juures nii tervishoiu alal Peale elamute on huvitav jälgida kui kui ka haigeile arstiabi andmisel töötasid das Tallinnas on arenenud haiglad. väga palju arstide kõrval ka vaimulikud — Juba vanade kreeklaste juures asutati preestrid — kui tolleaja haritumaid ini haiglaid ja nende asutajaiks olid preest mesi, kel jätkus aega oma otseste rid, kes Eskulapi — Apollo poja — nimel ülesannete kõrval tegeleda ka veel muil ühinesid haigete arstimiseks.