•m LINN5JD a As~mml LtDw& ap mmI f mm t)WT\ EESTI LINNADE LIIDU HOOLEKANDJA Väljaandja: Eesti Linnadeliit, Tallinnas. Vastutav toimetaja: V. Smetanin. Toimetus ja talitus: Eesti Unnadeliit, Tallinn, Pikk 6. Ilmub 10 korda aastas. VII aastakäik. Numbri hind 25 senti. Nr. 2 Mai 1934 lltlHItHMHIflHHHIlfflltM õlö U. Tervishoiuliste olude arenemine Tallin­ nas — Dr. M. Püümann. Millises korras toimub usuühingute ava­ likkude matmispaikade laiendamine?— O, Angelus. Asulate õhukaitsest. Ägedaid nakkushaigusi 1933. a. — Dr. M. Püümann. Märkmeid Tartu linna metsade kohta — V, Pielbusch. Riigikohtu otsuseid. > ELL,tegevusest, . * 99£imM€id ja alevid." * Eemii Üinnud.eliici.u h&iil&hmmdjtt ilmub l9ij4./35. a. VII aastakäiguna, avaldades ar­ tikleid ja teateid nii kodu- kui välismaade linna- ja aleviomavalitsuste korraldusest ja elust, tutvustades nende kavatsuste ja saavutustega jne. Ajakiri Upub 10 korda aastas. Numbri hind 25 s. Aastakäik (10 nr.nr.) —kr. 2.50 • Saadava/ ka vanemad aastakäigud... "•• Tcimclns ja la Ulus; Besii Cinnadcliil, Tallinn, f>#fefe G ^ Telefon 231-38. J mmm LINNAD JA ALEVID EESTI LlNMflDELHDU HÄÄLEKANDJA Väljaandja: Eesti Linnadeliit, Tallinnas Vastutav toimetaja: V. Smetanin Toimetus ja talitus: Eesti Linnadeliit, Tallinn, 1934 Ns 2 Pikk 6, telefon 431-58. VII AASTAKÄIK Ilmub 10 korda aastas. Numbri hind 25 g. Mai Tervishoiuliste olude arenemine Tallinnas.*) Dr. M. Püümann. II. Haiglad. Üldiselt peab tähendama, et vanade kultuurrahvaste juures nii tervishoiu alal Peale elamute on huvitav jälgida kui­ kui ka haigeile arstiabi andmisel töötasid das Tallinnas on arenenud haiglad. väga palju arstide kõrval ka vaimulikud — Juba vanade kreeklaste juures asutati preestrid — kui tolleaja haritumaid ini­ haiglaid ja nende asutajaiks olid preest­ mesi, kel jätkus aega oma otseste rid, kes Eskulapi — Apollo poja — nimel ülesannete kõrval tegeleda ka veel muil ühinesid haigete arstimiseks. Nad asuta­ aladel. Keskajal katsusid neid ülesandeid sid pühakojad ilusaisse kohtadesse — mä­ täita kirikud ja kloostrid, eriti keskaja gedesse, metsadega piiratud 'jõgede ja teisel poolel. Katoliku usu kirikute ja järvede kaldaile või nende lähedusse. Pü­ kloostrite ehitamisega käis käsikäes ka hakodade juurde asutati ka haiglaid. nende lähidusse haiglate, koolide ja kooli­ Selliseis kohtades andsid preestrid ela­ majade asutamine, mida võib täheldada nikele õpetust mitte ainult usuasjus, vaid Tallinnaski. ka tervishoidu puutuvais küsimusis. Hai- Peale Tallinna asutamise tekkis vaja­ geile anti ka arstiabi niipalju* kui seda lu­ dus haigla järgi ja nii leiamegi teateid basid tolleaegsed teadmised arstiteadu­ esimese Tallinna haigla kohta juba 1237. a. sest. Arstimine seisis tol ajal peamiselt See aasta loetakse Püha Johannese nime­ päike- ja õhukümbluste võtmises, suple­ lise haigla asutamise aastaks, kuid nähta­ mises, jalutamises puhtas õhus ümbritse- vasti oli ta asutatud juba mõned aastad vais metsis ja mägedes. Kui aga nähti, et varem. Püha Johannese nimeline haigla see kõik ei aidanud, siis saadeti haige ko­ asus samal kohal Suurel Tartu maanteel, ju, et ta ei sureks haiglas ja sellega ei ri­ kus praegu asub Linna Jaani Vanadekodu. kuks asutise head nime. Püha Johannese nimelisele haiglale kuulu­ Ka vanade roomlaste juures olid haig­ sid kirik ja kõrts, mille sissetulekud läk­ lad või varjupaigad olemas juba 5 sajan­ sid haigla käsustusse, maja haigete jaoks dil p. Kr. Peale Rooma riigi lange­ ühes juurdeehitatud aidaga, väljakäigu- mist hakati haigeid arstima kloost­ koht kivist istmega, kivist ehitatud saun, reis, kuna VI, VII ja VIII sajandil asu­ kartser kuhu paigutati haigeid karistu­ tati juba haiglaid kirikute ja kloostrite seks, hobusetall, vanem puusaun, vesives­ kaastegevusel ja abil. Vanimad haiglad ki, kus haigeile jahvatati leivaküpsetami- on Monte Cassino — asutatud VI sajandil, seks jahu ja mida 1356. aastani kasustati Hotel Dieu — asutatud Pariisis VII sa­ koos Pühavaimu kirikuga. Haiglal oli ka- jandit* ja St. Spirito — asutatud Roomas sustada ka oma 'kalmistu. "Üldiselt oli VIII sajandil. keskajal kcmbeks matta surnuid kiriku Nakkushaigusi põdevate haigete eral­ põranda alla, kuid Püha Johannese nime­ damiseks ja ka haigete ravimiseks asutati lise haigla kirik oli seks liiga väike ja see­ n. n. leprosooriumid. Haigete eest hoolit­ tõttu oldi sunnitud algusest peäle matma sesid peamiselt mungad. oma surnuid kalmistule. *) Vt. „Linnad ja Alevid" nr. 1 — 1934. 18 LINNAD JA ALEVID Nr. 2. Püha Johannese nimeline haigla põle­ jata, eriti pühiks, andeid haigla heaks tati sõdade ajal maha ja ehitati niijern jälle gildide liikmete poolt, kes käisid majast üies; ainult kiviseinad on säilinud algu­ majja. Kuid haigla kogus aastate jook­ sest peale. Nii hävitati ta 1570. a. hert­ sul suuri varandusi kingituste ja eesõi­ sog Magnuse sõjavägede poolt. Haiged guste kaudu, mis said haiglale ohtrasti tapeti osalt ära, osa põgenes laiali ja pai­ osaks. Paavsti saadik piiskop Vilhelm gutati teise haiglasse, mida tabas oma- Modenast, kes korraldas Eesti- ja Liivi­ Kord samade sõjavägede poolt samasugune maal usulisi asju, lubas haiglale kinkida saatus, nagu Püha Johannese nimelist ja pärandada kinnisvarasid, mida kiri­ haiglatki. Selline teguviis haigete ini­ kule oli keelatud teha. Peale selle kui meste vastu kutsus esile ägeda protesti haigla oli suures rahakitsikuses, lubas ki­ linnavalitsuse poolt, millel muidugi pol­ rik kõigile neile, kes haigla jaoks ohver­ nud mingit tagajärge. Varsti peale seda dasid teatava summa, pattude andesta­ ehitati haigla uuesti üles. 1648. a. sai mist ja selliseid elanikke, kellele seda läks haigla uuesti kannatada. 1724. a. hävis hädasti vaja, leidus Tallinnas alati hea kirik, mis pärastpoole ehitati uuesti üles. hulgake, mille tagajärjel haigla rahaline 1810. a. ehitati tänavaäärne puumaga, mis seisund tõusis heale järjele. XVI sajan­ on säilinud tänaseni. 1901. a. ehitati sin­ dil olid haigla kasustada suured maatü­ na juurde veel suur kahekordne kivimaja. kid, muuseas ka Lehmja mõis, ja linnas Haigete ja hoolealuste arv on Püha oli tal Harju tänaval maja, nii et Püha Johannese nimelises haiglas olnud väga Johannese nimeline haigla oli tol ajal mitmesugune. Alguses oli see arv muidu­ Tallinna rikkamaid asutisi. Rahaline ka­ gi väike, kuid linna elanikkude arvu ja pital oli ligi 40 000 marka suur, mida lae­ haigla jõukuse kasvamisega tõusis ka hai­ nutati kinnisvaradele ja mis andis 6% gete arv. Nii näiteks oli haiglas XVI sa­ tulu. Isegi linnavalitsus oli sunnitud va­ jandi lõpul 130, XVII sajandi algul — hest haiglalt laenama raha. Peab tähen­ 148 haiget, 1627. a. — 170 haiget, neist dama, et ligi 200 aastat kestnud rahuaeg, 56 täisealist, kuna kõik ülejäänud olid lap­ mida Tallinn maitses ordu valitsuse ajal, sed. Nähtavasti eraldati ka pidalitõbi- ja see elav kaubitsemine, mida Tallinn seid haigeid ühes perekondadega, kuid po­ ajas hansalinnana, mõjutas mitte üksi ela­ le täiesti selge, kas seal olid ainult pidali­ nikkude, vaid ka selliste asutiste, nagu tõbised üksi. Võib arvata, et sinna paigu­ seda oli Püha Johannese nimeline haigla tati ka igasuguseid teisi haigeid, kelle hai­ jõukuse kasvamist. Rootsi ajal, kus guse kohta polnud täit selgust. XVIII sa­ Tallinna kui kaubalinna tähtsus hakkas jandil, kus katku ja nälja tagajärjel ela­ langema, ei jätnud see avaldamata oma nikkude arv oli jäänud palju väiksemaks, halvavat mõju nii üksiku elaniku kui ka on ka haigete arv Püha Johannese nimeli­ asutiste vjüures. Seks aitasid kaasa ka sa­ ses haiglas sulanud kokku. Nii on gedased sõjad ja vaenlase rüüstamised ja 1750.—1770. a. haiglas ainult 30 haiget. tapmised Tallinna läheduses, olgugi et linn XVIII ijia XIX sajandil muutub Püha Jo­ ise, peäle eeslinnade ja haiglate hävita­ hannese nimeline haigla ikka rohkem ja mise, jäi sellest puutumata. rohkem vanadekoduks ja praegu leiavad Nagu juba tähendatud, eraldati Püha seal, nüüdse nimega Linna Jaani Vanade­ Johannese nimelisse haiglasse pidalitobi- kodus, ulualust ja ülalpidamist ligi 250 va­ seid, kuid peab arvama, et nende sekka nainimest. sattus ka teisi haigeid, kelle haigust ei Pidades silmas asjaolu, et Püha Johan­ suudetud teha kindlaks. Kas neid haigeid nese nimelises haiglas leidsid sajandite seal ka raviti, ei saa tõendada. Nähta­ jooksul ulualust ja ülalpidamist 100— vasti oli peasihiks haigete ja ka nende pe­ 130—-170 inimest, tekib küsimus, kust rekondade eraldamine. Preestrid käisid hankis (haigla nii suuri sissetulekuid, et seal küll haige iie kuulutamas jumalasõna, katta neid suuri väljaminekuid ja, nagu oli isegi ametis haigla preestei* ja peale selgub mõnedest vanust dokumentidest, ref ormatsiooni— haigla pastor. Peale pas­ toideti haigeid korralikult ja isegi hästi. tori oli haiglas ametis veel (perenaine, kes Haigla asutati nähtavasti vaimulikkude valmistas ihaigeile süüa ja haigla ülevaa­ poolt ja esimesed summad haigla jaoks taja või juhataja, kelle sõna olid sunnitud saadi koikku korjanduste kaudu nii sise- kõik kuulama; vastuhakkajjäid paigutati kui välismaal. Nii on teada, et algul kor­ kartserisse ja määrati ka rahatrahvi. raldati haigla jaoks korjandusi isegi Soo­ Haiglal oli oma kodukord. Nii võis haige mes. Ka Tallinnas endas oli kombeks kor­ käia ainult haigla kirikus. Kaks korda Nr. 2. L 1 N N A D JA ALE V I D Ii) päevas oli iga haige, kes võis käia, kohus­ ka Püha Mihkli (praegune rootsi) kirik tatud Käima kiriKus. Kes omavoliliselt ühes aiaga. XVIII sajandi algul olid seal läks Junia, maksis trahvi meie raua järgi haiglas ainult haiged, kuna varemalt sin­ ligi lu kr., kes jäi ööseks Unna — oli sun­ na