•m LINN5JD a As~mml LtDw& ap mmI f mm t)WT\

EESTI LINNADE LIIDU HOOLEKANDJA

Väljaandja: Eesti Linnadeliit, Tallinnas. Vastutav toimetaja: V. Smetanin. Toimetus ja talitus: Eesti Unnadeliit, Tallinn, Pikk 6.

Ilmub 10 korda aastas. VII aastakäik. Numbri hind 25 senti. Nr. 2 Mai 1934 lltlHItHMHIflHHHIlfflltM

õlö U.

Tervishoiuliste olude arenemine Tallin­ nas — Dr. M. Püümann. Millises korras toimub usuühingute ava­ likkude matmispaikade laiendamine?— O, Angelus. Asulate õhukaitsest. Ägedaid nakkushaigusi 1933. a. — Dr. M. Püümann. Märkmeid Tartu linna metsade kohta — V, Pielbusch. Riigikohtu otsuseid. > ELL,tegevusest, . * 99£imM€id ja alevid." * Eemii Üinnud.eliici.u h&iil&hmmdjtt

ilmub l9ij4./35. a. VII aastakäiguna, avaldades ar­ tikleid ja teateid nii kodu- kui välismaade linna- ja aleviomavalitsuste korraldusest ja elust, tutvustades nende kavatsuste ja saavutustega jne. Ajakiri Upub 10 korda aastas. Numbri hind 25 s. Aastakäik (10 nr.nr.) —kr. 2.50 • Saadava/ ka vanemad aastakäigud... "••

Tcimclns ja la Ulus; Besii Cinnadcliil, Tallinn, f>#fefe G ^ Telefon 231-38. J

mmm LINNAD JA ALEVID EESTI LlNMflDELHDU HÄÄLEKANDJA Väljaandja: Eesti Linnadeliit, Tallinnas Vastutav toimetaja: V. Smetanin

Toimetus ja talitus: Eesti Linnadeliit, Tallinn, 1934 Ns 2 Pikk 6, telefon 431-58. VII AASTAKÄIK Ilmub 10 korda aastas. Numbri hind 25 g. Mai

Tervishoiuliste olude arenemine Tallinnas.*) Dr. M. Püümann. II. Haiglad. Üldiselt peab tähendama, et vanade kultuurrahvaste juures nii tervishoiu alal Peale elamute on huvitav jälgida kui­ kui ka haigeile arstiabi andmisel töötasid das Tallinnas on arenenud haiglad. väga palju arstide kõrval ka vaimulikud — Juba vanade kreeklaste juures asutati preestrid — kui tolleaja haritumaid ini­ haiglaid ja nende asutajaiks olid preest­ mesi, kel jätkus aega oma otseste rid, kes Eskulapi — Apollo poja — nimel ülesannete kõrval tegeleda ka veel muil ühinesid haigete arstimiseks. Nad asuta­ aladel. Keskajal katsusid neid ülesandeid sid pühakojad ilusaisse kohtadesse — mä­ täita kirikud ja kloostrid, eriti keskaja gedesse, metsadega piiratud 'jõgede ja teisel poolel. Katoliku usu kirikute ja järvede kaldaile või nende lähedusse. Pü­ kloostrite ehitamisega käis käsikäes ka hakodade juurde asutati ka haiglaid. nende lähidusse haiglate, koolide ja kooli­ Selliseis kohtades andsid preestrid ela­ majade asutamine, mida võib täheldada nikele õpetust mitte ainult usuasjus, vaid Tallinnaski. ka tervishoidu puutuvais küsimusis. Hai- Peale Tallinna asutamise tekkis vaja­ geile anti ka arstiabi niipalju* kui seda lu­ dus haigla järgi ja nii leiamegi teateid basid tolleaegsed teadmised arstiteadu­ esimese Tallinna haigla kohta juba 1237. a. sest. Arstimine seisis tol ajal peamiselt See aasta loetakse Püha Johannese nime­ päike- ja õhukümbluste võtmises, suple­ lise haigla asutamise aastaks, kuid nähta­ mises, jalutamises puhtas õhus ümbritse- vasti oli ta asutatud juba mõned aastad vais metsis ja mägedes. Kui aga nähti, et varem. Püha Johannese nimeline haigla see kõik ei aidanud, siis saadeti haige ko­ asus samal kohal Suurel Tartu maanteel, ju, et ta ei sureks haiglas ja sellega ei ri­ kus praegu asub Linna Jaani Vanadekodu. kuks asutise head nime. Püha Johannese nimelisele haiglale kuulu­ Ka vanade roomlaste juures olid haig­ sid kirik ja kõrts, mille sissetulekud läk­ lad või varjupaigad olemas juba 5 sajan­ sid haigla käsustusse, maja haigete jaoks dil p. Kr. Peale Rooma riigi lange­ ühes juurdeehitatud aidaga, väljakäigu- mist hakati haigeid arstima kloost­ koht kivist istmega, kivist ehitatud saun, reis, kuna VI, VII ja VIII sajandil asu­ kartser kuhu paigutati haigeid karistu­ tati juba haiglaid kirikute ja kloostrite seks, hobusetall, vanem puusaun, vesives­ kaastegevusel ja abil. Vanimad haiglad ki, kus haigeile jahvatati leivaküpsetami- on Monte Cassino — asutatud VI sajandil, seks jahu ja mida 1356. aastani kasustati Hotel Dieu — asutatud Pariisis VII sa­ koos Pühavaimu kirikuga. Haiglal oli ka- jandit* ja St. Spirito — asutatud Roomas sustada ka oma 'kalmistu. "Üldiselt oli VIII sajandil. keskajal kcmbeks matta surnuid kiriku Nakkushaigusi põdevate haigete eral­ põranda alla, kuid Püha Johannese nime­ damiseks ja ka haigete ravimiseks asutati lise haigla kirik oli seks liiga väike ja see­ n. n. leprosooriumid. Haigete eest hoolit­ tõttu oldi sunnitud algusest peäle matma sesid peamiselt mungad. oma surnuid kalmistule.

*) Vt. „Linnad ja Alevid" nr. 1 — 1934. 18 LINNAD JA ALEVID Nr. 2.

Püha Johannese nimeline haigla põle­ jata, eriti pühiks, andeid haigla heaks tati sõdade ajal maha ja ehitati niijern jälle gildide liikmete poolt, kes käisid majast üies; ainult kiviseinad on säilinud algu­ majja. Kuid haigla kogus aastate jook­ sest peale. Nii hävitati ta 1570. a. hert­ sul suuri varandusi kingituste ja eesõi­ sog Magnuse sõjavägede poolt. Haiged guste kaudu, mis said haiglale ohtrasti tapeti osalt ära, osa põgenes laiali ja pai­ osaks. Paavsti saadik piiskop Vilhelm gutati teise haiglasse, mida tabas oma- Modenast, kes korraldas Eesti- ja Liivi­ Kord samade sõjavägede poolt samasugune maal usulisi asju, lubas haiglale kinkida saatus, nagu Püha Johannese nimelist ja pärandada kinnisvarasid, mida kiri­ haiglatki. Selline teguviis haigete ini­ kule oli keelatud teha. Peale selle kui meste vastu kutsus esile ägeda protesti haigla oli suures rahakitsikuses, lubas ki­ linnavalitsuse poolt, millel muidugi pol­ rik kõigile neile, kes haigla jaoks ohver­ nud mingit tagajärge. Varsti peale seda dasid teatava summa, pattude andesta­ ehitati haigla uuesti üles. 1648. a. sai mist ja selliseid elanikke, kellele seda läks haigla uuesti kannatada. 1724. a. hävis hädasti vaja, leidus Tallinnas alati hea kirik, mis pärastpoole ehitati uuesti üles. hulgake, mille tagajärjel haigla rahaline 1810. a. ehitati tänavaäärne puumaga, mis seisund tõusis heale järjele. XVI sajan­ on säilinud tänaseni. 1901. a. ehitati sin­ dil olid haigla kasustada suured maatü­ na juurde veel suur kahekordne kivimaja. kid, muuseas ka Lehmja mõis, ja linnas Haigete ja hoolealuste arv on Püha oli tal Harju tänaval maja, nii et Püha Johannese nimelises haiglas olnud väga Johannese nimeline haigla oli tol ajal mitmesugune. Alguses oli see arv muidu­ Tallinna rikkamaid asutisi. Rahaline ka­ gi väike, kuid linna elanikkude arvu ja pital oli ligi 40 000 marka suur, mida lae­ haigla jõukuse kasvamisega tõusis ka hai­ nutati kinnisvaradele ja mis andis 6% gete arv. Nii näiteks oli haiglas XVI sa­ tulu. Isegi linnavalitsus oli sunnitud va­ jandi lõpul 130, XVII sajandi algul — hest haiglalt laenama raha. Peab tähen­ 148 haiget, 1627. a. — 170 haiget, neist dama, et ligi 200 aastat kestnud rahuaeg, 56 täisealist, kuna kõik ülejäänud olid lap­ mida Tallinn maitses ordu valitsuse ajal, sed. Nähtavasti eraldati ka pidalitõbi- ja see elav kaubitsemine, mida Tallinn seid haigeid ühes perekondadega, kuid po­ ajas hansalinnana, mõjutas mitte üksi ela­ le täiesti selge, kas seal olid ainult pidali­ nikkude, vaid ka selliste asutiste, nagu tõbised üksi. Võib arvata, et sinna paigu­ seda oli Püha Johannese nimeline haigla tati ka igasuguseid teisi haigeid, kelle hai­ jõukuse kasvamist. Rootsi ajal, kus guse kohta polnud täit selgust. XVIII sa­ Tallinna kui kaubalinna tähtsus hakkas jandil, kus katku ja nälja tagajärjel ela­ langema, ei jätnud see avaldamata oma nikkude arv oli jäänud palju väiksemaks, halvavat mõju nii üksiku elaniku kui ka on ka haigete arv Püha Johannese nimeli­ asutiste vjüures. Seks aitasid kaasa ka sa­ ses haiglas sulanud kokku. Nii on gedased sõjad ja vaenlase rüüstamised ja 1750.—1770. a. haiglas ainult 30 haiget. tapmised Tallinna läheduses, olgugi et linn XVIII ijia XIX sajandil muutub Püha Jo­ ise, peäle eeslinnade ja haiglate hävita­ hannese nimeline haigla ikka rohkem ja mise, jäi sellest puutumata. rohkem vanadekoduks ja praegu leiavad Nagu juba tähendatud, eraldati Püha seal, nüüdse nimega Linna Jaani Vanade­ Johannese nimelisse haiglasse pidalitobi- kodus, ulualust ja ülalpidamist ligi 250 va­ seid, kuid peab arvama, et nende sekka nainimest. sattus ka teisi haigeid, kelle haigust ei Pidades silmas asjaolu, et Püha Johan­ suudetud teha kindlaks. Kas neid haigeid nese nimelises haiglas leidsid sajandite seal ka raviti, ei saa tõendada. Nähta­ jooksul ulualust ja ülalpidamist 100— vasti oli peasihiks haigete ja ka nende pe­ 130—-170 inimest, tekib küsimus, kust rekondade eraldamine. Preestrid käisid hankis (haigla nii suuri sissetulekuid, et seal küll haige iie kuulutamas jumalasõna, katta neid suuri väljaminekuid ja, nagu oli isegi ametis haigla preestei* ja peale selgub mõnedest vanust dokumentidest, ref ormatsiooni— haigla pastor. Peale pas­ toideti haigeid korralikult ja isegi hästi. tori oli haiglas ametis veel (perenaine, kes Haigla asutati nähtavasti vaimulikkude valmistas ihaigeile süüa ja haigla ülevaa­ poolt ja esimesed summad haigla jaoks taja või juhataja, kelle sõna olid sunnitud saadi koikku korjanduste kaudu nii sise- kõik kuulama; vastuhakkajjäid paigutati kui välismaal. Nii on teada, et algul kor­ kartserisse ja määrati ka rahatrahvi. raldati haigla jaoks korjandusi isegi Soo­ Haiglal oli oma kodukord. Nii võis haige mes. Ka Tallinnas endas oli kombeks kor­ käia ainult haigla kirikus. Kaks korda Nr. 2. L 1 N N A D JA ALE V I D Ii) päevas oli iga haige, kes võis käia, kohus­ ka Püha Mihkli (praegune rootsi) kirik tatud Käima kiriKus. Kes omavoliliselt ühes aiaga. XVIII sajandi algul olid seal läks Junia, maksis trahvi meie raua järgi haiglas ainult haiged, kuna varemalt sin­ ligi lu kr., kes jäi ööseks Unna — oli sun­ na võeti vastu ka vaeseid. Kuid VIII sa­ nitud peäle selle veel ostma vaat õlut. jandi lõpu poole omandab ta ikka rohkem Ülevaataja kohuseks oii valvata muu­ vaeste- ja vanadekodu ilme ja püsib selli­ seas ka selle järgi, el haiged ei lahkuks sena 1901. aastani, mil ta lõpetab oma te­ haiglast ja et nad ei istuks tänaval, haigla gevuse. Seal asuvad vanad paigutati värava ees, kus möödaminejad nende koh­ Linna Jaani Vanadekodusse. ta .võisid teha igasuguseid märkusi, vaid haigla õuel. Olgugi, et see haigla oli omal ajal ri­ kas, polnud kord, mis seal valitses sugugi ühes Tallinna kasvamisega tekkis va­ eeskujulik. Nii teatas linnaarst Gebhard jadus veel teiste haiglate uärgi. 1334. a., Himsel 1674. a., et haiglas on suur korra­ nagu näha vanust dokumentidest, on Tallinna kodaniku raehärra Hermann lagedus ja nakkushaigused, mille all hai­ Veldege' poolt asutatud Pühavaimu kiriku ged kannatavad, võivad muutuda hädaoht­ kõrval haigla, kuhu võeti vastu mitte ai­ likuks kogu linnale ja seepärast on tarvi­ nult haigeid, vaid seal leidsid ulualust ka lik panna sinna ametisse arst ehk vähe­ vaesed. Ka vanemad ja terved kodanikud malt habemeajaja abi. Sedasama kordab võisid seal eluneda sellekohase maksu eest. linnaarst Happel 1686. a., kuid nende ar­ vamused jäid hüüdjaks hääleks kõrbes. 1389. a. asutati raehärra Johann v. Hervorde' poolt Pühavaimu kiriku õuel 1525. a. asutati veel kaks haiglat — teine haigla, mis määrati ainult haigeile, üks Vene tänaval dominiiklaste kloostris, kuna terved elunesid esimeses majas. mis samal aastal võeti dominiiklasilt ära, Haigla juhtimine toimus samuti, nagu kuna neid endid sunniti lahkuma linnast. Püha Johannese nimelises haiglaski. See Dominiiklasil oli Vene, Munga ja Müüri­ haigla oli palju väikesem. Sinna mahtus vahe tänava vahel suur maatükk ühes kõige rohkem 50 haiget. Pühavaimu kiriku kloostri, kiriku ja teiste kõrvaliste hoone­ haigla sissetulekud olid ka palju vähemad tega. Klooster asus sealsamas kohas, kus kui Püha Johannese nimelise haigla omad, praegu asub katoliku usu kirik. Pole ime, vaatamata sellele, et ka siin kirik lubas et mungad ise selle suure ülekohtu tõttu, linna elanikele teatavate summade ohver­ mis neile sai osaks, 1532. a. süütasid kloost­ damise eest pattude andestamist. Milli­ ri põlema. Klooster hukkus peaaegu täie­ seid ihaigeid võeti vastu Pühavaimu kiri­ likult ja ühes kloostriga ka haigla. On ku haiglasse, pole kindlasti teada, kuid säilinud kiriku vanad seinad kahe ilusa võib siiski oletada, et need polnud nakkus­ portaaliga, mida tänapäeva praktiline ini­ haigusi põdevad haiged. 1620. a. lõpetas mene kasustab autogaraažina! Pühavaimu kiriku haigla oma tegevuse. Ühes dominiiklaste haiglaga asutati 1490. a. asutati haigla Nunnevärava veel Harju tänaval Püha Rochuse nimeline juures, mis püsis 1550. aastani. Sinna haigla, nähtavasti samanimelise gildi võeti vastu peamiselt maa haigeid — viga­ poolt. See haigla püsis 1552. aastani, seid ja pimedaid, kes enam tööd ei suut­ ilma et tal oleks olnud suurt tähtsust. nud teha. Haigla kuraatorid pöördusid 1503. a. mainitakse veel haiglat väikese abisaamiseks ka Harju- ja Virumaa mõis­ gildi juures. Nähtavasti on siin tegemist nikkude poole ja saatsid välja kaks anne- väikese haiglaga, mille iga oli väga lühike. tekorjajat — ühe Harju-, teise — Viru­ Mujal tema kohta enam märkusi ei leidu. maale. Nähtavasti olid anded selle haigla Peäle ülalmainitud haiglate oli Tallin­ heaks nii linnarahva kui ka mõisnikkude nas XVI sajandil veel üks haigla, kus ra­ poolt nii kasinad, et see võrdlemisi kii­ viti süüfilishaigeid, olgugi et seda haiglat resti oli sunnitud sulgema oma uksed. kutsuti „rõugetemajaks". (Süüfilist nime­ 1525. a. asutati Rüütli tänaval, majas, tati tol ajal rõugetõveks.) See haigla asu­ kus asub praegu Ehrenpreis'! trükikoda, tati 1522. a. Suure Rannavärava taha ja uus haigla. See oli väike — 28 voodiga, ta püsis 1570. aastani, mil hertsog kuid tema sissetulekud olid võrdlemisi Magnuse sõjaväed ta tühjaks riisusid ja suured, arvestades kõiki neid kingitusi ja haiged laiali peksid. Linnavalitsus pöör­ testamente, mis tehti tema heaks. Näh­ dus jälle protestiga sellise talitamise vas­ tavasti aitas seks kaasa reformatsiooni- tu, kuid sai hertsog Magnuselt vastuseks aegne liikumine, mis tallinlaste keskel oli vihase sõimukirja. Sama aasta sügisel isegi väga tugev. Sellele haiglale kuulus lammutati haigla täiesti linnavalitsuse 20 LINNAD JA ALEVID Nr. 2.

käsul. See oli ka ainus haigla, kus hai­ vembris moodustati ümber Eesti kaitseväe geid ravis arst. Haiglaks. 1923.—1925. a. ehitati vanade, Kui jälgida haiglate asutamist Tallin­ 1772. a. ehitatud hoonete asemele uus aja­ nas, siis paistab siuna, et neiu kõige roh­ kohane Kivinoone 220 voodiga. Uidse on kem asutati XVI sajandi algul. See oli praegusel Kaitseväe Keskhaiglal 450 voo­ tingitud peamiselt sellest, et linna elanik­ dit. kude arv tõusis tol ajal 12.000—13 000-ni. Nagu tähendatud ülal, asutati Tallin­ Ürduaja lõpupoole tõusis elanikkude jõu­ nas 1785. a. ühiskondliku hoolekande kor­ kus oma haripunktile ja ka reformatsioo- raldi haigla — ^priihospidal". Need ühis­ niaeg, kui uus vool, tiivustas elanikke sel­ kondliku hoolekande korraldid loodi igas liseile ettevõtteile, mis ühenduses ligemise kubermangus 1775. a. 7. novembri seadu­ aitamisega. XVi sajandi lõpu poole, kui sega. Valitsuse juhatajaks olid kuberne­ üldine vaimustus langes ja majanduselule rid ja liikmeiks linna esindaja, kuberman­ kitsikus andis end tunda ikka rohkem ja gu aadli peamees ja kuberneri poolt mää­ rohkem, langesid paratamatult kokku need ratud alaline liige. asuti.sed, mis nõudsid kodanikelt ohvri­ Ühiskondliku hoolekande korraldi meelt. XVI sajandi lõpul jäi Tallinnas ülesandeks oli asutada ja pidada ülal rah­ püsima ainult kaks haiglat — Püha Johan­ vakoole, haiglaid, apteeke, vaestemaju, nese nimeline ja uus haigla, kuna teiste orvu- ja vanadekodusid, maju vaimu- ja tegevus lõppes. Nii kestis see kogu parandamatuile haigeile, töömaju, kus XVII sajandi. XVIII sajandil hakati jäl­ vaesed inimesed võisid teenida oma tööga le ehitama haiglaid, kuid mitte eraisikute ülalpidamist, {ja parandusmaju kurikaldu­ ja linna algatusel, vaid riik hakkas neid vustega inimesile. asutama esiteks sõjavägede ja XVIII sa­ Esimesena alustas oma tegevust jandi lõpul ka teiste elanikkude «jaoks. Novgorodi kubermangu ühiskondliku hoo­ Rootsi aja lõpul — 1705. a. asutati lekande korraldi 1776. a. rootsi sõjaväegede jaoks haigla, mille iga Eesti kubermangus algas ühiskondliku kestis 1710. aastani, s. o. Tallinna allaand­ hoolekande korraldi oma tegevust ametli­ miseni venelasile. Too haigla asus nähta^ kel andmeil 1785. a., kuid ta teotses juba vasti praeguse Rüütli või Rataskaevu tä­ 1783. a. Algul tahtis ta tõmmata oma te­ naval, mida näitab nimigi — „Toompea gevusalasse koole, kuid linnavalitsuse ja all asuv haigla". rüütelkonna vastuseisu tõttu ei õnnestu­ Peeter Suure käskkirjaga asutati nud see ja ta jäi peatuma haigla asutamise Tallinnas 1720. a. mereväe haigla sealsa­ juures, seda-enam, et Tallinnas haigla mas, kus praegu asub Linna Keskhaigla. puudus'. Mereväe haigla püsis seal ühiskondliku 1785. a. üüriti erakorter haigla ruu­ hoolekande korraldi haigla asutamiseni meks, kuhu paigutati 10—12 voodit, kuid 1785. a. Viimane haigla oli meil rahva juba 1786. a. osteti ülaltähendatud mere­ seas tuntud „priihospidali" nime all. väe haigla hooned ja peale sellekohast re­ Peale mereväe ihaigla asutati Tallinna monti paigutati haiged sinna. Algul oli 1730. a. ka haigla maaväe jaoks ja nähta­ ruumi 30 haigele, kuid aastate jooksul ehi­ vasti seal, kus asub ipraegune Kaitseväe tati uusi maju juurde, nii et 1850. a. oH Keskhaigla. haiglas ligi 100 voodit. Haigeid sõjaväelasi oli Tallinnas, eriti 1872. a. ehitati juurde suur kahekordne sõdade ajal ja siis kui laevastik seisis maja, kuhu juba enne maailmasõda pai­ Tallinna reidil, võrdlemisi palju ja nagu gutati ainult haavahaigeid. 1897. a. ehi­ näha sellekohaseist dokumentidest, tõusis tati kaks kahekordset kivimaja, kus hoiti haigete arv isegi tuhandeni, nii et neid vaimuhaigeid. 1909. a. viidi viimased üle paigutati Kadrioru lossi ja teisisse Kadri­ „Seevaldi" haiglasse, mistõttu mõlemad oru maj usse, mis asusid nähtavasti prae­ majad vabanesid teiste haigete (jaoks. guse staadioni kohal. See maaala kuulus Ühte majja paigutati meessisehaiged ja sõjaväe haiglale Eesti iseseisvuseni, kus teise ägedaid nakkushaigusi põdevad hai­ ta võeti haiglalt ära. Mereväe haigla hoo­ ged. 1918. a. oli ^priihospidalis" 300 voo­ ned olid kitsad ja seepärast ehitati dit. Sel ajal muudeti ta Linna Keskhaig­ 1772. a. maaväe haigla juurde Juhkentalis laks. Peab tähendama, et „priihosipidalil" uus mereväe haigla. Viimased haiglad su­ olid peale teiste haigete peaaegu kõik lasid ajajooksul ühiseks sõjaväe haiglaks, jaoskonnad igasuguseid nakkushaigusi mia püsis 1918. a. alguseni, kus ta peale põdevate haigete jaoks. Eraldi maja oli Saksa okupatsioonivägede lahkumist no­ olemas ka suguhaigeile. Peaaegu arme- Nr. 2. L I N N A D J A A L E V I D 21 tuimas seisundis oli 1912. aastani sünni- „Seevald" riigi valdamisele ja praegu on tusjaoskond. Väike, madal, pime ja re­ ses haiglas 680 voodit. montimata tuba 6 voodiga. Haigla juha­ 1901. a. asutati rüütelkonna poolt tuse poolt juhiti alatasa tähelepanu sel­ Lembitu tänaval nr. 10 sünnitusasutis lele puudusele, kuid tolleaegsed kuberne­ ühes ämmaeniandatekooliga. Algul oli rid ei hoolinud sellest. Viimaks 1912. a. asutises 6 voodit. 1918. a. oli ses asutises oli seal sünnitamas kuberner Korostovets'i juba 15 voodit ja saksa okupatsiooni ajal teenija, keda kuberner ise ühel õhtul läks ühendati see asutis priihospidali sünnitus- vaatama, kuid pimeduse tõttu komistas jaoskonnaga. Eesti riigi algul lõpetati ja kukkus pikali. Teisel päeval kut­ Tallinna ämmaemandatekooli tegevus ja suti ühiskondliku hoolekande korraldi kok­ see viidi üle Tartu ülikooli juurde, kuna ku, kus otsustati Punaselt Ristilt rentida asutise maja Lembitu tänaval muudeti maja, kuhu paigutati sünnitajad. Samaks sõjainvaliidide ühiselumajaks. otstarbeks tarvitab seda maja veel prae­ 1902. a. asutati dr. V. Knüpffer'i poolt gugi Linna Keskhaigla. Peäle haigla asu­ Lembitu tänaval nr. 10 naishaigla — tas ühiskondliku hoolekande korraldi 23 voodiga, mis teotseb tänaseni. Algul 1848. a. Juhkentalis vanade- ja invaliidi­ sai see toetust rüütelkonnalt ja linnalt. dekodu, mis samuti 1918. a. läks üle lin­ 1903. a. asutati Kadriorus Poska' tä­ nale. naval nr. 15 dr. Veiss* i ja dr. Hirsch' i „Priihosipidal", minnes üle linnale, on poolt sanatoorium närvihaigeile. Praegu muutunud igakülgselt moodsaks haiglaks. on sanatooriumis 16 voodit. Praegu on seal 314 voodit. Ägedaid nak­ 1904. a. asutati rüütelkonna poolt kushaigusi, tiisikust ja suguhaigusi põde­ Suurel Roosikrantsi tänaval Tallinna vad haiged on paigutatud Linna II ja Erahaigla, mida ka linn algul toetas. III haiglasse. Praegu on ses haiglas 53 voodit. Tallinna eesti arstid asutasid 1909. a. Ühes Tallinna ja Tallinna elanikkude haigla samas majas, kus asub praegune arvu kasvamisega (1816. a. oli Tallinnas Linna Keskhaigla Sünnitusjaoskond, üüri­ 11983 elanikku, 1871. a — 29 162, des ruume tol aial Punaselt Ristilt. Haig­ 1897. a. — 58 810, 1912. a. — 104 452 ia la, milles oli 24 voodit lõpetas oma tege­ 1930. a. — 130 262 elanikku) tõusis ikka vuse 1911. a. enam ja enam tarvidus haiglate järgi. Ku­ Eestimaa tiisikuse vastu võitlemise na linnaomavalitsus kas ei suutnud või ei seltsi poolt asutati 1912. a. Magdaleena tahtnud tol ajal asutada oma haiglat, siis tänaval nr. 6 tiisikussanatoorium 25 voo­ on arusaadav, et seda seisundit kasutasid diga. Sanatoorium lõpetas oma tegevuse eraisikud. Nii asutati 1867. a. pastor Tallinnas 1930. a., mil see viidi üle Nõm­ Stakelberg'i poolt diakonissideasutise mele. haigla. Algul asus see eramajas, kuid 1912. a. asutati riigi noolt Siimeoni järgmisel aastal osteti Suurel Pärnu tänaval mereväelasile suguhaigustehaisrla maanteel nr. 50 maja ühes krundiga, mil­ 50 voodig-a. Eesti riigi algul paigutati line suurenes aasta-aastalt juurdeostetud sinna kaitseväe rätsepatöökoda. ja kingitud maatükkidega. Sellekohaste 1914. a. asutati Magasini tänaval nr. 29 [juurdeehituste tõttu suurenes ka haigla linna nakkushaigustehaida, praemme alatasa, nii et voodite arv ses haiglas on Linna II Haigla, 180 voodiga. Tiisikus- tõusnud juba 74-le. jaoskond avati 1926. a. Ses on 100 voo­ 1892. a. asutas dr. J. Dsirne naishaio-- dit, nii et voodite üldarv Linna II Haig­ Ia peamiselt lõikust vajavaile haie-eile. las tõuseb praegu 280-ni. See haigla püsis 1895. aastani. Häida Peale selle avati 1931. a. Linna II asus Suurel Pärnu maanteel ja temas oli Haigla juures Tiisikushaigete-eraldus- 10 voodit. maja 50 voodiga. 1903. a. asutati närvi- ja vaimuhaigete 1918. a. asutati Uuel Tatari tänaval eest hooMtseva seltsi poolt närvi- ja vai­ nr. 25 linna suguhaigustehaigla, praegune muhaigla „Seevald" — algul 120 voodiga. Linna III Haigla. Juurdeehituse tõttu 1908. ja 1909. a. teostatud juurdeehituste 1931. a. avanes võimalus viia sinna Linna tõttu tõusis voodite arv 350-le ja nagu tä­ Keskhaiglast üle kõik suguhaiered. Praegu hendatud ülal, viidi 1909. a. priihospida­ on Linna III Haierlas 125 voodit. lis'" olevad närvi- ja vaimuhaiged, kelle Keskvangla haigla asutati riigi poolt arv tõusis j*uba 170-le, ,.Seevald'isse" üle. 1918. a. Kalda tänaval nr. 2. Praegu on Eesti iseseisvuse esimesil aastail läks ses haiglas 125 voodit. 22 LINNAD JA ALEVID Nr. 2.

Dr. E. Girgensohn' i peolt asutati sõjas haavatute ja haigete jaoks „" 1925. a. Narva maanteel nr. 52-a naisera- teatri saalid, Mustpeade klubi ruumid, ma­ haigla 12 voodiga. See haigla lõpetas oma jad nr-id 1 ja 3 Laial tänaval, Luther'i tegevuse 1933. a. Rahvamaja ja 1 maja „Volta" vabrikus. 1926. a. asutati Kaupmehe tänaval Need ajutised haiglad püsisid Saksa oku­ nr. 10 Tallinna Eesti Erakliinik. Praegu patsiooni ajani. on ses haiglas 25 voodit, Vabadussõja ajal avati haigla tähnilist 1931. a. asutati M. Urm'i poolt Jaan soetõve põdevaile haigeile Vene-Balti te­ Poska' tänaval nr. 47 Tallinna närviklii- hases. See haigla lõpetas oma tegevuse nik-sanatoorium, milles on 12 voodit. peale Vabadussõda. 1932. a. asutati Eesti Arstide-Klinit- Käesoleval ajal on Tallinnas üldse sistide Ühingu poolt, erahaigla Narva 13 haiglat 2239 voodiga, neist kuuluvad maanteel nr. 6. Praegu on ses haiglas riigile 3 haiglat 1231 voodiga, linnale — 100 voodit. 3 haiglat 719 voodiga ja 7 on erahaiglat — Peale ülaltähendatud haiglate on Tal­ 289 voodiga. linnas asutatud tarvidust mööda ajutisi Kui mitte arvestada riigi haiglaid, siis barakke ägedaid nakkushaigusi põdevate on Tallinnas 10 haiglat 1008 voodiga. haigete jaoks. Nii olid enne Linna II Kuna praegu on Tallinnas 136 451 elanik­ Haigla asutamist 1914. a. Magasini täna­ ku, siis iga 1000 elaniku kohta tuleb um­ val nakkushaigusi põdevate haigete bara­ bes 7,5 voodit. Harilikult loetaks seisun­ kid Suurel Tartu maanteel nr. 61, Polgu dit rahuldavaks, kui iga 1000 elaniku koh­ tänaval nr. 7, Soo tänaval nr. 23 ja Kar­ ta tuleb 5—6 voiodit. Seega on Tallinn jamaa tänaval nr. 6. Peale Linna II Haig­ praegu varustatud haiglatega ja vastavate la asutamist lõpetasid barakid oma tege­ arvu vooditega enam kui rahuldavalt. vuse. Puudub vaid ajakohane lastehaigla, mida Maailmasõja algul muudeti haiglaiks linnal tuleb ehitada varem või hiljem.

Millises korras toimub usuühingute avalikude matmispaikade laiendamine? O. Angelus. Siseministeeriumi Administratiivosakonna abidirektor. I. Seks eelduseks olid mitmed alused. A. kogudus palus kirjaga B. linnavoli­ Üheltpoolt olid usuühingud enamalt j aolt kogule lubada vana matmispaika, mis üldse selle vastu, et nende kalmistud muu­ Matmispaikadeseaduse (RT 171/172 — detakse avalikeks matmispaiguks, kuhu 1925) § 2, p. 2 järgi kui usuühingu endine peab matma ka vastavasse kogudusse mit­ kalmistu on avalik matmispaik, laiendada tekuuluvaid isikuid. Kuna Matmispaika- avaliku matmispaiga mõttes. deseadus näeb ette (§ 3) ka eramatmis- Linnavalitsus ei viinud avaldust voli­ paikade asutamist, muuseas usuühingute kogu ette, vaid saatis selle Siseministee­ ja eraseltside ipoolt oma liikmete tarvis riumile ühes tarvilikkude plaanidega vas­ (/p. 1), siis võidi arvata, et usuühingud tava loa andmiseks ja plaanide kinnita­ kasustavad tulevikus ainult seda võima­ miseks. lust, kui vanad kalmistud kipuvad jääma Tekib küsimus, kelle võimkonda kuulub kitsaks. selliste küsimuste otsustamine: kas oma­ Teisest küljest aga arvati, et, nagu tä­ valitsuste esinduskogude või siseministri hendatud Matmispaikadeseaduse seletus­ kompetentsi ? kirjas, „oleks loogilisem, pidades silmas Seadus ise sellele küsimusele ei vasta, kiriku ja riigi laihutamise põhimõtet, ka arvatavasti seepärast, et seaduse väljatöö­ olevad avalikud surnuaiad üle anda koha­ tamise ja Riigikogu poolt vastuvõtmise likkude omavalitsuste kätte, s. o. tervet ajal (29. oktoobril 1925) ei arvatud, et matmisasja kommunaliseerida, kuid see üldse võiks tekkida selline küsimus, et oleks riigielu oleva olukorra juures eba- üldse juhtuks, kus usuühingud kavatsevad otstarbekohane kui ka enneaegne. Seepä­ laiendada avalikke matmispaiku avaliku rast oleks otstarbekohasem kommunalisee- matmispaiga mõttes. rimisele ainult algus panna, tema edaspi- Nr. 2. LINNAD J A ALEVID 2:5 dist arenemist elu enese hoolde jättes" kõnelda enam suuremast vallast, kuid (II Riigikogu protokollide lisad, 9. istung­ ,.valla" all tuleb siiski mõista just seda järk, 5. oktoobrist 1925 — 18. detsemb­ „suuremat valda", s. o. valda, mis kal­ rini 1925, veerud 27, 28). Seega jäeti mistut võib asutada, nagu tähendas sea­ nagu olude sunnil kalmistud kogudusile. duse arutamisel Riigikogus tolleaegne si­ olles arvamusel, et aja jooksul lähevad seminister K. Ein b u n d (II Riigikogu asjad niikuinii omavalitsuste kätte. protokollid, 9. istungjärk, 1925, veerg 225). Tegelik elu on läinud teist rada. Nüüd On aga jäetud tähendamata, mis toimub tuleb vastavail riigi- ja omavalitsusasuti- nende usuühingute avalikkude matmis­ sil lahendada küsimusi, mis seaduses on paikadega, mis § 7 ettenähtud juhtumeil jäetud lahendamata. lähevad vastava omavalitsuse valitsemi­ Kõigepealt peab pidama silmas, et usu­ sele, kui nad asuvad väikeses või keskmise ühingud võivad küll laiendada nende suurusega vallas. valitsemisel olevaid avalikke matmispai­ ku, uusi avalikke matmispaiku nad aga II. asutada ei või. Nimelt näeb seaduse Avalikkude matmispaikade asutamise § 4 ette avalikkude matmispaikade laien­ ja nende laiendamise kord on nähtud ette damist, ilma et oleks tähendatud, et mõnd seaduse § 4, mille järgi see asutamine ja liiki avalikest matmispaigust üldse ei või laiendamine toimub vastava omavalitsuse laiendada või et laiendamise korral muu­ esinduskogu otsusel, kusjuures erand­ tuks nende valitsemise viis. Seevastu aga lik kord on nähtud ette ainult ale­ kuuluvad seaduse § 2 järgi avalikkude, vite, suuremate valdade ja valdade ühen­ s. o. üldtarvitamiseks määratud matmis­ duste poolt kavatsetavate matmispaikade paikade alla: 1) linnade, alevite, maade, asutamiseks ja laiendamiseks, milleks on suuremate valdade või valdade ühenduste tarvilik peale vastava omavalitsuse esin­ poolt asutatavad matmispaigad ja 2) usu­ duskogu otsuse veel vastava maavolikogu ühingute (koguduste) senised (s. o. kuni (nüüd ajutise maavalitsuse) otsus ja sise­ seaduse maksmahakkamiseni) kalmistud. ministri luba. Kui usuühing asutab mõne uue matmis­ Kuna seaduses loeteldud erandite hul­ paiga, võib see olla ainult eramafrmispaik ka ei kuulu usuühingute avalikud matmis­ (§ 3. p. 1). paigad, peab järeldama, et usuühingute Olgu siin muuseas tähendatud, et ühele avalikkude matmispaikade laiendamine osale omavalitsusist, nimelt valdadele, toimub üldises korras, s. o. vastava oma­ mis ei kuulu suuremate hulka, pole üldse valitsuse esinduskogu otsusel. antud võimalust asutada matmispaiku; Küsimust aitab selgitada veel Matmis- ainult siis, kui nad ühinevad matmispaiga paikadeseaduse § 7, mis näitab, mispärast asutamiseks teiste valdadega, on neil see muuseas usuühingute avalikkude matmis­ võimalus. Millised need suuremad vallad paikade laiendamise üle otsustamine anti aga on, selle kohta ei leidu juhatusi ei omavalitsuste kompetentsi ja mitte näi­ seaduses ega selle põhjal antud määruses teks siseministri võimkonda. (RT 67 — 1926, siseministri määrus Matmispaikadeseaduse § 7 järgi lähe­ 31. auerustist 1926 matmisnaikade asuta­ vad usuühingute endised (§ 2, p. 2) kal­ mise tingimuste ja tarvitamise, maksude, mistud ühingute likvideerimise korral, sa­ järelevalve ja korraldamise ning tervis­ muti sel korral, kui ühingud loobuvad hoiuliste nõuete, samuti suletud matmis­ nende valitsemisest v6i tarvitamisest või naikade edaspidise kasustamise kohta). rikuvad sama seaduse § 9 korras antud Nii et küsimuse otsustamine, kas mõni eeskirju, vastava linna, alevi, maa, valla vald kuulub suuremate valdade hulka mat­ või valdade ühenduse valitsemisele. Tä­ mispaiga asutamisel, sõltub täiesti sise­ hendab, omavalitsused on huvitatud usu­ ministri äranägemisest, kes annab suure­ ühingute matmispaikades valitsevast kor­ maile valdadele loa avaliku matmispaiga rast, eriti ka sellest, kas matmispaika asutamiseks, reso. laiendamiseks (Matmis- suurendatakse, kas see laiendamine on paikadeseaduse § 4). tarvilik, otstarbekohane ja kasulik. Nende suuremate valdadega on seadu­ On endastmõistetav, et kalmistute ses juhtunud veel teineei arusaamatus — mõiste alla selle paragrahvi järgi kuulu­ teatavail, seaduses ettenähtud kordadel vad nii endised matmispaigad kui ka pä­ läheb usuühineru avalik matmispaik ..vas­ rast Matmispaikadeseaduse maksmahak- tava linna, alevi, maa. valla või valdade kamist nende matmispaikade laiendami­ ühenduse valitsemise alla" (§7). Siin ei seks juurdelisatud osad, kui viimased sa- 21 LINN A D J A ALEVID Nr. 2. muti moodustavad avaliku matmispaiga. laiendamine, kui seda laiendamist soovi­ Kui seda paragrahvi mõista teisiti, siis takse teostada eramatmispaiga mõttes, võiks asi kujuneda nii, et näiteks usu­ teiste sõnadega, kui tahetakse usuühingu ühingute endiste kalmistute piires ei või avalikule matmispaigale lisada juurde osa, usuühingud rikkuda § 9 korras antud ees­ mis oleks eramatmispaik. kirju (vastasel korral läheb vastav mat­ Eramatmispaikade asutamine toimub mispaik omavalitsuse kätte), laiendatud siseministri loaga, kusjuures kuulatakse osas aga, mis on võetud juurde avaliku ära vastava maa- või linnavalitsuse arva­ matmispaigana, võivad nad seda teha, mus (Matmispaikadeseadus § 5). ilma et neil tuleks karta seetõttu jääda Sellest järgneb, et kuna seadus muid ilma sellest osast. kitsendusi eramatmispaikade asutamiseks Küsimus seisab lõpuks ju ainult ses, ei tee, seaduse teksti järgi on võimalik milliseid omavalitsusesinduskogusid mõt­ laiendada usuühingu avalikku matmis­ les seaduseandja „vastavate omavalitsuste paika eramatmispaigaga, kui siseminister esituskogude" (§ 4) all, kelle otsustada annab selleks loa. anti avalikkude matmispaikade asutamine Kui nüüd mõni usuühing tahab olevat ja nende laiendamine. avalikku matmispaika laiendada ja juur- Ei saa kahelda, et väljudes seaduse devõetud osa kasustada eramatmispaiga- § 2, p. 1 ja § 4, on õigus neid küsimusi na, siis tekib olukord, et ühel ja samal otsustada linna- ja maavolikogudel (nüüd matmispaigal võib näiteks ühes matmis­ ajutisil maavalitsusil). Kuid kas see õi­ paiga osas matta isikuid, kes ei kuulu vas­ gus on ka teiste omavalitsuste esindusko­ tavasse usuühingusse, teises osas aga ai­ gudel? nult koguduse liikmeid. Kui matmispaiga Seaduse § 4 näeb ette alevite, suure­ avalik osa on maetud täis, siis võib juh­ mate valdade ja valdade ühenduste poolt tuda, et mitteliikmete matmiseks polegi kavatsetavate matmispaikade asutamiseks enam kohta. ja laiendamiseks peale vastavate esindus­ kogude otsuse veel maavolikogu (ajutise Neil põhjusil ja samuti seks, et nagu maavalitsuse) otsuse ja siseministri loa, tähendatud Matmispaikadeseaduse sele­ nii et loeteldud omavalitsuste õigused on tuskirjas, eramatmispaikade „vaba asuta­ õige piiratud juba nende eneste poolt mine võiks muutuda võistluseks avalikku­ asutatavate ja laiendatavate matmispai­ dele matmispaikadele ning teisest küljest kade suhtes. Väljudes sellest ja kaalut­ raskendaks järelevalvet nende üle", ongi lusist, et 1) usuühingu avalik matmis­ siseministrile antud loaandmise õigus. paik, mis tahetakse laiendada avaliku „Seaduses ei ole loeteldud tingimusi, matmispaiga mõttes, võib kuuluda kasus- milliste olemasolul siseminister on kohus­ tamisele näiteks nii alevi kui ka mõne või tatud eramatmispaiga asutamiseks loa isegi mitme valla elanikkude poolt, et andma, ega tingimusi, millistel minister 2) üksikul alevil või vallal puudub üle­ võib Joa andmisest keelduda. Loa andmi­ vaade, kui suur on vajadus usuühingute ne või keeldumine sellest on jäetud seega avalikkude matmispaikade laiendamiseks siseministri otsustada ning see sõltub iga vastavas maas, ja et 3) maavalitsus võib üksiku juhtumi asjaolude hindamisest". tarbekorral vastavate ressursside olelusel (Riigikohtu Administratiivosakonna toi­ alati ise asutada avaliku matmispaiga, metis nr. 292, II — 1930 Luke koguduse peab järeüdama, et teisil omavalitsusil, eramatmispaiga asutamise asjus.) peale linnaomavalitsuse ja ajutise maava­ Nii et usuühingute avalikkude matmis­ litsuse, pole Õigust ega alust otsustada kõ­ paikade laiendamine eramatmispaigaga on nesolevat küsimust. võimalik, kuid sõltub täiesti siseminist­ On sootuks iseküsimus, kuidas toimub rist ja tema seisukohast igal üksikul juh­ usuühingute avalikkude matmispaikade tumil.

Asulate õhukaitsest. Teatavaks uueks probleemiks linnade, pole küll uus, kuid laiemaulatusliku täht­ alevite ja asulate hoonestamisel on koda­ suse evib see sedamööda, millist rada ja nikele kaitse loomine õhukallaletungide suunda, s. o. millist osa tulevikus eten­ ja gaasirünnakute vastu. Küsri-mus endast dab aero-keemiline sõda. Kui varemalt Nr. 2. L I N N A D J A A L EVID 23 olid otseses hädaohus sõjaliinil asuvad dada aktiivset vastupanu õhukallaletun- väeosad, siis on olukord muutunud õhun- gele, siis seda suurema hoole ja innuga duse arenemisega sedavõrd, et Kesk- ja tegeletakse kaitse küsimuse probleemi­ Lääne-Euroopas pole riike, mille pindala dega. oleks küllalt suur seks, et rahulikud ela­ Seda küsimust käsitleb pikemalt Saksa nikud veel mõne tunni jooksul peale sõja tehnikaaiakirjas „Teehnkche$ Gemeinde- puhkemist võiksid olla julged oma elu hhiff" dr. ing. Arthur Mantšhey. Oma aru­ eest. telus leiab ta, et sõjaliselt seisundilt ja geo­ Kui möödunud maailmasõjas olid sel­ graafiliselt asendilt asub Saksamaa õhu­ gunud õhusõja hirmsad nähted, tekkis sõja hädaohu mõttes halvimais tingimu­ igal maal rida suuri organisatsioone, mil­ sis Kesk-Euroopas. Ja rahulikkude ela­ lised algasid käsitlema peamiselt õhukait­ nikkude hädaohtu tõstab veel omakord see se ja õhuhädaohu selgitamise küsimusi. nähe, et suurlinnades eluneb suur % ela­ Arvestades seda, mida praegu tehakse nikkude üldarvust. Nii näiteks Saksamaal paljudes mais õhusõja ja -kaitse alal, sun­ asub suurlinnades statistiliste andmete nib ka meid ettevalmistusele ja täitma järgi umbes 31% elanikkude üldarvust, vähemalt neid ettevalmistus- ja enesekait- kuna Prantsusmaal ainult 10°;, milline seabinõusid, mida kirjutab meile ette me protsent võrdub ligikaudu ka meie omale, maa geograafiline asend. sest suurlinnaks viimase protsendi määra arvutamisel on arvatud need linnad, mil­ Punase Risti XIV rahvusvaheline kon­ les 100 000 ja enam elanikke. verents Brüsselis 1930. a., millisel arutati eraisikute kaitse küsimust aero-keemilise Parimaks loomulikuks kaitseks tuleb sõja puhul ja relvitustumiskonverents on pidada juba seda, kui asulad on paisatud näidanud, et julgeolekut sel teel pole või­ võrdlemisi laiali. malik saada, jääb vaid üle enesekaitse, Vaadatuna sotsiaalselt ja tervishoiu­ millele tuleb pühendada tähelepanu nii­ liselt seisukohalt, juba aastakümnete eest võrd kui seda vähegi lubavad olud. kerkinud nõudmist avaramate asulate jär­ gi tuleb Õhukaitse seisukohalt ainult ter­ Viimasel ajal on meilgi ikka enam ja vitada. Samalt seisukohalt tuleb lugeda enam hakatud pühendama tähelepanu ra­ Õhukaitse mõttes soodsaiks linnu ja ale­ hulikkude kodanikkude kaitsele võimaliku veid — asulaid, milles puuduvad kõrged hädaohu puhul. Määruses gaasikindlate hooned ja tihedasti hoonestatud Vvartm- varjendite ehitamise kohta linnadesse Iid. sest lõhke-, süüte- ja gaasipommide (RT 78 — 1933), milline on antud Ehi­ mõju horisontaalses suunas on piiratav, tusseaduse § 1801 põhial on nähtud muu kuna vertikaalses suunas suudab pomm seas ette, et teedeminister koos kaitsemi­ kukkumisel lüüa läbi mitme- ja mitme­ nistriga määrab kindlaks raiconid, kus ko­ kordseid hooneid. danikele peab ehitama gaasikaitsevarien- Meie pealinn — Tallinn — on juba deid, muidugi sõltuvalt sellest, kuivõrd on loomulikult end, võiks öelda, laiutanud ja strateegiliselt tähtis üks või teine koht. nagu näha eelöeldust, on see agfv heaks Varjendid peavad olema kas ühised ehk eelduseks õhuhädaohu eest, kuigi majan­ iga elamu juures eraldi ja ehitatud nii, et duspoliitiliselt on see kaunis kulukas lõbu. nad ei langeks sisse koos kokkuvarisevate Venelaste Koževnikov'i ja Pavlov'i et­ majadeera ja et variendis oleks küllalt tepanekud linnade ja asulate planeerimise värsket ja puhast õhku. ja ehitamise mõttes on viinud arusaami­ Määrus nõuab, et avalikkude ehitiste sele, et tähelepanu tuleb pöörata eriti ehi­ kapitaalremondi puhul või ehitamise kor­ tustegevusele, kui soovitakse saavutada ral seatakse sisse ka gaasikindlad varjen­ tulemusi õhukaitse .mõttes. did. Samuti nõutakse seda tööstushoonete See mõte on kaunis uus ja seda tuleb ehitamise, ümberehitamise või kapitaalre­ propageerida ja selgitada laiemaile hul­ mondi puhul. Varjendid peavad olema nii gi le. suured, et sinna mahuks kõik tööstuses Väga tähtsaks õhukaitse mõttes pee­ töötavad töölised. takse majanduse ja tööstuse detsentrali­ Eriti suurt tähelepanu õhuhädaohule seerimist, näiteks ühe peatööstuse jaota­ pühendatakse Saksamaal. Kuna Saksa­ mist mitmeks kõrvaltööstuseks, et inime­ maalt Versailles' rahulepingu nõhjal on sed poleks nii üksteisest sõltuvad. Ja eri­ võetud peaaegu igasugune võimalus aval­ list hoolt tuleb kanda ka selle eest, et oleks 26 LINNAD J A ALEVID Nr. 2. kaitstud tööstuste juures asuvad koloo­ mine täiesti võimatu. Kunstlik nägema- niad. tukstegemine udu tekkimise läbi umbes Peäle selle peab kaitse mõttes pidama 25—200 m pilvekorraga, millest kasustati silmas vitaalse tähtsusega punkte, kauban- 191.7. a. Dunkerque'i juures, laseb siiski duselisi keskmeid, tähtsaid liiklemiskesk- tunda maastiku iseloomu. Ja kui palju meid ja sõjatarveteladusid. sellega võib varjata korstnaid ja kõrgeid Peetakse tarvilikuks asulate ja tähtsa­ torne, on veel küsitav. mate punktide jagamist raioonesse, nagu õhurünnaku eel, selle ajal ja ka peale see on teostatud paljudes riikides ja mil­ selle tehtud korraldused peavad olema lä­ list jaotamist näeb ette ka meie Määrus bimõeldud viimse peensuseni. Varjen- gaasikindlate varjendite ehitamise kohta cleisse naasmiseks peab valitama lühimaid linnadesse. i:eid. õhurünnaku puhul tuleb korraldada Pole soovitav, et elektri-, gaasi- ja vee- ümber ka liiklemine, sulgedes liiklemiseks keskasutised oleks markantsed. Vastavad gaasistatud linnaosi ja eraldades liiklemi­ juhtmed tuleks paigutada sügavale tänava- sest ka neid raioone, kus puhkenud tulle­ sillutise alla betoontunneleisse ja jaotus kahju. peaks olema teostatud nii, et järelevalvet, Enesikaitse hulka õhukaitse mõttes korrashoidu ja parandust võiks teostada kuulub ka liiklemise üldine kaitse. Täna­ kergesti. vad, vee- ja rööbasteil asuvad jaamahoo­ Linnade õhuhädaoht seisab kui mitte ned, kitsad läbikäiguteed maal ja linnas, esimeses järjekorras, siis kindlasti suurel raudtee- ja jõuvankriliiklemiste-üle- ja määral tulikahjuohus. Et vähendada seda allasõidukohad, mere- ja sisesadamad, ka­ ohtu, on soovitav katta katuseid raudbe­ nalid ja teised suurema ehk vähe­ tooniga ja ehitada need igasuguste avaus­ ma tähtsusega strateegilised kohad on teta. Raudbetoon on väga vastupidav ja õhurünnaku mõttes hädaohtlikemas sei­ kui katus on küllalt järsk, võivad need sundis. pommid, millised kohe ei lõhke, kergesti Tähtsaiks sihteobjekteks vaenlasele on põrgata kõrvale. Samuti tuleb piirata ma­ ka statsionaarsed eraõhusõiduseadistud, jade kõrgust ja tarvitada kõiki ehitusteh- lennuväljad igasuguste asutistega, lennu- nilisi abinõusid vundamentide, seinte ja kuurid ja käivitamisainete reservuaarid ja vaheseinte ehitamise juures, et saavutada seenärast tuleb hoolsasti teostada ka nen­ suurimat vastupidavust ia samal ajal ar­ de kaitset. vestada survet, tõmmet ja Dlahvatust raa­ Trammiliikiemist linnades peab püüd­ mes ja täidete vertikaal- ja horisontaal- ma peäle craasirünnakut korraldada nii, et kandiate juures. Otstarbekohane kon­ see toimuks paralleelselt tuule suunale, struktsioon ja valitud materjal peavad sest see aitab rutem puhastada liiklemis- pakkuma parimat iulereolekut. vahendeid gaasiist. Laialdasema kaitse mõttes on tarvilik, Prantslaste ettepaneku järgi tuleks et olemasolevad avalikud ehitised, naeru linnaplaani lineaarsüsteemi koostamisel teatrid, lugemis-, kocrunemis- ia õnetamis- tihedasti hoonestatud linnajagudes jätta ruumid oleksid kombineeritud nii. et nad suurem vahe jalakäijate- ja jõuvankriteede sõia ajal pakuks kaitset Õhukallaletungi vahel, et seega tõsta liiklemiskürust, mil­ vastu. Samuti peaks olema ehitatud rahu line on tähtis muidugi õhurünnaku puhul. ajal tarvitatavad maaalused garaažid, Uuemate planeerimiste järgi linnades keldrid jne., et neid kohe võiks kasustada ei peaks enam lubatama ehitada maju pä­ variendeiks. ris tänava äärde, veel vähem liiklemispea- Sckerl'i uurimused Berliinis tõendasid, tänavfite äärde, sest see mõiuks segavalt et ainult 2,4% lisakuludega saab lihtsa liiklemiskorraJdamisele. keldri lae konstrueerida nii. et ta võib Peetakse tarvilikuks, et uute tänavate kanda kokkuvarisenud maia. Muiducri ristumiskohad oleks väga avarad ja Prant­ õhutamiisvõimalused, torustikud, ja uste susmaal valitseb arvamus, et need tuleks ia akende eriline konstruktsioon on möö­ teha riigi kulul. Samuti pööratakse tähe- dapääsmatult tarvilikud. Jeoanu autosõiduteile, et saavutada võima­ Tähtsaks kaitseks linnadele ia aleveile likult ladusa ja segamata liiklemise. on ka väline moondamine nägematuks Näib, et uuema! aial pannakse suurt (loomulik ia kunstlik pimedakstegemine) rõhku eeskuiulikule IMklemiskorraldusele ia neteasulate (^Scheinwnlaaen") raiami- ka eriti õhukaitse mõttes ia linnadele ia ÜldtehnWisil ja eriti liiklemistehnilisil asulaile tahetakse võita võimalikult roh­ põhjusil on linnade üldine pimedakstege- kem õhku ja päikest, kuna viimasedki ai- Nr. 2. L I N N A D J A A L EVID tavad kaitsta elanikkonda mürkgaaside suurlinnade arenemises võib margata, et vastu. linnade hoonestamise uued sihid on tundu­ Raudteel kui peatransportvahendil tu­ valt mõjustanud nende ilmet ja arenemis- leb ka tulevikus kõige enam pidada silmas suunda. õhukaitse tehnilisi vahendeid. Ronge tu­ Teadmisega, et ehitusseadused on alu­ leb püüda muuta nägematuks liinil ja pea­ seks linnade ja alevite hoonestamisele, tusil jaamades. peetakse tarvilikuks teostada tulevikus Kuigi kohalikud olud mõjustavad tun­ suuremaid reforme sel alal, et täita õhu- duvalt elanikkonna heaolu, on siiski kin­ kaitsenõudeid üksikmajade ja asulate suh­ del see, et hea tahtmise juures võib ka tes. Linnade ja alevite planeerimisel asula elanikkond ise oma heaolu tõhusalt peab unustamatult pidama silmas ka õhu- mõjustada. Uuemal ajal põlatakse kõrgeid kaitsenÕudeid. maju, tagaehitisi, kitsaid tänavaid ja õue- sid. Avarad, päikeseküllased ja õhurikkad Iga üksiku isiku ja üldsuse mureks hooned (ühe-perekonna-majad) on täna­ olgu eluaseme ehitamist ja ümberehita­ päeval tüübilisimaiks eluhooneiks kodani­ mist teostada nii, et see õhurünnaku pu­ kele. hul kannataks võimalikult vähem ja tek­ Nagu tõendavad statistilised andmed, kivad vead oleks kergemini kõrvaldatavad on hoonestusviisi muutumisega muutu­ ja parandatavad. nud suurlinnades tunduvalt ka elanikkude On selge, et tänapäeva hoonestamis- ja tihedus. Võib öelda rahuldustundega, et asustamispoliitika <:n tihedas seases ka uuemaaja asustamispoliitika vastab pea­ õhukaitseküsimusega, et kindlustada ra­ aegu täielikult õhukaitsenõudeile. Mitmete hulikkude elanikkude julgeolekut. Ägedaid nakkushaigusi 1933. a, Dr. M. Püümann. Kui võrrelda ägedate nakkushaiguste juhtumite arvu suurenemisega on seleta­ juhtumite arvu 1933. a. eelmise aasta oma­ tav ka nakkushaiguste üldarvu tõus ga, siis nähtub, et nende arv on kasvanud; 1933. a. Sarlaki juhtumite arvu tõus vii­ 1932. a. registreeriti 2452 haigusjuhtu- mase kahe aasta jooksul näitab, et lähe­ mit, kuna 1933. a. — 2783 juhtumit, s. o. mas tulevikus on oodata veelgi suuremat 331 juhtumi võrra rohkem. tõusu. 1931. a. registreeriti üle riigi 901, Üldiselt peab tähendama, et peale sar- 1932. a. — 970, 1933. a. — 1515 sarlakl- lakite näitavad teised nakkushaigused vä­ juhtumit. henemise tendentsi ehk püsivad samal ta­ Kui vaadelda lähemalt ägedate nakkus­ semel, tnagu eelmiselgi aastal; nii on kÕ- haiguste juhtumite arvu viimase 15 aasta husoetõvejuhtumite arv langenud 593-lt jooksul siis seisab 1933. a. nakkushaiguste 1932. a. 531-le — 1933. a., seega vähene­ arvult kõige lähemal 1924. aastale, kus re­ nud 62 juhtumi võrra, ja mida eriti peab gistreeriti 2938 nakkushaigusjuhtumit. kriipsutama alla — kurgutõvejuhtumite arv — 515-1 1932. a. — 357-le 1933. a., Nagu nähtub lk. 28 toodud tabelist, s. o. 158 juhtumi võrra. Ka pidalitõve, seisab Tartu linn ja maakond kõhusoe- epideemilist ajukelmepõletikku ja unehai- tõvejuhtumite suure arvu tõttu esikohal; gust on 1933. a. registreeritud vähem kui kõigist kõhusoetõvejuhtumeist langeb 55,1% Tartu linnale ja maakonnale. Tar­ 1932. a. — pidalitõve 13 (1932. a. — 17) tule järgnevad Tallinn Harjumaaga, enideemilist ajukelmepõletikku — 15 Narva Virumaaga, Pärnumaa Pärnu lin­ (1932. a. — 23), unehaigust — 2 naga jne. Parimas seisundis olid 1933. a. (1932. a. — 8) juhtumit. Leetrid ja sil- Kuressaare ja Paldiski; seal pole 1933. a. mamarjad on jäänud peaaeem 1932. a. ta­ registreeritud ainustki ägeda nakkushai­ semele; 1933. a. registreeriti leetreid 41 guse juhtumit. (1932. a. — 40), silmamarju 188 (1932. a. — 186) juhtumit. Paratüüfus- Mis puutub sarlakeisse, siis seisab siin juhtumite arv

Ägedaid nakkushaigusi linnade, alevite ja maa — 32 (1932. a. — 25), Tartu­ maakondade järgi t03S. maa — 31 (1932. a. — 57), Petserimaa — 13 (1932. a. — 21), Virumaa — 13 £S j (1932. a. — 16) ja Viljandimaa — 10 ~ c.j = (1932. a. — 17). Teistes linnades, ale- 51 se '3 5 S1 "3 s veis ja maakondades .registreeriti kurgu­ Ei J j | IM 5 3 \ tõve alla 10 juhtumi. On huvitav tähen­ •2 j £ ii\š 55 dada, et Tallinnas oli 1933. a. kurgutõve- Linnad. Juhtumeid juhtumeid peaaegu kolm korda vähem kui Tallinn 41* 60 220 52 2 l 29 eelmisel aastal. Haapsalu o 3 2 1 _z Silmamarjad esinesid kõige rohkem Kuressaare Petserimaal — 54 (1932. a. — 49) juh­ Narva 24 3 102 55 1 14 tumiga. Selle järgnevad Pärnumaa — 17 Nõmme 3 4 24 6 2 Paide 3 1 9 3 (1932. a. — 11) ja Tartumaa — 17 Paldiski (1932. a. — 16), Narva — 14 (1932. a. — Petseri 36 5 1), Võrumaa — 10 (1932. a. — 13) ja Põltsamaa 4 1 1 Viljandimaa — 10 juhtumiga. Mujal re­ Pärnu 10 26 3 1 1 4 ! Rakvere 8 1 28 3 gistreeriti seda haigust alla 10 juhtumi. Tapa 2 3 17 Suurimat muret tekitab nakkushai­ Tartu 189 5 131 75 2 — 1 guste liikumises asjaolu, et sarlakid on Tõrva 1 3 hakanud rohkem levima. Türi 4 1 2 1 Valga «.» 1 12 2 1 Möödunud aastal oli palju kergeid sar- Viljandi 4 1 4 3 lakijuhtumeid, mille tagajärjel haigus jäi Võru 8 21 algul kindlakstegemata ja avastati ainult Kokku 320J 82! 641 208) 7 4 l - 57 siis, kui nahk hakkas kestendama — 2—2V0 nädalat hiljem. Sellised kerged Alevid. juhtumid teevad sarlakite vastu võitlemise Antsla 23 1 väga raskeks. Kooliealine või lasteaias Elva 1 14 1 1 käiv Taps, ilmudes peale paaripäevast vii­ Jõhvi 2 1 Kilingi- bimist kodu kooli või lasteaeda, puutub Nõmme 5 1 kokku teiste lastega ja annab neile hai­ Mõisaküla — 3 — ; guse idusid edasi. Seepärast on tarvilik, Otepää 1 et kõiki lapsi — eriti kooliealisi ja laste­ Sindi 3 - Suure-Jaani 2 aedades käivaid, kes haiguse tõttu mõned päevad viibisid kodu ja siis ilmusid ..ter­ Kokku 3 51 2 11 - -j- • vetena" jälle kooli ja lasteaedadesse, Maakonnad. 2—3 nädala jooksul peetaks hoolega Harju 25 15 45 8 2 2 i 4 silmas ia sellekohaste haiguste tun­ Järva 13 3 36 2 2 1 8 nuste ilmumisel (naha kestendamine) Lääne 3 4 21 1 1 3 3 eraldataks teisist kiiresti: haiguse kiire Petseri 7 87 13 54 äratundmine nia haige eraldamine on mõ­ Pärnu 15 6 30 2 1 1 17 Saare 8 1 2 32 1 2 juvaimaks abinõuks sarlakite levimise Tartu 104 3 100 31 7 17 vastu võitlemisel, mis sageli kergete juh­ Valga 4 1 32 2 1 2 tumite tõttu kahiuks hilineb ja lodb või­ Viljandi 1 2 19 10 1 1 10 maluse haiguse idude edasikandmise. Neid Viru 23 1 181 33 25 5 4 Võru 5 3 299 13 1 10 asjaolusid neavad alati pidama silmas 208 mitte üksi kooliarstid, vaid ka õpetajad ja Kokku 39 823 I47j 38 9 114 2 129 lastevanemad. Üldse |53l 121J1515 357 41 13 15 2 188 Peale selle on vaja lastele vahetpida­ mata meenutada, et nad hoolitseks puhtu­ 42), Tartumaa — 160 (1932 a. — 75) se eest, eriti käte ia küünte nuhtuse eest. juhtumiga jne. Teistes linnades ja maa­ Erilist rõhku tuleb wanna sellele, et ham­ kondades registreeriti sarlakeid alla 100 bad oleksid terved ia puhtad ja et suud juhtumi. ia kurku sagedasti kmutateks-kuristataks. Kurgutõvejuhtumite arv oli suurim Näen näitavad sellekohased statistilised jällegi Tartus — 75 (1932. a. — 38). andmed haigestuvad laosed haigete knr- Tartule järgnevad Narva — 55 (1932. a. — o-unäärmetega sarlakeisse 1a to»»«Hs*pnak - 11), Tallinn — 52 (1932. a. — 150), kushflio-nsisse naliu sagedamini kui lan- Virumaa — 33 (1932. a. — 33), Saare­ sed, kel kurk on terve või haiiged kurgu- Nr.Jl LINN A D J A A L E V I D 29

näärmed kõrvaldatud sellekohase lõikuse muuseas hakata propageerima, et piima teel. Seepärast on tarvilik, et lastel, kel tarvitataks igalpool ronkern, nii kaitseväes kurgunäärmed on haiged ja sageli kanna- kui ka kooles ja et ta oleks igalpool kat­ ta vad kurguhaiguste all, kõrvaldataks tesaadav näiteks raudteejaamus, nagu see haiged näärmed lõikuse teel ja mida ru- on välismail. Sisuliselt on see otsus õige teni seda tehakse, seda parem. ja tervitatav, kui kõigepealt maal haka- Mis puutub kõhusoetõppe, siis on hai- taks tegema propagandat ja selgitama gusjuhtumite üldarv langenud Ainult tervishoiu tähtsust üldiselt, tõstes esikoha- Tartus ja Tartumaal on ta levinud suure- le eriti toiduainete — piima ija piimasaa- mal arvul. Eemalolirjaile paistab, et hai- duste tähtsust. Oleks ülim aeg, et piima- guse idude edasiandjaks võib osutada pea- tarvitaja saaks puhast maitsvat ja kõrge- miselt piim. Möödunud aasta augustis, väärtuslikku piima, mis ei sisalda min- kus kõhusoetõvejuhtumite arv Tartumaal geid haigusttekitavaid pisikuid ja mida hakkas suurenema, suurenes selle haiguse kartmata võib tarvitada keetmata. On juhtumite arv ka Tartu linnas. Kõhusoe- arusaadav, et siin. peavad olema abiks sel- tõvest tervenev inimene võib jääda kaue- lekohased sundmäärused, mis maksavad maks ajaks pisikutekandjaks. Asudes eriti maa kohta. Piima ja piimasaaduste peale haigust oma igapäevase töö juurde, puhtus, nende kõrge väärtus ja teadmine, võivad selliselt „tervelt" inimeselt näi- et nende tarvitamisel ei saa mingit nak- teks lehmalüpsmisel pisikud sattuda pii- kushaigust, on parimaks propagandaabi- ma ja kui selline ipiim läheb müügile ja nõuks ja sellise piima tarvitamine tõuseks seda tarvitatakse keetmata, siis on tar- ilmkahtlemata kahe-kolmekordseks. Prae- vitaja haigestumine kõhusoetõppe parata- gune piimatarvitus on linnades tõesti vä- matu. Piima kaudu toimub kõhusoetõve ga väike — ligi 0,3 l keskmiselt elaniku levimine ka Tallinnas, mis on tehtud kind- kohta, kuna näiteks Helsingis tuleb ligi laks linna tervishoiuarstide poolt ja võib 1 l keskmiselt elaniku kohta. Selles on oletada, et see on samuti mujalgi riigis, süüdi peamiselt see asjaolu, et tarvitajale Piimaühingute-päeval, millist peeti antakse alaväärtuslikku piima. 3. veebruaril 1934 Tallinnas otsustati Märkmeid Tartu linna metsade kohta. V. Pielbusch. Tartu linna metsaülem. Suurem osa me linnadest evivad väl­ kule tagasiä selle asemele annetati linnale jaspool administratiivpiire peale mõisade Kursi kihelkonnas asuvad Saduküla ja ja talude kinnisvarasid ka metsade näol. Väänikvere külad metsadega — praegused Nii on kuukirja „Eesti Statistika" Tartu linna Saduküla-Pikknurme ja Soo- nr. 5/2 — 1928 järgi metsa Pärnul taga-Väänikvere metskonnad. Umbes sa­ 5448 ha, Tallinnal 2878 ha, Tartul mal ajal — 1633. a. — omandas linn riigi 2835,67 ha, Narval 1270 ha, Haapsalul käest Tõrve küla lubjaahjudega Puur­ 270 ha, Valgal 184 ha, Kuressaarel 84 ha manni mõisa maist, kust hankis kogu oma ja Rakverel 66 ha. tarvismineva lubja, mida olid kohustatud Kõik need linnadele kuuluvad metsad Saduküla, Pikknurme ja Tõrve mõisa rent­ on suuremaltjaolt ostetud või kingitud nikud ja talupojad vedama Tartu. Sellest juba XVI—XVIII sajandil, kuid mõned ajast on ka pärit praegu Meltsi veski täna­ üksikud linnad, nagu näiteks Pärnu, evi­ val asuva linna metsamaterjali ja kütte- vad osa metsa juba orduajast. puude-laoplatsi nimetus „Lubja aed". Lub­ Soodustades kuurortide arenemist ja ja põletamiseks tarvitati suurel määral pidades silmas muid esteetilisi, tervishoiu­ puid linna metsist. See on vist olnud sel lisi ja majanduselisi huve, on ka vii­ ajal ainuke metsakasustamisviis ja tulu masel ajal mõnele linnale ja alevile. Saduküla metskonnast, kuna Väänikverest, Eesti Vabariigi poolt planeeritud väiksel mis Tartule lähem, veeti ka otsekohe met- arvul metsa juurde. sasaadusi linna. Sel ajal ei tuntud mingit Tartu linn sai metsad omandusefes ratsionaalset metsakasustamist, puudus rootsi aja algul. Nii kinkis Gustav-Adolf igasugune järelevalve ja mets oli jäetud 1626. a. Tartule ja Voldi mõisad, enam-vähem saatuse hooleks. Ajajooksul kuid viimane anti 1634. a. endise omani­ aga tõusis metsa väärtus ja linna mõisade 30 L i N .\ A D J A ALEVI I) Nr. 2. ja külade talupojad ei piirdunud enam remat metsamassiivi, 2835,67-Aa üldpin­ metsamaterjali hankimisega oma majapi­ naga. Väiksem osa — Saduküla-Pikknurme damisele, vaid omavoliline metsakasusta- metskond asub Tartust 50—60 km Viljan­ mine suurenes niivõrd, et isegi Tartu tu­ dimaa piiri ääres ja 26 km Jõgeva raud­ rule veeti müügiks puid ja palke. Et ta­ teejaamast. Suurem osa — Sootaga- kistada seda massilist omavolilist raiu­ Väänikvere metskond asub 25—30 km mist, otsustas linn umbes 1800. a. Sadu- Tartust vallas, mõlemal pool Laeva küiia panna ametisse linna metsniku. jõge, eraldatud jõest umbes 1 km laiuse Seda tegemast tingis osalt asjaolu, et riigi­ talumaade ribaga. Talumaade müümisel valitsus ise hakkas korraldama oma metsi, on aga linnale jäetud parvetamise ja la­ avaldades täpseid juhtnööre metsade dumise õigus. Koik kasustuses olev mets valitsemiseks ja kasustamiseks, samu ii ka töötatakse metsavalitsuse poolt üles. Seks metsakultuurtöiks (mõnda § võib eduga on alaliselt tööl 18—20 metsatöölist, kes käsitella veel praegugi. See ei jätnud saavad peale hariliku töötasu veel korteri, avaldamata oma mõju kogu Baltimaade kütte ja 1 ha põldu heina- ja karjamaaga. metsatulundusele. Alles 1878. a., Vene See tööliskond on omandanud teatud tead­ linnaseaduse maksmahakkamisega, loo­ musi ja oskusi metsa (ülestöötamisel, mil­ di linna metsatulundusele kindlam kord. line asjaolu annab häid tagajärgi metsa- Esimene metsakorralduskava koostati kultuurtööde juures. Tuulemurtud, metsa- metsaülema Lotz'i peolt 1880. a. Selle kuivad ja põimendusele määratud alaväär­ kava järgi võib kujutella metsade tookord­ tuslik metsamaterjal töötatakse kohalik­ set seisundit ja võrreldes seda, näeme kude ostjate poolt üles. suurt edu metsade praeguse seisundi ka­ suks. 1880. a. oli valdavas enamuses pee­ Saduküla-Pikknurme metskonnas nike lehtpuu, kuna praegu moodustavad müüakse metsasaadusi kohapeal, sest metsi enamasti kuused. Metsade too­ Tartu ei tasuks end. Sootaga-Väänikvere kordse kirjelduse j*ärgi oli metsas ainult metskonnast aga tarvitab linn kõik tarbe­ 2 kraavi, praegust metsa läbistab terve puud ja suurema osa küttepuid oma ots­ kraavidevõrk, mis teda on hästi kulata­ tarbeks. nud, kuigi veel mitte tarvilikul määral. Praegune metsaametkond koostub met­ Metsade lõpliku kuivatamise projekti saülemast, metsniku kohustetäitjast ja teostamiseks võetakse iga aasta eelarvesse 8 metsavahist. Saduküla-Pikknurme mets­ vastav summa kuivatamistöiks ja peale konnas on 4 vahtkonda, Sootaga-Väänik­ selle on asutanud metsakuivatusfond. vere metskonnas — samuti 4 vahtkonda Viimasel ajal on korraliku tulundus- ja 4 metsavahiga. Siin asub ka metsnik. kuivatamistööde tagajärjel vähe väärtus­ Metsaülema elukoht ühes kantseleiga asub lik küttepuumets muutunud tarbepuumet- Saduküla metsamõisas Pikknurmes, Puur­ saks ja kulutatud summad tasuvad end mani vallas. Talvel viibib metsaülem ära. Lotz'i metsakorralduskavast igal 2—3 päeva nädalas Väänikveres; seks on ajal kinni ei peetud, ja 1909. a. võttis Muru vahtkonna metsavahi elamu lähedal metsa ekspluateerimine laastamise ilme, korter ühes vastuvõturuumiga. nii et tolleaegne „Metsakaitse komitee" segas end vahele. Linnavalitsuse ülesan­ Lõpuks ei või jätta mainimata, et ül­ del hindas metsaülem Kuersch 1910. a. dine majanduseline depressioon andis end metsi uuesti ja koostas uue, aga kahjuks raskesti tunda ka Tartu linna metsatulun- kaunis pealiskaudse metsakasustamiskava. duses. Eriti koormavad eelarvet valdade 1920. a. võeti linnavalitsuse poolt metsa­ poolt määratud mitmesugused lisakinnis- korralduskava revideerimisele. 1929. a. vara- ja -tööstusmaksud. Samuti teeb koostati uus metsakorralduskava. suuri raskusi ja kulusid naturaalkohuste täitmine teede parandamisel, kus kümnete Tartu linna metsad moodustavad kaks kilomeetrite pikkuselt tuleb parandada iseseisvat, 20 km üksteisest eraldatud suu- II ja III klassi teid. Riigikohtu otsuseid. Igasuguste ehitustööde haigekassa, alla I osakonna otsuse peäle 15. septembrist arvamisest. 1933 Tartu linna igasuguste ehitustööde 5./19. detsembril 1933 arutas Riigi­ haigekassa alla arvamise asjas. kohtu Administratiivosakond Tartu Lin­ 5. jsk. tööinspektori ringkonna kind­ navalitsuse kaebust Kindlustusnõukogu lustusana otsusega 12. maist 1933 on Nr. LINNAD JA ALEVID ;u arvatud Tartu Linnavalitsuse igasugused TTS § 257 ettenähtud käitisile, seda polnud ehitus- ja ehituste korrashoiu tööd haige­ asja otsustamisel üldse teada. Kindlustus- kassa alla, mille juures avalikkude tööde ameti otsus ei käinud seega konkreetsete erifondi arvel teatavad tööd on arvatud käitiste kohta, mis seaduse järgi peavad haigekassa alla, alates sügisesest hooajast. kuuluma haigekassa alla, vaid see otsus Tartu Linnavalitsuse kaebus avalikkude evis põhimõttelise tähtsuse ses mõttes, et tööde haigekassa alla arvamise kohta on alates sügisesest hooajast peavad kõik Kindlustusnõukogu I osakonna otsusega Tartu linna hädaabitööd olema arvatud 15. septembrist 1933 jäetud tagajärjeta. haigekassa alla. Selliste põhimõtteliste kü­ Riigikohtule antud kaebuses palub Tartu simuste otsustamine üldkujul ei kuulu Linnavalitsuse volinik tühistada Kindlus­ kindlustusameti võimkonda. Nagu juba tä­ tusnõukogu I osakonna otsuse, seletades, hendatud eelpool, võib kindlustusani^ üks­ et hädaabitööde korraldamine Tartu Lin­ nes konkreetseid käitisi, mis nähtud ette navalitsuse poolt riigi ülesandel tööpuudu­ TTS § 257, arvata haigekassa alla ja üks­ se all kannatajaile abiandmiseks ei moo­ nes konkreetsete käitiste haigekassa alla dusta endast ühtki tavalist ettevõtet või arvamise korral võib ka tõsta vaidlust kü­ käitist. Et neid töid teeb riik omavalit­ simuse üle, kas kindlustusametil oli õigus suste kaudu, ei muutvat neid töid omava- arvata seda käitist haigekassa alla või litsusettevõtteiks, kuna neid tehakse riigi mitte. Kui üldse pole teäda, milline kon­ korraldusel ja riigi summadega ja need kreetne käitis on arvatud haigekassa alla, tööd olevat juhuslikud ja sagedasti isegi siis puudub ka võimalus otsustada küsi­ mittetarvilikud. muse üle, kas see käitis kuulub üldse hai­ Asja arutanud ja prokuröri arvamuse gekassa alla arvamisele TTS määruste ko­ kuulanud, leiab Riigikohus: TTS § 257 haselt või mitte. Avalikkude tööde korras on ära tähendatud, millised käitised kuu­ hädaabitöödena võib ju linnaomavalitsus luvad haigekassa alla ja üksikute käitiste korraldada ka oma töid, nagu see on sele­ haigekassa alla arvamine toimub TTS tatud Riigikohtu otsuses 10. veebruarist 1933 Valga Linnavalitsuse kaebuse asjas § 270, p. 1, §§ 277 ja 287 kohaselt ki-ndlus- l! tusameti otsusega, nagu see seletatud Rii­ (toimetus nr. 303 ), kuid haigekassa alla gikohtu otsuses 14. oktoobrist/25, novemb­ arvamise juures on ka tähtis, et need tööd rist 1932 Tartu Linnavalitsuse kaebuse as­ kuuluks TTS § 257 ettenähtud käitiste jas (toimetis nr. 921"). Käesoleval juhtu­ mõiste alla. mil on 5 jsk. tööinspektori ringkonna kind- Ettetoodud põhjusil Adm. K. K. §§ 21 lustusameti otsusega 12. maist 1933 arva­ ja 22, p. 2. põhjal otsustas Riigiko­ tud haigekassa alla Tartu linna avalikud hus tühistada Kindlustusnõukogu I osa­ hädaabitööd, alates sügisesest hooajast. konna otsus 15. septembrist 1933 ja saata Milliseid avalikke töid Tartu linn sügise­ asi Kindlustusnõukogule uueks otsusta­ sest hooajast pidi hakkama korraldama miseks. ja kas need tööd kõik pidid vastama ELL tegevusest. ELL juhatuse koosolekul 26. aprillil Jihasaadusi siseturul, kuna see halvab 1934 arutati alevite linnadeks muutmise omavalitsuste tapamajade tegevust. küsimust. Arutanud küsimust, otsustati pöör­ Tulnud arvamusele, et paremuseks duda vastava märgukiitjaga põllutöömi­ selle teostamisel oleks ühtlus linnadega nistri kaudu Vabariigi Valitsuse poole, pa­ nii valitsemise kui ka järelevalve ludes ühtlasi, et enne küsimuse lõplikku alal, otsustati paluda Vabariigi Va­ otsustamist võimaldataks ELL selgitada litsust, et ühes maaomavalitsuste reformi­ küsimust lähemalt. ga muudetaks elujõulised alevid linnadeks, Ühtlasi otsustati koguda andmeid ta­ kuna teised liidetaks valdadega. pamajade tegevusest ja tasuvusest. Enne seda tuleks uurida teedeasjan- dust aleveisse puutuvas osas. Pärsamaa Vallavalitsus saatis ELL Ühtlasi otsustati ka paluda, et isiku- ärakirja Pärsamaa Vallavolikogu koosole­ maksu võtmine seataks ühtlasele alusele nii ku protokollist nr. 2 — 24. augustist 1933, linnade ja alevite kui ka valdade suhtes. paludes ELL toetust oma palvele kohtu- ja Tartu Linnavalitsus palus astuda sam­ siseministrile teha korraldust, et seaduse- me Põllutööministeeriumi ees, et eksiport- andlikus korras muudetaks Perekonnasei- tapamajule keelataks tappa loomi ja müüa suseaduse § 65 ses osas, mis käsitleb meet- L i N X A D J A A L E V I D • Nr. 2 rikaraamatute hoidmist perekomiaseisu- ELL esindajatekogu koosolekul ametnikkude-vaimulikkude juures, et need II. veebruaril 1934 vastuvõetud Linnade raamatud antaks iile omavalitsusperekon- vappide ja lippude tarvitamise seaduse naseisuametnikele ja et viimaste poolt eelnõu § 5 otsustati redigeerida järg­ nende raamatule põhjal antavate doku­ miselt: „Linna vapi ja lipu tarvitamise mentide eest võetav maks alandataks. kord määratakse lähemalt kindlaks linna­ Arutanud küsimust, o t s ti s t a t i en­ volikogu vastava määrusega." ne lõppotsuse tegemist kuulata ära linnade ELL pöördus Pikalaenupanga poole ja alevite perekonnaseisuametnikkude palvega teha korraldust, et ümberkorral­ päeva arvamust. damisele Elukorterite ehituslaenu seaduse Sihtasutis „Eesti Lastekaitse" pöör­ muutmise seaduse alusel kuuluksid ka dus ELL poole palvega algatada üleriik­ need laenusaajate poolt linna- ja alevi- liku lastepäeva toimkonna moodustamist. cmavalitsusile tasumata jäetud summad, Arutanud küsimust, otsustati soo­ mis linna- ja aleviomavalitsused on juba vitada linnadele ja aleveile võtta osa ko­ tasunud oma summadest ja et omavalit­ hapealsete toimkondade moodustamisest. suste eneste poolt tasutud summad maks­ Rakvere Linnavalitsus palus ELL esi­ taks neile tagasi. neda Põllutööministeeriumi ees palvega, et Sellele palvele teatas Pikalaenupank, linnades kasvatatavad ja kasvataja oma et üksikute omavalitsuste poolt laenusaa­ tarvituseks tapetavad sead vabastataks ta- jate arvel õiendatud summad ei või ülal­ paloomade pealt võetavast riigimaksust. mainitud seaduse kohaselt kuuluda ümber­ Arutanud küsimust, otsustati pa­ korraldamisele põhjusel, et need summad luda Põllutööministeeriumi, et tapalooma- ei seisa tähtajalise õiendamise tagajärjel de pealt võetavast riigimaksust vabasta­ panga raamatuis võlana, vaid on kantud taks kõik tapetud loomad, mis lähevad riigituludesse, mistõttu puuduvat võima­ omatarvituseks, kusjuures seks otstarbeks lus rahuldada ELL palvet. määratud liha võiks märkida vastava Arvestanud ülaltoodut, otsustati templiga, ja et riigimaksuna laekuvaist teha ELL büroole ülesandeks töötada väl­ summadest moodustataks fond, millest ja tähendatud seaduse muutmise seadus, oleks omavalitsusii võimalik saada laene et kergendada laenusaajate koormat laenu avalikkude tapamajade korraldamiseks. tasumisel. Tallinna Linnavalitsus pani ette ELL Tallinna Linnavalitsus palus ELL al­ juhatusele saavutada ELL kui ka EML gatada linnade ja alevite ühendusteede kuuluvate omavalitsustega vastastikkune (tänavate, teede, uulide, uulitsate) nime­ kokkulepe, et omavalitsused edaspidi ei tuse ühtlustamise küsimust ja see otsus­ nõuaks enam üksteiselt tagasi kulusid tada lõplikult. ambulatoorse arstiabi andmisel, vaid kor­ Arvestanud ELL liikmeilt saadud and­ raldaksid ambulatoorse arstiabi andmist meid ja Akadeemilise Emakeeleseltsi sei­ hoolealuseile oma vaestearstide kaudu ta­ sukohta, otsustati soovitada ELL suta, kusijuures tasumisele kuuluksid ai­ kõigile liikmeile tarvitada linnade ja ale­ nult arstimitekulud. vite ühendusteede nimetusena „tänav". Arutanud küsimust, otsustati saa­ Elva Alevivalitsus pöördus ELL poole ta Tallinna Linnavalitsuse ettepanek ELL palvega kustutada ELL võlgnevat liikme­ liikmeile seisukohavõtmiseks, soovitades maksu kr. 184.— suuruses, sest alevi äär­ seejuures mitte sõlmida üldkokkulepet miselt raske majanduselule seisund ei või­ ELL ja EML vahel, vaid jätta see iga maldavat ülaltähendatud võla tasumist. omavalitsuse enda asjaks. Otsustati teha ELL esindajate- Siseministeeriumi Administratiivosa- kogule ettepanek, kustutada Elva Alevi­ kond saatis ELL seisukohavõtmiseks ja valitsuse võlg, millest teatada viimasele, arvamuse avaldamiseks nimestiku selle juhtides ühtlasi alevivalitsuse tähelepanu kohta, kuidas venekeelseis dokumentides ta korratu majapidamisele, millest on suu- sagedamini esinevaid eesnimesid trans- remaltjaolt tingitud keskvalitsuse viima­ kribeerida eestikeelseis dokumentides. sed sammud omavalitsuste õiguste kitsen­ Otsustati teha ELL büroole üles­ damisel. andeks korraldada Tallinna, Tartu ja Seejuures tunnustati tarvilikuks, et ka Narva linnade perekonnaseisuametnikku- ELL ise teostaks kontrolli oma liikmete üle. de sellekohane nõupidamine ning koostada ELL esindajaks Geodeetilisse Komi­ nõupidamise tulemuste põhjal ELL vastus. teesse valiti L. M ü ih 1 b a c h. J. Zkmmrmtmu truk&oda Tallinnas, Lühtfet iala 4. ' rvi **"^ ^* !1 O ci i~: i> CC I> X r* i X : 3'^ Mn iC SO UC ""? x l •_• rt' j U2 US , | «.ccc | rcK; 1 X ! '"' Cl ' Cl üC j i »i -^ 1 « X i ™, j i.c — i~i r— CC Ä l> CM | 3t " ^ X 1 i -• .'«

l5 : iisi s ...... , •ri d , • • • "*3 ' M " r~ ."5 \ ! ""* " " 'ZZ •4J !^ .^ • , •'.:'£*•, -w #3 "tž 5 • \1 ; J^J ?r 53/"^ S? -££ »>-! £ J-/-; wiaa Z£f E^ T* cd"*S •—• '-' "3 KU W > " J£ ;—; X ^S * so 2: OQ l|l| p- i 2* 5 *s •" 5 +£ Šfe'".58 -^ \ ! *ij ^* Cw i-i QQ •—? "G ?» -ej e T# 73 1 1 .^. -v »^. .•-*; ^ Qü £g M ,•„.. JJ I *~* w£- -^ —-t »-~< Ä Cd I '"' J—- £u £> h< £> !§3 r< («äi i

I u!5 CQ O SM 1 oo 0 0 35 iC iC T-< zc I -0i 00 l> CM lr 30 UC O x x cc c* 0 1 i-i X to rj? id so c^ s6 c- <Ü "^ t>» r-< X CO C CC T-I ifl |>Of3Si 35 t>» T"H Cl X j -r- es r-« CM eo ! to O ca cc • x CM ce T-I 00 f— TfOli-lr-' CM O SO SN ! ""'sP C#w C "* T^ T-« j C OO M t-i o -x ••* ci ©5 7-3 iCffi-H Ci WN "l-1 • CM O —* r* ao T-i CJ CM CD

\ .. JU ! j5 s r : s r—M ; 1 . . . . .'.'.': '. ... . :

5S :••:, '. . . '- . .••.•'•• f* ' * * " :• * * * * rW 0

...... '•'.' -. ' ••":.'••:* •:'•, *'• i-.J

ao •• • • - 3 ... ,ü • ' •. ". ;• .* • ...... C3 . .'. '. "•""J

;•':• >••-..' •:•'•- ,.-.--.•...;...... - 75, TS ' '"•"* :'":% ••''.* ! ,,;»•„. &>*£ . . • •T3 • . . • • • . i Ö.-"w "r*^ ratu d protsentpa b Diskont . jooksva d kup o Korrespondendi d . Tähtajalise d laenu . Mitmesuguse d deebito i Vallasvar a . Kinnisvar a .. . Kulu d ...... Diskonteeritu d veksli Kontokorrentlaenu d . Garantiideebitori d . Muu d aktiva ... . Hoiuarve d Väärtuse d Väärtpaberi d . •...- Kass a , . '.';. ,, ' . '