TARTU VALLA ARENGUKAVA Aastateks 2018–2030
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Tartumaa Taastuvate, Olme- Ja Tööstusjäätmete Energiaressursside Ülevaade
TARTUMAA TAASTUVATE, OLME- JA TÖÖSTUSJÄÄTMETE ENERGIARESSURSSIDE ÜLEVAADE Lõpparuanne Tartu 2011 Käesolev töö on koostatud MTÜ Tartumaa Arendusselts tellimusel. Vastavalt lähteülesandele on projekti üldeesmärgiks luua eeldused ettevõtlusaktiivsuse kasvuks ja mikro- ja väikeettevõtete tekkimiseks, mis tuginevad piirkonna omapäral ning kohalikul ressursil. Töö aruanne annab ülevaate Tartumaa energiakasutusest, taastuvenergia ressurssidest, maavarade energeetilisest potentsiaalist, olme- ja tööstusjäätmete kasutusvõimalustest energia tootmisel, energiamajanduse arendusplaanidest ning projektidest ja energia tootmisega seotud ettevõtetest. Võimalike agro-energeetiliste ahelate kohta on koostatud kirjeldused. Töö koostajad: Andres Annuk Erkki Jõgi Timo Tamm Mait Kriipsalu Aija Kosk Pavel Bogdanov Argo Normak Prof. Andres Annuk Energeetika osakonna juhataja Eesti Maaülikool, tehnikainstituut 2 Sisukord 1. Tartumaa energiakasutus ............................................................................................. 5 1.1. Kütuste tarbimine ........................................................................................................ 5 1.2. Elektrienergiaga varustatus........................................................................................ 15 1.2.1 Elektrienergia tarbimine .................................................................................... 16 1.2.2 Elektrienergia tootmine ..................................................................................... 18 1.3. Gaasivarustus ............................................................................................................ -
Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
Regionaalministri 22. detsembri 2006. -
Tabivere Tähistas Taasiseseisvumispäeva Sportlikult
Nr 8 (186) August 2012 TABIVERE VALLA LEHT Tabivere tähistas Nimeline pink ka Maarja- taasiseseisvumispäeva sportlikult Magdaleena külas Eesti Televisioonis haka- Oma pikaaegse töö lõpe- ti suve algul näitama Vahur tas ta 1996. aastal. 30 aastat Kersna üleskutset aidata tööd – selle ajaga oli arst näi- eetrisse uus saade „Pink“. nud nii muret kui ka rõõmu. Ta ütles seal, et mõtte sel- Lapsed, kelle sündimist oli ta leks saateks sai ta Šotimaal, näinud, olid kasvanud suu- istudes Walter Scotti pingil. reks ja juba ise emad-isad… Kes tõukab kõigest väest, saab üle igast mäest! Walter Scott oli šoti kirjanik, Praegu peab 84-aastane kelle raamatutest on meile Kaljo pensionipõlve. Oma Tõukerattatuur viis Külarahvas palus rattu- Taganttuul tõstis tempot Tabiveres tagasi tuntud ajaloolised romaa- kalli kaasa Hednaga võtavad küladesse riigipirukat reil lahkesti üle läve astuda. Kui ratturid suuna taas Sõitjaid Koogini sõita ai- nid „Ivanhoe“ ja „Rob Roy“. nad jõudumööda osa Maarja- Riigipiruka nime kandnud Tabivere suunas võtsid, tuli danud taganttuul pressis Kersna leidis, et kindlasti Magdaleena Maarahva Selt- Riigi taassünnipäev möö- kringel lõigati kohe tükki- lõpuks ka päike pilve tagant Tabiverre tagasi tõugates on ka Eestis inimesi, kellele si, Mulkide Seltsi, Loodusuu- dus sel korral Tabivere vallas deks ning söödi üheskoos välja. Tasapisi hakkas tõus- rattureile vastu. Päeva vältel pühendada pink. On lugu- rijate Seltsi, Kodutütarde ja õige sportlikult. Külast külla ära. Lisaks kostitas külaselts ma tuul ning kuna see puhus kogunenud väsimus lihastes sid ja tegusid, mis väärivad Noorkotkaste Sõprade Seltsi liikus tõukerattatuur, viies rattureid tee, kohvi, värskelt tõukajatele tagant, kasvas ka ning liigestes andis tunda. jutustamist, kuulamist ning ja Eesti Rahva Muuseumi kohalikule rahvale kostiks keedetud ubade ning marja- tempo. -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede -
Lisa 1. Valla Üldiseloomustus Asend Ja Asustussüsteem Tartu Vald Asub
Lisa 1. Valla üldiseloomustus Asend ja asustussüsteem Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas. Tartu valla administratiivne keskus asub Kõrvekülas, teenuskeskused Tabiveres alevikus, Laeva külas ja Piirissaare saarel. Valla pindala on 742 km². Valla territooriumil on 71 küla ja 5 alevikku (Vahi, Tabivere, Kõrveküla, Äksi, Lähte, Vasula). Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Tartu, Laeva ja Piirissaare vallad (ühinemisleping allkirjastati 20.12.2016).Uue valla nimeks sai Tartu vald. Vabariigi valitsuse otsustas uue vallaga liita Tabivere valla. Suurenenud Tartu vald tekkis peale kohalike omavalitsuste valimisi 24. oktoobril 2017. Ühinenud omavalitsused ja nende rahvaarv ühinemise hetkel: a) Tartu vald (pindala 300 km² ja rahvaarv 7298), b) Tabivere vald (pindala 200 km² ja rahvaarv 2240), c) Laeva vald (pindala 233 km² ja rahvaarv 756), d) Piirissaare vald (pindala 8 km² ja rahvaarv 103). Joonis: Tartu valla kaart koos Piirissaarega (googlemaps). Funktsionaalselt, tulenevalt erinevatest looduslikest (maastikud, reljeef, vetevõrk, maakasutus), sotsiaalmajanduslikest (asustusstruktuur, kommunikatsioonid, funktsionaalsed seosed ümbritsevaga) ja logistilistest (teedevõrk, muu infrastruktuur) arengueeldustest võiks, küll üsnagi tinglikult, jagada valla territooriumi 13 piirkonnaks: • Vahi-Raadi piirkond (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Kõrveküla piirkond (elupaigad, tööstus, ettevõtlus, aktiivne areng), • Tabivere (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Lähte piirkond (elupaigad, ettevõtlus, puhkemajandus, turism), • Äksi-Saadjärve-Kaiavere -
Lisa 1. Valla Üldiseloomustus Asend Ja Asustussüsteem Tartu Vald Asub
Lisa 1. Valla üldiseloomustus Asend ja asustussüsteem Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas. Tartu valla administratiivne keskus asub Kõrvekülas, teenuskeskused Tabiveres alevikus, Laeva külas ja Piirissaare saarel. Valla pindala on 742 km². Valla territooriumil on 71 küla ja 5 alevikku (Vahi, Tabivere, Kõrveküla, Äksi, Lähte, Vasula). Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Tartu, Laeva ja Piirissaare vallad (ühinemisleping allkirjastati 20.12.2016).Uue valla nimeks sai Tartu vald. Vabariigi valitsus otsustas uue vallaga liita Tabivere valla. Suurenenud Tartu vald tekkis peale kohalike omavalitsuste valimisi 24. oktoobril 2017. Ühinenud omavalitsused ja nende rahvaarv ühinemise hetkel: a) Tartu vald (pindala 300 km² ja rahvaarv 7298), b) Tabivere vald (pindala 200 km² ja rahvaarv 2240), c) Laeva vald (pindala 233 km² ja rahvaarv 756), d) Piirissaare vald (pindala 8 km² ja rahvaarv 103). Joonis: Tartu valla kaart. Funktsionaalselt, tulenevalt erinevatest looduslikest (maastikud, reljeef, vetevõrk, maakasutus), sotsiaalmajanduslikest (asustusstruktuur, kommunikatsioonid, funktsionaalsed seosed ümbritsevaga) ja logistilistest (teedevõrk, muu infrastruktuur) arengueeldustest võiks, küll üsnagi tinglikult, jagada valla territooriumi 13 piirkonnaks: 1 • Vahi-Raadi piirkond (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Kõrveküla piirkond (elupaigad, tööstus, ettevõtlus, aktiivne areng), • Tabivere (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Lähte piirkond (elupaigad, ettevõtlus, puhkemajandus, turism), • Äksi-Saadjärve-Kaiavere piirkond (elupaigad, -
Tartu Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Ja Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 3 Väljatöötamise Kavatsus
Versioon 1 7 .0 6 . 201 9 /// TÖÖ NR 18003218 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 18003218 Tartu 2019 Jaak Järvekülg KSH juhtekspert Marika Pärn Üldplaneeringu projektijuht Martin Ruul KSH projektijuht Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 3 väljatöötamise kavatsus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 TARTU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ......................................... 5 2.1. Tartu valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .................................................... 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ........................................................... 5 2.3. Väärtustepõhine lähenemine valla üldplaneeringu koostamisel .............................. 9 2.4. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ................................................................... 9 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ..................................................................................... 10 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .................................. 10 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja KSH käigus käsitletavad keskkonnamõjud ..... 10 3.2.1. Planeeringuala asukoht ............................................................................... 10 3.2.2. Rahvastik ................................................................................................... -
Eesti Nsv Ajaloo Küsimusi Вопросы Истории Эстонской Сср
TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА ALUSTATUD 1893. 1 . VIHIK № 8 7 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ в 1893 г. EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI ВОПРОСЫ ИСТОРИИ ЭСТОНСКОЙ ССР I ТАРТУ 1960 TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА ALUSTATUD 1893. а. VIHIK 87 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ в 1893 г. EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI ВОПРОСЫ ИСТОРИИ ЭСТОНСКОЙ ССР I TARTU 1960 Redaktsioonikolleegium: К. Siilivask (vastutav toimetaja), H. Moosberg, V. Reiman, L. Roots, J. Silvet E. Uuspõld, A. Pravdin (sekretärid) Редакционная коллегия: К- Сийливаск (ответств. редактор), X. Мосберг, В. Рейман, J1. Роотс, И. Сильвет Э. Ууспыльд, А. Правдин (секретари) SLAAVI-VENE ELEMENDID KAGU-EESTI MATERIAALSES KULTUURIS (KUNI XIII SAJANDI ALGUSENI) Ajalootead. kand. V. Trummal NSV Liidu ajaloo kateeder Slaavi ja eesti hõimude vastastikuste suhete suurest vanusest tunnistavad nii keelelised kui arheoloogilised allikad. Eesti keele andmeil arvab P Ariste võivat väita, et esimesed eesti hõimude kokkupuuted slaavlastega on alanud juba viimaseil sajandeil e. m. a.1 Arheoloogia andmed näitavad, et idaslaavlased polnud selleks ajaks veel jõudnud eestlaste naabrusse.2 Järelikult pidid esimesed kokkupuuted toimuma eestlaste ja lääneslaavlaste vahel, nagu ongi veenvalt näidanud viimased arheoloogia- ja keeleala sed uurimused.3 Nagu P Ariste oma eespool mainitud töödes mär gib, on keele andmeil eestlaste suhted idaslaavlastega, s. o. kri- vitšite ja Novgorodi sloveenidega, pidanud tekkima veidi hilje mini, kuid -
LINN5JD a As~Mml Ltdw& Ap Mmi F Mm T)WT\
•m LINN5JD a As~mml LtDw& ap mmI f mm t)WT\ EESTI LINNADE LIIDU HOOLEKANDJA Väljaandja: Eesti Linnadeliit, Tallinnas. Vastutav toimetaja: V. Smetanin. Toimetus ja talitus: Eesti Unnadeliit, Tallinn, Pikk 6. Ilmub 10 korda aastas. VII aastakäik. Numbri hind 25 senti. Nr. 2 Mai 1934 lltlHItHMHIflHHHIlfflltM õlö U. Tervishoiuliste olude arenemine Tallin nas — Dr. M. Püümann. Millises korras toimub usuühingute ava likkude matmispaikade laiendamine?— O, Angelus. Asulate õhukaitsest. Ägedaid nakkushaigusi 1933. a. — Dr. M. Püümann. Märkmeid Tartu linna metsade kohta — V, Pielbusch. Riigikohtu otsuseid. > ELL,tegevusest, . * 99£imM€id ja alevid." * Eemii Üinnud.eliici.u h&iil&hmmdjtt ilmub l9ij4./35. a. VII aastakäiguna, avaldades ar tikleid ja teateid nii kodu- kui välismaade linna- ja aleviomavalitsuste korraldusest ja elust, tutvustades nende kavatsuste ja saavutustega jne. Ajakiri Upub 10 korda aastas. Numbri hind 25 s. Aastakäik (10 nr.nr.) —kr. 2.50 • Saadava/ ka vanemad aastakäigud... "•• Tcimclns ja la Ulus; Besii Cinnadcliil, Tallinn, f>#fefe G ^ Telefon 231-38. J mmm LINNAD JA ALEVID EESTI LlNMflDELHDU HÄÄLEKANDJA Väljaandja: Eesti Linnadeliit, Tallinnas Vastutav toimetaja: V. Smetanin Toimetus ja talitus: Eesti Linnadeliit, Tallinn, 1934 Ns 2 Pikk 6, telefon 431-58. VII AASTAKÄIK Ilmub 10 korda aastas. Numbri hind 25 g. Mai Tervishoiuliste olude arenemine Tallinnas.*) Dr. M. Püümann. II. Haiglad. Üldiselt peab tähendama, et vanade kultuurrahvaste juures nii tervishoiu alal Peale elamute on huvitav jälgida kui kui ka haigeile arstiabi andmisel töötasid das Tallinnas on arenenud haiglad. väga palju arstide kõrval ka vaimulikud — Juba vanade kreeklaste juures asutati preestrid — kui tolleaja haritumaid ini haiglaid ja nende asutajaiks olid preest mesi, kel jätkus aega oma otseste rid, kes Eskulapi — Apollo poja — nimel ülesannete kõrval tegeleda ka veel muil ühinesid haigete arstimiseks. -
163 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
163 buss sõiduplaan & liini kaart 163 Jõgeva Vaata Veebilehe Režiimis 163 buss liinil (Jõgeva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Jõgeva: 9:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 163 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 163 buss saabub. Suund: Jõgeva 163 buss sõiduplaan 101 peatust Jõgeva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:00 teisipäev Ei sõida Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva kolmapäev Ei sõida Kooli neljapäev 9:00 49 Suur, Jõgeva reede Ei sõida Uku laupäev Ei sõida 88 Suur Tänav, Jõgeva pühapäev Ei sõida Eristvere Painküla Juhani 163 buss info Suund: Jõgeva Kalevi Peatust: 101 Reisi kestus: 399 min Kassinurme Liini kokkuvõte: Jõgeva, Kooli, Uku, Eristvere, Painküla, Juhani, Kalevi, Kassinurme, Kaarepere, Kaarepere Visusti, Mullavere, Nava, Nava Kool, Metsavahe, Metsavahi, Luua, Sääsküla, Raadivere, Palamuse, Visusti Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Palamuse, Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Mullavere Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Raadivere, Sääsküla, Luua, Metsavahi, Metsavahe, Nava Kool, Nava, Nava Mullavere, Visusti, Kaarepere, Pikkjärve, Lepiku, Nava, Kärksi, Raigastvere, Elistvere (Mõis), Silma, Nava Kool Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo, Varese, Maarja-Magdaleena, Varese, Rillo, Metsavahe Kaiavere, Elistvere (Mõis), Varbemäe, Õvanurme, Järveotsa, Tabivere, Tabivere, Järveotsa, Õvanurme, Metsavahi Varbemäe, Elistvere (Mõis), Silma, Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo, -
Genuine South-Estonia Echtes Süd-Estland Aito Etelä-Viro
Genuine South-Estonia Echtes Süd-Estland Aito Etelä-Viro TARTUMAA Tartu TurIsmIINFOKesKus Raekoja plats 14, TArtU )+372 744 2111, www.visittartu.com ELva TurIsmIINFOPUNKT Pikk 2, ELVA )+372 745 6141, www.elva.ee KaLLaste TurIsmIINFOPUNKT Keskväljak 1, KALLASte )+372 745 2705, [email protected] General information | Information | Yleisinfo Useful information | Gut zu wissen | Hyvä tietää INFOrmatION | INFOrmatIONSHILFE | YLEINEN INFOPUHELIN . )1188, 1182, 199, +372 740 4020 EmergeNCY | NOTDIENst | HÄTÄPUHELIN . )112 POLICE | POLIZEI | POLIIsi . )110 ROADSIDE assIstaNCE | PaNNENHILFE | TIEPALveLU . )1888 Free WIFI area | WIFI-AreaL (schnurloser Internet-Anschluss) | WIFI-verKKO . www.wifi.ee WeatHer INFOrmatION | WetterausKUNFT | SÄÄINFO . www.weather.ee CuLturaL INFOrmatION | KuLturINFOrmatION | KuLttuurI-INFO www.einst.ee, www.estonica.org Bus INFOrmatION | Bus-INFOrmatION | BussI-INFO . www.bussireisid.ee RAILROAD INFOrmatION | BAHNINFOrmatION | RautatIEINFO . www.edel.ee CurreNCY | WÄHruNG | RAHAYKSIKKÖ . 1 EEK = 15, 6466 EUR BANKS OPEN | ÖFFNUNgsZEIteN Der BANKEN | PaNKKIEN auKIOLOAJat . 9 .00-16 .00 National holidays | Staatliche Feiertage | Valtakunnalliset juhlapäivät 01.01 4.06 New Year’s Day | Neujahr | Uusivuosi Midsummer’s Day | Johannistag | Juhannuspäivä 4.0 0.08 Independence Day | Tag der staatlichen Unabhängig- Re-Independence Day | Wiederherstellungstag der keit | Itsenäisyyspäivä Unabhängigkeit | Uudelleenitsenäistymisen päivä 14.04 (06.04.2007) 4.1 Good Friday | Karfreitag | Pitkäperjantai Christmas Eve | Der Heiligabend -
Kanalisatsiooni Arendamise Kava 2019-2031
TARTU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2019-2031 Tellija: Tartu Vallavalitsus Töö nr: 44-18 Tallinn 2019 Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019—2031 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 10 2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ....... 12 2.1 ÕIGUSLIK BAAS ......................................................................................12 2.1.1 Riigisisesed õigusaktid ...................................................................... 12 2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid ..................................................................... 13 2.1.3 Omavalitsuse õigusaktid .................................................................... 14 2.1.4 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava .............................................. 14 2.2 TARTU VALLA ARENGUKAVA ...............................................................17 2.3 TARTU VALLA ÜLDPLANEERINGUD .....................................................18 2.4 TARTU VALLA ÜVVK ARENDAMISE KAVAD .........................................19 2.5 TARTU VALLA ÜVK VARASEMAD VEEMAJANDUSPROJEKTID..........20 2.5.1 Vee erikasutusload ............................................................................ 24 2.5.2 Veekvaliteedi kontrollikavad .............................................................. 24 2.5.3 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest ...................................... 26 3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS ......................................