Tartu valla jäätmekava 2016-2020
TARTU VALLA
JÄÄTMEKAVA
2016-2020
2016
1/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
SISUKORD
SISSEJUHATUS ...... 4
1. ÜLDISELOOMUSTUS ...... 5
1.1. Asend ja asustussüsteem ...... 5
1.2. Rahvastik ...... 6
1.3. Sotsiaalne infratsruktuur ...... 9
1.4. Ettevõtlus ...... 9
1.5. Infrastruktuur ...... 10
2. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ...... 12
2.1. Euroopa Liidu õigusaktid ...... 12
2.2. Eesti õigusaktid ...... 12
2.2.1. Strateegilised dokumendid ...... 12
2.2.2. Riiklikud õigusaktid ...... 12
2.2.3. Kohaliku omavalitsuse õigusaktid ...... 14
3. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE...... 16
3.1. Perioodiks 2010…2015 seatud eesmärkide täitmine ...... 16
3.2. Jäätmete käitlemine ja jäätmeteke...... 16
3.2.1. Olmejäätmed ...... 17
3.2.1.1. Segaolmejäätmed ...... 17
3.2.1.2. Muud olmejäätmed ...... 18
3.2.2. Pakendijäätmed ...... 19
3.2.3. Biolagunevad jäätmed ...... 22
3.2.4. Ohtlikud jäätmed ...... 23
3.2.5. Probleemtooted ...... 25
3.2.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed ...... 26
2/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
3.3. Teavitamine ja keskkonnateadlikkus ...... 27
3.4. Järelevalve ...... 28
3.5. Jäätmehoolduse arendamise rahastamine ...... 28
4. Tartu valla jäätmehoolduse probleemid ...... 29
4.1. Taaskasutatavate jäätmete sisaldus segaolmejäätmetes...... 29
4.2. Keskkonnateadlikkus ...... 29
4.3. Ehitus- ja lammutusjäätmed ...... 29
5. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRGID...... 30
5.1. Meede 1 Jäätmehoolduse korraldamise pikaajaline planeerimine ...... 30
5.2. Meede 2 Korduskasutuse ning jäätmete taaskasutamise arendamine ...... 30
5.3. Meede 3: Ohtlike jäätmete, Vanade reostuskollete ja illegaalsete ladestuskohtade likvideerimine ...... 31
5.4. Meede 4: Seire- ja järelevalvesüsteemi tõhustamine ...... 31
6. JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE MÕJU KESKKONNALE JA JÄÄTMEKÄITLUSEKS VAJALIK LOODUSVARA ...... 33
6.1. Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale ...... 33
7. TEGEVUSKAVA EESMÄRKIDE REALISEERIMISEKS ...... 34
3/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
SISSEJUHATUS
Tartu valla ajakohastatud jäätmekava aastateks 2016-2020 (edaspidi jäätmekava) analüüsib Tartu valla jäätmehoolduse olukorda, määratleb probleemid ja teadvustab õigusaktidest tulenevad kohustused ning eesmärgid. Nende alusel seatakse Tartu valla jäätmehooldusalased eesmärgid ja rakendusplaan.
Käesoleva jäätmekava põhieesmärgiks on jäätmehoolduse arendamine, kavandamine ja korraldamine omavalitsuse tasandil, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid.
Jäätmekava on koostatud lähtudes riigi jäätmekavast 2014-2020 ja kehtivatest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest, k.a Tartu valla õigusaktidest.
Käesolev jäätmekava haarab need jäätmeliigid, mis on jäätmeseaduse reguleerimisalas, seega nii ohtlikud jäätmed kui ka tavajäätmed. Jäätmekava üheks osaks on ka pakendiseadusega reguleeritavad pakendijäätmed ja nende käitlemine.
Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei kuulu jäätmeseaduse § 1 lõike 2 kohaselt jäätmeseaduse reguleerimisalasse.
Territoriaalselt haarab jäätmekava Tartu valla haldusterritooriumit.
4/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
1. ÜLDISELOOMUSTUS
1.1. Asend ja asustussüsteem
Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas piirnedes idast Vara vallaga, läänest Laeva vallaga, lõunast Tartu linna, Tähtvere ja Luunja vallaga ning põhjast Jõgeva maakonna Tabivere vallaga (vt Joonis 1). Valla administratiivne keskus asub Kõrveküla alevikus.
Joonis 1Tartu valla asend Tartu maakonnas
Valla pindala on 298,69 km2, mis moodustab ca 10% Tartu maakonnast.
Valda läbivad Jõhvi–Tartu ja Tartu–Jõgeva maantee ning Tallinn–Tartu raudtee. Tartu valla territooriumile jääb 383 ha endisest Raadi sõjaväelennuväljast.
Tartu valla haldusterritooriumile jäävad Kõrveküla, Vahi, Lähte, Äksi ja Vasula alevik ning 38 küla. Suuremad asulad 01.01.2013 seisuga on Vahi 1024, Kõrveküla 735, Lähte 499, Äksi 471, Vedu 271, Vasula 305, Erala 230 ja Tammistu 203 elanikuga.
Funktsionaalselt jaguneb valla territoorium 9 piirkonnaks:
• Kõrveküla piirkond (elupaigad, tööstus, aktiivne areng) • Lähte piirkond (elupaigad, ettevõtlus, puhkemajandus ja turism) • Äksi-Saadjärve piirkond (elupaigad, puhkemajandus, turism) • Vedu piirkond (elupaigad, põllumajandus) • Tammistu piirkond (põllumajandus)
5/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
• Vasula piirkond (elupaigad, ettevõtlus, põllumajandus) • Kärkna piirkond (metsandus) • Vahi-Raadi piirkond (tööstus, ettevõtlus, elupaigad)
Valla esmatasandi keskusteks on Kõrveküla alevik, Lähte alevik, Vedu küla ja Tammistu küla. Kärkna küla võib samuti pidada esmatasandi keskuseks, kuigi suunatus on Tartu linnale. Linna lähialade esmaseks tõmbekeskuseks on selgelt Tartu linn.
1.2. Rahvastik Seisuga 01.01.2015 elas Statistikaameti andmetel Tartu vallas 7418 inimest. Statistikaameti andmed erinevad mõnevõrra rahvastikuregistri andmetest. Tartu vald on elanike arvu poolest Tartu linna ja Ülenurme valla järel suuruselt kolmas omavalitsus Tartu maakonnas. Rahvastikutihedus on vallas 25 elanikku ruutkilomeeri kohta. Tihedamalt on asustatud Tartu linna lähedased piirkonnad. Alates 2008.a. on rahvastiku loomulik iive Tartu vallas positiivne. Viimastel aastatel on sünde ligikaudu poole rohkem kui surmasid. Samuti on positiivne mehaaniline iive seoses valglinnastumisega ja uute elurajoonide tekkimisega valla linnalähedastesse piirkondadesse. Kui loomuliku iibe saldo on alates 2007.aastast stabiilselt suurenenud, on mehhaanilise iibe näitajad ebastabiilsemad. Paljuski valglinnastumisega seotud sisseränne ületab pidevalt väljarännet. Väljastpoolt Eestit Tartu valda tulijate osakaal on keskmiselt alla 4% sisserändest. Väljapoole Eestit lähevad aga 15% väljarändajatest. Üldiseks tendentsiks on elanike arvu vähenemine valla äärealadel ning kasvamine Tartu linna lähialadel ja Jõgeva ning Jõhvi maanteed ümbritsevatel aladel. Elanike juurdekasv vallas tervikuna on perioodil 2005...2014 keskmiselt 161 inimest aastas. Suhteliselt kõige enam on elanike arv kasvanud Tila külas, kus 10 a jooksul on elanike arv tõusnud 6 kordseks 457 inimeseni. Kõige enam elab inimesi Vahi külas – 1282 inimest. Neis kahes Tartu linna lähedases haldusüksuses elab ligikaudu 25% valla rahvastikust. Kõige enam on elanikke kaotanud Toolamaa küla, kus 10 aastaga on elanike arv vähenenud 83%, 119 inimeselt 20 inimeseni.
Valla rahvastikku iseloomustab võrdne sooline jagunemine. Valla rahvastikust ca 18 % on nooremad kui 16 aastat, 65 % on tööealised ja 17 % tööeast vanemad.
6/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
Tabel 1 Tartu valla elanike arv asustusüksuste kaupa 2005., 2010. ja 2016. aastal (inimest, seisuga 1. jaanuar, Rahvastikuregistri andmetel) ning asustusüksuse kaugus Tartu linnast (km, Google Maps andmetel).
Asula nimi 2005 2010 2016 Kaugus 0 100 200 300 400Elanike 500 arv 600 700 800 900 1000 Tartust Aovere 61 86 82 12 Arupää 25 26 25 14 2005 2010 2016 Erala 207 233 242 12 Haava 36 51 76 13 Igavere 95 99 85 20 Jõusa 35 31 33 24 Kastli 65 58 67 17 Kikivere 23 22 30 19 Kobratu 59 77 79 14 Kukulinna 77 59 51 19 Kõrveküla 521 681 751 6 Kärkna 162 209 213 12 Kükitaja 63 55 56 15 Lammiku 53 51 47 15 Lombi 81 112 147 8 Lähte 470 475 473 15 Maramaa 82 158 192 9 Metsanuka 29 26 21 18 Möllatsi 73 75 74 10 Nigula 60 63 67 21 Nõela 28 30 30 17 Puhtaleiva 82 66 94 17 Pupastvere 59 51 52 18 Saadjärve 132 135 115 21 Salu 62 66 68 20 Soeküla 41 38 35 22 Soitsjärve 19 30 44 22 Sojamaa 124 103 107 15 Sootaga 85 77 82 16 Taabri 52 43 35 22 Tammistu 234 219 191 17 Tila 73 122 457 6 Toolamaa 119 20 20 22 Vahi 337 811 1282 4 Vasula 269 303 294 15 Vedu 269 264 278 17 Vesneri 105 135 153 11 Viidike 50 59 54 15 Vilussaare 23 18 15 24 Võibla 116 129 125 11 Väägvere 56 53 49 13 Õvi 60 51 47 18 Äksi 466 477 469 19 Kokku vald 5105 6041 7014 Statistikaameti prognooside kohaselt kasvab Tartu Maakonna rahvastik 2039.aastaks 5200 inimese võrra. Valdav osa langeb Tartu linna arvele; muu maakonna rahvastik kasvab 2039.aastaks vaid 843 inimese võrra. Perioodi 2000...2015 rahvaarvu statistika näitab, et Tartu valla rahvaarv on kasvanud keskmiselt 1,75% enam kui muu maakonna (ilma Tartu linnata) rahvastik. Optimistliku prognoosi kohaselt
7/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
samasugune suhteline kasvutempo jätkub ning 2039. aastaks on Tartu valla rahvaarv kasvanud enam kui 10000 inimeseni. Pessimistliku prognoosi kohaselt Tartu linna lähialade rahvaarvu kasv ei erine kogu maakonna keskmisest ning muutub samas tempos Statistikaameti prognoosiga kogu maakonnale. Pessimistliku prognoosi kohaselt elab 2039.a vallas 7530 inimest. Optimaalse, ehk keskmise prognoosi kohaselt Tartu valla kui linnalähiala rahvastik kasvab 1% võrra kiiremas tempos kui keskmiselt maakonnas, tõustes 9314 inimeseni aastaks 2039.
11 000 10 500 10 000 9 500 9 000 8 500 8 000 7 500 7 000 6 500 6 000 2017 2019 2021 2023 2025 2027 2029 2031 2033 2035 2037 2039 Optimistlik 7 737 8 044 8 348 8 646 8 925 9 198 9 464 9 719 9 991 10 21 10 39 10 64 Keskmine 7627 7824 8017 8203 8371 8532 8688 8833 8993 9109 9170 9314 Pessimistlik 7478 7527 7571 7609 7629 7642 7648 7644 7656 7623 7535 7530
Joonis 2 Tartu valla rahvastikuprognoosid
2011.a rahvaloenduse andmetel elas 40% Tartu valla elanikest korterelamutes, üle poole (56%) valla elanikest ühepereelamutes ning 4% muud tüüpi väikeelamutes nagu paarismajad jms. Seejuures moodustasid kogu valla hoonete arvust 90% ühepereelamud. Korterelamute arv on 2016.a alguseks tõusnud 129-ni, milles on kokku 1406 eluruumi. Aktuaalsed andmed elanike jaotuse kohta korterelamute ja ühepereelamute vahel puuduvad. Arvestades 2011.a rahvaloenduse osakaaludega, elab käesoleval ajal ca 2948 inimest korterelamutes ning 4164 inimest ühepereelamutes. Keskmiseks leibkonna suuruseks oli 2011.a rahvaloenduse andmetel 2,57 inimest. Leibkondade koguarvust 15% olid alla 18a. vanuse lapsega leibkonnad.
Tabel 2 Tartu vallas paiknevate eluruumide arv ja liik
Eluruumide arv Elanike arv Hooned Tavaeluruumide arv Arv Osakaal Arv Osakaal Arv Osakaal Korterelamu 104 5,8% 1158 40,0% 982 39,7% Ühepereelamu 1625 90,0% 1625 56,1% 1 387 56,1% Muu väikeelamu 73 4,0% 109 3,8% 100 4,0% Korteritega mitteelamu 3 0,2% 3 0,1% 2 0,1% KOKKU 1805 100,0% 2895 100,0% 2471 100,0%
Kodumajapidamised moodustavad suurima jäätmetekitajate grupi nii tekkinud jäätmete koguse kui ka jäätmeliikide mitmekesisuse poolest.
8/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
1.3. Sotsiaalne infrastruktuur Tartu vallas tegutseb kaks kooli: Lähte Ühisgümnaasium (ca 500 õpilast) ning Kõrveküla Põhikool (210 õpilast). Lasteaiad tegutsevad Kõrvekülas (240 kohta) ja Lähtel (132 kohta). Lisaks pakub Kõrveküla lasteaed lastehoiuteenust Raadi lastehoius Vahi külas. Kõrvekülas tegutseb Tartu valla muusikakool ning spordikool. Kultuuriasutustest tegutsevad vallas: Lähte, Äksi, Vedu, Tammistu, Kõrveküla raamatukogud (Tartu maakonna keskraamatukogu funktsioonides); Soomepoiste tuba-muuseum, Saadjärve looduskool ja Jääaja Keskus Äksi alevikus. Olulisemateks spordirajatisteks Tartu vallas on: Kõrveküla Spordihoone, Lähte Spordihoone, Lähte suusarajad, Vedu suusarajad, Lähte ÜG staadion ning suusa- ja maadlusmaja, Kõrveküla Põhikooli staadion, Saadjärve purjespordikeskus, Äksi Motospordiklubi rada, Viidike Lasketiir. Lähtel asub perearstikeskus (teenindab ca 2000 valla elanikku), kus asub ka apteek ja hambaravi kabinet. Valdavalt on valla elanikud registreerunud Tartu linnas tegutsevate arstide nimistusse.
1.4. Ettevõtlus Tartu vallas tegutses 2013.a seisuga 433 ettevõtet, mis on 100 võrra enam kui aasta varem. 2013 aastal tekkis vallas juurde 57 ettevõtet (Statistikaamet). Tootmisettevõtetest enamik paikneb Tartu linna lähialadel, Kõrvekülas, Lähtel ja Äksis. Ettevõtluse arendamiseks on käimas kontsentreeritud ettevõtlusalade (tööstusparkide) rajamine Vahi külas ja ettevalmistamisel Tila külas endise Raadi sõjaväelennuvälja alale.
Tartu valla ettevõtluskeskusteks on kujunenud asumid, mis piirnevad Tartu linnaga. Vahi alevikust on kujunemas kiiresti arenev valla tööstuskeskus. Siia on rajatud uus tööstuspark, kus on välja arendatud ja müüdud 30 tööstusettevõtte krunti, ette valmistatud on veel 41 krunti. Tööstusparki lisandub pidevalt uusi ettevõtteid. Vahi tööstuspark ei ole spetsialiseerunud kindlale valdkonnale või klastrile. 2016.a jaanuari seisuga tegutsevad Vahi tööstuspargis näiteks Lindström Estonia Tartu OÜ (porivaipade pesu), Hanza Electronics Tartu AS (elektromehaanika), Ecoprint AS (trükitööd), AS TM Betoon (betoonisegude tootmine), Tommy Play OÜ (mänguväljakute tootmine), Leidi Consult OÜ (energiasäästlikud küttelahendused), Dotnuvos Projektai AS (põllumajandustehnika müük), Tööstusplast OÜ (tehnoplastide tootmine ja turustamine), Agrovarustus OÜ (loomasöötade tootmine), Värvaltrans OÜ Tartu teenindus (autode keretööd ja värvimine), Harvia Estonia OÜ (heaolukeskuste sisustuselemendid) ja paljud teised. Vahi külas on registreeritud ka paljud väikesed erinevaid teenuseid ja (käsitöö)tooteid pakkuvad ettevõtted, mille tegevuskoht on omanike kodudes. Tila küla on Tartu linna läheduse tõttu kujunemas samuti oluliseks ettevõtluspiirkonnaks vallas. Tila külas paikneval Kuusisoo tööstusalal tegutsevad 20 ettevõtet, sealhulgas näiteks ehitusettevõtted Salestop OÜ, Ventor OÜ, Abakhan Fabrics Eesti AS (kangad ja käsitöötooted), Dzintars Eesti OÜ (kodukeemia), transpordiettevõtted Transmix AS, Fandia AS, kinnisvaraettevõtted Rending OÜ, Tilavara OÜ, RGP Auto OÜ, puidutööstusettevõte Intelli OÜ, küttematerjalide tootjad ja turustajad Stahlhut AS, Söeturustuse OÜ, Bentak OÜ. Oluliseks ettevõtluspiirkonnaks on kujunemas endise Raadi sõjaväelennuvälja territoorium, kuhu on detailplaneeringutega määratletud ka ulatuslikud ärimaa ja tööstusmaa juhtfunktsiooniga piirkonnad. Raadi tööstusalal tegutsevad juba praegu Vinnal Production OÜ (puidutööstus) ja Võidusõidu AS (masinaehitus).
Olulised ettevõtluspiirkonnad on valla ajaloolised keskusasulad Kõrveküla alevik ja Lähte alevik. Kõrveküla alevik on valla administratiivne keskus. Siin paiknevad mitmed ajalooliselt väljakujunenud tootmis- ja ärialad. Kõrvekülas asuvad näiteks Kõrveküla Kalatööstuse AS (kalatoodete tootmine), OÜ Rako (autode müük), transpordi ja logistikaettevõtted 1Logistika OÜ, Transtar TP OÜ, Aatomik Logistiks
9/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
OÜ, Kõrveküla Tankla OÜ, puidutööstusettevõtted AMV Grupp OÜ, Tunman OÜ, Akma OÜ, Seelingport OÜ. Kõrveküla vahetus läheduses Lombi küla territooriumil paikneb köögimööbli tootja Arens Mööbel AS tootmiskompleks. Lähte alevik on Tartu linna lähedaste piirkondade kõrval on üheks suuremaks tõmbekeskuseks. Lisaks erinevate isikuteenuste osutajatele (hambaravi, juuksur, apteek, kauplus, kohvik jms) tegutsevad siin näiteks ehitusettevõtted Lähte Ehitus AS, Martko Lähte OÜ, metsamasinate müügiga tegelev Kaevax OÜ, sõidukite ja põllumajandustehnika müüja Inseneri- ja tehnikaühistu Rebella ning AS Olerex Lähte tankla.
Erinevaid ettevõtteid tegutseb üle kogu valla territooriumi. Suuremad ettevõtted on Vedu külas Jampo Seakasvatuse OÜ ja AS Hoffmann Servise autoremonditöökoda. Vasula alevikus TÜH Vasula Aed, APChemicals OÜ. Erala külas AS Erapuit, OÜ Mootorsõiduk. Kärkna külas AS Tartu Terminaal, AS Ikodor, AS Finak. Sojamaa külas OÜ Sojamaa MR, OÜ Eesti Metsamaakler. Äksi alevikus Seicom OÜ Aknatehas, Jääaja Keskus, OÜ Äksi Racing. Kukulinna külas OÜ Mantrum jt.
Tartu vallas paikneb kolm olulise ruumilise mõjuga objekti: A-ohukategooriaga, suurõnnetuse ohuga AS Tartu Terminal Kärkna kütuseterminal ja B-kategooriaga ABChemicalsi tootmiskompleks Vasula külas ning Sevenoil EST OÜ Kvissentali tankla Vasula külas.
Tartu valla territooriumil paikneb 4 aktiivses kasutuses olevat maardlat. Möllatsi külas paikneb turbatootmisala. Kobratu, Igavere külades liivakarjäärid. Kaevandamisel tekkivad kaevandusjäätmed, sh kasutamist mitteleidev maaaines kasutatakse kohapeal ammendatud karjääriosa taastamisel.
Tabel 3 Kasutuses olevad maardlad Tartu vallas (Keskkonnaregister)
Mäeeraldise nimetus Kaeveloa omanik Põhimaavara Inglismäe II täiteliivakarjäär Inglismäe OÜ liiv, täitepinnas Inglismäe liivakarjäär Inglismäe OÜ liiv, täitepinnas Kobratu II liivakarjäär Virkset OÜ liiv, täitepinnas Kobratu III liivakarjäär Mantrum OÜ liiv, täitepinnas Kobratu IV liivakarjäär Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ liiv, täitepinnas Kukemetsa II liivakarjäär Kiirkandur AS liiv, täitepinnas Kukemetsa kruusakarjäär OÜ Hanso MK ehitusliiv Kukemetsa liivakarjäär SMK Grupp OÜ liiv, täitepinnas Kukemetsa V kruusakarjäär Suuremäe Karjäär OÜ ehitusliiv Möllatsi turbatootmisala Tartu Jõujaam AS turvas
Tartu linna lähedus, hea ligipääsetavus, vaba maa olemasolu ja muud ettevõtlust soosivad tegurid on loonud olukorra kus vallas toimiv ettevõtlus on väga laiapõhjaline. Siin tegutsevad edukalt primaarsektori ettevõtted, traditsioonilised teenusettevõtted kui ka väga teadusmahukad ja innovaatilised tootmis- ja teenusettevõtted. Erinevates ettevõtetes tekkivate jäätmete olemus ja kogus on väga erinev.
1.5. Infrastruktuur Valla suuremates asulates toimib ühisveevärk, mida haldavad AS Tartu Veevärk (Kõrveküla alevik, Vahi, Tila ja Lombi külad), OÜ Keskkond & Partnerid (piirkond Vahi alevikus) ja AS Emajõe Veevärk (ülejäänud ühisveevärgiga külad ja asulad). Ühisveevärgi arendamine toimub Tartu vallavolikogu 22.05.2013 otsusega kinnitatud Tartu valla ÜVK arengukava aastateks 2013-2024 alusel.
10/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
Viimastel aastatel on kinnisvaraarendajate poolt ehitatud välja uued vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tartu linnaga külgnevates uuselamupiirkondades (Kõrveküla ja Vahi alevik ning Tila küla), Tartu valla poolt KIK toetusega Kõrvekülas, Vasulas ja Vedul ning AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonnas Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toetusega Emajõe-Võhandu valgala veemajandusprojekti raames Lähtel, Kärknas, Eralas, Äksis. Alates 2010.a suvest juhitakse Lähte ja Kärkna asulate reovesi uude Eralasse rajatud reoveepuhastisse. AS Emajõe Veevärk planeerib uuendada torustikud Tammistus, Sojamaal, Sootagal, Saadjärvel ja Salu külas.
Keskkonnaregistri andmetel asub Tartu vallas 14 reoveepuhastit.
Tabel 4 Reoveepuhastid Tartu vallas (Keskkonnaregister)
Registrikood Puhasti nimetus Asukoht PUH0787500 Äksi puhasti Tartumaa, Tartu vald, Äksi küla PUH0787570 Vesneri puhasti Tartumaa, Tartu vald, Vesneri küla PUH0787510 Vedu puhasti Tartumaa, Tartu vald, Vedu küla PUH0787600 Vasula reoveepuhasti Tartumaa, Tartu vald, Vasula alevik PUH0787560 Tammistu puhasti Tartumaa, Tartu vald, Tammistu küla PUH0787630 Sojamaa puhasti Tartumaa, Tartu vald, Sojamaa küla PUH0789310 Möllatsi III Tartumaa, Tartu vald, Möllatsi küla PUH0789300 Möllatsi II Tartumaa, Tartu vald, Möllatsi küla PUH0789290 Möllatsi I Tartumaa, Tartu vald, Möllatsi küla PUH0787530 Maramaa biotiigid Tartumaa, Tartu vald, Vasula alevik PUH0787620 Kärkna õlipüüdur PEK 1412 Tartumaa, Tartu vald, Kärkna küla PUH0787590 Erala reoveepuhasti Tartumaa, Tartu vald, Erala küla PUH0789460 Betoonimeistri settebasseinid Tartumaa, Tartu vald, Haava küla PUH0789400 Aovere tankla biotiik Tartumaa, Tartu vald, Aovere küla
Tsentraalsetest katlamajadest tegutseb valla halduses 1 katlamaja – Lähte aleviku katlamaja. Kütuseks kasutatakse maagaasi. Asulate korrusmajad ja ühiskondlikud asutused on viidud üle individuaalküttele, paigaldatud on enamasti gaasikatlad, v.a Erala, Kärkna ja Vasula, kus on puidukatlad. Küttesüsteemide haldamine ja arendamine on elamuühistute kohustus. Valda läbib Irboska–Tartu–Rakvere gaasitrass ning tänu sellele on valla suuremad asulad gasifitseeritud.
11/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
2. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED
2.1. Euroopa Liidu õigusaktid Seni on Euroopa Liidu ja ka liikmesriikide jäätmealased õigusaktid põhinenud kahel raamdirektiivil:
. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/12/EÜ jäätmete kohta;
. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta.
Samas on jõustunud uus raamdirektiiv – Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008. Direktiivi eesmärk on edendada jäätmete korduskasutust ja jäätmete ringlussevõttu, et vähendada prügilates jäätmeid ja neist tekkivaid kasvuhoonegaase.
Pakendi ja pakendisüsteemi õigusaktide aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ pakendi ja pakendijäätmete kohta. Direktiivi on hiljem täiendatud (2004/12EÜ ja 2005/20EÜ).
2.2. Eesti õigusaktid
2.2.1. Strateegilised dokumendid Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul.
"Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmekäitlusmeetmed võib reastada sellisesse pingeritta:
1) jäätmetekke vältimine; 2) tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3) jäätmete taaskasutamise laiendamine; 4) jäätmetest tuleneva keskkonna saastamise vähendamine; 5) jäätmete keskkonnaohutu ladestamine.
Keskkonnastrateegias püstitatud eesmärkide rakendatavad meetmed ja tegevuste prioriteedid on toodud Eesti Keskkonnategevuskavas.
2.2.2. Riiklikud õigusaktid Eesti jäätmehooldust tervikuna reguleerib Riigikogus 28. jaanuaril 2004 vastuvõetud jäätmeseadus, mis jõustus 1. mail 2004.
12/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
Aastatel 2003–2006 oli erilise tähelepanu all meetmete rakendamine uute jäätmealaste õigusaktide elluviimiseks, sh jäätmete taaskasutamise edendamine ja uute, keskkonnanõuetele vastavate jäätmekäitluskohtade rajamine. Samuti tootja vastutuse rakendamine teatud jäätmevoogudele nagu pakendid ja pakendijäätmed, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, romusõidukid ja vanarehvid.
Välja on töötatud uusi jäätmealaseid õigusakte ning arendatud jäätmekäitluskohtade võrgustik.
Riigi jäätmekava 2014-2020 eesmärkide püstitamisel on lähtutud EL ja Eesti keskkonnapoliitikast, sh õigusaktide nõuetest ja heast keskkonnatavast. Laiendatud on eesmärgi elluviimiseks kavandatud meetmeid ja tegevusi. Üldised EL jäätmepoliitika eesmärgid ja printsiibid on:
1) muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnasäästlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks; 2) esmatähtsad tooted on ökodisainitud eesmärgiga optimeerida ressursside ja materjali tõhusat kasutust ning selle käigus on muu hulgas käsitletud ringlussevõtu võimalust, ringlussevõetavat sisu ja vastupidavust; 3) jäätmete muutmine ressursiks, kusjuures aluseks tuleb võtta jäätmehierarhia range kohaldamine ja hõlmata jäätmete eri liike; 4) jäätmeid käideldakse turvaliselt ressursina, jäätmeteke isiku kohta on vähenenud absoluutarvudes, jäätmete energiakasutust on piiratud nii, et see on lubatud ainult ringlusse mittevõetavate materjalide puhul. Jäätmekavas aastateks 2014-2020 lähtub eeltoodud eesmärgist ja keskkonnastrateegias vajalikuks loetud meetmetest, milleks on:
1) jäätmekäitluse korraldamise pikaajaline kavandamine; 2) seire- ja järelevalvesüsteemi arendamine kontrolli tõhustamiseks jäätmevoogude ja jäätmehoolduse üle; 3) soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi rakendamine jäätmetekke vähendamiseks ning jäätmete käitlemise arendamiseks (sh ladestusest tulenevate keskkonnamõjude vähendamiseks ja riskide vältimiseks); 4) ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõstmiseks jäätmehooldust puudutavate kampaaniate ning teavitustöö läbiviimine riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Tervikliku üleriigilise jäätmekäitlussüsteemi saavutamiseks aastaks 2020 peavad kohalikud omavalitsused senisest enam arendama omavahelist koostööd jäätmehooldust korraldavate dokumentide koostamisel ja jäätmete liigitikogumise arendamisel.
Pakendiseaduse eesmärkide saavutamiseks rakendati uute majandusmeetmetena 1. maist 2005 pakendite tagasivõtmisekohustus ning kehtestati tagatisraha karastusjoogi, õlle ja vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi klaas-, plast- ja metallpakenditele.
1. juulist 2005 hakkas kehtima pakendiaktsiis lisaks alkoholi- ja karastusjoogi pakenditele ka muudele müügipakenditele kui neid seaduses ettenähtud koguses ei taaskasutata.
Tootjavastutuse põhimõte on rakendunud lisaks pakendijäätmetele ka vanarehvide ja elektroonikaromu osas.
Jäätmeseaduse alusel on kehtestatud keskkonnaministri 29. aprilli 2004 määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“, mille kohaselt:
13/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla:
1) üle 45 massiprotsendi alates 16. juulist 2010 a; 2) üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013 a; 3) üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020 a.
Vastavalt pakendiseadusele peavad ettevõtjad alates 2009. aasta 1. jaanuarist pakendijäätmeid taaskasutama vähemalt järgmistest mahtudes:
1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60 protsenti kalendriaastas; 2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 55% ja mitte rohkem kui 80% kalendriaastas.
Ettevõtjad võivad volitada Taaskasutusorganisatsioone oma pakendiseaduse kohustuste täitmiseks.
Jäätmeseaduse § 132 lg 3 alusel kehtib alates 1. jaanuarist 2008 sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele ning kehtib nõue korraldada olmejäätmete sortimise ja liigiti kogumise võimalused tekkekohas.
2.2.3. Kohaliku omavalitsuse õigusaktid Kohaliku omavalitsuse erinevate õigusaktidega täpsustatakse jäätmehoolduse arendamise erinevaid aspekte. Kõige olulisemad kogu Tartu valla territooriumi ja kõiki elualasid hõlmavad arengudokumendid kohalikul tasandil on Tartu valla arengukava1 ja üldplaneering2.
Omavalitsuse õigusaktidest on jäätmekäitluse korraldamisel kõige olulisem Tartu valla jäätmehoolduseeskiri (kinnitatud Tartu vallavolikogu 22.02.2011 määrusega nr 5). Jäätmehoolduseeskiri on kehtestatud eesmärgiga säilitada Tartu vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Eeskiri reguleerib: 1) jäätmekäitluse korraldamist, sealhulgas jäätmete põletamist, jäätmevaldaja ja omaniku kohustusi jäätmete käitlemisel; 2) Jäätmete kogumist ja sortimist; 3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumist; 4) Jäätmete vedu; 5) Biolagunevate jäätmete käitlemist; 6) Jäätmekäitluse tehnilisi nõudeid; 7) ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded; 8) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõudeid; 9) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõudeid; 10) järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle valla territooriumil;
Tartu valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord on kinnitatud Tartu vallavolikogu 23.03.2016.a määrusega nr 5 Selle korraga määratakse:
1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; 2) korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg; 3) korraldatud jäätmeveoga liitumine ja liitumisest vabastamine;
1 Tartu valla arengukava 2014-2020: http://www.tartuvv.ee/documents/juhtimine/arengukavad/2015/Tartu_Valla_arengukava_2014-2020.doc 2 Tartu valla üldplaneering: http://tartuvv.planet.ee/failihaldus/planeerimine/index.php?dir=%C3%9Cldplaneering/
14/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
4) Jäätmeveo teenustasude piirmäärad ja jäätmeveo teenustasude suuruse määramise kord; 5) Jäätmevedaja valiku tingimused; 6) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õiguse ennetähtaegse äravõtmise kord.
Tartu valla jäätmevaldajate registri pidamise põhimäärus on kinnitatud 14.09.2005. a määrusega nr 16. Põhimääruse kohaselt on Tartu valla jäätmevaldajate register kohaliku omavalitsuse register, mille asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärk on:
1) arvestuse pidamine korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmetekitajate kohta; 2) arvestuse pidamine korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmetekitajate kohta; 3) arvestuse jäätmemahutite ja jäätmevoogude kohta; 4) arvestuse pidamine jäätmekäitleja(te) jäätmevoogude kohta; 5) Tartu Vallavalitsuse varustamine eelpool nimetatud informatsiooniga jäätmemajanduse üle järelevalve teostamiseks; 6) Tartu Vallavalitsuse varustamine eelpool nimetatud informatsiooniga otsuste tegemiseks teenustasu(de) kehtestamisel ja jäätmeveo ainuõiguse teostajate valimiseks.
15/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
3. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE.
3.1. Perioodiks 2010…2015 seatud eesmärkide täitmine Tabel 5 Perioodiks 2010...2015 seatud eesmärkide täitmine
Meede Olulisemad tulemused Meede 1. Jäätmehoolduse 22.02.2011. Tartu Vallavolikogu määrusega nr 5 korraldamise pikaajaline kehtestati Tartu valla jäätmehoolduseeskiri. planeerimine 26.01.2011. kehtestati Tartu Vallavalikogu määrusega nr 3 Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord. Korraldatud jäätmeveo uus kord võeti vastu 23.03.2016 Tartu Vallavolikogu määrusega nr 5. Riigihanke tulemusena teostab alates 01.06.2011. korraldatud jäätmevedu AS Ragn Sells. Tartu valla, Tartu linna ja Ülenurme valla koostöös loodud MTÜ Tartumaa Jäätmearendus on ehitanud Tartusse jäätmejaama Turu 49 ning Aardlapalu jäätmete ümberlaadimisjaama. Meede 2. Jäätmehoolduse Tartu valla, Tartu linna ja Ülenurme valla koostöös infrastruktuuri arendamine ja loodud MTÜ Tartumaa Jäätmearendus on ehitanud haldamine Tartusse jäätmejaama Turu 49 ning Aardlapalu jäätmete ümberlaadimisjaama. Tartu linnaga on sõlmitud kokkulepe ka Jaama 72c jäätmejaama kasutamiseks. Tartu valla elanikud saavad tasuta (v.a. biolagunevad jäätmed, ehitusjäätmed) jäätmejaamadesse viia eraldikogutud jäätmeid. Tartu vallas on olemas pakendijäätmete võrgustik. Korterelamute paberi- ja papijäätmete kogumine on kaasatud korraldatud jäätmeveo lepingusse. Meede 3. Vanade reostuskollete Teadaolevad jäätmete illegaalsed ladestuskohad on ja illegaalsete ladestuskohtade likvideeritud, sh on käideldud Teeme Ära kampaania likvideerimine raames Raadile kogutud jäätmed. Meede 4. Seire- ja Eraldi keskkonnaspetsialisti rakendatud ei ole. järelevalvesüsteemi tõhustamine
3.2. Jäätmete käitlemine ja jäätmeteke. Jäätmekava koostamisel on andmeallikateks:
1) Statistikaamet (www.stat.ee) – rahvastikustatistika, ettevõtlusstatistika 2) JATS Jäätmearuandluse infosüsteem (jats.keskkonnainfo.ee) – käideldud jäätmete kogused; 3) Keskkonnaregister (register.keskkonnainfo,ee) - jäätmekäitluskohtade, reoveepuhastite, maavarade kaevanduste andmed; 4) pakendiorganisatsioonide kodulehed (pakendikonteinerite ja pandipakendite vastuvõtukohad);
Jäätmearuandluse infosüsteemist on kättesaadavad andmed perioodi 2004...2014 kohta. Infosüsteemi kogutakse andmed jäätmearuannete vahendusel. Jäätmeseaduse kohaselt peavad jäätmearuande esitama jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavad isikud ja jäätmekäitlejana registreeritud isikud.
Aastate lõikes esineb jäätmekoguste kirjeldustes aruannete esitamise loogikast tulenevaid anomaaliaid. Samuti ei esine iga aasta aruandlustes esindatud kõik jäätmeliigid. Paremini hinnatava andmestikus
16/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
saamiseks on käesolevas arengukavas välja toodud jäätmeliikide summaarne kogus eelmise jäätmekava 5 aastasel perioodil 2010...2014. Keskmise aastase jäätmekoguse saamiseks on perioodi summaarne jäätmekogus jagatud viiele aastale.
Tegelikkusele vastavate jäätmekoguste leidmisel on suureks probleemiks see, et aruandeid täidetakse sageli ebakorrektselt. Samuti leiavad riiklikus jäätmestatistikas vähe kajastamist nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses kohapeal taaskasutatavad või kõrvaldatavad jäätmed, illegaalselt ladestatavad jäätmed. Arvestades eelnevalt mainitud probleeme, ei anna jäätmete algarvestus ja statistiline töötlus veel täielikku ülevaadet tekkivate olmejäätmete kogustest, nende kohtsorteerimisest, taaskasutusest, käitlemisest ning ladestamisest.
3.2.1. Olmejäätmed Olmejäätmed (EJK3 nimistu jaotiskood 20) on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmed ei ole koostiselt ühtsed. Jäätmete koostise määravad paljud tegurid, nagu tarbimusharjumused, kohapealne sorteerimise määr, aastaaeg, elamu tüüp jne.
3.2.1.1. Segaolmejäätmed Olmejäätmete kogumissüsteem.
Tartu vallas toimib korraldatud jäätmeveo süsteem. 2011.a läbiviidud riigihanke tulemusena teostab alates 1. juunist 2011 korraldatud jäätmevedu Tartu vallas Ragn-Sells AS. Korraldatud jäätmeveoga on liitunud üksikute eranditega kõik Tartu valla majapidamised. Kokku on vallas sõlmitud 1787 korraldatud jäätmeveo lepingut. Korraldatud jäätmeveo süsteemis on kasutusel 21 tüüpi konteinerit ja jäätmemahutit. Kõige enam kasutatakse 240 l konteinereid (840 tk) ja 140 l konteinereid (501 tk).
Segaolmejäätmete tekkekogus.
Jäätmekoodiga 20 03 01- Prügi (segaolmejäätmed) jäätmeid koguti Tartu vallas perioodil 2010...2014 keskmiselt 1599 t/a (jats.keskkonnainfo.ee seisuga 15.02.16). Arvestades sama perioodi aastakeskmist rahvaarvu (6885 in), oli ühe elaniku poolt tekitatud keskmine prügikogus 232 kg/a.
Segaolmejäätmete koostis.
Segaolmejäätmete koostise uuringuid Tartu vallas teostatud ei ole. Koostise hindamisel võib aluseks võtta 2013.a sortimisuuringu4 andmed. Kõige enam – 31,8% on segaolmejäätmetes biojäätmeid (köögijäätmed, aiajäätmed, muud biojäätmed). 18,1% moodustab plast, millest enamuse moodustasid plastpakendid (88% plastist). Suhteliselt palju -12,6%, on segaolmejäätmete hulgas ka paberit ja pappi. Paberi ja papi jäätmete hulgas oli samuti suurim osakaal pakenditel (40% kogu paberi- ja papi mahust).
3 EJK - Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1053350
4 Eestis tekkinud segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise uuring. SA Stokholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Säästva Eesti Instituut, 2013. http://www.envir.ee/sites/default/files/sortimisuuring_2013loplik.pdf
17/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
Plast Klaas Metall Paber ja papp Biojäätmed Puit Ohtlikud jäätmed Elektroonikaromu Muu põlev materjal Tekstiil ja rõivad Muu mittepõlev materjal
Joonis 3 Segaolmejäätmete koostis (SEI 2013)
Võttes aluseks sortimisuuringu andmed ning Tartu valla jäätmekogused, sisaldab Tartu vallast kogutav segaolmejääde kokku 508 tonni biojäätmeid. Arvestades juurde ka puidu ning paberi ja papi makulatuuri ning pehmepaberi osa, sisaldavad olmejäätmed kokku 670 tonni biolagunevat osa. Biolaguneva jäätme eraldikogumisel väheneks segaolmejäätme kogus vallas kuni 42% võrra.
Pakendite sisaldus Tartu valla segaolmejäätmetes on arvestuslikult kokku ca 481 tonni, ehk 30% kogumassist. Seejuures sisaldab aastane jäätmekogus ca 255 tonni plastist pakendeid, 73 tonni klaaspakendeid, 67 tonni metallpakendeid ja 86 tonni paberpakendeid.
Lisaks biojäätmetele ja pakendijäätmetele on segaolmejäätmete hulgast võimalik sorteerida ja eraldi koguda ohtlikke jäätmeid 22 t/a, elektroonikaromusid 29 t/a.
Tabel 6 Segaolmejäätmete koostis (osakaalud SEI 2013 uurimuse alusel)
Materjal osakaal Tartu vald (t/a) Tartu valla elanik (kg/a) biolagunev jääde Pakend Plast 18,1% 289 42 255 Klaas 5,2% 83 12 73 Metall 4,7% 75 11 67 Paber ja papp 13,5% 216 31 130 86 Biojäätmed 31,8% 508 74 508 Puit 2,0% 32 5 32 Ohtlikud jäätmed 1,4% 22 3 Elektroonikaromu 1,8% 29 4 Muu põlev materjal 12,6% 201 29 Tekstiil ja rõivad 5,1% 82 12 Muu mittepõlev materjal 3,7% 59 9 KOKKU 100% 1597 232 670 481
Segaolmejäätmete koostise samaks jäädes kasvavad jäätmekogused rahvaarvu optimaalse kasvu tingimustes 2100 tonnini aastas, rahvastiku optimistliku kasvu korral kuni 2500 tonnini aastas.
3.2.1.2. Muud olmejäätmed Olmejäätmete (kood 20) hulgas registreeritakse erinevaid majapidamistest kogutavaid jäätmeid: suurjäätmed, aia- ja haljastusjäätmed, olmejäätmete hulgast väljanopitud või liigiti kogutud jäätmed. Aia
18/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
ja haljastusjäätmeid koguti Tartu vallas keskmiselt 292 t/a ning suurjäätmeid 3 t/a, ehk 0,5 kg inimese kohta. Olmejäätmete hulgast liigiti kogutud jäätmeid tekkis Tartu vallas keskmiselt 103 tonni aastas.
Majapidamistes tekkinud, sorditud ja eraldikogutud jäätmete hulgas on enim metallijäätmeid ning paberi ja kartongijäätmeid, mida Tartu vallast koguti perioodil 2010...2014 vastavalt 320 tonni ja 120 tonni. Eraldikogutud ohtlikke või ohtlikke osi sisaldavaid jäätmeid koguti kodumajapidamistest ~17 t, ehk 3,5 tonni aastas.
Segaolmejäätmed, suurjäätmed ning olmejäätmete hulgast väljanopitud jäätmed kõik transporditi vallast välja. Tartu vallas tegutseb aia ja haljastusjäätmete kompostimisega OÜ Fasetra Maramaa külas. Sellest tulenevalt taaskasutati perioodil 2010...2014 Tartu vallas ca 17200 tonni aia ja haljastusjäätmeid, mida veeti samal perioodil sisse ca 14000 tonni.
Tabel 7 Olmejäätmete, sealhulgas liigiti kogutud jäätmete tekkekogus Tartu vallas perioodil 2010…2014 (jats.keskkonnainfo.ee. Punasega ohtlikud jäätmed)
Koguteke Jäätmete nimetus (Jäätmeliik 20 Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ja perioodil arvutuslik arvutuslik keskmine samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), 2010...2014 keskmine aastakogus inimese sealhulgas liigiti kogutud jäätmed) (t) aastakogus (t) kohta (kg) Segaolmejäätmed 7994,38 1598,88 232,226 Aia ja haljastusjäätmed 1461,72 292,34 42,461 Suurjäätmed 15,47 3,09 0,449 Olmejäätmete hulgast väljanopitud või liigiti kogutud jäätmed 516,40 103,28 15,001 Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed 0,62 0,12 0,018 Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, kodumasinad, tööriistad 25,77 5,15 0,749 Klaas 0,76 0,15 0,022 Metallid 320,04 64,01 9,297 Paber ja kartong 120,01 24,00 3,486 Plastid 32,21 6,44 0,936 Kemikaalid (fotokemikaalid, happed, lahustid, värvid, liimid jms) 1,04 0,21 0,030 Ohtlike aineid või osi sisaldavad seadmed, kodumasinad 15,43 3,09 0,448 Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0,41 0,08 0,012 Akud, patareid 0,11 0,02 0,003 KOKKU OLMEJÄÄTMED 9987,97 1997,59 290,137
Olmejäätmete hulgast väljanopitud või liigiti kogutud jäätmeid tekkis Tartu vallas perioodil 2010...2014 kokku 516 tonni, aastas keskmiselt 103 tonni. Nende hulgas ohtlike jäätmeid koguti keskmiselt 3,4 tonni aastas. Arvestades kogu olmejäätmete kogust, moodustasid liigiti kogutud jäätmed 5%.
3.2.2. Pakendijäätmed Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorrapakendeid.
19/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
Sõltuvalt pakendi taaskasutuskordadest liigitatakse pakendid järgmiselt:
1) korduskasutuspakend – mõeldud ja kavandatud läbima oma olelusringi jooksul korduskasutussüsteemis vähemalt mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -võimalusest ja -kõlblikkusest; 2) ühekorrapakend – mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks.
Pakendite kogumissüsteem
Alates 1. maist 2005. a toimib pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtukohustus. Pakendiseaduse alusel on akrediteeritud üks tagatisrahaga pakendite kogumisega tegelev taaskasutusorganisatsioon - Eesti Pandipakend OÜ ja kolm peamiselt konteinerite kaudu kogutava muu müügipakendiga tegelevat taaskasutusorganisatsiooni - MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) , MTÜ Eesti Pakendiringlus ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ.
Tabel 8 Pakendijäätmete konteinerid Tartu vallas (Teenindajate andmetel)
Asum Asukoht Konteineri maht ETO Pakendikonteinerid. Teenindaja AS Eesti Keskkonnateenused. Erala (kahekorruseliste elamute juures) 0,8 Kõrveküla Pärna allee 1 (Hariduse 1 korterelamud) 2,5 Kärkna (tankla vastas korterelamute vastas) 2,5 Lähte Lähte A ja O kauplus 2,5 Lähte Õpetaja 8 (Lähte Ühisgümnaasium) 0,8 Vahi Pärna 2 4,5 Saadjärve (mõisahoone juures) 1,1 Saadjärve (mõisahoone juures) 1,1 Sojamaa (kahekorruselise elamu juures) 0,8 Sootaga (kortermaja juures) 0,8 Tammistu (kortermaja nr 3 juures) 0,8 Vasula (bussijaama juures) 1,1 Vedu (elamu nr 4 ja 5 juures) 0,8 Vesneri (kahekorruselise elamu juures) 0,8 Äksi (katlamaja juures) 2,5 Pakendiringluse konteinerid. Teenindaja Prügitont OÜ. Aovere Aovere Olerexi tankla 4,5 Korraldatud jäätmeveo raames paigaldatud konteinerid. Teenindaja AS Ragn Sells. Tila Kaupmehe 1 (Kaupmehe 1 KÜ) 0,6 Vahi Mõisa allee 1 (Mõisa Puiestee KÜ) 0,6
Tartu vallas on olemasolevatel andmetel paigaldatud 18 segapakendi konteinerit. Segapakendite kogumist korraldab vallas kaks taaskasutusorganisatsiooni: ETO, kellel on vallas 15 segapakendi konteinerit kogumahuga 23 m3 (ETO konteinerite teenindaja on AS Eesti Keskkonnateenused), ning Pakendiringlus, kellel on Tartu vallas üks segapakendikonteiner (teenindajaks Prügitont OÜ). Taaskasutusorganisatsioonide segapakendite konteinerid on avalikud: neisse võivad vastavaid jäätmeid tuua kõik elanikud.
Korraldatud jäätmeveoga on seotud kaks segapakendikonteinerit. Korraldatud jäätmeveo lepingut täidab alates 2011.a AS Ragn Sells. Korraldatud jäätmeveoga seotud konteinerid on seotud korteriühistute lepingutega ning nendesse toovad jäätmeid vaid vastava korteriühistuga seotud isikud.
20/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
Lisaks valda paigaldatud segapakendi konteineritele on pakendeid tasuta võimalik üle anda Tartu linna jäätmejaamades aadressidel Turu 49 ja Jaama 72c.
Pandipakendite kogumissüsteem
Tartu valla territooriumil saab pandipakendit tagastada Atsi (Kenti Kauplused OÜ, Äksi), Kärkna (Eurokopikas OÜ, Kärkna), Kõrveküla (Tartu Tarbijate Kooperatiiv TÜH, Kõrveküla), Lähte (Tartu Tarbijate Kooperatiiv TÜH, Lähte), Vedu (Sirema OÜ, Vedu), ja Vahi Maxima (MAXIMA Eesti OÜ) kaupluses ning AS Olerex Aovere ja Lähte tanklas ning Sevenoil EST OÜ Vahi tanklas. Vahi Maxima kaupluses paikneb pakendiautomaat ning pandipakendite vastuvõtu korraldab OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem. Muudes pandipakendi vastuvõtukohtades toimub pakendite vastuvõtt käsitsi.
Pakendijäätmete tekkekogus.
Perioodil 2010...2014 koguti Tartu vallas kokku 910 tonni pakendijäätmeid. Suurima osakaaluga olid segapakendid ja plastpakendid, mis kokku moodustasid ligikaudu poole pakendijäätmete kogusest. Keskmiselt koguti aastas 182 tonni pakendeid. Arvestades perioodi keskmist elanike arvu, tekkis Tartu vallas 26 kg pakendeid aastas.
Tabel 9 Pakendijäätmete tekkekogus Tartu vallas perioodil 2010…2014 (jats.keskkonnainfo.ee)
arvutuslik Jäätmete nimetus Koguteke arvutuslik keskmine (Jäätmeliik 15 Pakendijäätmed, nimistus mujal nimetamata perioodil keskmine aastakogus inimese absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid ja kaitseriietus) 2010...2014 (t) aastakogus (t) kohta (kg) Kasutatud filtrimaterjalid ja absorbendid 2,556 0,5112 0,07 Klaaspakendid 125,64 25,128 3,65 Paber- ja kartongpakendite jäätmed 71,621 14,3242 2,08 Plastpakendi jäätmed 217,397 43,4794 6,32 Puitpakendijäätmed 175,86 35,172 5,11 Sega- ja eristamata materjalid 235,397 47,0794 6,84 Ohtlike ainetega saastunud pakendid 14,6 2,92 0,42 Segametallpakendid 66,639 13,3278 1,94 KOKKU PAKENDIJÄÄTMED 909,71 181,942 26,43
Kogutud pakendid transporditi valdavalt Tartu vallast välja. Kohapeal taaskasutatakse ainult puitpakendeid. Perioodil 2010...2014 taaskasutati Tartu vallas 98 tonni puitpakendeid.
Segaolmejäätmete hulgas visatakse ära 481 tonni pakendeid aastas (vt peatükk 3.1.), ehk ligikaudu 2,6 korda enam kui seda seni eraldisordituna kokku kogutakse.
Arvestades registreeritud pakendijäätmete ja segaolmejäätmetes sisalduvate pakendite kogust, tekib Tartu vallas kokku 663 tonni pakendeid aastas (96 kg inimese kohta). Riigi jäätmekava prognooside kohaselt kasvab pakendite kogus ca 2% aastas kuni aastani 2020. Vastavalt pakendiseadusele peab alates 2009. aastast Eestis tekkivatest pakendijäätmete kogumassist taaskasutama vähemalt 60%. Hetkel kogutakse Tartu valla pakenditest kokku 27%. Sihtarvu saavutamiseks tuleb segaolmejäätmetes sisalduvast pakendist välja noppida ja eraldi koguda vähemalt 45%.
21/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
3.2.3. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu köögi-, aiajäätmed, paber- ja kartong jms.
Biolagunevate jäätmete kogumissüsteem.
Tartu vallas ei ole loodud biolagunevate jäätmete eraldikogumissüsteemi elanikele. Haljasalade niitmissagedust reguleeritakse selliselt, et niidetud rohtu ei oleks vaja kokku koguda ja eraldi käidelda.
Tabel 10 Paberi- ja kartongijäätmete kogumismahutid Tartu vallas
Asum Asukoht Konteineri maht Pakendiringluse konteinerid. Teenindaja Prügitont OÜ. Aovere Aovere Olerexi tankla 0,6 Korraldatud jäätmeveo raames paigaldatud konteinerid. Teenindaja AS Ragn Sells. Erala Goldsterni (Tankla Abi OÜ) 0,6 Kõrveküla Pärna 4 (Tiigiäärne KÜ) 0,6 Kõrveküla Pärna 2 (Hekipoolne KÜ) 0,6 Kõrveküla Vasula tee 9 (Ojalill KÜ) 0,6 Kõrveküla Hariduse 6 (Kõrveküla-Hariduse 6 KÜ) 0,6 Kõrveküla Kubjaringi 3 (Kubjaringi 3 KÜ) 0,6 Kõrveküla Kubjaringi 1 (Kubjaringi 1 KÜ) 0,6 Lähte Paju 3 (Keso EÜ) 0,6 Lähte Väikepaju 1 (Lähte 33 KÜ) 0,6 Lähte Väikepaju 2 (Lähte 34 KÜ) 0,6 Tammistu Tammistu 5 (Tammistu 5 KÜ) 0,6 Tammistu Tammistu 4 (Tammistu 4 KÜ) 0,6 Tila Pärna allee 10 (Tartu Pärna Allee 10 KÜ) 0,6 Tila Kaupmehe 7 (Tartu Kaupmehe 7 KÜ) 0,6 Tila Kaupmehe 1 (Kaupmehe 1 KÜ) 0,66 Tila Pärna allee 12 (Tartu Pärna Allee 12 KÜ) 0,66 Tila Pärna allee 11 (Tartu Pärna Allee 11 KÜ) 0,66 Vahi Mõisa allee 1 (Mõisa Puiestee KÜ) 0,6 Vahi Pärna allee 6 (Pärna Allee 6 KÜ) 0,6 Vahi Mõisa allee 3 (Mõisa Puiestee KÜ) 0,6 Vahi Pärna allee 3 (Pärna Allee 3 KÜ) 0,6 Vahi Pärna allee 4 (Pärna Allee 4 KÜ) 0,6 Vahi Kaupmehe 3 (Kaupmehe 3 Tartu KÜ) 0,6 Vahi Pärna allee 1 (Kaldatare OÜ) 0,66 Vahi Pärna allee 2 0,66 Äksi Rääbise 4 (Äksi 6 KÜ) 0,6 Äksi Angerja 2 (Äksi 3 KÜ) 0,6 Äksi Saadjärve 20 (Saadjärve SA) 0,6
Kohapeal kompostitakse jäätmeid põhiliselt ühepereelamute juures. Omal kinnistul tekkivad aia- ja haljastusjäätmed võib kompostida lahtiselt aunas. Köögijäätmeid tohib kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes.
Biolagunevaid jäätmeid tekitavad ettevõtted Tartu vallas on sõlminud vastavad kogumislepingud ning nende jäätmed kahjutustatakse vastavat tegevusluba omavate ettevõtete poolt.
22/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
Tartu valla jäätmehoolduseeskirja §7 lg 1 kohaselt peab elamumaa sihtotstarbega kinnistul, millel on kümme või enam korterit ning millel on kaugküte, olema eraldi kogumismahuti paberi ja kartongi kogumiseks. Kirjeldatud jäätmete vedu on samuti korraldatud jäätmeveoga hõlmatud. Seisuga 01.01.2016 on Tartu vallas korraldatud jäätmeveo süsteemis 28 paberi ja papikonteinerit. Valdavalt on tegemist korraldatud jäätmeveo raames korteriühistute juures olevate paberi ja papi konteineritega, kuhu võivad jäätmeid tuua ainult vastava korteriühistu või asutusega seotud isikud.
Biolagunevaid jäätmeid saavad elanikud tasu eest üle anda Tartu linna jäätmejaamades aadressil Turu 49 ja Jaama 72c. Samuti saab biolagunevaid jäätmeid tasu eest üle anda AS keskkonnateenused hallatavas Aardlapalu prügilas kus on MTÜ Tartumaa Jäätmearendus kaasabil loodud kaetud aunkomposteerimise plats.
Biolagunevate jäätmete tekkekogus.
Jäätmestatistika kohaselt tekib Tartu valla ettevõtetel aastas keskmiselt 400 tonni bioloogiliselt lagundatavaid jäätmeid. Valdavalt on tegemist puidujäätmetega, mis taaskasutatakse ettevõttes kohapeal kas kütteks või küttematerjali tootmiseks ning aia ja haljastusjäätmetega, mida kasutatakse mulla tootmiseks. Maramaa külas asub OÜ Fasetra tootmiskompleks, kus toodetakse kompostimise teel haljastusjäätmetest kompostmuldasid.
Tabel 11 Biolagunevate jäätmete tekkekogus Tartu vallas
arvutuslik Koguteke arvutuslik keskmine kogus perioodil keskmine inimese kohta Jäätmeliik Jäätmete nimetus 2010...2014 (t) kogus (t/a) (kg/a) 2 Põllumajandus- Toiduainete valmistamis- ja jäätmed toiduainejäätmed 212 42 6 Paber- ja kartongpakendite 15 Pakendijäätmed jäätmed 72 14 2 15 Pakendijäätmed Puitpakendijäätmed 176 35 5 17 Ehitusjäätmed Puit ehitusjäätmetes 239 48 7 3 Puidutööstuse jäätmed Puidutööstuse jäätmed 1304 261 38 20 Olmejäätmed aia ja haljastusjäätmed 1462 292 42 20 Olmejäätmed Paber ja kartong 120 24 3 Biolagundatavad köögi- ja 20 Olmejäätmed sööklajäätmed 0,62 0,12 0,02 KOKKU Biolagunevad 3586 3586 717
Tartu valla segaolmejäätmed sisaldavad biolagunevat jäädet arvestuslikult 42% massist. Seega potentsiaalne segaolmejäätmetest väljasorditav kogus on ligikaudu 670 tonni aastas. Biolaguneva jäätme kogu tekkekogus on 4256 t/a.
3.2.4. Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis võivad oma kahjuliku toime tõttu olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikke jäätmeid tekib nii majapidamistes kui ettevõtetes. Majapidamistes tekib vanu akusid ja patareisid, värvijäätmeid, õliseid jäätmeid, vanu ravimeid, päevavalguslampe jmt. Ettevõtetes tekib nii spetsiifilisi tootmisjääke kui majapidamistega sarnaseid ohtlikke jäätmeid.
23/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
Ohtlike jäätmete kogumissüsteem.
Tartu vallas ohtlike jäätmete kogumise kohad puuduvad. Tartu valla elanikud saavad ohtlikke jäätmeid, sh patareisid ja akusid tasuta üle anda Tartu linna jäätmejaamades aadressil Turu 49 ja Jaama 72c. Jäätmejaamades võetakse eterniiti ja asbestijäätmeid vastu üksnes tasu eest.
Ohtlike jäätmete tekkekogus.
Perioodil 2010…2014 koguti Tartu vallas keskmiselt 106 tonni aastas. Kõige enam koguti veo- ja hoiumahutite puhastusjäätmeid 28 t/a ning asbesti sisaldavaid ehitusjäätmeid 27 t/a. Romusõidukeid ning nende lammutamisel tekkinud ohtlikke jäätmeid koguti 13 t/a ning patareisid ja akusid 18 t/a.
Tabel 12 Ohtlike jäätmete tekkekogused Tartu vallas
Arvutuslik Koguteke Arvutuslik keskmine perioodil keskmine aastakogus Jäätme- 2010- aastakogus inimese kood Jäätme nimetus 2014 (t) (t) kohta (kg) pinnakatete (värvide, lakkide ja klaasjate emailide), liimide, hermeetikute ja trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, 8 jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 24,27 4,85 0,70 9 fotograafiajäätmed 6,00 1,20 0,17 13 Õli- ja vedelkütusejäätmed 8,56 1,71 0,25 Orgaaniliste lahustite, külmutusagensi- ja vahu- või 14 aerosoolikandegaasijäätmed 0,09 0,02 0,00 Pakendijäätmed, nimistus mujal nimetamata absorbendid, 15 puhastuskaltsud, filtermaterjalid ja kaitseriietus 38,91 7,78 1,13 16 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 298,52 59,70 8,67 Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sealhulgas liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel 16 01 ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed 63,17 12,63 1,83 16 06 Patareid ja akud 92,08 18,42 2,67 Elektri- ja elektroonikaseadmete ning muude seadmete ja 16 02 aparaatide jäätmed 1,48 0,30 0,04 16 07 Veo- ja hoiumahutite ning vaatide puhastusjäätmed 140,73 28,15 4,09 16 03/5/8 Muud nimistus nimetamata ohtlikud jäätmed 1,06 0,21 0,03 17 Ehitus- ja lammutuspraht 136,04 27,21 3,95 17 06 Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 135,23 27,05 3,93 17 03, 17 0,809 05 muud ohtlikud ehitusjäätmed (6900*) 0,16 0,02 Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel 18 uuringutel tekkinud jäätmed 0,36 0,07 0,01 Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, 18 01 ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed 0,21 0,04 0,01 Loomahaiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või 18 02 ärahoidmisel tekkinud jäätmed 0,15 0,03 0,00 Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), sealhulgas liigiti 20 kogutud jäätmed 16,99 3,40 0,49 KOKKU ohtlikud jäätmed 529,72 105,94 15,39 *2011.a koguti Tartu vallas 6900 tonni saastunud pinnast. Tegemist oli ühekordse projektiga, mistõttu seda kogust arvutustes arvesse ei ole võetud.
24/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
Kodumajapidamistest koguti eraldikogutuna 3,4 tonni ohtlikke jäätmeid aastas, ehk 0,49 kg inimese kohta. Segaolmejäätmetes sisaldub ohtlikke jäätmeid arvestuslikult 22 t/a ehk 3 kg/a elaniku kohta. Seega kogutakse hetkel kokku ligikaudu 13% majapidamistes tekkivatest ohtlikest jäätmetest.
3.2.5. Probleemtooted Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada ohtu tervisele või keskkonnale, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad vanarehvid, elektroonikaromud.
Vastavalt tootjavastutuspõhimõttele on tootjad kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavalt tagatist. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootja ühendusega.
Probleemtoodete kogumissüsteem
Eestis korraldavad elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate poolt neil lasuvate tootjavastutuse kohustuste täitmist MTÜ EES-Ringlus5 ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu6. MTÜ EES Ringlus tegeleb lisaks ka patareide ja akude kogumisega.
Tartu vallas elektroonikaromude ja vanarehvide kogumise kohad puuduvad. Tartu valla elanikud saavad ohtlikke jäätmeid üle anda Tartu linna jäätmejaamades aadressil Turu 49 ja Jaama 72c. Vanarehve on võimalik üle anda Tartu linna Jaama 72c jäätmejaamas. Samuti on neid jäätmeid võimalik anda uue toote ostmisel müügikohta.
Endise Raadi sõjaväelennuvälja territooriumil paikneb vanarehvide jäätmekäitluskoht, kus OÜ Rubronic omab jäätmeluba kuni 31.12.2017 (L.JÄ/326599 ) olemasolevate vanarehvide sorteerimiseks ja vaheladustamiseks. Jäätmekäitluskohta ei tohi rehve juurde tuua ja jäätmekäitlejal on keelatud rehve jäätmekäitluskohas vastu võtta.
MTÜ EES-Ringlus korraldab mobiilset elektroonikaromude kogumist individuaalse tellimuse alusel. Samuti on võimalik kasutada ELS-i Kolatakso teenuseid. ELS Kolatakse võtab vastu ainult elektroonikaseadmeid (kõik seadmed, mis töötavad elektri või patareidega).
MTÜ Eesti Elektroonikaromu statsionaarne elektroonikaromude vastuvõtupunkt Tartu vallas asub Maramaa külas (Tarasaare).
Probleemtoodete tekkekogused
Perioodil 2010…2014 koguti Tartu vallas keskmiselt 75 tonni vanarehve aastas, s.o 11 kg vanarehve inimese kohta. Elektroonikaromusid koguti 7 tonni aastas. Sealhulgas elanikelt koguti ligikaudu 5 tonni elektri- ja elektroonikaseadmete romusid ning vanu kodumasinaid. Patareisid ja akusid koguti 18 tonni aastas. Suurem osa neist on pärit remondi- ja autlammutustöökodadest. Elanikelt võeti vastu 0,07 t patareisid ja akusid.
5 MTÜ EES-Ringlus: http://www.eesringlus.ee/
6 MTÜ Eesti Elektroonikaromu: http://www.elektroonikaromu.ee/web/
25/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
Tabel 13 Probleemtoodete tekkekogus Tartu vallas
Koguteke arvutuslik arvutuslik keskmine perioodil keskmine aastakogus inimese Jäätme nimetus 2010...2014 (t) aastakogus (t) kohta (kg) Elektri- ja elektroonikaromud 36,30 7,26 1,05 Elektri- ja elektroonikaseadmete ning muude seadmete ja aparaatide jäätmed 12,45 2,49 0,36 Olmejäätmete hulgast väljanopitud või liigiti kogutud elektri- ja elektroonikaseadmed, kodumasinad 23,86 4,77 0,69 Patareid ja akud 92,42 18,48 2,68 Patareid ja akud 92,08 18,42 2,67 Olmejäätmete hulgast väljanopitud patareid ja akud 0,34 0,07 0,01 Vanarehvid 376,15 75,23 10,93 KOKKU probleemtooted 412,79 82,56 11,99
Segaolmejäätmete hulgas viiakse majapidamistes prügikastidesse arvestuslikult 29 tonni aastas elektri- ja elektroonikaseadmete romusid. Olemasoleva statistika kohaselt nopitakse olmejäätmete hulgast välja ja kogutakse eraldi 14% majapidamistes tekkivast elektroonikaromust.
3.2.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed Igasugune ehitus- ja lammutustegevus toob kaasa jäätmete tekke. Ehitus- ja lammutusprahiks (EJK nimistu jaotiskood 17) on näiteks lõhutud ja vigastatud materjalid, ehitusmaterjalide ülejäägid jne.
Ehitus- ja lammutuspraht koosneb mitmesugustest materjalidest – mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained (näiteks värvi- ja lahustijäägid). Potentsiaalselt võib ehituspraht sisaldada ka ohtlikke aineid nagu asbest, keemiliselt töödeldud puit jne.
Ehitusjäätmete kogumissüsteem Tartu vallas
Tartu vallas on jäätmeluba antud kolmele jäätmekäitluskohale, kus toimub ehitusjäätmete sorteerimine puhastamine ja mehaaniline töötlemine.
Tartu valla elanikud saavad ehitus- ja lammutusjäätmeid üle anda Tartu linna jäätmejamades Jaama 72c ja Turu 49. Suuremõõtmelisi ehitusjäätmed (aknaraamid, kraanikausid, WC potid, samuti krohvipuru jms) ning eterniiti võetakse vastu ainut tasu eest.
Tabel 14 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitluskohad Tartu vallas
Registri- Asuko kood Nimetus Käitaja ht Tegevuse liik Oma jäätmete käitlemine JKK78001 Ehitusjäätmete käitluskoht Raadi Lemminkäinen 26 lennuväljal Eesti AS Tila Muu tegevus Teiste jäätmete käitlemine JKK78000 Möllat 30 Möllatsi pinnasetäitekoht I Inglismäe OÜ si Muu tegevus JKK78000 Mantrumi ehitus-lammutusjäätmete Kobrat Tavajäätmete 40 käitluskoht Mantrum OÜ u käitluskoht
26/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
Ehitusjäätmete tekkekogused
Ehitusjäätmeid tekkis vallas perioodil 2010...2014 kokku 136 tuhat tonni, aastas keskmiselt 27 tuhat tonni. Kõige enam tekkis ehitamise käigus ülejäänud pinnast ja kive. Inimese kohta tekkis keskmiselt 3,9 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid aastas.
Tabel 15 Ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekogused Tartu vallas
Jäätmete nimetus (Jäätmeliik 17 Ehitus- ja lammutuspraht Koguteke arvutuslik arvutuslik keskmine (sealhulgas saastunud maa-aladelt perioodil keskmine aastakogus inimese eemaldatud pinnas)) 2010...2014 (t) aastakogus (t) kohta (kg) Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted 31709,85 6341,97 921,13 Bituumenitaolised segud ning kivisöe- või põlevkivitõrv ja tõrvasaadused 21585,09 4317,02 627,02 Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 136,226 27,25 3,96 Kipsipõhised ehitusmaterjalid 21,16 4,23 0,61 Metallid (sealhulgas sulamid) 18512,47 3702,49 537,76 Muu ehitus- ja lammutuspraht 7655,886 1531,18 222,39 Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas 53617,57 10723,51 1557,52 Puit, klaas ja plast 2559,98 512,00 74,36 KOKKU EHITUSJÄÄTMED 135798,2 27159,646 3944,756
Kuivõrd ehitus- ja lammutusjäätmed on paljuski taaskasutatavad teiste ehitiste ehitamisel (täitematerjalina, pinnase stabilisaatorina jms), taaskasutati vaadeldud perioodil Tartu vallas ehitusjäätmeid enam kui neid tekkis. Kogu taaskasutatud ehitusjäätmete kogus oli 170 tuhat tonni, ehk keskmiselt 34000 tonni aastas. Kohapeal ei taaskasutatud asbesti sisaldavaid jäätmeid, kipsipõhiseid ehitusmaterjale ning valdavat osa metallist.
Ka segaolmejäätmed sisaldavad sortimisuuringu järgi mineraalseid ehitusjäätmeid. Keskmiselt 3,7% segaolmejäätmete massist moodustavad mineraalsed ehitusjäätmed, tuhk ja lemmikloomade hooldeliiv. Arvestuslikult sisaldab Tartu vallas kogutav segaolmejääde 59 tonni mineraalset, mittepõlevat osa.
3.3. Teavitamine ja keskkonnateadlikkus Jäätmekäitluse organiseerimisel on kohaliku omavalitsuse üks ülesannetest oma piirkonna elanike teavitamine. Üldsuse teadlikkust on võimalik tõsta läbi mitmesuguste juhendmaterjalide väljaandmise, kampaaniate korraldamise ja koolituste läbiviimise.
Seni on Tartu vallas teavitustööd tehtud ja jäätmealast infot edastatud lisaks riiklikele kanalitele Tartu valla kuukirja, kuulutuste ja interneti kaudu. Tartu valla kodulehel (http://www.tartuvv.ee/) olev jäätmealane info on koondatud rubriiki „Keskkonnakaitse”.
Seni läbi viidud teavitustööde tulemusena on aasta-aastalt inimeste teadlikus jäätmekäitluse valdkonnas suurenenud, jäätmete illegaalne mahamatmine ja metsa alla viskamine on vähenenud, kuid kindlasti tuleb teavitus- ja selgitustööd jätkata. Eriti oluline on teavitustööd teha uute nõuete rakendumisel või uute jäätmete üleandmise võimaluste tekkimisel.
27/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
Jäätmekavas on keskkonnateadlikkuse edendamisel seatud eesmärkideks jäätmetega korrektse ümberkäimise (ebaõigete jäätmekäitlustoimingute minimeerimine); ning sortimis- ja eraldikogumisharjumuste juurutamine elanikkonna hulgas.
3.4. Järelevalve Järelevalvet jäätmekäitluse üle teostavad Keskkonnainspektsioon ja Tartu Vallavalitsus. Lisaks eelnimetatutele on järelevalveasutuseks Veterinaar- ja Toiduamet, mis teostab järelevalvet loomsete jäätmete käitluse üle.
Tartu Vallavalitsuses on keskkonna valdkond jaotatud mitme ametikoha vahel: saastelubadega tegeleb vallaarhitekt, kaevandamislubade ja vee-erikasutuslubadega tegeleb maakorraldaja, vee- ja kanalisatsioonivaldkonna eest vastutab OÜ Tartu Valla Kommunaal. Eraldi jäätmealaste küsimustega tegelevat ametikohta Tartu vallas ei ole. Samuti puudub keskkonna ja kitsamalt jäätmevaldkonna rikkumistega tegelev menetleja. Jäätmeseadusest tuleneva järelvalve tõhustamiseks tuleb Vallavalitsusel teha koostööd Keskkonnainspektsiooniga ja teiste järelvalvet teostavate asutustega.
3.5. Jäätmehoolduse arendamise rahastamine Jäätmeseadusega on sätestatud põhimõtted, et jäätmekäitluse kulud kannab jäätmetekitaja. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja tasub jäätmeveo teenustasu, mis peab katma jäätmekäitluskohtade rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega soetud kulud. Keskkonnapoliitika põhimõte ,,saastaja maksab“ ja ,,tootja vastutus“ tähendab seda, et jäätmekäitluse kulud maksab kinni lõpptarbija. Probleemtoodete ja pakendijäätmete käitlemise puhul maksavad otseselt kulud kinni tootja- ja taaskasutusorganisatsioonid, kaudselt aga ka lõpptarbijad (jäätmekäitluskulud lisatakse toodete hindadele).
Tartu valla jäätmehoolduse arendamine toimub segaolmejäätmete ladestamise eest vallale laekuvast saastetasust, Tartu valla eelarvelistest vahenditest ja sihtotstarbelistest projektipõhistest tuludest. Perioodil 2010…2016 on Tartu valla eelarves saastetasusid arvestatud keskmiselt 7300EUR aastas. Jäätmekäitluse valdkonna kulusid on samal perioodil planeeritud keskmiselt 5800EUR aastas. 2014.aastal toetati Tartu valda Teeme Ära kampaania raames Raadile kogutud jäätmete likvideerimiseks 335000 euroga.
Vallale laekuv saastetasu ei kata kulutusi jäätmekäitlusele, mistõttu tuleb vallaeelarvest leida täiendavaid vahendeid.
Tabel 16 Jäätmehoolduse rahastamine
Tulud/kulud (eelarve klassifikaator) 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 Saastetasu (3882) 900 9100 4900 7500 9500 11500 7350 Jäätmekäitlus (5100) 5000 5000 336000 3000 4500 9587 12782
28/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
4. Tartu valla jäätmehoolduse probleemid Tartu valla jäätmehoolduse probleemid on sarnased kogu Eesti probleemidele.
Järgnevalt on toodud peamised Tartu valla jäätmehooldusega seonduvad kitsaskohad:
4.1. Taaskasutatavate jäätmete sisaldus segaolmejäätmetes. Tartu vallast kogutud segaolmejäätmete koostise uuringut teostatud ei ole. Võttes aluseks üle-Eestilise sortimisuuringu tulemused, sisaldavad segaolmejäätmed 42 massiprotsendi ulatuses biolagunevaid jäätmeid (s.h köögijäätmed, paberja papp, puit jms), 30% ulatuses pakendeid, 2% elektroonikaromusid. Kõik nimetatud jäätmed on ümbertöödeldavad ning taaskasutatavad. Eestis on selleks tehnoloogiad ja tootmisvõimsused valdavalt ka olemas.
Paberi ja papijäätmed põletatakse ahiküttega majapidamistes suures osas ära. Korterelamute juures on korraldatud jäätmeveo raames paigaldatud paberi ja papikonteinerid. Probleemseks on linnalähedased uusasumid, kus eramutel puudub ahiküte ning neil ei ole kohustust ka omada paberi ja papi eraldikogumise lahendusi.
Muu biolaguneva jäätme eraldikogumise süsteemi ei ole Tartu vallas seni rakendatud. Hajaasustuses komposteeritakse biolagunev jääde valdavalt oma kinnistul kasvumulla saamiseks. Tiheasustusaladel korterelamute piirkonnas komposteerimist ei kasutata ning ka uusasumites on komposteerimine vähene. Kuigi kohaspetsiifilist uuringut läbi viidud ei ole, võib eeldada, et Tartu valla jäätmed sisaldavad biolagunevaid jäätmeid Eesti keskmises määras. 2008.a uuringu kohaselt sisaldasid segaolmejäätmed 56 massiprotsenti biolagunevaid jäätmeid, 2012. aastaks langes see 48 massiprotsendini ja 2013.aastaks 42 massiprotsendini. Kuigi biolaguneva jäätme osakaal langeb, on riigi jäätmekavas seatud eesmärgi (biolagunevaid osakaal 20% segaolmejäätmete massist) saavutamiseks vaja rakendada tõhusamat eraldikogumise süsteemi.
Pakendijäätmete võrgustik on vallas suhteliselt hästi välja ehitatud. Pakendijäätmete suur sisaldus segaolmejäätmete hulgas võib olla seotud vähese teadlikkusega. Pakendijäätmed on suhteliselt väikese mahukaaluga, mistõttu nende kogus segaolmejäätmete mahust on tõenäoliselt suurim. Seega väheneks jäätmekonteinerite täituvus pakendijäätmete eraldikogumisel oluliselt.
4.2. Keskkonnateadlikkus Madal keskkonnateadlikkus väljendub selles, et elanikud ei teadvusta endale jäätmeid puudutavate probleemide tähtsust ning ei toimi säästva keskkonnakasutuse põhimõtte ja kehtivate nõuete kohaselt. Keskkonnateadlikkuse vähesust näitab ka see, et tihtilugu pannakse liigiti kogutud jäätmete konteineritesse ka vale liiki jäätmeid, sh segaolmejäätmeid ning jäätmete põletamisel ei teadvustata endale kaasnevaid tervisriske. Jäätmete liigitikogumist takistab ka levinud eelarvamus, et jäätmekäitluse järgnevates etappides segatakse liigitikogutud jäätmed taas kokku ja suunatakse põletamisele.
4.3. Ehitus- ja lammutusjäätmed Jätkuvalt on Tartu vallas hulk kasutusest väljalangenud, maastikupilti risustavat ning ohtlikku ehitist. Kuivõrd neid hooneid ei ole võimalik või otstarbekas sihipäraselt kasutamiseks taastada, on sisuliselt tegemist lammutusjäätmetega. Sageli sisaldavad nimetatud ehitised ohtlikke jäätmeid: vanad kütusehoidlad, põllumajanduslike kemikaalide hoidlad. Valdavalt on hoonete katusekattena kasutatud asbesti sisaldavat eterniiti. Sellest tulenevalt on potentsiaalsete ehitus- ja lammutusjäätmete, sh ohtlike jäätmete kogus suur.
29/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
5. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRGID Tartu valla jäätmehoolduse eesmärgid lähtuvad jäätmehierarhiast. Hierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks, siis ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid.
5.1. Meede 1 Jäätmehoolduse korraldamise pikaajaline planeerimine Eesmärgid: 1) Valla jäätmekäitluse korraldus on ajakohane ja kooskõlas seadusandlusega; 2) Valla elanikud ja ettevõtted on keskkonnateadlikud; 3) Jäätmekäitlusalane info kättesaadavus kõigile vallaelanikele; 4) Kõik jäätmevaldajad on haaratud jäätmete kogumisvõrgustikku; 5) Vallas toimub katkematult nõuetekohane jäätmete kogumine ja jäätmevedu; 6) Toimiv ja tõhus koostöö naaberomavalitsustega jäätmehoolduse arendamisel. 7) Vallavalitsuse juures on loodud ametikoht jäätmevaldkonnaga seotud eesmärkide realiseerimiseks ja probleemide lahendamiseks. Tegevused: 1) Elanikkonna pidev teavitamine valla ja piirkondlikes teabekanalites jäätmete olemusest, sh nende ohtlikkusest keskkonnale, jäätmete kui ressursi kasutuselevõtu võimalustest, jäätmete sortimise ja eraldikogumise vajalikkusest ja võimalustest. 2) Keskkonna- ja jäätmehooldusalaste koolitusprojektide läbiviimine valla õpilastele. 3) Koostööprojektide arendamine ja elluviimine koostöös naaberomavalitsustega. 4) Aktiivne osalemine MTÜ Tartumaa Jäätmearendus tegevuses. 5) Valla jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide pidev ajakohastamine. 6) Valla jäätmekava ja sellega seatud eesmärkide ja tegevuste ülevaatamine ning vajadusel täiendamine vähemalt üks kord aastas. 7) Jäätmete kogumissüsteemi, sealhulgas korraldatud jäätmeveo hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine arvestusega, et nõutavad jäätmehooldustoimingud toimiksid katkestusteta. 8) Jäätmespetsialisti tööle võtmine vallavalitsuse juurde.
5.2. Meede 2 Korduskasutuse ning jäätmete taaskasutamise arendamine Eesmärgid: 1) Biolagunevaid jäätmeid on segaolmejäätmete hulgas 2020. aastaks mitte üle 20 massiprotsendi. 2) Pakendijäätmeid on segaolmejäätmete hulgas 2020.aastaks mitte üle 10 massiprotsendi. 3) Paberi- ja kartongijäätmete üleandmise võimalus on tagatud kõikidele tiheasustusalade elanikele. 4) Munitsipaalomandis olevatel maadel paiknevad ohtlikud ja maastikupilti rikkuvad hooned on lammutatud ning lammutusjäätmed taaskasutatud või muul viisil ohutult käideldud. 5) Elanikele on tagatud võimalused ohtlike jäätmete ja probleemtoodete jäätmete üleandmiseks. Tegevused: 1) Biolagunevate jäätmete kogumine ja äravedu ning vajadusel eraldikogumist võimaldavate konteinerite müügi ja rendi lisamine korraldatud jäätmeveo lepingutesse. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse majapidamistes tekkivad biolagunevad jäätmed, mis kogutakse eraldi konteineritesse. 2) Koostöö arendamine pakendiorganisatsioonidega pakendijäätmete kogumisvõrgustiku arendamiseks: pakendikonteinerite paigaldamine küladesse kus need seni puuduvad.
30/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
3) Koostöö arendamine korteriühistutega: pakendikonteinerite paigaldamine vähemalt üle 10 korteriga korterelamute juurde. 4) Tartu linnaga koostöö jätkamine selliselt, et Tartu valla elanikel on võimalus Tartu linna jäätmejaamadesse üle anda eraldikogutud taaskasutatavaid jäätmeid (pakendijäätmed, paberi- ja kartongijäätmed, suurjäätmed, biolagunevad jäätmed jms), samuti ohtlikke jäätmeid ja probleemtooteid. 5) Maastikupilti kahjustava ja kasutusest väljalangenud või lagunenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise lammutamise ja sellest tekkinud jäätmete käitlemise, sealhulgas taaskasutuse ja ringlussevõtu ja maa-ala koristamise propageerimine. 6) Ohtlike ja maastikupilti risustavate hoonete lammutamine endise Raadi sõjaväelennuvälja territooriumil ning lammutusjäätmete maksimaalne taaskasutamine.
5.3. Meede 3: Ohtlike jäätmete, Vanade reostuskollete ja illegaalsete ladestuskohtade likvideerimine Eesmärk:
1) Elanikud koguvad ohtlikud jäätmed eraldi. Segaolmejäätmed ei sisalda ohtlikke jäätmeid. 2) Ohtlikud jäätmed kogutakse kokku vastavates kogumiskohtades või majapidamistelt kohapeal vastavat tegevusluba omavate ettevõtete poolt. 3) Jäätmete nõuetekohane kogumine ja üleandmine on elanikele nii lihtne, et kaob motivatsioon jäätmeid selleks mitteettenähtud kohta toimetada. 4) Kasutusel on tõhusad ennetus ja karistusmeetmed. 5) Illegaalsed mahapanekukohad on operatiivselt likvideeritud. 6) Keskkonnast on eemaldatud ohtlikke jäätmeid sisaldavad kasutusest väljalangenud ehitised.
Tegevused
1) Koostöös Tartu linnaga jätkatakse ohtlike jäätmete vastuvõttu linna jäätmejaamades Tartu valla elanikelt. 2) Vallas viiakse perioodiliselt läbi ohtlike jäätmete kogumisringe. 3) Koostöö järelevalveorganisatsioonidega, naabrivalvesüsteemi ja kõikide kohalike elanikega, et ennetada illegaalseid jäätmete ladestuskohti ning vajadusel tuvastada prahistajad. 4) Koostööprojektide arendamine, sealhulgas kaasates vallaelanikke, ettevõtteid ja kodanikuorganisatsioone, olemasolevate illegaalsete ladestuskohtade likvideerimiseks. 5) Illegaalsete ladestuskohtade likvideerimine endise Raadi sõjaväelennuvälja territooriumil. 6) Ohtlikke aineid sisaldavate kasutusest väljalangenud põllumajanduslike ehitiste (endised kütuselaod, väetiste ja mürkide hoidlad) ja militaarehitiste (kütuste ja kemikaalidega seotud objektid Raadi endisel sõjaväelennuväljal) lammutamine ja jäätmete nõuetekohane käitlemine.
5.4. Meede 4: Seire- ja järelevalvesüsteemi tõhustamine Eesmärk:
1) Vallas teostakse süsteemset järelevalvet jäätmekäitluse üle ning menetletakse rikkumisi. 2) Vallal on aktuaalne ülevaade tekkivatest jäätmekogustest. Jäätmevaldajate register kajastab infot kõikide jäätmevaldajate kohta, sh ka korraldatud jäätmeveoga mitteliitunute osas. 3) Jäätmealaste rikkumiste arv on vähenenud.
Tegevused
31/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
1) Segaolmejäätmete kogumise järelevalvesse kaasatakse jäätmevedajaid, kes teavitavad võimalikest rikkumistest. 2) Seire- ja järelevalvesüsteemi tõhustamiseks tehakse koostööd naaberomavalitsustega ning riiklike keskkonnajärelevalve organisatsioonidega. 3) Jäätmevaldajate registri pidev täiendamine ja arendamine. 4) Vallavalitsusse võetakse tööle jäätmehooldusega tegelev spetsialist.
32/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
6. JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE MÕJU KESKKONNALE JA JÄÄTMEKÄITLUSEKS VAJALIK LOODUSVARA
6.1. Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale Käesoleva jäätmekava rakendamine omab positiivset mõju keskkonnale, eelkõige jäätmete taaskasutamise ja jäätmetest tekkiva negatiivne mõju vähenemise näol.
Jäätmekäitluse mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, mõju keskkonnale võib olla nii otsene (loodusliku keskkonna reostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine) kui kaudne (jäätmekäitlusrajatiste ümbruses maa hinna langus).
Tartu valla jäätmekava rakendamine aitab kaasa loodusressursside kasutamise vähendamisele. Mida rohkem jäätmeid sorteeritakse ja taaskasutatakse, seda vähem kulub ressursse.
Samuti sõltuvad jäätmetekke kogused olulisel määral elanikkonna ja ettevõtete teadlikkusest. Seetõttu on oluline säästva tarbimise alase teavitustöö tegemine.
Kodumajapidamiste küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Plastide kodus põletamist tuleks täielikult vältida. Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril ja puuduliku tõmbega, on ohtlik, sest osa plaste ei põle ära, vaid need aurustuvad ja võivad kondenseeruda korstnas. Tagajärjeks on suitsulõõri ummistumine, mis omakorda võib kaasa tuua tulekahju puhkemise. Samuti ohustab plastide põletamine meie kõigi tervist, sest plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku mitmeid mürgiseid ühendeid. Näiteks dioksiine, mille puhul on tegemist ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline tekitama – ja neid tekib eriti just kodusel jäätmepõletusel. Seega – mõne üksiku kilekoti või nn komposiitpakendi (papp ja kile) kõrgel temperatuuril põletamine ei oma olulist keskkonnamõju, muu plastmaterjali kodus (ahjus, kaminas, lõkkes) põletamise korral on aga tegemist otsese keskkonna mürgitamisega, mis ohustab ka inimesi.
Vältimaks jäätmete sattumist keskkonda läbi omavoliliste prügi mahapanekukohtade ja hoida ära keskkonna risustamist jäätmetega, tuleb tagada tekkivate jäätmete kokkukogumine. Olmejäätmete kogumist aitab korraldada korraldatud jäätmevedu, mis haarab jäätmete kogumissüsteemi enamiku jäätmetekitajatest. Samuti on tähtis pakkuda elanikele liigitikogutud jäätmete üleandmiseks mugavad võimalused kogumispunkti ja kogumisaktsioonide kaudu, mis omakorda suurendab jäätmete liigitikogumist ja vähendab ladestatavate jäätmete hulka.
Jäätmekogumisel avaldab keskkonnamõju eelkõige köögi- ja sööklajäätmete ning muude orgaaniliste jäätmete kogumine, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu kui jääkvedelike teket. Ohtlike jäätmete kogumise ja hoiustamisega kaasneb ebaõigete lahenduste kasutamisel mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale. Kodumajapidamistes toimub paratamatult osaline kogutavate jäätmete kohapealne kõrvaldamine – kompostimine, põletamine. Korrektse käitumise korral ei oma teatavate jäätmeliikide kohapealne taaskasutamine või kõrvaldamine olulist negatiivset mõju.
Jäätmeveo keskkonnamõju on üldjuhul tagasihoidlik ning sarnane muu transpordist tuleneva keskkonnamõjuga – müra, transpordivahendite heitgaasid jm. Jäätmeveo puhul tuleb kasutada selleks sobivaid vahendeid, et oleks välditud jäätmete mahapudenemine nii laadimistöödel kui veo käigus.
33/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
7. TEGEVUSKAVA EESMÄRKIDE REALISEERIMISEKS Nr Tegevuse projekti nimi Teostamise aeg Teostaja, Kommentaar rahastaja
1 Jäätmehoolduse korraldamise pikaajaline planeerimine
Elanikkonna teavitamine jäätmete 2016-2020 KOV Temaatiliste artiklite, uudiste ja muu infomaterjali olemusest, jäätmete kui ressursi väljastamine Tartu valla lehes, valla koduleheküljel. kasutuselevõtu võimalustest, jäätmete Jäätmekäitlusalaste kampaaniate, kogumisringide ja muude 1.1 sortimise ja eraldikogumise ürituste teavitamine kohalike infokanalite kaudu ning vajalikkusest ja võimalustest ning vastavate jagatavate infomaterjalide koostamine ning jäätmekäitlusest vallas. jagamine. Infomaterjali koostamiseks ja jaotamiseks taotletakse vajadusel kaasrahastust fondidest.
Keskkonna- ja jäätmehooldusalaste 2016-2020 KOV, KIK, EL Õpilastele suunatud koolitusprogrammid ja õppeprojektid 1.2 koolitusprojektide läbiviimine valla fondid õpilastele. Koostööprojektide arendamine ja 2016-2020 KOV, KIK, EL Jäätmehooldusega seotud koostööprojektide algatamine 1.3 elluviimine koostöös fondid, ning elluviimine. Piiriüleste jäätmekavade koostamine, naaberomavalitsustega ja MTÜga naaberKOV. piiriüleste jäätmejaamade arendamine. Tartumaa Jäätmearendus. Valla jäätmehooldust reguleerivate pidev KOV Õigusaktide uuendamine vastavalt ülemate õigusaktide 1.4 õigusaktide, sh jäätmekava pidev nõuetele, arengukavades seatud eesmärkidele ja tekkinud ajakohastamine. vajadustele.
1.5 Jäätmete kogumissüsteemi, sealhulgas pidev KOV korraldatud jäätmeveo, hangete
34/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
korraldamine. Jäätmehooldusega tegeleva spetsialisti 2018 KOV Vallavalitsuse juurde jäätmespetsialisti ametikoha loomine. 1.6 palkamine vallavalitsuse juurde. Spetsialisti ülesandeks lahendada jäätmehooldusega seotud küsimusi vallas.
1 Korduskasutuse ning jäätmete taaskasutamise arendamine
Biolagunevate jäätmete kogumise 2016 KOV Korraldatud jäätmeveo hangetesse biolaguneva jäätme veo lisamine korraldatud jäätmeveo kohustus, mis tagab eeldused biolaguneva jäätme süsteemi. eraldikogumiseks.
Pakendikonteinerite paigaldamine 2016 - 2018 Pakendiorganisa Minimaalselt kõikidesse alevikesse avalikult kasutatavad
küladesse kus need seni puuduvad. tsioonid, KOV pakendikonteinerid.
Pakendikonteinerite paigaldamine 2016 - 2020 korteriühistud vähemalt üle 10 korteriga korterelamute juurde.
Tartu linna jäätmejaamade kasutamise pidev KOV, Tartu linn
jätkamine koostöös Tartu linnaga
Ohtlike ja maastikupilti risustavate 2016-2020 KOV, KIK, EL Ohtlikke aineid mittesisaldavate ehitiste ja nende osade endiste põllumajandus-, tööstus- ja fondid lammutamine ning lammutusjäätmete taaskasutamine. militaarhoonete (Raadi sõjaväe-
lennuvälja territooriumil) lammutamine ning lammutusjäätmete taaskasutamine.
35/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
1 Ohtlike jäätmete, vanade reostuskollete ja illegaalsete ladestuskohtade likvideerimine
Ohtlike jäätmete kogumisringide 2016-2020 KOV, KIK Perioodilised kogumisringid valla asumites, mille käigus korraldamine. kogutakse elanikelt kokku ohtlikud jäätmed ning elektroonikaromud.
Illegaalsete ladestuskohtade 2016-2020 KOV, KIK, EL Koostöös vallaelanikega, kodanikuühendustega ja likvideerimine fondid, ettevõtetega illegaalsete ladestuskohtade ja prahistunud
vabatahtlik töö alade korrastamine talgute, “Teeme ära” laadsete aktsioonide korras.
Illegaalsete ladestuskohtade 2016-2020 KOV, KIK, EL Raadi sõjaväelennuväljale tekkinud illegaalsete likvideerimine endise Raadi fondid ladestuskohtade likvideerimine sõjaväelennuvälja territooriumil.
Ohtlikke aineid sisaldavate kasutusest 2016-2017 KOV, KIK Raadi sõjaväelennuvälja rajatised, Kastli mürgiladu, väljalangenud põllumajanduslike Avangardi taimekaitsevahendite ladu. ehitiste (endised kütuselaod, väetiste ja mürkide hoidlad) ja militaarehitiste
(kütuste ja kemikaalidega seotud objektid Raadi endisel sõjaväelennuväljal) lammutamine ja jäätmete nõuetekohane käitlemine.
36/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020
Seire- ja järelevalvesüsteemi tõhustamine
Koostöö jäätmevedajatega, 2015-2020 KOV, naaberomavalitsustega ja koostööpartneri 2.1 koskkonnajärelevalve d organisatsioonidega järelevalve tõhustamiseks.
Jäätmevaldajate registri pidev pidev KOV
täiendamine ja arendamine.
37/37