2006. AASTA LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED AS TE EDE TEHNOKESKUS 2007 MAANTEEAMET Tallinn 2007 AS TEEDE TEHNOKESKUS ARUANNE 2006. AASTA LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED Leping 24. märts 2006.a Vastutav täitja: Kristjan Duubas “31“ jaanuar 2007.a Tallinn 2007 SISUKORD 1. Saateks 3 2. Lühendite selgitused 7 3. 2005.- 2006. aasta liikluse muutus põhimaanteedel 8 4. 2005.- 2006. aasta liikluse muutus tugimaanteedel 11 5. 2005.- 2006. aasta liikluse muutused 13 6. 2006. aasta liikluse ebaühtlus püsiloenduspunktides 14 7. 2006. aasta suurim ja aasta keskmine liiklus püsiloenduspunktides 29 8. Põhi-, tugi- ja kõrvalteede liiklussageduse jagunemine 31 LISAD: Lisa 1. 2006. aasta liiklusloenduse tulemused põhi- ja tugimaanteedel Lisa 2. Liiklusloenduse tulemused kõrvalmaanteedel Lisa 3. 2006. aasta põhi- ja tugimaanteede liiklussageduste kaart AS Teede Tehnokeskus 2007 2 Liiklusloendus SAATEKS Liiklusloendusest Liiklusloendus on tegevus, mille käigus selgitatakse välja maantee liiklussagedus. Liiklussagedus on ajaühikus tee ristlõiget läbivate sõidukite arv. Liiklusloendust on võimalik teha käsitsi, visuaalselt loendaja poolt sõidukeid fikseerides või kasutades automaatseid liiklusloendusseadmeid. Tänapäeval kasutatakse sõidukite loendamiseks peamiselt automaatseid liiklusloendureid, mis võimaldavad liiklust loendada pikaajaliselt. Käsitsi loendatakse liiklust lühiajaliselt, peamiselt nendes olukordades, kus tehniliselt ei ole võimalik teostada automaatloendust. Eestis alustati süstemaatiliste automatiseeritud liiklusloendustega 1996. aastal. Tänaseks on 24 ja 48 tunni või 5 päevaste masinloendustega kaetud valdav enamik riigimaanteede lõike. Liiklusloenduste andmed on kättesaadavad AS Teede Tehnokeskuse ja Maanteeameti kodulehelt. Teede ehituse ja remondi õigeaegseks ning ratsionaalseks korraldamiseks on vajalik teada maanteede liiklussagedust. Liiklussageduse teadmine teedevõrgu kõigil osadel on vajalik autode läbisõidumahtude arvutamiseks. Liiklussageduste leidmiseks tehakse teedel korralisi liiklusloendusi. Liiklussageduse andmed on teedevõrgul kogutavatest andmetest kõige olulisemad, moodustades teehoolde seisukohalt baasinfo. Selle informatsiooni alusel määratakse teeprojekti tasuvus, teehooldeklass, vajalikud ohutusmeetmed jne. Liiklussageduse andmed kajastuvad igas teehoolde programmis ja registris (teeregister, PMS, liiklusõnnetuste register jm.). Eestis läbiviidavad liiklusloendused jagunevad lühi- ja pikaajalisteks. Pikaajalist loendust tehakse püsivalt paigaldatud liiklusloendusseadmetega, mille anduriteks on teekattesse paigaldatud induktiivsilmused. Selliseid, liiklust aastaringselt registreerivaid loendusi tehakse 48-s punktis põhi- ja tugiteedel. Põhiteedel paiknevad püsiloenduspunktid fikseerivad sõidukite arvu ja pikkuse sõidu- suundade kaupa. Tugiteedel paiknevad loendurid fikseerivad peamiselt sõidukite arvu, samuti sõidusuuna kaupa. Eestis juba 1997. aastast kasutusel olevad püsiloenduritel ei ole kontroll- ega andmete siirdamise süsteemi, mistõttu seadmete rikete tõttu kaotatakse palju väärtuslikku informatsiooni. AS Teede Tehnokeskus 2007 3 Liiklusloendus 2006.a liiklusloendus 2006. aastal loendas AS Teede Tehnokeskus liiklust 124-s loenduspunktis tugimaanteedel, 5 punktis põhiteedel ja 15 punktis kõrvalteedel. Liiklusloenduseks valiti loenduspunktid nende tugiteede hulgast, kus viimati loendati 2003. aastal, lähtudes väljakujunenud kolmeaastasest loendustsüklist (2002-2003 tugiteed, 2004 põhiteed). Kolmeaastane loendusperiood katab kogu põhi- ja tugiteede loenduspunktid. Nendes punktides, kus kahel vaheaastal liiklusloendust ei teostata, korrigeeritakse liiklussagedust püsipunktide andmete alusel. Põhimaanteedel loendati viimati 2004. aastal, 2006. aasta põhimaanteede loendusandmed on saadud, kasutades nendel teedel paiknevate püsipunktide muutustegureid (Lk 8). Liiklusloenduse kestvuseks oli 2006. aastal kõikjal 5 järjestikust päeva (N, R, L, P ja E). Tugiteedel, kus paiknevad liiklusloenduse püsipunktid (tabel 2 lk 10), loendati ühel korral aastas viie päeva jooksul. Saadud nädala tulemus on üle viidud aasta keskmisele ööpäevasele liiklussagedusele (AKÖL), kasutades loendatava maantee püsipunkti nädalategurit. Teistes loenduskavas olnud tugiteede punktides loendati kahel korral aastas (5-päevane loendus). Nende tugimaanteede loendustulemused on teisendatud AKÖL-le, kasutades mõjupiirkonnas paiknevast statsionaarsest loenduspunktist saadud üleminekutegurit. Saaremaal ja Hiiumaal lühiajalisi loendusi sellel aastal kavas ei olnud ja sealsete teede liiklussagedust on korrigeeritud sõidukeid püsivalt loendavate T-10 Valjala ja T-80 Partsi loenduspunktide liikluse muutuse teguriga. Tugimaanteedel, kus ei paikne statsionaarset loenduspunkti ja mida 2006. a loenduskava ei hõlmanud, on saadud 2006. aasta liiklusintensiivsus, kasutades tugimaanteede keskmist kasvutegurit. Põhi- ja tugimaanteede püsiloenduspunktides (44 tk) loendati liiklust aastaringselt, sealt saadud andmete põhjal on leitud 2005/2006. aasta liikluse muutuse tegurid. Statsionaarsete loenduspunktide tehniliste rikete tõttu tekkinud puuduvad andmed on tuletatud, võttes aluseks 2000. - 2005. a statistilist andmerida. Loendurite vananemise ja sellest tingitud vähese töökindluse tõttu on seadmete tehniliste rikete arv oluliselt kasvanud ning sellest tulenev andmete puudumine vähendab loendustulemuste täpsust. AS Teede Tehnokeskus 2007 4 Liiklusloendus Lühiajaliste 5 päeva kestvate liiklusloenduse teostamisel kasutati firmade Metrocount ja Roadway Data klassifitseerivaid kahe voolikanduriga liiklusloendureid (valmistusaastad 1998-2006), mis liigitavad sõidukid telgede arvu ja vahe alusel 14- sse liiki. Varasemalt kasutusel olnud Diamond Traffic loendurite kasutamisest loobuti nende amortiseerumise ja sellest tulenevate rikete tõttu. Kokkuvõttes (Lisa 1) antakse kolmeliigiline jaotus. Püsipunktides kasutatakse firma Diamond Traffic induktiivanduritel põhinevaid loendureid (valmistusaasta 1997), mis liigitavad sõidukid pikkuse alusel kolme liiki. Kõrvalteede liiklusloendus 2006. aastal loendas AS Teede Tehnokeskus liiklust Põhja Regionaalse Maanteeameti tellimusel Harju, Järva ja Rapla maakonna kõrvalteedel kokku üle kahesajas loenduspunktis. Loendust teostati üks või kaks korda aastas 48 tunni jooksul (kevadel või sügisel ning suvel) ning suure suvise liikluse osakaaluga teedel kolm korda aastas 48 tunni jooksul (kevadel, suvel ja sügisel). Tulemuseks on eri loenduskordade keskmine väärtus. AS Teede Tehnokeskus loendas esmakordselt liiklust 2006. aastal ka Lääne ja Ida-Viru maakonna kõrvalteedel kokku üle sajas punktis. Loendati suvest kuni oktoobrini, ühel korral aastas 5 päeva jooksul. AS Teede Tehnokeskus loendas liiklust 2006. aastal ka Põlva ja Valga maakonna kõrvalteedel kokku üle sajas punktis. Loendust tehti suveperioodil 48 tunni jooksul. Kõik AS Teede Tehnokeskuse poolt loendatud kõrvalteede loendusandmed on salvestatud tunniajaliste intervallidena, mis näitab ööpäeva dünaamikat ja kõrvalekaldeid tavapärasest liiklusrütmist. Kõrvalteede loendustulemused on toodud kokkuvõtvalt käesoleva aruande lisas nr. 2. Jõgeva, Tartu, Saare, Hiiu, Pärnu, Lääne, Viljandi ja Võru maakondade kõrvalteedel loendasid liiklust kohalikud maanteeasutused. Loenduse tulemused on antud käesoleva aruande lisas 2. Kõrvalmaanteede loendust teostati sõidukite teljepaaride arvu (ühe voolikanduriga liiklusloendur) registreerivate loenduritega ETC 1000 (valmistaja Rootsi firma HALDA, valmistusaastad 1980-1985), Traffic Tally – 6 (valmistaja USA firma Diamond Traffic, valmistusaasta 2003-2005), Roadrunner (valmistaja USA firma Roadway Data, valmistusaasta 2004-2005) ja sõidukite liike määrava loenduriga Metrocount 5600 (valmistaja Austraalia firma Microcom Pty Ltd, AS Teede Tehnokeskus 2007 5 Liiklusloendus valmistusaasta 2006). Kõrvalmaanteede loendusandmete tabelis on ära toodud ka varasemate aastate loendustulemused. Kõrvalmaanteede loendustulemuste tabel (lisa 2) põhineb kohalike maanteeasutuste poolt teeregistrisse sisestatud andmetel (antud tabel on ära toodud muudatusteta). 2006. aastat iseloomustavad näitajad 2006. aastat iseloomustasid: pika külmaperioodiga talv, suhteliselt head suveilmad, mootorikütuse hindade tõus väga kõrgele tasemele ja sisemajanduse koguprodukti kasv 2005/2006.a +11,5% (2006.a I, II, III kvartali keskmine Statistikaameti andmetel). Nagu nähtub liikluse kasvu peegeldavast tabelist (tabel 3 ja 4, lk 7), toimus peamine liikluse kasv suvel ja teisel poolaastal. Võrdluseks on informatiivne ära tuua ka eelmise, 2005. aasta iseloomustavad näitajad: suhteliselt soojad suveilmad, mootorikütuste hindade püsimine kõrgel tasemel ja sisemajanduse koguprodukti kasv 2004/2005.a +10,5%. AS Teede Tehnokeskus 2007 6 Liiklusloendus LÜHENDITE SELGITUSED TEE maantee number vastavalt maanteeregistrile TEENIMI maantee nimetus vastavalt maanteeregistrile LÕIGU ALGUSE ASUKOHT lõigu alguspunkti iseloomustav koha- või teenimi KM maanteelõigu algkilomeeter KAL keskmine aasta ööpäevane liiklussagedus AASTA liiklusloenduse läbiviimise või andmete teisenduse aasta PIKKUS vaadeldava lõigu pikkus kilomeetrites SA/PA% sõidu- ja pakiautode % kogu liiklusest VA/AB% kerge- ja raskeveoautode ning autobusside % kogu liiklusest AR% autorongide % kogu liiklusest -1 maanteelõik ei asu Maanteeameti haldusalal, andmed puuduvad 1911 hinnanguline liiklusintensiivsus LOENDA liiklusloenduse teostamise aasta TV_KOOD teeregistri tähis teedevalitsusele MAAK_NIM teeregistri tähis maakonnale TV_NIMETUS teedevalitsuse nimi MAAK_NIM maakonna nimi A/ÖP autot ööpäevas AS Teede Tehnokeskus 2007 7 Liiklusloendus