Asuta- En- Mõisa Valdus; 1797 Pirgu Vesi- Aastal Saua Sausz Veski; 1797 Mise Ja Töötamisekohta Andmeid
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
16 Raplamaa Sõnumid 7. märts 2018 (Algus 15. lk) mõisas oli Kõrge veski. 1797 (Mellin). Põlliku veski; 1586 Juuruküla ja Vigala kihelkond Kehtna mõisa lähedal vesiveski Pühatu 1586 Morevere Morrefer Helda Helmedt küla veskid; 1797 Jädivere 1709 Jädivere Ülevaade Raplamaa (tuuleveskit veel Mellini kaa- veski; 1797 Mellinil(ei ole teadet vesi- Maidlas tuuleveski ja vesiveski veski Enge jõel; 1797 Halliko veskitest rdil ei olnud, Haakla puudus veskit). (Mellin). vesiveski (Mellin). (Algusest kuni 18. sajandi Mellinil). Aastatel 1810-1833 oli Kirivere-Vardi 1275 kuni 1285 Seli 1474 Seli Sellige mõis Konuvere 1565 ja 1586 kaks lõpuni, üksikute juhumärkuste- Kehtna mõisas nii vesiveski kui Kirivere küla veskiga; 1412 vesiveskiga, mainitud veskit veskit; 1797 Konuvere vesiveski ga tänapäevani) ka tuuleveski. Kirivere Kyrrivere veski; 1586 kuni 1586; 1797 Seli vesiveski ja (Mellin). Ohekatku 1485 Ohekatku Kirivere vesiveski; 1616 Kirivere Saaremõisa tuuleveski (Mellin). Kivi-Vigala 1383 Selgjärve Raplamaa veskite aastasadade veski; Rõue Randell, Ööre ja Sirgu Sirko veski kõrtsiga; 1709 1586 Purila 1516Purila mõisa veski; Tzelgerue vana veski; 1556. aas- kestel töös olemist uurides tuleb Horoner ja Seliküla Seligell Sirgu Mart Sircko veski (mõisa) ves- 1797 Purila vesiveski (Mellin). tal Mullaste, hilisem Vängla tõdeda, etkahjuks ei leidu ajaloo kid; 1695Seliküla Selli veski; 1797 mölder; 1797Korritse s.o Kirivere Pirgu Pirgu veski Angerja veski; 1564 kolm veskit; 1696. allikates kõikide veskite Rõue vesiveski ja Ohekatkus ja Sirgu vesiveski (Mellin). asuta- en- mõisa valdus; 1797 Pirgu vesi- aastal Saua Sausz veski; 1797 mise ja töötamisekohta andmeid. das tuuleveski (Mellin); 1810-1820 Ohukotsu 1457 Mödra Medder veski (Mellin). Kivi-Vigala vesiveski ja Vängla Seega ei pruugi siin esitatud ja Ohekatku ja tuuleveski. ja Vetevilja veskid; 1696 vesi- Petfilie Kuimetsa-Kaiu 1286 Rasala veski (Mellin). autori kogutud allikate andmed Keava 1486 Keava tuuleveski; Vetevilja ja Mödra veskid; 1797 Russele veski mit der Mühle, Sikenkose Vana-Vigala 1389 alati tähistada ühes või teises 1526 Linnaaluste Linnal veski Vetevilja Vedloma vesiveski ja Merto, Waville ja Viirika Vireke Sikenkose vesiveski; 1594 Saua paigas veskite asutamist ja tege- ja Raka Racke veski; 1586 Sonni Ohukotsu tuuleveski (Mellin). veskid; 1586 Tamsi veski Möle Saw veski jakaks Rumba veskit; vuse algust. Tegemist on ikkagi küla Raka Rakke veskiga; 1797 genandt Tammes ja Rasala Ras- 1696 Tiduvere veski; varajaste sajandite kohta õnne- Keava lähedal tuuleveski s.o kihelkond 1797 Vana- Hageri sel hajatalu veskiga; 1661 Rassele Vigala Alt-Vigala ja Tiduvere like juhustega, et nende kirjalik Raka Rakke; Keava 1810-1833 veski, 1797 Karitsa vesiveski vesiveski (Mellin). äramärkimine on aset leidnud. tuuleveski. Angerja 1424 Angerja vesives- ja Mustivere Mustfer vesiveski Päärdu 1488 Veskivilja ve- Seetõttu ei saa me täielikku pilti Lelle 1797Lelle jaKäru ki; 1468 Paldevere pool veskist; vesives- (Mellin). siveski; 1564 kaks veskit; 1797 varasemate sajandite veskite ki ning Kärust Kullimaa poole 1524 Rõngelepa Rennelepp veski; Kädva 1586 Kädva Ketteweh Päärdu vesiveski (Mellin). olemasolust ja arvukusest. jõe ääres saeveski 1586 Pirgu Piilo Pillo veskikoht Sa- Sägemühle , ja Ilmamäggi Illmendecke veski; mas näitavad kogutud andmed (Mellin) Salutaguse all ja Rõngelepa Ren- 1797 Kädva tuuleveski (Mellin). Kullamaa kihelkonna veskid üldisemalt veskite levikut nende Kodila 1446 Kodila küla veski; lepp vesiveski; 1797 puudub? Vahastu 1796 vesi-ja pukkves- esimestest asutamistest alates. 1586 Kodila küla veski; 1797 (Mellin). ki ning saeveski; 1797 Vahastu Loodna 1516 Sitakoti Sittakot Kompaktsema ja Kodila jõel mõisa ees vesiveski Pahkla 1468 Paldevere pool ülevaatli- vesiveski (Mellin). küla veski; 1586 ViiraFira küla kuma pildi annab 18. sajandi (Mellin); 1810-1833 ja ve- vesiveskist,1586 Rõngalepa, enne tuule- veski ja Luiste Viele vana veski- veskitööndusest eelkõige Ludwig siveski, ka puidu saagimiseks nimetatud Parenkatko pool ves- Märjamaa kihelkond koht; 1797Loodna Viiraja Luiste Mellinikoostatud Liivimaa atlas. saeveski-lauavabrik. kist; 1797 puudub? (Mellin). veskid, Kronendahli vesiveski Atlastanti välja aastatel 1792-1799, Raikküla 1472 Kergu veski; Sutlema 1529Kangermäe veski; Haimre ca 1430 Haimre (arva- (Mellin). kuid andmed atlase koostamise 1490 Ahtama Kose veski, Ihoma 1597 KangermäeKangermecke ja tavalt Sulu) veski ja Sorsevere Tolli 1564 ja 1591 kaks veskit; kohta olid kogutud juba 1780. Eghema veski; 1492 kaks uut Trelli Trill vesiveski; 1692Trelli Sorsever Sursferküla veski; 1565 1797 Tolli veski (Mellin). aastatel. Alljärgnevalt on Mellini veskit Minnikal Mönnich (mun- veski; 1797 töötas Trelli vesiveski Haimre mõisa all kaks tühjaks Teenuse 1797 Vilingi veski andmete ajaks märgitud aasta gad); 1586 kaks veskit Minnikal, kõrtsiga Keila kihelkonna piiri öde jäänudveskit; 1686Sulu vesi- (Mellin). 1797, selleks ajaks oli ilmunud Ahtama Kose veski ja Ihoma ääres (Mellin). veski. 1699 Sulu veski; 1797 Sulu Päri 1563 kaks veskit; 1797 ? Raplamaa kaardi publikatsioon. Eghema veski; 1797 Minnika Mäeküla 1797 Mäekülas tuule- paberiveski (Mellin); Haimre (Mellin). Esitatud Raplamaa ülevaade on Munik veski; 1810-1820 Minnika veski (Mellin). tuuleveski 19. sajandil. Sipa 1563 kolm veskit; 1591 jaotatud kihelkondade järgi ja vesiveski Wasssermühle (jahu- Kohila 1529 Kohila küla vesi- Päädeva 1564kaks veskit (üks kaks veskit; 1601 Alaküla ajalooliste maa-ja mõisavalduste veski töötas veel 1950. aastatel). veskiga, Vilivere veski ja Wesen- ves- maha jäetud öde); 1797 Päädeva ki; 1797 Lehtmetsa vesiveski järgi; tähistab ajalooli- Kabala 1437Kabala küla veski; berth talu veskiga; 1586 Kohila aasta-arv tuuleveski (Mellin). (Mellin). ses dokumendis veski mainimise 1586kaks uut veskit; 1695 Kabala mõisa veski ja Vilivere veski; Orgita Orgita tuuleveski 18. Kohatu Vaikna kõrvalmõisa aastat. mõisa (veski) mölder Jaan; 1696 1797 Kohila vesiveski (Mellin). sajandil; 19. sajandil Orgita Kohatu Kohhat veski; 1797 Kabala vana veski; 1797 Kabala Lohu 1586 Mälivere veski; 1620 Pai- mõisa külades neli tuuleveskit - suma veski (Mellin). kolm vesiveskit;1810-1833 kaks Lohu mõis rajas mõisa juurde Paaduotsal jaSuurkülas: Matsul, Maidla 1797 Maidla Rapla kihelkonna veskid vesiveskit Wasssermühle (jahu- vesiveski; 1797 Lohu veski (Mel- Tokum- Matsil, Koredal ja Huntaugul beck veski (Mellin). ja villaveski töötas 20. sajandi lin). (viimati nimetatud tuulik oli Kütke 1797 Kütke veski (Mel- Rapla 1412 Rapla küla vesi- lõpul). Tohisoo Tohisoo küla 1564–1565 kivist ehitis). lin). veski; 1523 Rapla veski koos Su- Järvakandi 1534 Järvakandi vesiveski; 1586 Mälivere Mallefer Vaimõisa 1620 Härma Herma lupere ja Mõisaaseme Moesinas mõisas kaks veskit; 1586 Jär- küla vesiveskiga. 1797 Tohisoo ja veski; 1797 Vaimõisa tuuleveski 19.-20. sajandist taludega; 1586 Rapla külas veski vakandi kaks veskit; 1810-1820 Mälivere veski (Mellin). (Mellin). üldisemalt (asutatud); 1797 Vana-Rapla vesi- Põlma tuuleveski. Rabivere 1586 Tõudejärve Lümandu 1694 Lümandu ves- veski Alt-Rappel Weski (Mellin); Vahakõnnu, Isakõnnu 1412 Todier talud maha jäetud veski- ki; 1797 Lümandu vesiveski Aastal 1873 registreeriti tänapäeval Tuti külas paikneb Lihuveski jõe äärsed Vahakõnnu kohtadega. Eesti- (Mellin). maa kubermangus 276 vesiveskit Veski nimeline krunt. Wagenkande ja Ahekõnnu Aden- Lümandu 1549Lümandu veski; Russalu 1465 Russalu küla (1867 oli see arv 261) ja 613 Alu 1409 Nõuveere Nöyver talu kande külad veskitega; 1695Lihu- 1625 Kangermäggi veski; 1797 tuuli- vesiveski; 1661 Russalu mõisa kut, arvestamatapukktuulikuid. veskiga; 1410 Alu mõisa veski, veski Leoweske küla veskiga; 1797 Lümandu vesiveski (Mellin). veskid Mühlanstalten; u 1697 Eri dokumentides jaraamatutes 1456 mõisa ees olev veski ja Män- Valguta vesiveski ja Lihuveski Adila 1586 Solvi Solwy veski ja Russalu mõisa veskid; 1797 Rus- on toodudveskite arv erinev, sest niku Mendiko veski, 1478 Oela veski, ka saeveski SägeMühle Vanaveski veskikoht Mölenstette; salu mõisa vesiveski ja üks veski paljudel juhtudel kasutati üht ja veski; 1797 Alu mõisa vesiveski (Mellin); 1810-1820 Vahakõnnus 1797Adila vesiveski (Mellin). (Mellin). sama vesiveskit nii jahu- kui ka Kodila jõel. oli koos ja kruubiveski Kelba 1586 Kelba veski; 1797 sae- Kasti 1529 Koha Koath talu saeveskina; arvele võeti sageli Hagudi 1689 jahu- viljaves- Graupen Mühle. Kelba tuuleveski (Mellin). ehk Schneide- und veski; 1564Koha veski, 1638-1642 aga kaks veskit. Nii kirjutas ki; 1797 üks vesiveski Keila jõel Hiienurme– Sooaluste - Lellape- Pajaka 1452 Pajaka Payack – Jaanipäeva/Jaaniveski küla baltisaksa põllumajandustead- ja teine tuuleveski mõisaga ühel re 1797 Lellapere tuuleveski. küla veskiga; 1472 Ruunavere veski; 1687 – kaks Kasti veskit lane CarlFerdinand Hueck 1845. pool jõge (Mellin). Tänapäeval Kuusiku 1586 Kuusiku mõisa Runever veski Pajaka mõisa ees; Vigala jõe ääres – üks Jaaniveski aastal, et Eestimaa 578 mõisas on säilinud 19. sajandist pärit kivist veski; 1797 Kuusiku saeveski 1586 Pajaka mõisa Pajaka küla veski; 1797 Jaaniveski, Koha vähemalt üks vesiveski, mõnes mis paikneb SageMühle ja vesiveski (Mellin) veskiga; 1797 Pajaka tuuleveski tuuleveski, arva- Kohath ja Paistiku vesiveskid rohkem. Tema arvates oli siis tavasti samas kohas 18. sajandi 1833. aastal Kuusiku Altveski (Mellin). (Mellin). Eestimaa mõisates 700 vesives- tuuleveskiga. Kuusiku jõe ääres; 1780 alustas Teliste 1564 Moodra veski Vi- kit. Aastal 1919 oli Eestis 2393 Valtu 1412 Sõmeruoja ja Kiio Kuusikul tööd vaseveski,