16 Raplamaa Sõnumid 7. märts 2018

(Algus 15. lk) mõisas oli Kõrge veski. 1797 (Mellin). Põlliku veski; 1586 Juuruküla ja Vigala kihelkond mõisa lähedal vesiveski Pühatu 1586 Morevere Morrefer Helda Helmedt küla veskid; 1797 Jädivere 1709 Jädivere Ülevaade Raplamaa (tuuleveskit veel Mellini kaa- veski; 1797 Mellinil(ei ole teadet vesi- Maidlas tuuleveski ja vesiveski veski Enge jõel; 1797 Halliko veskitest rdil ei olnud, puudus veskit). (Mellin). vesiveski (Mellin). (Algusest kuni 18. sajandi Mellinil). Aastatel 1810-1833 oli Kirivere-Vardi 1275 kuni 1285 Seli 1474 Seli Sellige mõis 1565 ja 1586 kaks lõpuni, üksikute juhumärkuste- Kehtna mõisas nii vesiveski kui Kirivere küla veskiga; 1412 vesiveskiga, mainitud veskit veskit; 1797 Konuvere vesiveski ga tänapäevani) ka tuuleveski. Kirivere Kyrrivere veski; 1586 kuni 1586; 1797 Seli vesiveski ja (Mellin). 1485 Ohekatku Kirivere vesiveski; 1616 Kirivere Saaremõisa tuuleveski (Mellin). Kivi-Vigala 1383 Selgjärve Raplamaa veskite aastasadade veski; Rõue Randell, Ööre ja Sirgu Sirko veski kõrtsiga; 1709 1586 Purila 1516Purila mõisa veski; Tzelgerue vana veski; 1556. aas- kestel töös olemist uurides tuleb Horoner ja Seliküla Seligell Sirgu Mart Sircko veski (mõisa) ves- 1797 Purila vesiveski (Mellin). tal Mullaste, hilisem Vängla tõdeda, etkahjuks ei leidu ajaloo kid; 1695Seliküla Selli veski; 1797 mölder; 1797Korritse s.o Kirivere Pirgu veski Angerja veski; 1564 kolm veskit; 1696. allikates kõikide veskite Rõue vesiveski ja Ohekatkus ja Sirgu vesiveski (Mellin). asuta- en- mõisa valdus; 1797 Pirgu vesi- aastal Saua Sausz veski; 1797 mise ja töötamisekohta andmeid. das tuuleveski (Mellin); 1810-1820 1457 Mödra Medder veski (Mellin). Kivi-Vigala vesiveski ja Vängla Seega ei pruugi siin esitatud ja Ohekatku ja tuuleveski. ja Vetevilja veskid; 1696 vesi- Petfilie Kuimetsa-Kaiu 1286 Rasala veski (Mellin). autori kogutud allikate andmed 1486 Keava tuuleveski; Vetevilja ja Mödra veskid; 1797 Russele veski mit der Mühle, Sikenkose Vana-Vigala 1389 alati tähistada ühes või teises 1526 Linnal veski Vetevilja Vedloma vesiveski ja Merto, Waville ja Viirika Vireke Sikenkose vesiveski; 1594 Saua paigas veskite asutamist ja tege- ja Raka Racke veski; 1586 Sonni Ohukotsu tuuleveski (Mellin). veskid; 1586 Tamsi veski Möle Saw veski jakaks Rumba veskit; vuse algust. Tegemist on ikkagi küla Raka Rakke veskiga; 1797 genandt Tammes ja Rasala Ras- 1696 veski; varajaste sajandite kohta õnne- Keava lähedal tuuleveski s.o kihelkond 1797 Vana- Hageri sel hajatalu veskiga; 1661 Rassele Vigala Alt-Vigala ja Tiduvere like juhustega, et nende kirjalik Raka Rakke; Keava 1810-1833 veski, 1797 Karitsa vesiveski vesiveski (Mellin). äramärkimine on aset leidnud. tuuleveski. Angerja 1424 Angerja vesives- ja Mustivere Mustfer vesiveski Päärdu 1488 Veskivilja ve- Seetõttu ei saa me täielikku pilti 1797Lelle jaKäru ki; 1468 Paldevere pool veskist; vesives- (Mellin). siveski; 1564 kaks veskit; 1797 varasemate sajandite veskite ki ning Kärust Kullimaa poole 1524 Rõngelepa Rennelepp veski; Kädva 1586 Kädva Ketteweh Päärdu vesiveski (Mellin). olemasolust ja arvukusest. jõe ääres saeveski 1586 Pirgu Piilo Pillo veskikoht Sa- Sägemühle , ja Ilmamäggi Illmendecke veski; mas näitavad kogutud andmed (Mellin) Salutaguse all ja Rõngelepa Ren- 1797 Kädva tuuleveski (Mellin). Kullamaa kihelkonna veskid üldisemalt veskite levikut nende Kodila 1446 Kodila küla veski; lepp vesiveski; 1797 puudub? Vahastu 1796 vesi-ja pukkves- esimestest asutamistest alates. 1586 Kodila küla veski; 1797 (Mellin). ki ning saeveski; 1797 Vahastu 1516 Sitakoti Sittakot Kompaktsema ja Kodila jõel mõisa ees vesiveski Pahkla 1468 Paldevere pool ülevaatli- vesiveski (Mellin). küla veski; 1586 ViiraFira küla kuma pildi annab 18. sajandi (Mellin); 1810-1833 ja ve- vesiveskist,1586 Rõngalepa, enne tuule- veski ja Viele vana veski- veskitööndusest eelkõige Ludwig siveski, ka puidu saagimiseks nimetatud Parenkatko pool ves- Märjamaa kihelkond koht; 1797Loodna Viiraja Luiste Mellinikoostatud Liivimaa atlas. saeveski-lauavabrik. kist; 1797 puudub? (Mellin). veskid, Kronendahli vesiveski Atlastanti välja aastatel 1792-1799, Raikküla 1472 Kergu veski; Sutlema 1529Kangermäe veski; ca 1430 Haimre (arva- (Mellin). kuid andmed atlase koostamise 1490 Ahtama Kose veski, Ihoma 1597 KangermäeKangermecke ja tavalt Sulu) veski ja Sorsevere 1564 ja 1591 kaks veskit; kohta olid kogutud juba 1780. Eghema veski; 1492 kaks uut Trelli Trill vesiveski; 1692Trelli Sorsever Sursferküla veski; 1565 1797 Tolli veski (Mellin). aastatel. Alljärgnevalt on Mellini veskit Minnikal Mönnich (mun- veski; 1797 töötas Trelli vesiveski Haimre mõisa all kaks tühjaks 1797 Vilingi veski andmete ajaks märgitud aasta gad); 1586 kaks veskit Minnikal, kõrtsiga Keila kihelkonna piiri öde jäänudveskit; 1686Sulu vesi- (Mellin). 1797, selleks ajaks oli ilmunud Ahtama Kose veski ja Ihoma ääres (Mellin). veski. 1699 Sulu veski; 1797 Sulu Päri 1563 kaks veskit; 1797 ? Raplamaa kaardi publikatsioon. Eghema veski; 1797 Minnika Mäeküla 1797 Mäekülas tuule- paberiveski (Mellin); Haimre (Mellin). Esitatud Raplamaa ülevaade on Munik veski; 1810-1820 Minnika veski (Mellin). tuuleveski 19. sajandil. Sipa 1563 kolm veskit; 1591 jaotatud kihelkondade järgi ja vesiveski Wasssermühle (jahu- 1529 Kohila küla vesi- Päädeva 1564kaks veskit (üks kaks veskit; 1601 Alaküla ajalooliste maa-ja mõisavalduste veski töötas veel 1950. aastatel). veskiga, Vilivere veski ja Wesen- ves- maha jäetud öde); 1797 Päädeva ki; 1797 Lehtmetsa vesiveski järgi; tähistab ajalooli- Kabala 1437Kabala küla veski; berth talu veskiga; 1586 Kohila aasta-arv tuuleveski (Mellin). (Mellin). ses dokumendis veski mainimise 1586kaks uut veskit; 1695 Kabala mõisa veski ja Vilivere veski; Orgita tuuleveski 18. Kohatu Vaikna kõrvalmõisa aastat. mõisa (veski) mölder Jaan; 1696 1797 Kohila vesiveski (Mellin). sajandil; 19. sajandil Orgita Kohatu Kohhat veski; 1797 Kabala vana veski; 1797 Kabala 1586 Mälivere veski; 1620 Pai- mõisa külades neli tuuleveskit - suma veski (Mellin). kolm vesiveskit;1810-1833 kaks Lohu mõis rajas mõisa juurde Paaduotsal jaSuurkülas: Matsul, Maidla 1797 Maidla Rapla kihelkonna veskid vesiveskit Wasssermühle (jahu- vesiveski; 1797 Lohu veski (Mel- Tokum- Matsil, Koredal ja Huntaugul beck veski (Mellin). ja villaveski töötas 20. sajandi lin). (viimati nimetatud tuulik oli Kütke 1797 Kütke veski (Mel- Rapla 1412 Rapla küla vesi- lõpul). Tohisoo Tohisoo küla 1564–1565 kivist ehitis). lin). veski; 1523 Rapla veski koos Su- Järvakandi 1534 Järvakandi vesiveski; 1586 Mälivere Mallefer Vaimõisa 1620 Härma Herma lupere ja Mõisaaseme Moesinas mõisas kaks veskit; 1586 Jär- küla vesiveskiga. 1797 Tohisoo ja veski; 1797 Vaimõisa tuuleveski 19.-20. sajandist taludega; 1586 Rapla külas veski vakandi kaks veskit; 1810-1820 Mälivere veski (Mellin). (Mellin). üldisemalt (asutatud); 1797 Vana-Rapla vesi- Põlma tuuleveski. 1586 Tõudejärve Lümandu 1694 Lümandu ves- veski Alt-Rappel Weski (Mellin); Vahakõnnu, Isakõnnu 1412 Todier talud maha jäetud veski- ki; 1797 Lümandu vesiveski Aastal 1873 registreeriti tänapäeval Tuti külas paikneb Lihuveski jõe äärsed Vahakõnnu kohtadega. Eesti- (Mellin). maa kubermangus 276 vesiveskit Veski nimeline krunt. Wagenkande ja Ahekõnnu Aden- Lümandu 1549Lümandu veski; 1465 Russalu küla (1867 oli see arv 261) ja 613 Alu 1409 Nõuveere Nöyver talu kande külad veskitega; 1695Lihu- 1625 Kangermäggi veski; 1797 tuuli- vesiveski; 1661 Russalu mõisa kut, arvestamatapukktuulikuid. veskiga; 1410 Alu mõisa veski, veski Leoweske küla veskiga; 1797 Lümandu vesiveski (Mellin). veskid Mühlanstalten; u 1697 Eri dokumentides jaraamatutes 1456 mõisa ees olev veski ja Män- Valguta vesiveski ja Lihuveski Adila 1586 Solvi Solwy veski ja Russalu mõisa veskid; 1797 Rus- on toodudveskite arv erinev, sest niku Mendiko veski, 1478 Oela veski, ka saeveski SägeMühle Vanaveski veskikoht Mölenstette; salu mõisa vesiveski ja üks veski paljudel juhtudel kasutati üht ja veski; 1797 Alu mõisa vesiveski (Mellin); 1810-1820 Vahakõnnus 1797Adila vesiveski (Mellin). (Mellin). sama vesiveskit nii jahu- kui ka Kodila jõel. oli koos ja kruubiveski Kelba 1586 Kelba veski; 1797 sae- Kasti 1529 Koha Koath talu saeveskina; arvele võeti sageli Hagudi 1689 jahu- viljaves- Graupen Mühle. Kelba tuuleveski (Mellin). ehk Schneide- und veski; 1564Koha veski, 1638-1642 aga kaks veskit. Nii kirjutas ki; 1797 üks vesiveski Keila jõel Hiienurme– - Lellape- Pajaka 1452 Pajaka Payack – Jaanipäeva/Jaaniveski küla baltisaksa põllumajandustead- ja teine tuuleveski mõisaga ühel re 1797 tuuleveski. küla veskiga; 1472 Ruunavere veski; 1687 – kaks Kasti veskit lane CarlFerdinand Hueck 1845. pool jõge (Mellin). Tänapäeval Kuusiku 1586 Kuusiku mõisa Runever veski Pajaka mõisa ees; Vigala jõe ääres – üks Jaaniveski aastal, et Eestimaa 578 mõisas on säilinud 19. sajandist pärit kivist veski; 1797 Kuusiku saeveski 1586 Pajaka mõisa Pajaka küla veski; 1797 Jaaniveski, Koha vähemalt üks vesiveski, mõnes mis paikneb SageMühle ja vesiveski (Mellin) veskiga; 1797 Pajaka tuuleveski tuuleveski, arva- Kohath ja Paistiku vesiveskid rohkem. Tema arvates oli siis tavasti samas kohas 18. sajandi 1833. aastal Kuusiku Altveski (Mellin). (Mellin). Eestimaa mõisates 700 vesives- tuuleveskiga. Kuusiku jõe ääres; 1780 alustas Teliste 1564 Moodra veski Vi- kit. Aastal 1919 oli Eestis 2393 Valtu 1412 Sõmeruoja ja Kiio Kuusikul tööd vaseveski, kus Juuru kihelkond gala jõel; 1797 Moodra vesiveski jahuveskit, millest 628 töötas veski; 1441 - Lendu küla veski, peale vase töötlemise valmis- Mõisamaa mõisa all (Mellin). vee jõul, ülejäänud tuule või hüütud Sõmeruoja Sommeroie; tati ka naelu. Kuusiku mõisas Atla 1586 Atla küla veskitalu; Mõisamaa 19. sajandil Mõisa- aurujõul. Aastal 1920 oli siin 258 1488 Reese ja Sõmeruoja veski; tegutses edukalt ka tärklise- 1797 ? (Mellin). maa tuuleveski. saeveskit, millest umbes 30% 1558 Reese Reste, Sõmeru ja vabrik, mille toodang (tärklis 1379 Ingliste Helule ? Sõtke 1564 Sõtke veski; 1797 töötas vee jõul. Aastal 1938 läbi Hantemal veskid; 1586 Sõmeru ja puuder) turustati peamiselt küla vesiveskiga; 1526 Ingliste (Mellin). viidud loenduse järgi oli Eestis Sommer, Reese ja Handimal Tallinnas; 1833. aasta paiku oli Hehl küla veski ja Malismäe Paeküla u 1693 Paeküla mõisa 1212 veskit ja koos pukktuuli- veski; 1797 Sõmeru vesiveski seal hingekirjas 734 alamasse Malismeggi veskitalu, Keava all jõeäärne vesiveski, 1797Paeküla kutega oli veskeid umbes 2300. (Mellin); 19. sajandil ehitatiValtu klassi kuuluvat vaba inimest, kes Raka Racke veski; 1586 Ingliste vesiveski (Mellin). Jahuveskite seas olidki valdavad mõisa tuuleveski, mis tänapäeval töötasid Kuusikul viljaveskis, veski; 1797 Ingliste vesiveski Mõraste 1564 Mõraste vesiveskid. 1940. aasta seisuga kannab Puraviku veski nime. kahes tärklisepuudri vabrikus, (Mellin). ? veski;1797 Pakuküla Pacukulla oli Eestis kokku 759 vesiveskit, Veel Eesti esimese vabariigi ajal naelavabrikus, vasevabrikus Mahtra 1555Kose kihelkonnas vesiveski (Mellin). iga jõe ääres leidus mõni neist töötas Valtus Kioleini Leutkyde Kupferhammer, äädikapruuli- asunud Vetevilja-Vetla Vethvelly Valgu 1419 Valgu Walkede kindlasti. 1833 oli Härtus väike miskojas Essigbrauerei ja ning veski kuulus 1586 vesiveski; Mahtrale; veski; 1677 Valgu Veskiküla vesi- Allikates 1469. aastal vesiveski ja Valtus tuuleveski. lauavabrikus. Jahu-ja saeveskid Oola küla veskiga; 1797 puudub maini- veski, 1797kaks Valgu vesiveskit tud Kosta Kasty vesiveski paik- Kehtna 1485 veski Ohekatkuga töötasid ka 20. sajandi teisel ? (Mellin). (Mellin). neb hoopiski mõisa all seoses, siis Haakla ja poolel. Maidla 1494 Suur-Helda Hel- Nõlva 1560 Nõlva vesiveski; Haljala kihelkonnas Virumaal, veskitega (1586. aastal Kehtna Sikeldi 1797 Sikeldi tuuleveski mede küla veskiga; 1527 Suur- 1797 Nõlva vesiveski (Mellin). seega ei puuduta Kasti mõisa.