Kui Pea Enam Ei Mõtle, Teeme Pausi! Olen Kirjutanud Oma „Koroona- Päeviku“ Esimese Sissekandena 13

alla

Järvakandi teeneka õpetaja ja koduloouurija Asta Paeste uued väljakutsed. Foto: AARE HINDREMÄE KEHTNA VALLA AJALEHT AASTAST 1993 NR 4 263 APRILL 2020 Vaatleja Loe lk 3 Kui pea enam ei mõtle, teeme pausi! Olen kirjutanud oma „koroona- päeviku“ esimese sissekandena 13. märtsil: „Ei tea, kas saatuse konks, aga välja kuulutatakse eriolukord ning koolid suletakse Kuu aega e-õpet Eidapere Koolis. Distantsõppe vähemalt kaheks nädalaks. Õpe- põhjalik ülevaade õpetajate (fotol Krista Mus- tonen), lastevanemate ja õpilaste silme läbi. taja Anul oli plaanis sel päeval Foto: KEIT MUSTONEN koolis emakeelepäeva tähistada. Loe lk 4 ja 5 See jääb ära. Õhus on tunda palju pinget ja segadust. Keegi ei tea, mis juhtuma hakkab ning kui karmiks olukord muutub. Sa- muti puudub ettekujutus, kuidas hakkab tööle e-õpe. Kas e-kool? E-õpik? Midagi veel?“ Igal juhul oli selge, et põhilised e-süsteemid võivad suure koormuse tõttu esimese koolipäeva hommikul tõrkuda. Seega pa- nustasime plaan B-na Oﬃ ce 365 keskkonnale, mis oli Valtu koolis kasutuses olnud juba mitu aastat. Kehtna Kõrgemas Kodumajanduskoolis õpetati Õpilased olid selle keskkonnaga lastekasvatust, selleks olid lastekodust ajutiselt juba tuttavad ning Microsofti Kehtnasse toodud ka lapsed. enda ehitatud süsteem andis Loe lk 6 lootust, et ehk see kohe tõrkuma ei hakka. Nii ka läks. Põhiliseks teavituskanaliks jäi koolihaldussüsteem eKool, Valtu Põhikooli 1. klassi õpilase Getri Metsalliku arvates on kodus põnev õppida. Foto: KARIN MOISAR kuid peagi sai selgeks, et mees- konnatöörakendus Teams töötab õpilastel uute lahendustega toime kestele kokata, näiteks 1. aprilli – praegu loeb ta kahte raamatut. probleemideta ning pakub häid tulla. Õpetajatel aitavad rütmi ülesanne oli valmistada naljakas Talle meeldib, et võib nüüd õhtuti võimalusi e-õpet korraldada. hoida videokoosolekud, millega hommikuvõileib. Abiõpetaja hiljem magama minna. Rakendus võimaldab näiteks oleme ühiselt kokku võtnud iga Elerin toetab neid, kel vanemad Vanemates klassides on mõis- videosilla vahendusel viia läbi nädala. Kuigi käivitus oli hiiliv tööl või palju lapsi peres. tagi raskem. 8. klassis õppiva e-tunde ning õpetajatel on selle ja ettevaatlik, oleme praeguseks 1. klassis õppiva Getri sõ- Marilini sõnul oli alguses kõige kaudu mugav õpilastele töölehti kohanenud: aina rohkem õpeta- nul on kodus põnev õppida. raskem ennast motiveerida ning edastada ning neid hiljem seal jaid teevad videosilla vahendusel Hommikuti vaatab ta eKoolist, aega planeerida, sest esialgu ka tagasi sidestada. Keskkond e-tunde ning kasutavad hoolega mis on õppida. Talle meeldib tundus, et küll jõuab teha. Terve võimaldab õpilastel ja õpetajatel Andres Aasaväli juhatab Eidaperes liimpuidu- rakenduse kõiki võimalusi. Enda sealt lugeda ka õpetaja Ebe päev ju ees! Paraku läksid tunnid tööstust, hoiab Lokutal lahti külapoodi ja rajas vahetult suhelda ning ka töörüh- puhul võin tuua näiteks 5. klassi kirjutatud kommentaare. Getri kähku ning ühel hetkel vaatas endisesse meiereihoonesse puhkekeskuse. mades töötada. Pilvesüsteemi ajaloo e-tunnid, kus slaidima- õpib rahulikult - kui pea enam eKoolist ja Teamsist vastu paras Foto: AARE HINDREMÄE kasutavad meil põhiliselt 5.-9. terjali jagamisele lisaks olen ei mõtle, siis teeb pausi. Ta saab ports tegemata töid. Samas tun- Loe lk 7 klassi õpilased, kuid vähemal hakanud tunni audioheli lindista- õppimisega ise hakkama - kui nistab ta, et korralikku rütmi ei määral ka 2.-4. klass. Teamsi ma ning seda järelekuulamiseks jääb hätta, siis õed aitavad. ole tekkinud isegi nelja nädalaga, kõrval jätkasime loomulikult üles laadima. Nii saavad tunnist Koolis meeldiks talle tegelikult sest koormus on päris suur ning e-õpikute keskkonna Opiq, EIS- osa ka need, kes mingil põhjusel rohkem õppida. Ta igatseb väga tavalises koolitunnis palju liht- i, Learningappsi ning muude puudusid. oma sõpru, õpetaja Ebet ja sam. Siiski saab ta lõpuks oma põnevate õppekeskkondade ka- Meie kooli kõige väiksematega õpetaja Elerini. Ta on kurb, et une täis magada ning jääb aega sutamist, sest need olid õpilastele toimetab usinasti õpetaja Ebe, ei saa praegu käia kandletunnis, rahulikult söömiseks! juba tuttavad. Õpilased kohan- kes saadab õpilastele videoid kergejõustikus, iluvõimlemises ja Seega – kuigi süsteem töötab dusid kiiresti uue olukorraga. õpetustega, kuidas ülesandeid rahvatantsus. Õnneks saab ta teha ja toimib kenasti, on pidev Et Teamsi puhul on tegemist lahendada, teeb video vahendusel inglise keelt ja meisterdamist, e-suhtlus, iseseisev õpe, tagasisi- küllaltki nõudliku süsteemiga, kahekõnesid, edastab õpilastele sest õpetajad saadavad videoid destamine ning koduseinte vahel oli alguses ka väike hirm, kuidas kuulamisülesandeid, loeb raa- ja pilte. Kehalise tunnis sõidab istumine teinud oma töö. Väsinud kohanevad õpetajad digipöör- matutest lugusid ette ja tutvustab ta kõige rohkem rattaga. Kui pole on nii õpilased kui ka õpetajad. dega. See mure osutus asjatuks, raamatuid. Peamised töövahen- rattailma, siis jookseb või jalutab. Täname peresid mõistva ja toe- sest meie õpetajad olid ja on väga „Kui ma hakkan laulemaie…“ ehk lood Keht- did on õpilasel ikka õpik ja töö- Sporti teeb Getri koos vanemate tava suhtumise eest! Kindlasti na valla kõlakodadest ja laululavadest. Pildil tublid kohanejad! Abiks olid vihik, kuid lisaks saavad nad ka õdedega, sest ka nemad peavad on see vajalik ja kasulik kogemus Valtu-Nurme külaplats. Foto: AARE HINDREMÄE ka kiiresti loodud õppevideod, harjutada Opiqus, matemaatikat kehalises sammud täis tegema. meile kõigile! Loe lk 8 ja 9 mis aitasid nii õpetajatel kui ka ahvimängus. Väga meeldib väi- Ta on rohkem lugema hakanud Marten Israel, Valtu Põhikool 2 Valla Vaatleja Vallavolikogus

Kehtna Vallavolikogu Ära kuulanud ettekande, otsustas Vallavanem Indrek Kullam selgitas, heakorratööde eest Aivar Puur. konsensus. 25.03.2020 istungi ülekanne volikogu otsuse vastu võtta. et otsuse eelnõuga annab volikogu Marko Valgma selgitas, et lume- Sille Valinu küsis, kas lasteaedades kinnituse, et Kehtna vald tagab projekti tõrjega oli probleeme, aga koostöös on tööl riskigruppi kuuluvaid isikuid. toimus Kehtna vallamaja 3. Kinnisasja omandamiseks loa tulemusena loodud või soetatud vara OÜ Kehtna Veega sai lumi koristatud. Katrin Velleste vastas, et jah, on küll. nõupidamiste saalist. Istung andmine Lau-Tõnis OÜ-le säilimise ning taotluses ja taotluse Kevadel hakatakse teedel auke pa- Sunniviisiliselt kedagi tööle ei ole sun- viidi läbi elektrooniliselt ja Maakorraldusspetsialist Ene Sulg rahuldamise otsuses nimetatud eesmär- randama ning lähiajal hööveldatakse nitud, töötajad on andnud nõusoleku selgitas eelnõu koostamise asjaolusid. kidel ja tingimustel vähemalt 5 aasta piirkonnas teid. Igale teele kohe ei töötamiseks, olles saanud enne valiku, volikogu liikmed osalesid Lau-Tõnis OÜ esitas vallavolikogule jooksul projekti lõppemisest arvates jõua, kvaliteedikontroll on suurem kui kas töötada edasi või võtta puhkus või istungil VOLIS-e kaudu, mis taotluse Rapla maakonnas Kehtna avaliku kasutuse. eelnevatel aastatel. On olemas teede vormistada vajadusel haigusleht. oli keskkonnas ka avalikult vallas Linnaaluste külas asuva kin- Ära kuulanud ettekande, otsustas nimekiri, kuhu on kruusa vaja juurde Allar Läll soovis teada, kas karan- jälgitav. nisasja omandamise loa saamiseks, volikogu kinnituse anda. tuua. Juba on kruusa peale veetud Lelle tiini ajal on ettevõtted valla poole kuna omandatav kinnisasi sisaldab alevikus. pöördunud, kas koondamisi on ette Istungit juhatas volikogu esimees Pee- põllumajandusmaad ja metsamaad 5. Kinnitus projekti nr RE.3.01.20- Sille Valinu palus volikogu liik- näha. Indrek Kullam vastas, et otseselt ter Kustmann, protokollis vallasekretär kokku 10,40 ha. Vastavalt kinnisasja 0707 „Rapla maakonna spordi- meil arutleda, kuidas võiks ja saaks pöördutud ei ole. Raplamaa Arendus- ja Maire Pettai. Istungil osalesid: Elmo omandamise kitsendamise seadusele akadeemia toimimiseks vajaliku külade komisjon aidata kaasa hea- Ettevõtluskeskus on teinud uuringu ja Allika, Rein Järvik, Madis Haasma, võib Eestis asuv juriidiline isik, kes taristu väljakujundamine – Kehtna korraküsimuste parema lahenduse pilt ei ole hea. Probleem on väikeette- Eno Hermann, Kalju Kalda, Laura ei ole kinnisasja omandamise tehingu staadioni renoveerimine“ omaﬁ nant- väljatöötamisel. Jalmar Mandel avaldas võtetel. Otsest kava või programmi ette Kokk, Enar Karuoja, Mati Kutser, tegemise aastale vahetult eelnenud seeringu, mitteabikõlblike kulude valmisolekut, et külakoosolekuil on valmistatud ei ole. Karin Lega, Allar Läll, Lauri Mölder, kolmel aastal tegelenud põllumajan- ja projekti võimaliku kallinemise vallavalitsuse töötajad nõus osalema, Katrin Velleste andis edasi info, et Andres Pärn, Riina Tomingas, Anne dustoodete tootmisega, omandada katmise suutlikkuse kohta kuid täpseid arutlusteemasid välja ei koolid on koduõppel esialgsetel andme- Ummalas ja Sille Valinu. põllumajandusmaad ja metsamaad Vallavanem Indrek Kullam selgi- paku. tel 1. maini, kultuurimajad on suletud, Istungilt puudusid Katrin Anto, kokku 10 ha või rohkem sisaldava kin- tas, et projekti omafi nantseerimine, Allar Läll soovis selgitust, kui- ringid on suletud. Raamatukogude Marko Matson, Illar Olesk, Raigo nisasja üksnes omandatava kinnisasja mitteabikõlbulikud kulud ja projekti das on planeeritud eriolukorra ajal tööajas tuleb muudatusi, vähendatakse Sammal ja Jaan Sildoja. asukohajärgse kohaliku omavalitsuse võimalik kallinemine fi nantseeritakse lasteaedades kohatasude tasumise lahtiolekuaegu, samas on telefoni teel Istungist võtsid osa vallavalitsuse volikogu loal. Lau-Tõnis OÜ on esi- Kehtna valla eelarvest. katkestamine. Katrin Velleste selgitas, laenutamine võimalik. Kõikide muu- liikmed Indrek Kullam, Katrin Velleste tanud tegevuskava, kus kavandab Uue Ära kuulanud ettekande, otsustas et kuna sellise otsuse tegemine on vo- datuste kohta on operatiivseim valla ja Jalmar Mandel. Maakorraldus- Tammiku kinnisasja anda kasutusse volikogu kinnituse anda. likogu pädevuses, siis on sellekohane kodulehel olev informatsioon. spetsialist Ene Sulg osales istungil vähemalt viieks aastaks füüsilisest eelnõu järgmise volikogu päevakorras. Ka tegi K. Velleste üleskutse kõigile päevakorrapunktide 2 ja 3 arutelul. isikust ettevõtja Tõnis Muulmanni 6. Muud küsimused Istungi toimumise ajaks olid nõudluse volikogu liikmetele, et selgitataks kõiki Raja talule. Omandamissoov ei takista Lelle aleviku heakorra kohta oli Sille tõttu avatud olnud Kehtna ja Järvakandi lubatud kanaleid kaudu inimestele 1. Kohanime määramise kord jäi Kehtna vallal täita seadusega antud Valinu saatnud märtsi alguses e-kirja, lasteaiad. Volikogu peab analüüsima käitumise korda ning kuna paljudele tehnilistel põhjustel pärast päevakorra ülesandeid ja ei näe takistust taotlust milles juhtis tähelepanu lumelükkamise olukorda, kus ühest küljest on kohatasu pole olukorra tõsidus kohale jõudnud, kinnitamist välja. Päevakorrapunkti rahuldada. puudustele. Ettevõtja FIE Mati Kutser valla tulubaas ning ka personali palka siis veendaks inimesi kehtestatud menetletakse järgmisel vallavolikogu Ära kuulanud ettekande, otsustas ja OÜ Kehtna Vesi said Lelle piirkon- pole vähendatud, aga teisest küljest on nõudmistest kinni pidama. Avalikesse istungil. volikogu Lau-Tõnis OÜ-le loa anda. nas selle tööga hakkama. ju enamik lapsi kodus, kus vanemad kohtadesse pannakse ka vastavad teated Eelnevate suviste heakorratööde kannavad kõik kulud. On arutelu koht, välja. 2. Vallavara omandamine (Kehtna- 4. Kinnitus projekti nr RE.3.01.20- kohta oli kirjas märkusi: oksad halvasti kas vähendada tasu või vabastada Indrek Kullam andis teada, et desin- Nadalama kergtee) 0707 „Rapla maakonna spordi- lõigatud, valla maade peal haljastust vanemad kohatasu maksmisest. fi tseerimisvahendeid koos kasutamis- Maakorraldusspetsialist Ene Sulg akadeemia toimimiseks vajaliku vähe, hekid asuvad erakinnistutel. Sel Indrek Kullam andis teada, et 26.03 juhenditega on piisavalt ja neid saab selgitas eelnõu koostamise asjaolusid. taristu väljakujundamine – Kehtna suvel tehakse erakinnistute omanikele on Raplamaa Omavalitsuste Liidu vallast küsida, kuid kaitsevahendeid Eelnõu kohaselt omandab Kehtna vald staadioni renoveerimine“ eesmär- ettekirjutusi, et oksad ei takistaks istungil kavas arutelu ning on tehtud piisavalt ei ole. 175 euro eest Nadalama kergtee L6, kide saavutamise, valmiva objekti liiklust. ettepanek, et Raplamaa vallad käituksid eeldatava funktsionaalsuse ning Kogu vallas on praegu lumelükka- ühtemoodi. Kohatasud on erinevad. Selma Ustav sihtotstarbega 100% transpordimaa, Volikogu sekretär pindalaga 484 m². kestvuse nõude tagamise kohta mise eest vastutav Marko Valgma ja ROL-i istungil püütakse saavutada

Postiasutused Kehtna vallas Eriolukorrast tulenevalt suleti 27.03.2020 enamik kaubandus- Terviseamet hoiatab pindadel toimetavatest postkontoritest, nii ka Järvakandis. alla eriolukorra ajal levivate Jätkuvalt on avatud Järvakandi postipunkt Meie Toidu- kaupade poes aadressil Pargi 1. Postiteenuseid osutatakse PETTUSTE EEST E-N ja P kell 10-15. Toimib ka Tallinna mnt 37 Coop kaupluse Vaatleja pakiautomaat. Viiruste levikuga koos levivad ka hirmud Kehtna Vallavalitsus müüb avalikul kirjalikul Väljaandja: Kehtna Vallavalitsus Lelles on avatud Lelle Raamatukogu ruumides asuv posti- enampakkumisel Eidapere alevikus Tallinna (Pargi 2, Kehtna 79001) ja ärevus. Seda kasutavad ära kelmid, kes punkt raamatukogu lahtiolekuaegadel T 10-17 ja K 12-18. proovivad heausklikele inimestele müüa Kehtnas on Lasteaia 12 Coop kaupluse pakiautomaat. mnt 35a asuva kinnisasja (kinnistusraa- erinevaid teste ja tooteid, mis lubavad matu registriosa nr 5879850, katastritunnus viirust tuvastada või ära hoida. 29203:003:0115, 100% elamumaa, pindalaga Toimetaja Aare Hindremäe, Levinud on petturite kõned, milles 1743 m2). pakutakse Terviseameti või Tervise Arengu e-post [email protected] www.puurvesi.ee Kinnistul asuvad ehitised: ehitisregistri kood Tootja Kredor OÜ Instituudi nimel raha eest koduseid teste viiruse tuvastamiseks. Kinnitame, et kõik 109004972, nimetus kuur, ehitisealune pind Tehniline teostus Nädaline OÜ Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, 86,6 m2 1; ehitisregistri kood 109004973, sellised kõned on libakõned, mida tuleb projekteerimine ning hooldus. Trükk AS Printall. Tiraaž 2800 nimetus kuur nr 2, ehitisealune pind 60 m2 ja ignoreerida. Riigiasutused ei müü kunagi Vee- ja kanalisatsi oonitorustiku rajamine, reoveemahutite, midagi telefoni teel. Ühtlasi tuletame septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veeﬁltrite ehitisregistri kood 220472699, nimetus kaev, Maikuu lehe meelde, et praegu ei ole olemas ühtegi paigaldus ning hooldus. ehitisealune pind 1,4 m2. materjale ootab usaldusväärset kodust testi COVID-19 +372 5569 4310; [email protected] puurvesi Kinnistu müümise alghind on 2500 (kaks tuhat toimetus tuvastamiseks. viissada) eurot. 18. maiks. Proovitakse müüa ka libaravimeid. Üks Pakkumine esitada Kehtna Vallavalitsusele hil- Toimetusel on õigus lugusid levinumaid pakkumisi on imeravim, mis lubab anda viiruse eest paaritunnise jemalt 29.05.2020 kella 12.00-ks. Pakkumine toimetada ja lühendada kaitseefekti, asendades seega maski. Tu- esitada kirjalikult kinnises ümbrikus aadressil letame meelde, et kui pakutakse midagi, Kehtna Vallavalitsus, Pargi tänav 2, Kehtna Valla leht internetis mis tundub liiga hea, et tõsi olla, on suure alevik, Kehtna vald, Rapla maakond 79001. https://kehtna.kovtp.ee/kehtna- tõenäosusega tegemist pettusega. Ümbrikule märkida „Pakkumine Tallinna mnt valla-infoleht-valla-vaatleja Palume jagada hoiatust oma eakate lähe- 35a, Eidapere“. dastega, kes on tihti petturite sihtmärgiks. Enampakkumise korraga on võimalik tutvuda @kehtnavald Kehtna valla veebilehel https://kehtna.kovtp. ee/vallavara-muuk. Valla Vaatleja 3 Koroona kiuste valmib Järvakandis koolimaja

On alanud koroonavii- et vana majaga tuleb ikka üllatu- Ja lõpetuseks… Millega eris- ruse tõttu kehtestatud si ette. Tihti ei ole asjad nii, nagu tub Järvakandi koolihoone mõni vana joonis seda justkui teistest objektidest, mis on teie eriolukorra 5. nädal… ette näeb, ja siis tuleb natuke ﬁ rmal varem töös olnud? Kõige halva, keerulise nuputada… Järvakandi Kooli Margo Padar: Järvakandi ja närvilise kõrval või- puhul tuleb eraldi rõhutada seda, puhul märkasime üsna varakult et n-ö lõpliku projekti puhul väga tugevat kogukonnatunnet. me oma kogukonnast polnud seegi veel „lõplik“, vaid Paljud murelikud kodanikud leida siiski ka rõõmsaid projekteerijal tuli ka ehituse käi- tulid hoone kolmanda korruse ja positiivseid märke. gus projekteerida. Seda siis ikka mahavõtmise ajal uurima, et Üks nendest märkidest selleks, et lõpptulemus veelgi kas nüüd lammutame kogu parem ja selgem saaks! Ühe maja maha? Kogu maja me on renoveerimisel olev toreda üllatuse leidsime uuema maha ei lammutanud ning sa- Järvakandi koolimaja, hoone esimese korruse korido- mas märkasime ka edaspidi millega tehti algust ris. Seal oli n-ö põranda alla kohalikke elanikke, kes oma 2019. aasta sügisel. ehitatud kaugushüppekast, kus igapäevaseid jalutuskäike just (meie luureandmetele tuginedes) koolimaja ümbrusesse sättisid. nõuka-ajal hüpati kaugust. Selle Eks see olegi mõistetav, et kool Oleme kooliperena ja kogukon- võimaluse kaotasime nüüd ära. on oluline kogukonnakeskus nana tundnud huvi ja kindlasti ja läheb kohalikule inimesele ka mõnetist murelikkust, kui- Kuidas võtate selle projekti korda. võrd on eriolukord mõjutanud kokku, kui sisuliselt on jäänud Mida me veel märkasime, oli ehitustöid. veel vaid maja avada ja loo- see, et ka meie ehitajad kujune- Kuidas saada küsimustele detavasti saame 1. septembril sid nagu omamoodi Järvakandi vastused? Eks ikka nii, et rää- rõõmsasti oma uues koolima- kogukonna liikmeteks. Paljud kida asjaosaliste endiga „suud Objektijuht Igor Maalinn, Järvakandi Kooli direktor Aet-Triin Vasnu ja projektijuht ning Ehitus5ECO jas taas õppetööd alustada? ju ka ööbisid siin. Mitmelgi on puhtaks“! juhatuse liige Margo Padar ringkäigul koolimajas. Foto: HEIVI ÄÄRMA Margo Padar: Oleme tulemu- Järvakandiga eriline side – kes Nii saigi 15. aprilliks Ehitu- sega väga rahul. Uus „ülikond“ on siin õppinud, kes varem ela- s5ECO juhatuse liikme ja Järva- või juhet, kelle taga omakorda ülesandega saime kenasti hak- Kuidas iseloomustate koos- näeb hea välja! See on olnud nud jms. Seda asjaolu armastati kandi koolimaja renoveerimise veel koristaja askeldaks. Meile kama! Päris algul olid meil ka tööd erinevate osapoolte põnev teekond ja ehkki me rõhutada ning kindlasti lisas see projektijuhi Margo Padari ning teadaolevalt ükski meie töölis- mõnetised tööjõuprobleemid, vahel? oleme varemgi mitu koolimaja omamoodi lisaväärtust ning töö- objektijuhi Igor Maalinnaga test haigestunud pole ning töö kuna Järvakandist koha pealt Margo Padar: Koostööle renoveerinud, jääb Järvakandi rõõmu. Ka meie objektijuht Igor kokku lepitud üks kena koh- on saanud rahulikult jätkuda. oskustöölisi võtta polnud. Nii jagub ainult kiidusõnu! Oli kindlasti teiste seas meelde. on Raplamaalt pärit, seetõttu tumine, et rääkida olukorrast Meie õnn on olnud ka see, et pärineb meie peamine tööjõud märgata, et olukorda hinnati Järvakandi maja iseloomustab pidas ta Järvakandis toimetamist objektil. Esimene ja ilmselt selleks hetkeks, kui see eriolu- Pärnust ja Tallinnast. realistlikult ning asjatundlikult. uue ja vana koolihoone koos- kuidagi eriti südamelähedaseks. kõige „põletavam“ küsimus on kord kehtestati, olime oma tööde Igor Maalinn: Väga palju aitas eksisteerimine. Seda põhimõ- Juttu kokku võttes lisas seotud koroonaviiruse puhan- ja tegemistega kõvasti plussis, kaasa see, et Järvakandi Kooli Millised on positiivsed nüan- tet püüdsime (ümber)ehituse Margo, et eraldi pluss- ja boo- gust põhjustatud eriolukorraga. lisaks oli enamik materjale ja direktor oli n-ö ise kohal. Lisaks sid, mida tahaksite välja tuua? käigus kogu aeg järgida. Kui nuspunktid saab meie kooli seadmeid juba ära tellitud ning Margo Padar: Positiivne oli olid tal väga selged ootused ja direktor tuli jutuga, et tema kokatädi Reet, kelle maitsvaid Kuivõrd on kehtestatud kohal. Täna oleme õnneks juba see, et oli aega ehitada. Sõna soovid, kuidas tema koolimaja tahab ümmargust akent ühte (kooli)toite ta igatsema jääb! eriolukord koos kõikide pii- olukorras, kus maja on sisuliselt otseses mõttes! Kindlasti tuli peaks pärast renoveerimist välja konkreetsesse kohta, tekitas rangutega mõjutanud tööd valmis! meile „appi“ ka erakordselt soe nägema. See kõik aitas kaasa, et see algul palju küsimusi ja Maja on värske. Lõhnab nagu objektil? ja lumeta talv, mis võimaldas otsused said kiiresti liikuma ja õlakehitust, kuid mida aeg edasi, uus ja näeb imekena välja! Margo Padar: Ehitus päris välitöid läbi viia ka talvekuudel. vajaliku kooskõlastuse. Kui tulla päris alguse juurde seda kindlamaks ja selgemaks Jääme ootama augustikuud, seisma õnneks ei ole jäänud, Hea näitena saan välja tuua, et tagasi, mis oli teie hinnangul sai mõte ümmargusest aknast. kus loodame maja avada, ja küll aga aeglustus mõnevõrra oma 20-aastase staaži juures oli Vana maja renoveerimisel sellel objektil kõige raskem? Täna on see olemas! Ja mis septembrit, kus saame uuesti tempo. Loomulikult järgime ka Margo Padar: Kõige keeru- see esmakordne kogemus, kus tuleb tavaliselt välja igasu- peamine – kes ei tea, siis pole oma uude vanasse koolimajja meie 2+2 reeglit, mis tähendab, lisem oli vastata ootusele, et saime kiviparketti paigaldada guseid (põnevaid) üllatusi. see hoone ainuke omataoline! sisse kolida! et kui keegi nt värvib seina, siis ehitaja säilitab olemasolevad õues jaanuaris-veebruaris. Nii Millega üllatas Järvakandi Ümmargune aken on siis nagu otse tema selja taga ei paigalda puitpõrandad, võttes samal ajal et sellega jääb Järvakandi koge- koolihoone? omamoodi sümbol, mis ühendab Ehitajaid usutles Heivi Äärma järgmine töömees mõnda kaablit maha hoone ühe korruse. Selle mus kindlasti meelde! Margo Padar: Jah, tõsi ta on, vana ja uut. Mis tehtud, mis teoksil Videotunnid Eelmisel aastal sai teenekal sellega tutvusin, jõudis minuni lis endise kunstilise juhi Merike õpetajal ja koduloouurijal Asta arusaam, et segakooril on küll Rego initsiatiivil kohtumine, kus Paestel valmis mahukas raamat, pikk ja huvitav lugu, kuid Jär- olid kohal endised ja praegu- Järvakandi Koolis mis kajastab kohalikku haridus- vakandi kõik kultuuriüritused sed kultuurielu suunajad ning lugu. Järvakandi kooli ajaraamat on üksteisega nii tihedalt seotud vesteldi alevi kultuurielu mine- Alustasin videotundide läbi- teda küsida, siis on vaikus - ta õpilased kohe õiget lahendust „Üksmeel” oli Raplamaa Aasta ning kajastamist väärivad kõik vikust ning selle kirjapanekust. viimist 5. klassi matemaatikas on läinud kusagile oma asju näeksid. Kahjuks pean tun- Tegu 2019 nominent. Asta päl- Järvakandi kultuurielu tahud. Kindlasti tuleks raamatule 26. märtsil Microsoft Teams ajama. nistama, et mul on IT-alased vis Kehtna valla teenetemärgi Niisiis alustasingi andmete ja kasuks, kui sellesse oleks kaa- programmiga. Videotundide eelis on see, et teadmised ja oskused suhteli- nr 24. Valla Vaatleja uuris, kas fotode kogumist kõigest sellest, satud kohalikke inimesi: leides õpilastel on võimalik kuulda selt napid. eakas proua on jäänud loorberi- mis siin aja jooksul on olnud. oma fotokogudest meenutusi või Enne uut tundi saadan õpi- seletusi ja küsida kohe, kui Kokkuvõtteks võin öelda, tele puhkama või on midagi uut Ette öeldes, on rohkesti sünd- ajalehtede-ajakirjade väljalõi- lastele kirjakasti lingi, mille millestki aru ei saa. Pärast et videotund on parem kui ja põnevat käsil. musi ja kordaminekuid mille keid ja oma isiklikke meenutusi kaudu nad videotundi sisene- tundi saadavad nad pildi teh- mitte midagi, kuid ta ei asenda eesotsas on olnud suurepäraseid kirja pannes. vad. Enamasti on nad kohal. tud töödest e-kirjaga. Fotode näost näkku kohtumist ega Mis puutub loorberitesse, pühendunud inimesi, kellest ei Enne eriolukorda oli kohalike Tunniks lülitame mikrofonid põhjal tuleb välja, et õpilane, kohest sekkumist õpilaste ju- siis puhkamiseks pole aega saa mitte kirjutamata jätta. inimestega kokku lepitud kohtu- välja ning see, kes vastab, kes on olnud tunnis, ei saa hendamisel, mida võimaldab planeerinud. Juba enne koo- Arvan, et endised ja praegu- misi, kuid paraku on need edasi avab selle. Alguses me seda mõnikord ikkagi aru, mida tal klassiruumis õpetamine. liajalooraamatu ilmumist sed Järvakandi elanikud, kes on lükkunud. Lõpetuseks ütleksin, ei teinud, kuid siis tuli tundi vaja teha on, kuna pole varem Alles nüüd olen hakanud pöördus minu poole Järva- oma osa andnud siinsesse kul- et raamat tuleb seda sisukam, liiga palju kodude müra kaasa. omandanud üldisi mõisteid: aru saama, mis eelised on õpi- kandi segakoori vanem Einu tuuriellu, väärivad meenutamist mida rohkem tulevased lugejad Sama lugu on kaameratega: ka näiteks parem ja vasak, seetõt- lastega päriselt silmast silma Endrikson, et kas ma kirjutaksin ning saavad endale manada sellesse panustavad. neid saavad õpilased vajadusel tu on tunnis koos lahendatud tundi andes ja kui lihtne see kohaliku segakooriloo. Nii jõu- silme ette pildi aegade jooksul sisse lülitada. On olnud ka ülesannetes palju vigu. tegelikult on. dis minuni segakoori kroonika toimunust. Asta Paeste juhuseid, kus õpilane justkui Puudu on ka vastavatest Aira Jakimenko, aastatest 196 -1993. Kui ma 25. veebruaril oli kultuurihal- oleks tunnis olemas, kuid kui tahvlitest, kuhu kirjutades Järvakandi Kooli õpetaja 4 Valla Vaatleja Koduõppe viis nädalat

Oleme nüüdseks viis nädalat kõike on liiga palju. On väga hea, kui tele ning õpetajatele leidnud lahenduse lastel oleks võimalus üksteist üle hulga jagada oma rõõme ja muresid kollee- viibinud eriolukorras ning infot jagatakse, kuid kui seda on liiga puuduva või mittekvaliteetse interneti aja näha ja rahulikult lihtsalt juttu aja- gidega, pakkuda üksteisele toetust. palju, ei suuda sellest enam olulist infot või arvuti osas. Samuti on iganädalased da, mitte ainult õppetööga tegeleda. See Ja kui tööjutud aetud, on lihtsalt hea lapsi õpetanud distantsilt. eristada. Nii saadangi nüüd edasi vaid videokoosolekud pakkunud meile koo- rõõm ja elevus, mida esimesed tunnid üksteisega rääkida ning tavapärase sõb- Selle ajaga on välja tulnud väga olulise info, et säästa õpetajaid lijuhtidena tuge ning toetust. Kokku on ja üksteise taasnägemine pakkusid, on raliku huumoriga pingeid maandada. kodus õpetamise ja töötami- liigsest „mürast“ e-kirjades. Samas lepitud ühtses töökorralduses kõikides kirjeldamatu. Võib-olla veidi võrreldav Hirmutavale olukorrale ja suurenenud se võlud ja valud. tuleb tunnustada neid asutusi, kes on koolides. 1. septembri ärevusega, aga siiski teisel töökoormusele vaatamata on äärmiselt koduõppe ajaks palju õppetööd toeta- Muret valmistavad need lapsed, kes kujul. tore näha kolleegide silmi säramas ja Meie esimesed hirmud eKooli üle- vaid materjale ja keskkondi loonud. kipuvad ära kaduma. See tähendab, Minul koolijuhina on aga väga nägu naeratamas. Esimesest ehmatusest koormuse osas said kinnitust kohe Loodan, et need jäävad kasutusse ka et on lapsi, kes teevad oma kodutööd hea meel, et saan praegu kõikide on üle saadud ning nüüd peab liikuma esimesel koduõppe päeval. eKooli pärast eriolukorra lõppu. osaliselt või on pärast paarinädalast õpetajatega korraga tihedamini kokku kõik vaid paremuse poole. Olen õpeta- siseneda oli võimatu ning kodutööde Esimene ja teine nädal oli õpetajate pingutust päris loobunud. Tavakooli kui tavaliselt. Kuna meie koolis töötab jatele väga tänulik selle tehtud töö eest üles laadimine ja kättesaamine olid ja õpilaste jaoks tõeline väljakutse. tingimustes oli meil võimalik iga päev palju osalise koormusega õpetajaid, ja soovin neile ikka vastupidavust ning tõsiselt raskendatud. Õnneks on eKooli Segadust ja ebakindlust jagus kõigile. laste tegemistel silma peal hoida, aga kes töötavad ka teistes koolides või eelkõige tervist! meeskond teinud palju selleks, et sar- Kui esimesel nädalal mõni tegevus distantsilt on seda keeruline teha. lasteaedades, on meil ühist aega kogu Samuti olen väga tänulik kõigile nast situatsiooni enam ei juhtuks ning või keskkond ei toiminud nii nagu Meie klassijuhatajad ja sotsiaalpe- õpetajaskonnale kokkusaamiseks üsna lastevanematele, kes on oma lapsi üldiselt toimib keskkond üsna hästi. vaja, tuli leida parim ja sobivaim dagoog on küll väga tublid olnud ja keeruline leida. Eriolukorras oleme aidanud ja innustanud sellel keerulisel Vahel esineb küll üksikuid tõrkeid, kuid koostöövõimalus kõigi jaoks. Ja leitigi, püüdnud suhelda nende õpilaste ja esimesest nädalast alates teinud kogu ajal. Oma igapäevast tööd, pereelu ja nendele leitakse kiirelt lahendus ja töö selline, mis toimib. Kohati juhtus vanematega pidevalt telefoni või video õpetajaskonnaga videokoosolekuid nüüd lisaks ka intensiivset õppimist on saab jätkuda. alguses sedagi, et õpetajad andsid teel, kuid sageli jääb sellest väheks. vastavalt vajadusele, korra või kaks päris keeruline kokku sobitada. Kuid Esimene nädal oli täis kõikvõimalik- liiga mahukaid kodutöid. Praeguseks Motivatsioon on lihtne kaduma. Et nädalas. Seda suurem on rõõm, et te olete koos lastega olnud väga tublid, ke juhendeid ja näpunäiteid erinevatelt on õpetajad leidnud endale ja lastele lapsi toetada ja uuesti järjele saada, oleme saanud kõik õpetajad aidata meie neid aidanud, toetanud ning nendega asutustelt ja organisatsioonidelt - kui- sobivaimad meetodid ning kodutööde oleme kaasanud ka lastekaitsespetsia- ühisesse vestlusesse ning viimastel koos õppinud. Just seda vajavad lapsed das, mida ning milliseid vahendeid, hulk on samuti piisav. Õpetajad on liste, kes samuti kodudega suhtlevad ja koosolekutel on kohal olnud praktiliselt praegu kõige rohkem. keskkondi ja materjale koduõppel loovad ning pakuvad lastele erinevaid lapsi tagasi õppetööle püüavad suunata. kogu õpetajaskond (1-2 puudujat olude Loodan, et kosutav vaheaeg aitab olles kasutada, kuidas toimida üldse õppimisvõimalusi. Üksluise õppimise Loodame, et lapsed leiavad endas selle sunnil). laadida energiat kõigil. kodanikuna eriolukorras. üle ei tohiks küll keegi nuriseda. jõu ja suudavad õppetööle naasta. Videokoosolek annab hea võimaluse Püsige kodus, olge ikka terved ning Saatsin minagi tublisti sissetulevaid Meie kiidu- ja tänusõnad kuuluvad Muredega käsikäes käib ka rõõm. edastada infot kõigile korraga ning küll see päikegi varsti välja tuleb! kirju töötajatele edasi, kuni teisel Katrin Vellestele ja Teele Ojasalule, Meie klassijuhatajad viivad videokõne- samuti küsida õpetajatelt, kuidas neil Riina Tomingas, nädalal vajutasin stopp-nuppu. Seda kes on väga kiiresti tegutsenud ja las- de kaudu läbi ka klassijuhatajatunde, et läinud on. See on suurepärane võimalus Eidapere Kooli direktor Neli nädalat e-õpetamist

Käsil on juba mitmes koduõppe nädal, see olukord edasi kesta ei või. Pean sinna veel kommentaare, tähelepane- et kogu kodus taustal olev müra suhtlemine lastevanematega ning teiste kus õpilastel on reaalselt uus roll – olla leidma viisi, kuidas ka ennast säästa. kuid või tunnustavaid sõnu. kostab ka videotundi. Nüüdseks oleme tugispetsialistide ja ametnikega ning isejuhtiv õppija. See tähendab, et õpila- Õnneks on meie koolis väga toetav Lisaks eelpool nimetatule koostan koolis kindlad videotunni reeglid õppematerjalide otsimine võtab mul sel tuleb kanda vastutust oma õppimise meeskond. Iga kord, kui vajasin abi ise või otsin internetist ja kombineerin kokku leppinud, reeglitest on teavitatud keskmiselt aega 9-11 tundi ööpäevas. eest. Tundub, et oleme saavutanud või juhendamist, olid kolleegid lahkesti mitu erinevat tööd üheks tööleheks. kõiki osapooli ning nendest peetakse Koormus on tavaolukorraga võrreldes mingisuguse kuldse kesktee, kus nii aitamas. Meie kooli direktor on suure- Lapsed on siiani vanemate abiga suut- enamasti kinni. meeletult tõusnud. lapsed kui ka mina oleme leidnud pärane ülemus, kes oli ja on siiani meile nud neid töölehti täita. Olen iga töölehe Positiivne on see, et lapsevanemad ja Neljandast nädalast lisandus minu kõigile sobiva variandi. kõigile telefoni või interneti teel alati juurde lisanud selgituse ja vajadusel ka lapsed julgevad küsimuste ja murede tööülesannete hulka märtsikuust al- Minu jaoks kõige hullem oli esimene kättesaadav. Ta kuulas meie muresid ka saatnud pildi, kuidas antud töölehte korral minu poole pöörduda. Üheskoos guse saanud koolitus, mis toimub koduõppe nädal. Tekkis olukord, kus ja motiveeris meid igati. Direktori arvutiprogrammi abil teha. Siiani on oleme ikka lahenduse leidnud, sest samuti interneti teel ja kestab juunikuu tuli enda jaoks leida parim õpetamise kokkukutsutud veebikoosolekutel kol- lapsed sellega hakkama saanud. meie kõigi ühine eesmärk on anda keskpaigani. Saan olla ka ise õpilase viis ning sobivaim õpetamise vee- leegidega suheldes tõdesin, et neil on Kokkuleppel lastevanematega saa- lastele hea haridus ja luua selleks rollis – isejuhtiv õppija. Nüüd tuleb bikanal. Ega see alguses nii kergelt veel raskem kui minul, sest paljudel dan reedeti neile e-kirjatsi ja ka võimalikult head tingimused. Minule mul endal seda kõike läbi elada, mida läinudki! Kolm esimest päeva möödus kolleegidel on väikesed lapsed, kes eKooli terve järgmise nädala õppimised on palju jõudu andnud lastevanemate õpilased siiani on pidanud tegema. Suur nii, et hommikust hilisööni istusin vajavad samuti ema abi õppimisel. (tunnitööd), et laps ema või isa abiga toetus ja positiivne tagasiside. väljakutse ootab ees! ainult arvuti taga ning püüdsin leida Minu Aspergeri sündroomiga poeg saab neid tegema hakata juba nädala- Esimesel nädalal hakkasime kasuta- Mulle tundub, et olen neljandaks nä- materjale ja internetikanaleid, mis õpib Astangu Kutserehabilitatsiooni- vahetusel või talle sobival ajal, et töö ma Opiq õpikeskkonda, kuid olen seda dalaks leidnud lastele, lastevanematele sobiks kõigile lastele. keskuses ning vajab paljudes asjades saaks õpetajale esitatud õigeaegselt. meelt, et algklassides on oluline see, ja iseendale kõige sobivamad meetodid Teisel päeval tekkis paanika - kas minu abi. Eriolukorra tõttu peab Lapsevanemate tagasiside on olnud et laps kirjutaks oma käega rohkem, ja vahendid, kuidas eriolukorras kaug- sellised hakkavadki mu tööpäevad temagi interneti teel oma juhendajale väga positiivne, sest paljud on öelnud, kui istub arvuti taga ja trükib. Ainult juhtimise teel hakkama saada lastele olema? Ikka arvuti, telefon, märkmik endast ja oma tegevustest teada andma, et niiviisi on neil hea enda ja lapse aega kirjutamise kaudu areneb lapse käekiri teadmiste andmisel nii, et see oleks ja siis jälle otsast peale arvuti, telefon, kuid ta saab sellega hästi hakkama. planeerida. ja kirjutamisoskus ning kirjatehnikat meile kõigile jõukohane. Kaasaegne märkmik. Iga päev tuli suur hulk Oma olukorda kolleegidega, kellel on Olen klassijuhataja neljanda klassi on vaja arendada just algklassides. õppemeetodki soosib nii-öelda üm- juhiseid, kuidas toimida pandeemia väikesed lapsed, võrreldes leian, et mul õpilastele. Nendega viin läbi kaks Arvutioskus on tore ja annab lisaväär- berpööratud klassiruumi, kus vastutus olukorras ning kuidas tõhusalt läbi on siiski lihtsam. korda nädalas veebitunde. Teisipäeviti tuse muuta tunde mitmekülgsemaks, õppimise eest lasub õpilasel. Õpitav viia koduõpet. Iga uue uudise valguses Teise nädala lõpuks hakkasin saa- toimub videosilla vahendusel loodus- kuid see ei tohiks saada veel algklassis materjal omandatakse iseseisvalt ning püüdsin anda endast parima, et lastel vutama tasakaalu kooli- ja kodutööde õpetus ning reedeti eesti keele ja klassi- domineerivaks õppeviisiks. veebitunnis saame keskenduda uute ja nende vanematel oleks kergem vahel. See tähendab, et suutsin planee- juhataja tund. Meie tunni pikkuseks on Eriolukorras olles on minu jaoks teadmiste kinnistamisele ja eluliste iseseisvalt õppida. rida oma aega nii, et jõudsin koolitööde kujunenud 1 tund (60 min). Veebitunnis tööpäeva kõige meeldivam osa töö- seoste loomisele läbi erinevate kogni- Kolmandal päeval tundsin, et olen kõrvalt tegeleda ka koduste majapida- me teeme sissejuhatuse uude teemasse, lehtede koostamine. Nende jaoks tiivsete õppemeetodite. õpetajana ja emana läbi kukkunud mistöödega, mis esimesel nädalal näis arutleme, analüüsime, selgitan lastele, sobiva materjali otsimine või kom- Minu roll õpetajana on modereerida ning oli hetki, kus mõlgutasin mõtteid võimatu missioonina. milliseid tunnitöö vormistusi ma nen- bineerimine meeldib mulle ja on kättesaadavat infot ning suunata õpilasi võtta haigusleht või vahetada ametit. Koostöös lastevanemate ja lastega delt ootan. Klassijuhataja tunnis teeme arendav ning mõnus tegevus. Samas õppima, avastama, uudistama, katseta- Põhjuseid oleks selleks ju piisavalt: selgitasime välja, millist interneti- nädala kokkuvõtteid ja vajadusel sõlmi- on see õpetajatöö kõige ajamahukam ma ning olema loovad. Tagaplaanile niigi haigete silmade ülekoormus, kanalit nad kõige enam eelistavad me uueks nädalaks uusi kokkuleppeid. osa. Tundide ettevalmistamise üks osa ei saa jätta siin aga ka lapsevanema sundasendi tõttu turi ja kael kanged, kasutada. Algklassidega toimib väga Neljandast koduõppe nädalast alustasin on ise kõikide nende ülesannete läbi abistavat ja toetavat rolli, sest nemad on liigsest istumisest selg ja lihased hästi töö vihiku, õpiku ja töövihikuga. videosilla vahendusel ka eesti keele tegemine aja peale. Seejärel arvestan, praegusel hetkel õpetajate käepikendus valulikud, vaimsest pingeseisundit Oma valmis töödest teevad nad pildi ja individuaaltunni läbiviimist. Esimene et lapsed teevad seda kauem, siis kodudes, et lapsi suunata nii olulisel rääkimata. Leidsin endas siiski jõudu saadavad selle minule e-kirjaga. Mina tund läks üle ootuste hästi ja õpilane vähendan või lihtsustan tunnitööde teel teadmiste poole. kiusatusele vastu panna, sest ei saa ju parandan laste tööd ühe joonistamise oli koostööaldis. hulka vastavalt laste võimetele. Tun- sellisel hetkel meeskonda alt vedada. programmi abil, saadan parandatud Alguses võis videotund olla üsna dide ettevalmistamine, videotundide Krista Mustonen, Neljandaks päevaks oli selge, et nii tööd lastele tagasi, vajadusel lisades häiriv, sest ei osatud arvestada sellega, läbiviimine, laste tööde parandamine, Eidapere Kooli õpetaja Valla Vaatleja 5 Kodusõpe lapsevanema pilgu läbi Kuidas koduõppega kohanenud oled Eesti Vabariigi valitsus otsus- ning õppetükke muudkui lisandus. tas saata nakkusohu tõttu kõik Tegelikkus oli see, et õppimine haridusasutused distantsõppele. kodus kestis kauem kui tavapärane ning millised on Nende hulgas suleti 16. märtsist koolipäev koolis. Mõnda ülesan- ka Eidapere Kool. Meie koju jäi desse kinni kiiludes olid alati aga Sinu kogemused? kaks koolilast: Erki õpib neljandas olemas abivalmid õpetajad. Lapsed ja Enri viiendas klassis. Ette oli olid teadlikud, et neil on õpetajad teada, et tulevad videotunnid, mis telefonikõne kaugusel, et neid Koduõpe on olnud hea tõestus iseendale, et olen võivad lastel aja suhtes ühtida, õpetada ja juhendada, kuid siiski suuteline iseseisvalt õppima. Samas, kui millestki seetõttu pidime ka meie selleks pöörduti esimesena minu poole, aru ei saa, on päris halvasti. Jah, meil on võimalus leidma eraldi võimalused. Tundes sest ma olin lastele kõige lähemal õpetajalt küsida, aga selleks tuleks aru saada, oma lapsi ja nende kohusetunnet ja kättesaadav. millest täpselt aru ei saa. Kui kõik tundub korraga õppetöö suhtes, võtsime asja ra- Poistele meeldis vägagi kodus keeruline ja arusaamatu, siis on imelik õpetajale hulikult ja arvasime, et mis siis õppida, sest kodus on kindlasti ra- ka helistada ja väga segaseid küsimusi esitada. ikka, õpime kodus ja küll saame hulikum, vaiksem ning puuduvad Esimestel nädalatel oli peaaegu iga päev hakkama. segajad. Eriti oodati videotunde korraks hetk, kus enam mitte millestki aru Probleemid algasid aga sellega, õpetajatega. Tore on kõrvalt näha, ei saanud. Õnneks läks see alati mööda, aga et esimesel hommikul, kui soovi- kui hoolega nad oma töid, ka tunde natukeseks ajaks oli tuju ikkagi rikutud. Pärast sime koduseid ülesandeid teada, planeerivad ja ette valmistavad. esimest kahte nädalat läks asi paremaks, ilmselt ei avanenud eKool. Serveritega Nüüd, kus õppetöö on juba harjusin lihtsalt ära. ei saanud ühendust, ei olnud või- viis nädalat koduseinte vahel Praegu tundub mulle, et sellisel õppimisel malik kodutöid vaadata, teha toimunud, tundub see aeg meile pole eriti tulemusi. Ma ei õpi selleks, et midagi ega ka ära saata. Kergendust tõi endalegi ootamatult kiiresti möö- teada saada ja materjale omandada, vaid selleks, teadmine, et õnneks pole nii ainult dunud. Siiras rõõm on tõdeda, et et hakata järgmise aine ülesandeid tegema. Kõik meie kodus. Edaspidi olime targe- märkamatult on elurütm meie koju päevad on erineva pikkusega, sõltuvalt sellest, kui mad, katsusime õppetöö eelmisel tagasi saabunud ja elukorraldus palju õppida antakse ning kui kiiresti ülesanded päeval välja printida, juhuks kui paika loksunud. tehtud saan. Seepärast üritangi kõik kiiresti ära jälle ühendus puudub. Esimestel Tagantjärele võin öelda, et see teha ega keskendu asjade selgeks õppimisele. nädalatel oli hetki, kus tundsime on väsitav, kuid omal moel huvitav Näiteks selle asemel, et mõni valem pähe õppida, jõuetust. Polnud aega ei süüa ega kogemus meile kõigile, et ühes on see mul kogu aeg ees ja ma isegi ei ürita seda juua, puudus enda jaoks oluline paadis püsida ja edasi sõuda nii meelde jätta, aga peaksin. privaataeg. Meie elurütm oli pea tuules ja tormis kui ka päikeses ja Tahaks kooli, sest seal saaks kohe abi küsida, 4. klassi õpilane Erki eesti keelt õppimas. Foto: EILI TEEARU peale pööratud, kõik oli pilla-palla äikeses. kui millestki aru ei saa, ja seal on sõbrad. Liisa Aasaväli, Eidapere Kool, 9. klass

Kaugõppe võlu ja valu Esimesel nädalal tekkis kohe kaks probleemi. Esiteks ei töötanud eKool hommikuti nii nagu Viis nädalat kodus õppimist on selja- ülesanded eKooli ja õhtul kella kasutada erinevaid võimalusi kodus teel. Kui keegi abi palus, vastasin vaja ning kodutöid sai tegema hakata alles õhtu- taha jäänud ja oodatud vaheaeg käes. viieks peaks õpilane suutma need õppimiseks. Juhtus ka nii, et õpilaste kõnedele ja kirjadele. Vaheldust poole. Aga siis hakkas tööde esitamise kellaaeg Ilmselt oodatud nii õpetajatele kui ka täita ja saatma õpetajale. Õpilased koormus mõnel päeval läks väga pakkusid Matetalgud. Meie töö sujus väga lähedale jõudma. Teiseks oli keeruline õpilastele ja lapsevanematele. Aeg on erinevad ja tundub, et ka koolid suureks. Igal nädalal pidasime üsna hästi. Lapsed olid tublid ja informatsiooni leida. Näiteks soovisid mõned mõelda sellele, kuidas on läinud. korraldavad kodus õppimist veidi õpetajatega veebikoosolekud, kus antud tööd said õigeks ajaks tehtud. õpetajad, et ma esitaksin oma kodutöö nende Vaatan viimastele nädalatele nii erinevalt. murekohad lahti rääkisime. Teise Lisandusid videotunnid, mida pärast e-posti aadressile, mida ma aga kuskilt leida ei lapsevanema kui ka õpetaja pilguga. Tütrele sobib selline õppekor- nädala lõpuks olid töörütm ja kõige vaheaega tuleb kindlasti juurde. osanud. Koos minuga teevad koolitööd raldus. Õppimine läheb rahulikult toimivamad viisid õppetööks paika Väiksemad õpilased vajavad õp- Suheldes oma klassikaaslastega, olen nendelt kodus 7. klassis õppiv tütar ja 8. ja tööde tegemiseks on piisavalt loksunud. pimisel juhendamist. Suurem roll kuulnud, et neil on õppimisega raskusi. Minul klassis õppiv poeg. Olen 1. ja 2. aega. Poeg väitis, et tema käiks Oluliseks töövahendiks sai arvuti. ja koormus on nüüd paratamatult on olnud ka mõnes aines probleeme (näiteks liitklassi õpetaja ja oma vahvate pigem koolis. Esimene nädal kulus Väiksematel pole arvuti kasutamise vanematel. Mina tahan tänada lap- füüsikas ja vene keeles), aga mul on hea võimalus koolijütsidega koostöös pean mina harjumiseks ja õppimine kulges oskus õppetööks veel väga suur. sevanemaid, kellega koostöö on oma vanematelt abi küsida ja siis saan ikka kodustes tingimustes kooliaasta veidi närviliselt. Mida nädal edasi, Sellepärast oli oluline teada, millega sujunud suurepäraselt. Loodan, et ülesannetega hakkama. lõpetama. seda sujuvamaks ning ladusamaks nad toime tulevad. Meie jätkasime läheme tulemuslikult koos lõpuni. Praegu olen ma koduõppega päris rahul, sest Kui õppetöö hakkas toimuma õppimine on läinud. algul tööd töövihiku ja õpikuga. Teh- Tänan teid väga! see on rahulikum. Kui ma õppimisest ära väsin, kodus, leppisime kokku üldised Uue olukorraga oli vaja kohaneda tud tööst saatsid õpilased õpetajale saan ise valida oma vaba aja ja puhata. Kodus ol- reeglid, mille järgi me tööd kor- kõigil. Esimene nädal tõi nii elevust pildi. Kuna lapsi on vähe, oli tagasi- Evelin Kokk, les hakkab natukene igav ka, aga sellega saab ära raldame. Õpetaja paneb hommikul kui ka veidi segadust. Prooviti sidet lihtne anda telefoni või e-kirja Eidapere Kooli õpetaja harjuda. Huvitav on see, et muidu toimusid meil videotunnid kehalises kasvatuses, aga siis nädala pärast hakkasid veel mõned õpetajad videotunde Huvitegevus kodukontorist tegema. Nüüd toimuvad meil videotunnid paljudes õppeainetes: kehalises kasvatuses, keemias, Praegu on erakordne aeg, kus Märtsikuus osalesime küpseta- või mugul mulda. Teises etapis tuleb võib pildistada ka iganädalaste eesti keeles, kirjanduses ja matemaatikas. COVID-19 eriolukorra tõttu on kõik mistalgutel. Pereliikmete kaasabil hoolitseda taimekese eest ja jälgida vahedega. Kellel energiat vähem, Vahel on juhtunud, et õpin terve päeva, sest õppeasutused oma uksed sulgenud tuli valmistada sünnipäevakook, tema kasvamist ning pildistada tai- piisab, kui korra kuus samast kohast kõik õpetajad on otsustanud hästi palju õppimist ja kolinud ümber virtuaalmaailma, tort või mõni muu pagaritoode, me erinevas kasvufaasis. Kolmandas pilti teeb ja meie Facebooki grupi anda ühele ja samale päevale. Teisel päeval saan et läbi videosilla õpetada lapsi, mis oleks pühendatud 4H Pär- etapis saab nautida oma töövilju, lehele postitab. Eesmärk on märgata ma kõik oma õppimised tehtud 30 minutiga. Minu telefoni teel nõustada vanemaid ja numaa piirkonna 25-aastaseks lillede õiteilu või maitsetaimede aastaaegade vaheldumist, looduse jaoks on keeruline ka see, et meil on nii palju teha oma igapäevast tööd kodust saamisele. Fotod oma küpsetistest ja söödavate taimede toiduks tege- tärkamist, loodusnähtustest tingitud erinevaid internetigruppe. Igas õppeaines on oma lahkumata. Niisamuti toimetavad ka koos retseptidega saatsime Noor- misena. Eesmärk on anda lastele muutumist ühe ja sama koha peal grupp. Mõnikord on raske aru saada, kuhu gruppi huvijuhid, olles õpilaste ja kolleegi- teühing Eesti 4H peakontorisse praktilise tegevuse kaudu rohkem teatud intervalli tagant. parasjagu minema pead, kuid siiani olen vajalikud dega ühenduses interneti teel. Kui ja 4H Pärnumaa piirkonnajuhile. teadlikkust taimede kasvatamise ja Tahan kiita kõige usinamat ja kohad ikka üles leidnud. esmapilgul tundub, et huvitegevus Ettevõtmise eesmärk oli tugevdada hoolitsemise kohta ning kogu seda kohusetundlikumat õpilasesinduse Õnneks ei ole ma sõpradega täielikult ühendust on peatatud, siis tegelikult käib see laste ja lastevanemate ühistegevust protsessi jäädvustada pildistamise ning 4H Eidapere Edukad klubi kaotanud ning me räägime nendega mõnikord vaikselt interneti teel edasi. Me koh- küpsetiste tegemise näol ning ühtlasi ja filmimise abil. liiget, kes on 8. klassi õpilane Ras- interneti kaudu. Kui võrrelda koduõpet tavalise tume õpilasesindusega ja 4H klubi omandada uusi koogiküpsetamise Kevade alguse ja looduse imelise mus Lind. Ta on osalenud kõikides koolis käimisega, siis mulle on nad meeldivuse liikmetega veebivahendusel. Meil oskusi. Lõpptulemusena koostatakse muutumisega andsin lastele veel väljakutsetes ja andnud oma panuse, poolest päris võrdsed. Kodus on rahulikum ja on Facebookis 4H Eidapere Edukad nendest retseptidest ja piltidest 4H ühe lihtsa ülesande – pildistada oma et meie saaksime olla oma tegevuse- mõnusam olla, aga samas väga igav. Koolis on kinnine grupp ja samas kuulume retseptiraamat. koduaknast vaadet õue. Leida tuleb ga nähtaval. Rasmus on auga välja kindlasti põnevam, aga seal on jälle palju rohkem ka Eesti 4H Pärnumaa piirkonna Aprillis toimus Noorteühing Eesti sobiv rakurss, et ühe kindla koha teeninud oma tiitli õpilasesinduse ja piiranguid kui kodus. Tarkuse omandamise poo- Facebooki gruppi ning suhtleme 4H üleskutsel potipõllunduse kam- pealt pildistada sama vaadet üle ka 4H klubi presidendina. lest on siiski koolis käimine kindlasti kasulikum interneti teel kõikide Eestimaa 4H paania. Esimeses etapis tuli leida nädala. Seda ülesannet tuleb täita Krista Mustonen, Eidapere Kooli huvijuht ja parem. klubidega. meelepärane taim ning panna seeme kuni õppeaasta lõpuni. Kellel soovi, Sten Bender, Eidapere Kool, 9. klass 6 Valla Vaatleja Kehtna mõis Arheoloogilised uurin- 27. septembril 1874. aastal gifassaadile lisati talveaiana gud ja maastiku ise- sai Kehtna uueks omanikuks kasutatud keskrisaliit. Mõisa- maanõunik Otto Hermann von hoone sisekujundus on alluta- loom lubavad arvata, Lilienfeld (1840-1910). Enne tud ajaloolistele eeskujudele. et Kehtnas on põldu teda oli mõis pidevalt haamri Väärikast tammepuust trepiga haritud aastatuhan- alla minemise ohus. Otto Her- vestibüülist pääseb meelelist mann von Lilienfeldi ajal mõisa ning vabamat ornamendirõõmu deid ja Kehtnat tuleb majanduslik olukord paranes. eksponeerivatesse teise korruse lugeda maakonna 1880. aastatel laskis mõisahärra ruumidesse. Äärmiselt meister- vanimate asustusalade härrastemaja põhjalikult ümber likult on teostatud siseuksed hulka. ehitada moodsas neorenessansi ning stukkdekoor. stiilis – II korruse aknad muu- 18. sajandile iseloomulikus Kehtna nime on mainitud esma- deti ümarkaarakendeks, lisati laadis kujundatud saalis on kordselt 1470. aastal – Kechtel. räästabalustraad. Sellel perioo- uste kohal idüllilised stseenid Kehtna mõisa tekkimise täpne dil tehti maaparandustöid, mu- laulvate, tantsivate ja hullavate aeg on lahtine. Säilinud on do- retseti põllumajandustehnikat, putodega. Lae friisil rõhutavad ehitati uusi kõrvalhooneid ning selle kontrastiks vaoshoitust kument, mis koostatud Kehtna Sepikoda, veel 1930-ndail aastail oli käibel Sepamäe või Sepikoja mäe nimetus. Ilmselt 19. sajandi lõ- mõisas 1. mail 1485. Selle hakati aretama friisi tõugu lüp- ja pinget ovaalikujulistesse sikarja. Tolleaegses Eestimaa raamidesse suletud muusikat pul kujundati ümber dekoratiivvaremeteks, mis meenutasid kabelit. Siit ka koha nimetus Kabelimägi. dokumendiga jagab Arndt Wie- Sõjasuvel 1941 maeti Kabelimäele hukkunud Punaarmee võitlejad. Varemed lammutati 1950-ndate tinghoff oma venna nõusolekul kubermangus oli Kehtna mõis sümboliseerivad fi guurid. Kogu algul seoses KEEP koolile uue peahoone ehitamisega. Võitlejate säilmed maeti ümber Kehtna mõisa- esimene, kus 9. oktoobril 1903 kompositsioon kordub akende talle kuuluvad valdused kahe pargi idaserva. Praegu asub samal kohal Kehtna Kutsehariduskeskuse peahoone. Foto: Internet poja vahel. Poeg Arndt saab alustati karjakontrolli. vahele paigutatud peeglites. Järvakandi mõisa ning From- Alates 18. sajandi lõpust Selle ballisaali kõrvale jäävad hold Kehtna (Hof Kechenell) ja on Kehtna mõis olnud Rapla nn ampiirsaal, jahituba, aiatuba. Ohekatku (Odenkolk) mõisad. kihelkonna suuremate mõisate Akendest avanevad vaated 20. Mõis on sajandite vältel hulgas nii adramaade kui ka sajandi algul Georg Kuphaldti vahetanud palju omanikke, hingede arvu poolest. 1881. poolt kujundatud juugendparki. kelle täpne arvgi on teadmata. aasta rahvaloenduse ajal elas 1910. a valiti Hellmuth von 10. märtsil 1777 sõlmitakse Kehtna mõisas 1223 inimest Lilienfeld Rapla kiriku eest- tollase omaniku assessor Hans (627 meest ja 596 naist). Keava seisjaks. Ludvig von Bocki ja leitnant mõisas elas samal ajal 469 22. aprillil 1920. aastal Adam Friedrich von Vieting- hinge. võõrandati mõis Maaseadu- hoffi vahel mõisate vahetuse 1905. aasta ühel ööl 12. ja se kohaselt riigile. Selleks leping, mille järgi H. L. von 19. detsembri vahel süütasid ajaks olid võlad kasvanud üle Bock saab Paeküla mõisa, A. F. ülestõusnud talupojad mõisa 140 000 rubla suuruseks ja von Vietinghoff Kehtna mõisa peahoone. Mõisnikud olid sel ületasid ligikaudu 50% võr- omanikuks. ajal Tallinna pakku läinud. 23. ra mõisa väärtuse, mistõttu Kahekordne härrastema- aprillil 1906 kinkis 66-aastane omanik võõrandatud vara eest ja valmis 1784-1790 Lihula Otto von Lilienfeld mõisa, mille mingit tasu ei saanud. Ta asus müürseppmeistri Johann David südames seisis põlenud härras- elama Tallinna Toompeale Pikk Heina käe all. Samal ajal kaeva- temaja ja mida koormas enam jalg 11 majja, sai kaasa võtta ti ka kaks tiiki. kui 87 000-rublane võlg, oma isikliku vara (mille hulka kuulus A. F. von Vietinghoffi surma pojale Hellmuth Karl Rudolf ka mööbel) ja uue majapidamise järel 1800. aastal saab mõisa von Lilienfeldile (1874-1930). loomiseks neli head lüpsilehma. omanikuks tema poeg From- Erinevalt isast oli poeg rohkem Kui mitmed endised omanikud hold Heinrich von Vietinghoff . tarbija ja elunautija kui mõisa- palusid riigilt oma kunagisi majanduse arendaja. Tema ajal valdusi tagasi rendile, et jätkata Viimase surmaga 1822. aastal Mõisa härrastemaja. Esialgselt kahekorruseline hoone, mille kivikehand võib pärineda ajavahemikust lõpebki Vietinghoffi de valit- aastatel 1906-1910 mõisahoone alustatud maaparandustöid või 1790-1795. 1905. a põlemise järel taastati barokse siluetiga kõrge murdkelpkatusega hoonena. 1925. semisperiood Kehtna mõisas. taastati. Härrastemaja algne tõukarjakasvatust, muretses H. a-st kodumajanduskooli peahoone nimetusega “Koidula”. Keskmine hoone, “Varjula”, oli 1934. a ehita- Järgneva poole sajandi jooksul madal ballusterrinnatisega von Lilienfeld mahajäänud su- tud kodumajanduskooli õpilaste ühiselamuks. Samal kohal asus mõisaaegne jääkelder, mis ühiselamu on Kehtna Benckendorffide kelpkatus asendati vormika pelusvannide pärast. Viimased ehitamise eel lammutati. Esiplaanil “Priimula”. Kahekordne 1926/27. a ehitatud puumaja, kus olid kooli suguvõsa valduses. mansardkatusega, esifassaadile ta ka sai. õpperuumid ja korterid. Lammutatud 1980-ndate aastate keskel. Foto: Anne Ummalase erakogu lisati sammasportikus, par- Heik Past

Valitsejamaja, mis oli kodumajanduskooli ajal „Kivila“. Seal asusid õppeköök, leivaahi ja laboratoorium. Kasvuhoone, ilmselt 19. sajandi lõpul kujundati välisilme ümber pseudogooti stiilis. Lammutati 1963- 1964 seoses lasteaia ehitamisega. Foto: Arnold Puki kogu Teisel korrusel asusid õpetajate eluruumid. Foto: Anne Ummalase erakogu Valla Vaatleja 7 Kohalik tööandja hoiab palgal mõistva suhtumisega Eidaperes tegutseva kohale meelitavad ka puhke- liimpuidutööstuse keskuse koka Aive Treve road. Hoone korstna otsas olev juht Andres Aasaväli kurepesa on kui hea märk on töötajate meelest pulmade pidamiseks. Neidki üks muhe mees, pakub korraldatakse majas aastas juba kolm-neli. Tingimused on kindlat tööd, on mõist- sellised, et kõik saab toimuda liku suhtumisega ja kohapeal, alates registreerimi- töötasu sõltub igaühe sest kuni majutuseni. enda tahtest tööd teha. Aasaväli unistab ka, et jääks rohkem aega tegeleda oma Üle 20 aasta tegutseva puidu- hobidega – käia Türil orkest- tööstuse kõrval hoiab Aasaväli ris mängimas ja 15-liikmelise käigus maapoodi ja rajas ka sõpruskonnaga kirikupaadiga Lokuta Puhkekeskuse ning kõi- sõitmas. „See viib töörutiinist ke seda mitte ainult raha pärast. välja ja seda on vanuse lisan- Eidaperes asuvasse liimpui- dudes aina rohkem vaja,“ teatas dutööstusesse sisse astudes töö Aasaväli. masinate taga ei peatu. „Töö Türi orkestris mängib ta koos peab täna tehtud saama. Pres- poegadega. „Puhume orkestris sime siin liimpuitkilpe, see on pasunaid, tütar on veel orkestri täppistöö, ei saa kohe pooleli Trakmets OÜ liimpuidutehases tehakse allhanketöid väiksematele mööblitootjatele. Fotod: AARE HINDREMÄE jaoks väike, ta käib muusi- jätta,“ hõiskas Egle üle masina kakoolis. Abikaasa Kersti on meile hea taustajõud,“ sõnas ta. müra. ses. Jooksikuid pole, mitmed on Väikese pausi ajal lisas, et Orkestriga on käidud mitmetel pikaajalised, kuid häid töötajaid laulu- ja tantsupidudel kuni nende tehtud kilpidest valmivad on ikka juurde vaja. Kel tahe näiteks trepiastmed, köögimöö- Tallinna suure peoni välja. tööd teha, võtku ühendust, välja 15-kohalise kirikupaadiga sõi- bel, tegelikult kõik asjad, mida õpetame kohapeal,“ lausus ta. annab puidust teha. „Suurem osa dab mees juba kümnendat aastat „Kohe võtaks tööle ka poodi ja tänavu jahitakse Soomes toodangust läheb mööbliettevõt- müüja. Hea oleks, kui leiaks jatele, kuid oma kätetööd näeme toimuvalt maailma suurimalt kogukonnast, kuid liiklus on sõudevõistluselt sõudmisnõus- ka mitmetes ehituspoodides,“ siin ka töölkäimiseks enam- teatas ta. taja tiitlit. „See auväärt tiitel vähem sobilik,“ lisas Aasaväli. antakse neile, kes läbivad võist- Liimpuidutööstuse juht And- See tähendab nüüdseks vaid res Aasaväli on Egle sõnutsi luse 60-kilomeetrise distantsi bussiühendust, sest Pärnu rong kümme korda ehk kokku 600 mõistva suhtumisega mees. enam ei sõida. „Käisin vahepeal ka teises kohas km. Andres Aasaväli tegutseb Eestist oleme meie esimesed, tööl, kuid tulin siia kodukanti soovist olla inimestele vajalik. tagasi. Siin tean, et tööd on kogu teisi Eesti võistkondi oleme „Ainult raha pärast ma seda näinud osalemas üksikutel aeg ja töötasu sõltub minu enda ei tee, tahan, et minu kliendid töötahtest,“ täpsustas ta. aastatel. See on suur võistlus, oleksid rahul. Suuri sõnu ma alguses osales lausa üle 700 Üle kolme kuu ettevõttes teha ei oska ja asjadest ette ka töötav Marjana kinnitas, et Eida- paatkonna, nüüd vähem,“ tut- väga rääkida ei taha,“ lausus vustas Aasaväli, kelle õlul on peres küll muhedamat tööandjat tagasihoidliku jutuga mees. ei leia. „Viskab nalja ja mõistab sõudeseltskonna kooshoidmine Vestluse käigus selgus, et ja juhtimine. „Teeme trenne nalja, kuid kõige tähtsam, et Aasaväli on Lokuta kandist pä- saan tööl käia täpselt nii nagu läbi aasta, käime sõudmas ka rit, sündis 1968. aasta oktoobri Trakmets OÜ väike ja tubli töökollektiiv: Andres Aasaväli, Urve Palm, Milvo Kaal, Marjana Jelinkina, teistes kohtades. Eestis oleme minu päevaplaan väikese lapse Elvis Ostasnikov ja Egle Ostasnikova. lõpus praeguses puhkekeskuse vallutanud Võrtsjärve, käinud kõrvalt võimaldab ja nädalava- majas. Sellest mehel ka soov hetused on ka vabad,“ sõnas ta. tööd on palju,“ kinnitas Aasa- tegema ja uut väljundit leid- ehitatud juurde ka telgialune. Kihnus ja show-korras isegi pärast EPA-s metsanduse eriala Türi tehisjärve peal. Sügiseti „Ka töötasu on mõistlik, õpin lõpetamist 1993. aastal tulla väli. „Puitu ostame Venemaa ja ma tühjana seisnud hoonele. „Alustasime kontsert-õh- veel. Kui muutun vilunumaks, Soome saeveskitest. Jääkidest „Omal ajal töötas minu vanaisa tusöökidega kolm-neli aastat osaleme Emajõe Maratonil,“ tagasi kodukanti tegutsema. loetles Aasaväli. küll hakkan ka rohkem saama,“ Vanaisa pärandas talle Kõrbjala teeme puitbriketti, selleks on siinses võitööstuses, siis oli siin tagasi, tundub, et on päris hästi uskus ta. spetsiaalne masin. Briketti kolhoosikontor ja algusaastatel käivitunud. Rahvast käib kauge- Ettevõtjana tunnistab Aasa- metsa. väli, et ootab enda kõrvale Puidutöötlemise ametit õp- „Hakkasin majandama oma teeme nii oma tarbeks kui ka isegi minu liimpuidutsehh. Ka malt, Raplast, Türilt, Vändrast, piv Urve lausus naiste juttu natuke müügiks,“ märkis ta. saun ja pood on selles majas Tallinnast ja Räpinastki. Nii on mõtlejat inimest, kes võtaks vanaisalt tagasi saadud metsa. temalt koormust ära. Lastele kuulates, et temagi soov on Tegin saeveski, sellest arenes Teise ettevõtte Maarohi OÜ aastaid olnud,“ tutvustas ta maja suust suhu reklaamiga tekkinud puidutööstuses tööle hakata. lõi Aasaväli 2007. aastal, kui väärikat ajalugu. Siingi tundub ringkond inimesi, kes lausa oo- ta oma ettevõtlusvormi väga välja liimpuidutööstus Trak- peale ei suru. Meeldib, et nad Masinate taga töötavad mehed mets OÜ,“ lausus ta. „Teeme oli vajadus jätkata kogukonnas Aasaväljale tagantjärele, et ju tavad, mis meil jälle tulemas,“ pole nõus oma tööd jutuajami- poe pidamist. Aastaid praeguses oli mõte õige, sest puhkekeskuse kõneles Aasaväli mõnusalt käivad puhkekeskuse tegemistes tellimustöid väiksematele abiks, ei rohkemat. „Vanim poeg seks katkestama. „Praegu on mööbliettevõtjatele. Müüme Lokuta Puhkekeskuse hoones loomise mõte sai rahatoetust muheledes. Tuntumad esinejad, meil kiire tööaeg, sest mitmed kauplust pidanud poodnik tah- ka PRIA-lt. „Kuidagi ta nii on kes on käinud mitu korda, on Sander on juba Tallinnas, areneb liimpuitu, millest nemad teevad oma valitud programmeerimise on haiged, kuid tellimused tooteid. Meie kogused on küll tis kauplust sulgeda. Aasaväli läinud jah, kuid olen väga rahul, Andrus Vaarik, Margus Tabor, vajavad täitmist,“ selgitas Egle. otsustas poepidamist jätkata. et vana maja sai uue hingamise,“ Marko Matvere. alal ja mängib ka mitmes an- väiksemad, aga selle eest oleme samblis. Noorem poeg Sten õpib Tööstusesse saabunud Andres paindlikumad, teeme liimpuitu „Tundub, et tegin õige otsuse. sõnas Aasaväli. „Tundub, et neilegi on meel- Aasaväli vahetab töötajatega Ega see poepidamine maa- Naljatledes lisas ta, et alguses dinud tulla, sest siinne väike gümnaasiumis, tal on organisee- selles mõõdus, mida klient rimis- ja algatusvõimet, kuid mõned kiired repliigid ja jutu- tahab,“ selgitas ta. piirkonnas just kerge ole, sest mõtles teha hoonesse endale saal loob teistsuguse õhkkonna,“ ajamiseks läheme üsna müra- maaelu pole enam see, mis ta koos sõpradega vanadekodu, ütles Aasaväli. Õhtusöögile eks näis. Ja tütar Mia-Marthal Tänavu 20-aastaseks saav on veel mitmeid aastaid koolis rikkast puidutööstusest vaik- puidutööstus on jäänud silma oli vanasti, aga siiani ostjaid aga nüüd on see siiski väljaren- mahub saali nii 80-90 inimest, sesse Lokuta Puhkekeskusesse. jagub,“ rääkis ta. timiseks peolistele, suvepäeva- suvistel aegadel telgiüritustele käia,“ lausus ta mõtlikumal kindla kvaliteediga. „Meil on toonil. „Kokku on meid tööl nii kümne jah välja kujunenud oma telli- Poepidamisega alustamine listele ja koolitusteks. Suvisteks rohkemgi. Ta lisas, et Lokutale ringis, neist seitse puidutööstu- misringkond. Tellimusi jagub, andis ka tõuke asuda korda rohkema rahvaga üritusteks on ei tulda ainult esineja pärast, Silvi Lukjanov 8 Valla Vaatleja KÜLADE LUGU „Kui ma hakkan laulemaie…“ ehk lood Kehtna valla kõlakodadest ja laululavadest I osa

Külaplatsid on läbi aegade olnud kogukondade koosolemise kohad. Külaplatside traditsioonilised rajatised on tulease, lipumast, kiik ja kõlakoda e külalava. Paikkondlikust eripärast tulenevalt on kõlakodasid nimetatud erinevalt, kuid funktsioonilt on neil kõigil üks eesmärk – koht, kus võimalik tantsida ning astmeline trepp laulukooride jaoks. Sageli on neil ka seinaosa ning katus. Ehitusmaterja- liks on kasutatud põhiliselt puitu ja erinevat kivimaterjali. Tänases ja järgmises lehes võtame lähema vaatluse alla Kehtna valla asulate kõlakojad. Artikkel on valminud koostöös paljude heade inimestega, kes aitasid materjalide ja fotode leidmisel. Tantsujuht Tiivi Lepik on öelnud: “Ka maal peab saama ilu luua ja sellest rõõmu tunda.” Laululavad on need ilusad paigad, kus seda teha. Kaerepere laululava ja tribüün Külaplatsi väljaarendamise esimeses etapis ehitati katusealune. Laululava asus Valtu Põhikooli ja Kaerepere Foto: AARE HINDREMÄE vana staadioni vahelisel alal. Seda laululava on ehitatud, täiendatud, remonditud ja reno- veeritud viiel korral. Esimene lava ehitati Valtu kolhoosi 1. laulupäevaks. Pidu peeti 20. juunil 1971. aastal. 1979. aastal lammutati Valtu-Nurme külaplats vana laululava ja ehitati uus koos väljakuga spordivõistlusteks ja platsiga kontsertide kuulajatele. 1983/84 ehitati uus tribüün, Valtu-Nurme külarahvas tundis vajadust varjualuse järele vihmastel kus oli kasutatud telliseid. 1988. aasta suvel suvedel lageda taeva all küla sündmusi tähistades. Seetõttu peeti koos valmis uus asfaltkattega väljak ja kena reno- pikalt plaani ja tehti ettevalmistusi. Ühiselt käidi vaatamas teisi külaplatse, veeritud laululava, mille projekteeris Tõnis joonistati kavandeid, valiti asukohta ja materjale, kirjutati projekte ning Kurisoo. Need esinemispaigad oli ehitanud peeti talguid. Nii valmiski Valtu-Nurme külaplats Ene ja Kalvi Juvaneni lahkel loal Mardi talu maatükile kogukonna algatusel ja ühisel panusel Valtu kolhoosi ehitusosakond. Valtu kodukandipäev 1989. Väikesed jooksjad on stardi ootel, kolhoosi esimehe kahes etapis. Tenno Teetsi pilk on pööratud Eesti lipule. Foto: Helgi Sussi erakogu 2004. aastal alustati Kaerepere Spordi- Esimeses etapis ehitati suurem varjualune ja teises etapis mänguväljaku klubi algatusel ja fondide rahalisel toetusel atraktsioonid, grillikoda, välikäimla ning soetati mööbel. Külaplats avati laululava rekonstrueerimist, mis sai valmis 7. augustil 2012 Nukuteatri etendusega „Naksitrallid“. Hinnanguliselt oli aastal 2005. Aastate vältel on Kaerepere siis külaplatsile kogunenud üle 200 suurema ja väiksema osalise lähemalt laululaval mänginud kohalikud bändid ja ka ja kaugemalt. kuulsad külalised. Lava alal toimusid Valtu Külaplats on külarahvale siiani hoitud ja armastatud koht ning on igati karikavõistlused võrkpallis. See oli vajalik kaasa aidanud kogukonna ühtsustundele ja juba kaua enne külaplatsi ja sobiv paik kohaliku kooli erinevateks algatatud traditsioonide püsimisele. Külaplatsi avapäeval toimunud teat- sündmusteks, ka koolipere pildistamisteks. rietendusest sai aga alguse uus traditsioon, mis on toonud juba kaheksal Laululaval toimus 1992. aasta 16. juunil järjestikusel augustikuu päeval hulga rahvast Valtu-Nurme külaplatsile Rapla rajooni memme-taadi suvepeo suur teatrietendust vaatama ja piknikku pidama. kontsert. Esinemispaigaks oli see lauluväljak Külaplatsi ehitamiseks taotleti toetust MTÜ Arendusselts Koduaseme Rapla ja hiljem Kehtna majandkonna män- kaudu LEADER-i programmist. Esimeses etapis ehitati küla koda-katu- gudel esinejatele. Platsil toimusid kodukan- sealune, mida LEADER toetas 18 769 euroga. Sellele lisandus taotleja dipäevad, rahvakultuuripäevad, Kaiu ja Valtu omaosalus, mida oli võimalik täita oma töö ja ehitusmaterjalidega. Teise kolhoosi ühised suvepeod. Viimane suurem LEADER-i projektiga ehitati külaplatsile lipumast, grillikoda ja laste sündmus, mil laululava kasutust leidis, oli mänguala erinevate kiikede ja karusselliga. Külarahvas rõõmustab siiani, 2012. aasta suvel, kui tähistati Kaerepere et see töö koos ette võeti ja et Valtu-Nurme külas kasvavaid lapsi ja noori esmamainimise 600. aastapäeva. 2017. aastal seovad kodukohaga ka kaunid mälestused, mis on sündinud just nende laululava lammutati ja praegu asub sellel oma küla külaplatsil. kohal Kaerepere rula- ja mänguväljak. Nii nägid Valtu laululava ja tribüün välja aastal 2012. Foto: AARE HINDREMÄE

Kumma kiigeplats Kumma küla eestseisuse ja külavanem Valter Laurimaa külaplatsil tehtud hooldus- ja remonditöid. Hoonete initsiatiivil alustati 1987. aastal kiigeplatsil katusealuse sindlikatused vahetati välja laudkatuse vastu, publiku ja kõlakoja ehitamist. Projekteerija oli kolhoosi projekt- jaoks paigaldati uued pingid ja lauad. grupp eesotsas Tõnis Kurisooga. Katusealuse ehitusel Selles populaarses peopaigas on toimunud küla tegutses Taivo Kodu brigaad, kõlakoja ja tualeti ehitusel kokkutulekud, ajaloopäev, rahvamuusikute esinemised. Arne Terasmaa brigaad. Ehitus oli kooskõlastatud Valtu Aastakümneid on Kumma platsil peetud jaanipäevapi- kolhoosi juhatusega ja kindlustatud majandi rahastusega. dusid ja võrkpallivõistlusi. 1988. aasta augustis toimus kiigeplatsil Kumma küla I Kiigeplatsil on üritusi korraldanud nii õpilased kui kokkutulek umbes 400 osavõtjaga. Aastate jooksul on ka pensionärid. On tegutsetud koostöös Valtu Seltsima- jaga. On peetud juubelipidusid. Meeldejäävad on olnud ansambli Miki tantsuõhtud ja näiteringi etendused. Lähiajal ootab külaplatsi ees suurem uuenduskuur. Kumma kiigeplatsi kõlakoda. Foto: AARE HINDREMÄE Kodukandi elanikud peavad seda peopaika armsaks. Valla Vaatleja 9 Keava suveaed ja kõlakoda

1930. aastal tegutses Keava raudtee- jaama juures selts ”Keava Seltskond- lik Ühing”, mille eestvõttel koguti hulga raha kõlakoja ehituseks. Raha koguti pidudel einelauas omavalmis- tatud saiakeste, küpsiste jms müügist. Samuti organiseeriti loteriide abil raha kõlakoja ehituseks. Puhaskasu oli kokku 15 000-16 000 senti. Umbes 1938. aastal ehitati vallalt renditud maale valmis suuremõõtme- line „kõlakoda”, milles olid ka ruumid isetegevuslastele. Kõlakoja ette ehitati suur puust trepi ja pinkidega tant- supõrand. Suveaeda oli ka ehitatud einelaud ja kogu suveaeda ümbritses lippaed. Kuna suveaed ehitati juba varem rajatud spordiplatsi kõrvale, oli see rahva seas väga populaarne koht. Seal peeti rajoonide laulupäevi, spordipäevi ja orkestriga tantsuõhtuid. Keava suveaed eelmise sajandi 30-ndatel. Vastuseta jääb küsimus, kas tegemist Keava suveaia uus kõlakoda avati 2005. aastal. Foto: SEILY SÕGEL-RAID Rahvast tuli lähemalt ja kaugemalt. on seltsi ”Keava Seltskondlik Ühing” 10. aastapäeva üritusega. Foto: EFA.683.0.195575 Aga ajahammas tegi oma töö, kõla- koda ja tantsupõrand lagunesid ning Projekt. Projekteerimisel võeti aluseks lus oli 23 000 krooni. Vald maksis kinni Keava uus kõlakoda koos tantsupõran- suur töö ära tehti, tuleb tänutundega lõpuks kõik see kaunidus lammutati. vana kõlakoda, mida vähendati 1/3 ka projekteerimise 16 000 krooni 2003. daga. Laval tantsis kohalik tantsurühm meenutada Vaike Kõppot ja tänada Praegune kõlakoda koos tant- võrra. MTÜ Keava Haridus- ja Kultuu- aasta lõpul ja kulude katteks eraldas ja etenduse andsid lapsed, kes Krista selleaegset külavanemat Peeter Kaske supõrandaga ehitati Benu Ehituse riselts taotles ja sai PRIA-lt laululava veel lisaks 15 000 krooni. Oleski juures parajasti laagris olid. ning kultuuriseltsi esimeest Kaie poolt 2005. aastal. Projekteeris Valtu ehitamiseks 114 000 krooni. Valla osa- 22. juunil 2005 avati pidulikult Et see kõik jälle uuesti teoks sai ja Kensap-Kukke.

Ohekatku Külakoda 2020. Foto: AARE HINDREMÄE Eidapere Kassi-Võllimäe laululava

1992. aasta sügisel tekkis Mati Miche- ja -plaate, katusekatteks eterniit. Ehitu- lisel mõte rajada Kassi-Võllimäele koht seks korraldati ka talgud, kus osalesid külaürituste läbiviimiseks. Teostamisega ehitusega sina peal olevad mehed, mitte läks kiireks, sest juba järgmisel aastal külaelanikud – Elko ja Remeti töömehed. plaaniti Kassi-Võllimäel korraldada Paneelide veol oli abiks Rein Ferenets esimesed Eidapere päevad. Mati pöör- suure veoautoga. Lava ette ehitati dus läbirääkimisteks tuttavate kohalike betoonplaatidest tantsuplats. ettevõtjate Kalle Toometi (Remet AS) ja Laululava avati 1993. aastal esimestel Lembit Soomeri poole (Lokuta ettevõtete Eidapere päevadel ja on leidnud aktiiv- liidu juhatuse esimees). Mehed leidsid, set kasutamist tänaseni. Suurematest et mõttel on jumet ja olid nõus õla alla üritustest on seal korraldatud peale panema. Eidapere päevade veel memme-taadi Kalle Toomet tegi projekti ja võttis pidusid, Raplamaa noorkotkaste laagreid, suure osa ehitamisest oma hoole alla. Põrgupõhja retke üritusi, loomulikult jaa- Ohekatku Külaküünist Külakojani Materjalid andsid Lokuta ettevõtete liit ja nipäevi, naisekärutamise karikavõistlusi, Remet AS. Kasutati puitu, betoonblokke spordivõistlusi ja palju muud. „Ohekatku külade piirkonnas sünnivad head ideed tollane vallavalitsus ehitise esimest eskiisjoonist, sest koosloomes ehk siis, kui inimesed on koos ja tegutse- see oli liiga küüni moodi, ning projekteerijal lasti uus vad,” märkis Kaire Soomets, kui palusin tal meenutada eskiis teha. Külakoja ehituslugu. Algne idee oli ehitada Ohekatku Külaküüni ehitustööd algasid 2010. aasta kevadel ja mõisahoone vundamendile lihtne katusealune e Küla- ühistegemise rõõmu pakkusid vabatahtliku töö päevad. küün, kus kogukonnal ürituste ajal tuule ja vihma eest Projektirahastuse kohustusliku 10%-lise omaosaluse varjul olla. Kui ehitis valmis hakkas saama, lepiti kokku, sai täita vabatahtliku tööga. See tähendas, et 2010. aasta et nimeks saab Külakoda, sest rajatis täitis ka külamaja suvel kogu Ohekatku piirkonna külade rahvas ehitas. funktsiooni. Soomets tõdeb kokkuvõtvalt: „Need tohutud vaba- Külaküüni ehituse mõte pandi idanema 2009. aastal. tahtliku töö tunnid, mis tulid teha, liitsid ühistegevuse Sooviti küünilaadset ehitist, kus suure katuse alla suur tulemusena inimesi senisest veelgi tõhusamalt üheks hulk rahvast mahuks. Selle vajaduse tingis asjaolu, et kogukonnaks. Õhtutigi, kui ametlik talgutöö läbi, oli mitmed suvepeod olid möödunud vihmasajus, mille näha inimesi mõisapargis toimetamas ja tööjupikesi vastu külarahvas ajutisi varikatuseid ehitas. Sagedane lõpetamas. Samuti käidi uudistamas ka ehitustöid. püstitamine-lammutamine muutus aga tülikaks ja nii Ehitajad tõdesid, et sedasorti olukorraga, kus „omani- sündis otsus rajada midagi püsivamat. kujärelevalve“ oli kümnete inimeste poolt esindatud ja Ehituseks taotleti raha LEADER-i programmist. Tollel pidevalt kohal, puutusid nad esimest korda kokku. Igal hetkel veel ei teatud, mida LEADER-ist raha saamine esmaspäeval tööle tulles jagus ehitajatel imestamist, tähendab – see tõi kaasa palju bürokraatlikku asjaajamist sest nädalavahetusega oli ehitusplatsi ümbrus justkui ja ajakulu. Ehitamise rõõm sai ehitusloa taotlemise, geo- nõiaväel jälle ilusamaks muutunud.” deetiliste alusmõõtmiste, omanikujärelevalve ja muude Külakoda avati 2010. aasta suvel. Seal on peetud selliste küsimustega tegelemisel üsna kõvasti pärsitud. palju erinevaid sündmusi, sealhulgas perekondlikke Küla tahtis lihtsat lahendust, kuid avaliku rahaga kaasnev tähtpäevi, vabaõhuetendusi, 2014. aasta valla taidlejate kohustus pidada kinni ehitusseadusest ja erinevatest kevadpidu, 2014 valla künnipäev. Toetus LEADER-i 1993. aastal avatud Eidapere laululava leiab aktiivset kasutust. Foto: AARE HINDREMÄE regulatsioonidest muutis projektijuhtimise ja ehitustöö programmist oli kokku 412 822 krooni, ehitas R. Shup üsna rõõmuvaeseks. Kaire Soometsa sõnul ei kinnitanud OÜ ja projekteeris Indrek Karotamm. Aare Hindremäe (Järgneb) ühe vallaelaniku kohta 17,3

10 Valla Vaatleja Iga teine valla elanik loeb raamatukogu raamatuid

Kehtna valla raamatu- lisandus kogudesse kokku üle pigem telefonitsi või e-kirjade kogud on praeguses 300 uue teaviku, neist suurem teel. Enim infopäringuid tegid osa on ilukirjandus. raamatukogule Kehtna lugejad, eriolukorras olnud Kokku on Kehtna valla raa järgnesid Valtu ja Järvakandi. avatud ja jäävad ava- matukogudes üle 95 000 tea Väiksemate maakohtade lugejad tuks ka edaspidi. Küll viku, see teeb ühe vallaelaniku olid infopäringute suhtes veel alates 16. märtsist kohta 17,3 lugemisvara. Enim tagasihoidlikud. eritingimustel ja vaid raamatuid on suuremates kogu Valtu raamatukoguhoidja kojulaenutusteks, selle des Kehtnas ja Järvakandis, Signe Mürkhain sõnas, et sel- järgnevad Valtu ja Eidapere gitamist ja seletamist, kuidas vajadust on mõistnud ning alla kümne tuhande teaviku RIKSWEBist raamatut leida, nii töötajad kui ka on Lelle, Ingliste ja Keava kuidas toimub tellimine ja kät- lugejad. kogudes. tesaamine, on praegu tavalisest Raamatukogudesse on tellitud rohkem. „Isegi kui helistatakse Olulisim on, et iga soovija on üle kümne ajalehe ja 35 ajakirja õhtusel ajal, juhendan seni, kuni saanud lugemist, sest lugejaid kogusummas üle 8300 euro. vaja. Saan ju aru, et kõigile on Kehtna valla raamatukogu- Praeguses olukorras neid küll on see koroonaolukord uus ja des 31. märtsi seisuga 3561. lugemissaalides lugeda ei saa, harjumatu,“ lausus Mürkhain. Arvestades, et 1. aprilli seisuga on võimalik ainult kojulaenutus. Ka Tiina Vaher kinnitas, et on vallas 5492 elanikku, võtab Perioodikat loetakse kõige roh- kuigi praegustes oludes on raa- rohkem kui iga teine vallaelanik kem Eidapere kandis, järgnevad matu teekond lugejani ja tagasi raamatukogust raamatuid. See Valtu, Keava, Kehtna, Lelle, raamatukoguhoidja jaoks töö- teadmine teeb meile rõõmu ja Ka eriolukorras saab Kehtna raamatukogudest raamatuid võtta ja kui kohapeal tekib suhtlemisvajadus, Ingliste ja Järvakandi. mahukam, on see kõigi tervise kohustab olema kättesaadavad hoiavad lugeja Kersti Tehu ja raamatukoguhoidja Tiina Vaher selleks sobilikku distantsi. Foto: SILVI LUKJANOV Raamatukogudes oleva kir- hoidmise seisukohalt ainuõige. ka praegusel keerulisemal ajal. jandusega saab tutvuda https:// „Palju rohkem on helistamist Raamatukoguhoidja Tiina Eriolukord raamatukogudes raplamaa.webriks.ee/. Ka siin ning individuaalset lähenemist Vaher kinnitas, et vaatamata Eidapere Ingliste Järvakandi Keava Kehtna Lelle Valtu Kokku oleme oma lugejate suhtes pi- lugejale. Palju on meili teel jä- eriolukorrale käib raamatukogus Uued lugejad 1 1 7 2 7 1 3 22 gem mõistvad. Üle kolmekümne relepärimistele vastamist. Pidev elu edasi. „Endiselt tellime Kokku lugejaid 483 267 972 216 668 378 577 3561 aasta raamatukogus töötanud selgitustöö käib nii suuliselt kui uusi raamatuid ja varustame Rita Merekivi teab, et on nii ka kirjalikult,“ ütles ta. Külastusi 189 52 246 84 314 181 375 1441 lugejaid igakülgse lugemisva- lugejaid, kes hoiavad end kursis Kuid praeguse eriolukorra raga. Lugejad on väga mõistvad Laenutusi 530 64 492 244 623 236 428 2617 pidevalt ilmuva kirjandusega, jätkudes on teretulnud saata oma ja kontaktivaba laenutamine Laenutusi 2,8 1,2 2 2,9 1,98 1,3 1,1 1,8 kui ka neid, kes soovivad, et raa- raamatusoov raamatukogusse toimib hästi,“ kinnitas ta. külastuse matukogutöötaja neile midagi ette. Nii saame teile raamatud Raamatukoguhoidja Mariina kohta head soovitaks. „Raamatu saab valmis seada ning lepime kokku Madisson lisas, et raamatuko- Uued raamatud 42 11 82 17 100 17 38 307 iga lugeda sooviv inimene. Me kättesaamise aja ja koha. Selli- guteenus on tagatud ka piiratud märtsis ei eelda, et kõik raamatusõbrad selt käitudes hoiame praeguses tingimustel. „Oleme lugejate Neist 31 9 65 12 73 16 30 236 saavad arvutile ja andmebaa- eriolukorras ennast ja hooli- soove arvestades paindlikud, ilukirjandus sidele ligi või et kõik peaksid me ka raamatukogutöötajast. leidlikud ja ohutusnõudeid täites Kokku 11724 7476 22240 6422 22967 8283 16066 95178 oskama sealt endale meelepärast Kuidas asjad maikuus edasi soovime säilitada iseenda ja raamatuid kirjandust otsida,“ kinnitas ta. liiguvad, see selgub jooksvalt. raamatukogu kasutajate tervist,“ Infopäringute arvu suure- Kui riigis avatakse koolid tööks Andmed seisuga 15.03-15.04.2020. RIKS andmebaas lausus ta. Nii toimitakse kõigis nemine näitab meile, et val- väikestes gruppides, saab tulla valla raamatukogudes. uue lugeja, enim, seitse, Keht- Suurimad laenajad on Kehtna tukogude piirkonna lugejad. larahvas mõistab eriolukorra ka raamatukogudesse väikestes Koroonaviiruse levikuga soe- nas ja Järvakandis, vähemalt ja Valtu kandi lugejad, järg- Paljusid huvitab jätkuvalt just eripära aina paremini. Varem gruppides nii, et saame tagada tud piirangute ajal on leidnud üks uus lugeja on tulnud juurde nevad Järvakandi, Eidapere, uus kirjandus, teatakse küsida tuldi kohapeale, aga nüüd uu- kahemeetrise vahe reeglit. tee raamatukogudesse üle 20 igasse valla raamatukogusse. Lelle, Keava ja Ingliste raama- vastilmunud raamatuid. Märtsis ritakse raamatute kohta ette Silvi Lukjanov Lugema meelitab jätkuvalt ilukirjandus

Uurides statistikast Kehtna valla luge- soovitakse rohkem kergemat ajaviitelu- vajalikud raamatud,“ loetles ta. Need hain õpetas telefoni teel nii ID-kaardiga jate lugemiseelistusi perioodil 15.03- gemist, eriti populaarsed on põnevikud on küllaltki ajamahukad tööd, mille digiallkirjastama kui ka RIKSWEBi Eriolukorra aja 15.04, nähtub, et olgu olukord eriline ja kriminullid. jaoks pidevalt lugejaid teenindades kaudu teavikuid reserveerima ja on raamatute TOP või tavaline, kes lugeda armastab, see Kõikide raamatukogude peale pääse- tihtipeale vajalikul määral aega ei kipu seda teinud rohkem kui üks kord. loeb, ja seda, mida lugema on harjunud. sid autorite pingeritta Jane Austen, Jaan jääma. Kel kodus arvuti kasutamise võima- A. Ruben "Öönaine valguses ja Laenutustest nähtub, et praegu loetakse Kross, Susan Malley, Leelo Tungal, Kehtna raamatukoguhoidja Tiina lust pole, saab ametlikke teadaandeid varjus" lihtsalt rohkem. Enamik lugejaid Jean-Luc Bannalec, Tiina Tamman, Vaher lisas, et ka raamatu teekond luge- lugeda ja hädavajalikke toiminguid M. Kalam “Minu Aasia” eelistavad jätkuvalt ilukirjandust, Jorn Lier Horst, Andrus Kivirähk, Artur jani ja tagasi on praegustes tingimustes teha raamatukogu avatud interneti- U. Kullerkupp "Unistades õnnest" sealhulgas kriminaalromaane ja mä- I. Erich, Eduard Vilde. raamatukoguhoidja jaoks töömahukam. punkti arvutites. V. Sten "Täna öösel sa sured" lestusi, põnevus- ja armastusromaane. „Muidu rääkisime lugejaga üle leti, Samas püüab raamatukogu täita T. Tamman, „Vana armastuskiri“ Lastekirjandusest loetakse seda, mida Mida teeb raamatukogu aga nüüd täpsustame raamatute kohta iga lugeja raamatusoovi ka praegu- V. Sten „Vaga vesi“ õpetajad lugema suunavad. hoidja eriolukorras erilist? telefonitsi või kirja teel ning see kõik ses eriolukorras ja selleks viiakse N. Star "Õed - üks, kaks, kolm" Eidapere raamatukoguhoidja Anne võtab rohkem aega. Ka raamatute teavikuid ka kodudesse. Üle antakse S. Presnal „Inimene on inimesele Idvand täpsustas, et tema lugejad Selline küsimus on võinud tekkida lugeja arvelt maha võtmine võtab need kontaktivabalt, jättes raamatud hunt“ eelistavad eelkõige uusi teoseid, luge- paljudel, eriti olukorras, kus oleme rohkem aega. Raamatute nii-öelda postkasti või mõnda muusse varem M. Levy „Kus sa oled?“ jate käes on ka peaaegu kõik viimase vähendanud kontakttunde lugejatele. karantiinis olek ja siis veel kord enne kokku lepitud kohta. M. C. Beaton "Agatha Raisin ja raamatupakiga saabunud raamatud. Kehtna valla raamatukogude töötajad riiulisse panemist üle kontrollimine,“ Aidata on tulnud ka koduõppel lusikatäis mürki" „Meie kandis on populaarsed ajaloo- lausuvad kui ühest suust, et eriolukorra selgitas ta. lapsi. Ingliste raamatukoguhoidja Pille M. Puzo „Ristiisa“ ja reisiraamatud, aga huvi jätkub ka viie nädala jooksul on olnud aega tege- Keava välisteeninduspunktis teenin- Matt sõnas, et tema on lapsevanemate E. Veem „Leskede klubi“ teiste teemade vastu. Eriti tahan välja leda sisulise tööga ja nii on tööpäevad dava raamatukoguhoidja Evelin Saare palvel printinud õppematerjale/töölehti K. Kahu “Minu Liibüa” tuua V. Giljarovski raamatu „ Moskva olnud vaat et pikemadki. sõnutsi on ka palju rohkem päringutele erinevate teemade õppimiseks ja õpe- M. Jõepera "Minu Šotimaa" ja moskvalased”. Raamat räägib 19. Lelle raamatukoguhoidja Mariina vastamisi. „Tihtilugu lugeja ei tea ise tamiseks. V. Giljarovski „Moskva ja moskva- sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Madisson nentis, et sisuline töö on ka, mis raamatut ta tahab, siis pean Nii võtab raamatukoguhoidja töö lased” moskvalaste elust. Kõige huvitavamad kui kodus kappide ja panipaikade olema loominguline ja selline raama- praeguses eriolukorras omajagu aega. K. Kuhn „Org”I peatükid on saunadest ja trahteritest, korrastus, mille võtad ette, kui aega tupaki kokkupanemine nõuab eeltööd Seda tehakse aga rõõmuga ja ollakse D. Owens „Kus laulavad langustid” pagaritest ja juuksuritest. Raamat on ka on, ja siis teed kella vaatamata. „Nii ning eelnevate laenutustega tutvumist,“ tänulikud, et kogukonnas on mõistvad A. Pulver „Kuidas kultuuritegelased teksti toetavalt illustreeritud,“ sõnas ta. saab praeguses eriolukorras parandada, lausus ta. lugejad. lahkuvad” Lelle raamatukoguhoidja Mariina kiletada teavikuid, vaadata kriitilise Lisaks on rohkem ka juhendamist. E. Tõnisson "Eesti muinaslinnad" Madisson nentis, et nende kandis pilguga üle kogud ja eemaldada mitte- Valtu raamatukoguhoidja Signe Mürk- Silvi Lukjanov Sündmused ja teated Valla Vaatleja 11 Kultuuri suvekool „Esivanemate jälgedes“ 14.-20. juuni + 28. juuni – 5. juuli + 2.-8. august 2020, kokku 3 vahetust alates 5. klassist tuli ta Valtu kooli, meie klassi. Pärast Valtu kooli lõpetamist õppis ta Tallinna Polütehnikumis ja TPI-s, hiljem Moskva See aasta on eriline ja seoses Brasil ja capoeira õpetajad, Torn - infotehnoloog; Krista Kinematograafi a Instituudis. eriolukorraga on meil ka lisaks on laagris ka meiepoolsed Olesk - erinevad teatritegevu- Toomas Massov oli tuntud fi lmi mees. Ta variant B: juunikuu laager lastega tegelevad kasvatajad- sed, käelised loovtegevused, oli operaator paljudele mängu- ja dokumen- 14.-20. juuni võib vajadusel tegevusjuhid. Ülejäänud kaks improvisatsioonid; Ene Laur taalfi lmidele. Menukad on "Karge meri", toimuda 19.-26. juuli või 9.-15. laagrivahetust (14.-20. juuni ja - väetaimede asjatundja ja loo- "Ideaalmaastik", "Nipernaadi" ja paljud august. 2.-8. august) on tavavahetused dustoodete huviline; Laura teised linateosed. "Kodukotus" on fi lmilugu sarnaselt varasemate laagrite- Olesk - tantsuõpetaja, laagrikas- meie kodumajandist. Kutsume kõiki huvili- ga, mida sisustavad erinevad vataja ja noorsootöö spetsialist; Toomas oli loomeinimene, ideederohke si mõnusalt aega nautima tegevusjuhid, nagu oleme seda Rait Kütt – muinasaegade - vaistuga, lisaks hea huumorimeelega. Oli ju Raplamaale, Kõnnumaa loo- teinud juba 8 eelnevat aastat. maiade kultuuri uurija; Toomas tema see, kelle algatusel said nii mõnedki meie dusesse, Keava raba õhustikku, Pakume tegevusi vastavalt Tõnisson - eestlaste pärimusloo klassi vahvad asjad teoks. Tarsi talu maadele. Suvekool vanuselistele iseärasustele eri- ja metsavendluse asjatundja, Vaevalt, et meie klassikaaslased ja nende toimub telklaagrina kolmes nevates vanusegruppides. puutöö; Alo Arro ja Arvo lähedased oleksid omaalgatuslikus korras vahetuses (erinevad tegevuspro- Haaratud on pärimusmuusika Sailev - kultuuriseltsi Ginga saanud ristitud ja leeritatud, tänu Toomase grammid). Vajadusel saab telgi valdkond, etendamiskunstid, Brasil capoeira õpetajad; Ivar mõttesähvatusele sai see aga teoks. ka pererahvalt. Ühes vahetuses tants, mängud ja loovliikumine, Olesk - noorsootöö spetsialist, Toomase tahe oli teha kõike väga sügavuti ja kuni 45 osalejat ja tegevusju- käelised loovtegevused, seik- erinevad tegevused; Kairi Bau- In memorian hästi, sageli enda nägemuse järgi. Kui me seda ei hid-kasvatajad + laagrijuht ja luskasvatus ja meeskonnatöö, mer - kokk ja rahvustoitude teinud või ei suutnud teha, oli ta kriitiline ja julges kokk. looduses toimetulek - rännakud asjatundja; Katrin Kirsipuu ja seda ka välja öelda. Kahjuks enam pole Toomast Pakume koduse ja perekeskse ja orienteerumine. Juturingides Helle Kruus - kunstihuvilised TOOMAS MASSOV tulemas meie järgmisele klassikokkutulekule, õhustikuga harivat suvepuhkust, areneb jutuvestmisoskus, millel ja keraamikud, Mart Piiri- 7.05.1951 – 17.04.2020 kuid siis me läheme kõik koos tema juurde, tema kus laps-noor tunneks end ko- põhineb suulise pärimuse edasi mees - muusik ja teatrihuviline; hauaplatsile. Puhka rahus, Toomas! dusemalt kui suuremaarvulistes kandumine. Illar Olesk - Tarsi peremees, Toomas sündis 7. mail 1951. aastal Põrsaku laagrites. Arvame, et osalejate Tegevusjuhtidena on meie puutöömeister ja loodusemees, külas, kooliteed alustas Keava algkoolis ja Valtu kooli 1966. a lõpetajad vanusevahe ei sega, pigem partnerid (täpsed tegijad 2020 Rapla Gümnaasiumi noored. soodustab pärimuskultuuri selguvad hiljem, sõltub nii raha- Võimalusel kaasame noorte- viljelemist. On ju läbi aegade listest kui ka õpetajate ajalistest tantsude õpetajaid. Loodame pärimustraditsioonid olnud võimalustest): Arno Kalbus kaasata veel Urmas Laansoo, elavad ja edasiviivad just koos - trummide õpitoad; Margus loodusemehe ja taimetarga. elavates peredes-kogukondades, Kalam - kristallide ja aasia Rahast: ainukeseks töö- ja elukohaks. kus liikmeid hällist kõrge eani. kultuuri asjatundja; Eli Sukles Osavõtumaks 90 eurot sisal- Kuni 1971. aastani õpetas Jaan rohkem Me väärtustame kogukonna- ja - meeskonnatöö ja mängujuht; dab toitlustust a´ 60.- + korral- kui täiskohaga matemaatikat kahes koolis, peretraditsioone. Markko Sunni - pärimus- duskulusid a` 30.-. Loodame, et NPK-s ja Kehtna sovhoostehnikumis (vii- muusik ja pillimeister; Maili abivajajad saavad taas toetust mane asutati 1966. aastal). Aastast 1971 Laagrite programmist: Metssalu - pärimusmuusik, kohalikult omavalitsuselt. Soo- kuni aastani 2000 oli ta Kehtna tehnikumi 28. juuni - 5. juuli laager on etenduskunstide viljeleja; Rag- vitame igal juhul teha avalduse õppeosakonna juhataja, jätkates samal ajal spetsialiseerunud lõimumisele nar Toompuu - pärimusmuusik vallavalitsusele. ka õpetajatööd. Brasiilia pärimuskultuuriga, ja helilooja, impronäitleja; Jüri 1989. aastal omistati Jaanile teenelise laager on sportliku kallaku- Metssalu - eestlaste pärimusloo INFO: Krista Olesk - Tarsi õpetaja aunimetus. ga capoeira võitlustantsu ja ning lätete ja looduse seoste as- talu perenaine, tel 521 5990, Jaan Murd oli mees, kes jäi meelde eeskätt muusika õppega vahelduvalt jatundja; Iti-Jantra Metsamaa [email protected], kodulk: web. oma täpsuse, põhjalikkuse ja analüüsivõime- muude laste tegevustega. - seikluskoolitaja ja meeskon- zone.ee/tarsi ga. Sellega teenis ta ära nii õpilaste, kollee- Laager on nii täiskasvanutele nategevused; Ragne Veensalu Osalemise soovi korral edasta gide kui ka teiste temaga kokku puutunud kui ka lastele, osaliselt lastele - näitleja ja kooliteatri õpetaja; oma kontakt, et saame saata inimeste austuse ja lugupidamise. Ta võttis eraldi programmid. Laagrit Moonika Tammel - taimetark hiljem vastava vahetuse info ja aktiivselt osa ka vabariikliku matemaatika- viivad läbi kultuuriselts Ginga ja looduse energiad-lõhnad; Ly programmi. õpetajate ainekomisjoni tööst, olles seal uute konstruktiivsete ideede eestvedajaks ja ka oma koolis katsetajaks. Jaan oli väärikas, tark ja nõudlik õpetaja, Kiri Valtu pensionäride kuid samas ka heatahtlik ja hea huumori- In memoriam soonega. klubi rahvale Jaan oli ka laia silmaringiga ja mitmekülg- sete huvidega inimene. Ta huvitus spordist, Meil on oma seltsimajas alati näitlejate poolt meile kirjutatud JAAN MURD numismaatikast ja mälumängust. Kuna insti- mõnus ja kodune olla. Kodu- meeldivaid tervitustekste. tuudi ajal kuulus ta selle võrkpallikoondisse, Katkes päeva hele pide, 12.01.1939 – 19.03.2020 jälgis ta võrkpalli käekäiku erilise huviga. lätte klubi on iga kuu peolaua Lemmiklaulja Georg Otsa mure, rõõmu habras side. taga koos olnud. Oleme käinud 100. sünniaastapäeva puhul toi- Kuni viimase ajani võttis ta osa ka valla Jäid tehtud ja Jaan Murd sündis Järvamaal Ollepas. Pärast mälumängu turniirist. ekskursioonidel, külastanud mus meil telefonimäng. Osale- tegemata tööd, kohaliku 7-klassilise kooli lõpetamist asus näitusi, mõisaid, koduaedu... jaid oli 18. Mängus oli vaja ette Jaan oli hea ja toetav isa oma neljale nii palju hellust ta õppima Türi keskkooli, mille eduka lapsele ning põnev ja naljakas vanaisa oma Aga nüüd on Eestimaal ko- loetud sõnade järgi ära tunda andnud pihud. lõpetamise järel jätkas õpinguid tolleaegses roona! “Ärge kunagi laske oma laul ja autorid ning ka laulda. kaheksale lapselapsele. Kadus kodu hoidev hing, Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Seal Tunneme kaasa tema abikaasale Enele ja selgroogu murda ja pea püsti!” Kõigile aitäh osalemast! Kiitus sulgus nähtamatu ring... omandas Jaan matemaatikaõpetaja kutse. Nii kirjutas seltsimaja külaliste- teile, Lemmi, Malle, Elle, Meta, nende suurele perele. 1962. aasta suunamiskomisjon saatis ta Mälestame teenekat inimest. raamatusse noor näitleja Taavi Evi, Aili ja Valve! Teie saite Rapla rajooni õpetajaks. Kuna Kehtna NPK Tõnisson. rohkem punkte. Võitjad selles Mälestame unustamatut vajas just matemaatikaõpetajat, saabuski Pisut meie klubi tegemistest mängus olid aga Greta ja Ene. Kehtna Kutsehariduskeskus klassivenda, kellel alati noor sportlik mees Kehtnasse, mis jäigi tema Kehtna Vanameeste Klubi eriolukorras. Üle 80-aastaseid Kui jälle kokku saame, siis jätkus ideid ja energiat neid väärikas eas mehi-naisi õnnit- saate auhinnad. ellu viia. Langetame pea leme sünnipäeval Vikerraadios. Kui Sul on huvitavaid mõt- Juubilaridele saadame tänukirja teid, mida võiks teha, siis he- TOOMAS MASSOVI postiga koju. Hällilapsi õn- lista mulle või teistele nõukogu …kes igavikku läinud, seda ei huvita enam elavate sõnad… Mälestame head kolleegi nitleme salmiga telefoni teel. liikmetele. Kui Sul on ravimite ootamatu surma puhul. (A. H. Tammsaare) Loodan, et Sa ei solvu, kui muretsemiseks või poes käimi- Südamlik kaa stunne JAAN MURDI. telefon heliseb. seks abi vaja, siis helista valda. kõikidele lähedastele. EDA KIVI Et vaim virge oleks, oleme Ikka elurõõmu! Metsas ja 2.04.1933 – 23.03.2020 üht-teist ka juba eriolukorras õues lillekesed õitsemas, peagi Valtu kooli Kolleegid Kehtna teinud. Naljapäeval, 1. aprillil lõokesed lõõritamas. Olgem 1966. a lõpetajad Tunneme kaasa tütardele. lugesime paljudele pensionäri- mõnusad! tehnikumi päevilt dele telefoni kaudu naljandeid Endised kolleegid tehnikumi päevilt ja rahvusvahelisel teatripäeval Tervitab Helgi 12 Valla Vaatleja Sündmused ja teated ÕNNITLEME

97 70 Adolf Pundi Karla Tamm Virve Ivask 94 Svetlana Saal Saima Medell Mare Kaljas Ilme Rhede 93 Leida Madisson Elfriide Jassik Lembit Parmann Rein Neumann 92 Veera Raud Elfride Toomla Svetlana Vjalova-Pavlova Elsa-Eljola Michelson Viktor Ivanov

91 65 Heljo Kaukver Aavo Neljas Helgi Tähiste 90 Arvi Sepp Eha Pundi Ants Tammet Kalvi Juvanen 85 Sirje Põdersalu Helju Lehtmets Juhan Kannik Ljudmilla Aleksandrova Leili Vaindlo Milvi-Rosina Ehin Milvi Peterson Miina Pellä 60 Aleksander Darjin 80 Sudjai Duangsawai Aili Põlma Lea Tammine Arvi Lepp Anu Preimann Vladimir Zagnoiko Aleksander Solovjov Klara Nuija Viivi Kaal Vallo Kersna 75 Peeter Põder Jaan Kask Maimu Saulep Ivo Lehtla Mai Kõva

UUS VALLAKODANIK Metsakeskus.ee Miia Hint Ostame kasvavat metsa, põllumaad Tormi Soans VALTU RAHVAGA TEATRISSE praegune info ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. Eriolukorra tõttu on jäänud ja jäävad ka suvel mitmed etendused Kinnistud võivad olla tehtud raietega ära. või asetseda piiranguvööndis. Kontsert-etenduse “Georg Ots 100” uus kuupäev on 12. mai, Tel: 56 111 900 see meile ei sobi. Täpsustatakse maikuus. Etenduse “Isamaa pääsukesed” meile pakutud kuupäev on 17. september. Endla, R.A.A.A.M-i ja Theatrumi etendused lükkuvad edasi MÄLESTAME sügisesse. Suvised kontserdid Käsmus ja Kiidjärvel ilmselt toimuvad, samuti ka menulavastus Kolkjal. MÜÜA Tallinna Linnateater maksab piletiraha tagasi, aga me ei saa seda etendust vaadata lähemal ajal, jääme järjekorda. Helista PUITBRIKETTI mulle, kui Sul oli pilet tellitud. Eduard Otti Min kogus 500 kg Vaike Kallaste Teatritel pole erilisel ajal kerge. Kas meil on mõistlik teatrieten- Mart Linnapä duste ühiskülastusi ikka korraldada? Mõtleme selle üle. 80 eurot, Helgi Sussi telefon 5394 1539 Aare Viin 1000 kg 150 eurot, Jaan Murd transport valla Eda Kivi piires tasuta. Helmuth Holm Info tel 513 0838. Jaak Jakk VHS kassettide, diapositiivide, fotonegatiivide ja Alviine Konno fotode digitaliseerimine. Info tel 511 7345. Toomas Massov

Kui Teie ei soovi oma andmete avaldamist õnnitluste rubriigis, palume sellest kirjalikult vali aeg ja koht Kehtna Vallavalitsusele teada anda. Sellel juhul sinu peolaua või ürituse toitlustuse korraldab: jääb piirang alaliselt kehtima, kuni Teilt laekub avaldamise nõusolek. Peolauad, sünnipäevad, KUULUTUSED banketid, firma üritused, Müüa vaarikaistikuid „Deutschland” 40 senti tk tüdrukute- ja Keavas Põrsaku tee 12. Tel 5561 8571 poisteõhtud Koristan Teie territooriumi risustavast vanarauast. Viin ise ära. Hind kokkuleppel. Tulen kohale iga ilmaga. jõululauad, Tel +372 5821 0714 matuselauad jne. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, [email protected]