DOCSLIB.ORG

Kui Pea Enam Ei Mõtle, Teeme Pausi! Olen Kirjutanud Oma „Koroona- Päeviku“ Esimese Sissekandena 13

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kui Pea Enam Ei Mõtle, Teeme Pausi! Olen Kirjutanud Oma „Koroona- Päeviku“ Esimese Sissekandena 13 alla Järvakandi teeneka õpetaja ja koduloouurija Asta Paeste uued väljakutsed. Foto: AARE HINDREMÄE KEHTNA VALLA AJALEHT AASTAST 1993 NR 4 263 APRILL 2020 Vaatleja Loe lk 3 Kui pea enam ei mõtle, teeme pausi! Olen kirjutanud oma „koroona- päeviku“ esimese sissekandena 13. märtsil: „Ei tea, kas saatuse konks, aga välja kuulutatakse eriolukord ning koolid suletakse Kuu aega e-õpet Eidapere Koolis. Distantsõppe vähemalt kaheks nädalaks. Õpe- põhjalik ülevaade õpetajate (fotol Krista Mus- tonen), lastevanemate ja õpilaste silme läbi. taja Anul oli plaanis sel päeval Foto: KEIT MUSTONEN koolis emakeelepäeva tähistada. Loe lk 4 ja 5 See jääb ära. Õhus on tunda palju pinget ja segadust. Keegi ei tea, mis juhtuma hakkab ning kui karmiks olukord muutub. Sa- muti puudub ettekujutus, kuidas hakkab tööle e-õpe. Kas e-kool? E-õpik? Midagi veel?“ Igal juhul oli selge, et põhilised e-süsteemid võivad suure koor- muse tõttu esimese koolipäeva hommikul tõrkuda. Seega pa- nustasime plaan B-na Offi ce 365 keskkonnale, mis oli Valtu koolis kasutuses olnud juba mitu aastat. Kehtna Kõrgemas Kodumajanduskoolis õpetati Õpilased olid selle keskkonnaga lastekasvatust, selleks olid lastekodust ajutiselt juba tuttavad ning Microsofti Kehtnasse toodud ka lapsed. enda ehitatud süsteem andis Loe lk 6 lootust, et ehk see kohe tõrkuma ei hakka. Nii ka läks. Põhiliseks teavituskanaliks jäi koolihaldussüsteem eKool, Valtu Põhikooli 1. klassi õpilase Getri Metsalliku arvates on kodus põnev õppida. Foto: KARIN MOISAR kuid peagi sai selgeks, et mees- konnatöörakendus Teams töötab õpilastel uute lahendustega toime kestele kokata, näiteks 1. aprilli – praegu loeb ta kahte raamatut. probleemideta ning pakub häid tulla. Õpetajatel aitavad rütmi ülesanne oli valmistada naljakas Talle meeldib, et võib nüüd õhtuti võimalusi e-õpet korraldada. hoida videokoosolekud, millega hommikuvõileib. Abiõpetaja hiljem magama minna. Rakendus võimaldab näiteks oleme ühiselt kokku võtnud iga Elerin toetab neid, kel vanemad Vanemates klassides on mõis- videosilla vahendusel viia läbi nädala. Kuigi käivitus oli hiiliv tööl või palju lapsi peres. tagi raskem. 8. klassis õppiva e-tunde ning õpetajatel on selle ja ettevaatlik, oleme praeguseks 1. klassis õppiva Getri sõ- Marilini sõnul oli alguses kõige kaudu mugav õpilastele töölehti kohanenud: aina rohkem õpeta- nul on kodus põnev õppida. raskem ennast motiveerida ning edastada ning neid hiljem seal jaid teevad videosilla vahendusel Hommikuti vaatab ta eKoolist, aega planeerida, sest esialgu ka tagasi sidestada. Keskkond e-tunde ning kasutavad hoolega mis on õppida. Talle meeldib tundus, et küll jõuab teha. Terve võimaldab õpilastel ja õpetajatel Andres Aasaväli juhatab Eidaperes liimpuidu- rakenduse kõiki võimalusi. Enda sealt lugeda ka õpetaja Ebe päev ju ees! Paraku läksid tunnid tööstust, hoiab Lokutal lahti külapoodi ja rajas vahetult suhelda ning ka töörüh- puhul võin tuua näiteks 5. klassi kirjutatud kommentaare. Getri kähku ning ühel hetkel vaatas endisesse meiereihoonesse puhkekeskuse. mades töötada. Pilvesüsteemi ajaloo e-tunnid, kus slaidima- õpib rahulikult - kui pea enam eKoolist ja Teamsist vastu paras Foto: AARE HINDREMÄE kasutavad meil põhiliselt 5.-9. terjali jagamisele lisaks olen ei mõtle, siis teeb pausi. Ta saab ports tegemata töid. Samas tun- Loe lk 7 klassi õpilased, kuid vähemal hakanud tunni audioheli lindista- õppimisega ise hakkama - kui nistab ta, et korralikku rütmi ei määral ka 2.-4. klass. Teamsi ma ning seda järelekuulamiseks jääb hätta, siis õed aitavad. ole tekkinud isegi nelja nädalaga, kõrval jätkasime loomulikult üles laadima. Nii saavad tunnist Koolis meeldiks talle tegelikult sest koormus on päris suur ning e-õpikute keskkonna Opiq, EIS- osa ka need, kes mingil põhjusel rohkem õppida. Ta igatseb väga tavalises koolitunnis palju liht- i, Learningappsi ning muude puudusid. oma sõpru, õpetaja Ebet ja sam. Siiski saab ta lõpuks oma põnevate õppekeskkondade ka- Meie kooli kõige väiksematega õpetaja Elerini. Ta on kurb, et une täis magada ning jääb aega sutamist, sest need olid õpilastele toimetab usinasti õpetaja Ebe, ei saa praegu käia kandletunnis, rahulikult söömiseks! juba tuttavad. Õpilased kohan- kes saadab õpilastele videoid kergejõustikus, iluvõimlemises ja Seega – kuigi süsteem töötab dusid kiiresti uue olukorraga. õpetustega, kuidas ülesandeid rahvatantsus. Õnneks saab ta teha ja toimib kenasti, on pidev Et Teamsi puhul on tegemist lahendada, teeb video vahendusel inglise keelt ja meisterdamist, e-suhtlus, iseseisev õpe, tagasisi- küllaltki nõudliku süsteemiga, kahekõnesid, edastab õpilastele sest õpetajad saadavad videoid destamine ning koduseinte vahel oli alguses ka väike hirm, kuidas kuulamisülesandeid, loeb raa- ja pilte. Kehalise tunnis sõidab istumine teinud oma töö. Väsinud kohanevad õpetajad digipöör- matutest lugusid ette ja tutvustab ta kõige rohkem rattaga. Kui pole on nii õpilased kui ka õpetajad. dega. See mure osutus asjatuks, raamatuid. Peamised töövahen- rattailma, siis jookseb või jalutab. Täname peresid mõistva ja toe- sest meie õpetajad olid ja on väga „Kui ma hakkan laulemaie…“ ehk lood Keht- did on õpilasel ikka õpik ja töö- Sporti teeb Getri koos vanemate tava suhtumise eest! Kindlasti na valla kõlakodadest ja laululavadest. Pildil tublid kohanejad! Abiks olid vihik, kuid lisaks saavad nad ka õdedega, sest ka nemad peavad on see vajalik ja kasulik kogemus Valtu-Nurme külaplats. Foto: AARE HINDREMÄE ka kiiresti loodud õppevideod, harjutada Opiqus, matemaatikat kehalises sammud täis tegema. meile kõigile! Loe lk 8 ja 9 mis aitasid nii õpetajatel kui ka ahvimängus. Väga meeldib väi- Ta on rohkem lugema hakanud Marten Israel, Valtu Põhikool 2 Valla Vaatleja Vallavolikogus Kehtna Vallavolikogu Ära kuulanud ettekande, otsustas Vallavanem Indrek Kullam selgitas, heakorratööde eest Aivar Puur. konsensus. 25.03.2020 istungi ülekanne volikogu otsuse vastu võtta. et otsuse eelnõuga annab volikogu Marko Valgma selgitas, et lume- Sille Valinu küsis, kas lasteaedades kinnituse, et Kehtna vald tagab projekti tõrjega oli probleeme, aga koostöös on tööl riskigruppi kuuluvaid isikuid. toimus Kehtna vallamaja 3. Kinnisasja omandamiseks loa tulemusena loodud või soetatud vara OÜ Kehtna Veega sai lumi koristatud. Katrin Velleste vastas, et jah, on küll. nõupidamiste saalist. Istung andmine Lau-Tõnis OÜ-le säilimise ning taotluses ja taotluse Kevadel hakatakse teedel auke pa- Sunniviisiliselt kedagi tööle ei ole sun- viidi läbi elektrooniliselt ja Maakorraldusspetsialist Ene Sulg rahuldamise otsuses nimetatud eesmär- randama ning lähiajal hööveldatakse nitud, töötajad on andnud nõusoleku selgitas eelnõu koostamise asjaolusid. kidel ja tingimustel vähemalt 5 aasta piirkonnas teid. Igale teele kohe ei töötamiseks, olles saanud enne valiku, volikogu liikmed osalesid Lau-Tõnis OÜ esitas vallavolikogule jooksul projekti lõppemisest arvates jõua, kvaliteedikontroll on suurem kui kas töötada edasi või võtta puhkus või istungil VOLIS-e kaudu, mis taotluse Rapla maakonnas Kehtna avaliku kasutuse. eelnevatel aastatel. On olemas teede vormistada vajadusel haigusleht. oli keskkonnas ka avalikult vallas Linnaaluste külas asuva kin- Ära kuulanud ettekande, otsustas nimekiri, kuhu on kruusa vaja juurde Allar Läll soovis teada, kas karan- jälgitav. nisasja omandamise loa saamiseks, volikogu kinnituse anda. tuua. Juba on kruusa peale veetud Lelle tiini ajal on ettevõtted valla poole kuna omandatav kinnisasi sisaldab alevikus. pöördunud, kas koondamisi on ette Istungit juhatas volikogu esimees Pee- põllumajandusmaad ja metsamaad 5. Kinnitus projekti nr RE.3.01.20- Sille Valinu palus volikogu liik- näha. Indrek Kullam vastas, et otseselt ter Kustmann, protokollis vallasekretär kokku 10,40 ha. Vastavalt kinnisasja 0707 „Rapla maakonna spordi- meil arutleda, kuidas võiks ja saaks pöördutud ei ole. Raplamaa Arendus- ja Maire Pettai. Istungil osalesid: Elmo omandamise kitsendamise seadusele akadeemia toimimiseks vajaliku külade komisjon aidata kaasa hea- Ettevõtluskeskus on teinud uuringu ja Allika, Rein Järvik, Madis Haasma, võib Eestis asuv juriidiline isik, kes taristu väljakujundamine – Kehtna korraküsimuste parema lahenduse pilt ei ole hea. Probleem on väikeette- Eno Hermann, Kalju Kalda, Laura ei ole kinnisasja omandamise tehingu staadioni renoveerimine“ omafi nant- väljatöötamisel. Jalmar Mandel avaldas võtetel. Otsest kava või programmi ette Kokk, Enar Karuoja, Mati Kutser, tegemise aastale vahetult eelnenud seeringu, mitteabikõlblike kulude valmisolekut, et külakoosolekuil on valmistatud ei ole. Karin Lega, Allar Läll, Lauri Mölder, kolmel aastal tegelenud põllumajan- ja projekti võimaliku kallinemise vallavalitsuse töötajad nõus osalema, Katrin Velleste andis edasi info, et Andres Pärn, Riina Tomingas, Anne dustoodete tootmisega, omandada katmise suutlikkuse kohta kuid täpseid arutlusteemasid välja ei koolid on koduõppel esialgsetel andme- Ummalas ja Sille Valinu. põllumajandusmaad ja metsamaad Vallavanem Indrek Kullam selgi- paku. tel 1. maini, kultuurimajad on suletud, Istungilt puudusid Katrin Anto, kokku 10 ha või rohkem sisaldava kin- tas, et projekti omafi nantseerimine, Allar Läll soovis selgitust, kui- ringid on suletud. Raamatukogude Marko Matson, Illar Olesk, Raigo nisasja üksnes omandatava kinnisasja mitteabikõlbulikud kulud ja projekti das on planeeritud eriolukorra ajal tööajas tuleb muudatusi, vähendatakse Sammal ja Jaan Sildoja. asukohajärgse kohaliku omavalitsuse võimalik kallinemine fi nantseeritakse lasteaedades kohatasude tasumise lahtiolekuaegu, samas on telefoni teel Istungist võtsid
Load more

Recommended publications
  • Valtu Põhikool Arengukava 2018–2021
    VALTU PÕHIKOOL ARENGUKAVA 2018–2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ...............................4 2. ÜLDANDMED ..................................................................................................................5 2.1. Asukoht .......................................................................................................................5 2.2. Ajalugu ........................................................................................................................5 2.3. Ülevaade koolist, hoonetest ..........................................................................................6 2.4. Hetkeolukorra kirjeldus ................................................................................................7 3. KOOLI MISSIOON, VISIOON, ÜLESANNE JA PÕHIEESMÄRK ..................................9 3.1. Kooli missioon .............................................................................................................9 3.2. Kooli visioon ...............................................................................................................9 3.3. Kooli ülesanne .............................................................................................................9 3.4. Kooli tegevuse põhieesmärk ........................................................................................9 4. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD ......................................... 11 4.1. Tulemuslikkuse hindamine........................................................................................
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavolikogu Määrus
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Kehtna 17. aprill 2019 nr 56 Valtu Lasteaed Pesapuu põhimääruse kehtestamine Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Lasteaia nimetus Lasteaia nimetus on Valtu Lasteaed Pesapuu (edaspidi lasteaed). § 2. Lasteaia aadress Lasteaia aadress on Männiku 10, Kaerepere alevik, Kehtna vald, 79520 Rapla maakond. § 3. Lasteaia õiguslik seisund (1) Lasteaed on koolieelse lasteasutuse seaduse alusel lasteaiana tegutsev õppeasutus, mis võimaldab 18. elukuust kuni seitsmeaastastele lastele hoidu ja alushariduse omandamist. (2) Lasteaed on Kehtna Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus. Lasteaed ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid teostab õigusi ning täidab ülesandeid Kehtna valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku nimel. (3) Lasteaia tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) poolt välja antud tähtajatu koolitusluba. (4) Lasteaed juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest ning nimetatud seaduste alusel antud õigusaktidest, riiklikust õppekavast ja lasteaia õppekavast ning kohaliku omavalitsuse asutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest. § 4. Teeninduspiirkond ja lasteaeda vastuvõtmise ning väljaarvamise alused (1) Lasteaia teeninduspiirkond on Kaerepere alevik, Hertu küla, Kaerepere küla, Linnaaluste küla, Kumma küla, Põrsaku küla, Saksa küla, Saunaküla küla ja Valtu- Nurme küla. (2) Lapsi võetakse lasteaeda vastu ja arvatakse lasteaiast välja vallavalitsuse
    [Show full text]
  • Kumma Küla 765-Aastane!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT August 2010 Nr 7 (147) AKTUSED Kehtna Põhikool 1. septembril algusega kell 9.00 Valtu Põhikool 1. septembril algusega kell 9.30 Eidapere Kool 1. septembril algusega kell 10.00 Kehtna Kunstide Kool 1. septembril algusega kell 14.00 Kehtna valla koolide esimestesse klassidesse astujate nimekirjad avaldame septembrikuu ajalehes. Toredat kooliteed! Talgud Valtu-Nurme külas. Erakogu foto Valtu-Nurme külas on mõnus elada Õpilastransport Millises kodukülas eelistaks enamik meist elada? Arvan, et paljude mööduva külaelaniku poolt pilk 1. septembril - suust kõlaks vastuseks: turvalises, rahulikus, ilusas, meeldivate peale visatud. Selleks aga, et kõik naabritega, hea infrastruktuuriga, tegusas. Suur osa sellest, külaelanikud üksteist paremini teadmistepäeval tunneksid, omavahel mõtteid ja milliseks meie elukeskkond kujuneb, on ikka meie endi teha. Valtu- oskusi saaksid jagada, on külal Nurme külas on selleks kõik eeldused olemas, et ise oma elupaik vaja traditsioone ja ühiselt korral- Võrreldes õpilaste veo tavalise ideaalseks kujundada. datud ettevõtmisi. Olgu selleks oma sõiduplaaniga (vaata lk 3), külapidupäevade korraldamine, on 1. septembril kõikide Külas on elujõulised noored pered, ja teadmisi igal aastal vähemalt lumelinna ehitamine või talgute peatuste kellaajad 1 tunni kellel palju lapsi. Samuti on külas korra kõikide soovijatega külaplat- korraldamine. võrra hilisemaks viidud. lastele eeskujuks ja traditsioonide sil jagada. Märkimata ei saa jätta ka 20. augustil kogunesime taas Näiteks Remfakt OÜ buss, edasi andjateks elukogemustega ja meie osavate kätega töökaid mehi ja külaplatsile, et vabariigi taas- mis tavaliselt väljub Lokutalt suure teadmistepagasiga hallpead. lapsi, kes pidevalt külaplatsi korras iseseisvumist tähistada ja sellel kell 7.15, teeb seda 1. sep- Meie küla suureks väärtuseks on hoiavad ja ise külaplatsile kiige ja aastal esmakordselt kooliminejaid tembril 8.15 ning on Lelle seegi, et 60 lehmaga Lepiku Farmi võrkpalliplatsi on ehitanud.
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
    [Show full text]
  • Keava Rahvaraamatukogu Põhimäärus
    Kinnitatud Vallavolikogu 17.03.2009. a määrusega nr 66 KEAVA RAHVARAAMATUKOGU PÕHIMÄÄRUS § 1. Üldsätted (1) Keava Rahvaraamatukogu (edaspidi raamatukogu) on Kehtna valla (edaspidi vald) valitsemisalas tegutsev kohaliku omavalitsuse asutus, kes kogub, säilitab ja teeb lugejatele kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud (edaspidi teavikud) ning avalikud andmebaasid. (2) Raamatukogu asukoht on Kooli 1a, Keava alevik, 79005, Rapla maakond. (3) Raamatukogu juhindub oma tegevuses rahvaraamatukogu seadusest, teistest kehtivatest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ning käesolevast põhimäärusest. (4) Raamatukogul on valla eelarve koosseisus oma eelarve, mille kinnitab Kehtna Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). (5) Raamatukogu on universaalsete kogudega ja üldkasutatav. (6) Raamatukogu tagab teeninduspiirkonna elanikele vaba ja piiramatu juurdepääsu informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetades elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. (7) Raamatukogu teeninduspiirkonna moodustavad järgmised külad: Kehtna-Nurme, Koogimäe, Linnaaluste, Ohekatku ja Keava alevik. § 2. Ülesanded (1) Raamatukogu ülesanded on: 1) osutada tasuta põhiteenuseid (teavikute kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ja avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu ligipääsu võimaldamine) temale kinnitatud teeninduspiirkonna elanikele ja teistele soovijatele. Eriteenuste eest võetava tasu suuruse kinnitab Kehtna vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus); 2) osutada tasulisi eriteenuseid mille eest
    [Show full text]
  • Tuna 59 Sisu.Indb
    SISUKORD 2/2013 Sisukord E S S E E Märt Läänemets: „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia 2 KÄSITLUSED Peeter Espak: Sumeri vabastaja kuningas Utu-hegal, jumaliku õigluse taastaja 7 Lea Kõiv: „Uue vagaduse” otsinguil. Andreas Sandhagen ja ortodoksne luterlus Tallinnas. 16 Piret Lotman: Heinrich Stahli maine pärand ehk isa võlad 44 Toomas Karjahärm: Mõisnike kahjud 1905. aastal Eestis ja nende hüvitamine 57 Anu Raudsepp, Karin Hiiemaa: Vaenlase kuvandi loomine 1920.–1930. aastate NSV Liidu eestikeelses õppekirjanduses 84 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Tiit Noormets: Eesti Ingerimaa 96 Anne Valmas: Eesti NSV TA Teadusliku Raamatukogu erihoiu osakonna arhiivkogu tegevusest 1974–1989 105 Eesti Filmiarhiiv: Jaanipäev ja Eesti suvi 114 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Jaak Sõggel: Teated Halliste kihelkonnast 121 Vello Paatsi: Järelmõtteid: kultuurinähtuste ja asjade tungimine eesti talurahva ellu 19. sajandil 127 ARVUSTUSED Kari Tarkiainen: Eesti keskaeg uues valguses 131 VARIA Peep Pillak: Eesti Muinsuskaitse Seltsi 25. aastapäev 139 Jaan Lahe, Urmas Nõmmik, Randar Tasmuth: Toimus religiooni ajaloole pühendatud teaduskonverents 142 Andres Adamson: Veel veidi „bojaar” Vassili Rosladinist 144 Filip Laurits: Hillar Lehari – fenomenaalse mäluga mees või hoopis mütomaan? 147 Summary 157 Tuna 2/2013 1 E S S E E „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia Märt Läänemets ui toimib suur kulg, siis täidavad taeva all kõik oma kohust. Valitakse välja vää- rikad ja võimekad, jutt on usaldav, läbisaamine sõbralik. Inimesed ei pea lähe- „K daseks ainult enda lähedasi ega lasteks ainult enda lapsi. Vanade eest kantakse hoolt; terved ja tugevad leiavad rakendust; noored kasvatatakse üles; leski, orbe, üksikuid ja haigeid peetakse ülal.
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2021 - 2024 Kehtna 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE ........................................................................ 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika …................................................................... 4 1.2. Rahvastik ja selle areng ........................................................................................ 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus ............................................ 11 1.4. Looduslikud tingimused .......................................................................................... 13 1.5. Keskkonnakaitse .................................................................................................... 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad.......................................................................... 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE ....................... 17 2.1 Kohalik omavalitsus ................................................................................................. 17 2.2. Valla eelarve ............................................................................................................. 17 2.3. Arengu kavandamine .............................................................................................. 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele ..................................
    [Show full text]
  • Valtu Põhikool Arengukava 2018–2021
    VALTU PÕHIKOOL ARENGUKAVA 2018–2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ................................ 4 2. ÜLDANDMED ...................................................................................................................... 5 2.1. Asukoht ........................................................................................................................... 5 2.2. Ajalugu ............................................................................................................................ 5 2.3. Ülevaade koolist, hoonetest ............................................................................................. 6 2.4. Hetkeolukorra kirjeldus ................................................................................................... 7 3. KOOLI MISSIOON, VISIOON, ÜLESANNE JA PÕHIEESMÄRK ................................... 9 3.1. Kooli missioon ................................................................................................................ 9 3.2. Kooli visioon ................................................................................................................... 9 3.3. Kooli ülesanne ................................................................................................................. 9 3.4. Kooli tegevuse põhieesmärk ........................................................................................... 9 4. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD .......................................... 11 4.1. Tulemuslikkuse hindamine ..........................................................................................
    [Show full text]
  • Rapla Vald Masti L I Vardja Nurga Sutlema a V J a Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    K Kose- e i Võlle Muusika Pärinurme la Kolu Uuemõisa Vilama j Tammiku Angerja Tade Vana-Aespa Ravila Laane Tagametsa Urge Kata L Ruila Vilivere T u Kose Metsa- h K Pahkla a KOSE Kanavere u Raveliku Allika Rapla vald Masti l i Vardja nurga Sutlema a v j a Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujSutaaetud infoLrmeiastt-u Hageri j Kohila õ siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Lümandu L Oru g Aandu Salu- i Liiva filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- taguse jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - MaaregisPtearu. n- Kohatu Nõrava Karla Sõmeru küla Hageri Puusepa Kirikla Pukamäe Lõiuse Lööra Uueveski Loone Järlepa jv Põikma Rootsi Kiruvere Mõnuste Kernu Lohu Ojasoo Haiba Rõõsa Kadaka Järlepa Alansi Riida- Paunküla vh L mäe Pihali A t Kirivalla Kant- KÕUE la Jaluse küla j Lutsu Silmsi Äksi Sadala Harmi Sääsküla Kustja Mälivere Kalda Mahtra Pirgu Triigi Rava KERNU Adila KOHILA Rabivere Habaja Röa Seli Härgla JUURU Ardu Katsina Koigi Kõue Käbiküla Vankse Tamsi Kuke- Äherdi pala Vahe- Paunaste Nõmmeri Kuku Purila Nutu tüki Kelba Juuru Vaopere Pala Lestima Hagudi Raka Seli-Nurme Hagudi L Oblu Ohulepa RAPLA Mõisaasema rdi j Virla Va Oela Alu- Maidla Hertu Kodila- Metsküla Atla Hiietse Metsküla Oola Kuimetsa Kadja Kodila Saarna- j kõrve a Nõmme Orguse il Sikeldi Kalevi Varbola d Aranküla o Helda Palamulla K Toomja Aela Põlli Alu Purga Tapupere Uusküla Hõreda Kasvandu Risu- Kõrgu L Suurküla Ohukotsu Ridaküla Mällu Kaiu KAIU Ülajõe Ingliste Tolla Tõrma Sulupere L Ülejõe Iira MahlamäRe APLA Pae Karitsa Lipstu
    [Show full text]
  • Hiis-Sites in the Parishes of Rapla and Juuru
    doi: 10.3176/arch.2012.supv1.09 Chapter 8 HIIS-SITES IN THE PARISHES OF RAPLA AND JUURU Tõnno Jonuks Abstract Holy places of Rapla and Juuru parishes in the surroundings of Keava hill fort in northern Estonia will be discussed in this chapter with special emphasis on a sole archaeological study at folkloristically known hiis-place at Paluküla. It shows that different holy places of one area had different meanings and probably also different ritual practices. Also a connection between medieval churches and pre-Christian cult places, an important issue in popular history, will be discussed.1 1 The excavations at Paluküla hiis and writing the chapter have been supported by the target financed theme No. SF0030181s08 and the Estonian Science Foundation grant No. 6451. 168 Introduction The chapter discusses sites connected with hiis-lore in the parishes of Rapla and Juuru in the southern part of the (pre)historical Harju district. Hiis means a holy place in Estonian folk religion during modern times, but the word most likely had the same meaning in prehistory. The classical meaning of hiis is connected with forest but forest was probably not the vital part of the site but the place itself, which created the holiness, and forest only accompanied it (see about different etymologies and different ‘types’ of hiis-sites Jonuks 2007; 2009b). Although several sites that are important in Estonian hiis-tradition and popular history are situated in the observed region, a summary treatment of the holy sites in this area was absent. This chapter does not seek to be an exhaustive overview either.
    [Show full text]