DOCSLIB.ORG

Valtu Lasteaia

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Valtu Lasteaia Kinnitatud Volikogu 19.04.2011 Otsusega nr66 VALTU LASTEAIA ARENGUKAVA 2011-2016 Kaerepere 2011 Sisukord I. Sissejuhatus..............................................................................................3 II. Üldandmed..............................................................................................3 2.1 Asukoht ja teeninduspiirkond............................................................3 2.2 Ajalooline taust .................................................................................3 2.3 Ülevaade hetkeolukorrast...................................................................3 2.4 Kaader ...............................................................................................5 2.5 Lapsed ...............................................................................................5 III. Lasteaia missioon, arengueeldused ja -vajadused...............................6 3.1 Lasteasutuse missioon........................................................................6 3.2 Lasteasutuse visioon..........................................................................6 3.3 Lastearenduse arenduse valdkonnad..................................................6 3.4 Lasteaia tugevused ja parendusvõimalused 2007-2010 sisehindamise põhjal .............................................................7 3.5 Prioriteetsed arengueesmärgid aastani 2016......................................10 IV Tegevuskava aastateks 2011-2013.........................................................10 4.1.Eestvedamine ja juhtimine.................................................................10 4.2.Personalijuhtimine..............................................................................11 4.3 Koostöö huvigruppidega....................................................................13 4.4 Ressursside juhtimine........................................................................14 4.5 Õppe-ja kasvatusprotsess...................................................................15 V Arengukava uuendamise kord .............................................................17 I. Sissejuhatus Valtu Lasteaia arengukava on dokument, milles määratakse ära lasteaia arenduse põhisuunad ja -valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise kord. Valtu Lasteaia (edaspidi lasteaed) arengukava lähtub asutuse põhimäärusest, lasteasutuse sisehindamise tulemustest ning Kehtna valla arengukavast. II. Üldandmed 2.1 Asukoht ja teeninduspiirkond Valtu Lasteaia asukoht on Kaerepere alevik, Kehtna vald, Rapla maakond. Telefon 48 62 683 E-post: [email protected] Lasteaed asub valla keskusest umbes 6 km kaugusel ja sama vahemaa on ka Rapla linnaga. Lasteaed tugineb oma tegevuses munitsipaalomandusele ja allub Kehtna Vallavalitsusele. Lasteaia tegevust juhib lasteaia direktor. Lasteaed teenindab Kehtna valla piirkonna lapsi vanuses 3-7. Lasteaia teeninduspiirkonnaks on Kaerepere alevik, Hertu küla, Kaerepere küla, Linnaaluste küla, Kumma küla, Põrsaku küla,Saksa küla, Saunaküla küla ja Valtu-Nurme küla. Valtu lasteaed on kaherühmaline lasteaed, avatud 5 päeva nädalas. Lahtioleku aeg 7.30- 18.00 2.2 Ajalooline taust Lasteaed asub kahes majas. Peahoone on eelmise sajandi esimesel poolel ehitatud ühekorruseline, ahjuküttega maja, mis on kohandatud lasteaiaks. Teine osa lasteaiast asub paneelelamu II korruse neljatoalises korteris, mis on samuti kohandatud lasteaiaks. Seal asub vanem rühm. Lasteaed alustas tööd 18.aug. 1972.a. Valtu kolhoosi alluvuses. 1980. aastal kohandati Staadioni 6 maja ühest 4 toalisest korterist rühmaruumid koolieelikutele. Seega töötati edasi juba 3 rühmaga. Lasteaia elu kulges stabiilselt kuni 1990 aastani. Sel aastal kuulutati Valtu kolhoosi eksisteerimine lõppenuks ning loodi põllumajanduslik osaühistu. 1991 aastal alustati väikeste ühistute loomisega ja lasteaed hakkas alluma munitsipaal ettevõttele Kaerepere. 1992a.hakati lasteaedu üle andma omavalitsustele. Lasteaed läks üle Kehtna valla alluvusse. Sellel ajal hakkas järsult lasteaedades vähenema laste arv, seda nii vanemate töö- kui ka raha puudusel. Nii juhtuski, et 1992 aasta sügisel suleti valla nõudmisel üks rühm, mida tingis laste arvu vähenemine lasteaias. Kahe rühmaga oleme töötanud siiani. 2.3 Ülevaade hetkeolukorrast Lasteaiana on hoone käigus juba 38 aastat. Lasteaia ruumid ei vasta õigusaktidega kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Talviti on hoones külm ja vajab lisakütmist elektriga. Lasteaia ruumid on kitsad ja ei vasta oma suuruselt tervisekaitse eeskirjadele, seda just paneelmaja korteris asuvas rühmas (pindala78 m²) Ruumipuuduse tõttu pole võimalik avada sõimerühma, mille järele on suur nõudlus. Laste toitlustamine toimub kohapeal, kus vajalik hädapärane inventar on olemas. Tervisekaitse poolt moodustatud lasteaedade toidu hindamise komisjonilt saime 2008. a. heakskiidu menüü kui ka toidu osas. Samal arvamusel on ka lapsevanemad. 4 Kohatasu tõsteti 1.aprillist 2010.a. 130 kroonile(8,31EURi) ja laste toidupäeva maksumus on 1.märtsist 2011.a. 1,09 EUR i. Vaatamata sellele, et lasteaia hoone on amortiseerunud, on laste ja töötajate töökohtades tagatud ohutu töökeskkond. Majas on olemas avariiväljapääsud, tulekustutid, 2009 aastal paigaldati avariivalgustus ja suitsuandurid. Aastal 2007/2008 oli suur edasiminek lasteaia ruumide ( akende vahetus vanemas rühmas, uued põrandad, rühma uus mööbel) ja mänguväljaku osas. Riigilt saadi 150 000 krooni mänguväljaku kaasajastamiseks. Õueala muutus tundmatuseni. Lisaks saadi samal kevadel Lions klubi eestvedamisel uus piirdeaed ja lasteaia eelarvest vahetati õuepaviljoni katus. Kuna meie lasteaed on väike ja kodune ning meie õuealal on palju rohelust, on lasteaia eripäraks tema looduslähedus ja kodusus. Laps tunneb ja väärtustab oma kodukohta. Lasteaia jaoks on olulised järgmised väärtused: looduslähedus, kodusus, sõbralikkus, soojus, mängulisus koostöö. Lasteaial on välja kujunenud oma traditsioonid, üritused-näiteks sügise alguse õunajooks ja näitemänguline tegevus koos Valtu kooli algklassidega, sügisesed ja kevadised matkad loodusesse koos lõkke ja muu huvitavaga. Toimuvad liiklusnädalad, mardi- ja kadripäev, sõbrapäev, teatrinädal ja palju muud. Vanematega koos on isadepäev, jõulupeod, vastlasõidud, emadepäev, koolieelikute lõpupidu ja mitmed pereüritused. Igal õppeaastal õpitakse teatrinädalaks(märtsis)selgeks mõlema rühmaga üks pikem näidend, mis esitatakse emadepäeval ka lapsevanematele. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe-kasvatustööd lasteaias korraldatakse uue õppekava alusel, mis lähtub alushariduse riiklikust õppekavast ja lasteaia eripära arvestades. Õpetajad lähtuvad õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel laste eripärast- individuaalsus, huvid, arengutase, vanus ja sugu. Lasteaia tegevust analüüsitakse sisehindamise süsteemi alusel, toimuvad individuaalsed vestlused lastevanamatega lapse arengust ja arenguvestlused pedagoogidega. Tugisüsteemidest on olemas tervishoiutöötaja ja 2008 aastast ka logopeed. Iga aastane kooliminejate rahulolu-uuring näitab, et lapsed tunnevad ennast meie lasteaias hästi ja turvaliselt, on rahul toidu, töötajate ja mänguvõimalustega. Alati on saadud tagasisidet koolist. Siiani on kool olnud Valtu lasteaiast tulnud laste kooliks ettevalmistusega rahul. Lastevanemate rahulolu küsitluse põhjal ollakse ka lasteaia personaliga rahul- vastutulelikud, abivalmis, sõbralikud. Tihe koostöö ja suhtlus, mis viimastel aastatel tublisti paranenud, on aidanud ennetada erinevate probleemide teket. Lastevanemate osavõtt rühmakoosolekutest, ühisüritustest, lastepidudest on olnud hea. Lasteaed on alati avatud tegema koostööd erinevate huvigruppidega (lapsevanemad, kool, raamatukogu, seltsimaja, valla lasteaiad) Lastevanemate hulgast on valitud hoolekogu, kes aitab jõudumööda kaasa lasteaia arendustegevusele. 5 2.4 Kaader Valtu lasteaia personal koosneb: direktor ( 1.0) lasteaia õpetajad (3,42) muusikaõpetaja (0.25) liikumisõpetaja (0,25) logopeed 0,2 õpetaja abi (2) tervishoiutöötaja (0,2) kokk (1,0) kütja (0,5) majahoidja (0,2) Pedagoogid omandatud hariduse järgi Pedagoog Kõrgharidus Keskeriharidus Muu kõrgharidus pedagoogiline pedagoogiline Direktor 1 Õpetaja 2 2 Muusikaõpetaja 1 Logopeed omandamas Kokku 3 2 1 Pedagoogid vanuse ja staazi järgi 20-39 a 40-49 a 50-57 a Staaz (a) Direktor 1 37 Õpetaja 1 38 Õpetaja 1 40 Õpetaja 1 33 Õpetaja 1 24 Muusikaõpetaja 1 26 Logopeed 1 21 Lasteaia pedagoogiline personal vastab kvalifikatsiooninõuetele. Kõik töötajad on pikaajalise töökogemusega. Kõik pedagoogid läbivad õppeaasta jooksul vähemalt ühe täiendkoolituse. Lisaks veel iseseisvad enesetäiendamised ja õppepäevad maakonna tasandil. Iga eelarve aasta alguses on koostatud täiendkoolituse plaan, mis lähtub sisehindamise tulemustest ja personali arengu vajadustest. 2.5 Lapsed Rühmade komplekteerimine aastatel 2009-2012 Rühm 2009/10 2010/11 2011/2012 Noorem 17 17 17 (liitrühm) Vanem 18 17 18 6 (liitrühm) Kokku 35 34 35 Tabelist nähtu põhjal võib teha järelduse, et lasteaias käivate laste arv on stabiilne. Linnalähedusest tingituna tuleb Kaereperesse ja selle lähikonda lastega noori peresid ja seetõttu on laste arvu raske täpselt ette planeerida. Raske on prognoosida ka väljastpoolt teeninduspiirkonda tulevate laste arvu. Kooliminevaid lapsi on järgneval kolmel aastal 8-10 last. 10.01.2011 seisuga on lapsi nimekirjas 34, kellele lisandub sel õppeaastal veel 2 last. Hetkel lapsi lasteaia aiarühma järjekorras ei ole, kuid vanematelt on laekunud 12 avaldust lootuses lapsele koht saada sõimerühma(uues
Load more

Recommended publications
  • Valtu Põhikool Arengukava 2018–2021
    VALTU PÕHIKOOL ARENGUKAVA 2018–2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ...............................4 2. ÜLDANDMED ..................................................................................................................5 2.1. Asukoht .......................................................................................................................5 2.2. Ajalugu ........................................................................................................................5 2.3. Ülevaade koolist, hoonetest ..........................................................................................6 2.4. Hetkeolukorra kirjeldus ................................................................................................7 3. KOOLI MISSIOON, VISIOON, ÜLESANNE JA PÕHIEESMÄRK ..................................9 3.1. Kooli missioon .............................................................................................................9 3.2. Kooli visioon ...............................................................................................................9 3.3. Kooli ülesanne .............................................................................................................9 3.4. Kooli tegevuse põhieesmärk ........................................................................................9 4. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD ......................................... 11 4.1. Tulemuslikkuse hindamine........................................................................................
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavolikogu Määrus
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Kehtna 17. aprill 2019 nr 56 Valtu Lasteaed Pesapuu põhimääruse kehtestamine Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Lasteaia nimetus Lasteaia nimetus on Valtu Lasteaed Pesapuu (edaspidi lasteaed). § 2. Lasteaia aadress Lasteaia aadress on Männiku 10, Kaerepere alevik, Kehtna vald, 79520 Rapla maakond. § 3. Lasteaia õiguslik seisund (1) Lasteaed on koolieelse lasteasutuse seaduse alusel lasteaiana tegutsev õppeasutus, mis võimaldab 18. elukuust kuni seitsmeaastastele lastele hoidu ja alushariduse omandamist. (2) Lasteaed on Kehtna Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus. Lasteaed ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid teostab õigusi ning täidab ülesandeid Kehtna valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku nimel. (3) Lasteaia tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) poolt välja antud tähtajatu koolitusluba. (4) Lasteaed juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest ning nimetatud seaduste alusel antud õigusaktidest, riiklikust õppekavast ja lasteaia õppekavast ning kohaliku omavalitsuse asutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest. § 4. Teeninduspiirkond ja lasteaeda vastuvõtmise ning väljaarvamise alused (1) Lasteaia teeninduspiirkond on Kaerepere alevik, Hertu küla, Kaerepere küla, Linnaaluste küla, Kumma küla, Põrsaku küla, Saksa küla, Saunaküla küla ja Valtu- Nurme küla. (2) Lapsi võetakse lasteaeda vastu ja arvatakse lasteaiast välja vallavalitsuse
    [Show full text]
  • Kumma Küla 765-Aastane!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2021 - 2024 Kehtna 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE ........................................................................ 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika …................................................................... 4 1.2. Rahvastik ja selle areng ........................................................................................ 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus ............................................ 11 1.4. Looduslikud tingimused .......................................................................................... 13 1.5. Keskkonnakaitse .................................................................................................... 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad.......................................................................... 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE ....................... 17 2.1 Kohalik omavalitsus ................................................................................................. 17 2.2. Valla eelarve ............................................................................................................. 17 2.3. Arengu kavandamine .............................................................................................. 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele ..................................
    [Show full text]
  • Rapla Vald Masti L I Vardja Nurga Sutlema a V J a Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    K Kose- e i Võlle Muusika Pärinurme la Kolu Uuemõisa Vilama j Tammiku Angerja Tade Vana-Aespa Ravila Laane Tagametsa Urge Kata L Ruila Vilivere T u Kose Metsa- h K Pahkla a KOSE Kanavere u Raveliku Allika Rapla vald Masti l i Vardja nurga Sutlema a v j a Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujSutaaetud infoLrmeiastt-u Hageri j Kohila õ siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Lümandu L Oru g Aandu Salu- i Liiva filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- taguse jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - MaaregisPtearu. n- Kohatu Nõrava Karla Sõmeru küla Hageri Puusepa Kirikla Pukamäe Lõiuse Lööra Uueveski Loone Järlepa jv Põikma Rootsi Kiruvere Mõnuste Kernu Lohu Ojasoo Haiba Rõõsa Kadaka Järlepa Alansi Riida- Paunküla vh L mäe Pihali A t Kirivalla Kant- KÕUE la Jaluse küla j Lutsu Silmsi Äksi Sadala Harmi Sääsküla Kustja Mälivere Kalda Mahtra Pirgu Triigi Rava KERNU Adila KOHILA Rabivere Habaja Röa Seli Härgla JUURU Ardu Katsina Koigi Kõue Käbiküla Vankse Tamsi Kuke- Äherdi pala Vahe- Paunaste Nõmmeri Kuku Purila Nutu tüki Kelba Juuru Vaopere Pala Lestima Hagudi Raka Seli-Nurme Hagudi L Oblu Ohulepa RAPLA Mõisaasema rdi j Virla Va Oela Alu- Maidla Hertu Kodila- Metsküla Atla Hiietse Metsküla Oola Kuimetsa Kadja Kodila Saarna- j kõrve a Nõmme Orguse il Sikeldi Kalevi Varbola d Aranküla o Helda Palamulla K Toomja Aela Põlli Alu Purga Tapupere Uusküla Hõreda Kasvandu Risu- Kõrgu L Suurküla Ohukotsu Ridaküla Mällu Kaiu KAIU Ülajõe Ingliste Tolla Tõrma Sulupere L Ülejõe Iira MahlamäRe APLA Pae Karitsa Lipstu
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika Reviewed Population Vital and Census Statistics
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kohila Kohila Rapla Juuru RAPLA Loodna Raikküla Märjamaa Kehtna Märjamaa Käru Järvakandi Vigala Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 16 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Raplamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Raplamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-86-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA Huvi tõus Eesti rahvastikuarengu vastu vene aja lõpupoole
    [Show full text]
  • Seletuskirja Lisa 3
    Kindelkäeulatus.Raplamaa RAPRAPLALAMAAMAA MAAKONNAPLANEERINGMAAKONNAPLANEERING TEEMAPLANEERING RAPLAMAAKONNA VääRTUSLIKUDMAASTIKUD Kohilaalev Kohila vald Juuru vald Juuru Raplavald Kuimetsa Varbola Raplalinn Kaiu Loodna vald Kaiu vald Vahastu Sipa Tamme Raikküla Kehtna Märjamaaalev vald Lelle Käru vald Kehtna vald Käru Märjamaa vald Järvakandialev Valgu Vana-Vigala Vigalavald Eidapere Kivi-Vigala EPMÜKESKKONNAKAITSEINSTITUUT RAPLAMAAVALITSUSEARENGU-JAPLANEERINGUOSAKOND TARTU/RAPLA2002 RAPLAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD EESSÕNA Käesoleva töö ‘Raplamaa väärtuslikud maastikud’ puhul on tegemist maakonnaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” alaprojektiga. Tellijaks oli Rapla maavalitsus. Projekt käivitati jaanuaris 2001 ja jõudis lõpule 2002. aasta märtsis. Projekti töörühma kuulusid: EPMÜ Keskkonnakaitse Instituudi Maastikuökoloogia labori insener Age Merila ja geograafiamagister Taavi Pae. Koostööd tehti Rapla maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonnaga. Töös kasutati ‘Väärtuslike maastike’ Viljandi maakonna pilootprojekti metoodikat (Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas, Keskkonnaministeerium, 2001, kättesaadav ka http://www.viljandimaa.ee/metoodika/). EPMÜ KESKKONNAKAITSE INSTITUUT AGE MERILA 2 TAAVI PAE RAPLAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD SISUKORD Eessõna ............................................................................................................................... 2 Sisukord ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020-2032
    Töö nr: 08-04-20-ÜVK Kehtna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 Tellija: Kehtna Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 6 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................................... 7 1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................................................ 7 1.2 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ........................................................................................................... 7 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus ....................................................................................................... 7 1.2.2 Majandus ja tööhõive .............................................................................................................. 9 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE .......................................................................................................................... 10 1.3.1 Kaitsealused objektid ............................................................................................................ 10 1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia.................................................................................. 11 1.3.3 Ehitusgeoloogia ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kui Pea Enam Ei Mõtle, Teeme Pausi! Olen Kirjutanud Oma „Koroona- Päeviku“ Esimese Sissekandena 13
    alla Järvakandi teeneka õpetaja ja koduloouurija Asta Paeste uued väljakutsed. Foto: AARE HINDREMÄE KEHTNA VALLA AJALEHT AASTAST 1993 NR 4 263 APRILL 2020 Vaatleja Loe lk 3 Kui pea enam ei mõtle, teeme pausi! Olen kirjutanud oma „koroona- päeviku“ esimese sissekandena 13. märtsil: „Ei tea, kas saatuse konks, aga välja kuulutatakse eriolukord ning koolid suletakse Kuu aega e-õpet Eidapere Koolis. Distantsõppe vähemalt kaheks nädalaks. Õpe- põhjalik ülevaade õpetajate (fotol Krista Mus- tonen), lastevanemate ja õpilaste silme läbi. taja Anul oli plaanis sel päeval Foto: KEIT MUSTONEN koolis emakeelepäeva tähistada. Loe lk 4 ja 5 See jääb ära. Õhus on tunda palju pinget ja segadust. Keegi ei tea, mis juhtuma hakkab ning kui karmiks olukord muutub. Sa- muti puudub ettekujutus, kuidas hakkab tööle e-õpe. Kas e-kool? E-õpik? Midagi veel?“ Igal juhul oli selge, et põhilised e-süsteemid võivad suure koor- muse tõttu esimese koolipäeva hommikul tõrkuda. Seega pa- nustasime plaan B-na Offi ce 365 keskkonnale, mis oli Valtu koolis kasutuses olnud juba mitu aastat. Kehtna Kõrgemas Kodumajanduskoolis õpetati Õpilased olid selle keskkonnaga lastekasvatust, selleks olid lastekodust ajutiselt juba tuttavad ning Microsofti Kehtnasse toodud ka lapsed. enda ehitatud süsteem andis Loe lk 6 lootust, et ehk see kohe tõrkuma ei hakka. Nii ka läks. Põhiliseks teavituskanaliks jäi koolihaldussüsteem eKool, Valtu Põhikooli 1. klassi õpilase Getri Metsalliku arvates on kodus põnev õppida. Foto: KARIN MOISAR kuid peagi sai selgeks, et mees- konnatöörakendus Teams töötab õpilastel uute lahendustega toime kestele kokata, näiteks 1. aprilli – praegu loeb ta kahte raamatut. probleemideta ning pakub häid tulla. Õpetajatel aitavad rütmi ülesanne oli valmistada naljakas Talle meeldib, et võib nüüd õhtuti võimalusi e-õpet korraldada.
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]