Kinnitatud Volikogu 19.04.2011 Otsusega nr66

VALTU LASTEAIA

ARENGUKAVA

2011-2016

Kaerepere 2011

Sisukord

I. Sissejuhatus...... 3

II. Üldandmed...... 3 2.1 Asukoht ja teeninduspiirkond...... 3 2.2 Ajalooline taust ...... 3 2.3 Ülevaade hetkeolukorrast...... 3 2.4 Kaader ...... 5 2.5 Lapsed ...... 5

III. Lasteaia missioon, arengueeldused ja -vajadused...... 6 3.1 Lasteasutuse missioon...... 6 3.2 Lasteasutuse visioon...... 6 3.3 Lastearenduse arenduse valdkonnad...... 6 3.4 Lasteaia tugevused ja parendusvõimalused 2007-2010 sisehindamise põhjal ...... 7 3.5 Prioriteetsed arengueesmärgid aastani 2016...... 10

IV Tegevuskava aastateks 2011-2013...... 10 4.1.Eestvedamine ja juhtimine...... 10 4.2.Personalijuhtimine...... 11 4.3 Koostöö huvigruppidega...... 13 4.4 Ressursside juhtimine...... 14 4.5 Õppe-ja kasvatusprotsess...... 15

V Arengukava uuendamise kord ...... 17

I. Sissejuhatus

Valtu Lasteaia arengukava on dokument, milles määratakse ära lasteaia arenduse põhisuunad ja -valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise kord. Valtu Lasteaia (edaspidi lasteaed) arengukava lähtub asutuse põhimäärusest, lasteasutuse sisehindamise tulemustest ning valla arengukavast.

II. Üldandmed 2.1 Asukoht ja teeninduspiirkond Valtu Lasteaia asukoht on alevik, Kehtna vald, Rapla maakond. Telefon 48 62 683 E-post: [email protected] Lasteaed asub valla keskusest umbes 6 km kaugusel ja sama vahemaa on ka Rapla linnaga. Lasteaed tugineb oma tegevuses munitsipaalomandusele ja allub Kehtna Vallavalitsusele. Lasteaia tegevust juhib lasteaia direktor. Lasteaed teenindab Kehtna valla piirkonna lapsi vanuses 3-7. Lasteaia teeninduspiirkonnaks on Kaerepere alevik, küla, Kaerepere küla, Linnaaluste küla, Kumma küla, Põrsaku küla, küla, Saunaküla küla ja Valtu-Nurme küla. Valtu lasteaed on kaherühmaline lasteaed, avatud 5 päeva nädalas. Lahtioleku aeg 7.30- 18.00

2.2 Ajalooline taust Lasteaed asub kahes majas. Peahoone on eelmise sajandi esimesel poolel ehitatud ühekorruseline, ahjuküttega maja, mis on kohandatud lasteaiaks. Teine osa lasteaiast asub paneelelamu II korruse neljatoalises korteris, mis on samuti kohandatud lasteaiaks. Seal asub vanem rühm. Lasteaed alustas tööd 18.aug. 1972.a. Valtu kolhoosi alluvuses. 1980. aastal kohandati Staadioni 6 maja ühest 4 toalisest korterist rühmaruumid koolieelikutele. Seega töötati edasi juba 3 rühmaga. Lasteaia elu kulges stabiilselt kuni 1990 aastani. Sel aastal kuulutati Valtu kolhoosi eksisteerimine lõppenuks ning loodi põllumajanduslik osaühistu. 1991 aastal alustati väikeste ühistute loomisega ja lasteaed hakkas alluma munitsipaal ettevõttele Kaerepere. 1992a.hakati lasteaedu üle andma omavalitsustele. Lasteaed läks üle Kehtna valla alluvusse. Sellel ajal hakkas järsult lasteaedades vähenema laste arv, seda nii vanemate töö- kui ka raha puudusel. Nii juhtuski, et 1992 aasta sügisel suleti valla nõudmisel üks rühm, mida tingis laste arvu vähenemine lasteaias. Kahe rühmaga oleme töötanud siiani.

2.3 Ülevaade hetkeolukorrast Lasteaiana on hoone käigus juba 38 aastat. Lasteaia ruumid ei vasta õigusaktidega kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Talviti on hoones külm ja vajab lisakütmist elektriga. Lasteaia ruumid on kitsad ja ei vasta oma suuruselt tervisekaitse eeskirjadele, seda just paneelmaja korteris asuvas rühmas (pindala78 m²) Ruumipuuduse tõttu pole võimalik avada sõimerühma, mille järele on suur nõudlus. Laste toitlustamine toimub kohapeal, kus vajalik hädapärane inventar on olemas. Tervisekaitse poolt moodustatud lasteaedade toidu hindamise komisjonilt saime 2008. a. heakskiidu menüü kui ka toidu osas. Samal arvamusel on ka lapsevanemad.

4 Kohatasu tõsteti 1.aprillist 2010.a. 130 kroonile(8,31EURi) ja laste toidupäeva maksumus on 1.märtsist 2011.a. 1,09 EUR i. Vaatamata sellele, et lasteaia hoone on amortiseerunud, on laste ja töötajate töökohtades tagatud ohutu töökeskkond. Majas on olemas avariiväljapääsud, tulekustutid, 2009 aastal paigaldati avariivalgustus ja suitsuandurid. Aastal 2007/2008 oli suur edasiminek lasteaia ruumide ( akende vahetus vanemas rühmas, uued põrandad, rühma uus mööbel) ja mänguväljaku osas. Riigilt saadi 150 000 krooni mänguväljaku kaasajastamiseks. Õueala muutus tundmatuseni. Lisaks saadi samal kevadel Lions klubi eestvedamisel uus piirdeaed ja lasteaia eelarvest vahetati õuepaviljoni katus.

Kuna meie lasteaed on väike ja kodune ning meie õuealal on palju rohelust, on lasteaia eripäraks tema looduslähedus ja kodusus. Laps tunneb ja väärtustab oma kodukohta. Lasteaia jaoks on olulised järgmised väärtused: looduslähedus, kodusus, sõbralikkus, soojus, mängulisus koostöö. Lasteaial on välja kujunenud oma traditsioonid, üritused-näiteks sügise alguse õunajooks ja näitemänguline tegevus koos Valtu kooli algklassidega, sügisesed ja kevadised matkad loodusesse koos lõkke ja muu huvitavaga. Toimuvad liiklusnädalad, mardi- ja kadripäev, sõbrapäev, teatrinädal ja palju muud. Vanematega koos on isadepäev, jõulupeod, vastlasõidud, emadepäev, koolieelikute lõpupidu ja mitmed pereüritused. Igal õppeaastal õpitakse teatrinädalaks(märtsis)selgeks mõlema rühmaga üks pikem näidend, mis esitatakse emadepäeval ka lapsevanematele. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe-kasvatustööd lasteaias korraldatakse uue õppekava alusel, mis lähtub alushariduse riiklikust õppekavast ja lasteaia eripära arvestades. Õpetajad lähtuvad õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel laste eripärast- individuaalsus, huvid, arengutase, vanus ja sugu. Lasteaia tegevust analüüsitakse sisehindamise süsteemi alusel, toimuvad individuaalsed vestlused lastevanamatega lapse arengust ja arenguvestlused pedagoogidega. Tugisüsteemidest on olemas tervishoiutöötaja ja 2008 aastast ka logopeed. Iga aastane kooliminejate rahulolu-uuring näitab, et lapsed tunnevad ennast meie lasteaias hästi ja turvaliselt, on rahul toidu, töötajate ja mänguvõimalustega. Alati on saadud tagasisidet koolist. Siiani on kool olnud Valtu lasteaiast tulnud laste kooliks ettevalmistusega rahul.

Lastevanemate rahulolu küsitluse põhjal ollakse ka lasteaia personaliga rahul- vastutulelikud, abivalmis, sõbralikud. Tihe koostöö ja suhtlus, mis viimastel aastatel tublisti paranenud, on aidanud ennetada erinevate probleemide teket. Lastevanemate osavõtt rühmakoosolekutest, ühisüritustest, lastepidudest on olnud hea. Lasteaed on alati avatud tegema koostööd erinevate huvigruppidega (lapsevanemad, kool, raamatukogu, seltsimaja, valla lasteaiad) Lastevanemate hulgast on valitud hoolekogu, kes aitab jõudumööda kaasa lasteaia arendustegevusele.

5 2.4 Kaader Valtu lasteaia personal koosneb: direktor ( 1.0) lasteaia õpetajad (3,42) muusikaõpetaja (0.25) liikumisõpetaja (0,25) logopeed 0,2 õpetaja abi (2) tervishoiutöötaja (0,2) kokk (1,0) kütja (0,5) majahoidja (0,2)

Pedagoogid omandatud hariduse järgi Pedagoog Kõrgharidus Keskeriharidus Muu kõrgharidus pedagoogiline pedagoogiline Direktor 1 Õpetaja 2 2 Muusikaõpetaja 1 Logopeed omandamas Kokku 3 2 1

Pedagoogid vanuse ja staazi järgi 20-39 a 40-49 a 50-57 a Staaz (a) Direktor 1 37 Õpetaja 1 38 Õpetaja 1 40 Õpetaja 1 33 Õpetaja 1 24 Muusikaõpetaja 1 26 Logopeed 1 21

Lasteaia pedagoogiline personal vastab kvalifikatsiooninõuetele. Kõik töötajad on pikaajalise töökogemusega. Kõik pedagoogid läbivad õppeaasta jooksul vähemalt ühe täiendkoolituse. Lisaks veel iseseisvad enesetäiendamised ja õppepäevad maakonna tasandil. Iga eelarve aasta alguses on koostatud täiendkoolituse plaan, mis lähtub sisehindamise tulemustest ja personali arengu vajadustest.

2.5 Lapsed Rühmade komplekteerimine aastatel 2009-2012

Rühm 2009/10 2010/11 2011/2012 Noorem 17 17 17 (liitrühm) Vanem 18 17 18

6 (liitrühm) Kokku 35 34 35

Tabelist nähtu põhjal võib teha järelduse, et lasteaias käivate laste arv on stabiilne. Linnalähedusest tingituna tuleb Kaereperesse ja selle lähikonda lastega noori peresid ja seetõttu on laste arvu raske täpselt ette planeerida. Raske on prognoosida ka väljastpoolt teeninduspiirkonda tulevate laste arvu. Kooliminevaid lapsi on järgneval kolmel aastal 8-10 last. 10.01.2011 seisuga on lapsi nimekirjas 34, kellele lisandub sel õppeaastal veel 2 last. Hetkel lapsi lasteaia aiarühma järjekorras ei ole, kuid vanematelt on laekunud 12 avaldust lootuses lapsele koht saada sõimerühma(uues majas) 2012 aastal.

III. Lasteasutuse missioon, visioon ja arenduse põhisuunad ja -valdkonnad

3.1. Lasteasutuse missioon Valmistada lapsi ette edukaks toimetulekuks koolis ja pakkuda lastele pidevalt muutuvas ühiskonnas, kus kõigil on alati kiire – rahulikku, stabiilset ja kodust keskkonda. Lasteaia kõikide töötajate missiooniks on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja: luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ning toetada lapse loomulikku huvi, hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta; hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema vaimset ja kehalist arengut; toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel; toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustada neid.

3.2 Lasteasutuse visioon: Saavutada õppe-kasvatustöös kvaliteet, mis tagaks laste tulevase toimetuleku muutuvas, arenevas ja infotehnoloogia ajastu ühiskonnas. Lastega töötaksid kvalifitseeritud, motiveeritud ja arenemisvõimelised õpetajad. Lastele oleks olemas võimalusterohke ruumikas hoone kaasaegse sisustuse ja õppevahenditega.

3.3 Lasteasutuse arenduse valdkonnad: Valtu lasteaia arendusvaldkonnad kajastuvad lasteasutuse sisehindamise läbiviimise korras, mis on kinnitatud lasteasutuse juhataja käskkirjaga 24.11.2009.a. Lasteaia põhisuunad määratletakse kindlaks lasteasutuse arengukavas viies põhivaldkonnas ja nende alavaldkondades: 1. Eestvedamine ja juhtimine Eestvedamine Strateegiline juhtimine 2. Personalijuhtimine Personalivajaduse hindamine Personali värbamine

7 Personali kaasamine ja toetamine Personali arendamine Personali hindamine ja motiveerimine 3. Koostöö huvigruppidega Koostöö kavandamine Huvigruppide kaasamine Huvigruppidega koostöö hindamine 4. Ressursside juhtimine Eelarveliste ressursside juhtimine Materiaal-tehnilise baasi arendamine Inforessursside juhtimine Säästlik majandamine 5. Õppe- ja kasvatusprotsess Lapse areng Õppekava Õppekorraldus ja -meetodid Väärtused ja eetika

8

3.4 Lasteaia tugevused ja parendusvõimalused 2007-2010 a. sisehindamise- ja nõuniku tagasisidearuande põhjal

Valdkond Tugevused Parendustegevused I Eestvedamine ja -Lasteaia töö aluseks on ühiselt -Lasteaia visiooni elluviimine koostöös hoolekogu ja juhtimine, strateegiline väljatöötatud missioon, visioon; vallavalitsusega; juhtimine -Juhtimine on personali toetav, innustav, - Sisehindamissüsteemi jätkuv edasiarendamine(paika kindlad koostööd tegev, usalduslik ja töötajate hindamise objektid ja mõõdikud, vastutajad); võrdne kohtlemine; - Kõigi töötajate informeerituse tagamine ja kaasamine lasteaia -Järk-järguline sisehindamissüsteemi arendustegevusse. rakendamine, sisehindamisel põhinevate tegevuste planeerimine, oma tegevuste kavakindel hindamine -Pedagoogid osalevad asutuse töö planeerimises, tegevustes, analüüsis; -Koostöös pedagoogidega tagatakse õppeaasta eesmärkide täitmine; -Arengukava täitmine ja analüüsimine, mis tagab lasteaia järjepideva arengu. II Personalijuhtimine -Pedagooge kaasatakse otsustusprotsessi- -Personalivajaduse ja töökohtade kaardistamine uude lasteaeda; desse; - Personali värbamissüsteemi põhimõtete väljatöötamine; -Arenguvestlused pedagoogidele; - Kogu personali informeeritus ja kaasamine arendustegevusse; -Personal on kompetentne ja asutusele - Õpetaja eneseanalüüsi edasiarendamine; lojaalne; -Koolitustelt saadud materjali kättesaadavuse tagamine -Koolitusvajaduse hindamine toimub pedagoogidele; järjepidevalt; -Iseseisva enesetäiendamise korra sisseviimine; -Valla pedagoogide ühine koolitamine; -Kaasajastatud tunnustussüsteemi rakendamine kogu personalile - Kindlate traditsioonide järgimine; - Logopeedi tööle värbamine; - Hea meeskonnatöö. III Koostöö huvigrup- -Avatud suhtlemine lastevanematega; -Lastevanematele koolituste, loengute korraldamine; pidega -Lasteaiaga rahulolu ja hea maine- -Infovahetuse süsteemsemaks muutmine;

9 küsitluste põhjal; -Hoolekogu töö ühtsemaks ja tulemuslikumaks muutmine. -Hea koostöö kooliga-rahulolu laste kooliks ettevalmistamisel; -Head töösuhted teiste huvigruppidega; -Vallavalitsuse toetav suhtumine. IV Ressursside juhtimine -Mänguväljaku täiendamine kaasaegsete - Uue lasteaiahoone ehitamine kõige vajalikuga; vahenditega; -Puuduvad vajalikud oskused projektide kirjutamisest; -Rühmaruumide sisustamine uue -Töökeskkonna kaasajastamine: probleemiks suur ruumikitsikus; mööbliga; -Töötajatele soodsama keskkonna loomine igapäevatööks; -Riskianalüüsi kaasajastamine; -Õpetajate motiveerimine enam kasutama arvutit; -Töökeskkonna ohutuse parendamine -Säästliku majandamise põhimõtete väljatöötamine. V Õppe- ja kasvatus- -Olemasolev õppekava vastab riiklikule -Õppekava rakendamine igapäevatöös ja täiendamine vastavalt protsess õppekavale; vajadustele; -Koolieelikute arengu hindamine ja -Laste arengu uute hindamistabelite rakendamine töös; tagasiside vanematele arenguvestluste -Arenguvestluste läbiviimine kõigi laste lastevanematega; näol; -Lapsest lähtuvate kasvatusmeetodite kasutamise hindamine ja -Laste kooliks ettevalmistamine on selle rakendamisega seotud tulemused; saanud koolilt positiivse hinnangu; - Pedagoogide igapäevatöös rakendatava meetodi sõnastamineja -Õppetöö nõuetekohane ja süsteemne selle meetodi kasutamise tõhususe hindamine; planeerimine; -Õppemetoodilise materjali jätkuv uuendamine, - Laste poolt valmistatud tööde süstematiseerimine; näitus(pidev); -Õpetajate kutse-eetika normides kokkuleppimine ja -Logopeedi töö tulemusel laste kõne vormistamine parendamine; -Laste arengu toetamine läbi tugisüsteemide-logopeed, tervishoiu- töötaja

10

3.5 Prioriteetsed arengueesmärgid aastani 2016

kaasaegse lasteaia hoone ehitamine kõige vajalikuga; sõimerühma avamine; lasteaia sisehindamissüsteemi vastavus koolieelse lasteasutuse seaduse poolt esitatud kriteeriumidele; lasteaia õppe-ja kasvatustegevuse tase rahuldab kõiki huvigruppe; erivajadustega lastele tingimuste loomine; lapse arengu toetamine koostöös lapsevanematega ning lapsevanemate nõustamine- laste individuaalsusega arvestamine; lastele turvalise, lapsesõbraliku ja looduslähedase kasvukeskkonna kindlustamine; personalile loodud kaasaegsed töötingimused; lasteaial on omad väärtused ja traditsioonid; laste mäng, liikumine ja õppimine looduses-õuesõpe, avastusõpe

IV.Tegevuskava aastateks 2011-2013 4.1 Võtmeala -Eestvedamine ja strateegiline juhtimine Eesmärgid: Tagatud on töötajate informeeritus ja kaasamine lasteaia arendustegevusse (uue lasteaia ehitus) Sisehindamissüsteemis on paremini välja toodud kokkulepitud sihtnäitajad (mõõdikud) Väljatöötatud lasteasutuse tegevusnäitajad on seostatud arengukava ja õppeaasta tegevuskavaga Jrk Tegevused Tulemus 2011 2012 2013 Vastutaja nr 1 Arengukava tegevuskava Toimiv tulemuslik eesmärgistatud tegevus x x x direktor koostamine, tutvustamine huvigruppidele 2 Arengukava täitmise Muudetakse lähtuvalt sisehindamise tulemustest igal x x x direktor hindamine ja korrigeerimine kevadel 3 Sisehindamisjuhendi Toimiv sisehindamissüsteem kokkulepitud mõõdikute ja x x direktor, täiendamine tulemuste analüüsiga kaasatud On koostatud sisehindamisaruanne uue mudeli alusel x õpetajad

11 4 Personali kaasamine Personal on kaasatud arendustegevusse ja töötajad on oma x x x direktor arendustegevusse ja tegevuses motiveeritud. informeerimine seoses uue Informeeritud personal ja huvigrupid lasteaia ehitusega

4.2 Võtmeala-Personalijuhtimine Valdkond: Personalivajaduse hindamine Eesmärgid: Määratud on personalivajadus ja koosseis uude lasteaeda Jrk Tegevused Tulemus 2011 2012 2013 Vastutaja nr 1 Personali vajaduste Personali koosseis on uude lasteaeda kindlaks määratletud x x direktor, kaardistamine uude kaasatud majja vallavalitsus

Valdkond: Personali värbamine Eesmärgid: Töötatud välja personali värbamissüsteem, -põhimõtted Arvestatud ametikohtadele kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid Jrk Tegevused Tulemused 2011 2012 2013 Vastutaja nr 1 Personali värbamissüsteemi Toimiv personali värbamissüsteem. Personal on teadlik, x direktor, väljatöötamine (konkursi millised põhimõtted ja eesmärgid on uue töötaja tööle kaasatud korraldamise kord) võtmisel. Ametisse on valitud vajalikud töötajad. õpetajad 2 Kõikidele ametikohtadele Per sonal on teadlik ametikohale kehtestatud x x x direktor, kehtestatud kvalifikatsiooninõuetest ning on välja töötatud nõuded kaasatud kvalifikatsiooninõuete pedagoogide isiksuseomadustele töötajate tööle õpetajad ülevaatamine ja nõuded värbamisel isiksuseomadustele väljatöötamine

12 Valdkond: Personali kaasamine ja toetamine Eesmärgid: Uuendatud on personali ametijuhendeid Kaasatud arendustegevusse kogu personal Jrk Tegevus Tulemus 2011 2012 2013 Vastutaja nr 1. Personali ametijuhendite Valminud on täiendatud ametijuhendid kõikidele x x direktor täiendamine,määratleda iga töötajatele töötaja tööülesanded, õigused ja vastutus-nende fikseerimine 2 Õppeaasta alguses Personal on teadlik õppeaasta suurematest ettevõtmistest x x x direktor olulisematest ettevõtmistest Abipersonali soovid ja ettepanekud on teada ja neid teavitamine kogu personalile ja arvestatakse töö planeerimisel vestlused abipersonaliga 3 Töö- ja olmetingimuste oluline Kõik tingimused tööks on paranenud seoses uue lasteaia x x direktor parendamine valmimisega 4 Personali teadmiste Personalil on olemas teadmised tervise edendamisest ja x x direktor täiendamine laste tervisekaitse oskused selle rakendamisest. Personal osaleb ja tervise edendamise alal. terviseüritustel.

Valdkond: Personali arendamine Eesmärgid: Personal peab oluliseks lasteaia ühiseid väärtusi Koolitustelt saadud materjal on õpetajatele kättesaadav Rakendatud on iseseisvat enesetäiendamist Jrk Tegevus Tulemus 2011 2012 2013 Vastutaja nr 1 Lasteaia väärtuste Iga töötaja teab asutuse ühiseid väärtusi ja järgib neid. x x x direktor väljatoomine

13 2 Koolituste kavandamine ja Õpetajad saavad kasutada süstematiseeritud koolituste x x x direktor korraldamise põhimõtted materjale On välja töötatud personali arendamise ja koolitamise x kord Hinnatakse koolituste tulemuslikkust tööalastele saavutustele 3 Iseseisvaks Iseseisva enesetäiendamise aluseks on koostatud vastav x x x direktor enesetäiendamiseks tegevuste kord ja selle alusel tegutsetakse leidmine

Valdkond:Personali hindamine ja motiveerimine Eesmärgid: Välja on selgitatud kogu personali rahulolu tööga, töökeskkonnaga Kasutusel on kaasajastatud ja ühtne tunnustussüsteem Jrk Tegevus Tulemus 2011 2012 2013 Vastutaja nr 0 1 Õpetajate eneseanalüüsi Õpetajate eneseanalüüsi põhjal on viidud läbi x x x direktor tulemuste seostamine rühmade arenguvestlus. Personaliga on läbi viidud küsitlus, mille tegevuskavadega ja ülejäänud tulemuste põhjal parendatakse töötingimusi personali rahulolu näitajate väljaselgitamine 2 Tunnustussüsteemi On olemas toimiv tunnustussüsteem kogu personalile x x x direktor konkreetsemaks muutmine Personal on motiveeritud ja tunnustatud

4.3 Võtmeala-Koostöö huvigruppidega Valdkond: Koostöö kavandamine, kaasamine ja hindamine Eesmärgid: Välja on töötatud huvigruppide tulemuste uurimiseks olulised tulemusnäitajad Kaasatud on huvigruppe otsustamisse, arendustegevusse Jrk Tegevus Tulemus 2011 2012 2013 Vastutaja nr

14 1 Huvigruppidega koostöö Igal õppeaastal toimub regulaarne huvigruppidega x x x direktor kavandamine, olulised koostöö analüüsimine ning hindamine. On leitud uusi tulemusnäitajad ja hindamine koostööpartnereid. Infovahetuse parendamine Infovahetus on süsteemsem. x x x 2 Lasteaia 40. aastapäeva Lasteaia juubeli nädal on augustis 2012 x direktor, tähistamine kaasatud hoolekogu õpetajad 3 Rahaliste võimaluste leidmine Õppeaasta jooksul on lapsevanemal võimalus osa võtta x x x direktor, loengute korraldamiseks vähemalt ühest loengust. kaasatud lastevanematele hoolekogu (nt projektid, sponsorid) 4 Lapsevanemad ja hoolekogu on Koostöös hoolekoguga on mõeldud läbi uue lasteaia x x x direktor, kaasatud lasteaia ruumide vajadus, sisustuse planeerimine, mänguväljak. kaasatud arendustegevusse ja Ühisürituste, traditsioonide jätkamine lastevanemate, hoolekogu, otsustusprotsessidesse. hoolekoguga lapsevanemad vallavalitsus

4.4 Võtmeala- Ressursside juhtimine Valdkond: Ressursside ja materiaal-tehnilise baasi arendamine Eesmärgid: On arvestatud eelarve koostamisel arenguprioriteete On täpsustatud tegevusnäitajaid eelarve ja säästlikkuse osas Võimalus kasutada infotehnoloogilisi vahendeid. Jrk Tegevus Tulemus 2011 2012 2013 Vastutaja nr 1 Ressursside kavandamine, Eelarve x x x direktor planeerimine arengukava Toimub plaanipärane ressursside kasutamise ja hoolekogu tegevuskavva ja analüüsimine efektiivsuse hindamine 2 Uue lasteaia ehitamisel teatud Koostöös on valminud kaasaegne lasteaia hoone koos x x vallavalitsus

15 lõikudes kaasaaitamine vajamineva inventariga , õppevahenditega, turvalise direktor mänguväljakuga 3 Infotehnoloogia kasutamine Õpetajatel on oskused ja võimalused arvutiga töötamiseks x x õppe-ja kasvatustegevuste õpetajad kavandamisel ja analüüsimisel Arvutite soetamine Igal õpetajal on arvutiga töökoht x 4 PRIA koolipiima projektis Koolipiimatoetus x x x kokk osalemine 5 Säästliku mõtteviisi ning On koostatud säästliku majandamise põhimõtted ja x x x direktor kokkuhoiu propageerimine ja nendega arvestatakse saavutatud tulemuste Säästlikkuse hindamiseks on leitud kulunäitajad, milleks x x analüüsimine on püstitatud oodatavad sihteesmärgid

4.5 Võtmeala- Õppe-ja kasvatusprotsess Valdkond: Lapse areng Eesmärgid: Määratletud on lapsega seotud tulemusnäitajad Kasutusel on laste arengu uued hindamistabelid Arvestatud on laste hariduslike erivajadustega Avardatud on õuesõppe võimalusi

Jrk Tegevused Tulemus 2011 2012 2013 Vastutaja nr 1 Lapse arengu hindamine ja On välja töötatud toimiv süsteem lapse arengust tagasiside x x x õpetajad arenguanalüüsi läbiviimine andmiseks ja läbi on viidud lapsevanemaga arenguvestlus Koostatud on individuaalne arengukaart koolieelikutele. 2 Laste hariduslike erivajaduste Õpetaja, tervishoiutöötaja ja logopeed on koostöös x x x õpetajad väljaselgitamine ja vajadusel abivajavad lapsed välja selgitanud. Hinnang on antud individuaalse õppekava nende omavahelisele koostööle koostamine

16 3 Lapsega seotud Õpetajad on analüüsinud ja hinnanud laste arengut x x x õpetajad tulemusnäitajate lähtuvalt lasteaia tegevussuundadest. Laste arengu määratlemine lähtuvalt jälgimine on süsteemne, kavakindel ning lapsest lähtuv lasteaia eripärast ja uuest õppekavast 4 Lapse arengu toetamise Laienenud on õppimisvõimalused õues x x mitmekesistamine Keskkonnakasvatuses läbiviimisel kasutatakse avastusõppe meetodit

Valdkond: Õppekava Eesmärgid: Viia õppe-, kasvatus- ja arendustegevust ellu süsteemselt ja juhitult Täiendada õppekava vastavalt vajadustele Jrk Tegevused Tulemus 2011 2012 2013 Vastutaja nr 1 Uue riikliku õppekava Igapäevatöös toimub lapsest lähtuv õpetamine ja x x x õpetaja elluviimine kasvatamine. Hinnatakse lapsekesksete töövõtete kasutamist. 2 Õppekava täiendamine Õppekava on täiendatud erinevate ainekavade lõikes x x x õpetaja vastavalt vajadustele 3 Terviseedenduses ohtude Lapsed on teadlikud neid ümbritsevatest ohtudest ja x x õpetaja ennetamine oskavad neid olukordi ennetada.

Valdkond: Õppekorraldus ja -meetodid Eesmärgid:Kogu lasteaias on tervikuna rakendatud lapsekeskset õpetamis- ja kasvatusmetoodikat Jrk Tegevused Tulemus 2011 2012 2013 Vastutaja nr 1 Õppetöös lõimitud Õppetöös kasutatakse lõimitud õppetegevuste läbiviimist x x õpetaja õppetegevuste läbiviimine Kasutatakse lapsekeskset õpetamis- ja kasvatusmetoodikat

17 2 Kasutavate õppemeetodite Õppemeetodites on kokkulepitud ja neid kasutatakse ja x x x õpetaja kokkuleppimine ja hinnatakse igapäevatöös kasutamine

Valdkond:Väärtused ja eetika Eesmärgid:On välja töötatud õpetajate kutse- eetika normid Jrk Tegevused Tulemus 2011 2012 2013 Vastutaja nr Õpetajate kutse-eetika On välja töötatud ja vormistatud Valtu lasteaiaõpetajate x direktor normides kokkuleppimine kutse-eetika normid

V. Arengukava uuendamise kord

Valtu lasteaia järjepideva arengu tagamiseks koostab lasteaed koostöös hoolekogu ja pedagoogilise nõukoguga arengukava. Arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta lõpus. Muudatused arutatakse läbi lasteaia pedagoogilises nõukogus ja hoolekogus. Parandusi ja täiendusi arengukavas tehakse lähtuvalt lasteaia sisehindamistulemustest. Arengukava on aluseks iga õppeaasta üldtööplaani koostamisel. Lasteaia arengukava ja selles tehtavad muudatused kinnitab Kehtna Vallavolikogu.

Arengukava on heaks kiidetud pedagoogilise nõukogu poolt 22.03.2011.a. ja hoolekogu poolt 23.03.2011.a.

18