DOCSLIB.ORG

KEHTNA VALLA AJALEHT Raplamaa AASTA EMA 2006 on Krista Olesk

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
KEHTNA VALLA AJALEHT Raplamaa AASTA EMA 2006 on Krista Olesk Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 4 (110) 22. juuni 2006 Raplamaa AASTA EMA 2006 on Krista Olesk Linnaaluste külast Palju õnne! Kui öösiti õues on valge ja õunapuud õisi on täis ma sosistan salaja palve mis hiljuti rumal veel näis Ma salaja sosistan palve ET ELADA VÕIKSIME VEEL kui õues on öösiti valge ja roosakad helbed on teel /Aita Kivi/ vahetundides ning pärast tunde. Krista koos abikaasa Illariga on aktiivne külaelu edendaja. Tema eestvedamisel toimuvad traditsioonilised küladepäevad Tarsi talus. Samuti on Krista kooliteatrite liikumise hingeks nii 435 Kehtna vallas, kui terves Rapla maakonnas. Igal suvel viib ta läbi Rapla maakonna kooliteatrite suvekooli laagri, lõpptulemusena valmib mõni etendus, mida avalikkusele ka mängitakse. Krista Olesk on osanud oskuslikult sobitada Kehtna valla poolt tervitavad proua Oleskit Mare Käpp ja Jaak Vitsur. ja siduda pereelu töö ja ühiskondliku tegevusega. Seda näitab tema aktiivne tegevus külaseltsi elus, Krista Olesk on ema 6 lapsele: 4 kuusele probleemidega. huvitegevuse arendamine Kehtna Põhikoolis Kertule, 5a Mertile, 13a Laurale, 14a Ivarile, Krista Olesk on laste ja kolleegide hulgas ning FIEna töötamine turismialases 17a Ottile, 18a Siimule. hinnatud. Ta on hea pedagoog, tore kaaslane, pereettevõttes. Krista ja Illari lapsed on kõik Krista Olesk on lõpetanud Tallinna Pedagoo- kellel on rahulik iseloom, palju huvitavaid tublid ning edasijõudvad nii koolis kui oma gilise Instituudi kultuuritöötajana ja töötanud mõtteid. Käitumisraskustega õpilastega tuleb hobidega tegeledes. kultuurikorralduse ning pedagoogilistel Krista Olesk oma igapäevatöös väga hästi toime Kehtna Vallavalitsus ametikohtadel. ja võimaldab neile huvipakkuvat tegevust Alates 1997. a on Krista Oleski töökohaks Kehtna Põhikool, ametiks kooli huvijuht. Hetkel on Krista lapsehoolduspuhkusel tütar Kertuga. Krista Oleski korraldada on kogu kooli tunniväline tegevus: pidulike aktuste, täht- päevade, pidude ja muude ürituste korraldamine, kolme näiteringi juhendamine. Lapsed on edukalt esinenud oma kooli üritustel ja saavutanud tunnustust ülemaakonnalisel konkursil. Krista lavastatud näidendid on omanäolised, pakkudes äratundmisrõõmu nii tegijatele kui vaatajatele. Krista Olesk on Raplamaa teatripäevade ellukutsuja. Tema elurõõmust ja ettevõtlikkusest saavad innustust ja osa kõik. Krista on aktiivselt tegelnud ka projektide kirjutamisega, et ürituste läbiviimiseks ning lastelaagrite korraldamiseks raha taotleda. Muuhulgas tema kirjutatud projekti abil sai kool ka suure akvaariumi. Tema eestvedamisel kutsuti taas ellu meie kooli õpilasesindus, kes aktiivselt tegeleb koolielu Raplamaa Aasta Ema 2006 kandidaadid, keskel tiitli pälvinud Krista Olesk Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVOLIKOGUS üksikelamute ehitusloa ning Kehtna Mõisa Osaühingu farmikompleksi kasutusloa taotlused. Kinnitati detailplaneeringu lähteülesanded ASile Volikogu 23.mai istungil arutati Kehtna aleviku soojamajanduse Raes Lelle aleviku Viljandi mnt 17 krundi, Eesti Tõuloomakasvatajate arengukava ja arengusuundi. Ühistule Koogimäe külla sõnnikuhoidla ja Harri Smitile Lõuna kinnistu Soojamajanduse olukord on halb. Rentnik ei ole täitnud oma kohustusi detailplaneeringu koostamiseks ning projekteerimistingimused Andres ja selle tulemusena on varad väga halvas seisus. Selleks, et üks kütteperiood Tederi Kaerepere aleviku Vaino katastriüksusel. Alates 1. juunist 2006.a veel vanaviisi “üle elada”, tuleb vallavalitsusel teha umbes 1,5 miljoniline kehtivad valla spetsialistide ametiautodele uued bensiinilimiidid. investeering. Arutelu käigus jõuti tuleviku suhtes üksmeelse otsuseni: Heakorraspetsialist Kaja Mõtsniku ettepanekul on valla poolt Kehtna alevik viiakse üle gaasiküttele jättes alternatiivina õlikütte haljastusteenuste osutamisel uued hinnad. Vallavalitsus eraldas kasutamise võimaluse. Vallavalitsusele ja majanduskomisjonile tehti sotsiaalkomisjoni protokollile tuginedes toetusi ning lõpetas maikuus ülesandeks koostada kahe nädala jooksul programm kaugkütte toomiseks surnud isiku hoolduse. tarbijale lähemale vähemalt 2007. aasta sügiseks. Kehtna alevikus säilitada Vallavalitsus toetas rahaliselt noorte muusikaüritust “Lelle Alternatiiv kaugküte, kasutades põhiküttena gaasi. 2006“ ja Kehtna Aiandusühistu elektrisüsteemide korrastamist. Algatati detailplaneering Kaerepere alevikus asuvale Madise kinnistule 30.05.2006 omaniku avalduse alusel. Võeti vastu määrus “Ühisveevärgi- ja Vallavalitsus arutas koos OÜ Kehtna Elamu esindaja Jüri Pandi, kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri Kehtna vallas” Soojusteenuse OÜ esindaja Aleksander Kurusoni, SA Regionaalsed muutmise kohta. Kinnitati volikogu alatiste komisjonide tegevuse alused ja Energeetikakeskused esindaja Aadu Varese, Rapla Maavalitsuse esindaja kord. Arutleti teemal laste ja noorte vaba aja veetmise võimalustest Kehtna Kalle Moori ning vallavolikogu majanduskomisjoni esimehe Jaanus alevikus. Sotsiaalkomisjoni esimees Mati Michelis teadis, et noorte sooviks Kaljula osalusel Kehtna aleviku soojamajanduse arengusuundi ja on rulapark ja noortekeskus. Nende rajamiseks puudub raha. Kalle Toomet tegevuskava planeerimist. OÜle Jaotusvõrk otsustati väljastada ütles, et Rotary klubi Ameerika partner on lubanud abistada teismeliste ehitusluba elektri maakaabelliini ehitamiseks Kalbu külasse ning Andres mänguväljaku rajamist Kehtna alevikku 2007. aastal. Vallavalitsus lubas Tederile üksikelamu püstitamiseks Kaerepere alevikku ja Tanel Samuelile kohtuda koolide õpilasomavalitsuste esindajatega, et teada saada, mida üksikelamu püstitamiseks Kehtna-Nurme külasse. Alex Raadikule kinnitati noored soovivad. Arutelu käigus jõuti tõdemuseni, et probleemid algavad lähteülesanded detailplaneeringu koostamiseks Madise kinnistule. palju kaugemalt kui vaba aja veetmise võimaluste puudumine. Kasvatustöö Vallavalitsus nõustus Hiie küla Ojamäe ja Eidapere aleviku Tallinna mnt peab eelkõige algama kodust väikelapse east alates, et tekiksid harjumused 7 katastriüksuste moodustamisega maa ostueesõigusega erastamisega. ja kodutunne. Kalle Toomet tutvustas maakonna külade Rahaliselt toetati Kehtna aleviku jaanitule korraldamist ning internetiseerimisprojekti, mis peaks valmima 2006. aasta sügiseks ning andis rallimeeskonna Andrus Vahi - Renee Reinu võistlustel osalemise tasu ülevaate vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimistööde käigust Kehtna maksmist. Raske puudega isikule määrati hooldaja. alevikus. 06.06.2006 Otsustati toetada rahaliselt valla teatripäeva läbiviimist Keavas ning VALLAVALITSUSES Kehtna Sügisjooksu 2006 korraldamist. Eraldati valla koolidele raha õpilaste võistlustele ja aineolümpiaadidele sõidukulude 25.04.2006 kompenseerimiseks: Kehtna Põhikool 10 680, Ingliste Lasteaed-Algkool Vallavalitsus vaatas läbi Spordiklubi Edur taotluse valla teede 470, Valtu Põhikool 6480, Lelle Põhikool 2240, Eidapere Kool 10 000 sulgemiseks seoses 23. Rahvusvahelise Koger & Sumberg–Tallinna Rally krooni. Seoses hooldatava surmaga lõpetati puudega isiku hooldus. toimumisega 12.-13. mail. Taotlus rahuldati tingimusel, et spordiklubi Nõustuti Eidapere aleviku Tallinna mnt 19 ja Kärpla küla Raeli informeerib eelnevalt elanikke teede sulgemisest, tagab võistluse ajal avaliku katastriüksuste ostueesõigusega erastamisega. Ehitusluba väljastati korra ja liiklusohutuse ning pärast ralli toimumist viib valla teed endisesse ASile YIT Ehitus Kehtna reoveepuhasti ehitamiseks ja OÜle Triger-E tehnilisse seisukorda. Andres Valinule otsustati anda valla tänukiri seoses kontori ja garaazh-töökoja püstitamiseks Kehtna alevikku ning OÜle 70. sünnipäevaga ning kauaaegse aktiivse ühiskondliku tegevusega. Jaotusvõrk kasutusluba Rapla gaasijaotusjaama elektrivarustusele Pae Tutvuti OÜ Triger-E Keava-Kehtna valgustuse projekteerimise külas hinnapakkumisega ning otsustati sõlmida töö teostamiseks vastav leping. Vallavalitsus nõustus Ahekõnnu küla Seljaraba ja Ohekatku küla Künka kinnistute jagamisega ning Linnaaluste küla Allikamäe ja Välja katastriüksuste moodustamisega maa ostueesõigusega erastamiseks. 02.05.2006 TÄHELEPANU! Valla haridus- ja kultuurinõunik Rita Peussa ettepaneku alusel eraldati valla laste 2006. a lauluvõistluse läbiviimiseks 6272 krooni. Põhikoolide Kehtna vallamajas on uued telefoninumbrid. 2005/2006. õppeaasta parimatele ekskursioonide korraldamiseks eraldati a’ 48 98 820 sekretär 2500 ning Ingliste Lasteaed-Algkoolile 1500 krooni. Vallavalitsus kinnitas 48 98 821 vallasekretär Lelle Kooli ametikohtade loetelu ning otsustas munitsipaalkorteri üürilepingu 48 98 822 FAKS ümbervormistamise. Nõustuti Kärpla küla Mikuveski ja Eidapere aleviku 48 98 823 infotöötuse vanemspetsialist Tallinna mnt 18b katastriüksuste moodustamisega maa ostueesõigusega 48 98 824 sotsiaalnõunik, lastekaitsetöötaja erastamiseks. Korteriomand seatakse Kehtna aleviku Nooruse tn 2 elamu 48 98 825 personali inspektor, jurist, volikogu sekretär suhtes. 09.05.2006 48 98 826 pearaamatupidaja, vanemraamatupidaja Valla esindajaks Raplamaa Omavalitsuste Arengufondi Spordi osafondi 48 98 827 peaökonomist nimetati vallavanem Kalle Toomet. Kehtna Kunstide Koolile eraldi toetust 48 98 828 raamatupidaja, kassapidaja helivõimenduskomplekti ostmiseks. Vallavalitsus kinnitas 48 98 829 haridus- ja kultuurinõunik projekteerimistingimused Tanel Samuelile elamu ehitamiseks ning nõustus 48 98 830 ehitusspetsialist Kehtna mõisa rekonstrueerimise ehitusloa väljastamisega. Vaadati läbi 48 98 831 keskkonna- ja teede spetsialist vallavolikogu määrusega kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 48 98 832 haljastaja, majandusspetsialist liitumise ja nende kasutamise
Load more

Recommended publications
  • Valtu Põhikool Arengukava 2018–2021
    VALTU PÕHIKOOL ARENGUKAVA 2018–2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ...............................4 2. ÜLDANDMED ..................................................................................................................5 2.1. Asukoht .......................................................................................................................5 2.2. Ajalugu ........................................................................................................................5 2.3. Ülevaade koolist, hoonetest ..........................................................................................6 2.4. Hetkeolukorra kirjeldus ................................................................................................7 3. KOOLI MISSIOON, VISIOON, ÜLESANNE JA PÕHIEESMÄRK ..................................9 3.1. Kooli missioon .............................................................................................................9 3.2. Kooli visioon ...............................................................................................................9 3.3. Kooli ülesanne .............................................................................................................9 3.4. Kooli tegevuse põhieesmärk ........................................................................................9 4. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD ......................................... 11 4.1. Tulemuslikkuse hindamine........................................................................................
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavolikogu Määrus
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Kehtna 17. aprill 2019 nr 56 Valtu Lasteaed Pesapuu põhimääruse kehtestamine Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Lasteaia nimetus Lasteaia nimetus on Valtu Lasteaed Pesapuu (edaspidi lasteaed). § 2. Lasteaia aadress Lasteaia aadress on Männiku 10, Kaerepere alevik, Kehtna vald, 79520 Rapla maakond. § 3. Lasteaia õiguslik seisund (1) Lasteaed on koolieelse lasteasutuse seaduse alusel lasteaiana tegutsev õppeasutus, mis võimaldab 18. elukuust kuni seitsmeaastastele lastele hoidu ja alushariduse omandamist. (2) Lasteaed on Kehtna Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus. Lasteaed ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid teostab õigusi ning täidab ülesandeid Kehtna valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku nimel. (3) Lasteaia tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) poolt välja antud tähtajatu koolitusluba. (4) Lasteaed juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest ning nimetatud seaduste alusel antud õigusaktidest, riiklikust õppekavast ja lasteaia õppekavast ning kohaliku omavalitsuse asutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest. § 4. Teeninduspiirkond ja lasteaeda vastuvõtmise ning väljaarvamise alused (1) Lasteaia teeninduspiirkond on Kaerepere alevik, Hertu küla, Kaerepere küla, Linnaaluste küla, Kumma küla, Põrsaku küla, Saksa küla, Saunaküla küla ja Valtu- Nurme küla. (2) Lapsi võetakse lasteaeda vastu ja arvatakse lasteaiast välja vallavalitsuse
    [Show full text]
  • Kumma Küla 765-Aastane!
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2021 - 2024 Kehtna 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE ........................................................................ 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika …................................................................... 4 1.2. Rahvastik ja selle areng ........................................................................................ 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus ............................................ 11 1.4. Looduslikud tingimused .......................................................................................... 13 1.5. Keskkonnakaitse .................................................................................................... 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad.......................................................................... 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE ....................... 17 2.1 Kohalik omavalitsus ................................................................................................. 17 2.2. Valla eelarve ............................................................................................................. 17 2.3. Arengu kavandamine .............................................................................................. 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele ..................................
    [Show full text]
  • Rapla Vald Masti L I Vardja Nurga Sutlema a V J a Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    K Kose- e i Võlle Muusika Pärinurme la Kolu Uuemõisa Vilama j Tammiku Angerja Tade Vana-Aespa Ravila Laane Tagametsa Urge Kata L Ruila Vilivere T u Kose Metsa- h K Pahkla a KOSE Kanavere u Raveliku Allika Rapla vald Masti l i Vardja nurga Sutlema a v j a Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujSutaaetud infoLrmeiastt-u Hageri j Kohila õ siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Lümandu L Oru g Aandu Salu- i Liiva filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- taguse jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - MaaregisPtearu. n- Kohatu Nõrava Karla Sõmeru küla Hageri Puusepa Kirikla Pukamäe Lõiuse Lööra Uueveski Loone Järlepa jv Põikma Rootsi Kiruvere Mõnuste Kernu Lohu Ojasoo Haiba Rõõsa Kadaka Järlepa Alansi Riida- Paunküla vh L mäe Pihali A t Kirivalla Kant- KÕUE la Jaluse küla j Lutsu Silmsi Äksi Sadala Harmi Sääsküla Kustja Mälivere Kalda Mahtra Pirgu Triigi Rava KERNU Adila KOHILA Rabivere Habaja Röa Seli Härgla JUURU Ardu Katsina Koigi Kõue Käbiküla Vankse Tamsi Kuke- Äherdi pala Vahe- Paunaste Nõmmeri Kuku Purila Nutu tüki Kelba Juuru Vaopere Pala Lestima Hagudi Raka Seli-Nurme Hagudi L Oblu Ohulepa RAPLA Mõisaasema rdi j Virla Va Oela Alu- Maidla Hertu Kodila- Metsküla Atla Hiietse Metsküla Oola Kuimetsa Kadja Kodila Saarna- j kõrve a Nõmme Orguse il Sikeldi Kalevi Varbola d Aranküla o Helda Palamulla K Toomja Aela Põlli Alu Purga Tapupere Uusküla Hõreda Kasvandu Risu- Kõrgu L Suurküla Ohukotsu Ridaküla Mällu Kaiu KAIU Ülajõe Ingliste Tolla Tõrma Sulupere L Ülejõe Iira MahlamäRe APLA Pae Karitsa Lipstu
    [Show full text]
  • Valtu Lasteaia
    Kinnitatud Volikogu 19.04.2011 Otsusega nr66 VALTU LASTEAIA ARENGUKAVA 2011-2016 Kaerepere 2011 Sisukord I. Sissejuhatus..............................................................................................3 II. Üldandmed..............................................................................................3 2.1 Asukoht ja teeninduspiirkond............................................................3 2.2 Ajalooline taust .................................................................................3 2.3 Ülevaade hetkeolukorrast...................................................................3 2.4 Kaader ...............................................................................................5 2.5 Lapsed ...............................................................................................5 III. Lasteaia missioon, arengueeldused ja -vajadused...............................6 3.1 Lasteasutuse missioon........................................................................6 3.2 Lasteasutuse visioon..........................................................................6 3.3 Lastearenduse arenduse valdkonnad..................................................6 3.4 Lasteaia tugevused ja parendusvõimalused 2007-2010 sisehindamise põhjal .............................................................7 3.5 Prioriteetsed arengueesmärgid aastani 2016......................................10 IV Tegevuskava aastateks 2011-2013.........................................................10 4.1.Eestvedamine ja juhtimine.................................................................10
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika Reviewed Population Vital and Census Statistics
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kohila Kohila Rapla Juuru RAPLA Loodna Raikküla Märjamaa Kehtna Märjamaa Käru Järvakandi Vigala Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 16 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Raplamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Raplamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-86-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA Huvi tõus Eesti rahvastikuarengu vastu vene aja lõpupoole
    [Show full text]
  • Seletuskirja Lisa 3
    Kindelkäeulatus.Raplamaa RAPRAPLALAMAAMAA MAAKONNAPLANEERINGMAAKONNAPLANEERING TEEMAPLANEERING RAPLAMAAKONNA VääRTUSLIKUDMAASTIKUD Kohilaalev Kohila vald Juuru vald Juuru Raplavald Kuimetsa Varbola Raplalinn Kaiu Loodna vald Kaiu vald Vahastu Sipa Tamme Raikküla Kehtna Märjamaaalev vald Lelle Käru vald Kehtna vald Käru Märjamaa vald Järvakandialev Valgu Vana-Vigala Vigalavald Eidapere Kivi-Vigala EPMÜKESKKONNAKAITSEINSTITUUT RAPLAMAAVALITSUSEARENGU-JAPLANEERINGUOSAKOND TARTU/RAPLA2002 RAPLAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD EESSÕNA Käesoleva töö ‘Raplamaa väärtuslikud maastikud’ puhul on tegemist maakonnaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” alaprojektiga. Tellijaks oli Rapla maavalitsus. Projekt käivitati jaanuaris 2001 ja jõudis lõpule 2002. aasta märtsis. Projekti töörühma kuulusid: EPMÜ Keskkonnakaitse Instituudi Maastikuökoloogia labori insener Age Merila ja geograafiamagister Taavi Pae. Koostööd tehti Rapla maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonnaga. Töös kasutati ‘Väärtuslike maastike’ Viljandi maakonna pilootprojekti metoodikat (Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas, Keskkonnaministeerium, 2001, kättesaadav ka http://www.viljandimaa.ee/metoodika/). EPMÜ KESKKONNAKAITSE INSTITUUT AGE MERILA 2 TAAVI PAE RAPLAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD SISUKORD Eessõna ............................................................................................................................... 2 Sisukord ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020-2032
    Töö nr: 08-04-20-ÜVK Kehtna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 Tellija: Kehtna Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 6 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................................... 7 1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................................................ 7 1.2 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ........................................................................................................... 7 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus ....................................................................................................... 7 1.2.2 Majandus ja tööhõive .............................................................................................................. 9 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE .......................................................................................................................... 10 1.3.1 Kaitsealused objektid ............................................................................................................ 10 1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia.................................................................................. 11 1.3.3 Ehitusgeoloogia ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kui Pea Enam Ei Mõtle, Teeme Pausi! Olen Kirjutanud Oma „Koroona- Päeviku“ Esimese Sissekandena 13
    alla Järvakandi teeneka õpetaja ja koduloouurija Asta Paeste uued väljakutsed. Foto: AARE HINDREMÄE KEHTNA VALLA AJALEHT AASTAST 1993 NR 4 263 APRILL 2020 Vaatleja Loe lk 3 Kui pea enam ei mõtle, teeme pausi! Olen kirjutanud oma „koroona- päeviku“ esimese sissekandena 13. märtsil: „Ei tea, kas saatuse konks, aga välja kuulutatakse eriolukord ning koolid suletakse Kuu aega e-õpet Eidapere Koolis. Distantsõppe vähemalt kaheks nädalaks. Õpe- põhjalik ülevaade õpetajate (fotol Krista Mus- tonen), lastevanemate ja õpilaste silme läbi. taja Anul oli plaanis sel päeval Foto: KEIT MUSTONEN koolis emakeelepäeva tähistada. Loe lk 4 ja 5 See jääb ära. Õhus on tunda palju pinget ja segadust. Keegi ei tea, mis juhtuma hakkab ning kui karmiks olukord muutub. Sa- muti puudub ettekujutus, kuidas hakkab tööle e-õpe. Kas e-kool? E-õpik? Midagi veel?“ Igal juhul oli selge, et põhilised e-süsteemid võivad suure koor- muse tõttu esimese koolipäeva hommikul tõrkuda. Seega pa- nustasime plaan B-na Offi ce 365 keskkonnale, mis oli Valtu koolis kasutuses olnud juba mitu aastat. Kehtna Kõrgemas Kodumajanduskoolis õpetati Õpilased olid selle keskkonnaga lastekasvatust, selleks olid lastekodust ajutiselt juba tuttavad ning Microsofti Kehtnasse toodud ka lapsed. enda ehitatud süsteem andis Loe lk 6 lootust, et ehk see kohe tõrkuma ei hakka. Nii ka läks. Põhiliseks teavituskanaliks jäi koolihaldussüsteem eKool, Valtu Põhikooli 1. klassi õpilase Getri Metsalliku arvates on kodus põnev õppida. Foto: KARIN MOISAR kuid peagi sai selgeks, et mees- konnatöörakendus Teams töötab õpilastel uute lahendustega toime kestele kokata, näiteks 1. aprilli – praegu loeb ta kahte raamatut. probleemideta ning pakub häid tulla. Õpetajatel aitavad rütmi ülesanne oli valmistada naljakas Talle meeldib, et võib nüüd õhtuti võimalusi e-õpet korraldada.
    [Show full text]