Valla Vaatleja VALLA AJALEHT Nr. 4 (110) 22. juuni 2006 Raplamaa AASTA EMA 2006 on Krista Olesk Linnaaluste külast Palju õnne! Kui öösiti õues on valge ja õunapuud õisi on täis ma sosistan salaja palve mis hiljuti rumal veel näis

Ma salaja sosistan palve ET ELADA VÕIKSIME VEEL kui õues on öösiti valge ja roosakad helbed on teel /Aita Kivi/

vahetundides ning pärast tunde. Krista koos abikaasa Illariga on aktiivne külaelu edendaja. Tema eestvedamisel toimuvad traditsioonilised küladepäevad Tarsi talus. Samuti on Krista kooliteatrite liikumise hingeks nii 435 Kehtna vallas, kui terves Rapla maakonnas. Igal suvel viib ta läbi Rapla maakonna kooliteatrite suvekooli laagri, lõpptulemusena valmib mõni etendus, mida avalikkusele ka mängitakse. Krista Olesk on osanud oskuslikult sobitada Kehtna valla poolt tervitavad proua Oleskit Mare Käpp ja Jaak Vitsur. ja siduda pereelu töö ja ühiskondliku tegevusega. Seda näitab tema aktiivne tegevus külaseltsi elus, Krista Olesk on ema 6 lapsele: 4 kuusele probleemidega. huvitegevuse arendamine Kehtna Põhikoolis Kertule, 5a Mertile, 13a Laurale, 14a Ivarile, Krista Olesk on laste ja kolleegide hulgas ning FIEna töötamine turismialases 17a Ottile, 18a Siimule. hinnatud. Ta on hea pedagoog, tore kaaslane, pereettevõttes. Krista ja Illari lapsed on kõik Krista Olesk on lõpetanud Tallinna Pedagoo- kellel on rahulik iseloom, palju huvitavaid tublid ning edasijõudvad nii koolis kui oma gilise Instituudi kultuuritöötajana ja töötanud mõtteid. Käitumisraskustega õpilastega tuleb hobidega tegeledes. kultuurikorralduse ning pedagoogilistel Krista Olesk oma igapäevatöös väga hästi toime Kehtna Vallavalitsus ametikohtadel. ja võimaldab neile huvipakkuvat tegevust Alates 1997. a on Krista Oleski töökohaks Kehtna Põhikool, ametiks kooli huvijuht. Hetkel on Krista lapsehoolduspuhkusel tütar Kertuga. Krista Oleski korraldada on kogu kooli tunniväline tegevus: pidulike aktuste, täht- päevade, pidude ja muude ürituste korraldamine, kolme näiteringi juhendamine. Lapsed on edukalt esinenud oma kooli üritustel ja saavutanud tunnustust ülemaakonnalisel konkursil. Krista lavastatud näidendid on omanäolised, pakkudes äratundmisrõõmu nii tegijatele kui vaatajatele. Krista Olesk on Raplamaa teatripäevade ellukutsuja. Tema elurõõmust ja ettevõtlikkusest saavad innustust ja osa kõik. Krista on aktiivselt tegelnud ka projektide kirjutamisega, et ürituste läbiviimiseks ning lastelaagrite korraldamiseks raha taotleda. Muuhulgas tema kirjutatud projekti abil sai kool ka suure akvaariumi. Tema eestvedamisel kutsuti taas ellu meie kooli õpilasesindus, kes aktiivselt tegeleb koolielu Raplamaa Aasta Ema 2006 kandidaadid, keskel tiitli pälvinud Krista Olesk Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVOLIKOGUS üksikelamute ehitusloa ning Kehtna Mõisa Osaühingu farmikompleksi kasutusloa taotlused. Kinnitati detailplaneeringu lähteülesanded ASile Volikogu 23.mai istungil arutati Kehtna aleviku soojamajanduse Raes aleviku Viljandi mnt 17 krundi, Eesti Tõuloomakasvatajate arengukava ja arengusuundi. Ühistule Koogimäe külla sõnnikuhoidla ja Harri Smitile Lõuna kinnistu Soojamajanduse olukord on halb. Rentnik ei ole täitnud oma kohustusi detailplaneeringu koostamiseks ning projekteerimistingimused Andres ja selle tulemusena on varad väga halvas seisus. Selleks, et üks kütteperiood Tederi aleviku Vaino katastriüksusel. Alates 1. juunist 2006.a veel vanaviisi “üle elada”, tuleb vallavalitsusel teha umbes 1,5 miljoniline kehtivad valla spetsialistide ametiautodele uued bensiinilimiidid. investeering. Arutelu käigus jõuti tuleviku suhtes üksmeelse otsuseni: Heakorraspetsialist Kaja Mõtsniku ettepanekul on valla poolt Kehtna alevik viiakse üle gaasiküttele jättes alternatiivina õlikütte haljastusteenuste osutamisel uued hinnad. Vallavalitsus eraldas kasutamise võimaluse. Vallavalitsusele ja majanduskomisjonile tehti sotsiaalkomisjoni protokollile tuginedes toetusi ning lõpetas maikuus ülesandeks koostada kahe nädala jooksul programm kaugkütte toomiseks surnud isiku hoolduse. tarbijale lähemale vähemalt 2007. aasta sügiseks. Kehtna alevikus säilitada Vallavalitsus toetas rahaliselt noorte muusikaüritust “Lelle Alternatiiv kaugküte, kasutades põhiküttena gaasi. 2006“ ja Kehtna Aiandusühistu elektrisüsteemide korrastamist. Algatati detailplaneering Kaerepere alevikus asuvale Madise kinnistule 30.05.2006 omaniku avalduse alusel. Võeti vastu määrus “Ühisveevärgi- ja Vallavalitsus arutas koos OÜ Kehtna Elamu esindaja Jüri Pandi, kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri Kehtna vallas” Soojusteenuse OÜ esindaja Aleksander Kurusoni, SA Regionaalsed muutmise kohta. Kinnitati volikogu alatiste komisjonide tegevuse alused ja Energeetikakeskused esindaja Aadu Varese, Rapla Maavalitsuse esindaja kord. Arutleti teemal laste ja noorte vaba aja veetmise võimalustest Kehtna Kalle Moori ning vallavolikogu majanduskomisjoni esimehe Jaanus alevikus. Sotsiaalkomisjoni esimees Mati Michelis teadis, et noorte sooviks Kaljula osalusel Kehtna aleviku soojamajanduse arengusuundi ja on rulapark ja noortekeskus. Nende rajamiseks puudub raha. Kalle Toomet tegevuskava planeerimist. OÜle Jaotusvõrk otsustati väljastada ütles, et Rotary klubi Ameerika partner on lubanud abistada teismeliste ehitusluba elektri maakaabelliini ehitamiseks külasse ning Andres mänguväljaku rajamist Kehtna alevikku 2007. aastal. Vallavalitsus lubas Tederile üksikelamu püstitamiseks Kaerepere alevikku ja Tanel Samuelile kohtuda koolide õpilasomavalitsuste esindajatega, et teada saada, mida üksikelamu püstitamiseks Kehtna-Nurme külasse. Alex Raadikule kinnitati noored soovivad. Arutelu käigus jõuti tõdemuseni, et probleemid algavad lähteülesanded detailplaneeringu koostamiseks Madise kinnistule. palju kaugemalt kui vaba aja veetmise võimaluste puudumine. Kasvatustöö Vallavalitsus nõustus küla Ojamäe ja aleviku Tallinna mnt peab eelkõige algama kodust väikelapse east alates, et tekiksid harjumused 7 katastriüksuste moodustamisega maa ostueesõigusega erastamisega. ja kodutunne. Kalle Toomet tutvustas maakonna külade Rahaliselt toetati Kehtna aleviku jaanitule korraldamist ning internetiseerimisprojekti, mis peaks valmima 2006. aasta sügiseks ning andis rallimeeskonna Andrus Vahi - Renee Reinu võistlustel osalemise tasu ülevaate vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimistööde käigust Kehtna maksmist. Raske puudega isikule määrati hooldaja. alevikus. 06.06.2006 Otsustati toetada rahaliselt valla teatripäeva läbiviimist Keavas ning VALLAVALITSUSES Kehtna Sügisjooksu 2006 korraldamist. Eraldati valla koolidele raha õpilaste võistlustele ja aineolümpiaadidele sõidukulude 25.04.2006 kompenseerimiseks: Kehtna Põhikool 10 680, Lasteaed-Algkool Vallavalitsus vaatas läbi Spordiklubi Edur taotluse valla teede 470, Valtu Põhikool 6480, Lelle Põhikool 2240, Eidapere Kool 10 000 sulgemiseks seoses 23. Rahvusvahelise Koger & Sumberg–Tallinna Rally krooni. Seoses hooldatava surmaga lõpetati puudega isiku hooldus. toimumisega 12.-13. mail. Taotlus rahuldati tingimusel, et spordiklubi Nõustuti Eidapere aleviku Tallinna mnt 19 ja Kärpla küla Raeli informeerib eelnevalt elanikke teede sulgemisest, tagab võistluse ajal avaliku katastriüksuste ostueesõigusega erastamisega. Ehitusluba väljastati korra ja liiklusohutuse ning pärast ralli toimumist viib valla teed endisesse ASile YIT Ehitus Kehtna reoveepuhasti ehitamiseks ja OÜle Triger-E tehnilisse seisukorda. Andres Valinule otsustati anda valla tänukiri seoses kontori ja garaazh-töökoja püstitamiseks Kehtna alevikku ning OÜle 70. sünnipäevaga ning kauaaegse aktiivse ühiskondliku tegevusega. Jaotusvõrk kasutusluba Rapla gaasijaotusjaama elektrivarustusele Pae Tutvuti OÜ Triger-E -Kehtna valgustuse projekteerimise külas hinnapakkumisega ning otsustati sõlmida töö teostamiseks vastav leping. Vallavalitsus nõustus Ahekõnnu küla Seljaraba ja küla Künka kinnistute jagamisega ning Linnaaluste küla Allikamäe ja Välja katastriüksuste moodustamisega maa ostueesõigusega erastamiseks. 02.05.2006 TÄHELEPANU! Valla haridus- ja kultuurinõunik Rita Peussa ettepaneku alusel eraldati valla laste 2006. a lauluvõistluse läbiviimiseks 6272 krooni. Põhikoolide Kehtna vallamajas on uued telefoninumbrid. 2005/2006. õppeaasta parimatele ekskursioonide korraldamiseks eraldati a’ 48 98 820 sekretär 2500 ning Ingliste Lasteaed-Algkoolile 1500 krooni. Vallavalitsus kinnitas 48 98 821 vallasekretär Lelle Kooli ametikohtade loetelu ning otsustas munitsipaalkorteri üürilepingu 48 98 822 FAKS ümbervormistamise. Nõustuti Kärpla küla Mikuveski ja Eidapere aleviku 48 98 823 infotöötuse vanemspetsialist Tallinna mnt 18b katastriüksuste moodustamisega maa ostueesõigusega 48 98 824 sotsiaalnõunik, lastekaitsetöötaja erastamiseks. Korteriomand seatakse Kehtna aleviku Nooruse tn 2 elamu 48 98 825 personali inspektor, jurist, volikogu sekretär suhtes. 09.05.2006 48 98 826 pearaamatupidaja, vanemraamatupidaja Valla esindajaks Raplamaa Omavalitsuste Arengufondi Spordi osafondi 48 98 827 peaökonomist nimetati vallavanem Kalle Toomet. Kehtna Kunstide Koolile eraldi toetust 48 98 828 raamatupidaja, kassapidaja helivõimenduskomplekti ostmiseks. Vallavalitsus kinnitas 48 98 829 haridus- ja kultuurinõunik projekteerimistingimused Tanel Samuelile elamu ehitamiseks ning nõustus 48 98 830 ehitusspetsialist Kehtna mõisa rekonstrueerimise ehitusloa väljastamisega. Vaadati läbi 48 98 831 keskkonna- ja teede spetsialist vallavolikogu määrusega kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 48 98 832 haljastaja, majandusspetsialist liitumise ja nende kasutamise eeskirja muutmise eelnõu ja otsustati saata 48 98 833 maanõunik, majandus- ja arendusnõunik see volikogule menetlemiseks. Kuulati vallavanema infot seoses sügisel 48 98 834 maakorraldaja algava kütteperioodiga. 48 98 835 vallavanem 16.05.2006 Vallavalitsus vaatas läbi ja rahuldas Aivar Lillmanni ja Reena Rostini

Toimetaja Reet Langi tel 489 8820, e-mail [email protected] Valla Vaatleja on värvilisena avaldatud aadressil www.kehtna.ee Kujundus Kalev Türk tel 527 0669, e-mail [email protected] Trükkinud Vali Press Põltsamaa Tähtis Valla Vaatleja 3 Rapla ja Kehtna valla vee- ja kanaliprojekti ÕPILAS- arengutest TRANSPORDIST Rapla- ja Kehtna valla vee- ja kanalisatsiooniprojekti ehitustööd saavad täishoo sisse. Kui seni tehti tööd viie brigaadiga, siis nüüd jätkatakse kümne brigaadiga. uuel , 2006/2007. Kehtnas rajatakse veetöötlusjaama ja reoveepuhastusjaama sissesõiduteesid, torusid paigaldatakse Lasteaia tänavas ja Viljandi mnt läheduses. õppeaastal TÄHELEPANU! Ehitajatel on siiras palve koerteomanikele. Palun hoidke oma koerad kinni, kui Ei ole uus kooliaeg nii kaugel ühti. Kui aegsasti märkate, et ehitajad teevad lähipiirkonnas tööd. Koerahammustus on tõsine trauma ja marutaudiga kõik kooliga seotud mured läbi mõelda, siis seda seotud riskid toovad kaasa suuri pahandusi nii kannatanule kui koeraomanikule. Probleeme on juba tugevam tunne on vastu minna 1.septembrile. esinenud. Vallavolikogu on kinnitanud valla koolide Siin-seal jäävad kaevikud lahtiseks, kui tööd lõpetatakse. Ehkki lahtiseid kaevikuid piiratakse teeninduspiirkonnad, mida peaks lapsevanem tõkestavate aedikutega, palun siiski kõigil lastevanematel olla väga tähelepanelikud ja oma jälgima lapsele kooli valikul. Sellest määrusest väiksematele lastele sõnad peale lugeda, et nad sinna ronima ja uudistama ei läheks. Kaevikute tulenevalt annab Vallavalitsus teada 2006/2007. kaldad on alati varisemisohtlikud ja kaevik võib olla kuni neli-viis meetrit sügav! Ei soovitaks ka õppeaastal õpilaste sõidukulude hüvitamisest tööajal suurte masinate vahele seiklema ja uudistama minna. järgmist: Vahur TARKMEES, 1.Tasuta saavad kooli-koju sõita valla Projektijuht koolides õppivad õpilased kas õpilasliinidega või kompenseeritakse sõidupiletite alusel, kui ei ole Kes soovib uut lippu? võimalik kasutada kehtestatud õpilasliine. Siinkohal teadmiseks, et augustikuu algul on valla Riigikantselei teatab: koduleheküljel õpilasliinide täpsed liinigraafikud, Programmi “Eesti lipp lehvima” raames on kavas korraldada elanikele soodsa hinnaga Eesti lippude mis avaldatakse ka augustikuu ajalehes “Valla müüki. Töörühm küsis kuuelt lippude tootjalt hinnapakkumisi normaalmõõtmetes (105 x 165 cm) Vaatleja”. Eesti lipu kohta. Soodsaim pakkumine oli 95 krooni koos käibemaksuga. Kehtna Põhikoolis õppima asuvatele Lelle Tegemist on trükitud lipuga, mida saab kasutada koos lipuvardaga. Tootja kinnitusel on lipp õpilastele avatakse uus õpilasliin, mis alustab pestav ja värvid on sama pleekimis- ja vihmakindlad kui õmmeldud lipul. Varem on analoogseid lippe hommikul lastele soodsamal ajal ja teenindab ka Eesti kauplustes edukalt müüdud. Rõue-Ohekatku-Koogimäe külade lapsi. Eesti lippude tellimine ja müük võiks toimuda läbi kohaliku omavalitsuse alljärgneva skeemi Väikeste muudatustega jäävad kehtima uuel kohaselt: õppeaastal õpilasliinid Eidapere ning Lau-Pae- Iga omavalitsus annab teada riigikantseleile juunikuu lõpus, millise koguse lippe nad kavandavad Valtu piirkonnas. realiseerida. Valminud lipud saadetakse tellitud kogustest lähtuvalt maakonnakeskustesse. 2. Maakonna gümnaasiumides õppivatele Maakonnakeskustest saavad omavalitsused lipud kätte koos tootjafirma poolt väljastatud arvega. õpilastele kompenseeritakse koolipäeva kohta 1 Arve tasutakse arvel näidatud aja jooksul tootjafirmale. Soodsa hinnaga Eesti lipud müüakse elanikele. (ühe) sõidukorra piletid või kui võimalik, Kehtna Vallavalitsus palub kõigil, kes soovivad soodsa hinnaga Eesti lippu, võtta ühendust kasutavad õpilasliini. vallamaja kantseleiga tel 48 98 821 ja esitada oma soov hiljemalt 29.juuniks. Aega on vähe, palume 3. Põhikoolide õpilased, kes käivad väljaspool kiirustada! valda koolides, sõidusoodustust ei saa. 4. Väljaspool maakonda õppivatele gümnaasiumi õpilastele hüvitatakse VÄRVI VALDA! õppeperioodil kalendrikuus ühe korra kooli-koju Ka sel aastal toimub Kehtna Vallavalitsuse ja ES Sadolin AS koostöös värvimiskampaania, milles sõidukulud piletite alusel. raames on valla elanikel võimalik hankida soodushinnaga välisvärve ja puidukaitsevahendit Pinotex. 5. Vändra Gümnaasiumis õppivatele õpilastele Käesoleval aastal kehtib allahindlus kehtivast jaehinnast 25%. Allahindlus kehtib ainult ES Sadolin jääb õpilasliin toimuma nii nagu AS poolt pakutavatele toodetele, mida müüakse kaupluses “SANLUX” (Alu tee 16, Rapla, telefon 48 varasematel aastatel. 90 998). Teadmiseks õpilastele ja lapsevanematele! Allahindluse saamiseks on vajalik kaupluses esitada vallavalitsuse poolt kinnitatud värvipass. Sõidupiletid kompensatsiooni saamiseks palume Värvipassi taotlemiseks on vajalik tulla Kehtna Vallavalitsusse (Kehtna, Pargi tn 2, tel 48 98 821). esitada kas iga kuu lõpul või vähemalt Kohapeal tuleb täita registreerimiskaart, eelnevalt on vajalik kodus välja selgitada värvitava pinna õppeveerandi lõpul. Pikema perioodi pileteid ei kogus ruutmeetrites, kuna värvitavat pinda ei ole võimalik määrata vallamajas. hüvitata. Värvipassi väljastame koheselt, vallavalitsus eritingimusi värvitoonidele ei sea. Täpsema info 48 Lõppenud õppeperioodi piletid peaksid olema 98 82, vallamajas saab tutvuda ka infomaterjalidega. esitatud kompensatsiooni saamiseks juunikuu Hans-Jürgen SCHUMANN lõpuks. Hilisemaid esitamisi ei arvestata. Ehitusspetsialist Seniks aga ilusat suve! Tel 48 98 830 Leida UUSALLIK Info tel 48 98 827

Hea Kehtna aleviku elanik! Teade Kehtna Kultuuriselts soovib teada Sinu arvamust, kas Kehtna alevikus lapsevanematele! on vajalik suviste ürituste korraldamiseks ehitada laululava Urumarja suvisesse lastelaagrisse (suveestraad). Milline oleks kõige parem asukoht laululavale? Kas (1.-9.august) on veel vabu kohti. Männitukas, kus see sovhoosi ajal oli, pargi servas kunagise tehnikumi Soovijatel palun tuua või saata valdus puidutöökoja asemel või on mõni veel parem asukoht? valla sotsiaalosakonda. Saada oma arvamus vallamajja kas postiga või e-mailiga Kristina LETT [email protected], võid ka helistada Heik Pastile telefonil 48 98 833 Lastekaitsetöötaja või Reet Nerole telefonil 48 98 821. 48 98 824 Valla Vaatleja 4 Lõpetajad VALLA KOOLIDE Tublid noored! Kehna Valla Lastekoor Õnnitleme teid kooli lõpetamise puhul alustas oma tegevust pool aastat tagasi. Koori LÕPETAJAD ja soovime edukat haridustee loomise mõte oli selles, et kõigil meie valla lastel oleks võimalus tegeleda koorilauluga ja osa jätkamist ning õigeid valikuid. võtta üldlaulupidudest. Siiani oli see võimalus Kehtna Põhikool Kehtna Vallavalitsus vaid Kehtna ja Valtu lastel, kuid Lelle ja Eidapere 9. a klass õpilastel see praktiliselt puudus, kuna nii Klassijuhataja Maret Kesküla Lelle Põhikool väikese õpilaste arvuga koolides on peaaegu Gennadi Avrasko Klassijuhataja Viive Karnau võimatu koori kokku saada. Tänu vallavalitsuse Anu Ivask Gabriel Kuslap toele sai organiseeritud ka tasuta transport nii Mari-Liis Keerdoja Mart Lehtmets Eidapere kui Lelle, samuti ka Kehtna ümber- Mikk Kranach Ott Madisson kaudsete külade lastele. Rene Kivisaar Märt Meresmaa Proovid toimuvad Kehta klubi saalis. Magno Kure Mikk Pärt Möödunud hooajal käisime koos kaks korda Siim Luisk Tauno Tamre kuus. Nüüdseks oleme veendunud selles, et seda Liisi Mölder Vidrik Vaev on liiga vähe, et õppida ära eeloleva koolinoorte Anu Nutonen Henri Vood. laulupeo repertuaar. Seetõttu plaanime eeloleval Sander Pilk Valtu Põhikool hooajal proove kord nädalas. Sandra Pilk Esimese, n.ö sissejuhatava hooaja lõpetasime Klassijuhatajad Tiina Tunnel ja Allar Pärt esinemistega Eidapere ja Lelle koolis ja väikse Tiina Masing Kristina Schults tervitusesinemisega Kehtna segakoori juubeli- Kaidi Aadna Kaisy Sirel kontserdil. Siinjuures suured tänud kõigile Janika Esnar Rasmus Toome lauljatele, kes vaatamata tol hetkel valitsenud Mihkel Heinmaa Tarvo Vilu suvesoojale siiski alt ei vedanud ja andsid endast Janis Jõgi 9.b klass parima. Kadri Kesküla Klassijuhataja Meeli Jänes Kooris laulmine ei ole mitte ainult laulude Kadi Kutser Liisi Aas õppimine, vaid ka kohusetundlikkuse ja teistega Janik Laas Anna Araslanova arvestamise kool. Maret Laurimaa Aigar Avloi Kui möödunud hooaega võib pidada Siim Linamäe Rebeka Grossfürst eelsoojenduseks, siis uut hooaega tahame Eneli Nõmmik Siim Kiolein alustada kindla eesmärgiga pääseda eeloleval Maret Ojavee Kaie Koit suvel laulupeole. Evelin Palandi Kerly Kukk Siinkohal väike eelteade kõikidele lauljatele Mikk Pekermann Villu Pihlakas ja lastevanematele. Nimelt plaanime väikest 2- Siim Rajari Raigo Pillaroo päevast laululaagrit augusti viimastel päevadel, Liisimari Randjärv Kersti Rahusalu et teha tutvust laulupeo lauludega. Täpsem info Sigrid Reede Juhan Saaring tuleb hiljem. Samuti ootame sügisel uusi Liis Samon Jaanus Zoobel laulhuvilisi poisse ja tüdrukuid. Ilusat ja päikselist Aurika Soovik Kadri Viin suve kõigile! Nele Vainu Ingliste Lasteaed-Algkooli Õpetajad Ea HARK ja lõpetab sel aastal Gerda Lõiv. Kätlin LANG Tema õpetaja oli põhiliselt Kaja Romulus Eidapere Kool JALGRATTAMATK Klassijuhataja Robert Sults 19-20.mail toimus jalgrattamatk marsruudil Martin Brecher sust proovida. Märjamaale sõitsime mööda Kehtna-Kaerepere-Kuusiku Põllumajandus- Marek Jants Tallinn-Pärnu maanteed, mis oli kohati üpris park-Jalase maastikukaitseala-Varbola linnus- Janek Jants ohtlik, sest suured autod sõitsid jalgratturitest Märjamaa-Sillaotsa-Valgu-Purku-Kehtna- Kalev Juurik mööda päris lähedalt. Märjamaal käisime ujulas Kaerepere. Kokku oli matkajaid umbes 40. Kersti Juurik ja ööbisime Märjamaa Gümnaasiumi võimlas. Kuusiku Põllumajanduspargis nägime palju- Elis Kurjama Järgmisel päeval sõitsime läbi vihma Sillaotsale, sid erinevaid põllukultuure ja nägime selle talve Maria Leiaru kus tutvusime sealse muuseumiga. See retk oli külmakahjustusi erinevatel taimedel. Põllumajan- Merli Michelis põnev ning paljudele enda proovilepanek. duspargi töötaja kutsus meid tagasi suvel, kui Priit Mikker Siim, toimuvad rukkipäevad. Jalase maastikukaitsealal Andres Salm Kehtna Põhikooli õpilane rääkis meile Raul Aalde kaitsealast ja Jalase külast. Kristiina Taluri Käisime ka väikesel jalgsimatkal Jalase rabajärve Sandra Taniel ääres. Varbola linnusesse viis Jalaselt ilus metsa- Reelika Viickberg tee, kus kõik said oma maastikujalgrataste võim- Ranno Viljak Kehtna kool Valla Vaatleja 5 Comeniuse projektikoosolek Kehtna Põhikoolis sõbraliku koostöö tulemusena sai see ka valmis. Töötundide vahel leidis aset tore vastuvõtt Rapla Maavalitsuses, kus tervitama oli tulnud ka Hetti Kask. Käisime rabamatkal Keava rabas ning toimus põnev metsamäng Tarsi talus. Õpilased said kogemuse ka meie koolitööst, sest osa päevast viibisid nad koolitundides. 13. mai veetsime Tallinnas, näidates oma ilusat vanalinna, mis külalistele väga meeldis, tutvustades pealinna ümbruse huviväärsusi ja külastades Tallinna Taaskasutuskeskust. Külalised viibisid ka päeva Helsingis. Nii möödusid koosoldud päevad lennates ning 15. mail sõpru kooliõuelt Kool on teadagi koht, kus teadmisi omandada, jõudsime koju ja algas tõsine töö: uuringud prügi ära saates oli tunda nii rõõmu kui ka nukrust, oskusi lihvida, sõpradega põnevaid tegemisi ette sorteerimise kohta koolis ja kodus, konteinerite sest kokkusaamine õnnestus ja uued kohtumised võtta ja maailma avardada. Just seda viimast vaatlused kodualevis, prügikastide vaatlused ootavad ees. aitavad teha erinevad rahvusvahelised koolis, 1 prügipäev koolis, kus vaadeldi päevaga Tänusõnad ürituse õnnestumise eest tahaks koostööprojektid erinevate maade koolide ja tekkinud prügi hulka. Kogu kooliaasta jooksul edasi anda peredele, kes õpilasi majutasid, Kehtna õpilaste vahel. tehtud tööst tuli partneritele pidevalt teada anda kooliperele, Kehtna Vallavalitsusele ja Rapla Kehtna Põhikool Raplamaal on 2005/06 ning kokkuvõtete tegemise aeg saabus maikuus. Maavalitsusele. õppeaastal osalenud Socratese haridus- 10. mail 2006 tervitasime nüüd juba vanu Üritus õnnestus. Külaliste soe suhtumine ja programmi kaudu Comeniuse projektis, mis viis tuttavaid Tallinna lennujaamas. Teisele meie õpilaste tragi kaasalöömine aitasid sellele meid kokku koolidega Portugalist ja Hispaaniast töökoosolekule Eestisse saabusid 4 õpetajat ja 4 igati kaasa. Tänud kõigile! Ferroli linnast. Meie koostööprojekti üldnimi on õpilast Hispaaniast ning 3 õpetajat ja 6 õpilast Juta SAARING MEGRE ning töö sisuks on erinevate maade Portugalist. Kehtna koolimajas ootas meid kooli prügikäitluse uuringud. Olles samas ka Öko- direktor Toivo Niinemets, vallavanem Kalle koolide liikumises osaleja ja omades rahvus- Toomet, valla haridus- ja kultuurinõunik Rita vahelist ökokoolide rohelist lippu, sobis see Peussa ning õpilased, kes võõrustasid külla teema meie tegemistega hästi. saabunud õpilasi. Peale väikest kontserti ning Juba sügisel hakkas bioloogiaõpetaja Meeli tervitajate soojade soovide saatel algaski tõsine Jänes suhtlema koordinaatorkooliga Portugalsit töö. 3 päeva jooksul toimusid tõsised „töötoad” ning teise partnerkooliga Ferrolist. Esimene õpilastele ja õpetajatele, kus tuli esitleda töökohtumine toimuski oktoobrikuus Hispaanias, kokkuvõtet oma tehtud töödest ja pidada plaani kus meie koolist osales 3 õpetajat ja 3 õpilast. edaspidise tegevuse suhtes. Õpilaste eesmärk Kaasas edasise tegevuse juhised, ülihead muljed oli jõuda ühise EUROOPALIKU JÄÄTME- uutest sõpradest ning mõnusad reisikogemused, KÄITLUSE MUDELI koostamiseni. Pingelise ja Kehtna Põhikool päästis 141 puud Kampaanias “Vanapaber 2006” Väätsa Prügila eestvedamisel osales peale 20 Järvamaa kooli ka 5 Raplamaa kooli. Vanapaberit koguti 17. aprillist 12. maini. Kampaania käigus koguti 129 027 kg vanapaberit. Kampaania “Vanapaber 2006” pidulik lõpe- tamine oli 25. mail Paide Kultuurikeskuses, kus autasustati osavõtjaid. Kehtna Põhikool kogus 9 992 kg vanapaberit. Et 70 kilogrammist vanapaberist saab toota sama- palju paberit kui ühest puust, siis päästeti 141 puud. Terve võistluse käigus toodi pea igal hommikul autodega suuri koguseid vanapaberit. Veeti ka kärudega ja käsitsi. Kui kampaania alguses oldi veel veidi tagasihoidlikumad, siis viimastel päevadel käis vilgas tegevus terves koolis. Vanapaberisse viimiseks otsiti välja vanad töövihikud, raamatud. Raamatukogustki toodi vanu ajalehti ja ajakirju. Kooli keldrisse oli tekki- nud ülisuur hunnik vanapaberit, kust võis leida paberist väljaandeid väga kaugetest aegadest kui ka kontrolltöid eelnevast päevast. Parimaks klassiks tunnistati 8b, kes kogus 2239,2 kg vanapaberit, neile järgnes 3 klass (1632,6 kg), kolmanda koha vääriliseks osutus 9a Teised tublid kogujad olid Sander Pilk 9a Vanapaberi kampaania õnnestus Kehtna klass (1562,2 kg). (718,5 kg), Raimond Lepiste 6a (623 kg), Reino Põhikoolis väga hästi. Teist aastat järjest võitis Igas klassis leidus üks või mitu tublit kogujat, Velleste 3 (514 kg), Hanna Hark 5 (381 kg), Lauri Kehtna kool põhikoolide seas I koha. kes suurendasid klassi paberikogust märgatavalt Mölder 3 (374,2 kg), Larsen Mölder 2b (292,5 kg), Liisi MÖLDER, rohkem kui teised. Mariin Kaljula 8b (198 kg), Rebeka Grossfürst 9b 9a klassi õpilane Kooli parim koguja Arnold Lepiste 8 b klassist (198 kg), Andres Vaikla 3 (192,7 kg), Rasmus Toivo Niinemetsa fotod tõi 1883,9 kg vanapaberit. Toome 9a (164,5 kg). Valla Vaatleja 6 Ohekatku RÄÄKIDES MITTE AINULT ILUSAST JA HEAST võimalus, et meede lõpetatakse üldse ära. Mina küll ei ole huvitatud tülides osalemisest ja ei ei luba kellelgi öelda, et antud tükike Eestimaad mõista, mis kasu võib tuua kõiges halva nägemine ei vääri investeeringutoetust, vaatamata sellele, ja teiste vigades norimine. Olen nõus omal nahal et siin just oludest tingitult ei toimu suurtootmist. kõik välja kannatama, kuna see käib lihtsalt Antud maaomanikel on samasugune õigus oma organiseerimis-tööga kaasas, aga kui Sissejuhatuseks niipalju, et mittetulundus- maa eest hoolt kanda, sellele ligi pääseda, ohustatakse juba suurema grupi huve, tunnen ühing Ohekatku Mõisakogu (MTÜ OM) teeb sihipäraselt kasutada ja selleks teostatud vajadust asju selgitada. Ei minu halvad ettevalmistustöid rekonstrueerimisprojekti investeeringule toetust taotleda nagu teistelgi. iseloomuomadused ega tahtmatult tehtud vead maaparandussüsteemil Ohekatku 3 ja Ohe- Arvan, et projektist huvitatud ei pea võimalusest ei vabanda sellist käitumist. Ma ei pea ennast katku 4. Investeeringutoetust on plaanis loobuma, kuna naabertüki omanik ei soovi oma kõige targemaks ja osavamaks, nii et igasugused taotleda Riikliku Arengukava (RAK) meetme maad hooldada. Kõik ei saa olla suurtootjad ega tähelepanekud minu vigadest ja hüva nõu, kuidas 3.4 „Integreeritud maaparandus” raames. tahagi. Keegi peab ka traditsioonilist eesti maaelu asju paremini lükata, kuluvad alati ära. Investeering on väga pikaajaline ja tegelik kasu hoidma ja loodust säästvamalt tootma, mis sellest, Siinkohal tänan kõiki, kes pole pidanud on näha alles kahe-kolme aasta pärast. et väiksemas mahus. Täiskasvanud inimene paljuks osaleda koosolekutel, kaasa mõelnud ja Toetuse taotlemine käib väga rangete reeglite peaks olema juba sisemiselt nii küps, et ei vaja asjalike ettepanekutega minu tegevust suunanud. järgi ja juhatusel oli kohustus maaparandus- oma tähtsuse tõstmiseks teiste mahategemist. Eks ma õpin iga päevaga juurde ja püüan süsteemi jäävatele kõikidele maaomanikele Olenemata sellest, kes projekti juhib, on koosolekuid paremini läbi viia, õpin paremini asju teavitada sellest võimalusest. Kahe-kolme aasta tulemus edu puhul ikka sama. Samuti arvan, et lahti seletama ja MTÜ OM saab arenedes ka pärast on maaparandust teostatud maadel ja ma jään vaatamata minu poolt algatatud targemaid inimesi uusi võimalusi lahti rääkima hooldamata maadel suur vahe ning siis ei saa projektide edule või ebaedule lihtsaks kutsuda. Koosolekud on siiski ainus võimalus projektis mitteosalejad öelda, et neile pole lambakasvatajaks ja emaks, kes peale oma ühiste otsusteni jõudmiseks ja Teile uue teabe sellisest võimalusest keegi teatanud. Nimelt kolme probleemide püüab olla uuele avatud ja püüab edastamiseks, sest pole meil ju veel paljudel aasta pärast sellist toetusvõimalust enam märgata ka teiste muret. Ei saa minust tähtsamat internetti. Teie abiga on sügiseks valmimas arvatavasti ei ole. inimest ega oma ma ka mingit hoomamatut võimu kogukonna arengukava, millele saab veel Kahjuks vältisid või segasid osad maaparan- rohkem ega vähem. Mis on üldse võim? Kas see, vähemalt kolm kuud ettepanekuid ja parandusi dussüsteemi maaomanikud projekti arutamise kui Sinust mõeldakse ja räägitakse seda, mida sa teha. Arengukavast saavad tulevikus koosolekutel sisulist arutelu projekti kohta pole? Ei ole mina soovinud kellegi tähtsust eestvedajad (loodan, et eestvedajaid ja kaasa- valeinformatsiooni jagamisega ja püüdlusega vähendada, kellegagi vägikaigast vedada ega lööjaid tekib aina juurde) tuge ja juhatust ning teiste maaomanike arvamuste mõjutamisega ja soovi kellegi elu üle otsustada. Lihtsalt olen on, mille alusel külade arengut analüüsida. Minu enamuse otsuste mittetunnistamisega. Selline arvamusel, et ei saa suu ammuli oodata kuni äkki jaoks on oluline, et keegi ei tunneks, nagu tema käitumine muutis osalejatele juba algjärgus vallaametnik tuleb ja meie elu paremaks teeb. Eriti arvamus ei loe ja meile olulisi asju ajab keegi projekti halvamaiguliseks ja raskendas niigi olukorras, kus kodanikualgatus ja koostöö on kuskil, teadmata kus või kes. Meil on võimalus töömahuka ja omanikele suure rahalise riskiga riigi poolt tunnustatud ja rahastatud. Samuti oma elukorralduses kaasa rääkida. See on muidugi projekti ettevalmistustöid. Projekt on väga külavanema ja külaliikumist esindava aeganõudev, aga võimalik. keeruline ja on tähtis, et kõik toimuks mittetulundusühingu eestvedajana ei saa ma Külaliikumist reguleerib Eesti Kodaniku- maaomaniku soovide kohaselt, mille eelduseks tegeleda ainult meelelahu-tusega, kui me ei ela algatuse Kontseptsioon (EKAK) (EMSL-i on projekti tingimuste ühene mõistmine. Juhatus veel heaoluühiskonnas ja nii palju muid kodulehel), Kehtna valla külavanema statuut ei saa otsustada maaomanike eest projekti sisulisi probleeme on võimalik lahendada. See on (Kehtna Valla kodulehel), Mittetulundusühingute küsimusi ja maaomanike soovide väljaselgita- muidugi keerulisem, tülikam, aeganõudvam ja seadus (Riigi Teataja lehel), Fondide taotlus- miseks on ainus tee koosolekutel ühine nagu välja tuleb, ka arusaamatusi tekitav. reeglid (RAEK kodulehel enamus lingid) ja teised tegevuste arutelu. Loodan, et enamusele Eesti maainimestele on aktid. 2003. aastal alustades külaliikumise vedamist teada, et välisabi (EL toetust) ei anta Eestile Maaparandusprojekti ettevalmistust ja ei osanud ma ette näha, et kohaliku elu eden- lõpmatuseni ja tuleb aeg, mil meie peame hakkama läbiviimist reguleerivad aktid on PRIA kodulehel damisest võib tüli tekkida. Minule mõisteta- EL tagasi maksma ehk liikmemaksuga teisi toetuste lingi all meede 3.4 Integreeritud matutel põhjustel leian ma ikka oma algatustele arengust maas riike toetama. Kas Eesti on selleks maaparandus. vastuseisja/d, vaatamata sellele, et ta/nad midagi ajaks valmis ja kelle arvelt hakkab see toimuma? Tänan ka kõiki kaasalööjaid, uute ja vanade asemele ei paku ja avastavad probleemi ikka alles Ega ometi jälle maainimeste arvelt? Seega tuleb traditsioonide loojaid ja hoidjaid. siis, kui kirjatüki autor on probleemi lahendamise ikka kõik võimalused kohe ära kasutada. Hiljem Ohekatku jaanituli: Mati ja Anu Kutser kallale juba asunud. Siiani olen süüdistanud tuleb samu tegevusi rahastada täies mahus Ohekatku mõisapargi talgud: Mary Hermann, iseennast kõikvõimalikes vigades ja kindlasti ma osalejate taskust. Praegune majanduskasv on Mati ja Anu Kutser vigu ka teen, ent enam ma ei suuda leida süüd tingitud ju paljuski välisabist. Seega selleks, et Telklaager ja aabitsa pidu: Mary ja Urmas ainult endas, kui juba ohustatakse MTÜ OM me oleksime eesti kodanikena valmis ajaks, mil Hermann, Kaire Kozlov, Maarika ja Heiki Tali, Sven liikmete panustatud rahalisi vahendeid, kahjus- välisabi lõpeb, on külaliikumine küll ala, kus Soomets. tatakse tegevuste ja eestvedajate mainet ning koostööd teha ja oma teadmised ning oskused Telklaager: Tiina Toom, Marika Kutser, Heili suurendatakse juhatuse vaeva ja tööd. Inimesed ühendada vastutöötamise asemel. Mina olen Burmeister, Raivo Rähni, Ene Burmeister, Peep on võtnud rahalise riski, et oma maid hooldada ja oma tagasihoidliku elu jooksul märganud, et nii Lohu. tellitud tööde eest on juba osaliselt makstud, tuleb edu kui ka viletsus on nakkav. Üks asi on Sügislaat: Marika Kutser külvab keegi maaomanike hulgas kahtlusi nagu halvustamine ja teine heatahtlik vigadele või Lõikuspidu: Tiina Toom, Marika Kutser projektijuht tegutseks tülide õhutamisega. teistele võimalustele tähelepanu pööramine. Interneti püsiühenduse võimalus: Risto Kinnitan, et ma ei saa vastutada inimese tegude Elame infoajastul, mil raha ei mängi enam põhirolli, Lepiste eest, kes tegutseb minu selja taga minu vastu ja vaid edu tagab info ajakohasus ja teadmised. Sallivust ja avatust uuele soovides pole valmis ka ühegi projektiga sisuliselt tutvuma. Seega ärgem olgem kadedad, jagagem omavahel Imme NEARE, Kuidas saab kedagi segada, et osa Ohekatku küla infot, pidagem üksteise vaevast ja valikutest MTÜ OM juhatuse esimees, maaomanikke tahab oma maa eest hoolitseda ja lugu. Aeg, milles me elame, nõuab uuega maaparandusprojekti juht ja ühe eratee ära remontida. Seda olukorras, kus kaasaminemist, sest tegelikult oleme me nüüd Ohekatku küla külavanem taotlejale iga taotlusvooruga muutuvad euroopa kodanikud, mitte ei ela enam Pearu ja toetustingimused ebasoodsamaks ja on Andrese piirikivide ümbertõstmise ajastul. Mina Mitmesugust Valla Vaatleja 7 Rapla maakonna KEHTNA VALLA loodussõprade laager HUVIVÄÄRSUSTEGA TUTVUMAS ,,Õpime tundma ja hoidma Raplamaa ääremaa Natura 2000 alasid” Looduslaagris, mis sel aastal toimus Lelles, osalesid 7.-8. juunil loodushuvilised põhikooli- ealised õpilased oma õpetajatega 11 erinevast Rapla maakonna koolist. Lapsed orienteerusid kaardi järgi Pae karstialal ja Lelles. Palukülas said kooliõpilased öelda oma arvamuse spordirajatiste ehituse vajalikkusest ja ka sellega kaasnevast negatiivsest poolest. Kuulata ja küsimusi esitada sai Kehtna valla esindajale Heik Pastile. Kohal oli Kehtna valla keskkonnaspetsilist Ain Kartau. Mäele olid tulnud ka kohalikud elanikud. Sai kuulata 26. mail toimus bussiekskursioon Kehtna väga hästi tuntud Tarsi talule on vallas veel üks Paluküla kauaaegse elaniku Hugo Kalle mälestusi. vallas. Ekskursioonil oli giidiks Kehtna valla huvitav turismitalu, kuhu tasub minna. Lastele Lelle õpilased lugesid oma muistendeid ja spetsialist Jaan Reim. pakkus suurt huvi suitsusaun ja vähikasvatus. luuletusi Paluküla kandi kohta. Teadmisi loodus- Külastasime Kaerepere asulat, kus rääkisime Üle Keava mägede jõudsime Keava linnamäele. hoiust ja maausuliste kommetest seoses hiie- haljastusest, veehoidlat ja Estonia mäe Saime teada, et päris linnamägi on hoopis kohaga tuli jagama Arvi Sepp. Ka tema poeg Lelle puisniitu. Saime teada kuidas veehoidla on tagumine mägi. kooli vilistlane bioloogiatudeng Toivo Sepp oli rajatud, otsisime puisniidult kauneid kuld- Keava linnamägedelt viis tee Maasikmäe tallu, üritusel. kingasid. Edasi sõitsime Pae karstialale, kus kus tutvusime hobusekasvatusega. Kõik laagris osalejad, nii õpilased kui ka rääkisime karstivormide tekkest ja otsisime karrid Seejärel sõitsime Kastna Hiiepärna vaatama õpilased, said teada Palukülasse rajatava ja ja karstilehtrid matkarajalt üles. Eriti põnevad olid ja Paluküla Reevi-Hiiemäge kaema. kaitsmist vajava kohta ning kuulda lastelt katuseakendega koopad. Huvitav oli vaadata ka Paljudele oli üllatuseks, et maakonna kõrgeim erinevaid arvamusi ja ettepanekuid. lubjaahju ja kuulata, kuidas lubjapõletamine koht 106 m ei olegi vana tuttava vastlasõidumäe Esimese päeva õhtupoolikul oli Lelles matk, toimus ja milleks seda lupja kasutatakse. Edasi (Reevimäe ) kõrgus. Päev oli teadmiste ja ela- ravimtaimede õppus ja loodusviktoriin koolide külastasime valla kõige põhjapoolsemat piirkonda musterohke. vahel. Üllatusesinejaks oli Lelle vilistlastest – Ingliste mõisa ja mõisaparki, kus saime teada Kõiki meie looduskaitsekuu üritusi toetas ansambel Kuke Protest, kes pani kogu laagri- selle mõisa ajaloost ja praegusest elust. Lastel Keskkonnainvesteeringute Keskus. seltskonna kaasa elama. Õhtu jätkus lõkke ääres. oli tore ka kiikuda mõisapargis. Hiljem külastasime Meeli JÄNES, Teisel päeval oli rabamatk, Eidapere bioloogia- Õunapuu turismitalu, kus nägime, et lisaks meile õpetaja Margus Maripuu juhendamisel. Sai Kehtna põhikooli õpetaja ja uuritud taimi ja loodust Mukre maastikukaitsealal projektijuht ja Taarikõnnu looduskaitsealal. Aletil oli piknik Maakonna suvemängud taas Kehtnas ning pärast sai uudistatud haruldasi taimi M. Rapla Maakonna Suvemängud, järjekorras XV, Maripuu koduaias. Lisaks kuulasime ka tema vald 102 punktiga III koha, jäädes alla vaid Raplale peeti 10. juunil taas Kehtnas. Tänu Kehtna valla luuletusi. Külastasime ka Lelle ja Eidapere mõisa (105p) ja Märjamaale (107p). Osavõtjaid-sportlasi korraldusmeeskonnale, kes oli teinud suure ning parki. oli Kehtna valla au eest võistlemas ligemale sada. ja väga hea töö mängude ettevalmistamiseks, Päev jätkus loodusfilmide vaatamisega Lelles. Alade kaupa Kehtna valla koondtulemused sujus kõik kenasti. Pidulikkust lisas Laagrilapsed pidasid maha rahvastepalli- järgmised: avatseremoonial Alu segarahvatantsurühm, võistluse, sai osaleda grupitöös. Iga laagrilaps Orienteerumine 3. koht; ujumine 2. koht; kes oma hoogsate rahvatantsudega sportlasi näitas oma luuleandi loodusluule konkursil, mille pendelteatejooks 5. koht; kergejõustik 2. koht; innustas. võitis Kristiina Jakimenko Järvakandist. Parimad juhtkonna võistlus (Kalle Toomet&Märt Suvemängude kavas olid mitmed alad: said autasud. Riisenberg) 3. koht; köievedu 3. koht; jalgpall 1. ujumine, orienteerumine (peeti mõni päev va- Ilm soosis laagri toimumist ja vaprad lapsed koht; võrkpall naised 3.koht, mehed 2.koht.; rem), pendelteatejooks, kergejõustik, juhtkonna oma õpetajatega trotsisid külma ööd telgis. jalgrattakross 3.koht; rahvastepall 4. koht. võistlus (vallavanem + volikoguesimees), Projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Rita PEUSSA, võrkpall, rahvastepall, jalgpall, köievedu, Keskus ja SA Omavalisuste Liidu Arengufond. haridus- ja kultuurinõunik jalgrattakross. Üldarvestuses saavutas Kehtna Lelle kooli endised õpilased aitasid igati kaasa, et laager õnnestuks. Laive JÜRIMAA, Teater – see pärismaailma peegeldus Lelle põhikooli õpetaja Käesoleval, 2006 aastal, tähistame Eesti Teatri lisaerialana kooliteatrite juhtimist. Aastat - 100 aastat kutselist teatrit Eestimaal. Krista Oleski ja Vaike Kõppo koostöö Raplamaa looduskaitsekuu üritused 2006 Teatritegemise ajalugu on pikk: esimesed tulemusena on esimene pääsuke lendama lastud. Kehtna vallas teatrid tekkisid juba 5 sajandil e.Kr. Kreekas. Algus pandud, on järgnevatel aastatel kindlasti Sellegipoolest võime olla uhked sajandivanuse neid näitetruppe, kes laval esineda soovivad, juba METSA ISTUTAMAS teatriajaloo üle Eestis. rohkem. Loodan südamest, et valla teatripäevast 5. mail käisid Valtu ja Kehtna kooli õpilased Teatriajalugu tegime Kehtna vallaski: 9. juunil kujuneb traditsioon, mida igal aastal järgida. Kaereperes riigimetsa istutamas. Nagu tellimise oli Keavas I Kehtna valla teatripäev. Õhtu koos- Siinkohal on hea teavitada teid, armas peale oli ilus päikesepaisteline ilm. Lapsed ja nes kahest osast: etendus Kooliteatrite Suvekooli vallarahvas, et Rapla maakonna Teatripäev 5. õpetajad olid väga tublid ja istutatud sai suur lastelt ning tantsumuusika ansamblilt „Kahur ja augustil toimub samuti Kehtnas. See on perepäev, hulk puid. Kui raske töö tehtud, mindi Tarsi tallu Roos”. Noori näitlejaid oli Tarsi tallu Krista Oleski kus teatritükke lastele ja täiskasvanutele. Täpsem puhkama. Seal sai mängida maastikumängu, süüa, eestvedamisel laagrit pidama tulnud üle terve info teatripäeva kavaga saab olema välja pandud juua ja lõbutseda. Vahepeal käisime ka väikeseid maakonna ning kaugemaltki. Etendusid 5 juulikuus. kuusekesi vaatamas. rahvamuistendit. Lavaküpseks aitasid teatritükke Rita PEUSSA, Liisi ja Kadri, saada juhendajad Tartu Ülikooli Viljandi haridus- ja kultuurinõunik Kehtna põhikooli õpilased Kultuuriakadeemiast. Noored lavastajad õpivad Valla Vaatleja 8 Politsei

POLITSEITEATED et kui juba jumal lapse andis, annab ka lapse jaoks Võimalus söögi lauale ja tarkuse pähe! Koolis rikuvad korda Alates 19. juunist kuni 4. augustini 2006 on ikka enamuses poisid/tüdrukud, kes õppimises päästa elu puhkusel Rapla politseijaoskonna relvur Toivo teistest maas ja edasipingutamisest loobunud. Padjus. Juba ammu on räägitud lastevanemate Relvade registreerimiseks palun pöörduda koolitamisest – kui on võetud vastu otsus, et Lääne Politseiprefektuuri (Pärnu, Pikk 18). Enne uus ilmakodanik sünnib, tuleb ka tulevasel palun kokku leppida telefonil 444 6632. emmel/issil vastav koolitus läbi teha ja aastate Relvasoetamisluba sellel ajavahemikul ei möödudes ka täiendkoolitusel käia. Hea laps väljastata. Relvaloa pikendamise avaldus kasvab vitsata, kas ka ilma ema või isa abistava võetakse vastu Rapla politseijaoskonnas ja suunava juhtimise/abistamiseta? tööpäevadel kell 08.00–16.30. Jaanipäev on kohe-kohe ukse ees ja nagu igal Informatsioon telefonil 489 2905. aastal eestlastel kombeks, otsitakse seltskonnas KONSTAABLILT endile kaine autojuht, kes lõbutsevat seltskonda * Ajavahemikul 19.- 20.mai on aknaklaasid tulelt tulele sõidutab. Huvitav, et meil pole lõhutud ning aknast sisse tungitud Kehtnas kommet, et kuulutaks välja kaine seltskonna, kes asuvasse Kehtna MTK jõusaali ja varastatud 2 siis jaani- või muul tähtpäeval tilka alkoholi ei 10 kg tõstekangi raskust. Kahju selgitamisel. võtaks! On ikka rahvus küll, kelle seast * 9.mail kella 16.30-20.45 vahel on Kärpla külas tähtpäevadel kaineid OTSITAKSE – minu meelest Selleks, et olla elupäästja, ei ole alati vaja asuva talu köögiakna kaudu sisse tungitud majja on see nagu karistus, kui lällavat-trallavat sooritada kangelastegusid. Mõnikord piisab ja varastatud sülearvuti HP Omnibook seltskonda kainena ohjama pean. Kurb, kui muidu verekeskuse või doonoripäeva külastamisest, maksumusega 10000 krooni sest doonorlus tähendab ainulaadset võimalust pidu nagu enam polegi, kui alkoholi ei joo!! * 9.mail kella 14.05 ja 14.50 vahel on vaba kinkida oma veri tundmatule abivajajale ja Lonks head rüübet ei ole kunagi halba teinud, juurdepääsu kasutades Kehtna põhikooli päästa tema elu. paraku ei toimu minu meelest meil enam isegi mitte kehalise kasvatuse riietusruumist varastatud Vereülekannet vajavad täiesti tavalised laus- vaid padujoomine. Ehk juuakse hoopis mobiiltelefon NOKIA 6101 maksumusega 2400 inimesed, kes on olude sunnil sattunud seepärast, et viin on tarkade meeste jook ja krooni. haiglatesse ning kelle elu sõltub vereülekandeks kuidagi tuleb oma ülimat tarkust ju demonstreerida * Ajavahemikul 7.-8.mai on akna kaudu sisse vajaliku vere olemasolust. – alkoholiliitreid lugematul arvul manustades. tungitud Lelle alevikus asuvasse majja ning Doonori veri on eriline annetus, mis ei nõua Kui nüüd keegi loeb ja ütleb, et näe – jälle võetud ära õhupüss. Kahju täpsustamisel. palju aega ega vaeva, ei võta inimeselt midagi loeb moraali, siis vastangi, et kui mitte mina, siis ära, vaid annab võimaluse teha haigele parima * Ajavahemikul oktoober 2005.a kuni kes veel? kingituse – elu. 02.05.2006.a on Lau külas talu kõrvalhoone ukse Miks tahetakse end surnuks juua? See viis Vereandmine on doonorile täiesti ohutu ja kattelaud lõhutud, sisse tungitud ja varastatud on üks kõige piinarikkamaid elu hävitamise vorme valutu ning kogu protseduuriks tuleb varuda kultivaator ja traktorilt T 25 starter, üldse! Ma ei räägi veel kõrist alla kallatud alkoholi umbes 45 minutit aega, millest vereloovutus kõrgsurvepump, kaks pihustit, kaks plokikaant, maksumusest, ma piirdun praegu vaid tervislike võtab 5 kuni 10 minutit. Täiskasvanud inimesel paagikork ja kiilrihm. Kahju 10 750 krooni. probleemidega – peavalude, tervisekahjustuse on 4-5 liitrit verd. Vereloovutusel võetakse 450 * Ajavahemikul 23.-26.aprill on Lelles lõhutud jne. Kui investeeriksime kogu raha, mis läheb ml verd – see on ainult 8% kogu vere kogusest, uks, majja sisse tungitud ja varastatud alkoholi alkoholile, elamuehitusse, kõrguks igas külas ei mis taastub keskmiselt 72 tunni jooksul. Mehed ning jalgratta esiratas. Varaline kahju 900 krooni. võivad aasta jooksul verd loovutada 4-5 korda, vähem ega rohkem kui 20 korruseline KONSTAABLI KOMMEMNTAARID naised 3-4 korda. viietärnihotell ja luksusvillad üle ühe. Aga see Kooli lõpetavatel neidudel-noormeestel ja Doonorlus on üks osa tervislikust eluviisist on juba ulme – nagu tulnukad, et kõik räägivad nende vanamatel on kiired päevad just seljataha ning regulaarse doonori tervis on kontrolli all, aga keegi pole näinud! jäänud. Aktused on peetud, lõputunnistused on paraneb vereloome ning üldine ainevahetus. Ei saa ka sel korral mööda minna lemmikute käes ja esimene samm iseseisva elutee alguses Lisaks sellele iga doonor saab tänutäheks väikese teemast! Minu poole on pöördunud noored emad ongi tehtud. On kiiduväärt, kui laps õpib väga kehakinnituse ning kinkepaki verekeskuse poolt. Kaereperest ja Kehtnast, kes kaebavad suurtes hästi ja ei ole vähem tähtis, et nooruk iseendaga Lisainformatsioon ning nõuded doonoritele: majades peetavate kõutside peale. Korterite ikka toime tuleks. Tulevased juhid ei pruugi olla www.verekeskus.ee või telefonil 69 77 001. Verd väiksusest ja enda jalavaeva vähendamisest andma tulles võta alati kaasa fotoga isikut- parima õppeedukusega, samas on needsamad tulenevalt pannakse pisipere kärud koridori, kus tõendav dokument! noored kooliajal väga heade organisaatori- siis kellegi lemmik need oma haisva uriiniga Verd saab loovutada 29. juunil kell 10.00 – võimetega silma paistnud. Teid, mida mööda märgistab. Poodides liikununa võin öelda, et alla 14.00 Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis minna, on tuhandeid, osa mööduvad nii marja- 3000 krooni maksvat lastekäru ei ole mina veel toimuval doonoripäeval. kui ka karjamaast ja viivad rappa. Suurest näinud. Mõistan emmede nördimust, kui last enamusest lõpetajatest saavad tulevikus sõidutama minnes haisev käru eest leitakse! arvestatavad ühiskonnaliikmed, paraku satub nii Kassi/kasside omanik on ka ju kunagine ema või Perearst EERIKA mõnigi elu hammasrataste vahele. praegune vanaema, olge siis nii arusaajad, et Kehtna Põhikooli hoolekogu liikmena pean PUKSPUU vastuvõtuajad hoiate oma lemmikuid tubades, mitte ei lase neid vajalikuks vastata lapsevanema pöördumisele, Registreeritud patsientide vastuvõtt: oma vajadusi rahuldama koridori, laste kärudesse kes küsis, et kas me ikka teame ja oleme kursis, ESMASPÄEVAL 9.00 – 14.00 ja liivakastidesse! millega lapsed koolis tegelevad? Silmas peeti laste TEISIPÄEVAL 9.00 – 14.00 Soovin kõigile toredat suve, meeldivat käitumist tunnis, sealhulgas õpetajate solvamisi, KOLMAPÄEVAL 9.00 – 13.00 ja 15.00 – 17.00 jaanipäeva ja kohtumisi ikka vanal aadressil. NELJAPÄEVAL 9.00 – 14.00 tundide segamisi, koolikorra eiramisi. Hoolekogu Kehtna jaoskonnal on nüüd uued telefoninumbrid REEDEL 9.00 – 13.00 liikmed on koolis toimuvaga väga hästi kursis, – Piret Kiris 61 23 503 ja Mariann Kuusmann 61 * Vastuvõtule saab registreerida tel 48 90 988, meie kõigi lapsed kas juba lõpetavad või jätkavad 23 504. arsti TELEFONITUND iga päev 12.00 – 13.00 õpinguid Kehtna Põhikoolis. Koolis toimuv jõuab Nüüd veel väike võllanali: * Soovitused, nõuanded telefoni teel, läbi lapse ikka koduni ja tagasiside kooli jõuab Pisike Kati sai alles oma 5. sünnipäeval koduvisiitide vastuvõtt läbi lastevanemate. Paraku ei ole meil ega ka teada, et ta nimi ei ole “Ole vait”! esmaspäevast reedeni tel 48 90 988. kellelgi teisel volitusi võtta vastutusele Juhtivkonstaabel Lugupeetud patsiendid! Teid aitavad õde Siiri lapsevanemaid, kes oma vanema kohustused on Mariann KUUSMANN ja praktikant Külli. unarusse jätnud ja elavad veel selles arusaamises, Kehtna Valla Vaatleja 9 Tubakapreventsioon Kehtna põhikoolis

26. mail kell 9.00 kogunesid Kehtna põhikooli aulasse 8a ja 8b klassi õpilased tubakateema- lisele loengule, mille korraldasid SKA Politseikolledži politseikooli politseikadetid Jaan Sildoja, Aivar Sepp ja Rain Saar. Loengu eesmärgiks oli selgitada noortele suitsetamise kahjulikkuse tagamaid ning rääkida suitsetamisega seotud piirangutest ning nende rikkumisega kaasnevatest karistustest, mille kohta jagati teemakohaseid infovoldikuid. Loengu käigus näidati õpilastele õppefilmi “Eesti tubakavabaks?”. Filmis küsitleti mitmete suitsetajate käest põhjuseid, miks nad suitsetavad. Filmi eesmärk oli jõuda arusaamani, kas tubakavaba Eesti on reaalselt teostatav või pelgalt helesinine unistus. Et eesmärk ei oleks ainult unistus, peab igaüks andma selleks oma panuse, mida rõhutati loengu käigus korduvalt. Pärast filmi vaatamist võis kohalviibijate nägudest välja lugeda mõtlikkust. Loengu lõppedes jagati noortele küsitlused, mille eesmärk oli teada saada, kui paljud suitsetavad ja miks nad üldse suitsetama hakkasid. Küsitluses selgus, et 37 vastajast on suitsu proovinud 31 noorukit (84 % vastanutest), kelledest 8 suitsetavad regulaarselt, mis on vägagi suur Rain Saar ja Aivar Sepp loengul protsent (22% vastanutest). Jaan Sildoja foto Eelneval päeval viidi konstaabel Alar Smirnovi valvsa pilgu all läbi Kehtna põhikooli Politsei pöörab ka edaspidi suurt tähelepanu vähendamine on üks politsei prioriteetideks aastal territooriumil politseioperatsioon “Alaealine alaealiste poolt tubakatoodete ja alkoholi 2006. suitsetaja”, mille käigus tabati kolm alaealist tarvitamisele, kuna alaealiste õigusrikkumiste Aivar SEPP, Rain SAAR, suitsetajat. Jaan SILDOJA Kehtna aleviku kaugkütte tuleviku arengust

Kuidas kütta Kehtna alevikku tulevikus? läbirääkimine ja lubade saamine nende vajalikud investeeringud omal kulul, ilma valla Kuidas olla kindel, et kaugkütte hinnad ei maatükkide omanikelt, kus trass kulgema hakkab. raha kasutamata. Vallavanem Kalle Toomet on muutuks peadpööritava kiirusega mitu korda Volikogu pidas hädavajalikuks paigutada Rapla Maavalitsuse toetusel pöördunud riigiabi aastas? Kuidas lõpetada arutu küttesoojuse Kehtna aleviku kaugkütmiseks vajalik uus saamise võimalusi uurima Majandus- ja raiskamine maapealsetes trassides? Kuhu katlamaja võimalikult lähedale elumajadele ja Kommunikatsiooniministeeriumisse. Volikogu paigutada katlamaja? koolidele. Praegu haihtub ligi 1,5 kilomeetrises esimees Märt Riisenberg on astunud samme, et Kõik need küsimused oli arutusel trassis senisest katlamajast alevikuni üle ühe leida võimalus riigiabi saamiseks vallavolikogu 30. mai istungil, kui vastu võeti kolmandiku soojusest, mis tarbija poolt kinni Rahandusministeeriumi kaudu järgmise aasta sihtasutuse Regionaalsed Energiakeskused makstakse. riigieelarvest. eksperdi Aadu Varese poolt koostatud valla Eeloleval kütteperioodil (2006/2007) köetakse Märt Riisenberg tõdes, et Kehtna aleviku soojusmajanduse arengukava. Kalli töö eest alevikku veel praegusest katlamajast, kuhu kaugkütte probleemid ei ole tekkinud üleöö. tasumiseks hankis vallavalitsus raha muretsetakse juba uus katel, mis hiljem uude Kaugküttesüsteemi viimane põhjalik Majandusministeeriumilt. katlamajasse üle tuuakse. rekonstrueerimine leidis aset 80-date aastate Volikogu jõudis seisukohale, et Kehtna Kehtna aleviku kaugküttesüsteemi keskel. Praegune seisukord on pea 20 aastaga alevikus on ja jääb kõige odavamaks kütteviisiks ümberkorraldamise maksumus on juba esimeses kujunenud olukorra tagajärg. Kogu asi on mitmel kaugküte, juhul kui ühisesse kaugküttesüsteemi ehitusjärjekorras üle kolme miljoni krooni. põhjusel kaua veninud ja kiiret ning odavat liitub ka Majandus- ja Tehnoloogiakool. Volikogusse kuuluvad valla teiste piirkondade lahendust on üha keerulisem leida. Volikogu liige, kooli direktor Eero Kalberg tõdes, saadikud juhtisid õigustatult tähelepanu, et Jaak VITSUR, et kool soovib juba ammu lõpetada iseseisva Kehtna alevik neelab liialt suure osa kogu valla Majandus- ja arendusnõunik kütte ja taasliituda aleviku süsteemiga, juhul kui investeerimiskuludest. Lisaks kaugküttele kulub kaugküttehind kujuneb koolile soodsaks ja ju sel aastal mitu miljonit krooni aleviku vee- ja tagatakse soe vesi ühiselamutes. kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimiseks. Selle Kuna 2005.aasta talve algul vallavalitsuse summa võrra vähenevad ehitamised ja remondid poolt esitatud ettepanekule, tuua tulevikus teiste valla alevike koolides, lasteaedades, teedel, Kehtna Jaanituli maagaasi trass ka Kehtnasse ja haruliin tänavatel, seltsimajades. Kaereperesse, saadi mai lõpus gaasiettevõtetelt Et sellist ohtu vältida, saatis Kehtna 22. juunil jaatav vastus, pidas volikogu perspektiivseks vallavalitsus eelnevate läbirääkimiste alusel välja kiigeplatsil viia võimaluse korral juba 2007. a sügisel mõlema pakkumised mitmele soojatootmise suurfirmale, aleviku kütmine üle maagaasile senise kutsega esitada oma nägemus aleviku kaugkütte Algus kell 21 põlevkiviõli asemel. Gaasitrassi ehitamine ise investeerimise ja opereerimise kohta. Mõte on läheks kiiresti, kuid ligemale aasta aega võtab leida kaugkütte ettevõte, kes on nõus tegema Valla Vaatleja 10 Kultuur Kunstide kool jättis sellel aastal seljataha oma 14. õppeaasta aasta lõpetajad: kolm klaveri- ja kolm kunsti- õpilast. Kontserdil esines iga lõpetaja ühe palaga oma lõpueksami kavast. Lisaks astusid üles laulustuudiod, klaveriansamblid, kitarristid ja kooli bänd. Kunstiklassi lõpetajate lõputööd olid kõigile vaatamiseks välja pandud. Iga kooli lõpetamine on rõõmus, kuid natuke ka kurb sündmus. Selle aasta lõpetajad Anna, Katrin ja Maria-Liisa; Anni, Gabriel ja Mart valmistasid rõõmu oma lõpukavade ja -töödega nii endale kui õpetajatele. Tubli aastatepikkune sihikindel töö ja harjutamine on need noored viinud eesmärgini. Edasi võib alati minna! Kahju on sellest, et kuus noort, kellel on oskusi ja tahtmist midagi öelda kunsti ja muusika väljen- dusvahendeid kasutades, lahkuvad meie majast. Nad pole enam meie suure puu õied, vaid viljad, millest tuleb koolil loobuda. Õnne ja edu neile! Juba järgmisel päeval pärast lõpetamist ootasime uusi õpilasi vastuvõtukatsetele. Raske öelda, kas kevadine kiire koolilõputuhin lasi meie Kunstide kooli lõpetajad (vasakult): Gabriel Kuslap, Katrin Padrik, teated kõrvust ja silmist mööda, kuid kooli astuda Anna Araslanova, Maria-Liisa Tõnissoo, Anni Arendi, Mart Lehtmets soovijaid oli loodetust vähem. Ainukesena saime Sellesse mahtus nagu tavaliselt nii rõõme kui Hea on see, et täis kitarristuudio plaanitud õpilaste arvu. muresid. Muret teeb see, kui laps on asunud *koolil on kvalifitseeritud õpetajaskond ja 74 Klaveri- ja kunstklassidesse võtame sügisel õppima meie koolis, kuid tegelikult õppetööst kunsti- ja muusikahuvilist last ja noort; täiendavalt lapsi vastu. Eriti aga ootame õpilasi järjepidevalt osa ei võta. Et sageli on tegemist *meie tegemiste vastu tunnevad huvi uuele erialale – vaskpuhkpill. Selleks, et Kehtnas individuaaltunniga (pilliõpetuses), istubki lapsevanemad, valla teised koolid, vallavalitsus, puhkpilliõpetust alustada, on vaja vähemalt õpetaja kurvalt üksi. Paremal juhul, kui on ette ajakirjandus – seega meid märgatakse ja teatakse; kolme huvilist last. Eelkõige kutsume neid poisse- teatatud, et õpilane ei tule, saab ta võimalusel *meil on suur hulk abilisi ja toetajaid tüdrukuid, keda klaverimäng ei huvita, kuid kes kellegi teise tundi kutsuda. Enamasti jääb tund lapsevanemate, Kehtna valla asutuste, erinevate tahaksid siiski muusikat õppida. Puhkpill on ka lihtsalt ära, õpilasel repertuaar omandamata. fondide ja kapitalide hulgas; orkestripill ning seetõttu on palju võimalusi Sageli arvavad lapsed ja lapsevanemadki, et nad *kool on saanud endale paremad ruumid; koosmänguks, mis pakub palju rõõmu ja toob ju ise maksavad selle eest. Tegelikkuses on *koolil on rohkem ja paremaid tehnilisi vaheldust igapäevasesse õppetöösse. lapsevanemate poolt makstava õppetasu osa vahendeid; Puhkpillihuvilised, jälgige reklaami ja teateid ning ainult ca 12%. Mõni teine laps kasutaks *kooli juures tegutseb noortebänd; kohtumiseni augustis! sedasama tundi intensiivselt oma võimete *kooli juures käib koos valla lastekoor; Nüüd on aga käes aeg kõigil puhata ja koguda arendamiseks. *meie õpilased on erinevatel konkurssidel ja uut jõudu päikesest, veest, rahust ja vaikusest – Ootame lapsevanemate suuremat tähelepanu festivalidel saavutanud häid tulemusi, mis ILUSAST SUVEST! ja tuge oma laste huvialategevusele ning nende kinnitab väikese kooli head õpetuse taset. TÄNAN KÕIKI ÕPILASI, ÕPETAJAID, suunamisele võetud kohustuste täitmiseks. Võime rahuliku meelega astuda 15. õppe- LAPSEVANEMAID, TOETAJAID, ABILISI JA Raiskame ju sellisel moel kaudselt meie ühist raha aastasse, jätkates sügisel oma tavapärast õppe- KOOSTÖÖPARTNEREID MEELDEJÄÄVA JA valla rahakotist! tööd ja traditsioonilisi kooli üritusi. Ees ootab SÜNDMUSTEROHKE ÕPPEAASTA EEST! Seda, mis rõõmu teeb, on mitmeid kordi enam sünnipäeva-aasta! KAUNIST SUVEPUHKUST TEILE KÕIGILE! kui muresid. Maikuu lõpus saatsime koolist teele meie selle Lili SAKSING

OHEKATKU MÕISAKOGU TELKLAAGER sõitmisest kuni õpilasettevõtte loomiseni. Selleks, et teil oleks lihtsam mõtiskleda, on üheks Sel aastal toimub Hiie, Rõue, Ohekatku ning mõned teadetetahvlid ka valmis ja kuulutusi hea lõkkeõhtuks kutsutud naabermaakonna laagri- Kehtna- Nurme külade laste ja noortelaager üles panna ning lugeda. Teisel laagriõhtul on aga line, kellel on noorte võimalustest rohkem koge- Kanarbiku talu maadel 25., 26. ja 27. juulil. plaanis stiiliõhtu. Igaüks saab mängida kedagi musi. Korraldajate huvi on, et te õpiksite oma Traditsiooniliselt tutvume ühel päeval naaber- või midagi, mida hing ihaldab, kasvõi iseennast võimalusi märkama ja ära kasutama ja et oleksite külaga. Palukülas olete käinud, Linnaaluste ja kes tahab, saab karaoke võimalusi nautida. talvele vastu minnes rõõmsamad, julgemad ning külas Keava Linnusel olete ka käinud ja sel Peaasi, et lõbus oleks. targemad. Siis on raske õppimistöö ka käkitegu. aastal tutvuksime Hiie külaga. Kolmandal päeval läheme sõidame külast Laagrit rahastavad sel aastal Keskkonna- Teisel päeval läheme rabamatkale, kuhu välja sepa tööga, keraamika valmistamisega või investeeringute Keskus (KIK), Kehtna Valla- matkajuhiks tuleb Urmas Laansoo. Rabas püüame klaasipuhumisega tutvuma (korraldajad peavad valitsus, Väätsa Prügila, Tallinna Piimakombinaat mõista, mis raba üldse on ja kuna antud raba asub alles läbirääkimisi) ja lõunastame Arturi trahteris. Balbiino ja Viivi Neare. Keava Kõnnumaa kaitsealal, uurime, miks üldse Õhtul kell 19.00 ootame vanemaid ning teisi Laagrisse kaasa palume võtta järgmised peab raba kaitsma. Selle kandi raba on kahjuks huvilisi. Nimelt laagri jooksul valmistame jälle ette laagritarbed: telk, magamiskott, toidunõud (kruus, mitu korda põlenud, ent võimaldab meil jälgida, vanematele üllatuse ja külla tuleb ka Väätsa Prügila kauss, kahvel, lusikas), taskulamp, taskunuga mis metsas pärast tulekahju juhtub ning kuidas esindaja, kes toetab laagri korraldamist ja tassipuu meisterdamiseks, ujumisriided, kuiva- loodus nende tagajärgedega toime tuleb. tutvustab meile oma ettevõtmisi ning tänapäeva tusrätik, riided või muu atribuutika stiilipeoks Kindlasti oskab Urmas Laansoo meile palju jäätmerohke elu võimalusi loodust säästvamalt vabal teemal, soojad riided ja kummikud. muudki huvitavat rääkida rabast, mille ääres me tarbida. Osalusmaks 50 kr. elame. Rabamatkale ootame ka neid, kes laagris Sel aastal vihma me kartma ei pea, kuna nüüd Palume registreeruda varakult, et oleks ei osale, nii noori kui vanu loodushuvilisi. Praegu oleme piisavalt kindlustatud vaatamata ilmale võimalik toitlustamist paremini planeerida. on rabamatka ajaks paika pandud 26. juuni kell rõõmsalt oma ettevõtmised läbi viima. Osa Tiina 534 87 502 10.00 ja lähtepunktiks laagriplats Kanarbiku talu laagrilisi on juba pea täisinimesed, seega ootame Heili 563 56 139 „Pangalos”. Kui ajakavas midagi muutub, siis teilt mõtteid, mida te oma kodukandis teha Marika 534 55 058 enne laagrit paar nädalat oleme alati kuulutustele tahaksite. Noorte tegevuseks on võimalusi Imme 487 5748 päevakava ka välja toonud. Selleks ajaks on ehk Hispaaniasse noorte probleemide seminarile Kultuur Valla Vaatleja 11 Arnold Kirss 80

Tervitame Kirsi Arnot tema tähtsal juubelil, on ju Arno Kehtna kandis populaarseim jahimees. Vist kõige rohkem oled Sa teind püssitorust pasuna, sest sageli on kuuldud teksti, et Arno jälle ära eksind. Mehed heitnud tihti nalja, kui trüginud Su autot välja hangest, kraavist või ka võsast, nii abistanud juhti tõsist. On vahel metsas juhtund ka, et sea last ühe pauguga, ka hulga põtru, sokkusid, mis elamusi pakkusid. Kes ei tunne Arnost tohtrit, mitmed meistki tema ohvrid. Kannatlik tal oli meel, kui kord nõelus minu keelt. Kõik talud oled läbi käinud, kõik perenaised ära näinud. Seal kedagi ei kohutand, vaid kõiki vaikselt lohutand. Laps süstlaga ei kiirelt harju, protesti märgiks tihti karjub, vanad memmed mõnuga sind munadega tänavad. Sa regulaarselt metsas käid, nii üha nooruslikum näid, ei saa ses keegi kahelda, sa parim portsu jagaja. Sul õnne olnud küttida nii lustakate meestega. Jõudu, tervist, kindlat rada, kuni aastaid täitub sada! Kehtna jahimeeste nimel Kalju LAIAPEA

Kultuuriüritused Valtu Seltsimaja korraldusel Looduslaager Lelles 23.juunil kell 20 seltsimaja juures “Laulame “Kits õnge ja viiuliga” Looduslaager algas äkki, koos!” – suvelaulud kapell Lemmikud saatel, 5.augustil osalemine Teatripäevadel Kehtnas kohe ronisime mäkke. loterii ja mängud. JAANITULI 12.augustil teatrilaulude õhtu Tartu laululaval See oli Paluküla Hiiemägi, 24.juunil kell 22 tantsuõhtu Rapla bändiga 13.augustil kunstipäev Läänemaal, Iloni üles-alla ronimine võttis läbi. Umbluu Imedemaa Kas ehitada suusakeskus Hiiemäele, 24.juunil sõidame Rapla kalmistupäevale, 19.augustil Kunstipäev Kaereperes üks vastu punnis teise väele. buss Kummast kell 10.45, Kaereperest 10.50 (huvitavaid ettevõtmisi ja kohtumisi) Negatiivne-rikub loodust. Jätkub projekt “Eestimaa mõisad”. Järgmine Lastele: Positiivne-tervisele soodus. väljasõit on Läänemaale ja Harjumaale 2.juulil kell 22.juulil külastame Vembu-Tembu maad Me jätsime tarkurid vaidlema sinna, 10 20.augustil päev loomaaias sest tahtsime lõpuks koolimajja minna. Algab suveprojekt “Maaelu kultuuripäevad Noortele juulis-augustis diskod, jälgige Lelles vaba aja saime, 2006” reklaami kohe telgi püsti lõime. 29.juunil KUMU külastus Pensionäride peod Telgis öösel oli külm, 6.juulil seltskondlik õhtu Seltsimajas koos 27.juuli kell 13.30 ja lausa talviseks läks ilm. Õpiringide Seltsi Semud suvelaagrist osavõt- 17.augustil kell 13.30 Oli nagu põhjanaba. jatega 12.juulil pensionäride ekskursioon Külastasime Mukri raba. 7.juulil reedene tantsuõhtu keskealistele Jõgevamaale ja Peipsi äärde. Osavõtust teatada Eidaperes lilleaias vaadatud sai mitut lille, 15.juulil kunstipäev pealinnas (kirikud ja 5.juuliks. pärast seda naasesime Lelle. kunstiväärtused, Kadrioru park ja roosiaed, NB! Ühiskülastused teatrietendustele. Küsige Luuletusekonkursi võitja Tarbekunstimuuseum ja ehtenäitus jpm) infot ja pileteid Helgilt. Kristiina JAKIMENKO 29.juulil kunstipäev Taaralinnas, etendus Tänan südamest kõiki, kes aitasid kaasa Järvakandi Gümnaasiumist “Hulkur Rasmus”, Tartu Mänguasjademuuseum Kehtna valla kirjanduspäevade kordaminekule! – laste päev Helgi SUSSI 30.juulil Viinistu Kunstimuuseum + etendus Tel 539 41 539 Valla Vaatleja 12 Teated, kuulutused& õnnitlused

Aino Kontkar 70 Õnnitleme 22.juulil Kaereperes Aavo Maisto 65 4.augustil Kehtnas Kõik, mis oli kord, Helle Veiksalu Hudo Saar ei tule enam. 7.juulil külas 4.augustil Keavas Kõik, mis tuleb veel, Nikolai Mahlakas Asta Kasema olgu palju kenam. 10.juulil Kaereperes 5.augustil Eidaperes Elvi Lukk Aare Orgusaar Juulikuu juubilarid 18.juulil Kehtnas 6.augustil 95 Ermiine Jõgi Linnaaluste külas Elsa Põldsaar 20.juulil Kaereperes 65 26.juulil Kaereperes 60 Elli Jürisalu 93 Selma Kase 4.augustil Lelles Linda Babtshenko 23.juulil Kehtnas Helga Koppelmann 24.juulil Ohekatku külas Augustikuu juubilarid 12.augustil Ingliste külas 90 93 Ülo Sirel Aita Miilen Marve Niitsoo 13.augustil Kehtnas 2.juulil Pae külas 1.augustil Valtu-nurmes Helju Rosen 85 85 16.augustil Kehtnas Linda Varblane Salme Liira Erich Jõulu 3.juulil Keavas 14.augustil Eidaperes 18.augustil Lau külas Olga Grupmann Magda Laurimaa Maie Säde 3.juulil Kehtnas 18.augustil Saunakülas 24.augustil Kehtnas Anna Heisla Selma-Armanda Raid Mati Mändla 3. juulil, 17. juulil, 31. juulil, 26.juulil Keavas 31.augustil 24.augustil Eidaperes 14. augustil, 28. augustil 80 Linnaaluste külas 60 peatub pangabuss Kehtna Majandus- ja Alide Matsalu 80 Ljudmila Jefremenko 3.juulil Keavas Juta Vimberg 3.augustil külas Tehnoloogiakooli juures Erna Laht 3.augustil Lelles Henn Koit kell 11.20 – 12.20 27.juulil Lelles Leonid Bortnikov 6.augustil Kehtnas Eidapere rahvamaja juures 75 18.augustil Kaerepers Tõnu Prey kell 13.40 – 14.40 Bernhard Usima 31.augustil Kehtnas 2.juulil Keavas Hans Kaljula Külakokkutulekule! 9.juulil Kalbu külas Tulge kõik Inglistele! Olete oodatud! Kumma küla Helja Kurjama 15.juulil tähistab Igliste küla oma 550.aastapäeva. 21.juulil Eidaperes V kokkutulek Päevakava 70 5.augustil küla 11.00-14.00 Lilleseade võistlus Paul Talu kiigeplatsil 12.00 Külapäeva avamine. Logo konkursi võitja autasustamine, külalipu 8.juulil Lelles Registreerimine kl heiskamine Vello Kinksaar 11.00, 13.00 Võistlused lastele 21.juulil Kalbu külas algus kell 12.00. 13.30 Kohtumine saalis (laste kontsert, kohvilaud) Info tel 56 460 963 14.00 Vigursõit noortele 15.00 Jooks mõisani (Kabelimäelt mõisa õue) Kirikuteated 16.00 Rammumehe võistlus Pühapäeval, 25.juunil OÜ Kahele 19.00 Isetehtud veesõidukite võistlus kell 15.30 on Kehtna Peetri Tulekahjusignalisatsiooni müük, 20.00 Tantsuõhtu kiriku 152.aastapäevale paigaldamine ja hooldus. Päeva jooksul avatud kroonikatuba (fotod + film) pühendatud Valveseadmete müük, Esialgsete plaanide kohaselt juhib päeva Raimo Aas jumalateenistus armulauaga. paigaldamine ja hooldus Lugupidamisega: Ingliste külaaktiiv Pühapäeval, 30.juulil kell (autoalarmid ja lisaseadmed, 15.30 surnuaiapüha audio-videotehnika). jumalateenistus. Ilma kuumaksuta. Eidapere OSTAN pikema karvaga Pärast armulaud kirikus. Tel 52 11 630 väikest kasvu koera kutsikaid, Jumalateenistused toimuvad [email protected] Jaanituli kes sobivad toakoerteks. iga kuu viimasel pühapäeval www.kahele.ee laupäeval, 24.juunil Kuulutus ei aegu. kell 15.30. Kassivõllimäel. Tel 48 45 542 52-aastane kerge puudega mees üürib 1-3 toalise korteri. Võistlused: * 18.00 – 19.00 laste Järgmine Valla Vaatleja ilmub Registreeritud Kontaktisik Andres 19. augustil. Materjali lehes Birnbaum võistlusmängud, avaldamiseks ootan hiljemalt sünnid [email protected] , * 19.00 võrkpallimängud, 10. augustiks aadressile tel 52 21 747 * 19.00 Lahtised [email protected]. Ilusat suve ***** Karikavõistlused kõigile! Osutan inimeste ja ratastooli Naisekärutamises 2006. Toimetaja veo teenust väikebussiga (9 Õhtu käigus köievedu ja kohta). Võtke ühendust rahvalikud mängud. Tule Mälestame lahkunuid tel 564 90 958 Katriina Läll süütamine kell 21.30. Aino Orumets 10.aprillil Käbikülla Palun pange tähele! Õhtut juhib Raimo Aas. (30.07.1923 - 30.04.2006) Johanna Rasmann DJ Enn. Ansambel Spido Keavast Minu uus otsetelefoni number on 22.aprillil Kehtnasse Pääse 20 kr, lastele Paul Harkmann 48 98 824. Jako Rutss tasuta. Piletite vahel (31.01.1916 - 31.05.2006) Mare Käpp 3.mail Kaereperre õnneloos. Lellest