Eesti Taluarhitektuur Kui Rahvuspärand. Rahvusliku Taluarhitektuuri Kestmine Ja Kaitse Arengukava „Maa-Arhitektuur Ja -Maastik
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Eesti Kunstiakadeemia Restaureerimisteaduskond Riin Alatalu Eesti taluarhitektuur kui rahvuspärand. Rahvusliku taluarhitektuuri kestmine ja kaitse arengukava „Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoid” valguses Magistritöö Juhendaja: PhD Epp Kangilaski (Eesti Ajaloomuuseum) Tallinn 2007 182 Sisukord Sissejuhatus. Probleemid ja töö eesmärk 6 Kasutatud allikad 11 1. Eesti taluarhitektuuri kultuurilooline väärtus 12 1.1. Tähelepanekuid ühiskonna hoiakutest 12 1.2. Hinnanguid Eesti taluarhitektuurile läbi aja 14 1.3. Talu eeskujud ja talu kui eeskuju 16 1.4. Talu Eesti ajaloo peegeldajana 21 2. Talude loendamine ja inventeerimine 27 2.1. Taluhoonete arv 27 2.2. Inventeerimise ajalugu 29 2.3. Ülevaade maa-arhitektuuri inventeerimistest 32 2.3.1. Eesti Rahva Muuseumi uuringud 33 2.3.1.1. Talude kaardistamine 1923-1928 33 2.3.1.2. Talude kaardistamine 1935-1939 33 2.3.1.3 Tänapäeva küla. Aravete 1983-1984 34 2.3.2. Temaatilised uuringud 34 2.3.2.1.Vesiveskite inventeerimine 1986-1988 34 2.3.2.2. Saaremaa tuulikud 2004-2006 34 2.3.2.3. Hiiumaa tuulikud 2004-2005 35 2.3.2.4.Meiereide inventeerimine. 2005- 35 2.3.2.5. Raudteejaamad 2004 36 2.3.2.6. Kiviaedade uuring 2005 37 2.3.2.6. Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine. Interreg III 2005- 38 2.3.3.Muinsuskaitsealad ja mälestised 39 2.3.3.1. Rebala, Parasmäe ja Vandjala küla ajalugu ja ehitised 1976 2.3.3.2. Rebala kaitseala arhitektuuriajalooline ülevaade 1989 40 2.3.3.3. Rebala muinsuskaitseala. Uuring piirkonna teemaplaneeringu muinsuskaitseliste eritingimuste koostamiseks 2005 40 2.3.3.4. Koguva küla hoonestusansambli restaureerimisettepanekud 1975 Koguva küla teede, kiviaedade ja väravate restaureerimisettepanek 1976 41 2.3.3.5. Koguva küla Arhitektuuriajalooline üldistus. Koguva külale iseloomulike arhitektuuridetailide ülesmõõtmisjoonised, fotod 1984 41 183 2.3.3.6. Koguva küla hoonete ja rajatiste arhitektuuriajalooliste väärtuste inventeerimine ja tehnilise seisukorra ekspertiis 2004 42 2.3.3.7. Ruhnu ajaloolise küla muinsuskaitseline inventeerimine 2005-2006 42 2.3.4. Looduskaitsealad ja rahvuspargid 43 2.3.4.1. Külade inventeerimine Lahemaa rahvuspargis 43 2.3.4.2. Lahemaa rannakülade projekt Pedaspea, Kolga-Aabla 2004-2007 44 2.3.4.3. Lahemaa talude fotografeerimine 1980. aastatel 44 2.3.4.4. Karula rahvuspargi väärtuste inventeerimine 2005 45 2.3.5. Piirkondlikud inventeerimised 45 2.3.5.1. Noarootsi valla külade hoonestusajaloo uurimine ja talude arhitektuurne mõõdistamine 1992-2001 45 2.3.5.2. Noa-Rootsi külamaastikud 2003 46 2.3.5.3. Peipsi looderanniku miljööväärtuslikud alad. Teemaplaneering 2004 46 2.3.5.4. Hiiumaa taluarhitektuur 1982, 1988, 1992, 1993 47 2.3.5.5. Setumaa taluarhitektuur 1975, 1977, 1979 47 2.3.5.6. Setumaa taluarhitektuur 2004 47 2.3.5.7. Seto puit- ja saviarhitektuuri inventeerimine, säilitamine, propageerimine ja alahoidmine 2006- 48 2.3.5.8. Viljandimaa “Kultuuriväärtused ja külade areng”, 2003 48 3. Maa-arhitektuuri ja -maastike kaitse ja hoid 51 3.1. Maa-arhitektuuri ohustatus 51 3.2. Maa-arhitektuuri ja -maastike säilitamist reguleerivad seadused 54 3.3. Maa-arhitektuuri kaitse 56 3.3.1. Muinsuskaitse 57 3.3.2. Muuseumid 64 3.4. Maastike kaitse 67 3.4.1. Maastikuhoolduskavad ja planeeringud 67 3.4.2. Rahvuspargid 68 3.5. Talupärandi rahastamine 69 4. „Maa-arhitektuuri ja –maastik. Uurimine ja hoidmine.“ Arengukava. 74 4.1. Arengukava eesmärgid 72 4.2. Maa-arhitektuuri ja -maastike järjepideva uurimise tagamine (arengukava meede 1) 72 184 4.3. Maaehituspärandi andmebaas (arengukava meede 2) 74 4.4. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine ja väärtushinnangute kujundamine (arengukava meede 3) 74 4.5. Omanike nõustamine ( meede 4.1) 76 4.6. Toetusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine ( meede 4) 77 Kokkuvõte 80 Kasutatud kirjandus 84 Summary 95 Lisad 102 1. Inventeerija käsiraamat 103 2. Rehemajaga talu inventeerimise ankeet Maa-arhitektuuri ja -maastiku arengukava inventeerijale 130 3. Talu inventeerimise ankeet Maa-arhitektuuri ja -maastiku arengukava inventeerijale 132 4. Küla inventeerimise ankeet Maa-arhitektuuri ja -maastiku arengukava inventeerijale 134 5. Kaitsealused talud nõukogude ajal. Väljavõte 1964, 1974 ja 2007. a. kultuurimälestiste registrist 136 6. Riikliku kultuurimälestisena kaitse all olevad taluhooned, seisukord, Muinsuskaitseameti toetused. Väljavõte kultuurimälestiste riiklikust registrist ja Muinsuskaitseameti eelarvest seisuga 01.august 2007.a. 139 7. Riikliku kaitse all olevad taluveskid, seisukord, Muinsuskaitseameti toetused. Väljavõte kultuurimälestiste riiklikust registrist ja Muinsuskaitseameti eelarvest seisuga 01.august 2007.a. 147 8. Riikliku kaitse all olevad veskid. Väljavõte kultuurimälestiste riiklikust registrist seisuga 01.august 2007.a. 149 9. Riikliku kaitse all olevad maakoolid. Väljavõte kultuurimälestiste riiklikust registrist seisuga 01.august 2007.a. 155 10. Euroopa Liidu toetus kultuuripärandile seisuga 18.04.2006. Väljavõte Marju Reismaa loengumaterjalist 158 11. Kama, Kärg Kultuuripärandi kaitse kaitsealadel. Finantseerimine. 159 12. Eesti Maaelu arengukava 2007-2013. Väljavõte 169 13. Eesti Rahva Muuseumi küsitluslehed ja ankeedid 173 185 14. Ümarlaua “Eesti maakultuuripärandi olevik ja tulevik” protokoll 25.02 2005 174 15. Eesti Riikliku Etnograafiamuuseumi ankeet „Tänapäeva küla” 1985 177 16. Eesti Riikliku Etnograafiamuuseumi Aravete uuringu ankeet 1984 179 17. Tuuliku ankeet. Sepp, Tõnu Saaremaa tuulikute inventeerimine. 180 18. Meierei ankeet. Jänes, Martin, Oja, Urmas. Meiereide inventeerimine. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa 2005-2006 181 19. Muinsuskaitseameti ja Eesti Piimandusmuuseum teabepäeva „Eesti meiereid“ 14.11.2006 kutse 182 20. Kiviaedade hooldamise, taastamise ja rajamise toetuse kord ja avaldus 184 21. Koguva seminari kutse ja kokkuvõte 11.08.2004 186 22. Koguva küla hoonete ja rajatiste arhitektuur-ehituslik ekspertiis 188 23. Ruhnu ajaloolise küla eksperthinnang 2005. Lähteülesanne 189 24. Raudteearhitektuuri teabepäeva kutse 21.01.2004 190 25. Lahemaa talude inventeerimisankeedid 1972-74 ja 1973-77 192 26. Hara küla Noarootsi vallas Läänemaal. Talude arhitektuurne mõõdistamine. Rein Zobeli seletuskiri. 194 27. Noarootsi (end. Riguldi) valla talude seisund a. 1994. Hoonete register 198 28. Peipsi looderanniku miljööväärtuslikud alad. Metoodika 200 29. Peipsi looderanniku miljööväärtuslikud alad. Arendussoovitused 205 30. Ehitustegevuse üldised põhimõtted ja traditsiooniliste hoonete seisukorra parandamine Karula rahvuspargis 2001-2005 207 31. Ehitustegevuse üldised põhimõtted Karula rahvuspargis 2008-2013 209 32. Priit-Kalev Partsi visioon kultuuripärandi kaitse lepingu kohta 210 33. Seto puit- ja saviarhitektuuri inventeerimine, säilitamine, propageerimine ja alahoidmine 2006−. Välitööleht 211 34. Programm “Kultuuriväärtused ja külade areng”, Viljandimaa 2003 Hoone ülevaatuse kaart 212 35. Õppepäev Kõpus 30.10.2002 212 36. Programm “Kultuuriväärtused ja külade areng”, Viljandimaa lõpparuanne 213 37. Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine üleskutse 215 38. Metsandusliku pärandkultuuri inventeerijate koolituskava 216 39. Metsandusliku pärandkultuuri inventeerimisankeet 217 40. Jürgen Kusmin. Metsandusliku pärandkultuuri inventeerimise metoodika 219 186 41. Ajalooline külamiljöö ja sellega arvestamine Vihula valla rannakülades. Vihula valla üldplaneeringu seletuskiri. AS ENTEC 222 42. Maa-arhitektuur ja –maastik. Uurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2007-2010 224 Mõni vana Saaremaa küla − kivitaraga tänav, sammaldunud roogkatused harjalattide ja olviaukudega, ümberringi pukktuulikute rivi – kui suursugune ükskõik millise papp- või plekk-katuselise aleviku ja aguli kõrval. Millest see suursugusus ja mõjukus? Neid ehitisi ei püstitatud seks, et neid vaadeldaks, vaid seks, et nad olemas oleksid ja et nad vastu peaksid. Mitte esteetilise mõju, vaid vajaduse ja tähenduse pärast kujundas neid nende ehitaja nii, nagu ta seda tegi. Vastutustunne ülesande tähtsuse ees käskis teda võtta parimat materjali, valida tugevaimat konstruktsiooni, leida väärikaimat kuju. Meelsus, mida loeme neist vanust ehitisist, oli aus ja tubli. Meelsus on mõiste kõlbluse kategooriast; ausus ja tublidus on eetilised väärtused. Peame järeldama, et nende vanade ehitajate moraal oli kõva ja kõrge. Meie ei saa takistada, et tulevased sajandid otsustavad meie moraali üle meie ehitiste järgi. Hanno Kompus 20 aastat ehitamist Eestis 1918−1938 Sissejuhatus Probleemid ja töö eesmärk Eesti taluarhitektuuri on uuritud juba enam kui sada aastat ning meil on nii uurimustena, joonistena, kunstiteostena, fotodena kui filmimaterjalina arvestatav hulk etnograafilisi ehitisi dokumenteerivat materjali. Eestis leidub mitmeid häid näiteid 187 taluarhitektuuri säilitamisest museaalse keskkonnana nii Eesti Vabaõhumuuseumis kui ka arvukates paikkondlikes muuseumides. Märksa vähem on ajaloolased ja etnograafid dokumenteerimise ja museaalse säilitamise kõrval keskendunud ajalooliste hoonete, külade ja Eestile omase arhitektuurse maastiku säilitamisele, ajaloolise elukeskkonna hoidmisele ning selle uuendamisele traditsioone respekteerides. Meie rahvapärase arhitektuuri eripära ja uhkus on rehemaja, mis peegeldades talumajapidamise ajaloolist ja majanduslikku arengut, on samas traditsioonilise külamaastiku oluline arhitektuurne element. Olgugi, et pea kõik uurijad märgivad, et rehielamu on püsinud äärmiselt konservatiivsena ning läbi sajandite on suudetud truuks jääda selle algupärasele olemusele, on rehemajad alates 19. sajandi keskpaigast teinud läbi mitmeid murrangulisi uuendusi ja arenguid. 21. sajandi