DOCSLIB.ORG

Omavalitsus Hariduselu Korraldajana

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Mai 2010 Nr 5 (145) Omavalitsus hariduselu korraldajana on väga suur raha! tas, Rapla gümnaasiumitel 13 970 Eesti Vabariigi Haridusseaduse § 4 lõige 1 ütleb: riik ja kohalik Mis teeb meie elu keeruliseks ja krooni aastas. Seega oleme 1 koormab rahakotti? Lühidalt vas- lapse eest maksnud kahekordselt omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse ja kaotanud lisaks riigiraha. Sama täitmiseks ja pidevõppeks õigusaktides ettenähtud tingimustel tates: ühe õpilaskoha mitmekordne kinnimaksmine. Loome oma valla kahekordne maksmine toimub ja korras. Mida see maakeeles tähendab, püüan siinkohal lahti lapsele võimaluse õppida koduko- ka lasteaedade puhul. Summa, kirjutada. ha koolis, kuid lapsevanem teeb mida aastas haridusteenuse eest valiku naabervalla kooli kasuks. väljapoole maksame, on peaaegu 2 Kehtna vallas on 3 põhikooli – teise omavalitsuse ülalpeetavasse Seega tegi vald kulutusi tühjale miljonit. Lapsevanematena peaksi- Eidapere Kool, Kehtna Põhikool, kooli või lasteaeda? kohale, naabervald küsib „võõra“ me selle üle põhjalikult mõtlema, Valtu Põhikool, ja 3 lasteaeda Igal omavalitsusel, kaasa arvatud lapse eest meilt pingiraha ning kas on otstarbekas viia oma laps – Kehtna Lasteaed Siller, Eidapere Kehtna Vallavalitsusel, on riigi riik maksab naabervallale meie kaugele põhikooli, kui oma vallas Lasteaed Kukupai, Valtu Lasteaed, poolt antud kohustus tagada oma lapse eest pearaha. Toon näite: kool olemas. Valla eelarvesse 1 huvikool – Kehtna Kunstide Kool, piirkonna koolikohuslastele õp- Kehtna valla üldhariduskoolis on jääks alles märkimisväärne summa, ja 1 riigi kutseõppeasutus – Kehtna pimisvõimalused. Tagamaks piir- 1 õpilase koha maksumus aastas mille eest saaks siin, Kehtna vallas, Majandus- ja Tehnoloogiakool. kondlikku tasakaalustatud arengut, 16 572 krooni. Kulutus on tehtud, midagi head ära teha. Olgu see Meie valla põhikoolides käib kokku peab Kehtna vald üleval oma valla sest laps on meie registris, kuid siis koolihoonete remont või teede 350 õpilast, neist Kehtna valla laste tarbeks kolme põhikooli. See kui seesama koolikohuslasest laps olukorra parandamine. elanike registris 309. Väljaspool tähendab, et ligi viiesajale lapsele valib nüüd naabervalla kooli, küsib Me ei pea häbenema oma valla valda omandab põhiharidust 140 valmistame ette õppimiskoha oma naabervald meie käest automaatselt põhikoole ega lasteaedasid. Pigem last. Seega on vallas koolikohuslasi vallas: investeerime koolihoonesse, oma kooli kohamaksu ja see võib peame tegutsema nõnda nagu kodu- ehk kuni 17-aastaseid õpilasi kokku õppematerjalidesse, õppevahen- olla suurem kui Kehtna vallas. koha arengule oluline on. Toetama 449. Lasteaedades käib kokku 216 ditesse ja palkame pedagoogid Näiteks Käru Põhikooli puhul on oma valla elu ja haridust ning last, neist 2010/2011. õppeaastal ning muu personali. Aastas läheb see 20 172 krooni aastas (Käru tundma oma kodukoha üle uhkust. läheb I klassi 42. Kuid millisesse hariduskuludeks (koolid, laste- lasteaia puhul, kus käib 1 meie Meie lapsed on need, kes tulevikus kooli? Oma valla, naabervalla, naa- aiad, huviharidus, koolitransport, valla lasteaialaps, on kohamaks Kehtna valda edasi viivad. bermaakonna? Mida toob endaga arvlemine teiste omavalitsustega) 40 032 krooni aastas), Järvakandi Rita Peussa, kaasa, kui Kehtna valla laps läheb ligemale pool valla eelarvest. See Gümnaasiumil 21 216 krooni aas- haridus- ja kultuurinõunik Valtu Põhikool aastast 1867 Oleme väike maakool Kaerepere oma alevikus. alevikus. Koolitarkust on meil Meie tugevus on läbi aastate jagatud 142 aastat. Kroonika olnud head õpetajad, kelle toel on põhjal loetakse kooli asutamis- kool just selline nagu ta tänasel päeval on. Meie kollektiivis on ajaks 11. detsembrit 1867. väga oluline koostöö ja tahtmine ühiselt tegutseda. Me tähistame Enne seda käis mööda peresid õpe- koos õppeaasta algust ja lõppu, jõu- tamas keegi Vääna Jüriks kutsutud le ning sünnipäevi. Lisaks käiakse mees. 1867. a valmis praeguse kooli igal talvel tervisepäevadel ja suvel territooriumile puust, õlgkatusega, mõnd Eestimaa saart vallutamas. ühe klassiruumiga koolihoone, kus Kooli üheks prioriteediks on “ühe jaoskonnaga” alustas tööd olnud õpilaste ettevalmistamine esimene koolijuhataja Jüri Tamberg aineolümpiaadideks ja võistlusteks. (1867-1870). Sellel õppeaastal saavutati maakon- 1910. a ehitati uus hoone, mis on na aineolümpiaadidel 18 auhinnalist ka praegu kasutusel ja saab sellel kohta. Tublisid tulemusi saavutati aastal 100-aastaseks. 1977. a tehti Valtu Põhikool. Valtu Põhikooli erakogu foto. nii vene keele, inimeseõpetuse, koolile juurdeehitis. matemaatika, keemia, geograafia Sel õppeaastal on meie koolis 114 Olenemata sellest, milline sa oled kui ka bioloogia olümpiaadidel õpilast, 17 õpetajat ja 4 teenindava Kooli missioon: Olla avatud keskkond, mis on ja mida sa teinud oled, OLED SA ning võistkondlikult võideti õppe- personali liiget. Töötame 9 klas- õppivale, arenevale ja kasvavale TÄHTIS. aasta jooksul toimunud eesti keele sikomplektiga. Lapsi käib meie noorele turvaline ning ootuspärane, Alates 2005. a oktoobrist saime võistlusmäng. Esikoht saavutati koolis nii meie oma valla eri piir- kus saab toimuda kõigi laste rahulik “Rohelise lipu” kooliks. See tähen- inglise keele arvutiviktoriinis ning kondadest kui ka Rapla vallast. võimetekohane arenemine isiksu- dab, et oleme kool, kes hoolib meid II koht keemiaviktoriinis. Peastar- Oma tegemistes oleme püüdnud seks, kes tuleb toime edaspidises ümbritsevast loodusest. Võtame vutamise võistluse „Pranglimine järgida põhimõtteid, mida oleme elus. aktiivselt osa vanapaberi kogumise 2010“ naiste arvestuse II koht tuli endale eesmärgiks seadnud ja kirja Kooli juhtlause on: „PÄIKE kampaaniast ja traditsioon on samuti meie kooli. pannud. PAISTAB KÕIGILE!“ korraldada kevadine koristuspäev Järg 4. lk 2 Valla Vaatleja VALLAVALITSUSES VALLAVALITSUSES hooldamine koduhooldustöötaja ja esitab volikogule menetlemiseks poolt. Munitsipaalelamispinna eluruumi alaliste kulude piirmäärad Märka ja tunnusta 27.04.2010 taotluse arutelu katkestati ning toimetulekutoetuse määramiseks. tublisid inimesi ja Vallavalitsus kuulas seoses suvepe- otsustati pakkuda korterit taotlejale rioodiks kavandatava katlamaja ja müügiks. organisatsioone! trasside remondiga ära OÜ Avoterm Vallavalitsus eraldas lasteüritu- VOLIKOGUS esindaja. Probleeme tekitab see se „Raplamaa laulukarussell“ 9 18. mail 2010 toimunud istungil Selleks, et sellegi aasta täiskas- ainult Valtu Spordimajale ning aru- osaleja osalustasuks 2700 krooni, arutati, otsustati: vanud õppija nädalal, mis toimub telu käigus jõuti pooli rahuldavale osaliselt rahuldati projekti „Teadlik Kehtestati detailplaneering Ahe- 8. – 15. oktoobrini, oleks taas või- tulemusele. Kogu kompleksi täielik liikleja” ja MTÜ Koduaseme taot- kõnnu külas asuvale Uue-Taadi malik inimeste ja organisatsioonide väljalülitamine toimub septembri- lus Kaerepere alevikus toimuvate kinnistule vähitiikide rajamiseks. õpijulgust ja -sõbralikkust tunnus- kuu alguses, täpse aja lepivad Valtu ürituste rahaliseks toetamiseks. Kinnitati valla 2009. aasta ma- tada, tuleb tegutseda juba nüüd. Spordimaja ja OÜ Avoterm esindaja jandusaasta aruanne. Võeti vastu Tunnustamiseks võib kandidaate kokku juba omavahel. Soojatootja 04.05.2010 otsus taotleda riigilt tasuta Kehtna esitada igaüks ja märkamist väärib teavitas ka suveperioodi hinnast Lähtuvalt vallavolikogu sotsiaal- ja valla munitsipaalomandisse Keava igasugune täiskasvanud inimeste 921 kr/MWh, millele lisandub tervishoiukomisjoni otsustustest alevikus Põrsaku tn 11 asuva elamu õppimine, ka väljaspool õppeasu- käibemaks ning mis tekitab spor- eraldati üheksale isikule ühekordset teenindusmaa. tusi ja koolitusorganisatsioone. dimajale lisakulutusi kuni 25 000 toetust ravimite, abivahendite ja Tulenevalt põhikooli- ja gümnaa- Tunnustame neljas kategoorias: krooni. Aleviku uue kütteperioodi prilliklaaside ostmiseks. Kahele siumi seaduse nõudest kehtestati · aasta õppija, soojahinna taotluse kinnitab juba raske puudega isikule määrati valla munitsipaalkoolide arengu- ·´aasta koolitaja, Konkurentsiamet ning see peaks hooldajad ning elamispinna vaja- kava koostamise kord. · aasta koolitussõbralikum teada olema augustikuu teiseks jale eraldati sotsiaalkorterist üks Muudeti toimetuleku toetuse organisatsioon, pooleks. tuba. Kasutusluba väljastatakse piirmäärade arvestamise aluseid. · aasta koolitussõbralikum Võeti vastu tänavavalgustuse Ahekõnnu külas paiknevale ük- Alates 1. aprillist 2010. a läks omavalitsus. säästurežiimile üleviimist ja väl- sikelamule ning osale Ingliste toimetulekutoetuste kandmine uude Esitamise vormid ja regelemendi jalülitamist reguleeriv korraldus. mõisa ait-kuivatist. Vallavalitsuse sotsiaalinfosüsteemi STAR. Seoses leiad: www.andras.ee/tunnustamine Esialgselt nähakse ette suvist välja- määrusega kinnitati uuesti täna- sellega on oluline ühtlustada koha- ja esitamiseks on aega kuni 15. lülitamist ajavahemikul 1. mai kuni vakaubanduse müügikohad valla likes omavalitsustes kehtestatud juunini. Leiame koos kõik sära- 23. august. Ehitusluba väljastatakse territooriumil. Resk OÜ-le anti eluruumi alaliste kulude piirmää- silmsed ja õpihimulised inimesed OÜle Rinaldo Kaevud Selja külasse nõusolek jäätmeloa saamiseks, rade aluseid. Määruses olevad Eestimaalt üles! kaevu puurimiseks ning Valtu loa väljastab Keskkonnaameti piirmäärad on esitatud selliselt, Külliki Steinberg, Jahimeeste Selts saab kasutus- Harju-Järva-Rapla regioon ning et neid oleks võimalik sisestada Eesti Täiskasvanute Koolitajate loa oma laskehoonele.
Recommended publications
  • Valtu Põhikool Arengukava 2018–2021

    Valtu Põhikool Arengukava 2018–2021

    VALTU PÕHIKOOL ARENGUKAVA 2018–2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ...............................4 2. ÜLDANDMED ..................................................................................................................5 2.1. Asukoht .......................................................................................................................5 2.2. Ajalugu ........................................................................................................................5 2.3. Ülevaade koolist, hoonetest ..........................................................................................6 2.4. Hetkeolukorra kirjeldus ................................................................................................7 3. KOOLI MISSIOON, VISIOON, ÜLESANNE JA PÕHIEESMÄRK ..................................9 3.1. Kooli missioon .............................................................................................................9 3.2. Kooli visioon ...............................................................................................................9 3.3. Kooli ülesanne .............................................................................................................9 3.4. Kooli tegevuse põhieesmärk ........................................................................................9 4. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD ......................................... 11 4.1. Tulemuslikkuse hindamine........................................................................................
  • Kehtna Vallavolikogu Määrus

    Kehtna Vallavolikogu Määrus

    KEHTNA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Kehtna 17. aprill 2019 nr 56 Valtu Lasteaed Pesapuu põhimääruse kehtestamine Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Lasteaia nimetus Lasteaia nimetus on Valtu Lasteaed Pesapuu (edaspidi lasteaed). § 2. Lasteaia aadress Lasteaia aadress on Männiku 10, Kaerepere alevik, Kehtna vald, 79520 Rapla maakond. § 3. Lasteaia õiguslik seisund (1) Lasteaed on koolieelse lasteasutuse seaduse alusel lasteaiana tegutsev õppeasutus, mis võimaldab 18. elukuust kuni seitsmeaastastele lastele hoidu ja alushariduse omandamist. (2) Lasteaed on Kehtna Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus. Lasteaed ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid teostab õigusi ning täidab ülesandeid Kehtna valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku nimel. (3) Lasteaia tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) poolt välja antud tähtajatu koolitusluba. (4) Lasteaed juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest ning nimetatud seaduste alusel antud õigusaktidest, riiklikust õppekavast ja lasteaia õppekavast ning kohaliku omavalitsuse asutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest. § 4. Teeninduspiirkond ja lasteaeda vastuvõtmise ning väljaarvamise alused (1) Lasteaia teeninduspiirkond on Kaerepere alevik, Hertu küla, Kaerepere küla, Linnaaluste küla, Kumma küla, Põrsaku küla, Saksa küla, Saunaküla küla ja Valtu- Nurme küla. (2) Lapsi võetakse lasteaeda vastu ja arvatakse lasteaiast välja vallavalitsuse
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
  • Kumma Küla 765-Aastane!

    Kumma Küla 765-Aastane!

    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
  • Kehtna Vallavalitsus

    Kehtna Vallavalitsus

    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
  • Aruanne Arheoloogilise Eeluuringu Kohta Rail Baltic Raudteetrassi Valikul I Etapp

    Aruanne Arheoloogilise Eeluuringu Kohta Rail Baltic Raudteetrassi Valikul I Etapp

    TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ARHEOLOOGIA OSAKOND Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul I etapp II osa: Arheoloogilise pärandi paiknemine Rail Baltic raudteetrassi lõikudel ja nende ümbruses, KOKKUVÕTTETABEL Tabelis soovitusliku tegevuse kohta kasutatud tähelühendite selgitused: A – objekt tuleb säilitada puutumatul kujul; B – objekt tuleb läbi kaevata, kui ei õnnestu seda ehituse käigus säilitada; C – objekti piirkond vajab täiendavat inspektsiooni, mille positiivne tulemus (muistise kindlaks tegemine trassi alal) viib tegevuseni B, negatiivne – kas tegevuseni D või I; D – arheoloogiline järelevalve antud piirkonnas ehituse ajal, I – informatsiooniks, teadmiseks võtmiseks. Trass Trassi kirjeldus Objekti Objekti kirjeldus Asukoht trassi Soovitatav nr suhtes tegevus trassil 1A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Mõlemad trassid lõikavad pärimuslikku pakkteed Ristub trassiga C-D 1B asustatud piirkondi Treimani külas, mis ühendab rannikut Kivikupitsa- Kui nimelise kohaga sisemaal. Tee ligikaudne inspektsioon kulgemissuund on teada, kuid maastikul lokaliseeritud ei anna ei ole. Võimalik on tee ehitusjäänuste leidmine tulemusi, siis soisemates kohtades. ehitusaegne järelvalve 2A ja Läbivad metsa ja hõredalt 1 Trassi ristumispiirkond Lemmejõega on Ristub trassiga C 2B asustatud piirkondi potentsiaalne kultuurkihi leiuala (põlistalud verstakaardil). Inspekteerimist vajavad jõe mõlemad kaldad. 3A ja Läbivad metsa ja soid Ühtegi arheoloogilist muistist teele ei jää 3B 4A Läbib metsa ja soid Ühtegi
  • Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1

    Valtu-Nurme Külas on Mõnus Elada Õpilastransport Millises Kodukülas Eelistaks Enamik Meist Elada? Arvan, Et Paljude Mööduva Külaelaniku Poolt Pilk 1

    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT August 2010 Nr 7 (147) AKTUSED Kehtna Põhikool 1. septembril algusega kell 9.00 Valtu Põhikool 1. septembril algusega kell 9.30 Eidapere Kool 1. septembril algusega kell 10.00 Kehtna Kunstide Kool 1. septembril algusega kell 14.00 Kehtna valla koolide esimestesse klassidesse astujate nimekirjad avaldame septembrikuu ajalehes. Toredat kooliteed! Talgud Valtu-Nurme külas. Erakogu foto Valtu-Nurme külas on mõnus elada Õpilastransport Millises kodukülas eelistaks enamik meist elada? Arvan, et paljude mööduva külaelaniku poolt pilk 1. septembril - suust kõlaks vastuseks: turvalises, rahulikus, ilusas, meeldivate peale visatud. Selleks aga, et kõik naabritega, hea infrastruktuuriga, tegusas. Suur osa sellest, külaelanikud üksteist paremini teadmistepäeval tunneksid, omavahel mõtteid ja milliseks meie elukeskkond kujuneb, on ikka meie endi teha. Valtu- oskusi saaksid jagada, on külal Nurme külas on selleks kõik eeldused olemas, et ise oma elupaik vaja traditsioone ja ühiselt korral- Võrreldes õpilaste veo tavalise ideaalseks kujundada. datud ettevõtmisi. Olgu selleks oma sõiduplaaniga (vaata lk 3), külapidupäevade korraldamine, on 1. septembril kõikide Külas on elujõulised noored pered, ja teadmisi igal aastal vähemalt lumelinna ehitamine või talgute peatuste kellaajad 1 tunni kellel palju lapsi. Samuti on külas korra kõikide soovijatega külaplat- korraldamine. võrra hilisemaks viidud. lastele eeskujuks ja traditsioonide sil jagada. Märkimata ei saa jätta ka 20. augustil kogunesime taas Näiteks Remfakt OÜ buss, edasi andjateks elukogemustega ja meie osavate kätega töökaid mehi ja külaplatsile, et vabariigi taas- mis tavaliselt väljub Lokutalt suure teadmistepagasiga hallpead. lapsi, kes pidevalt külaplatsi korras iseseisvumist tähistada ja sellel kell 7.15, teeb seda 1. sep- Meie küla suureks väärtuseks on hoiavad ja ise külaplatsile kiige ja aastal esmakordselt kooliminejaid tembril 8.15 ning on Lelle seegi, et 60 lehmaga Lepiku Farmi võrkpalliplatsi on ehitanud.
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia

    Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia

    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
  • Palju Õnne Sünnipäevaks, Armas Koduvald!

    Palju Õnne Sünnipäevaks, Armas Koduvald!

    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Veebruar 2010 Nr 2 (142) Palju õnne sünnipäevaks, armas koduvald! “Kaunis on Kehtna vald, kaunis uute traditsioonide algatamine paik elamiseks, kaunis loodus, Kehtna Põhikool – kvaliteetselt ja puhas õhk.” Selliste sõnadega edukalt töötav kollektiiv alustab valla tutvustamist Tõnis Kalju Tetsmann – Lelle mõisa omanik. Blank 2008. aastal valminud Aktiivne osaleja valla kultuurielus valla reklaamfilmis. Karin Moisar – Kaerepere alevikuelu hoogustaja 14. veebruaril tähistasime valla 19. Heldi Tagel – 5 aastat Eidapere kapelli sünnipäeva. Heaks traditsiooniks ja naisansambli juhendaja on saanud aastapäeva tähistamine Margus Maripuu – Eidapere Kooli valla eri piirkondades ning sel õpetaja. 6 aastat aiandus- ja kodun- aastal oli võõrustajaks kaunis dusklubi AK juhendaja heakorrastatud Lelle alevik. Riina Tomingas – 5 aastat edukalt Lisaks meie puhtale loodusele tegutsenud rahvamaja lasteringide on kõige suuremaks väärtuseks juhendajana. Väga hea ja lapsi mõistev inimesed, kes oskavad hoida oma õpetaja kodu ja oma esivanemate pärandit. Maive Nõmmik – hoolika ja kohu- Valla sünnipäeval on saanud heaks setundliku suhtumise eest töösse traditsiooniks meie tublisid valla- Eidapere Koolis kodanikke, ettevõtjaid ja kauneid MTÜ Lelle Alternatiiv – Lelle Alterna- kodusid tunnustada. tiivi korraldamine, Vallo Hansen Kehtna valla teenetemärgiga tunnustati Aare Leinbergi. Kehtna vallas pööratakse suurt LAURA KOKKI foto Jüri Lehtmets – erivajadustega noorte tähelepanu ka spordile, tublilt tegevuse hoogustamise eest osaletakse maakondlikel suve- ja 24. veebruaril tähistame Eesti reorganiseerimise. Edaspidi, Ingle Rein Lehtmets – puuetega inimeste talimängudel, osavõturohked on Vabariigi 92. sünnipäeva. ASi eduka juhina, on ta pakku- abistamise eest nii valla SpordiLustiPäev, Kehtna 20. sajandi tuntud teadlane Albert nud kohalikele elanikele Inglistel Kaire Soomets – noorsootöö edenda- Sügisjooks kui ka Suur Südame- Einstein on öelnud: „Iga päev tu- tööd. 1992. aastal taasavati tema mise eest Kehtna vallas päev.
  • Noortekogu Üllatusremont – Hea Tunne Vabatahtlikust Tööst

    Noortekogu Üllatusremont – Hea Tunne Vabatahtlikust Tööst

    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Aprill 2011 Nr 4 (155) Noortekogu üllatusremont – hea tunne vabatahtlikust tööst Õppeaasta viimane kooliveerand algas Kehtna põhikooli algklassiõpilastel veidi teisiti - enne tundide algust esitleti kooliperele värskelt värvitud klassitubasid ning loeti lõppenuks Kehtna valla noortekogu korraldatud heategevusprojekt, mille eesmärk oli anda rõõmsam väljanägemine kooli algklassiruumidele. Tuleb kohe lisada, et otsa sai vaid nimetatud ettevõtmise praktiline osa - head tunnet kogu tegemisest jagub osalejatele ja ka ruumide kasutajate- le loodetavasti veel kauaks. Heategevusprojekti ettevalmis- tamine algas juba 2010. aasta sügisel, kui noortekogu võttis vastu otsuse korraldada midagi senisest suuremat ja jäävamat. Sügisene idee sai teoks kevadel, kui selgus kogu ettevõtmise rahastamine, toetajad ning tööde täpne ajakava. Talgupäevad tõid kokku ligi 40 abilist Märtsikuu eelviimasel nädalal Seltskond talgulisi, kes olid koolimajas ametis pühapäeval, 20. märtsil. Kollasel taustal olev varesepoeg on Kehtna - sel ajal, kui lapsed koolipuhkust valla noortekogu vapilind. Foto: VIIO AITSAM nautisid, korraldas noortekogu koolimajas talgupäevi. Vabatahtli- kena oli remonditalgutele kaasatud kud ning omapoolse panuse noorte oli väga tore ja lõbus, kuigi osalesin maks. Väga lahe üritus oli! Oleks ligi 40 inimest, nende hulgas ettevõtmisesse andis ka Kehtna vaid ühe päeva, sest tolmuallergia kahju olnud, kui ma ei oleks osa- noortekogu liikmed, põhikooli vallavalitsus. tegi oma töö. Mind tegi rõõmsaks lenud. Selliseid ettevõtmisi peaks õpilased, lapsevanemad ning kooli see, et inimesed suutsid selle suure tegema eelkõige sellepärast, et vilistlased. Tõsist tööd jagus kõi- Mitte tööväsimus, töö ajal olla väga positiivsed ja lõ- saad kaasa aidata millegi paremaks gile appitulnutele ning esimesed vaid positiivne laeng! busad. Kindlasti üritan tulevikuski muutmisel, kellelegi head teha. Kristi ja Kuno Koort, lapse- talgupäevad kestsid suisa 14 tundi.
  • KEHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2023 Kehtna 2018

    KEHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2023 Kehtna 2018

    KEHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2023 Kehtna 2018 SISUKORD I ÜLDANDMED JA LÜHIÜLEVAADE KOOLIST………………………………………………….3 II SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 8 2.1. Arengukava uuendamise vajadus ................................................................................................. 8 2.2. Arengukava ülesanne ja eesmärk ................................................................................................. 8 2.3. Arengukava seos teiste strateegiliste dokumentide ja valdkondlike arengukavadega ning koostamise alused ................................................................................................................................ 9 2.4. Arengukava koostamises, täiendamises, elluviimises, hindamises ja aruandluses osalevad huvigrupid ........................................................................................................................................... 9 2.5. Kehtna Põhikooli arengukava 2014 -2018 täitmine ..................................................................... 9 III KOOLI ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ............................................................................. 11 3.1. Õpilaste arv ................................................................................................................................ 11 3.2. Innovatsioon teaduses ................................................................................................................
  • ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas

    ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas

    ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas www.visitharju.com www.visitestonia.com Welcome to the Harju County, Arvoisa vieras, dear guest! tervetuloa! The Harju County is the county, where lies the capital of Estonia. Harjumaan maakuntaan kuuluu pääkau- Around 40 % of Estonia’s population lives in the Harju County and punki Tallinna. Maakunnassa elää 40 % most of Estonia’s business, science and culture take place here. But Viron asukkaista ja suurin osa liike-elämästä, to us, who live in this county, it is most importantly our home. We tieteestä ja kulttuurista on keskittynyt tänne. are very proud of our home county. Mutta meille harjumaalaisille on kaikkein Come to visit us. You will no doubt find that every visit here dif- tärkeintä, että se on kotimme. Olemme ylpeitä fers from the previous one and you can always discover some- kotiseudustamme. thing new and fascinating. The business traveller will find a fast Tulkaa meille kylään. Voin luvata jo etukäteen, and dynamic economy; sportsman a great place to practice että jokainen käynti saattaa olla erilainen ja aina all kinds of activities, and cultural tourist will enjoy the variety voi kokea jotain uutta. Liikematkailija kohtaa of local cultural scene from song festivals to modern clubs. nopealiikkeisen ja dynaamisen talousilmaston, Those keen on history will find Padise with its monastery urheilija paikan harrastukselleen, täällä on vilkasta ruins, lots of manors and churches and Tallinn Old Town full kulttuurielämää laulujuhlista klubeihin. Historiasta of mystery and secrets. In the Harju County you can enjoy kiinnostuneet kohtaavat Padisen luostarin, salaperäi- both – excitment of a big town and silence of forests.