Laagri Lasteaed on Tasapisi Kulgedes 50-Aastaseks Saanud

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Laagri Lasteaed on Tasapisi Kulgedes 50-Aastaseks Saanud Korteriühistud Konkursi „Saue Aasta 2018: uued saavad taotleda valla aasta Mis on investeeringud, korterelamute tegu 2018“ Saue valla positiivsed toe- haljastuse ja hoovide hääletus lõpeb 2018. aasta tusotsused korrastamise toetust sõbrapäevaga tegu? lk 8-9 lk 2 lk 3 NR 2 (26) JAANUAR 2019 KOHALIK LEHT KOHALIKUST ELUST JA OLUST Fotod: Laagri lasteaed, www.laagrilasteaed.ee, Anne-Ly Sumre lasteaed, www.laagrilasteaed.ee, Laagri Anne-Ly Fotod: Laagri lasteaia pere. Laagri lasteaed on tasapisi kulgedes 50-aastaseks saanud Mu lasteaed on tilluke, maailmast väike killuke… Jaanuaris 1969 avati Laagri alevikus Saue sovhoosi lastepäevakodu, mis oli planeeritud ja ehitatud 2-rühmaliseks, kuid pea kohe lisandus kolmas ja neljaski rühm. Lasteaed enne… SAUE VALDUR [email protected] Vallavalitsuse Laagri las- Hoolimata külmast ilmast, toimus sünnipäevarongkäik koolini tepäevakodu. ja tagasi. 1999. aastast kannab eg on läinud mär- lasteaed nime Laagri las- kamatult ja tänavu teaed, samal aastal valmis Ajaanuaris tähis- lasteaia laul. Laagri laste- tas nüüd 10-rühmaline aial on oma legend ja vapi- ja Laagri lasteaia nime linnuks vares. Rühmadelgi kandev lasteasutus 50. linnunimed: Leevikesed, sünnipäeva nädalaga, täis Lepalinnud, Pääsukesed, toredaid ettevõtmisi: rong- Lehelinnud, Siidisabad, … ja lasteaed nüüd. käik lasteaia juurest Laag- Tihased, Käbilinnud, ri koolini ja tagasi, avatud Pöialpoisid, Rähnid ja Ur- uste päev ja vilistlaste foto- valinnud. sein, pidu väiksematele ja 2003. aastal sai laste- suurematele lastele. Nädal aed juurdeehituse ja muu- I lend lõppes juubeliaktusega. tus 6-rühmaliseks. 2017. Laagri lasteaed on läbi aasta sügiseks valmis lam- aja kandnud erinevaid ni- mutatud vana osa aseme- mesid. Alustas Saue sov- le kahekordne modernne hoosi lastepäevakoduna, hoone, milles tegutseb 10 muutus 1980. aastal V. I. rühma. Lenini nimelise köögivil- Lasteaeda on juhtinud jakasvatuse näidissovhoosi Heily Aunap (1968-1976), lastepäevakoduks. Ajaluk- Sirje Milt (1976-1987) ja ku mahuvad veel nimed Tiiu Ingerainen (1987- Saue näidissovhoosi laste- 2018). Tänane direktor päevakodu, Saue Agrofir- Krista Aruoja asus tööle ma lastepäevakodu ja Saue möödunud aasta augustis. Avatud uste päev. Vapilind vares lasteaia ees kasvanud tammest tehtul pingil. 2 Saue Vallavolikogu 2019 / 31. jaanuari istungi Korteriühistute hoovid ilusaks jaanaur jaanaur / päevakord 2019. aastal saavad Nr 2 Saue valla korteri- internetFoto: • Saue valla 2019. aasta eelarve vastuvõtmine - II lugemine ühistud taas taot- • Veskitammi Lasteaia põhimäärus leda korterelamute • Ääsmäe Lasteaia põhimäärus • Tuleviku Lasteaia põhimäärus haljastuse ja hoo- • Laagri Lasteaia põhimäärus • Saue Lasteaia Midrimaa põhimäärus vide korrastamise • Nõlvaku Lasteaia põhimäärus toetust. • Riisipere Lasteaia põhimäärus • Saue Gümnaasiumi põhimäärus MARJU NORVIK • Ääsmäe Põhikooli põhimäärus Heakorra spetsialist • Ruila Põhikooli põhimäärus • Kernu Põhikooli põhimäärus aanuarikuu volikogu is- • Nissi Põhikooli põhimäärus tungil on kinnitamisel • Saue valla kalmistute kasutamise eeskiri - I lugemine Jvalla 2019. aasta eelar- • Saue valla vapimärkide, volikogu tänukirjade andmine ve, mis võimaldab korteri- • Vatsla külas asuvale Raudrohu üldmaa kinnistule hoonestusõi- ühistutel panustada valla küsida igale korterelamule Määrus „Korterelamute mentide alusel, mis tähen- guse seadmine aktsiaseltsi Kovek kasuks kaasabil hoovide ja õuealade eraldi. haljastuse ja hoovide kor- dab, et toetust ei maksta • Ellamaa külas asuva peremehetu ehitise hõivamise algatamine välisilme paremaks muut- Toetust antakse kuni 50% rastamise toetuse maksmise ettemaksuna ja taotlejal pea- • Arvamuse andmisest Kibuna II uuringuruumi geoloogilise uu- misse. tegevustele kulutatud sum- tingimused ja kord“, avaldu- vad olemas olema kogu pro- ringu loa taotluse ja otsuse eelnõu kohta Toetuse eesmärk on ela- mast, kuid mitte rohkem kui se vorm ja lisadokumentide jekti eelarvelised vahendid • Arvamuse andmine Sooniste turbatootmisala mäeeraldise mute ümbruse haljastamine maksimaalne toetuse suurus loetelu (määruse §5 lõige 1) enne projekti alustamist. maavara kaevandamise keskkonnaloa (HARM-070) muutmise ja ja heakorrastamine ning läbi 3200 eurot. on leitavad valla veebilehelt Toetuse eelarvest vähe- pikendamise kohta selle elukeskkonna kvalitee- Toetuse saamiseks peab ning Riigi Teatajast. malt 20% on suunatud kor- • Vee-ettevõtja kinnitamine Riisipere, Turba, Lehetu, Ellamaa, di ja kogukonna aktiivsuse korteriühistu või -ühistud Kindlasti tasub eelnevalt teriühistutele, mis asuvad Ellamaa Mäepealse, Munalaskme, Kivitammi ja Vilumäe tegevus- tõstmine. (lubatud on ka ühistaotlus, tutvuda määrusega ja vaja- väljaspool Laagri alevikku piirkondades Toetust on võimalik taot- mille maksimumsummat on like lisadokumentide loete- ja Saue linna, seega ootame • Jaoskonnakomisjoni liikmete kinnitamine leda ainult registreeritud võimalik summeerida) esi- luga. Kui tekkib küsimusi, ka väiksemate asulate korte- korteriühistul. Olukorras, tama allkirjastatud taotluse, saab neile vastata juba enne riühistuid toetust taotlema. Volikogu istung toimub 31. jaanuaril algusega kell 14 Laagris Ves- kus korteriühistusse kuu- mis on vormikohaselt täide- taotlemise tähtaega. Toetust antakse välja üks kitammi 4. lub rohkem kui üks korter- tud, ja vajalikud lisadoku- Toetus makstakse välja kord aastas. Taotluse tähtaeg elamu, on võimalik toetust mendid. ainult tasutud kuludoku- on 31. märts 2019. Saue valla Hea teada ametlikud teated Toetuse eesmärk: korteri- mine ja paigaldamine tade korrastamine ja hoovide korrastamise ühistute hoovide ja õuealade • istutusmaterjali soetamine • mänguväljaku ehitamine toetuse maksmise tingi- välisilme parandamine. ja istutamine • parkimiskohtade ehitamine mused ja kord“ ja taotluse DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÕPETAMINE Kellele: korteriühistu või • muru rajamine ja sambla ja korrastamine vorm on leitavad Saue valla Saue Vallavolikogu tunnistas. 27.12.2018 otsusega nr 96 kehte- -ühistud (lubatud ühistaot- tõrje • abihoone (kuuri) ehitamine kodulehelt www.sauevald.ee tuks Saue Linnavolikogu 26.04.2017 otsuse nr 172 „Saue linna lus) korterelamu põhiselt. • puude raie ja hoolduslõikus • vee-, reovee- ja sadevee- ning Riigi Teatajast. Taotlusi Räni-2 maa-ala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõ- torustike rekonstrueerimine on võimalik esitada elekt- ju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ning lõpetas TOETATAVAD TEGEVUSED Toetuse suurus kuni 3200 Toetust võib taotleda ka rooniliselt [email protected] sellega seoses maaomaniku taotluse alusel mainitud detail- Toetuse suurus kuni 400 eurot korterelamu kohta, mitmele tegevusele, sh nii või paberkandjal vallamajja planeeringu koostamise. eurot korterelamu kohta, kuid mitte rohkem kui 50% haljastus kui ehitus, kuid ja kõikidesse halduskeskus- Detailplaneeringuga sooviti Saue linna kirdeosas Saue linna kuid mitte rohkem kui 50% kavandatava tegevuse kogu- maksimaalne toetuse määr tesse (Saue linn, Riisipere, ja Laagri aleviku piiril Kuuseheki tänava pikenduse ääres varem kavandatava tegevuse kogu- maksumusest. kokku on 3200 eurot. Laagri, Haiba). väikeelamute rajamiseks ette nähtud maa-ala muuta korterela- maksumusest. • kinnistu piires paiknevate mumaaks ning kinnistud kruntida ümber üheks tootmis- ja nel- • puude, põõsaste, püsikute, siseteede ehitamine Taotlemise tähtaeg: Lisainfo: heakorra spetsialist jaks korterelamumaa krundiks. roni- ja lilletaimede soetami- • jäätmemajade ehitamine, 31. märts 2019. Marju Norvik, marju.norvik@ Tootmismaa sihtotstarbega krundile oli kavas määrata ehi- ne ja istutamine süvakogumismahutite raja- Taotluse vorm ja juhised: sauevald.ee, telefon tusõigus alajaama rajamiseks ning korterelamumaa sihtotstar- • lillevaaside, -amplite soeta- mine või jäätmekogumiskoh- „Korterelamute haljastuse 679 0213, 515 6878. bega kruntidele määrata ehitusõigus 3-korruseliste korterela- mute ehitamiseks, täiendades sellega varasemalt planeeritud korterelamute piirkonda. Maa-ala edasine arendustegevus saab jätkuda Saue Lin- navolikogu 08.02.2007 otsusega nr 87 kehtestatud „Saue linna Riigikogu valimised 3. märtsil 2019 Räni kinnistu maa-ala detailplaneering“ kohaselt. Täiendavat infot saab planeeringute spetsialistilt Veiko Ra- kaseljalt, [email protected]; 679 0171. Toimingud ja tähtajad 3. märtsil toimuvatel Riigikogu PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE AVALIK MENETLUS valimistel on Saue vallas kuus • Hiljemalt 11. veebruaril saadab siseministeerium valijale Saue Vallavalitsus on koostanud eelnõu projekteerimistingi- valimiskaardi. muste määramiseks avatud menetlusena. valimisjaoskonda. • Valija, kes 15. päeval (16. veebruar) enne valimispäeva ei ole • Alliku külas Instituudi tee 130, 132 ja 134 kinnistutel (ka- saanud valijakaarti või kelle andmetes on vigu, võib pöörduda tastritunnus: 72701:001:2072; 72701:001:2073; 72701:001:2075) SAUE VALLAVALITSUS avaldusega vallasekretäri poole. sooviga täpsustada projekteeritava hoone tulepüsivusklassi. • 21.-24. veebruar toimub eelhääletamine riigi valimisteenis- Arvamused esitada hiljemalt 09.02.2019 Saue Vallavalitsusse Valimisjaoskond nr 1 tuse määratud hääletamiskohtades. (Tule tn 7, 76505 Saue linn; [email protected]). • Laagri kultuurikeskus • 21.-27. veebruar toimub elektrooniline hääletamine. Hääle- Lähemat informatsiooni tingimuste kohta saab vallaarhitekt Veskitammi tn 8, Laagri tamine algab 21. veebruaril kell 9.00 ja kestab ööpäevaring- Urmas Elmikult 679 0191, [email protected]. alevik, Saue vald, Harju selt kuni 27. veebruar kell 18.00. maakond • 25.-27. veebruar toimub
Recommended publications
  • Hoiame Omasid-Saue.Indd
    Hoiame omasid Kui perre sünnib sauevallakas... ... tuleb talle muidugi kõigepealt leida nimi, lapse sünd registreerida ja hakata tasapisi uue ja hoopis teistsuguse elukorraldusega harjuma. Kõige väiksemad sauevallakad koos Sünnitoetust makstakse lapse oma perega saavad esimese kolme elu- sünni puhul ühele lapse vanematest, kuu jooksul kutse beebipäevale. Bee- kui laps registreeritakse sündimisel bipäevad toimuvad 4-5 korral aastas Saue valla elanikuks, mõlemad lapse Laagri kultuurikeskuses ja kutse saa- vanemad on Saue valla elanikud lap- detakse kõigile postiga rahvastikure- se sünni hetkel ja toetuse taotlemisel gistris märgitud aadressile. Beebipäe- val saab iga väike sauevallakas endale ja mõlemad lapse vanemad on toe- meelepärases suuruses uue bodi, kus tuse väljamaksmise hetkel Saue val- uhkelt rinnal 100% sauevallaka logo, la elanikud olnud vähemalt toetuse ühiselt süüakse torti ja kõik, kes soovi- väljamaksmise aastale eelneva aasta vad, saavad teha perepilte. 31. detsembri seisuga. Kui Saue valla elanik on ainult üks Elu beebiga ei ole odav. Ühtäkki lapse vanematest, siis makstakse sün- selgub, et igasugu asju on vaja alates nitoetust pool toetusmäärast (160 eu- vankrist ja lõpetades mähkimislaua või rot), sünnitoetuse täismäär on 320 eu- sipukatega. Et kulusid natukenegi lee- rot. Üksikvanemal, kes vastab toetuse vendada, maksab Saue vald omadele saamise tingimustele, on õigus saada sünnitoetust. Toetust on võimalik taot- sünnitoetust kogu toetusmäära ulatu- leda kuni kuus kuud peale lapse sündi ses. Mitmike sünni korral makstakse ja selleks on vaja esitada vallavalitsu- sünnitoetust iga lapse kohta. sele avaldus: Sünnitoetus makstakse välja kahes osas: pool (160 eurot) pärast lapse www.sauevald.ee/avaldused. sündi ja teine pool (160 eurot) aasta möödumisel toetuse esimese osa välja- maksmisest. Toetuse teise osa välja- välja tingimusel, et selle väljamaks- makmiseks uut avaldust esitama ei mise ajal on laps ja vanemad endiselt pea.
    [Show full text]
  • Riisikad Kooliteele... † 88 ¢ Helma Kroonsaare Haiba Küla 29.07
    Nr 94 Juuni 2010 Kernu Põhikooli lõpetajad 2010 Imre Bahovski Rasmus Bahovski Ats Kaelas Õnnitleme! Erika Lauri † 65 ¢ Tiina Mängli Merit Piht Helgi Vaga Kustja küla 02.07.1945 Margit Rau Valdur Rannavete Kohatu küla 14.07.1945 Riin Riiv Jaan Eha Kohatu küla 12.07.1945 Marite Rõõm Liis Sideljov † 70 ¢ Kaur Siimaste Haldur-Aarandi Kuller Kaasiku küla 27.06.1940 Merle Tamme Sixten Tedremets † 75 ¢ Johannes Vartlaan Leili Saakpakk Haiba küla 10.07.1935 † ¢ Ruila Põhikooli lõpetajad 2010 80 Veera Vassiljeva Kaasiku küla 16.07.1930 Haiba küla 12.07.1930 Reiner Jõgi Jaan Pälling Kaili Järvela † 81 ¢ Ragnar Kasuk Kustja küla 12.07.1929 Henri Lambut Evald Pauklin Marvo Langeberg † 82 ¢ Tarvo Langeberg Ander Leo Hugo Laidna Ruila küla 21.06.1928 Uko Melis † 84 ¢ Kevin Saar Kadri Säde Valve Vilju Laitse küla 20.06.1926 Kristjan Toomist † 86 ¢ Klassijuhataja Arnold Okspuu Ruila küla 17.07. 1924 Livia Roomets Elli Õunapuu Kustja küla 18.06. 1924 † 87 ¢ Helga Nelis Vansi küla 03.07. 1923 Riisikad kooliteele... † 88 ¢ Helma Kroonsaare Haiba küla 29.07. 1922 Vilma Kald Laitse küla 07.07. 1922 Astrid Johanson Haiba küla 30.06. 1922 † 90 ¢ Helmi Edovald Kaasiku küla 23.06. 1920 † 92 ¢ Roland Kivi Kohatu küla 26.07. 1918 † 93 ¢ Leida Einla Vansi küla 08.06. 1917 Külastati Elistvere loomaparki, kus teks on raamatud; põhilisi eesti metsloomi oma silmaga Lille – alati sõbralik, armsalt haja- näha sai. Käidi metsas õuesõpet tege- meelne, ei kurda kunagi, teeb meel- mas noorte abiturientide käe all. sasti kõike kaasa; Tulevased koolilapsed õppisid Gerly – tore tüdruk, kelle on taba- noorte politseinike käe all ohutult vaid ja vahvaid ütlemisi; kooliteed läbima – nad teadsid õppuse Karina ja Regiina – rõõmsameel- lõpus täpselt, millal ja kuidas käituda.
    [Show full text]
  • Harju Maakonna Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava
    HARJU MAAKONNA PIIRKONNA KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMISE TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE PRIORITEETSUS Harjumaa piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava koostamise ja PKT meetme valdkondlike TULENEVALT MAAKONNA prioriteetide määratlemise aluseks on olnud Siseministeeriumi poolt väljatöötatud juhendmaterjal ning ARENGUKAVAST „Harju maakonna arengustrateegiast 2025“ (koos lisadega) ja piirkonna kohalike omavalitsuste arengukavadest tulenevad majanduse, tööhõive ja töökohtade lisandväärtuse kasvu ning liikuvuse ja (põhjendada, miks on maakonna ühistranspordi kitsaskohad maakonnas. Harju maakonna arengustrateegia uuendamise aluseks olevatele jaoks üks tegevus prioriteetsem analüüsidele tuginedes saab järeldada, et prioriteediks maakonnas ei ole niivõrd uute töökohtade loomine, vaid olemasolevate töökohtade säilitamine, teenuste ja töökohtadele juurdepääsu parandamine ning töö- ja kui teine) pereelu parem ühildamine. Kohalike omavalitsuste panus ettevõtluskeskkonna parandamisse saab toimuda läbi planeerimistegevuse ning avalike teenuste ja avaliku kasutusega infrastruktuuri arendamise. Tulenevalt Harju maakonna arengustrateegia lisast 3 „Harjumaa konkurentsivõime tugevdamise kava prioritiseerimise alused 2014 – 2020“, on meetme sihtala kohalike omavalitsuste vahel kokku lepitud järgnevas: 1. Seada esimeseks prioriteediks meetme alafookus keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste (ühistransport ja kergliiklusteed) arendamine. See valik on tehtud kaalutledes Tallinna kui maakonna ja riigitasandi keskuse mõju Harjumaa tööhõivele. Tallinna kui peamise
    [Show full text]
  • 2 3 Kernu Valla Terviseprofiil
    KERNU VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2013-2016 Kernu vald 2012 JOONISTE JA TABELITE SISUKORD Joonis 1. Kernu valla aasta keskmine rahvaarv Joonis 2. Sündide arv Kernu vallas Joonis 3. Sündimuse üldkordaja 1000 elaniku kohta võrdluses Eestiga Joonis 4. Surmajuhtude arv Joonis 5. Suremuse üldkordaja 1000 elaniku kohta Joonis 6. Loomuliku iibe kordaja Joonis 7. Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus Joonis 8. Kernu valla rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus Joonis 9. Maksumaksjate osakaal elanikkonnast Joonis 10. Keskmine brutotulu Kernu vallas Joonis 11. Ettevõtete arv Kernu vallas Joonis 12. Välja makstud toimetulekutoetused Joonis 13. Laste arv Kernu vallas. Joonis 14. Tulekahjude arv Tabel 1. Elanike arv Kernu vallas 2 SISUKORD TABELITE JA JOONISTE SISUKORD SISUKORD MÕISTED SISSEJUHATUS 1. ÜLDANDMED 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED 2.1 TÖÖTURU SITUATSIOON 2.2 TOIMETULEK 2.3 KAASATUS KOGUKONNA TEGEVUSTESSE 3. LASTE JA NOORTE TURVALINE JA TERVISLIK ARENG 4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND 5. TERVISLIK ELUVIIS 6. TERVISETEENUSED 7. TEGEVUSKAVA (TERVISE EDENDAMISE KAVA) KASUTATUD ALLIKAD 3 MÕISTED Eesmärk: hetkeolukorra analüüsi alusel püstitatud konkreetne mõõdetav siht, mis väljendab taotletavat mõju või tulemust. Elukeskkond : koosneb füüsilisest ehk loodus- ja tehiskeskkonnast (pinnas, õhk, vesi, hooned, rajatised, teed), sotsiaal-majanduslikust keskkonnast (tööhõive, haridus, kultuur, transport, elamumajandus, tööstus, teenused, tervishoid, hoolekanne jne) ja psühho- sotsiaalsest keskkonnast (suhted kogukonnas, valitsemise tavad, poliitikakujundamise viisid jne). Elukvaliteet: inimarengut ja ühiskonna arengut mõjutavate sotsiaalsete, tervise-, majanduslike ja keskkondlike tingimuste vastastikuse koostoime tulemus. Elukvaliteet on inimestele kättesaadavate kaupade ja teenuste kvantiteedi ja kvaliteedi mõõdik. Hindamine: sekkumist puudutavate andmete süstemaatiline kogumine, analüüs ning aruandlus tulemuslikkuse, mõju ja protsessi analüüsiks eesmärgiga parandada projekti/programmi kohta käivate otsuste vastuvõtmist.
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi, Karula Loodusala Ja Karula Linnuala Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029 Keskkonnaamet 2020 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 9 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................................ 9 1.1.1. Karula rahvuspark ..................................................................................................................................... 10 1.1.2. Karula linnuala ja Karula loodusala ......................................................................................................... 11 1.1.3. Püsielupaigad ............................................................................................................................................ 12 1.1.4. Alal esinevad liigid ja loodusdirektiivi elupaigatüübid ............................................................................. 12 1.1.5. Kaitsekorraldusperioodi visioon ................................................................................................................ 14 1.2. MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas
    ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas www.visitharju.com www.visitestonia.com Welcome to the Harju County, Arvoisa vieras, dear guest! tervetuloa! The Harju County is the county, where lies the capital of Estonia. Harjumaan maakuntaan kuuluu pääkau- Around 40 % of Estonia’s population lives in the Harju County and punki Tallinna. Maakunnassa elää 40 % most of Estonia’s business, science and culture take place here. But Viron asukkaista ja suurin osa liike-elämästä, to us, who live in this county, it is most importantly our home. We tieteestä ja kulttuurista on keskittynyt tänne. are very proud of our home county. Mutta meille harjumaalaisille on kaikkein Come to visit us. You will no doubt find that every visit here dif- tärkeintä, että se on kotimme. Olemme ylpeitä fers from the previous one and you can always discover some- kotiseudustamme. thing new and fascinating. The business traveller will find a fast Tulkaa meille kylään. Voin luvata jo etukäteen, and dynamic economy; sportsman a great place to practice että jokainen käynti saattaa olla erilainen ja aina all kinds of activities, and cultural tourist will enjoy the variety voi kokea jotain uutta. Liikematkailija kohtaa of local cultural scene from song festivals to modern clubs. nopealiikkeisen ja dynaamisen talousilmaston, Those keen on history will find Padise with its monastery urheilija paikan harrastukselleen, täällä on vilkasta ruins, lots of manors and churches and Tallinn Old Town full kulttuurielämää laulujuhlista klubeihin. Historiasta of mystery and secrets. In the Harju County you can enjoy kiinnostuneet kohtaavat Padisen luostarin, salaperäi- both – excitment of a big town and silence of forests.
    [Show full text]
  • Harku-Lihula-Sindi 330/110 Kv Elektriliini Trassi Asukoha Määramine" Keskkonnamõju Strateegilise Hindamine
    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Elering AS Töö nr: 10129 Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha mää- ramine" keskkonnamõju strateegilise hinda- mine. Aruande eelnõu Vastutav täitja Karl Kupits Juhatuse liige Karl Kupits Tallinn jaanuar 2016 Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine. Aruande eelnõu MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 7 2 ÜLEVAADE MÕJUHINDAMISE PROTSESSIST ..................................................................................... 8 2.1 KSH KÄIK...................................................................................................................................................... 8 2.2 ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVE JA EKSPERT .................................................................................. 8 2.3 HUVITATUD OSAPOOLED ............................................................................................................................ 9 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA EESMÄRK ............................................................................................... 11 3.1 KAVANDATAV TEGEVUS ...........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Elektriliini Alternatiivide Ehituskulude Analüüs
    Tellija Harju Maavalitsus Lääne Maavalitsus Harju Maavalitsus Elering AS Dokumendi tüüp Aruanne Kuupäev September 2015 HLS 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE ELEKTRILIINI ALTERNATIIVIDE EHITUSKULUDE ANALÜÜS HLS 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine Elektriliini alternatiivide ehituskulude analüüs Versioon 5 Koostatud: 2015 Koostasid: Andrus Oitsalu, Peeter Škepast Projekti nr 2012_0030 Ramboll Eesti AS Laki 34 12915 Tallinn T +372 664 5808 F +372 664 5818 www.ramboll.ee 2 / 21 HLS 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine Elektriliini alternatiivide ehituskulude analüüs SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................... 4 1.1. Planeeringu koostamise eesmärgid ........................................................................... 4 1.2. Planeeritav ala ....................................................................................................... 4 2. KULUDE HINDAMINE ........................................................................................... 6 2.1. Liiniehituse ehitusmaksumused ................................................................................ 6 3. KULUANALÜÜS .................................................................................................... 7 3.1. Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 7 3.2. Trassi alternatiivide võrdlemise metoodika ...............................................................
    [Show full text]
  • Elukohajärgse Kooli Määramine 2021/2022 Õppeaastaks
    KORRALDUS Saue linn 17. veebruar 2021 nr 166 Elukohajärgse kooli määramine 2021./2022. õppeaastaks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tagab vald koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub rahvastikuregistri andmetel selle valla haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Selleks määrab vallavalitsus igale lapsele elukohajärgse munitsipaalkooli arvestades õpilase elukoha lähedusega koolile, sama pere teiste laste õppimisega samas koolis ja võimaluse korral vanemate soovidega. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele võib elukohajärgne munitsipaalkool asuda nii selle valla haldusterritooriumil, kus on koolikohustusliku isiku elukoht, kui ka teise valla või linna haldusterritooriumil, kui sellega on nõus tolle kooli pidajaks olev valla- või linnavalitsus. Seda arvestades on Saue valla ja Tallinna linna koostöö tulemusena Tallinna Linnavalitsus andnud 10. veebruari 2021 korraldusega nr 151 nõusoleku määrata Tallinna Pääsküla Kool ja Tallinna 53. Keskkool 2021./2022. õppeaastal elukohajärgseks kooliks kuni 24-le Saue valla õpilasele, kes on rahvastikuregistri andmetel Saue valla elanikud. Tallinna Pääsküla Kool ja Tallinna 53. Keskkool asuvad T-11 Tallinna ringtee riigimaanteest põhja pool ja on seega lähimaks elukohajärgseks kooliks nendele Saue valla lastele, kelle elukoht on samuti Saue valla põhjapiirkonnas T-11 Tallinna ringtee riigimaanteest põhja pool. Lähtudes eelnevast ning võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõiked 1 ja 3 ning Saue Vallavalitsuse 13. detsembri 2017 määruse nr 5 “Elukohajärgse
    [Show full text]
  • Ruila Põhikooli 133. Lend Kernu Põhikooli Lõpetajad
    7. juuni 2013 • KERNU VALLA LEHT nr. 112 Kernu Põhikooli lõpetajad Anna-Marie Ibrus Rain Ibrus Meiry-Heleen Johanson Ainar Kauler Sireli Mihkelsoo Klassijuhataja: Pille Vanker Kernu Põhikooli lõpetajad Ruila Põhikooli 133. lend: Ander Aava Egert Eelma Karl-Eduard Heinmäe Karl Kadarik Kevin-Remy Kukk Raido Nirgi Anni-Betti Noormaa Angela Otsar Joanna Pukk Keidi Roosimäe Johhan Rosenberg Laura Vaher Helene-Elisabeth Veermäe Jüri Viidik Klassijuhataja: Ruila Põhikooli 133. lend Margit Aava 2 JUUNI 2013 VALLAVALITSUSES 2. aprillil 2013 • Otsustati OÜ-le Kagumerk diklubi Edur teede sulge- püstitamiseks aadressil Poh- 15.07.2013 ja idapiirkon- sikelamuks Kohatu külas anda üürile Kernu vallale miseks Tallinna ralli 2013 la küla, Tuuliku AÜ 27; na torustike üleandmise Kernu Hooldekodu maa- • Otsustati anda: Haiba külas kuuluv korter kiiruskatsete korraldami- 4) kaevetööde luba Kagu- tähtaega kuni 15.08.2013. üksusel; - ehitusluba üksikelamu aadressil Sireli tee 6-8. seks 10. ja 11. mail 2013. merk OÜ-le kaevetööde te- Tuletõrjevee mahutite üle- 2) ehitusload: püstitamiseks aadressil • Anti luba Kernu Valla Rah- • Seoses teede konstrukt- gemiseks Haiba külas Haiba andmise tähtaja muutmise - üksikelamu püstitamiseks Ruila küla, Ruila SÜ 13; vamajale avaliku ürituse siooni nõrgenemisega ke- ühisveevärgi ja –kanalisat- taotlust pidas vallavalitsus aadressil Ruila küla, Ruila - kirjalik nõusolek abihoo- “Jüriöö matk, jooks ja lõke” vadise pinnase sulamise siooni ehitustöödel (projek- põhjendamatuks. SÜ 7, ne püstitamiseks aadressil korraldamiseks
    [Show full text]
  • Ulukiohtlikud Teelõigud
    Ulukiohtlikud teelõigud Ulukiõnnetuste koondumiskohtade tehniline analüüs Töö 2017-8 | Leping 17-00120/015 [email protected] www.rewild.ee Ulukiohtlikud teelõigud | 3 TÖÖ TEOSTAMINE Kuupäev 22.03.2018 Koostaja OÜ Rewild Leping 04.08.2017 Klient/tellija Maanteeamet Juhtspetsialist Jaanus Remm (PhD) Töörühm Piret Remm (PhD), Kertu Jaik (MSc), Hillar Lemba (MSc, OÜ Toner-Projekt), Raido Kont (MSc) Kontakt [email protected] | www.rewild.ee 4 | Ulukiohtlikud teelõigud ÜLEVAADE Igal aastal registreeritakse Eesti teedel keskmiselt 120 sõiduki ja looma kokkupõrget, mille tagajärjeks on kahju inimestele või nende varale. Lisaks ohule inimestele põhjustavad ulukiõnnetused kahju ka loomadele ja tiheda liiklusega maanteed killustavad metsloomade elupaiku. Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 registreeritakse aastas paari tuhande looma hukkumine, kusjuures enamus väiksemate loomadega seotud õnnetusi jääb registreerimata. Viimastel aastatel on probleem pigem suurenenud, sest sõidukeid liigub Eesti teedel rohkem ja sõraliste arvukus on tänu pehmetele talvedele tõusnud. Käesoleva töö eesmärk on seada pingeritta 2009–2013 aastate kõige ulukiohtlikumad maanteelõigud Eestis, 50 kõige ohtlikuma lõigu analüüs nii liiklusohutuslikest kui ka looduslikest aspektidest lähtuvalt ning pakkuda iga koha kohta lahendused leevendavate meetmete rakendamiseks. Tähelepanu pöörati eelkõige looduskeskkonna säästmisele. Kõige ulukiohtlikumad teelõigud koonduvad Eestis peamiselt põhimaanteedele Tallinna ja vähemal määral Tartu ümbrusesse. Nende pikkus varieerub 100-st meetrist
    [Show full text]
  • Kernu Valla Arengukava 2014-2020
    KINNITATUD Kernu Vallavolikogu 18. septembri 2014 määrusega nr 9 Kernu valla arengukava aastateks 2014- 2020 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 I OLULISEMAD ARENGUD PERIOODIL 2003-2014 ............................................... 4 II VÄLISKESKKONNA KIRJELDUS ........................................................................ 6 3.1 Poliitilised tegurid ................................................................................................ 6 3.2 Majanduslikud tegurid ....................................................................................... 10 2.3 Sotsiaalsed tegurid ............................................................................................. 17 III VALLA ÜLDINE KIRJELDUS ............................................................................ 23 3.1 Kohaliku omavalitsuse korraldus ....................................................................... 24 3.2 Valdkondlik areng ............................................................................................. 25 3.3 Teenuste korraldus ............................................................................................ 26 IV ARENGUSTRATEEGIA ...................................................................................... 29 V TEGEVUSKAVA ................................................................................................... 33 VI ARENGUKAVA RAKENDAMINE ....................................................................
    [Show full text]