Kernu Vald Üldplaneering

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kernu Vald Üldplaneering KERNU VALD ÜLDPLANEERING ALGATATUD: 27.11.2003. a, Kernu Vallavolikogu otsusega nr 33 VASTUVÕETUD: 19.05.2005. a, Kernu Vallavolikogu otsusega nr 23 KEHTESTATUD: 13.10.2005. a, Kernu Vallavolikogu otsusega nr 40 KEHTESTAJA: Kernu Vallavolikogu ÜLEANTUD: 15.03.2005 TÖÖ NUMBER: 546/04 PROJEKTIJUHT: Valdeko Palginõmm .....................................….………..……. ENTEC AS; Rävala pst 8; 10143 Tallinn, Eesti; registrikood: 10449959 tel (+372) 660 4547; faks (+372) 646 6522; e-mail: [email protected] KERNU VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...................................................................................................................... 2 EESSÕNA 4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015............................................................... 5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED...................................................................................... 6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS.............................................................................................................. 6 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted..........................................................................................8 1.2.2 Rahvaarvu prognoos...........................................................................................................................9 2 MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED ....................................................11 2.1 MAA-ALADE RESERVEERIMINE.............................................................................................................. 11 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE................................................................................................................. 11 2.3 ELAMUALAD............................................................................................................................................. 14 2.4 ÜLDKASUTATAVAD ALAD...................................................................................................................... 14 2.5 PUHKEALAD............................................................................................................................................. 15 2.6 TOOTMISALAD......................................................................................................................................... 16 2.7 MAATULUNDUSALAD.............................................................................................................................. 17 2.8 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR............................................................................................................... 17 2.9 TEED, AVALIKULT KASUTATAVAD TEED JA RAJAD............................................................................. 18 2.10 KOMPAKTSE ASUSTUSEGA ALAD.......................................................................................................... 20 2.10.1 Haiba küla..........................................................................................................................................20 2.10.2 Laitse küla..........................................................................................................................................21 2.11 DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALAD....................................................................................... 22 2.12 VÄÄRTUSLIKUD ALAD/ERITINGIMUSTEGA ALAD................................................................................ 23 2.12.1 Väärtuslikud põllumaad...................................................................................................................23 2.12.2 Väärtuslikud maastikud ja miljööväärtusega alad......................................................................23 2.12.3 Roheline võrgustik.............................................................................................................................25 2.12.4 Kaitstavad alad ja objektid / Natura 2000....................................................................................25 2.12.5 Ettepanekud kaitstavate alade ja objektide kohta.......................................................................26 2.13 SENISE MAAKASUTUSE SÄILITAVAD ALAD.......................................................................................... 26 2.14 MAA–ALADE TAOTLEMINE MUNITSIPAALOMANDISSE....................................................................... 27 3 MAA-ALADE EHITUSTINGIMUS ED ........................................................................29 3.1 RUILA PIIRKOND...................................................................................................................................... 30 3.2 KOHATU PIIRKOND.................................................................................................................................. 30 3.3 LAITSE PIIRKOND..................................................................................................................................... 31 3.4 KERNU PIIRKOND..................................................................................................................................... 31 4 KEHTIVAD PIIRANGUD ..........................................................................................32 4.1 RIIKLIKU KAITSE ALL OLEVA MÄLESTISE KAITSEVÖÖND.................................................................. 32 4.2 RIIKLIKU KAITSE ALL OLEVATE LOODUSOBJEKTIDE PIIRANGUD...................................................... 33 4.3 HOIUALADE VÕRGUSTIKUST TULENEVAD PIIRANGUD....................................................................... 35 4.4 VEEKAITSEVÖÖND JA VEEKOGU EHITUSKEELUALA ........................................................................... 37 4.5 TEEMAA PIIRID......................................................................................................................................... 39 4.6 RAUDTEE KAITSEVÖÖND........................................................................................................................ 40 15.03.2005 2 KERNU VALLA ÜLDPLANEERING 4.7 LIINIKORIDORID KINNISASJAL ............................................................................................................... 41 4.8 TELEKOMMUNIKATSIOONI LIINIRAJATISE KAITSEVÖÖND................................................................. 41 4.9 ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND..................................................................................................... 43 4.10 SURVESEADME KAITSEVÖÖND............................................................................................................... 44 4.11 KANALISATSIOONIEHITISTE VEEKAITSENÕUDED JA PUMPLATE KUJAD.......................................... 45 4.12 PUURKAEVUDE SANITAARKAITSEVÖÖND............................................................................................ 48 4.13 PÕHJA- JA PINNAVEE KAITSE PÕLLUMAJANDUSLIKEST REOSTUSALLIKATEST PÄRINEVA REOSTUSE EEST .................................................................................................................................... 49 4.14 MAAPARANDUSSÜSTEEMIDEGA SEOTUD NÕUDED............................................................................. 50 4.15 VÄLISÕHU SAASTEKAITSE...................................................................................................................... 53 4.16 JÄÄTMEKÄITLUS...................................................................................................................................... 57 4.17 TULEOHUTUSNÕUDED............................................................................................................................. 58 4.18 MAAVARADE KASUTAMINE................................................................................................................... 59 5 PLANEERINGUTE VAJADUS ..................................................................................60 5.1 DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMISE VAJADUS................................................................................ 60 6 KEHTIMA JÄÄVAD DETAILPLANEERINGUD ........................................................61 7 ETTEPANEKUD KEHTIVA MAAKONNAPLANEERINGU MUUTMISEKS ................62 8 RUUMILISE ARENGU MÕJ UDE HINDAMINE .........................................................63 8.1 LÜHIKOKKUVÕTE.................................................................................................................................... 63 8.2 ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD................................................................................................ 64 8.3 ÜLDPLANEERINGUGA KAVANDATAVAD MUUTUSED.......................................................................... 64 8.3.1 Loodushoid ja väärtuslikud miljööalad.........................................................................................64 8.3.2 Teed ja tehnovõrgud .........................................................................................................................65 8.3.3 Jäätmek äitlus.....................................................................................................................................66 8.3.4 Tootmisalad........................................................................................................................................66 8.3.5 Elamualad..........................................................................................................................................67 8.3.6 Puhkealad...........................................................................................................................................67
Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Ispa Project Estonia
    FICHA INFORMATIVA ISPA nº 2003/EE/16/P/PA/011 Título de la medida Asistencia técnica para el plan piloto de gestión de recursos hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju en Estonia Organismo responsable de la aplicación Nombre: Ministerio de Medio Ambiente Dirección: 24 Toompuiestee, 15127 Tallin, Estonia Correo electrónico: [email protected] Descripción El Ministerio de Medio Ambiente ha identificado la necesidad de asistencia técnica (AT) para la preparación del Plan de Gestión de Recursos Hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju como plan piloto de gestión de cuencas fluviales. En Estonia está prevista la ejecución de ulteriores planes de este tipo. Este proyecto de AT se ha iniciado con la finalidad de aplicar la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE. Se refiere a la elaboración de un plan de gestión de recursos hidráulicos para la subcuenca del distrito de Harju, que incluye cinco subprogramas (agua potable, aguas subterráneas, aguas superficiales, ecosistema acuático y aguas costeras). El plan establecerá una lista de medidas potenciales e inversiones concretas en el sector del agua. El proyecto comprende 7 ciudades (Tallinn, Maardu, Kehra, Paldiski, Keila, Saue y Tapa) y 38 municipios (Aegviidu, Albu, Ambla, Anija, Harku, Jõelähtme, Juuru, Kadrina, Kaiu, Kehtna, Keila, Kernu, Kiili, Kohila, Kose, Kõue, Kuusalu, Lehtse, Loksa, Nissi, Nõva, Noarootsi, Oru, Padise, Paide, Raasiku, Rae, Rapla, Risti, Roosna-Alliku, Saksi, Saku, Saue, Taebla, Tamsalu, Väätsa, Vasalemma y Viimsi). Objetivos El objetivo global es desarrollar un plan integral de gestión de recursos hidráulicos basado en la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE.
    [Show full text]
  • Lisa A. Ksh Aruande Avalikustamise Materjalid
    LISA A. KSH ARUANDE AVALIKUSTAMISE MATERJALID Lisa A-1. Nissi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade valla kodulehel. Nissi valla üldplaneeringu algatamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus (Nissi Vallavolikogu 12.04.2007 a otsus nr 24). Lisa A-2. Nissi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise avalikustamine Ametlikes Teadaannetes (10.05.2007) Lisa A-3. Nissi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise avalikustamine Eesti Päevalehes (10.05.2007) Lisa A-4. KSH aruande suunamine avalikustamisele Lisa A-5. Nissi valla üldplaneeringu KSH aruande avalikustamisteade valla kodulehel (05.07.2012) Lisa A-6. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisteade Ametlikes Teadaannetes (05.07.2012) Lisa A-7. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH avalikustamisteade Eesti Päevalehes (06.07.2012) Lisa A-8. Ametiasutustele saadetud teade Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisest Lisa A-9. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avaliku arutelu protokoll koos osalejate nimekirjaga Lisa A-10. Nissi valla üldplaneeringu KSH aruande heakskiitmisele esitamine Lisa A-11. Nissi valla üldplaneeringu KSH aruande tagastamine täiendamiseks Lisa A-12. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisteade Ametlikes Teadaannetes (24.04.2013) Lisa A-13. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisteade valla kodulehel (24.04.2013) Lisa A-14. Ametiasutustele saadetud teated Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisest (24.04.2013) Lisa A-15. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH avalikustamisteade Eesti Päevalehes (25.04.2013) Lisa A-16. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avaliku arutelu protokoll koos osalejate nimekirjaga Lisa A-17. Keskkonnaameti heakskiit Nissi valla üldplaneeringu KSH aruandele 27.08.2013 Lisa A-1.
    [Show full text]
  • Kernu Talimängud 2017.A. Kõrgushüpe Topispallivise
    Kernu Talimängud 2017.a. Kõrgushüpe Naised: 1 Evert Reine Haiba k. 1,35 21p. 2 Sonn Kristin-Kairit Laitse k. 1,30 19p. 3 Tombak Mirje Kohatu k. 1,25 18p. 4 Edovald Enge Kaasiku k. 1,20 17p. Mehed: 1 Petoffer Martin Ruila k. 1,85 21p. 2 Meer Joonas Laitse k. 1,80 19p. 3 Jersman Arp Kohatu k. 1,70 18p. 4 Paju Kuldar Haiba k. 1,65 17p. 5 Kõresoo Risto Kohatu k. 1,65 16p. 6 Upan Madis Kibuna k. 1,60 15p. 7 Pangsepp Robert I. Ruila k. 1,60 14p. 8 Viidik Jüri Ruila k. 1,55 13p. 9.-10. Bürkland Reino Mõnuste k. 1,55 11,5p. 9.-10. Möll Henri Haiba k. 1,55 11,5p. 11 Loorents Madis Haiba k. 1,45 10p. 12 Kukk Christopher Laitse k. 1,45 9p. 13 Fuks Kristjan Kernu k. 1,40 8p. Topispallivise Naisveteranid: 3kg 1 Abel Liivi Haiba k. 10,00 21p. 2 Unas Kaidi Laitse k. 9,05 19p. 3 Lähker Karin Kaasiku k. 7,55 18p. 4 Leiten-Kukk Ester Laitse k. 7,30 17p. 5 Aas Anneli Mõnuste k. 6,70 16p. 6 Kolk Annela Ruila k. 6,40 15p. Naised: 1 Mätlik Marilin Kibuna 13,36 21p. 2 Sonn Kristin-Kairit Laitse 11,00 19p. 3 Evert Reine Haiba 10,69 18p. 4 Tombak Mirje Kohatu 10,36 17p. 5 Lillemäe Maarja Mõnuste 9,44 16p. 6 Saaring Annika Mõnuste 8,03 15p. 7 Pihlakas Katrin Kernu 7,50 14p. 8 Oks Epp Laitse 7,50 13p. 9 Salutee Sille Muusika 6,80 12p.
    [Show full text]
  • Nissi Valla Keskkonna Reostus Väheneb
    Arseenireostus Tagasivaade Alema XVI likvideeritud jõulukuule karikavõistlused Lk 2. Lk 3. Lk 4. 54 20112011 TeNissi atavalla ajaleht ja Nissi valla keskkonna - reostus väheneb Projekteerimisfirma ka ventilatsiooniõhu soojus- Sweco Projekt teeb vaheti kasutamise võima- TURBA lust,, selgitab Mart Taklai. Nissi Soojuse tellimi- Jaanus Teder, Nissi Soojuse sel Nissi valla Riisi- juhataja, ütleb, et Nissi val- pere ja Lehetu reo- la elanikud saavad tulevikus GÜMNAASIUMI veepuhastite projekti puhtama joogivee ja keskkon- nareostus väheneb väga suurel ning projekteerib ka määral. Projekt valmib 2012. uue vee- ja kanalisat- aasta sügisel. „Olemasolev JÄTKUSUUTLIKKUS! sioonitorustiku. vee- ja kanalisatsioonisüsteem Projekteeritav reo- rekonstrueeritakse. Luuak- se hulgaliselt liitumispunkte veepuhasti hakkab kanalisatsioonivõrguga. Riisi- saama kütteks vaja- peres lisandub planeeritavalt likku soojust hoone vähemalt 200 liitumist ja Nis- alusest reoveemahu- sis ­­­veerandsada.“ Jaanus Te- deri sõnul tahtis Nissi Soojus teisipäeval 14. veebruaril tist. kallineva energia tingimustes, et uus reoveepuhasti oleks Mart Taklai, Sweco Projekti võimalikult energiasäästlik. keskkonnatehnoloogia osa- „Päikesepatareid ja tuulikud kell 19:00 konna peaspetsialist, räägib, käivad vallale üle jõu,“ mär- et reoveepuhasti mahutist kis ta. Projekti maksumus on tulev soojus kavatsetakse ära ligi 5,1 miljonit eurot ja sellest kasutada puhasti tehnohoone tuleb KIKi kaudu Euroopa Turba Gümnaasiumi saalis kütmiseks ja ventilatsiooni- Liidu ühtekuuluvusfondi fi- õhu soojendamiseks,
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi
    1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku
    [Show full text]
  • Laagri Lasteaed on Tasapisi Kulgedes 50-Aastaseks Saanud
    Korteriühistud Konkursi „Saue Aasta 2018: uued saavad taotleda valla aasta Mis on investeeringud, korterelamute tegu 2018“ Saue valla positiivsed toe- haljastuse ja hoovide hääletus lõpeb 2018. aasta tusotsused korrastamise toetust sõbrapäevaga tegu? lk 8-9 lk 2 lk 3 NR 2 (26) JAANUAR 2019 KOHALIK LEHT KOHALIKUST ELUST JA OLUST Fotod: Laagri lasteaed, www.laagrilasteaed.ee, Anne-Ly Sumre lasteaed, www.laagrilasteaed.ee, Laagri Anne-Ly Fotod: Laagri lasteaia pere. Laagri lasteaed on tasapisi kulgedes 50-aastaseks saanud Mu lasteaed on tilluke, maailmast väike killuke… Jaanuaris 1969 avati Laagri alevikus Saue sovhoosi lastepäevakodu, mis oli planeeritud ja ehitatud 2-rühmaliseks, kuid pea kohe lisandus kolmas ja neljaski rühm. Lasteaed enne… SAUE VALDUR [email protected] Vallavalitsuse Laagri las- Hoolimata külmast ilmast, toimus sünnipäevarongkäik koolini tepäevakodu. ja tagasi. 1999. aastast kannab eg on läinud mär- lasteaed nime Laagri las- kamatult ja tänavu teaed, samal aastal valmis Ajaanuaris tähis- lasteaia laul. Laagri laste- tas nüüd 10-rühmaline aial on oma legend ja vapi- ja Laagri lasteaia nime linnuks vares. Rühmadelgi kandev lasteasutus 50. linnunimed: Leevikesed, sünnipäeva nädalaga, täis Lepalinnud, Pääsukesed, toredaid ettevõtmisi: rong- Lehelinnud, Siidisabad, … ja lasteaed nüüd. käik lasteaia juurest Laag- Tihased, Käbilinnud, ri koolini ja tagasi, avatud Pöialpoisid, Rähnid ja Ur- uste päev ja vilistlaste foto- valinnud. sein, pidu väiksematele ja 2003. aastal sai laste- suurematele lastele. Nädal aed juurdeehituse ja muu- I lend lõppes juubeliaktusega. tus 6-rühmaliseks. 2017. Laagri lasteaed on läbi aasta sügiseks valmis lam- aja kandnud erinevaid ni- mutatud vana osa aseme- mesid. Alustas Saue sov- le kahekordne modernne hoosi lastepäevakoduna, hoone, milles tegutseb 10 muutus 1980.
    [Show full text]
  • KORRALDUS Saue Linn 06. Märts 2019 Nr 262
    KORRALDUS Saue linn 06. märts 2019 nr 262 Elukohajärgse kooli määramine 2019/2020 õppeaastaks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tagab vald koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub rahvastikuregistri andmetel selle valla haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Selleks määrab vallavalitsus igale lapsele elukohajärgse munitsipaalkooli arvestades õpilase elukoha lähedusega koolile, sama pere teiste laste õppimisega samas koolis ja võimaluse korral vanemate soovidega. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele võib elukohajärgne munitsipaalkool asuda nii selle valla haldusterritooriumil, kus on koolikohustusliku isiku elukoht, kui ka teise valla või linna haldusterritooriumil, kui sellega on nõus tolle kooli pidajaks olev valla- või linnavalitsus. Seda arvestades on Saue valla ja Tallinna linna koostöö tulemusena Tallinna Linnavalitsus andnud välja 30. jaanuaril 2019 korralduse nr 148-k, mille kohaselt on Tallinna linn andnud nõusoleku määrata Tallinna Pääsküla Kool ja Tallinna 53. Keskkool 2019/2020 õppeaastal elukohajärgseks kooliks kuni 24-le Saue valla õpilasele, kes on rahvastikuregistri andmetel Saue valla elanikud. Tallinna Pääsküla Kool ja Tallinna 53. Keskkool asuvad T-11 Tallinna ringtee riigimaanteest põhja pool ja on seega lähimaks elukohajärgseks kooliks nendele Saue valla lastele, kelle elukoht on samuti Saue valla põhjapiirkonnas T-11 Tallinna ringtee riigimaanteest põhja pool. Lähtudes eelnevast ning võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõiked 1 ja 3 ja Saue Vallavalitsuse 13.
    [Show full text]
  • Hobune Kappas Uude Talli
    Nr 1. Veebruar 2011 Kohila valla leht 5. detsember 2014. Nr 23(177) Jõuluks koju! Garri Raagmaa, TÜ regionaalplaneerimise dotsent on arvanud: „Eesti inimene tahab jõuluks koju. Suur osa Eesti rahvast suundub jõulude ajal linnast maakohta just kodutunde pärast. Nii hea on jätta närviline ja räpane linn selja taha, käia jõululaupäeval esivanemate kirikus, otsida lume alt üles esivanemate kalmud, läita küünlad ning tunda sidet esivanemate hingedega.” Kutsume kõiki vallakogukonna liikmeid end sisse kir- jutama oma koduvalda! 5. jaanuaril 2015 kell 11 saame kokku vallamajas ja loosime välja seitse 100-eurost kinkekaarti kõigi vähemalt 18-aastaste elanike vahel; kolm 100-eurost kinkekaarti vähemalt 18-aastaste ela- nike vahel, kes on 20. novembrist kuni 31. detsembrini 2014 end Kohilasse sisse kirjutanud. Hobune kappas uude talli Vali sobiv elukoha registreerimise viis nelja võimaluse vahel, mille leiad siit: Õie Piirmets lubas Inna Laanmetsalt (paremal) saadud uue asuka raamatukogusse sisse kirjutada. http://kohila.kovtp.ee/elukoha-registreerimine Kolmapäeva, 26. novembri Inna algust. le heale koostööle vallaga,” Tähtis on lood kirja õhtupoolikul andis valla 2010. aastal pöördus Inna räägib Inna. panna sädeinimene 2014 Inna Laan- poole Eesti arhitektuurimuu- Esimene suur ettevõtmine Kogukonna üritustest võtab mets raamatukokku hoiule seumist Karen Jagodin ja tea- oli 2011. aastal, kui koristati tavaliselt osa pea 30 inimest ja hobuse, mis käib kaasas aasta tas, et nad on valinud Kohila ära jõeäärne ala, mis senini oli seda arvu peab Inna optimaal- küla tiitli pälvinud asumiga. paberivabriku tööliselamute justkui eikellegimaa. seks, sest inimesi huvitavad Selle aasta asumiks valis ala projekti „Eesti XX sajandi Eelmisel aastal puhastati erinevad teemad. Väga tähtis tunnustamiskomisjon Posti väärtuslik arhitektuur, selle lasteaia aia taga ja elamute al- on kirja panna lood ja meenu- ja Tööstuse tänava piirkonna.
    [Show full text]
  • (22.09.2016) Ülevaade Ühinemismenetluste, Piiride Mu
    Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud (22.09.2016) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonide algatamistest ja keeldumistest, mille osas on tehtud volikogu otsused ning teavitatud ministeeriumi. Kokku: 53, lisaks 7 piiride muutmise ettepanekut Üle 11 000 elaniku: 17 (sh kattuvad ettepanekud) Läbirääkimistega nõustunud, ettepaneku teinud või saanud omavalitsuste arv: 185 Ühinemist plaanivad Elanike arv Km2 Läbirääkimiste seis omavalitsused 01.09.2016 Harjumaa Saue vald 10 530, Saue vald 4 km2, Saue linn 5837, Saue linn 195 km2, 1. Saue vald, Saue linn, Kernu 2049, Kernu 175 km2, Kernu vald, Nissi Ühinemistaotlus VV-s kinnitatud. Nissi 2890 Nissi 265 km2 vald Kokku 21 306 Kokku 639 km2 Aegviidu 707, Aegviidu 12 km2, 2. Aegviidu vald, Anija Anija 5630 Anija 521 km2 Ühinemisleping avalikustatud, vald kommentaarid kuni 9.okt. Kokku 6337 Kokku 533 km2 Kuusalu vald tegi ettepaneku juuni 2016. Kuusalu 6589, Kuusalu 708 km2, Loksa linn ei vastanud tähtaegselt. 3. Kuusalu vald, Loksa Loksa 2730 Loksa 4 km2 linn Loksa moodustas komisjoni ja saatis Kokku 9319 Kokku 712 km2 kutse läbirääkimiste alustamiseks, kuid ei ole nõustunud läbirääkimistega. Harjumaa ja Läänemaa Keila vald 4873, Keila vald 179 km2, Paldiski 3806, Paldiski 60 km2, 4. Keila vald, Paldiski Vasalemma 2510, Vasalemma 39 km2, linn, Vasalemma Ühinemislepingu projekt avalikustatud Nõva on nõustunud Lääne-Nigula Padise 1730, Padise 367 km2, vald, Padise vald, kuni 2.okt. ettepanekuga. Nõva 365 Nõva 130 km2 Nõva vald Kokku 13 284 Kokku 774 km2 Hiiumaa Käina 2109, Käina 186 km2, Emmaste 1235, Emmaste 197 km2, 5. Käina vald, Emmaste Pühalepa 1582 Pühalepa 255 km2 vald, Pühalepa vald Kokku 4926 Kokku 639 km2 Käina vald tegi ettepaneku 24.08.2016.
    [Show full text]