DOCSLIB.ORG

Hoiame Omasid-Saue.Indd

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Hoiame Omasid-Saue.Indd Hoiame omasid Kui perre sünnib sauevallakas... ... tuleb talle muidugi kõigepealt leida nimi, lapse sünd registreerida ja hakata tasapisi uue ja hoopis teistsuguse elukorraldusega harjuma. Kõige väiksemad sauevallakad koos Sünnitoetust makstakse lapse oma perega saavad esimese kolme elu- sünni puhul ühele lapse vanematest, kuu jooksul kutse beebipäevale. Bee- kui laps registreeritakse sündimisel bipäevad toimuvad 4-5 korral aastas Saue valla elanikuks, mõlemad lapse Laagri kultuurikeskuses ja kutse saa- vanemad on Saue valla elanikud lap- detakse kõigile postiga rahvastikure- se sünni hetkel ja toetuse taotlemisel gistris märgitud aadressile. Beebipäe- val saab iga väike sauevallakas endale ja mõlemad lapse vanemad on toe- meelepärases suuruses uue bodi, kus tuse väljamaksmise hetkel Saue val- uhkelt rinnal 100% sauevallaka logo, la elanikud olnud vähemalt toetuse ühiselt süüakse torti ja kõik, kes soovi- väljamaksmise aastale eelneva aasta vad, saavad teha perepilte. 31. detsembri seisuga. Kui Saue valla elanik on ainult üks Elu beebiga ei ole odav. Ühtäkki lapse vanematest, siis makstakse sün- selgub, et igasugu asju on vaja alates nitoetust pool toetusmäärast (160 eu- vankrist ja lõpetades mähkimislaua või rot), sünnitoetuse täismäär on 320 eu- sipukatega. Et kulusid natukenegi lee- rot. Üksikvanemal, kes vastab toetuse vendada, maksab Saue vald omadele saamise tingimustele, on õigus saada sünnitoetust. Toetust on võimalik taot- sünnitoetust kogu toetusmäära ulatu- leda kuni kuus kuud peale lapse sündi ses. Mitmike sünni korral makstakse ja selleks on vaja esitada vallavalitsu- sünnitoetust iga lapse kohta. sele avaldus: Sünnitoetus makstakse välja kahes osas: pool (160 eurot) pärast lapse www.sauevald.ee/avaldused. sündi ja teine pool (160 eurot) aasta möödumisel toetuse esimese osa välja- maksmisest. Toetuse teise osa välja- välja tingimusel, et selle väljamaks- makmiseks uut avaldust esitama ei mise ajal on laps ja vanemad endiselt pea. Teine poolt toetusest makstakse Saue valla elanikud. Koduse lapse toetus Kui last lasteaeda panna ei taha või ei kud, on toetus 130 eurot kuus (v.a juu- saa, siis toetab Saue vald ka seda va- likuu), kui sissekirjutus on vaid ühel likut. Toetust saab küsida alates lapse vanemal, siis saab pool summast ehk 1,5-aastaseks saamisest kuni koolimi- 65 eurot kuus. Üksikvanemal on õigus nemise aasta suve 30. juunini ja seda saada koduse lapse toetust kogu toe- tingimusel, et laps ei ole ühegi mu- tusmäära ulatuses. Toetuse saamiseks nitsipaallasteaia nimekirjas või ei saa tuleb esitada avaldus ja toetust maks- eralastehoiutoetust. Kui mõlemad lap- takse taotlemisele järgnevast kuust. sevanemad on ametlikult vallaelani- Lasteaia tasu valla munitsipaallasteaedades Saue valla peetavates lasteaedades (mida ei tohi segamini ajada eralas- teaedade ja -hoidudega) on määratud vanemate omaosaluseks 20% riiklikust töötasu alammäärast. 2018. aastal on vanema omaosalus 100 eurot lapse kohta kuus. Oluline on teada, et kui mõlemad lapsevanemad (või üksikvanem) on re- gistreeritud Saue valda 2018. aasta 1. jaanuari seisuga, siis omadele ra- kenduvad soodustused: 1. kui peres käib lasteaias üks laps, on soodustuse määraks 50% ehk omaosa- lustasu on 50 eurot kuus; ühised vanemad või on kõik lapsed ja vanemad sisse kirjutatud samale aad- 2. kui peres on kaks last, kes käivad ressile Saue vallas. Viimane tingimus üheaegselt Saue valla munitsipaallas- võimaldab arvesse võtta ka kärgpere- teaias, siis teise lapse eest on soodus- lapsi – tähtis on sama kodune aadress. tus 75% ehk lapsevanem maksab tei- se lapse eest omaosalustasu 25 eurot Esimese ja teise lapse lasteaia- kuus; tasu soodustus rakendub automaatselt, vanem ei pea tegema selleks midagi – 3. kui peres on kolm või enam alaealist ei pea avaldama soovi ega kirjutama last, on lasteaia soodustus 100% ehk taotlust. Kolmelapselise pere soodus- lapsevanem ei pea maksma ühegi Saue tuse saamiseks peavad vanemad tege- valla lasteaias käiva lapse eest omaosa- ma eraldi avalduse, mis on leitav valla lustasu. kodulehelt. Samuti tuleb kindlasti teha Kolmelapselise pere soodustuse avaldus, kui pere tegelik koosseis eri- saamiseks ei pea olema kõik lapsed neb rahvastikuregistris kajastuvast. isegi lasteaiaealised, võib olla ka nii, et Toetust saab taotleda lapse eest, kaks käivad lasteaias, kolmas on juba kes koos vähemalt ühe vanemaga on koolis vms. See soodustus kehtib igal kirjutatud sisse Saue valda jooksva juhul, kui peres on kolm alla 18-aastast aasta 1. jaanuari seisuga. last. Oluline on see, et kõigil lastel on Need soodustused kehtivad ainult Saue valla OLULINE! munitsipaallasteaias käivate laste kohta, eralas- teaedadele see ei laiene. Samuti ei laiene see teiste omavalitsuste (Tallinn, Keila, Harku jne) lasteaias käivatele lastele. Eralasteaias käiva lapse kohatasu soodustus Vald maksab eralastehoiule või -laste- kuus ehk 50% maksimummäärast 290 aiale maksimaalselt 290 eurot toetust eurost. sellisel juhul, kui hoid ei küsi lapseva- Põhiprintsiip on see, et suhtlevad nemalt lisaks rohkem kui 20% töötasu omavahel vald ja hoid. Nende vahel te- alammäärast ehk 100 eurot kuus. Kok- hakse leping, hoid annab vallale iga- ku seega on maksimum kohatasu 390 kuiselt ülevaate, kui palju lapsi hoius eurot, millele lisandub vanema poolt käib ja esitab vallale arve ning vähen- makstav toiduraha. Kui lastehoid mää- dab selle arvelt lapevanema makstavat ratleb kohatasuks kõrgema summa, osa. Lapsevanem peab suhtlema ainult siis maksab vald toetust 211 eurot ning lapsehoiuga. ülejäänu jääb lapsevanema kanda. Küll on juulikuus väike erisus. Selle kaheosalise lahenduse taga Kui laps vajab kohta eralastehoius juu- on mõte, et turul on kümneid lastehoi- likuus, siis sellest tuleb vallale teada de, kes suudavad pakkuda 390-eurost anda avaldusega maikuu lõpuks ja hil- teenuse hinda ja vanemal on üsna suur jem esitada juulikuu osas omaosaluse valikuvabadus. Kui vanem eelistab siis- tasumist kinnitav tšekk või maksekor- ki kallima hinnaga eralastehoidu, on raldus. valla toetus väiksem ja vanema oma- osalus tema enda valikul suurem. Kui sisse on kirjutatud ainult üks vanem, on toetuse suurus 145 eurot Kui sisse on kirju- Mõlemad vanemad Mõlemad vanemad tatud ainult üks sisse kirjutatud sisse kirjutatud lapsevanem Erahoid ei võta Erahoid võtab vanemalt rohkem kui vanemalt rohkem kui 20% (100 €) palga 20% (100 €) palga alammäärast alammäärast Toetus Kuni 290 €/kuus 211 €/kuus 145 €/kuus Eralasteaia ja -hoiu toetust ei maksta, kui jooksva OLULINE! aasta 1. oktoobriks on laps saanud 3-aastaseks ja vald on lapsele pakkunud kohta munitsipaallaste- aias. Alla 3-aastastele pisikestele see ei kehti. Isegi kui neile on pakutud kohta mõnes valla lasteaias, jääb lapsevanemale võimalus otsustada erahoiu kasuks. Nii pisikeste jaoks on valla vaatest vajalik paindlikum lähenemine - vanemal on võimalik va- lida enda eelistatavat keskkonda ja näiteks pise- maid rühmi või sobilikumat õpimetoodikat. Lasteaedade teeninduspiirkonnad Üle Saue valla on kokku 10 mu- vanem kasutada eralasteaia või –lapse- nitsipaallasteaeda. Igale lasteaiale on hoiu võimalust koos valla toetusega. geograafilisest asukohast ja elanike Ka digitaalne lasteaia järjekor- liikumisteedest tulenevalt välja mõõ- rasüsteem Arno arvestab seda loogi- detud n-ö oma piirkond, kus elavad kat. Vanem saab oma rahvastikure- lapsed saavad koha konkreetses laste- gistrijärgsest koduaadressist tulene- aias. Mõned külad on mitme lasteaia valt kindla valikupiirkonna. Arnos on teeninduspiirkonnas. Erandiks on ka ühendatud nüüd kõigi nelja endise Laagri piirkond – siin asub neli laste- omavalitsuse lasteaia järjekorrad üht- aeda väga lähestikku ning seetõttu on sesse süsteemi. Arno veebilink on nende teeninduspiirkond sama. Igasse lasteasutusse võetakse vas- http://lasteaiad.sauevald.ee. tu just selles vanuses lapsi, kellele on Kindlate piirkondade määramine võimalik selles lasteaias kohta pakku- on vajalik selleks, et tagada laste jao- da. Kui lapse elukohajärgses lasteaias tumine lasteaedadesse ühtlasemalt. vajalikule vanusele kohta ei ole, siis Kui näiteks Kernu poolt Tallinna tööle pakutakse seda võimalusel mõnes tei- tulles võiks olla Laitse elanikule küll ses piirkonnas asuvas lasteaias või saab *mõlemad vanemad *mõlemad vanemad kui sisse on kirjutatud sissekirjutatud sissekirjutatud ainult üks lapsevanem *erahoid ei võta vanemalt *erahoid võtab vanemalt rohkem kui 20% (100 eurot) rohkem kui 20% (100 eurot) palga alammäärast palga alammäärast toetus Kuni 290 eurot/kuus 211 eurot/kuus 145 eurot/kuus mugav laps poole tee peal Laagrisse elavad lapsed oma „kodulasteaeda“ lasteada tuua, võib see tekitada olu- ei mahugi. Lasteaiakohtade jagamisel korra, kus osadesse lasteaedadesse lähtutakse eelkõige õed-vennad koos on tung suurem ning lasteaia lähistel ja koduläheduse printsiibist. Riisipere lasteaed Riisipere alevik, Aude, Jaanika, Madila, Munalaskme, Mus- tu, Odulemma, Vilumäe, Ürjaste, Kivitammi, Nurme, Tabara Turba lasteaed Turba alevik, Ellamaa, Kivitammi, Lehetu, Lepaste, Siimika, Viruküla, Nurme, Tabara Kernu Riisikas Haiba, Kernu, Kirikla, Kohatu, Kustja, Metsanurga, Mõnuste Ruila Kirsiaed Allika, Hingu, Kaasiku, Kabila, Kibuna, Laitse, Metsanurga, Muusika, Pohla, Ruila, Vansi Saue lasteaed Saue linn, Aila, Jõgisoo küla Keila jõest põhja pool asuv Midrimaa osa, Valingu, Vanamõisa Laagri lasteaed Vatsla, Hüüru, Kiia, Püha, Alliku, Laagri, Koidu Tuleviku lasteaed Vatsla, Hüüru, Kiia, Püha, Alliku, Laagri, Koidu Veskitammi lasteaed Vatsla, Hüüru, Kiia, Püha, Alliku, Laagri, Koidu Nõlvaku lasteaed Vatsla, Hüüru, Kiia, Püha, Alliku, Laagri, Koidu
Load more

Recommended publications
  • Saue Valla Arengukava 2018-2030
    Saue valla arengukava 2018-2030 August 2019 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Saue valla peamised arengueeldused ja väljakutsed 3 1.1.Valla ruumiline muster, kandid ja keskused 3 1.2.Rahvastik 8 1.3.Arengueeldused ja väljakutsed 13 2. Saue valla arengustrateegia 15 2.1.Väärtused 15 2.2.Visioon 15 2.3.Valdkonnaülesed eesmärgid ning nende seosed alavaldkondadega 16 2.4.Saue valla strateegiakaart 19 3. Valdkondlikud eesmärgid ja tegevused 20 3.1.Haridus 20 3.1.1. Alusharidus 20 3.1.2. Üldharidus 22 3.1.3. Huviharidus- ja tegevus 25 3.2.Kultuur, sport, vaba aeg ja noorsootöö 26 3.2.1. Kultuuri- ja spordielu 26 3.2.2. Külaliikumine ja koostöö kodanikuühendustega 29 3.2.3. Noorsootöö 32 3.3.Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 33 3.3.1. Sotsiaalhoolekanne 33 3.3.2. Tervishoid ja rahva tervise edendamine 35 3.4.Kommunaalmajandus ja taristu 36 3.4.1. Veevarustus ja kanalisatsioon 36 3.4.2. Energiamajandus 38 3.4.3. Jäätmemajandus 39 3.4.4. Teed ja tänavad 40 3.4.5. Tänavavalgustus 43 3.5.Ettevõtlus ja turism 44 3.5.1. Ettevõtlus 44 3.5.2. Turism 47 3.6.Avalik ruum ja keskkonnakaitse 49 3.6.1. Heakord, haljastus, puhke- ja rekreatsioonialad 49 3.6.2. Keskkonnakaitse, keskkonnateadlikkus ja keskkonnatervis 51 3.7.Ühistransport 53 4. Valla juhtimine ja arengukava seire 55 4.1.Juhtimine 55 4.2.Arengukava seire ja hindamine 56 2 Sissejuhatus Ligi 22 000 elanikuga Saue vald moodustati 24. oktoobril 2017. aastal endiste Kernu valla (ca 2100 elanikku), Nissi valla (ca 2900 elanikku), Saue linna (ca 5800 elanikku) ja Saue valla (ca 10 800 elanikku) vabatahtliku ühinemise tulemusena.
    [Show full text]
  • RUILA PÕHIKOOLI LÕPETAJAD Adam-Rein Luik Karla Vahar Karina Martinson Karin Vahar Andreas-Heindrich Lavi Rasmus Alliksaar Urmo
    8. juuni 2012 • KERNU VALLA LEHT nr. 106 RUILA PÕHIKOOLI LÕPETAJAD Adam-Rein Luik Karla Vahar Karina Martinson Karin Vahar Andreas-Heindrich Lavi Rasmus Alliksaar Urmo Melis Jalmar Raissar Alfred Rosenberg Gert Parek Kristofer Bulavko Klassijuhataja: Rene Pedai RUILA PÕHIKOOL KERNU PÕHIKOOLI LÕPETAJAD Kaarel Hallik Annika Liiv Jaanika Priimägi Ragne Reigam Kristel Roop Kaire Sakeus Magnus Teekivi Mirje Tombak Klassijuhataja: Monica Arme KERNU PÕHIKOOL 2 JUUNI 2012 VALLAVALITSUSES 3. aprill 2012 küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemi Ruila Põhikooli ahjude remontimi- sesalu AÜ 29, ning ühe saare raiu- buna küla, Kaku AÜ 22; jale; ning Laitse küla ühiskanalisatsiooni seks summas kakssada kolmküm- miseks aadressil Laitse küla, Lossi - abihoone püstitamiseks aadressil Ki- - hooldajatoetust ühele puudega isiku • Korraldati jäätmevedu. rekonstrueerimiseks ja Ruila Põhi- mend tuhat kakssada kolmkümmend tee 2. buna küla, Tihase AÜ 23. hooldajale. • Otsustati anda ehitusluba: kooli ahjude remontimiseks summas eurot ja viiskümmend neli senti • Otsustati maksta erakorralist toetust • Määrati projekteerimistingimused: • Keelduti erakorralise toetuse maks- - aiamaja püstitamiseks aadressil Ki- 230 230,54 eurot (kakssada kolm- (230 230,54) tagasimakse tähtajaga ühele taotlejale ning sotsiaalteenuse - elamu projekteerimiseks aadressil misest kahele taotlejale. buna küla, Kaku AÜ 22; kümmend tuhat kakssada kolmküm- 10 aastat ning tegi vallavalitsusele toetust ühele taotlejale. Kabila küla, Aasa AÜ 18; • Seati hooldus ja määrati hooldaja - MTÜ-le Lootuse küla ühiselamu mend eurot ja viiskümmend neli sen- ülesandeks riigihanke korraldamine - aiamaja laiendamiseks aadressil ühele raske puudega isikule. püstitamiseks aadressil Kibuna küla, ti) tagasimakse tähtajaga 10 aastat. • Otsustati korraldada avatud hanke- 8. mai 2012 Kaasiku küla, Vahtra AÜ 30; • Otsustati anda ehitusluba: Uuetoa, menetlusega riigihange. - üksikelamu projekteerimiseks aad- - MTÜ-le Lootuse küla ühiselamu - üksikelamute nr 1, 2 ja 3 püstitami- Korraldus 175.
    [Show full text]
  • Laagri Lasteaed on Tasapisi Kulgedes 50-Aastaseks Saanud
    Korteriühistud Konkursi „Saue Aasta 2018: uued saavad taotleda valla aasta Mis on investeeringud, korterelamute tegu 2018“ Saue valla positiivsed toe- haljastuse ja hoovide hääletus lõpeb 2018. aasta tusotsused korrastamise toetust sõbrapäevaga tegu? lk 8-9 lk 2 lk 3 NR 2 (26) JAANUAR 2019 KOHALIK LEHT KOHALIKUST ELUST JA OLUST Fotod: Laagri lasteaed, www.laagrilasteaed.ee, Anne-Ly Sumre lasteaed, www.laagrilasteaed.ee, Laagri Anne-Ly Fotod: Laagri lasteaia pere. Laagri lasteaed on tasapisi kulgedes 50-aastaseks saanud Mu lasteaed on tilluke, maailmast väike killuke… Jaanuaris 1969 avati Laagri alevikus Saue sovhoosi lastepäevakodu, mis oli planeeritud ja ehitatud 2-rühmaliseks, kuid pea kohe lisandus kolmas ja neljaski rühm. Lasteaed enne… SAUE VALDUR [email protected] Vallavalitsuse Laagri las- Hoolimata külmast ilmast, toimus sünnipäevarongkäik koolini tepäevakodu. ja tagasi. 1999. aastast kannab eg on läinud mär- lasteaed nime Laagri las- kamatult ja tänavu teaed, samal aastal valmis Ajaanuaris tähis- lasteaia laul. Laagri laste- tas nüüd 10-rühmaline aial on oma legend ja vapi- ja Laagri lasteaia nime linnuks vares. Rühmadelgi kandev lasteasutus 50. linnunimed: Leevikesed, sünnipäeva nädalaga, täis Lepalinnud, Pääsukesed, toredaid ettevõtmisi: rong- Lehelinnud, Siidisabad, … ja lasteaed nüüd. käik lasteaia juurest Laag- Tihased, Käbilinnud, ri koolini ja tagasi, avatud Pöialpoisid, Rähnid ja Ur- uste päev ja vilistlaste foto- valinnud. sein, pidu väiksematele ja 2003. aastal sai laste- suurematele lastele. Nädal aed juurdeehituse ja muu- I lend lõppes juubeliaktusega. tus 6-rühmaliseks. 2017. Laagri lasteaed on läbi aasta sügiseks valmis lam- aja kandnud erinevaid ni- mutatud vana osa aseme- mesid. Alustas Saue sov- le kahekordne modernne hoosi lastepäevakoduna, hoone, milles tegutseb 10 muutus 1980.
    [Show full text]
  • Saue Valla Teehoiukava 2021-2025
    Saue Vallavolikogu 29.10.2020 määrus nr 28 Lisa 1 Saue valla teehoiukava 2021-2025 Saue valla teed ja tänavad ehitatava ehitatava ehitatava ehitatava ehitatava investeerin- ehitatava lõigu 1 km ca lõigu lõigu lõigu lõigu lõigu tee nr tee/tänava nimi vajaliku teehoiutöö kirjeldus gud ca pikkus km maksumus maksu-mus maksu- maksumus maksumus maksumus kokku 2021 mus 2022 2023 2024 2025 Kooli tn(Laagri) 7270163 0,15 72 000 uus a/b kiht 10800 10800 Riigigümnaasiumi kõrval Koidu tee ja Hämariku riigitee mahasõitude 0,15 72 000 uus a/b kiht 10800 10800 laiendused Sae tn 0,24 72 000 uus a/b kiht 17280 17280 Vanasilla tn L1 0,05 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 1850 1850 Nõlvaku tn L2 0,22 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 8140 8140 Veskitammi tn L3 0,05 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 1850 1850 Avamaa tn L2 0,1 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 2900 2900 Hoiu tn 0,6 72 000 roopa parandustööd 95000 43200 Vae tn 0,3 72 000 roopa parandustööd 55000 21600 7270277 Kaasiku tee(Alliku) 0,56 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 16240 16240 7270226 Vatsla tee 0,3 72 000 kuum PIN mustkatte ehitus 21600 21600 Jõeääre tee 0,3 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 8700 8700 Jahimaja tee 0,25 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 7250 7250 Jõe tee L1 ja L3(Hüüru) 0,4 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 11 600 11600 Kivi tee 0,2 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 5 800 5800 7270244 Vanamõisa tee 0,3 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 11 100 11100 7270254 Kapsaküla tee 1,387 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 20 000 40 000 Pagavere tee 0,37 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 10 730 10
    [Show full text]
  • Riisikad Kooliteele... † 88 ¢ Helma Kroonsaare Haiba Küla 29.07
    Nr 94 Juuni 2010 Kernu Põhikooli lõpetajad 2010 Imre Bahovski Rasmus Bahovski Ats Kaelas Õnnitleme! Erika Lauri † 65 ¢ Tiina Mängli Merit Piht Helgi Vaga Kustja küla 02.07.1945 Margit Rau Valdur Rannavete Kohatu küla 14.07.1945 Riin Riiv Jaan Eha Kohatu küla 12.07.1945 Marite Rõõm Liis Sideljov † 70 ¢ Kaur Siimaste Haldur-Aarandi Kuller Kaasiku küla 27.06.1940 Merle Tamme Sixten Tedremets † 75 ¢ Johannes Vartlaan Leili Saakpakk Haiba küla 10.07.1935 † ¢ Ruila Põhikooli lõpetajad 2010 80 Veera Vassiljeva Kaasiku küla 16.07.1930 Haiba küla 12.07.1930 Reiner Jõgi Jaan Pälling Kaili Järvela † 81 ¢ Ragnar Kasuk Kustja küla 12.07.1929 Henri Lambut Evald Pauklin Marvo Langeberg † 82 ¢ Tarvo Langeberg Ander Leo Hugo Laidna Ruila küla 21.06.1928 Uko Melis † 84 ¢ Kevin Saar Kadri Säde Valve Vilju Laitse küla 20.06.1926 Kristjan Toomist † 86 ¢ Klassijuhataja Arnold Okspuu Ruila küla 17.07. 1924 Livia Roomets Elli Õunapuu Kustja küla 18.06. 1924 † 87 ¢ Helga Nelis Vansi küla 03.07. 1923 Riisikad kooliteele... † 88 ¢ Helma Kroonsaare Haiba küla 29.07. 1922 Vilma Kald Laitse küla 07.07. 1922 Astrid Johanson Haiba küla 30.06. 1922 † 90 ¢ Helmi Edovald Kaasiku küla 23.06. 1920 † 92 ¢ Roland Kivi Kohatu küla 26.07. 1918 † 93 ¢ Leida Einla Vansi küla 08.06. 1917 Külastati Elistvere loomaparki, kus teks on raamatud; põhilisi eesti metsloomi oma silmaga Lille – alati sõbralik, armsalt haja- näha sai. Käidi metsas õuesõpet tege- meelne, ei kurda kunagi, teeb meel- mas noorte abiturientide käe all. sasti kõike kaasa; Tulevased koolilapsed õppisid Gerly – tore tüdruk, kelle on taba- noorte politseinike käe all ohutult vaid ja vahvaid ütlemisi; kooliteed läbima – nad teadsid õppuse Karina ja Regiina – rõõmsameel- lõpus täpselt, millal ja kuidas käituda.
    [Show full text]
  • Harju Maakonna Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava
    HARJU MAAKONNA PIIRKONNA KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMISE TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE PRIORITEETSUS Harjumaa piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava koostamise ja PKT meetme valdkondlike TULENEVALT MAAKONNA prioriteetide määratlemise aluseks on olnud Siseministeeriumi poolt väljatöötatud juhendmaterjal ning ARENGUKAVAST „Harju maakonna arengustrateegiast 2025“ (koos lisadega) ja piirkonna kohalike omavalitsuste arengukavadest tulenevad majanduse, tööhõive ja töökohtade lisandväärtuse kasvu ning liikuvuse ja (põhjendada, miks on maakonna ühistranspordi kitsaskohad maakonnas. Harju maakonna arengustrateegia uuendamise aluseks olevatele jaoks üks tegevus prioriteetsem analüüsidele tuginedes saab järeldada, et prioriteediks maakonnas ei ole niivõrd uute töökohtade loomine, vaid olemasolevate töökohtade säilitamine, teenuste ja töökohtadele juurdepääsu parandamine ning töö- ja kui teine) pereelu parem ühildamine. Kohalike omavalitsuste panus ettevõtluskeskkonna parandamisse saab toimuda läbi planeerimistegevuse ning avalike teenuste ja avaliku kasutusega infrastruktuuri arendamise. Tulenevalt Harju maakonna arengustrateegia lisast 3 „Harjumaa konkurentsivõime tugevdamise kava prioritiseerimise alused 2014 – 2020“, on meetme sihtala kohalike omavalitsuste vahel kokku lepitud järgnevas: 1. Seada esimeseks prioriteediks meetme alafookus keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste (ühistransport ja kergliiklusteed) arendamine. See valik on tehtud kaalutledes Tallinna kui maakonna ja riigitasandi keskuse mõju Harjumaa tööhõivele. Tallinna kui peamise
    [Show full text]
  • KERNU VALLA LEHT Nr. 121 Kernu Valla Aastapreemia Laureaat Nikolai Morozov
    O M A VA L D Detsember 2014 KERNU VALLA LEHT nr. 121 Kernu valla aastapreemia laureaat Nikolai Morozov Kaunis kodu 2014 Fotod: Peeter Hütt, Tippfoto Hütt, Fotod: Peeter Nikolai on juhendanud jätkusuutlikult Kernu valla koroonamängu ringi juba 15 aastat. Ta esindab Kernu valda erinevatel rahvusvahelistel võistlustel ja on tulnud ka mitmekordseks Eesti meistriks koroonas. Tänu Nikolai eestvedamisele saavad koroonat mängida nii tipp- kui harrastusmängijad ja tihti korraldatakse ka omavahelisi turniire. Harju aasta tegijad 2014 “Harjumaa aasta tegija” on konkurss, mille raames Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK), LEADER tegevusgrupid, Kodukant Harjumaa, Harjumaa Omavalitsuste Liit ja Harju maavalitsus tunnustavad viimase aasta silmapaistvamaid inimesi, kodanikuühendusi, ettevõtteid ja tegusid. Kernu valda tuli kaks kõrget tunnustust. 1. Harjumaa Aasta Väikeettevõte 2014. Triin Tohveri Hoburavi OÜ. Hobuste raviga tegelev ambulatoorne veterinaarpraksis, mis tänu erivarustusega väikebussile võimaldab viia läbi Kernu valla heakorrakonkursi “Kaunis kodu 2014” võitja on Signe ja Priit Kinksi kodu Laitse külas. lonkeuuringuid, vajadusel koos röntgeni ja ultraheliga, ning teostada ka kõiki muid vajalikke Kui kultuuri- ja spordikomisjoni delegatsioon septembri algul ringkäigule läks, hakkasid aedades lilled juba protseduure hobuste kodutallis. Osaühingu omanik ja veterinaar Triin Tohver on spetsia- õitsemist lõpetama. Aga sellest ei olnud midagi, silmailu jätkus küllaga igal sammul. Külastasime kokku liseerunud hobuste ortopeedilistele probleemidele ja hambaravile, kuid meelsasti aitab ka kümmet kodu - üks omanäolisem kui teine. Igas kodus oli näha, et pererahvas on oma kodu üle uhke ja kõigi teiste haiguste ja kiireloomuliste hädade puhul. Tegeleb ka hobuste ja väikeloomade seda põhjusega. kiropraktikaga. Hindamine oli raske, kõigile oleks tahtnud selle parima auhinna anda. Aga õnneks on hindamisele kehtestatud 2. Lääne-Harju Koostöökogu parim investeerimisprojekt: MTÜ Laitse Seltsimaja renovee- teatud reeglid.
    [Show full text]
  • 2 3 Kernu Valla Terviseprofiil
    KERNU VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2013-2016 Kernu vald 2012 JOONISTE JA TABELITE SISUKORD Joonis 1. Kernu valla aasta keskmine rahvaarv Joonis 2. Sündide arv Kernu vallas Joonis 3. Sündimuse üldkordaja 1000 elaniku kohta võrdluses Eestiga Joonis 4. Surmajuhtude arv Joonis 5. Suremuse üldkordaja 1000 elaniku kohta Joonis 6. Loomuliku iibe kordaja Joonis 7. Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus Joonis 8. Kernu valla rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus Joonis 9. Maksumaksjate osakaal elanikkonnast Joonis 10. Keskmine brutotulu Kernu vallas Joonis 11. Ettevõtete arv Kernu vallas Joonis 12. Välja makstud toimetulekutoetused Joonis 13. Laste arv Kernu vallas. Joonis 14. Tulekahjude arv Tabel 1. Elanike arv Kernu vallas 2 SISUKORD TABELITE JA JOONISTE SISUKORD SISUKORD MÕISTED SISSEJUHATUS 1. ÜLDANDMED 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED 2.1 TÖÖTURU SITUATSIOON 2.2 TOIMETULEK 2.3 KAASATUS KOGUKONNA TEGEVUSTESSE 3. LASTE JA NOORTE TURVALINE JA TERVISLIK ARENG 4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND 5. TERVISLIK ELUVIIS 6. TERVISETEENUSED 7. TEGEVUSKAVA (TERVISE EDENDAMISE KAVA) KASUTATUD ALLIKAD 3 MÕISTED Eesmärk: hetkeolukorra analüüsi alusel püstitatud konkreetne mõõdetav siht, mis väljendab taotletavat mõju või tulemust. Elukeskkond : koosneb füüsilisest ehk loodus- ja tehiskeskkonnast (pinnas, õhk, vesi, hooned, rajatised, teed), sotsiaal-majanduslikust keskkonnast (tööhõive, haridus, kultuur, transport, elamumajandus, tööstus, teenused, tervishoid, hoolekanne jne) ja psühho- sotsiaalsest keskkonnast (suhted kogukonnas, valitsemise tavad, poliitikakujundamise viisid jne). Elukvaliteet: inimarengut ja ühiskonna arengut mõjutavate sotsiaalsete, tervise-, majanduslike ja keskkondlike tingimuste vastastikuse koostoime tulemus. Elukvaliteet on inimestele kättesaadavate kaupade ja teenuste kvantiteedi ja kvaliteedi mõõdik. Hindamine: sekkumist puudutavate andmete süstemaatiline kogumine, analüüs ning aruandlus tulemuslikkuse, mõju ja protsessi analüüsiks eesmärgiga parandada projekti/programmi kohta käivate otsuste vastuvõtmist.
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi, Karula Loodusala Ja Karula Linnuala Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029 Keskkonnaamet 2020 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 9 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................................ 9 1.1.1. Karula rahvuspark ..................................................................................................................................... 10 1.1.2. Karula linnuala ja Karula loodusala ......................................................................................................... 11 1.1.3. Püsielupaigad ............................................................................................................................................ 12 1.1.4. Alal esinevad liigid ja loodusdirektiivi elupaigatüübid ............................................................................. 12 1.1.5. Kaitsekorraldusperioodi visioon ................................................................................................................ 14 1.2. MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas
    ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas www.visitharju.com www.visitestonia.com Welcome to the Harju County, Arvoisa vieras, dear guest! tervetuloa! The Harju County is the county, where lies the capital of Estonia. Harjumaan maakuntaan kuuluu pääkau- Around 40 % of Estonia’s population lives in the Harju County and punki Tallinna. Maakunnassa elää 40 % most of Estonia’s business, science and culture take place here. But Viron asukkaista ja suurin osa liike-elämästä, to us, who live in this county, it is most importantly our home. We tieteestä ja kulttuurista on keskittynyt tänne. are very proud of our home county. Mutta meille harjumaalaisille on kaikkein Come to visit us. You will no doubt find that every visit here dif- tärkeintä, että se on kotimme. Olemme ylpeitä fers from the previous one and you can always discover some- kotiseudustamme. thing new and fascinating. The business traveller will find a fast Tulkaa meille kylään. Voin luvata jo etukäteen, and dynamic economy; sportsman a great place to practice että jokainen käynti saattaa olla erilainen ja aina all kinds of activities, and cultural tourist will enjoy the variety voi kokea jotain uutta. Liikematkailija kohtaa of local cultural scene from song festivals to modern clubs. nopealiikkeisen ja dynaamisen talousilmaston, Those keen on history will find Padise with its monastery urheilija paikan harrastukselleen, täällä on vilkasta ruins, lots of manors and churches and Tallinn Old Town full kulttuurielämää laulujuhlista klubeihin. Historiasta of mystery and secrets. In the Harju County you can enjoy kiinnostuneet kohtaavat Padisen luostarin, salaperäi- both – excitment of a big town and silence of forests.
    [Show full text]
  • Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi Ps TALLINN
    1 Keila Joa loss 18 Roosta Puhkeküla 28 Palivere Turismi- ja Ekskursioonid koos muuseumi Supp ja seiklus Tervisespordikeskus külastusega www.roosta.ee MOBO, räätsamatk, discgolf Suurupi Muraste Kakumäe laht www.schlossfall.com 19 Teeristi villa www.paliverekeskus.eu Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi ps TALLINN 2 Kase Antsu võrgukuur Kohvik, tasuta energiatee+ 29 Risti Käsitöömaja Viti 1 : 355 000 " Vääna-Jõesuu Rannamõisa KRISTIINE Muuseumi külastus tuuletaskud Maja täis käsitööd inn skl ht Tiskre Ke km la Sõrve 5,5 www.kasemty.eu www.teeristivilla.ee [email protected] salu Türisalu Tabasalu Harku Lohu jv 3 20 & 5635 2591 Harku Harkujärve Lepiku turismitalu Noarootsi puhkemaja Meremõisa Liikva Laabi MUSTAMÄE Naage Vaila Vatsla Tervituskohv ja maja tutvustus Saun & tünnisaun 30 Lohusalu 2 Keila-Joa Liiva Talumuuseum 1 TALLINN www.lepikutalu.ee www.noarootsipuhkemaja.eu Suguvõsa talumuuseum, Vääna Laulasmaa Harku Tõlinõmme " 4 Laitse Graniitvilla 21 Esberg pidu ja puhkus ekstreemautosõit, Adra raba NÕMME Vahi Hüüru am Lahepere laht uja lastetegevused nn m Ekskursioon-külastus koos Tervituskohv+kook Käesalu Humala Le 1k Paldiski Kiia 1 skulptor Tauno Kangroga, & 520 0913 www.piirsalu.ee Püha Kloogaranna Keelva värske Laitse Graniitvilla leib 22 31 Rehe Turismitalu Alliku Männiku Saare mõis Pakri ps Kersalu Tuulna Karjaküla Kütke Laagri www.graniitvilla.ee Illurma Tõmmiku Muuseum, käsitöö müük Matk ja saun Valkse Vanamõisa a o Tänassilma 5 www.reheturismitalu.ee uln Kumna MTü Spordiklubi www.saaremois.ee Tu " Jälgimäe 15 Suur-Pakri Põllküla
    [Show full text]
  • Meeleolukas Küladepäev 2014 Mõnuste Külas
    O M A VA L D August 2014 KERNU VALLA LEHT nr. 119 Avaaktus Meeleolukas küladepäev Kernu Põhikoolis 2014 Mõnuste külas 1. septembril kell 10.00 Koolibussid: Kaasiku peatusest 9.00 Varbolast 9.30 Tagasi lähevad mõlemad bussid 11.15 Avaaktus Ruila Põhikoolis 1. septembril kell 12.00 Külavanemad Vallo ja Raul pealike võistlustel Toimub: • pidulik aktus • klassijuhataja tund, õpilastele jagatakse õpikud, töövihikud ja koolipäevikud • pildistamine • õpilastel kohustuslik pidulik koolivorm (valge triiksärk, tumedad püksid/seelik, poistel koolilips) Buss kooli: 11.00 Kibuna 11.10 Kaasiku 11.16 Laitse Seltsimaja 26. juulil leidis aset aasta suursündmus Kernu valla küladepäev. Sellel aastal peeti pidu 11.20 Hingu Mõnuste küla kiigeplatsil. Ilma oli imeline, külalised toredad ja tegevust jätkus kõigile. Korraldati mitmeid võistlusi, lauldi, tantsiti, tehti teatrit ja pakuti maitsvaid suupisteid. Hea, et Kernu vallas on selline traditsioon, mis rahvast ühtselt tegutsema paneb. Buss viib tagasi kooli juurest orienteeruvalt 14.30 NB! Jälgige infot kooli koduleheküljelt koolivormide kättesaamise Loe lisa: Lk7 kohta! 2 AUgust 2014 OMA VALD Vallavalitsuse istungitel 3. juunil 2014 tunnistatakse edukaks hindamiskri- 10. juunil 2014 rilevi OÜ-le Klubi alajaaama maakaa- küla, Liblika. Sihtotstarve: maatulun- teeriumide suhtes kõige soodsam pak- belliini ja komplektalajaama kasutami- dusmaa (011; M) 100 %; » Korraldati jäätmevedu kumus. » Otsustati esitada volikogule mää- seks Haiba külas. ruse „Koolieelse lasteasutuse kulude 2) Vana-Ansari maaüksus. Koha-aad- » Otsustati anda raieluba kuivanud » Otsustati maksta ravimitoetust nel- » Otsustati: vanema poolt kaetava osa määr ja ress: Harju maakond, Kernu vald, Kaa- kase raiumiseks Pohla külas, Tuuliku jale taotlejale, rehabilitatsioonitoetust tasumise kord“, määruse „Avaliku siku küla, Vana-Ansari. Sihtotstarve : AÜ 30 kinnistul. 1.
    [Show full text]