Saue Valla Arengukava 2018-2030
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali -
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12 -
Hoiame Omasid-Saue.Indd
Hoiame omasid Kui perre sünnib sauevallakas... ... tuleb talle muidugi kõigepealt leida nimi, lapse sünd registreerida ja hakata tasapisi uue ja hoopis teistsuguse elukorraldusega harjuma. Kõige väiksemad sauevallakad koos Sünnitoetust makstakse lapse oma perega saavad esimese kolme elu- sünni puhul ühele lapse vanematest, kuu jooksul kutse beebipäevale. Bee- kui laps registreeritakse sündimisel bipäevad toimuvad 4-5 korral aastas Saue valla elanikuks, mõlemad lapse Laagri kultuurikeskuses ja kutse saa- vanemad on Saue valla elanikud lap- detakse kõigile postiga rahvastikure- se sünni hetkel ja toetuse taotlemisel gistris märgitud aadressile. Beebipäe- val saab iga väike sauevallakas endale ja mõlemad lapse vanemad on toe- meelepärases suuruses uue bodi, kus tuse väljamaksmise hetkel Saue val- uhkelt rinnal 100% sauevallaka logo, la elanikud olnud vähemalt toetuse ühiselt süüakse torti ja kõik, kes soovi- väljamaksmise aastale eelneva aasta vad, saavad teha perepilte. 31. detsembri seisuga. Kui Saue valla elanik on ainult üks Elu beebiga ei ole odav. Ühtäkki lapse vanematest, siis makstakse sün- selgub, et igasugu asju on vaja alates nitoetust pool toetusmäärast (160 eu- vankrist ja lõpetades mähkimislaua või rot), sünnitoetuse täismäär on 320 eu- sipukatega. Et kulusid natukenegi lee- rot. Üksikvanemal, kes vastab toetuse vendada, maksab Saue vald omadele saamise tingimustele, on õigus saada sünnitoetust. Toetust on võimalik taot- sünnitoetust kogu toetusmäära ulatu- leda kuni kuus kuud peale lapse sündi ses. Mitmike sünni korral makstakse ja selleks on vaja esitada vallavalitsu- sünnitoetust iga lapse kohta. sele avaldus: Sünnitoetus makstakse välja kahes osas: pool (160 eurot) pärast lapse www.sauevald.ee/avaldused. sündi ja teine pool (160 eurot) aasta möödumisel toetuse esimese osa välja- maksmisest. Toetuse teise osa välja- välja tingimusel, et selle väljamaks- makmiseks uut avaldust esitama ei mise ajal on laps ja vanemad endiselt pea. -
Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15 -
Nissi Valla Ajaleht
Valla Külade ja Riisipere lemmikloomaregister valdade mängud Laululaps Lk 7. Lk 3. Lk 5. 21 20152011 TeNissi atavalla ajaleht ja loe lk.2 Oodatakse ettepanekuid Nissi valla kaunite kodude konkursile ja Valla Aastapreemia kandidaatidele. loe lk.3 10.kl. astumiseks võetakse dokumente vastu Hajaasustuse programm 2015 on taotluste esitamiseks avatud ja samas toimub ka vestlus: 2. aprillist kuni 2. juunini 15.- 26. juunini ning 03.-28.augustini kella 09.00 -15.00 Hajaasustuse programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades elava- tele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis Kaasa võtta: • isikut tõendav dokument piirkondades. Toetatakse kodumajapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemi- • põhikooli lõputunnistus • tervisekaart de ja juurdepääsuteedega seotud tegevusi. J • 9.kl. klassitunnistus • 1 dokumendifoto Võtame vastu õpilasi ka 10. klassi mittestatsionaarsesse õp- pevormi (endise nimetusega õhtukool). Mittestatsionaarses loe lk.7 Seoses muutustega töötajate koosseisus on vähesel määral õppevormis toimub õppetöö kahel päeval nädalas (teisipäev ja neljapäev 9.00-16.10).Dokumentide vastuvõtt kuni 26. juu- muutunud Turba Perearstikeskuse töökorraldus ja lisandunud nini ja 03..-28. augustini. uusi teenuseid. Kaasa võtta: • isikut tõendav dokument • põhikooli lõputunnistus Nissi Trollides veedetud aastad õpetasid Nissi Trollid 20 mulle, et ka väikeses maakohas saab muusikat teha tipptasemel – peab olema lihtsalt veidi annet ja sellised fantastili- sed õpetajad nagu Tõnu ja Andi. Trollid andsid mulle palju sõpru, teadmisi sving- muusikast, aga ka verd, higi ja pisaraid ehk rasket tööd, mis tänaseks on rohkem kui mitmekordselt ära tasunud. Ja üks- kord Andi rääkis loo, kuidas ta Venemaa tuuri ajal triikraua peal kala praadis – lava taga sai alati palju nalja. Andero Nimmer Inimesed ikka otsivad ja leiavad võimalusi, et kuhugi kuuluda. -
Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi Ps TALLINN
1 Keila Joa loss 18 Roosta Puhkeküla 28 Palivere Turismi- ja Ekskursioonid koos muuseumi Supp ja seiklus Tervisespordikeskus külastusega www.roosta.ee MOBO, räätsamatk, discgolf Suurupi Muraste Kakumäe laht www.schlossfall.com 19 Teeristi villa www.paliverekeskus.eu Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi ps TALLINN 2 Kase Antsu võrgukuur Kohvik, tasuta energiatee+ 29 Risti Käsitöömaja Viti 1 : 355 000 " Vääna-Jõesuu Rannamõisa KRISTIINE Muuseumi külastus tuuletaskud Maja täis käsitööd inn skl ht Tiskre Ke km la Sõrve 5,5 www.kasemty.eu www.teeristivilla.ee [email protected] salu Türisalu Tabasalu Harku Lohu jv 3 20 & 5635 2591 Harku Harkujärve Lepiku turismitalu Noarootsi puhkemaja Meremõisa Liikva Laabi MUSTAMÄE Naage Vaila Vatsla Tervituskohv ja maja tutvustus Saun & tünnisaun 30 Lohusalu 2 Keila-Joa Liiva Talumuuseum 1 TALLINN www.lepikutalu.ee www.noarootsipuhkemaja.eu Suguvõsa talumuuseum, Vääna Laulasmaa Harku Tõlinõmme " 4 Laitse Graniitvilla 21 Esberg pidu ja puhkus ekstreemautosõit, Adra raba NÕMME Vahi Hüüru am Lahepere laht uja lastetegevused nn m Ekskursioon-külastus koos Tervituskohv+kook Käesalu Humala Le 1k Paldiski Kiia 1 skulptor Tauno Kangroga, & 520 0913 www.piirsalu.ee Püha Kloogaranna Keelva värske Laitse Graniitvilla leib 22 31 Rehe Turismitalu Alliku Männiku Saare mõis Pakri ps Kersalu Tuulna Karjaküla Kütke Laagri www.graniitvilla.ee Illurma Tõmmiku Muuseum, käsitöö müük Matk ja saun Valkse Vanamõisa a o Tänassilma 5 www.reheturismitalu.ee uln Kumna MTü Spordiklubi www.saaremois.ee Tu " Jälgimäe 15 Suur-Pakri Põllküla -
Taas Tulekul KERNU/SAUE TALIMÄNGUD 2020 a ! Miks Me Seda Teeme? Hoogustada - Saame Tuttavaks-Ideed Läbi Spordi,Saue Valla, Külades, Asulates, Linnades
Taas tulekul KERNU/SAUE TALIMÄNGUD 2020 a ! Miks me seda teeme? Hoogustada - Saame tuttavaks-ideed läbi spordi,Saue valla, külades, asulates, linnades. Väärtustada tervist ja aidata kaasa tervise parendamisse. Selgitada välja sportlikumad võistkonnad ja individuaalvõistlejad. 30. 09. 2019. a teada olevad võistkonnad, kes osalevad- 1. Haiba+KUSTJA-esindajad Lauri Kaasik, Ketlin Liiv 2. LAITSE+Vansi+Hingu+Kabila+Pohla-esindajad Rainer Kukk,Kaidi Unas 3. Kibuna+Kaasiku-esindajad Tiit Ploompuu, Karin Lähker, Aarne Kullasepp 4. Ruila+Muusika, Allika+Metsanurga-esindajad Raul Vahar, Sille Salutee 5. Kernu+Mõnuste+Kohatu+Kirikla-esindajad Anneli Aas, Mirje Tombak 6. Saue linn-esindajad Valdis Toomast,Terje Toomingas 7. Ääsmäe-esindajad Jaanus Kallion, Kristjan Küttis 8. Laagri-esindaja Linda Roop Lisaks ootame võistlema oma esindustega-Aila,Alliku,Aude,Ellamaa,Hüüru, Jaanika.Jõgisoo,Kiia,Kivitammi,Koidu,Koppelmaa,Lehetu,Lepaste,Madila,Maidla, Munalaskme,Mustu,Nurme,Odulemma,Pällu,Pärinurme,Püha,Riisipere,Siimika, Tabara,Tagametsa,Turba,Tuula,Valingu,Vanamõisa,Vatsla,Vilumäe,Viruküla ja Ürjaste rahvast. SPORDIALAD AEG JA KOHT KOROONA - 02.11.2019, kell 10. 00 Ruila Spordihoone Võistlus kahe miinuse süsteemis, kõigi kohtade väljaselgitamisega. Meestele ja Naistele eraldi arvestus. Mängud toimuvad parem viiest.Võistkonna suurus kuni 8 võistlejat, arvesse läheb 5 parema võistleja tulemus. Selgitame välja ka Saue valla meistrid. SULGPAL L- 24.11. 2019, kell 10. 00 Ruila Spordihoone Mängitakse parem kolmest,kahe miinuse süsteemis,kõigi kohtade väljaselgitamisega. Geim 21 punktini ,kohtadest 13 ja tagapool mängitakse 15 punktini. Mängud toimuvad sulepalliga. Meestele ja Naistele eraldi arvestus.Võistkonnal läheb arvesse 3 parema võistleja tulemus. Selgitame välja ka Saue valla meistrid. MALE - 16. 01. 2020, kell18.30 Kernu Rahvamaja Mängitakse Sveitsi süsteemis, 7-8 vooru,olenevalt osavõtjate arvust.Kontrollaeg 10 min./partiile. -
Nissi Valla Arengukava 2012–2030 Tegevuskava 2014–2018
VASTU VÕETUD Nissi Vallavolikogu 14.06.2012 määrusega nr 5 (Nissi Vallavolikogu 16.10.2014 määruse nr 10 sõnastuses) Nissi valla arengukava 2012–2030 Tegevuskava 2014–2018 Riisipere 2012 SISUKORD Nissi vald .................................................................................................................. 3 Visioon 2030 ............................................................................................................. 4 II KOHALIKU OMAVALITSUSE HALDUSALASSE KUULUVAD VALDKONNAD 5 2.1 HARIDUS .......................................................................................................... 5 Alusharidus ........................................................................................................... 5 Põhi- ja keskharidus .............................................................................................. 5 Noorsootöö ........................................................................................................... 6 Kultuur ................................................................................................................. 6 Kehakultuur .......................................................................................................... 6 Raamatukogud ...................................................................................................... 6 2.2 SOTSIAALHOOLEKANNE .............................................................................. 7 2.3 ELUKESKKOND ............................................................................................. -
Elukohajärgse Kooli Määramine 2021/2022 Õppeaastaks
KORRALDUS Saue linn 17. veebruar 2021 nr 166 Elukohajärgse kooli määramine 2021./2022. õppeaastaks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tagab vald koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub rahvastikuregistri andmetel selle valla haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Selleks määrab vallavalitsus igale lapsele elukohajärgse munitsipaalkooli arvestades õpilase elukoha lähedusega koolile, sama pere teiste laste õppimisega samas koolis ja võimaluse korral vanemate soovidega. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele võib elukohajärgne munitsipaalkool asuda nii selle valla haldusterritooriumil, kus on koolikohustusliku isiku elukoht, kui ka teise valla või linna haldusterritooriumil, kui sellega on nõus tolle kooli pidajaks olev valla- või linnavalitsus. Seda arvestades on Saue valla ja Tallinna linna koostöö tulemusena Tallinna Linnavalitsus andnud 10. veebruari 2021 korraldusega nr 151 nõusoleku määrata Tallinna Pääsküla Kool ja Tallinna 53. Keskkool 2021./2022. õppeaastal elukohajärgseks kooliks kuni 24-le Saue valla õpilasele, kes on rahvastikuregistri andmetel Saue valla elanikud. Tallinna Pääsküla Kool ja Tallinna 53. Keskkool asuvad T-11 Tallinna ringtee riigimaanteest põhja pool ja on seega lähimaks elukohajärgseks kooliks nendele Saue valla lastele, kelle elukoht on samuti Saue valla põhjapiirkonnas T-11 Tallinna ringtee riigimaanteest põhja pool. Lähtudes eelnevast ning võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõiked 1 ja 3 ning Saue Vallavalitsuse 13. detsembri 2017 määruse nr 5 “Elukohajärgse -
Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Seletuskiri Tallinn 2003 0. SISUKORD 0. SISUKORD....................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS...........................................................................................................................2 1.1. Teemaplaneeringu vajadus ja eesmärk .....................................................................................2 1.2. Teemaplaneeringu protsessi lühikirjeldus.................................................................................3 1.3. Töö koostajad ja osalejad..........................................................................................................3 2. ROHELISE VÕRGUSTIKU MÄÄRATLEMINE ....................................................................5 2.1. Mõisted ja määratlused.............................................................................................................5 2.1.1. Roheline võrgustik ja selle elemendid ..............................................................................5 2.1.2. Määratlemise alus .............................................................................................................5 2.1.3. Rohelise võrgustiku elementide hierarhia.........................................................................6 2.1.4. Tallinna roheline vöönd....................................................................................................6 -
Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad -
Construction Material Resources in the Harju County, Estonia
CONSTRUCTION MATERIAL RESOURCES IN THE HARJU COUNTY, ESTONIA Sirle Liivamägi Janne Tamm Geological Survey of Estonia CONSTRUCTION MATERIAL RESOURCES IN THE HARJU COUNTY, ESTONIA Increased consumption of construction materials and related problems need national legislation Objectives: ❖ give overview of construction material resources, distribution and use in Harju County ❖ evaluate security of supply in Harju County with construction materials until 2030 with perspective as far as 2050 MINING OF CONSTRUCTION MATERIALS USE AND NEED OF CONSTRUCTION MATERIALS Main consumers of construction Construction materials needed by consumers in the materials in Estonia: period 2016–2025: ❖ Road Administration of Estonia ❖ Rail Baltica ❖ Estonian Railway Ltd ❖ Cities ❖ State Forest Management Centre (RMK) ❖ Municipality Governments Ehitusuudised.ee A. Moppel, MKM, 26.10.2018 (Virumaa maapõuepäev in Rakvere) LIMESTONE DEPOSITS AND AREAS IN HARJU COUNTY SECURITY OF SUPPLY: LIMESTONE quarry deposit reg mining permit Municipality area, reserve, extraction in average year of period of nr owner Government ha thousand, 2017, extraction depletion depletion 3 m thousand, (5 years) (years) 3 3 m thousand, m security of supply (limestone) Harku 161 Harku, Saue 2467,8 417,9 325,9 2026 8 Harku karjäär AS Harku Karjäär 53,97 256,0 6,5 20,0 2031 13 Harku II karjäär AS Harku Karjäär 14,13 258,2 177,2 39,7 2024 6 Harku IV lubjakivikarjäär AS Harku Karjäär 19,44 950,8 136,2 210,2 2023 5 Harku V lubjakivikarjäär Balti Kivi OÜ 9,95 516,8 98,0 53,7 2028 10 Harku VI lubjakivikarjäär