Eesti Geoloogiline Baaskaart 6331 Keila
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA 6331 KEILA SELETUSKIRI EXPLANATION TO THE MAPS EESTI GEOLOOGIAKESKUS TALLINN 2014 EESTI GEOLOOGIAKESKUS GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA Mõõtkava 1:50 000 Scale 6331 KEILA SELETUSKIRI EXPLANATION TO THE MAPS Tallinn, 2014 Esikaanel: Rifikeha Rummu järve kaldal Front cover: Riff at the bank of Rummu Lake Eesti Geoloogiakeskus, 2014 Kadaka tee 82 Tallinn 12618 ISBN 978-9985-815-83-0 (pdf) OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS Kaardistamise osakond Kalle Suuroja, Kuldev Ploom, Tiit Mardim, Eriina Morgen, Katrin Kaljuläte, Mikhail Shtokalenko, Tiina Vahtra BAASKAARDI KEILA (6331) LEHE GEOLOOGILISE KAARDIKOMPLEKTI KOOSTAMINE JA DIGITAALSE ANDMEBAASI LOOMINE Tallinn, 2014 Annotatsioon K. Suuroja, K. Ploom, K. Kaljuläte, T. Mardim, E. Morgen, M. Shtokalenko, T. Vahtra. Eesti geoloogilise baaskaardi Keila (6331) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus. Kaardistamise osakond, Tallinn, 2014. Tekst 156 lk, 114 fotot, 21 joonist, 4 tabelit, 1 teksti lisa. (OÜ Eesti Geoloogiakeskuse geoloogiafond, Maa-amet). Eesti baaskaardi (mõõtkavas 1:50 000) Keila (6331) kaardilehe digitaalsete geoloogilis- geofüüsikalis-hüdrogeoloogilise suunitlusega kaartide komplekt on koostatud põhiliselt varasemate keskmise- ja suuremõõtkavaliste geoloogilis-geofüüsikalis-hüdrogeoloogiliste kaartide ja maavarade otsingu ning uuringutööde andmestiku põhjal, kuid kasutatud on ka käesoleva kaardistustöö käigus kogutud andmestikku. Kaardikomplekti kuulub 4 põhikaarti: 1) aluspõhja geoloogiline, 2) pinnakatte geoloogiline, 3) hüdrogeoloogiline ja 4) põhjavee kaitstuse kaart. Neile lisanduvad 6 abikaarti: 1) aluspõhja reljeefi, 2) pinnakatte paksuse, 3) geomorfoloogia, 4) raskusjõuvälja anomaaliate, 5) aeromagnetiliste anomaaliate ja 6) maavarade kaart. Seletuskiri aitab paremini mõista kaartidel kujutatut ning neile lisanduvatest andmebaasidest on võimalik saada ka konkretiseerivat andmestikku. Saamaks paremat ülevaadet aluspõhja kivimitest kaardilehe piirkonnas, on seletuskirja lisas ära toodud kaardilehe kaguosas asuva Ürjaste (F315) puuraugu südamiku kirjeldus. Nii kaardid kui seletuskiri on koostatud digitaalsetena ning nende aluseks olnud faktiline ja analüütiline materjal on koondatud digitaalsetesse andmebaasidesse. K. Suuroja, K. Ploom, K. Kaljuläte, T. Mardim E. Morgen, M. Shtokalenko, T. Vahtra. The explanatory note to the geological maps of Keila (6331) sheet. The set of digital geological- geophysical-hydrogeological maps at the scale of Base Map of Estonia (1:50 000) is mainly compiled by former similar maps and data obtained in the course of exploring and prospecting of mineral resources. The set includes the following 4 maps, which are considered as principal: 1) bedrock geological, 2) Quaternary deposits, 3) hydrogeological, 4) groundwater vulnerability. The other 6 are considered as additional maps: 1) bedrock relief, 2) thickness of Quaternary deposits, 3) geomorphology, 4) gravity anomaly map, 5) aeromagnetic anomaly map, 6) map of mineral resources. The explanatory note gives additional information for better understanding of the digital maps. The description of the drill core Ürjaste (F315) is added as well. All maps and explanatory notes to them are digitized and collected into databases. Märksõnad: geoloogiline kaardistamine, Keila, Harju maakond, aluskord, aluspõhi, pinnakate, aluspõhja reljeef, pinnakatte paksus, maavarad, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, aeromagnetilised anomaaliad, raskusjõuvälja anomaaliad, puurauk. SISUKORD SISSEJUHATUS (K. Suuroja,) 6 1. ALUSPÕHI (K. Suuroja) 27 1.1. KRISTALNE ALUSKORD 27 1.2. SETTEKIVIMILINE PEALISKORD 29 1.2.1. Ediacara ladestu 30 1.2.2. Kambriumi ladestu 30 1.2.3. Ordoviitsiumi ladestu 31 1.3. ALUSPÕHJA RELJEEFIST JA STRUKTUURIDEST 38 2. PINNAKATE JA PINNAMOOD (K. Ploom) 53 2.1. PLEISTOTSEEN 56 2.2. HOLOTSEEN 61 2.3. PINNAKATTE PAKSUS 68 3. HÜDROGEOLOOGIA JA PÕHJAVEE KAITSTUS (T. Mardim) 88 3.1. KVATERNAARI VEEKOMPLEKS 89 3.2. ALUSPÕHJA JA ALUSKORRA VETTANDVAD JA VETTPIDAVAD KIHID 91 3.3. PÕHJAVEE TARBEVARU JA SELLE KASUTAMINE 94 3.4. PÕHJAVEE RIIKLIK VAATLUSVÕRK JA PÕHJAVEE TASEME MUUTUMINE 96 3.5. PÕHJAVEE KAITSTUS 97 3.6. PÕHJAVEE KOOSTIS 98 3.7. KARST JA ALLIKAD 103 4. MAAVARAD (K. Kaljuläte, K. Suuroja) 115 4.1. ALUSPÕHJA MAAVARAD 115 4.2. PINNAKATTE MAAVARAD 116 5. GEOFÜÜSIKALISED VÄLJAD (M. Shtokalenko) 131 KASUTATUD MATERJALID 140 Teksti lisad: TUGIPUURAUGU F315 (ÜRJASTE) PUURSÜDAMIKU GEOLOOGILINE KIRJELDUS (K. Suuroja) 150 Komplekti kuuluvad kaardid: 1. Aluspõhja geoloogiline (K. Suuroja, K. Kaljuläte; tehn teostus K. Kaljuläte) 2. Aluspõhja reljeef (K. Suuroja, K. Kaljuläte; tehn teostus K. Kaljuläte) 3. Pinnakatte geoloogiline (K. Ploom; tehn teostus K. Kaljuläte) 4. Pinnakatte paksus K. Ploom; tehn teostus K. Kaljuläte) 5. Geomorfoloogia (K. Ploom; tehn teostus K. Kaljuläte) 6. Hüdrogeoloogia (T. Mardim; tehn teostus T. Vahtra) 7. Põhjavee kaitstus (T. Mardim; tehn teostus T. Vahtra) 8. Raskusjõuvälja anomaaliate kaart (M. Shtokalenko; tehn teostus K. Kaljuläte) 9. Aeromagnetiliste anomaaliate kaart (M. Shtokalenko; tehn teostus K. Kaljuläte) 10. Maavarade kaart (K. Suuroja, K. Kaljuläte; tehn teostus K. Kaljuläte) SISSEJUHATUS Seletuskiri peaks aitama paremini mõista Eesti Geoloogilise Baaskaardi (mõõtkavas 1:50 000) Keila (6331) kaardilehe piirkonna geoloogilist ehitust ja tutvustama selle rakenduslikke võimalusi. Kaasnevad andmebaasid peaksid andma lisateavet ka konkreetsete alade kohta. Seletuskirjaga kaasnevasse kaardikomplekti kuuluvad 4 põhikaarti: 1) Aluspõhja geoloogiline 2) Pinnakatte geoloogiline 3) Hüdrogeoloogiline 4) Põhjavee kaitstuse kaart Põhikaartidele lisanduvad 6 abikaarti: 1) Aluspõhja reljeefi 2) Pinnakatte paksuse 3) Geomorfoloogiline 4) Raskusjõuvälja anomaaliate 5) Aeromagnetiliste anomaaliate 6) Maavarade kaart Nii kaardistamisel kui kaartide koostamisel on lähtutud Maa-ameti digitaalsesse andmebaasi viidavate geoloogiliste kaartide koostamise juhendist (Juhend..., 2013) ja sellega kaasnevaist lisanõudeist. Lühiülevaade konkreetse teemakaardi koostamise metoodikast on toodud konkreetsele kaardilehele pühendatud peatüki sissejuhatavas osas. Kaartide topograafiliseks aluseks on Lamberti konformses koonilises projektsioonis ellipsoidil GRS-80 (Lambert-Est, lõikeparalleelid 58o 00’ ja 59o 20’) mõõtkavas 1:50 000 esitatud Eesti Baaskaart. Koordinaadivõrk: L-EST97; 5 km võrk. Kõrgusjooned 10 m intervalliga Balti 1977. a kõrgussüsteemis. Kaardilehe nurgakoordinaadid on: NW 6575 000 ja 500 000; NE 6575 000 ja 525 000; SW 6550 000 ja 500 000; SE 6550 000 ja 525 000. Kaartide koostamiseks koguti kokku ja sisestati digitaalsesse andmebaasi kogu aluspõhja ja pinnakatte puuraukude kohta käiv olemasolev ja autoritele kättesaadavaks osutunud faktiline materjal. Uuritava piirkonna kohta käivad 1:50 000 mõõtkavalised aluspõhja geoloogilised ja reljeefi kaardid kopeeriti digitaalselt. Saadud kaardile trükiti faktilise materjali andmebaasist aluspõhja reljeefi kohta käiv andmestik ja probleemsetes regioonides ka pinnakatte puuraukude andmestik. Seejuures selgitati välja ka piirkonnad, kus uuringuvõrk vajas tihendamist, samuti kontrollmarsruutidega lahendamist vajavad probleemid ning alad. Tihendamis- ja kontrollmarsruutide käigus lisandus üle 1200 vaatluspunkti. Vaatluspunktide koordinaadid määrati GPS-iga ja nende absoluutne kõrgus võeti Eesti Põhikaardilt mõõtkavas 1:20 000. Pärast tihendamis- ja kontrollmarsruutidega hangitud lisaandmestiku kaartidele kandmist korrigeeriti autori poolt veelkord töökaarte, mille tulemusel tehti muudatusi enam kui 50% joonte juures. Pärast samakõrgusjoonte esimest väljatrükki kanti kaardile erinevad astangud, orundite piirid ja suuremad rikketsoonid. Kaartide korrigeerimine ja kujundamine tehti programmiga ArcGIS. 6 Joonis 1. Keila (6331) kaardilehe ülevaatekaart Figure 1. Schematic map of Keila (6331) sheet 7 ÜLDISELOOMUSTUS Keila (6331) kaardilehe maismaa-ala pindala on 611 km2. Administratiivselt hõlmab kaardileht Harjumaalt täielikult Vasalemma valda, osaliselt Padise ja Nissi valda ning Keila linna. Keila vallast jääb kaardilehele valla lõunaosa, Kernu vallast lääneosa ning Saue vallast väike läänepoolne osa. Mõnikümmend ruutkilomeetrit kaardilehe edelaosast kuulub Läänemaa Lääne-Nigula vallale ja mõni ruutkilomeeter kagunurgast Raplamaa Märjamaa vallale. Maastikuliselt kuulub ala Põhja-Eesti lavamaa regiooni. Reljeefis vahelduvad tasased alad laugjate kõrgendikega, kus kõrgusevahed ületavad harva kümmekonda meetrit. Põhiosa kaardilehest jääb Harju lavamaale, mille kõrgused tõusevad merepinna tasemelt ala loodenurgas kuni 56 meetrini ümp Mõnuste ümbruses ala kaguosas. Reljeefi kujundajaks on suuresti olnud aluspõhja reljeef ja see on suures osas määranud ka vooluvete suuna – enamus ala jõgedest-ojadest voolab kagust loodesse. Vasalemma jõgi, mille vooluhulk on keskmiselt 3–4 m3/s, läbib diagonaalselt ja enam-vähem kagu–loode sihiliselt ala kirdeosa mõnekümne kilomeetri ulatuses. Vasalemma asulast läänes suubub Vasalemma jõkke läänest Munalaskme oja. Vasalemma jõest 6–15 km lääne pool ja viimasega enam- vähem paralleelselt voolab ala lõunapiirilt Orkjärve rabast alguse saav 35 km pikkune Kloostri jõgi, mis suubub samuti Paldiski lahte. Ala metsasus on umbes 59% ehk tublisti üle nii Harjumaa (51,9%) kui ka Eesti keskmise (50,3%). Metsasuse kõrge protsendi aluseks on suuresti kaardilehe lääneosa suuremad metsalaamad. Suuremad sood ja rabad on koondunud enamasti ala lõunaossa (idast läände: Ruila raba, Munalaskme raba, Orkjärve raba, Larvi