Maavara Kaevandamise Loa Taotlus

Harju maakond Saue vald Mustu küla

MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS

MUSTU III LIIVAKARJÄÄR

Taotleja: OÜ Sokkel Holding Lonni, Purku küla, Rapla vald, Rapla maakond, 78401

Koostaja: Mäebüroo Nord OÜ Pärnu mnt 232, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11314 Margus Kukk, kutsetunnistus nr 084509

Töö nr 41217 Tallinn 2017. a

Mäebüroo Nord OÜ Reg nr 11560452 E-mail [email protected]

Pärnu mnt 232 Telefon/fax 6 139 810 www.maeburoo.ee 11314 Tallinn Mob 50 86 101 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär.

MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE VORM (ERALDI FAILINA)

Mäebüroo Nord OÜ 2017 2 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär.

MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE VORM (ERALDI FAILINA)

Mäebüroo Nord OÜ 2017 3 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. Sisukord

1. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ...... 5 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ...... 6 3. Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus ...... 7 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega ...... 8 5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia, eemaldatava katendi kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ...... 12 6. Kaevandamisjäätmed ...... 13 7. Kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud, -risk ja meetmed nende vähendamiseks ...... 14 8. Andmed kaevandamisega rikutud maa korrastamise kohta ...... 17

Tekstilisad

1. Maa-ameti peadirektori käskkiri nr 1-1/17/1270, 27.12.2017 ...... 20 2. Kinnisturaamatu väljavõte katastriüksuste Liiva, Nõmme, Rüütlenõmme ja Vahtrakõrve kohta ...... 23 3. Maaomaniku nõusolek maa kasutamiseks ja kaeveloa andmiseks…………………27 4. Kinnistute Kuusiku, Pauna, Valsi ja Vanakupja omanike kinnitused, et nad ei oma vastasseisu maavara kaevandamise loa taotlemiseks katastriüksustel Liiva, Nõmme, Rüütlenõmme ja Vahtrakõrve ...... 28 Lisatud ainult elektroonilises versioonis 5. Aruanne Mustu uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2017. a).

Graafilised lisad

1. Mustu III liivakarjäär. Mäeeraldise plaan. M 1:1000. 2. Mustu III liivakarjäär. Geoloogilised läbilõiked I-I’…III-III’. M hor 1:1000 vert 1:100. 3. Mustu III liivakarjäär. Korrastatud maa plaan. M 1:1000.

Mäebüroo Nord OÜ 2017 4 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. 1. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad

OÜ Sokkel Holding (äriregistri kood: 12245586) taotleb käesolevaga maavara kaevandamise luba Mustu maardla (registrikaart nr 457) maavaravaru plokkide 9 ja 10 täiteliiva aktiivse tarbevaru kaevandamiseks Mustu III liivakarjääri mäeeraldisel. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on keskkonnaregistris arvele võetud Maa-ameti peadirektori 27.12.2017. a käskkirjaga nr 1-1/17/1270 (lisa 1) geoloogilise uuringu aruandes „Aruanne Mustu uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2017)“ esitatud ettepaneku alusel (lisa 5). Nimetatud geoloogiline uuring on tehtud geoloogilise uuringu loa HARMG-135 alusel, mille omanik oli käesoleva maavara kaevandamise loa taotleja OÜ Sokkel Holding. OÜ Sokkel Holding taotleb maavara kaevandamise luba eraomandis olevatele katastriüksustele Liiva, Nõmme, Rüütlenõmme ja Vahtrakõrve (lisa 2). Maavara kaevandamise loa taotleja omab maaomaniku nõusolekut, et taotletavat mäeeraldise teenindusmaa ala kasutada ja sinna maavara kaevandamise luba taotleda (lisa 3). Taotletava Mustu III liivakarjääri lähedale jäävad lähimad hoonestused asuvad katastriüksustel Valsi, Pauna, Kuusiku ja Vanakupja. Viimati nimetatud katastriüksuste omanikud on 2016. a sügisel tõendanud oma allkirjaga, et nad ei ole vastu kaevandamise loa väljastamisele katastriüksustele Liiva, Nõmme, Rüütlenõmme ja Vahtrakõrve (lisa 4). Taotletava Mustu III liivakarjääri ala kattub osaliselt endise Nissi valla üldplaneeringus esitatud kompensatsioonialaga ning Nissi Vallavalitsus ei näinud võimalust maavara kaevandamise loa taotluse kooskõlastamiseks kompensatsioonialaga kattuvas osas. Seetõttu esitasid ettevõtted OÜ Alemaa ja Mets ja OÜ Sokkel Holding ning eraisik Taavi Ehrpais Nissi Vallavalitsusele taotluse üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringu algatamiseks sooviga laiendada tootmisala. Nissi Vallavolikogu kehtestas 15.06.2017. a otsuse nr 29, mille kohaselt algatati Mustu tootmisala laienduse detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Nimetatud otsuse eesmärgiks oli üldplaneeringuga kompensatsioonialaks reserveeritud maa-alade osaline määramine tootmismaaks, et lubada kompensatsioonialaga kattuvale maa-alale maavara kaevandamise loa taotlemist. Tulenevalt omavalitsuste haldusreformist leidis Saue Vallavolikogu 2018. a, et üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine ning sellele KSH läbiviimine ei saa olla eelduseks maavara kaevandamise loa taotlemiseks kompensatsioonialale ning see ei vabasta maavara kaevandamise loa taotlemisest käsitletud alale. Saue Vallavalitsus leiab, et Mustu külas asuvate Liiva, Vahtrakõrve, Rüütlenõmme ja Nõmme maaüksuste üldplaneeringu kohane juhtotstarve on osaliselt juba praegu mäetööstusmaa ning suur osa neil kinnistutel kompensatsioonialaks määratud alast moodustab endine korrastamata kaevandusala, mis praeguses seisus ei täida kompensatsiooniala eesmärki. Naabruskonnas asuvate majapidamiste vahele jääb piisavalt puhverala. Lisaks jääb kaevandusalade ning Riisipere aleviku vahele piisavalt kompensatsioonialasid. Saue Vallavalitsus leiab, et käesoleval juhul ei ole menetlusviisi valikul lähtutud haldusmenetluse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatud põhimõttest, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Mäebüroo Nord OÜ 2017 5 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. Arvestades eelnevat on Saue Vallavolikogu ettevalmistamas otsust 26.04.2018. a, millega ta on tunnistamas kehtetuks Nissi Vallavolikogu 15. juuni 2017. aasta otsust nr 29 „Mustu tootmisala laienduse detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“.

Nissi Vallavolikogu 15. juuni 2017. aasta otsuse nr 29 kehtetuks tunnistamise otsuse ettevalmistamiseks kohtusid Saue Vallavalitsuse esindajad detailplaneeringu algatamist taotlenud OÜ Sokkel Holding esindajate ning detailplaneeringu koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija Skepast&Puhkim OÜ esindajatega, et tutvustada otsuse tagamaid ning selgitada edasisi tegevusi. Kohtumisel lepiti kokku, et vallavalitsus jätkab üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringu menetluse lõpetamise protsessi, kavandatavast tegevusest huvitatud osapooled liiguvad edasi maavara kaevandamise loa taotlemise etappi ning ühtlasi lepivad kokku detailplaneeringu koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijaga lepingu lõpetamise tingimustes ja seni tehtud tööde kompenseerimises.

Arvestades eelnevat on koostatud ja esitatud käesolev maavara kaevandamise loa taotlus eelnevalt loetletud katastriüksuste piires keskkonnaregistris arvel oleva aktiivse tarbevaru kaevandamiseks.

Mäeeraldiselt kaevandatavat täiteliiva (kasutusala kood 1207) saab kasutada täite- materjalina. Kaevandamine Mustu III liivakarjääri mäeeraldisel aitab rahuldada piirkonna täiteliiva vajadust. Taotleja soovib, et maavara kaevandamise luba väljastataks elektrooniliselt ja saadetaks e-posti aadressile [email protected].

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Taotletav Mustu III liivakarjäär asub Riisipere alevikust otsesihis ~3 km kaugusel kagus, jäädes kõrvalmaanteest Riisipere–Nurme (tee nr 11162) 5,5 kilomeetrilt põhja poole. Juurdepääs tulevasele karjäärile on tagatud Soo tee (nr 5040527) kaudu. Taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldise pindala on 13,50 ha ja teenindusmaa pindala on 13,98 ha. Taotletav Mustu III liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Harju maakonnas Saue vallas Mustu külas eraõiguslike isikute omandis olevatel katastriüksustel Liiva (tunnus: 51802:003:0456, 100% elamumaa, lisa 2), Nõmme (tunnus: 51802:003:0256, 100% maatulundusmaa, lisa 2), Rüütlenõmme (tunnus: 51802:003:0285, 100% maatulundusmaa, lisa 2) ja Vahtrakõrve (tunnus: 51802:003:0332, 100% maatulundusmaa, lisa 2). Taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast väljapool kirde ja kagu suunas katastriüksused Liiva, Nõmme, Rüütlenõmme ja Vahtrakõrve jätkuvad. Taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa külgneb kagu suunas katastriüksusega Kaasiku (tunnus: 51802:003:0304, 100% maatulundusmaa) ja loode suunas katastriüksusega Kloostri metskond 95 (tunnus: 51802:003:0637, 100% maatulundusmaa).

Põhikaardi andmetel on lähim hoonestus taotletavast Mustu III liivakarjääri mäeeraldisest järgmine: ~185 m kaugusel kirde suunas Pauna (tunnus: 51802:003:0027, 100% elamumaa), ~260 m kaugusel põhja suunas Vanakupja (tunnus: 51802:003:0674, 100% elamumaa), loode suunas ~195 m kaugusel Kuusiku (tunnus: 51802:003:0530,

Mäebüroo Nord OÜ 2017 6 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. 100% elamumaa) ja loode suunas ~260 m kaugusel Valsi (tunnus: 51802:003:0242, 100% maatulundusmaa).

Taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa edelakülje lähedal kulgeb keskpinge elektriõhuliin (1-20 kV, LEHETU:ELL, K41911408, graafiline lisa 1), millele on seatud kaitsevöönd ulatusega 10 m liini teljest. Nimetatud keskpinge elektriõhuliin ega selle kaitsevöönd ei kattu taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaaga.

Taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires puuduvad ehitised ja maa-alused kommunikatsioonid. Taotletava mäeeraldise teenindusmaal ja selle lähe- duses puuduvad kultuurimälestised ja muinsuskaitsealad. Taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ~0,1 km kaugusele jääb II kategooria kaitsealuse liigi leiukoht. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei kattu looduskaitseliste aladega. Alema looduskaitseala jääb taotletavast mäeeraldisest ~0,5 km kaugusele. Taotletavast Mustu III liivakarjääri mäeeraldisest vastavalt ca 175 ja 320 m kaugusele edela suunda jäävad vääriselupaigad VEP154009 ja VEP154017. Taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldise kaguküljest ~85 m kagu suunas asub töötav Mustu kruusakarjäär, mille maavara kaevandamise luba HARM-109 (L.MK/319300) kuulub Laaseri Puit OÜ-le. Taotletava Mustu III liivakarjääri mäe- eraldise kagu külg piirneb Mustu maardla aT plokiga 6 (graafiline lisa 1). Käesoleva taotluse esitamise hetkel on taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa maa-ala tasane ja kaetud metsaga. Taotletava Mustu III liivakarjäär kattub osaliselt endise karjääriga. Taotletava mäeeraldise piires jäävad maapinna absoluut- kõrgused vahemikku 53,2–54,5 m, taotletava mäeeraldise ümbruses jäävad maapinna absoluutkõrgused vahemikku 49,4–54,8 m. Taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kohta on käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse raames koostatud mäeeraldise plaan (graafiline lisa 1), millele on märgitud koordinaadid L-EST97 süsteemis ja kõrgused BK77 süsteemis.

3. Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus

Mustu maardla on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel kruusamaardlana (regist- rikaardi numbriga 457). Maardla põhimaavara on ehituskruus (kasutusala kood 1205) ja kaasnev maavara täiteliiv (kasutusala kood 1207). Mustu maardla on seotud liustikujõe ehk fluvioglatsiaalse (fIIIv) sanduriga, mille kasuliku kihi moodustavad mandrijää sulavete toimel kujunenud liivad ja kruusad. Maardla paikneb sanduritasandiku äärealal, idast ja läänest piirneb sooga. Enne fluvioglatsiaalsete setete kuhjumist oli maapind liigestatud, millest annavad tunnistust kohati maapinnale avanevad järsunõlvaliste liivsavi aga ka aluspõhjaliste küngaste esinemine. Hilisemate geoloogiliste protsesside käigus on kohati fluvioglatsiaalse päritoluga kruusliivad ära kantud ning asemele on settinud limnoglatsiaalsed väga peeneteralised liivad. Mustu maardla kattepinnase moodustab kasvukiht ja ülipeeneteraline orgaanikarikas liiv. Kattepinnase paksus geoloogilise uuringu aruande (lisa 5) järgi varieerub vahemikus 0,4 kuni 2,0 m, keskmine 0,7 m (v.a Š-5 ja Š-6, mis asuvad varasemalt

Mäebüroo Nord OÜ 2017 7 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. kaevandatud alal). Kasvukihi paksus varieerub vahemikus 0,2 kuni 0,6 m, keskmine 0,4 m. Geoloogilise uuringu aruande (lisa 5) kohaselt moodustab kasuliku kihi erineva tera- jämedusega liiv ja kruus. Kasuliku kihi (liiv/kruus) paksus kaevandite järgi varieerub vahemikus 0,0 kuni 6,5 m, keskmine 3,2 m. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavimoreen või saviliivmoreen (gIII). Saviliivmoreeni (liivsavimoreeni) käsitletakse täitepinnasena. Saviliivmoreeni proovitud paksus varieerub vahemikus 0,1 kuni 4,1 m, keskmine 1,6 m. Maardla maavara kasulik kiht jääb nii üles- kui ka allapoole põhjavee taset. Taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldise loodeosas on esindatud kasulik kiht kruusaga (Š-1, Š-10 kuni Š-12, Š-19 ja Š-20). Seal varieerub kruusa sisaldus vahemikus 35,1 kuni 80,8%. Mäeeraldise kaguosa ümbruses esinevad eriterasuuruselised ehitus- liivad (Š-5 kuni Š-8, väga peene- kuni jämedateralised). Nende nn vööndite vahel esinevad ülipeene- kuni väga peeneteralised tolmsed limnoglatsiaalsed liivad. Kruusa vöönd on kirde-edelasuunaline (Š-21 ja Š-26 kuni Š-29) ning see jätkub mäeeraldisest loode suunas. (graafiline lisa 2) Mustu maardla üldistatud geoloogiline läbilõige on järgmine: Tabel 1. Sette/kivimi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline Kasulik kiht Min Max Keskmine indeks (+) Kasvukiht (muld) 0,2 0,6 0,4 QIV - Liiv, ülipeeneteraline, 0,0 0,7 0,3 fIIIv - mullaga segamini Liiv väga peene- kuni 0,0 6,5 1,6 fIIIv + jämedateraline Kruus, munakatega, 0,0 6,0 1,7 fIIIv + karbonaatne Liivsavimoreen/ 0,0 4,1+ 1,2 gIII + Saviliivmoreen 2017. a toimunud geoloogilise uuringu välitööde käigus tehti hüdrogeoloogilistest töödest veetaseme mõõtmisi 30 kaevandis. Geoloogilise uuringu ajal varieerus veetaseme sügavus maapinnast vahemikus 1,0 kuni 5,5 m, keskmiselt 3,6 m. Veetase jälgis üldjuhul kaevandites saviliiva ja moreeni lasumi pinda ning absoluutkõrgused jäid vahemikku 47,7 kuni 52,6 m. Geoloogilise uuringu andmetel varieerus taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldise alal veetaseme sügavus maapinnast vahemikus 1,8 kuni 5,8 m. Keskmine põhjavee tase taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldisega kattuval alal oli absoluutkõrgusel 48,9 m.

4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega

Taotletav Mustu III liivakarjääri mäeeraldis kattub Mustu kruusamaardla (registrikaart nr 457) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokkidega 9 ja 10, hõlmates mõlemaid plokke pindalaliselt osaliselt (graafiline lisa 1).

Mäebüroo Nord OÜ 2017 8 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. Taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldise kirde piirist jääb välja osa aT plokkidest 9 ja 10 (1,8 ha pindala ulatuses). Taotletava mäeeraldise piiridesse ei arvestatud aT plokkide 9 ja 10 1,8 ha suurust ala alljärgnevatel põhjustel:

- taotletavast mäeeraldisest väljapoole jäävatel aT plokkide 9 ja 10 alale on pandud kasvama kuusenoorendik ning maaomanik soovib seda säilitada; - taotletavast mäeeraldisest väljapoole ulatuvat aT plokkide 9 ja 10 ala läbib kohalik kruusakattega tee (ETAK ID: 4706576), mida soovitakse säilitada; - taotletavast mäeeraldisest kirde pool väljapoole ulatuvatel aT plokkide 9 ja 10 suunas hakkab kattekihi paksus suurenema ja ehitusliiva paksus vähenema (graafiline lisa 2).

Pindalaliselt on taotletav mäeeraldis piiritletud osaliselt Mustu maardla maavaravaru plokkidega 9 ja 10 (graafiline lisa 1). Taotletava mäeeraldise kirde osa ei ole piiritletud pindalaliselt Mustu maardla maavaravaru plokkidega 9 ja 10 (aT maavaravaru plokid 9 ja 10 ulatuvad seal pindalaliselt (1,8 ha ulatuses) väljapoole taotletava mäeeraldise piiri, graafiline lisa 1 ja 2). Kagu suunas külgneb taotletav mäeeraldis Mustu maardla maavaravaru aT plokiga 6. Edela- ja lääne suunas külgneb taotletav mäeeraldis Mustu maardla maavaravaru aR plokiga 1 ning loode suunas sama maardla maavaravaru aT plokiga 5. Sügavuti on taotletava mäeeraldise piiriks maavaravaru aT ploki 10 lamam (graafiline lisa 2).

Kaevandamise loa taotluses käsitletavad aktiivse tarbevaru plokid 9 ja 10 on keskkonnaregistris arvele võetud Maa-ameti peadirektori 27.12.2017. a käskkirjaga nr 1-1/17/1270 (lisa 1) järgmiselt:

- täiteliiva aT plokk 9 pindalal 15,30 ha – 599 tuh m3 (ülalpool keskmist põhjavee taset, ploki lamam abs kõrgusel 48,9 m); - täiteliiva aT plokk 10 pindalal 15,30 ha – 249 tuh m3 (allpool keskmist põhjavee taset, ploki 9 lamamis).

Maavaravaru mahud mäeeraldise piires ja plokkide pindalad taotletava mäeeraldise piires on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud järgmiseid 3D mudeleid: - maapinna mudel taotletava mäeeraldise piires; - aT ploki 9 lasumi pinnamudel taotletava mäeeraldise piires; - aT ploki 10 lasumi pinnamudel taotletava mäeeraldise piires (aT ploki 9 lamam); - aT ploki 10 lamami pinnamudel taotletava mäeeraldise piires; Kaevandamise käigus kujundatakse taotletava mäeeraldise piiriäärsetele nõlvadele ohutud kalded. Nõlvade kaldenurk sõltub nõlvu moodustavast materjalist ja taotletavas Mustu III liivakarjääris tuleb nõlvad moodustada pealpool oodatavat veetaset, abs kõrguse taset 48,9 m, kaldega kuni 25 (1:2) ja allpool oodatavat veetaset kaldega kuni 12 (1:5). Kaevandatava varu maht taotletaval mäeeraldisel väheneb nõlvakao võrra. Nõlvade moodustamisel on arvestatud, et taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeral- disega külgneb kagu suunas Mustu maardla aT plokk 6 ning eeldatakse et see kaevandatakse tulevikus ära. Nimetatud asjaoluga on arvestatud Mustu III liivakarjääri kagu küljele nõlvaterviku kujundamisel. Nõlvakadude mahu arvutamiseks on koostatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil mäeeraldise kõrgusmudel, mis kujutab mäeeraldist pärast kogu kaevandatava maavaravaru väljamist (joonis 1). Vastava kõrgusmudeli abil on arvutatud nõlva-

Mäebüroo Nord OÜ 2017 9 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. tervikute maht maardla maavaravaru plokkide lõikes kasutades plokkide lamamite kõrgusmudeleid. Taotletava Mustu III liivakarjääriga seotud maavaravaru plokkides kinnitatud varu kogused, nõlvatervikute maht, varu mäeeraldise piires ja kaevandatav varu mäeeraldise piires plokkide lõikes on toodud tabelis 2 maavara arvele võtmise seisuga (varu seisuga 27.12.2017). Tabel 2.

Ploki nr (maavara Varu plokis Varu mäeeraldise Nõlvakaod Kaevandatav varu kasutusala) (tuh m3) piires (tuh m3) (tuh m3) (tuh m3)

9 (täiteliiv) 599 540 25 515 10 (täiteliiv) 249 213 31 182 Kaevandamise loa taotluse vormi täitmiseks on tabelisse 2 kantud andmetega tehtud järgmised tehted: - täiteliiva aktiivne tarbevaru taotletava mäeeraldise piires on 540 + 213 = 753 tuh m3, sh kaevandatav 515 + 182 = 697 tuh m3. Kaevandatud maavaravaru mahu aruannete esitamisel on kaevandajal kohustus kinni pidada maavara kasutusalast plokkides ja märkida eri plokkide piires toimunud maavaravaru kaevandamine, kasutamine, kasutuskõlbmatuks muutmine eraldi plokkide kaupa.

Maavaravaru ploki 10 maavara on veealune. Allpool põhjavee taset lasuvat maavaravaru kavandatakse kaevandada põhjaveetaset alandamata. Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 50 tuh m3, mille tulemusena ammendatakse varu hinnanguliselt 14 aastaga ning kaevandatud maa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Maavara kaevandamise luba taotletakse 15 aastaks. Tulenemata taotletava maavara kaevandamise loa kehtivuse perioodist 15 aastat on eesmärgiks alustada kaevandamise ja maapinna korrastamisega võimalikult kiiresti, et tagada riiklike suuremahuliste ehituste teostus ja nende ajakava täitmine (Tallinn–Pärnu–Ikla [E67] põhimaatee nr 4 laiendus ja Kernu–Libaste–Are- Nurme möödasõidualade ehitamine).

Mäebüroo Nord OÜ 2017 10 MUSTU III LIIVAKARJÄÄR Joonis 1 MAAVARAVARU MAHU ARVUTUSED VARUPLOKKIDES m Mäeeraldise reljeef enne kaevandamist

Plokk 9 54 Plokk 10

49 m Mäeeraldise reljeef peale kaevandamise lõpetamist

53 Plokk 9 Plokk 10 52

46 Geoloogilise maavaravaru kogused mäeeraldise piires varuplokkide lõikes: Plokk 9: 540 tuh m³ Plokk 10: 213 tuh m³ Kaevandatava maavaravaru kogused varuplokkide lõikes: Plokk 9: 515 tuh m³ Plokk 10: 182 tuh m³ Kasutatud tarkvara: Nõlvakaod varuplokkide lõikes: Bentley PowerCivil Plokk 9: 25 tuh m³ Surfer Surface Mapping System Golden Software, Inc. Plokk 10: 31 tuh m³ 11 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. 5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia, eemaldatava katendi kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus

Kaevandamise mäenduslikud tingimused taotletava mäeeraldise puhul on rahuldavad. Juurdepääs tulevasele karjäärile on tagatud Soo tee (nr 5040527) kaudu. Maavara väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Väljaveoteena saab kasutada taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldise ida nurgas olevat kruusakattega teed (ETAK ID 4636157), mis suundub ca 490 m ida suunas edasi kohalikule teele (nr 5180222). Läbides kohaliku teed (nr 5180222) ca 500 m, seejärel veel kruusakattega teed (ETAK ID 4742933) ca 135 m, siis ristub väljaveotee lõpuks Soo teega (nr 5040527). Käesoleval hetkel kasutab Laaseri Puit OÜ samuti eelpool nimetatud teed väljaveoteena juba alates 21.09.2010 (kui maavara kaevandamise luba HARM-109 (L.MK/319300) Laaseri Puit OÜ-le väljastati). Mustu III liivakarjääri maavara kaevandamise loa saamisel on Sokkel Holding OÜ-l koostöös Laaseri Puit OÜ-ga kavas võtta rendile Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluv kinnistu „Riigi reservmaa piiriettepanek (RMK)“ nr AT1604040037 ning taastada sellel olev endine väljaveotee eesmärgiga vältida Laaseri Puit OÜ poolt hetkel kasutatavaid järskude pöörangutega teelõike suunaga Tallinn–Pärnu–Ikla põhimaantee nr 4 poole. Väljaveoteena ei kasutata taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldisest loode suunda jäävat kohalikku kruusakattega teed (ETAK ID: 4706576). Nimetatud tee mitte- kasutamiseks väljaveoteena on avaldanud soovi ka naaberkinnistute omanikud (lisa 4). Enne kaevetööde algust tuleb taotletavale Mustu III liivakarjääri mäeeraldisele koostada kaevandamisprojekt, mille järgi on võimalik ohutult ja nõuetekohaselt kaevandada ning kaevandamist mäeeraldisel määratakse korraldama selleks kompetentsust omav vastutav spetsialist. Peale kaevandamisprojekti saamist ja enne kaevandama asumist on vajalik teha ära ette- valmistustööd. Kaevandamise ettevalmistustöödeks on taotletava teenindusmaa piires metsa raadamine, kändude juurimine ja kokkulüke ning taotletava mäeeraldise piires kattepinnase eemaldamine. Kattepinnase eemaldamisel kooritakse ja vallitatakse kattepinnase kasvukihi osa eraldi. Geoloogilises uuringus on kolmemõõtmeliste pinnamudelite järgi määratud ploki 9 pinnal lasuva kattepinnase keskmiseks paksuseks 0,74 m ja mahuks 111 tuh m3, sh kasvukiht keskmise paksusega 0,4 m mahus 60 tuh m3. Taotletava Mustu III liiva- karjääri mäeeraldise alal on kattepinnase maht mudelarvutuse põhjal 94 tuh m3, sh kasvukiht mahus 38 tuh m3. Kooritud ja ladustatud kattepinnas kasutatakse täielikult ammendatud karjääriala korrastamiseks osalisel täitmisel maismaaks (graafiline lisa 3).

Peale ettevalmistustööde tegemist alustatakse täiteliiva kaevandamisega. Taotletaval Mustu III liivakarjääri mäeeraldisel lasub täiteliiva kasulik kiht nii ülal- kui ka allpool keskmist põhjavee taset. Selleks, et pärast maavara ammendamist oleks võimalik moodustada nõuetekohane veekogu, peab kasulik kiht jääma vähemalt 2,0 m allapoole keskmist veetaset. Taotletava mäeeraldisega seotud maavaravaru plokkides varieerub kasuliku kihi paksus ülalpool keskmist põhjavee taset kaevandite järgi vahemikus 1,4 kuni 4,5 m (keskmine 3,7 m). Kasuliku kihi paksus allpool keskmist põhjavee taset varieerub kaevandite järgi vahemikus 0,0 kuni 2,3 m (keskmine 2,0 m).

Taotletaval Mustu III liivakarjääri mäeeraldisel kasutatakse täiteliiva kaevandamiseks pöördkoppekskavaatorit. Esmalt väljatakse veepealne ja seejärel veealune täiteliiva

Mäebüroo Nord OÜ 2017 12 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. varu. Veepealset varu kaevandades seisab ekskavaator karjääri külje ääres, ammutab materjali ja tõstab selle kallurauto kasti. Veealune materjal tõstetakse esmalt vallidesse ja jäetakse nõrguma. Pärast vee väljanõrgumist võib alustada materjali laadimist ekskavaatoriga kallurauto kasti. Vastavalt nõudlusele turustatakse kaevandatud maavara kas looduslikul (töötlemata) või töödeldud (sõelutuna) kujul. Kallur transpordib seega materjali edasi kas otse tarbijani või siis tõstetakse kaevis esmalt ekskavaatori abil sõelumisseadme kolusse. Juhul kui on vajalik materjali töödelda, siis peale sõelumist moodustatakse materjali puistangud ning sealt edasi transporditakse see tarbijani. Toodangu puistangust laadimisel kalluri kasti saab kasutada pöördekskavaatorit või kopplaadurit.

Peale kaevandamise lõpetamist korrastatakse ammendatud ala nii veekoguks kui ka täidetakse tagasi maismaaks. Nõuetekohase veekogu moodustamiseks on vajalik, et kasulik kiht jääb vähemalt 2,0 m ulatuses allapoole keskmist põhjavee taset. Taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldise ploki 10 kasuliku kihi paksus kaevandites keskmise põhjavee taseme (48,9 abs m) suhtes on 2,0 m. Samuti on suurem osa ploki 10 (veealusest) varust paksusega 1,9–2,3 m, mis võimalda maavaravaru plokkide 9 ja 10 alal kaevandatud maa-ala korrastada osaliselt nõuetekohaseks veekoguks ja osaliselt ka maismaaks. Siinkohal saab kaevandamise ettevalmistustööde käigus mäeeraldiselt kooritud kattepinnast kasutada maismaaks täitmiseks ammendatud karjääri kagupoolse ala korrastamisel (graafiline lisa 3). Ammendatud ala maismaaks täitmisel on arvestatud kogu ettevalmistustööde käigus eemaldatava kattepinnase mahuga ehk täitmiseks vajalik materjali hulk on 94 tuh m3.

6. Kaevandamisjäätmed

Jäätmeseaduse § 71 lg 1 alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena jäätmeid, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla Jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldise kattepinnaseks on muld ja mullaga segamini olev ülipeeneteraline liiv. Taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldise piirest eemaldatava kattepinnase maht kokku on mudelarvutuse põhjal 94 tuh m3, sh kasvukiht 38 tuh m3. Paljandustööde käigus kooritakse kattepinnas ja ladustatakse puistangutesse. Kattepinnas kasutatakse täielikult maavara kaevandamise loa kehtivuse ajal kaevandatud maa korrastamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Kui kaevandatud maavara otsustatakse karjääris sõeluda, siis seda tehakse erinevatele tingimustele vastava toodangu valmistamiseks, mitte toodangust kaubandusliku väärtu- seta osa eraldamiseks. Kogu kaevandatav materjal kaubastatakse täielikult. Kattepinnase puistangutes on välistatud õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Puistangud on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus puistangu materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Võimalike õnnetusohtude vältimiseks nii

Mäebüroo Nord OÜ 2017 13 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. puistangute nõlvad kui ka nende pealispinnad silutakse. Jälgida tuleb, et puistangute nõlvanurk oleks väiksem kui 26º (1:2).

Kattepinnase käitlemine maavara kaevandamise loa kehtivuse ajal taotletava mäeeraldise teenindusmaa piires ei kahjusta keskkonda – see ei ohusta vett, õhku, pinnast, loomastikku ega taimestikku. Samuti ei tekita kattepinnase käitlemine mürast või lõhnast põhjustatud keskkonnahäiringuid ega kahjusta maastikku. Kattepinnase vallid ei vaja mingisugust töötlemist ning kattepinnase kasutamisel puuduvad kahjulikud mõjud keskkonnale. Olmejäätmeid moodustub karjääri töös väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlejale. Kaevandamisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldus tehakse alltöövõtuna remonditöökodades. Mineraalse loodusliku ehitusmaterjali kaevandamisel enamlevinud tehnikat kasutades ei teki ohtlikke jäätmeid. Kaevandamisel Mustu III liivakarjääri mäeeraldisel ei teki kaevandamisjäätmeid ja puudub kaevandamisjäätmekava vajadus.

7. Kaevandamisega kaasneda võivad keskkonna- häiringud, -risk ja meetmed nende vähendamiseks

Arvestades planeeritavate mäetöödega on taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamise keskkonnamõjud väikesed, aga võimalik mõju võib avalduda avariide korral pinnaveele, välisõhule, maastikule ja seeläbi elanikele ning looduskeskkonnale. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei kattu looduskaitseliste aladega ning mäeeraldise teenindusmaal ja selle läheduses puuduvad kultuurimälestised ja muinsuskaitsealad. Taotletav Mustu III liivakarjäär ei asu Natura 2000 nimistusse kantud alal ega kattu ka teiste looduskaitseliste objektidega. Mäeeraldisest ja selle teenindusmaast ~0,1 km kaugusele jääb II kategooria kaitsealuse liigi leiukoht. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotleja on arvestanud II kategooria kaitsealuse liigi leiukohaga ja tagab kaevandamise perioodil ohutu töötsooni, et mitte ohustada nimetatud kaitsealust liiki. Alema looduskaitseala jääb taotletavast mäeeraldisest ~0,5 km kaugusele üle Riisipere–Nurme kõrvalmaantee nr 11162. Alema looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) haruldase sookoosluse – liigirikka madalsoo ja puisniidu, metsakoosluste ning seal kasvavate kaitsealuste taimeliikide kaitse; 2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lääne- mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*)3, vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse; 3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning II lisas nimetatud eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse. Kuna kaevandamise käigus ei kaasne põhjavee taseme alandamist, pumpamist, isevoolulist ärajuhtimist ega lõhketöid, siis ei kaasne kaevandamisega keskkonna- häiringuid ka Alema looduskaitsealale ning kaevandamine taotletaval Mustu III

Mäebüroo Nord OÜ 2017 14 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. liivakarjääri mäeeraldisel ei mõjuta kuidagi Alema looduskaitsealale seatud kaitse- eesmärke. Vastavalt kehtivale Nissi valla üldplaneeringu joonisele ja Harju maakonna- planeeringule 2030+ ulatub taotletav Mustu III liivakarjäär minimaalsel määral üldplaneeringuga määratud rohekoridori K9 (mh ei paikne taotletav ala rohevõrgustiku konfliktialal). Taotletava Mustu III liivakarjääri kasutuselevõtmisel jääb rohevõrgustik edasi toimima. Taotletav Mustu III liivakarjäär jääb Mustu metsise püsielupaigast ~0,8 km kaugusele. Mustu metsise püsielupaigale jääb lähemale täna töötav Mustu kruusakarjäär ning seni teadaolevalt ei ole kaevandamine ning kaevise transport metsiseid ega nende elutingimusi häirinud. Olemasolevas töötavas Mustu kruusakarjääris toimub maavara kaevandamine sarnaselt kavandatavale tegevusele – maavara kaevandamine toimub põhjavee taset alandamata. Eelpool nimetatud asjaolust tingituna ei kaasne keskkonnahäiringuid ka taotletavast Mustu III liivakarjäärist vastavalt ca 175 ja 320 m kaugusele jäävatele vääriselupaikadele VEP154009 ja VEP154017. Täiteliiva kaevandamisega taotletaval Mustu III liivakarjääri mäeeraldisel ei kaasne keskkonnahäiringuid põhjaveele. Keskkonnaregistri andmetel ei paikne taotletav mäeeraldis ei nitraaditundlikul- ega ka kaitsmata põhjavee alal. Muuhulgas ei muuda kaevandamine taotletavas Mustu III liivakarjääris piirkonna pinna- ega sadevee ökoloogilist, keemilist ega koguselist seisundit. Kavandatava tegevusega ei pumbata ega juhita ära isevoolu teel mäeeraldiselt põhja- ega sadevett ning ei alandata karjääri veetaset. Mäeeraldisel puudub ühendus olemasolevate kuivenduskraavidega. Arvestades eelnevat, siis on välistatud veealuse maavara kaevandamisel veekogus ajutiselt tekkiva heljumi kandumine väljapoole mäeeraldise piiri. Kavandatav tegevus ei avalda mõju piirkonna veerežiimile, sh kaevude veetasemele ega vee kvaliteedile. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrde- aineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse kaevandamise projektis. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi maha panek. Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja olemasoleva taimkatte hävinemine. Kavandamine toimub aastaringselt, sõltuvalt materjali nõudlusest ja ilmastikuoludest. Kaevandamise lõpetamisel on ala osaliselt kujundatav veekoguks ja osaliselt rohumaaks. Karjääri ekspluateerimisel tuleb järgida maavarade kaevandamise ohutuse ja kesk- konnaalaseid nõudeid. Karjäärialalt eemaldatud kattekihti tuleb kasutada ammendatud alade korrastamiseks tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusega nr 12. Kaevandamisega rikutud maapinna reljeef ja taimestik korrastatakse vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kavandatava tegevusega mäeeraldise teenindusmaa piiridest väljapoole leviv peamine mõju võib avalduda kaevandamiseks ja maavara transpordiks kasutatavate masinate poolt tekitatavas müras ja tolmus. Kaevandamiseks on plaanis kasutada peamiselt pöördkoppekskavaatorit ning laadimiseks vajadusel kopplaadurit. Kaevetöödeks kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase peab vastavalt majandus- ja kommu- nikatsiooniministri 8. juuni 2015. a määrusele nr 59 vastama Euroopa Parlamendi ja

Mäebüroo Nord OÜ 2017 15 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. nõukogu direktiivile 2000/14/EÜ, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 03.07.2000, lk 1–78). Külgnevatele aladele kanduv müratase väheneb heli neeldumise tõttu. 100 m kaugusel müra allikast võib eeldada mürataseme vähenemist 5 dB võrra ning koos kauguse suurenemisega suureneb ka mürataseme alanemine. Olenevalt karjääris töötavate masinate konkreetsest asukohast jääb lisaks karjääri serva müra ekraniseeriv mõju 5–10 dB vahemikku. Masinatest lähtuvat mürataset vähendab ka mäeeraldist osaliselt ümbritsev mets ja teenindusmaal või mäeeraldisel paiknevad kattepinnase puistangud. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Transpordimasinate müratase on normeeritud keskkonnaministri 22.09.2004. a määrusega nr 122 (“Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”) ning maavara veoks kasutatavate kallurautode poolt tekitatav müra on samaväärne avalikel teedel liiklevate masinate müraga. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid kallureid. Karjääri väljaveotee puhul on arvestatud, et materjali vedu ei häiriks karjäärile lähimate elamute (Valsi, Pauna, Kuusiku ja Vanakupja) elanikke. Seetõttu on kavandatud materjali väljavedu karjäärist mööda taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldise ida nurgas olevat kruusakattega teed (ETAK ID 4636157). Täiteliiva kaevandamisega ei kaasne maavõnkeid, mis võiksid ohustada lähimaid hooneid. Kaevandamise loa omanik peab tööde teostamisel kinni pidama sotsiaalministri 04.03.2002. a vastu võetud määrust nr 42 (müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamu- tes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid). Maavara kaevandamisel ning laadimisel on tolmu teke maavara loodusliku niiskuse tõttu minimaalne ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Loodusliku materjali töötlemist tehakse lühiajaliselt ning töötlemise käigus ei teki praktiliselt tolmu materjali niiskuse ja savi sisalduse tõttu. Tolmu võib tekkida mäeeraldise teenindusmaa piires kuival aastaajal katendita teedel maavara transportivate veoautode liikumisest. Tolm koosneb erineva suurusega tahketest osakestest ning jämedamad osakesed langevad maha kiiremini ja peenemad osakesed aeglasemalt. Tolmu leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt tuule suunast ja kiirusest ning õhu niiskusest. Transpordil (kruusatee) tekkiv ülenormatiivne tolmukontsentratsioon võib levida kuivadel ilmastikutingimustel maksimaalselt kuni 30 m kauguseni allikast. Mäeeraldise teenindusmaalt tolmu levikut külgnevatele aladele vähendab ala elamute suunaline ümbritsev mets ja alal paiknevad kattepinnase ja maavara puistangud. Karjäärisisestel teedel transpordist tekkivat tolmu saab vajadusel vähendada teede niisutamisega juhul kui seda nõuab olukord. Karjääris töötamisega ei ole oodata tolmust lähtuvat negatiivset mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elukvaliteedile. Kaevan- damistegevuse käigus peab kaevandaja tagama, et mäeeraldise teenindusmaalt lähtuv tolm ei tekitaks lähimate majapidamiste juures ülenormatiivseid tolmukontsentratsi- oone. Mürataseme ja tolmu tekke- ja leviku vähendamiseks saab leevendava meetmena karjäärisisestel teedel transpordivahendite liikumise kiirust piirata. Transpordivahendite kiirus ei tohi mäeeraldisel ületada 30 km/h. Lisaks tuleb läbi viia laadurijuhtide täiendav instruktaaž, mis tagab, et laadimisel satuks keskkonda vähem tolmu ja müratase oleks minimaalne. Karjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele

Mäebüroo Nord OÜ 2017 16 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007. a määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja töö- ohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord1“. Kasutades tehniliselt korras masinaid on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Kavandatav tegevus ei avalda ebasoodsat mõju piirkonna keskkonnaseisundile ega inimeste heaolule, tervisele ja varale.

8. Andmed kaevandamisega rikutud maa korrastamise kohta

Mustu III liivakarjääris kaasneb maavara kaevandamise ja varu ammendamisega kaevandatud maa korrastamine ja tagastamine selle valdajatele. Kaevevälja korrastamistöödega alustatakse kaevandamise ajal tehnoloogilisel esimesel võimalusel. Kaevandatud maa korrastatakse lõplikult enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandatud maa korrastamine jaguneb tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Tehniline korrastamine on kaevandatud maa tasandamine ning silumine, vajadusel ekraankihi ja viljaka kihiga katmine, maa- ja metsaviljeluseks vajalike teede, kraavide, sildade ja teiste rajatiste ehitamine ning muud sellekohased tööd. Bioloogiline korrastamine koosneb agrotehnilistest, fütomelioratiivsetest ning muudest töödest, mis tagavad korrastatud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise. Karjääri korrastamistööd teostatakse vastavalt kaevandatud maa korrastamisprojektile. Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatavatest korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades arvestatakse maa- omanike poolt maa kasutada andmisel esitatud nõudeid ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Kogu kaevandatud maa korrastatakse lõplikult enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et: - kaevandamisala põhjaveerežiim vastaks maa kasutamise sihtotstarbele; - korrastatud ala sobiks ümbritsevasse maastikku; - korrastatud ala reljeef ja pinnavormid oleksid võimalikult looduslähedased; - korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele ja loomadele. Osa mäeeraldiselt kaevandatavast varust paikneb allpool uuringuaegset põhjavee taset. Võttes arvesse hüdrogeoloogilisi tingimusi ja võimalikkust veekogu moodustamiseks korrastatud karjääri süvendisse, siis tuleb Mustu III liivakarjääri ala korrastada osaliselt veekoguks ja osaliselt täita maismaaks (looduslikuks rohumaaks). Korrastamistingimuste puhul on arvestatud, et taotletava Mustu III liivakarjääri mäeeraldisega külgneb kagu suunas Mustu maardla aT plokk 6 ja see kaevandatakse tulevikus ära. Nimetatud asjaoluga on arvestatud taotletava Mustu III liivakarjääri kagu küljele nõlvaterviku projekteerimisel. Tuginedes maavaravaru lamami reljeefist ning eemaldatavast kattepinnase mahust, siis ei ole otstarbekas kogu ammendatud ala korrastada veekoguks. Peale varude ammendamist on otstarbekas graafilisel lisal 3 näidatud taotletava mäeeraldise osa korrastada täitmisega maismaaks. Maismaa ja veekogu kuju ja osakaal ning nende moodustamiseks vajalikud täitmise mahud ning tasemed täpsustuvad kaevandatud maa

Mäebüroo Nord OÜ 2017 17 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. korrastamise projektis. Täitmise puhul on oluline, et oleks tagatud tingimus, mille puhul täidetud maapinna osa asuks põhjavee tasemest kõrgemal kui 0,7 m. Kaevandamise ettevalmistustööde käigus eraldi ladustatud kasvukihi osa saab tagasitäitmise puhul laotada korrastatava ala pealmiseks viljakaks kihiks. Nimetatud tingimuste täitmisel on korrastatud ala veerežiim sobilik ala taimestamiseks. Tehniliselt korrastatud maale saab moodustada bioloogilise korrastamisega rohumaa. Paljandustööde käigus kooritud kattepinnas kasutatakse täielikult kaevandatud maa korrastamiseks maavara kaevandamise loa kehtivuse ajal. Kattepinnase maht mäeeraldisel kokku on 94 tuh m3 (sh kasvukiht 38 tuh m3) ja korrastamiseks kasutatav kattepinnase kogus on 94 tuh m3 (sh kasvukiht 38 tuh m3). Peale korrastamistöid on mudelarvutuste põhjal täidetud ala kõrgus abs kõrgusel 50,8 m. Suuremas osas ammendatud karjäärialale moodustub veekogu pindalaga 8,9 ha ja veealuste nõlvadega, mille nõlvus on kuni 1:5 (12⁰). Tekkiva veekogu sügavus on keskmiselt 2,0 m ning oodatav veetase on absoluutkõrgusel 48,9 m. Looduslikuks rohumaaks korrastatakse ammendatud karjääri nõlvad ning samuti täidetakse karjääriala ~3,5 ha suurune kagupoolne osa (graafiline lisa 3) kattepinnasega tagasi maismaaks. Korrastatava rohumaa pindala taotletava mäeeraldise piires on 4,6 ha. Kaevevälja tehnilise korrastamise töödega alustatakse kaevandamise ajal jättes mäeeraldise piiriäärsetele nõlvadele ohutud kalded. Veepealsed nõlvad moodustatakse nõlvusega kuni 1:2 (25⁰). Taotletavast mäeeraldisest väljapoole jääv 0,5 ha suurune teenindusmaa korrastatakse samuti rohumaaks. Mustu III liivakarjääri ala maismaaosa korrastatakse bioloogilise korrastamise töödega looduslikuks rohumaaks. Enne bioloogilist korrastamist tuleb kontrollida, et kogu korrastatav ala on kaevandatud maa korrastamise projekti tingimustele vastavalt tehniliselt ettevalmistatud. Pindade kontrollimisel tuleb veenduda, et need on kattepinnasega kaetud, tasandatud ja silutud ning maapinna kalded ja veerežiim vastavad nõuetele. Kogu rohumaaks korrastatava ala pealmise viljaka kihina saab kasutada paljandamisel kooritud ja ladustatud kasvukihi osa. Rohumaaks kujundataval alal algab üldiselt looduslik taimestumine tehniliselt korrastatud aladel praktiliselt samal aastal pärast maapinna silumist. Kvaliteetsema koosluse saavutamiseks tuleb külvata täiendavalt heintaimede seemneid. Heintaimed tõstavad taimiku toiteväärtust ning pikendavad rohumaa kasutusiga.

Mäeeraldise lamamis ei paikne maavaravaru plokke ja kaevandamise ning kaevandatud maa korrastamisega ei muudeta maavaravaru kaevandamisväärsust ega selle olemas- olevat juurdepääsu olukorda. Mustu III liivakarjääri korrastamistööde maksumuse määramisel on arvestatud karjääri- ala kaguosas täitmistöödega ja heintaimede seemnete külviga rohumaaks. Hinnangu- lised kulud Mustu III liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa korrastamiseks 2017. a detsembri seisuga on ~2000 eurot hektari kohta ehk kokku ~28 000 eurot.

Mäebüroo Nord OÜ 2017 18 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. Koostajad:

Margus Kukk ……………………………… Priit Koppel ……………………………… Koostamise kuupäev: 27.12.2017 Mäebüroo Nord OÜ

Taotleja: Nimi ……………………………… Allkiri ……………………………… Esitamise kuupäev: ………………… OÜ Sokkel Holding

Mäebüroo Nord OÜ 2017 19 Lisa 1

KÄSKKIRI

27. detsember 2017 nr 1-1/17/1270

Harju ja Rapla maakonnas asuva Mustu kruusamaardla registrikande muutmine

Mäebüroo Nord OÜ esitas Sokkel Holding OÜ volitusel Maa-ametile Mustu kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaru osalise ümberhindamise ning täiendava ehituskruusa ja täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 23.11.2017, kirja registreerimise nr 9- 3/17/18490). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 05.06.2017 andnud geoloogilise uuringu loa nr HARMG-135).

Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 9., 10., 11., 12., 13., 14. ja 15. plokk), mis paiknevad Harju ja Rapla maakonnas Saue ja Märjamaa valdades Mustu, Nurme ja Pajaka külas riigile kuuluvatel kinnisasjadel Kloostri metskond 58 (katastritunnus 51801:001:0494) ja Vardi metskond 2 (katastritunnus 50401:001:0022), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus, Nurme karjäär (katastritunnus 50401:001:1180), mille valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maanteeamet, eraomandisse kuulvatel kinnisasjadel Rüütlenõmme (katastritunnus 51802:003:0285), Nõmme (katastritunnus 51802:003:0256), Vahtrakõrve (katastritunnus 51802:003:0332) ja Liiva (katastritunnus 51802:003:0456) ning reformimata riigimaal.

Keskkonnaregistrisse kandmiseks esitatud varuplokid kattuvad osaliselt Mustu kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaru 1., 2., 3. plokiga ja ehituskruusa aktiivse tarbevaru 5. plokiga ning Nurme kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 1. plokiga.

Mustu uuringuruum koosneb neljast lahustükist. Keskkonnaregistrisse kandmiseks esitatud 14. ja 15. ploki varu on osaliselt arvutatud kahe uuringuruumi lahustüki vahele, kus kulgeb metsatee Soo tee nr 5040527. Aruandele on lisatud RMK Raplamaa metskonna kooskõlastus aktiivse tarbevaru kinnitamiseks metsatee alale.

14. ja 15. ploki edelaosas on varu arvutatud väljapoole Mustu uuringuruumi piire katastriüksusele Nurme karjäär ja reformimata maale. Väljapoole uuringuruumi piiri moodustatud varu hõlmab endise Nurme karjääri kaevandamisel jäänud nõlvatervikuid, mis on aktiivse tarbevaruna arvel. Nõlvaterviku liitmine külgneva maavaraplokiga võimaldab tulevikus peale kaevandamist ühtlase ja lauge reljeefi kujundamise ning maavara täieliku kasutamise. Varuplokki hõlmatud reformimata maal on Riigimetsa Majandamise Keskuse koostatud riigi reservmaa piiriettepanek nr AT1604040037, mille osas maareformi läbiviimise otstarbekas viis on ribana liitmine Vardi metskond 2 katastriüksusega (tunnus 50401:001:0022), mis kuulub Eesti Vabariigile ja mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium. 20

Seisuga 30.09.2017 on keskkonnaregistri maardlate nimistus Nurme kruusamaardlas Nurme kruusakarjääri piires oleva ehituskruusa aktiivse tarbevaru 1. ploki jääkvaru 14,6 tuh m3. Aruandes tehakse ettepanek liita sellest 9 tuh m3 Mustu kruusamaardlasse kinnitatava varu hulka.

Nurme karjäär (maavara kaevandamise loa number Rapm-013, luba kehtis kuni 17.10.2010) asus Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pajaka külas riigile kuuluval kinnisasjal Nurme karjäär (katastriüksus 50401:001:1180), mille valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maanteeamet. Kaevandamisloa omaja oli Maanteeamet. Mäeeraldis tunnistati korrastatuks Keskkonnameti 27.04.2016 korraldusega nr 1-3/16/1126.

Maanteeamet edastas Maa-ametile (09.05.2017 kiri nr 16-5/17-00039/037) info Maanteeametile kuuluvate karjääride kaevandamata jääkvaru kaevandamisväärsuse kohta. Muuhulgas, tegi Maanteeamet ettepaneku keskkonnaregistrist kustutada Nurme kruusamaardla 1. ploki jääkvaru, kuna nende hinnangul paikneb Nurme karjääri jääkvaru lääne- ja kirdeküljel ning arvestades nõlvatervikute mahtu on kaevandatav varu väike ja selle kaevandamiseks puudub huvi. Karjääri laiendamise perspektiiv sügavuti puudub savika kruusa ja saviliiva esinemise tõttu. Kirdesuunalisele laienemisele takistusi ei ole.

Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on Mustu aruande läbi vaadanud ja nõustub muutma aruande alusel Mustu kruusamaardla keskkonnaregistri kannet ning Nõmme kruusamaardla 1. ploki jääkvaru keskkonnaregistrist osaliselt kustutama.

Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punkti 2, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30 ja § 32 lõike 1, maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2 ja 6 alusel:

1. Otsustan muuta Mäebüroo Nord OÜ poolt koostatud aruande „Aruanne Mustu uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta“ alusel seisuga 30.09.2017 keskkonnaregistri maardlate nimistus Mustu kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 15,30 ha – 599 tuh m3 (9. plokk), 1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 15,30 ha – 249 tuh m3 (10. plokk, 9. ploki lamamis, allpool põhjavee taset), 1.3 ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 2,81 ha – 60 tuh m3 (11. plokk), 1.4 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,74 ha – 33 tuh m3 (12. plokk), 1.5 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,56 ha – 80 tuh m3 (13. plokk, 11. ja 12. ploki lamamis, allpool põhjavee taset), 1.6 ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 10,53 ha – 254 tuh m3 (14. plokk), 1.7 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,68 ha – 81 tuh m3 (15. plokk, 14. ploki lamamis, allpool põhjavee taset ).

2. Otsustan Maanteeameti 09.05.2017 esitatud hinnangu alusel osaliselt kustutada seisuga 30.09.2017 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvelt Mustu kruusamaardla 1. ploki jääkvaru.

3. Viia registrisse (registrikaarti nr 0457 ja 0614) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva käskkirja punktidele 1 ja 2.

4. Käskkiri teha teatavaks Mäebüroo Nord OÜ-le, Sokkel Holding OÜ-le, Maanteeametile, Keskkonnaametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Saue ja Märjamaa vallavalitsustele.

Käskkirja peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud

21 tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor

22 Lisa 2 Väljavõtte tegija: Tavakasutaja Asutus: RIK Kuupäev: 1.10.2016 11:07:55 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Uus registriosa number 13190102 Kinnistu nimi Korteri nr Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 25.05.2009 Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 20.11.2012

I jagu KINNISTU KOOSSEIS Kande Avamine, koosseisu muudatused, ühendamise ja Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala number jagamise kanded kehtivus Elamumaa 100%, Harjumaa, Nissi 19.05.2009 kinnistamisavalduse alusel registriosa avatud kinnistu 1 51802:003:0456 3,40 ha kehtiv vald, Mustu küla, Liiva. 12873302 osa eraldamisel 25.05.2009. Kohtunikuabi Kadi Lossi

II jagu OMANIK Kande Kande Omanik Kande alus number kehtivus 19.05.2009 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 25.05.2009. Kohtunikuabi Kadi Maia Väljaru ﴾isikukood 46004190213﴿ kustutatud 1 Lossi 19.05.2009 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 25.05.2009. Kohtunikuabi Kadi OÜ Alemaa ja Mets ﴾registrikood 10748159﴿ kehtiv 2 Lossi

IV jagu HÜPOTEEGID Kande Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kannete muudatused ja Kande Hüpoteegid number summa kustutamised kehtivus

23 Väljavõtte tegija: Tavakasutaja Asutus: RIK Kuupäev: 1.10.2016 11:09:37 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Uus registriosa number 8927702 Kinnistu nimi Nõmme Korteri nr Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 30.04.2008 Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 17.10.2012

I jagu KINNISTU KOOSSEIS Kande Avamine, koosseisu muudatused, ühendamise ja Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala number jagamise kanded kehtivus Registriosa avamisel 16.02.2004 kinnistamisavalduse alusel maatulundusmaa, Nissi vald, Mustu 1 51802:003:0256 8,66 ha sisse kantud 05.05.2004. L. Jäetma KS.Põlder kohtunikuabi kehtiv küla, Nõmme kinnistussekretär

II jagu OMANIK Kande Kande Omanik Kande alus number kehtivus 16.02.2004 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 05.05.2004. L. Jäetma Elle Veel ﴾isikukood 44103110239﴿ kustutatud 1 KS.Põlder kohtunikuabi kinnistussekretär 23.09.2004 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 11.10.2004. Kohtunikuabi D. Taavi Ehrpais ﴾isikukood 37612120210﴿ kehtiv 2 Verš

IV jagu HÜPOTEEGID Kande Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kannete muudatused ja Kande Hüpoteegid number summa kustutamised kehtivus

24 Väljavõtte tegija: Tavakasutaja Asutus: RIK Kuupäev: 1.10.2016 11:10:24 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Uus registriosa number 9393202 Kinnistu nimi Korteri nr Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 15.08.2007 Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 27.08.2012

I jagu KINNISTU KOOSSEIS Kande Avamine, koosseisu muudatused, ühendamise ja Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala number jagamise kanded kehtivus Registriosa avamisel 18.08.2004 kinnistamisavalduse alusel maatulundusmaa, Nissi vald, Mustu 1 51802:003:0285 4,79 ha sisse kantud 05.10.2004. K.Orr M.Veinstein kohtunikuabi kehtiv küla, Rüütlenõmme kinnistussekretär

II jagu OMANIK Kande Kande Omanik Kande alus number kehtivus 18.08.2004 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 05.10.2004. K.Orr M.Veinstein Elmerine Villenthal ﴾isikukood 42204270214﴿ kustutatud 1 kohtunikuabi kinnistussekretär 16.08.2007 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 29.08.2007.Kohtunikuabi Edith Maimu Lehtmets ﴾isikukood 44511130313﴿ kustutatud 2 Oja OÜ Alemaa ja Mets ﴾registrikood 10748159﴿ 26.09.2016 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 27.09.2016. Kohtunikuabi Hele Olli kehtiv 3

IV jagu HÜPOTEEGID Kande Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kannete muudatused ja Kande Hüpoteegid number summa kustutamised kehtivus

25 Väljavõtte tegija: Tavakasutaja Asutus: RIK Kuupäev: 1.10.2016 11:08:24 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Uus registriosa number 11785802 Kinnistu nimi Korteri nr Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 18.01.2007 Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 3.09.2012

I jagu KINNISTU KOOSSEIS Kande Avamine, koosseisu muudatused, ühendamise ja Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala number jagamise kanded kehtivus Registriosa avamisel 14.11.2006 kinnistamisavalduse alusel Maatulundusmaa 100%, Harjumaa, 1 51802:003:0332 5,99 ha sisse kantud 18.01.2007.Kinnistussekretär Rita kehtiv Nissi vald, Mustu küla, Vahtrakõrve. TammikuKohtunikuabi Neeme Laane

II jagu OMANIK Kande Kande Omanik Kande alus number kehtivus 14.11.2006 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 18.01.2007.Kinnistussekretär Maia Väljaru ﴾isikukood 46004190213﴿ kustutatud 1 Rita TammikuKohtunikuabi Neeme Laane 23.11.2011 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 7.12.2011. Kohtunikuabi Jaan OÜ Alemaa ja Mets ﴾registrikood 10748159﴿ kehtiv 2 Unt

III jagu KOORMATISED JA KITSENDUSED Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused ﴾v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kannete muudatused ja Kande number hüpoteegid﴿ ja märked; käsutusõiguse kitsendused kustutamised kehtivus Märge maareformi seaduse § 23.4 alusel Eesti Vabariigi kasuks, mis kohustab ostjat viie aasta jooksul 14.11.2006.a. lepingu sõlmimisest mitte võõrandama erastatud vaba metsamaad, välja arvatud abikaasale, alanejatele sugulastele ja vanematele. Erastatud maa võõrandamisel 1 kustutatud abikaasale, alanejatele sugulastele ja vanematele kehtib ka nende suhtes maa võõrandamise keeld sama tähtaja lõpuni 14.11.2006 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 18.01.2007.Kinnistussekretär Rita TammikuKohtunikuabi Neeme Laane Kustutatud 23.11.2011 kinnistamisavalduse alusel 7.12.2011. 1 kehtiv Kohtunikuabi Jaan Unt Märge maareformi seaduse § 23.4 alusel Eesti Vabariigi kasuks, mis kohustab ostjat kümne aasta jooksul 14.11.2006.a. lepingu sõlmimisest mitte koormama kasutusvaldusega erastatud vaba metsamaad. Erastatud 2 maa võõrandamisel abikaasale, alanejatele sugulastele ja vanematele kehtiv kehtib ka nende suhtes maa kasutusvaldusega koormamise keeld sama tähtaja lõpuni. 14.11.2006 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 18.01.2007.Kinnistussekretär Rita TammikuKohtunikuabi Neeme Laane Eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks OÜ Alemaa ja Mets ﴾registrikood 10748159﴿ kasuks. 19.02.2009 kinnistamisavalduse kustutatud 3 alusel sisse kantud 9.03.2009.Kohtunikuabi Ave Laumets Kustutatud 23.11.2011 kinnistamisavalduse alusel 7.12.2011. 3 kehtiv Kohtunikuabi Jaan Unt Keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Marek Laanemets ﴾isikukood 37406040283﴿, Osaühing Baltic Trailer Rental 4 kustutatud registrikood 10880968﴿ kasuks. 23.10.2009 kohtutäituri avalduse alusel﴾ sisse kantud 2.11.2009. Kohtunikuabi Sigrid Orumets Kustutatud 23.11.2011 kohtutäituri avalduse alusel 7.12.2011. 4 kehtiv Kohtunikuabi Jaan Unt

IV jagu HÜPOTEEGID Kande Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kannete muudatused ja Kande Hüpoteegid number summa kustutamised kehtivus Hüpoteek summas 123 700,00 krooni Eesti Vabariik kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 123 700,00 1 kustutatud 14.11.2006 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud EEK 18.01.2007.Kinnistussekretär Rita TammikuKohtunikuabi Neeme Laane Kustutatud 23.11.2011 kinnistamisavalduse alusel 7.12.2011. 1 kehtiv Kohtunikuabi Jaan Unt

26 Lisa 3 Sokkel Holding OÜ Purku,Rapla vald,Raplamaa 78401 registrikood 12245586 KMKR EE101591515 ______

OÜ Alemaa ja Mets 02.01.2018.a. Registrikood 10748159

Taavi Ehrpais

Nõusolek maa kasutamiseks ja maavara kaevandamisloa taotlemiseks.

Käesoleva dokumendiga annavad kinnistute „Liiva“ (registriosa number: 13190102; katastriüksuse tunnus: 51802:003:0456), „Vahtrakõrve“ (registriosa number: 11785802; katastriüksuse tunnus: 51802:003:0332) ja kinnistu „Rüütlenõmme“ (registriosa number: 9393202/93932; katastriüksuse tunnus: 51802:003:0285) omanik OÜ Alemaa ja Mets (registrikood: 10748159; aadress: Alema, Nurme küla, Saue vald, Harjumaa 76215) ja kinnistu „Nõmme“ (registriosa number: 8927702/89277; katastriüksuse tunnus: 51802:003:0256) omanik Taavi Ehrpais (isikukood: 37612120210; elukoht: Alema, Nurme küla, Saue vald, Harjumaa 76215) Sokkel Holding OÜ-le (registrikood: 12245586; aadress: Lonni, Purku küla, Rapla vald, Rapla maakond) maakasutuse õiguse ja nõusoleku kinnistutel maavara kaevandamise loa taotlemiseks ja maavara kaevandamiseks.

Eelnevalt kirjeldatud maakasutuse õigus ja kinnisasja omanike nõusolek kinnistutel maavara kaevandamisloa andmiseks kehtib alates 02.01.2018 kuni väljastatava kaevandamisloa kehtivuse lõppemiseni. Kaevandusloa mitte saamisel loetakse käesolev dokument kehtetuks.

Taavi Ehrpais Sokkel Holding OÜ Katastriüksuse „Nõmme“ omanik Ahto Pregel Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ Alemaa ja Mets Taavi Ehrpais Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/

______Raamatupidamine Tel: +3725064071 Swedbank

e-post: [email protected] e-post: [email protected] EE982200221054776321

27 Lisa 4

28 29 30 31