DOCSLIB.ORG

Saue Valdur Jaanuar Nr 2

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Tugitoetuse Meie vallas elab Teine osa Saue taotlusi saab 23 926 inimest valla siseliinide esitada Saue valla lk 4 ja maakondlike iseteenindus- busside keskkonnas sõiduplaanidest lk 3 lk 7-11 NR 2 (75) JAANUAR 2021 KOHALIK LEHT KOHALIKUST ELUST JA OLUST Valla 2021. aasta eelarve on koostatud konservatiivselt TULUDE JA KULUDE JAGUNEMINE (mln €) INVESTEERINGUD JA KATTEALLIKAD(mln €) Saue valla eelarve tulude-kulude maht 45 Tulud 40,5 milj € Kulud 35,6 mln € 2021. aastal on 40,3 miljonit eurot, 16 40 Muud 0,4 Sotsiaal 2,2 millele lisandub 16,2 miljoni euro Põhitegevuse tulem Toetused 3,0 3,6 ulatuses investeeringuid. Põhitegevuse 14 tulem on 3,6 miljonit eurot. 35 Toetused 8,9 Sotsiaal 3,0 12 MART MARTINSON Majanduskulud jäävad 30 Müük 2,0 Finantsjuht eelneva aastaga samale ta- Haridus 5,9 semele aasta on eri- Majanduskulud on planeeri- 10 2021.line Covid-19 tud tervikuna samale tase- 25 kriisi tõttu, mis avaldab mele. Hallatavate asutuste Haridus 21,0 tugevat ja pikaajalist mõju juhid said võimaluse leida Laenud 9,8 8 kogu Eesti majandusele, sh kokkuhoiukohti ja kasutada 20 Kommunaal 1,1 Saue valla eelarvele ja in- kokkuhoidu samas ulatuses vesteeringutele. teiste vajaduste katmiseks. 2021. aasta eelarve on 15 6 Kultuur 2,6 Saue Vallavalitsus koosta- Tegevustoetused oluliselt Maksud 29,0 nud konservatiivselt. ei vähene Kommunaal 0,3 Kultuur 2,2 Tulude osas on kasv Eelarve koostamisel on sil- 4 10 Keskkond 1,2 prognoositud vaid elanik- mas peetud, et tegevustoe- Keskkond 2,1 konna arvu suurenemist ar- tused oleksid samas suurus- Majandus 2,5 vesse võttes. Lisaks oleme järgus eelneva aastaga. Julgeolek 0,1 Valitsemine 0,1 5 2 arvestanud töötuse jätkuva Põhitegevuse tulem 3,6 kasvuga. Investeeringute koguma- Valitsemine 6,4 Majandus 2,4 Kulude kasvu, sh tööjõu huks on planeeritud 16,2 ja majanduskulude kasvu miljonit eurot 0 0 ette ei nähta. Kulud kasva- Investeeringute planeerimi- Tulud Kulud ja Tulem Katteallikad Investeeringud vad vaid vältimatute lisan- sel on lähtutud valla aren- dunud kulude võrra. gukavast sooviga ellu viia Kulud haridusele suure- maksimaalselt planeeritud Tule 7 sotsiaalmaja ehitami- nevad võrreldes 2020. aas- investeeringuid majanduse ne ja Haiba lastekodu uuen- Vallavanem Andres Laisa kommentaar taga 2,5%, mida mõjutavad turgutamiseks üldiselt. damine. Veskimöldre haridusmaja Investeeringute osatäht- Maidla külas ehitatak- Käesoleva aasta eelarvel on vajaduspõhised toetused ja teeringud ootavad ikka veel avamine 2020. aasta sep- sus eelarves on jätkuvalt se koostöös AS-iga Kovek natuke koroonakriisi nägu, suurendanud nende mahtu oma järjekordi. Selle kõrval tembris ning naaberoma- kõrge, mis on olnud iseloo- välja ühisveevärk ja –kana- aga samas kannab see jätku- märkimisväärselt. Sotsiaal- vajavad tähelepanu ka uued valitsustelt sisseostetavate mulik kogu ühinemisjärg- lisatsioon. Turba alevikus vat optimismi investeeringute valdkond tervikuna on kasvav fookused ja tulevikku vaatav haridusteenuste kasv. sele valla tegutsemi- rekonstrueeritakse KIK-i tegemiseks. Oleme arves- valdkond, kus omavalitsusele arendustegevus. Sotsiaalvald- sele. toetuse saamisel kanalisat- tanud, et töötuse numbrid tuleb juurde järjest uusi üles- Kokkuvõttes usume, et konna planeeri- Olulised in- siooni II etapp, sh puhasti. jätkavad kasvu ja sellega andeid ja teenuseid. eelolev aasta tuleb kindlasti tud kulud kasva- vesteeringud 2021. aastal on planeeri- väheneb valla maksubaas. Investeeringute poolel eelmise aasta järelmõjude- vad 4,6%, mille lähevad hari- tud teedeehituseks ligi mil- Seetõttu oli lähteülesanne, järeleandmisi pole tehtud ja ga, loodame samas, et valla tingib teenuste dusse ja kul- jon eurot ning lisaks 800 tu- et jooksvad kulud eelarves kõik arengukavas käesolevaks finantsvõimekus suudab seda spektri laienda- tuuri. 2021. hande euro ulatuses jalg- ja püsiks eelmise aasta tasemel. aastaks kavandatud arendu- kõike absorbreerida. mine ja toetuste aastal ehita- jalgrattateid. Kulude kärpimist eesmär- sed lähevad töösse. Plaanitust rohkem võib määrade suuren- takse Laagrisse Investeeringute kattealli- giks me ei seadnud ja kasvava Investeeringute osatähtsus kasvada valla laenukoormus, damine. riigigümnaasium, kas on põhitegevuse tulem, omavalitsuse puhul oleks eelarves on jätkuvalt kõrge, aga arvestades, et eelmine mis alustab tööd sep- erinevad toetused ja kaasa- seda ka keeruline teha. mis on olnud iseloomulik aasta kujunes kokkuvõttes Tööjõukulud ei kasva tembris 2022 ja mille juurde tav laenukapital. Et tervise- Suurim kulude kasv on kogu ühinemisjärgsele valla oluliselt paremaks, kui keva- Arvestades ülemaailmeset spordihoone ehitamine on ja majanduskriisi järgselt sotsiaalvaldkonnas, üle 4,6%, tegutsemisele. del kriisi puhkedes ennusta- tervise- ja majanduskriisi, ei valla ülesanne. Rekonst- säilitada investeeringute mis oli selle aasta eelarve Ühinemiseelsete aastate sime, võib ütelda, et küllap näe me võimalust tööjõuku- rueerimisel on Ääsmäe koo- tempo, on riik otsustanud koostamisel prioriteetne. jooksul kogunenud olemas- saame hakkama. lude kasvuks. Oleme valmis li teine etapp, õppekorpuse järgnevaks kolmeks aastaks Oleme fookusesse võtnud olevate objektide vaeginves- ka kärbeteks, kui üldine ma- vana osa. Plaani on võetud kohalike omavalitsuste ne- jandusolukord seda nõuab. Turba lasteaia rekonstruee- tovõlakoormuse piirmäära Oluline on tagada kõikide rimine energiatõhususe ja tõsta seniselt 60%-lt 80%- teenuste kättesaadavas ning sisekliima parandamiseks. ni, mis suurendab meie lae- Saue valla 2021. aasta eelarve ja selle seletuskiri on leitavad valla läbi selle inimeste tööhõive Sotsiaalvaldkonnas on nuvõimekust ligi 8 miljoni kodulehelt aadressil sauevald.ee/eelarve-ja-majandusaasta-aruanded. ja stabiilsus. suuremad objektid Sauel euro võrra. 2 Saue Vallavolikogu 2021 / 28. jaanuari istungi Maanteeamet kuulutas välja jaanuar jaanuar / päevakord riigihanke Tallinna ringteel Nr 2 1. Saue Vallavalitsuse 26.08.2020 määruse nr 24 „Saue valla aren- gukava ja Saue valla eelarvestrateegia kinnitamine“ muutmine II lugemine Kanama–Valingu lõigu ehitamiseks 2. Saue Vallavolikogu 22.02.2018. a määruse nr 11 „Saue valla põhi- määrus“ muutmine II lugemine 3. Saue valla vapimärkide ja aukirjade andmine Maanteeamet (1. 4. Saue Vallavalitsuse 25. septembri 2007. aasta korraldusega nr 700 kehtestatud Koppelmaa küla Tee-Pundi ja Vana-Pundi kinnis- jaanuarist 2021 tute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine veevarustu- transpordiamet) Riikoja Erik Foto: se ja kanalisatsiooni lahenduse ning osaliselt ehitusõiguse osas 5. Saue Vallavalitsuse 22. juuni 2010. aasta korraldusega nr 392 kuulutas eelmise kehtestatud Vanamõisa küla Vau, Vau 1, Vau 2, Vau 3 ja Nurme 1 kin- nistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Pistriku aasta viimasel tee 2 krundi osas ja projekteerimistingimuste määramine päeval välja 6. Arvamuse andmine Mustu kruusakarjääri mäeeraldise korrasta- mistingimuste eelnõu kohta riigihanke 7. Kibuna külas asuva Kakumetsa kinnistu otsustuskorras tasuta kasutusse andmine_ Tallinna ringteel 8. Turba alevikus asuva Lehetu tee 4 kinnistu tasu eest Saue vallale Kanama–Valingu omandamine 9. Tegevuste esitamine maakonna arengustrateegia tegevuskavasse lõigu ehitamiseks. 10. Vallavara otsustuskorras tasuta võõrandamine 11. Saue vallale kuuluvate kinnisasjade koormamine isikliku kasu- SAUE VALDUR tusõigusega Tiit Lanbini kasuks [email protected] 12. Informatsioon Tallinna ringtee 4,6-kilomeetrine lõik Kanama viaduktist kuni Lillevälja tee ristmikuni ehitatakse • Revisjonikomisjon 2021. aasta tööplaani tutvustus kilomeetrine lõik 2+2 sõidurajaga maanteeks. Ehitatakse kolm jalgratta- ja jalgtee tunnelit, autotunnel, kaks ringristmikku, ühendusteid ning jalgratta- ja jalgteid. 4,6-Kanama via- Saue Vallavolikogu 28. jaanuari istung algab kell 14 ja on duktist kuni Lillevälja tee rajaga maantee ehitatakse elektroonne. Istungit saab jälgida Youtube´s www.youtube.com. ristmikuni ehitatakse 2+2 välja enamasti olemasoleva Kirjutage otsinguväljale Saue Vallavolikogu. sõidurajaga maanteeks, et tee asukohta. Tee laiendus Valingu-Keila lõigu suurendada liiklusohutust, jääb Saue linna suhtes tei- rekonstrueerimine ja ümberehitus maantee läbilaskvust ja pa- sele poole ringteed, aga uus Muudatused Saue randada sõidumugavust. Valingu viadukt üle raudtee Eelmisel aastal alustas transpordiamet Tallinna ringtee ehitatakse olemasolevast kilomeetrite 34–38 ehk Valingu-Keila lõigu ja Keila Vallavalitsuse Tööde käigus: Saue linna poole. lõunapoolse ümbersõidu eelprojektide koostamist. Riigiteede • rekonstrueeritakse Kana- Hooneid ehitusele ette teehoiukavas on kirjas, et selle lõigu ehitus on plaanitud sotsiaalosakonna töös ma eritasandiline liiklus- ei jää, maha tuleb võtta 20 aastatesse 2025–2026. sõlm, üksikpuud ja raadata ligi- • ehitatakse ümber Kanama kaudu 190 000 ruutmeetri 25. jaanuarist 2021 muutuvad Laagri ja Riisipere piir- viadukti rambid, suurune ala. konna sotsiaaltööspetsialistid. • ehitatakse Saue–Jõgisoo, Kanama–Valingu tee- Laagri piirkonnas alustab tööd Sille Simson – telefon 513 7154; Saue–Aila ja Vanamõisa lõik Tallinna ringteel (km „Kanama-Valingu tee-ehitus on väga tähtis e-post [email protected]. eritasandilised liiklussõl- 29,6–34,2) on osa rahvus- valla jaoks. Muudab märkimisväärselt Riisipere piirkonnas jätkab osalise koormusega tööd Loona-Liis med, vahelisest põhimaanteest, Kenzap – telefon 557 1614; e-post [email protected]. • olemasolev Valingu via- mis kuulub üle-euroopalis- liikluskorraldust, aga olulisim on, et kergtee dukt lammutatakse ja kõr- se transpordivõrgustikku
Recommended publications
  • Lepaaugu Padise Vihterpalu Värska Poogandi Ohtu Keibu Nõva Allikjärve

    Lepaaugu Padise Vihterpalu Värska Poogandi Ohtu Keibu Nõva Allikjärve

    1 Ohtu Vihterpalu Keibu Lepaaugu Allikjärve Padise Nõva Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht VärskaInfotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit Poogandi 2 Metsanurme Saarte raba Alavere Saula Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht Infotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Leevi Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit 3 Aegviidu Nikerjärve Krani Saarte raba Alavere Saula Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht VärskaInfotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit Poogandi Aegviidu Nikerjärve 4 Mägede Noku Napu Kurisoo Rava Simisalu Matsimäe Tamme Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee
  • Kogukonnakomisjoni Protokoll 24.01.2019.Docx

    Kogukonnakomisjoni Protokoll 24.01.2019.Docx

    Lääne-Harju Vallavalitsuse Kogukonnakomisjoni PROTOKOLL Hatu mõisas 24.01.2019 Koosoleku algus kell 18:15; lõpp kell 19:50 Koosoleku juhataja Reigo Krutto Protokollija Maris Ehrbach Osalesid: Hatust Henry Mang; Karjakülast Eero Salumäe; Kersalust Diana Veegen; Kloogalt Reigo Krutto, Maris Ehrbach; Kurksest Andrus Saliste; Laulasmaalt Tuuli Edur; Lohusalust Kaire Kaer, Kairi Niinepuu-Mark, Kalle Kalbre; Ohtust Krista Maaro; Padiselt Ando Eelmaa; Pae külast Ilona Gilden, Sirje Piirmets; Vasalemmast Kerli Lambing;Vihterpalust Monika Viru; Vilivallast Eve Jakobson. Lääne-Harju Vallavalitsusest osalesid vallavanem Jaanus Saat; abivallavanem Erki Ruben, vallavanema nõunik Anneli Lääne, avalike suhete spetsialist Marje Suharov PÄEVAKORD: 1. Hatu mõisa tegevuse tutvustus 2. Lohusalu vabaühenduste tegevuse tutvustus. 3. Ülevaade kogukonnakomisjoni tööst 2018.aastal 4. Kogukonnakomisjoni töö reglementeerimine 5. Millal ja kus toimub järgmine koosolek? 6. Üleskerkinud küsimused, vaba teema. Päevakorrapunkt 1 Henry Mang, mõisa peremees: Mõis on tema väikesele perele koduks ja mõisa korrastamine käib pisitasa omaenda ja sõprade jõu, nõu ja finantsiga. Ja see on pikk protsess. Uksed lahti headele, sõbralikele inimestele. Tegutsetakse joogamõisana – käesoleval ajal käivad huvilised koos kord nädalas, kolmapäeviti. Joogaharrastajad üle valla ja kaugemaltki. Päevakorrapunkt 2 Kairi Niinepuu-Mark, Lohusalu Poolsaare Loodusselts (tutvustus protokolli lisa 1) Kalle Kalbre, Lohusalu Külaselts: sõidukeid on 216, parkimiskohti 36. Probleem on endiselt aktuaalne. Kuhu siis sõidetakse – metsa alla ja pargitakse seal.Lahendust ei ole. Päevakorrapunkt 3 Reigo Krutto, Klooga: komisjoni eestvedaja: mõte oli algselt teha Keila piirkonna kogukondade kokkusaamised, aga väga kiiresti kasvas ülevallaliseks kogukonnakomisjoniks. Tänu vallavanema aktiivsele kaasalöömisele, on osalenud kõigil koosolekutel. Koos oleme käinud kuise intervalliga märtsist 2018. Kokkusaamised erinevates valla piirkondades, kohtades – saame omavahel tuttavaks.Võimalus infot saada ja infot jagada.
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!

    Discover the Coast of North-Western Estonia!

    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
  • Ispa Project Estonia

    Ispa Project Estonia

    FICHA INFORMATIVA ISPA nº 2003/EE/16/P/PA/011 Título de la medida Asistencia técnica para el plan piloto de gestión de recursos hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju en Estonia Organismo responsable de la aplicación Nombre: Ministerio de Medio Ambiente Dirección: 24 Toompuiestee, 15127 Tallin, Estonia Correo electrónico: [email protected] Descripción El Ministerio de Medio Ambiente ha identificado la necesidad de asistencia técnica (AT) para la preparación del Plan de Gestión de Recursos Hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju como plan piloto de gestión de cuencas fluviales. En Estonia está prevista la ejecución de ulteriores planes de este tipo. Este proyecto de AT se ha iniciado con la finalidad de aplicar la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE. Se refiere a la elaboración de un plan de gestión de recursos hidráulicos para la subcuenca del distrito de Harju, que incluye cinco subprogramas (agua potable, aguas subterráneas, aguas superficiales, ecosistema acuático y aguas costeras). El plan establecerá una lista de medidas potenciales e inversiones concretas en el sector del agua. El proyecto comprende 7 ciudades (Tallinn, Maardu, Kehra, Paldiski, Keila, Saue y Tapa) y 38 municipios (Aegviidu, Albu, Ambla, Anija, Harku, Jõelähtme, Juuru, Kadrina, Kaiu, Kehtna, Keila, Kernu, Kiili, Kohila, Kose, Kõue, Kuusalu, Lehtse, Loksa, Nissi, Nõva, Noarootsi, Oru, Padise, Paide, Raasiku, Rae, Rapla, Risti, Roosna-Alliku, Saksi, Saku, Saue, Taebla, Tamsalu, Väätsa, Vasalemma y Viimsi). Objetivos El objetivo global es desarrollar un plan integral de gestión de recursos hidráulicos basado en la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE.
  • Pankroti Põhjused Ja Äri Ümberkorraldamine Ida-Virumaa Pankrotistunud Ettevõtete Näitel Aastal 2013

    Pankroti Põhjused Ja Äri Ümberkorraldamine Ida-Virumaa Pankrotistunud Ettevõtete Näitel Aastal 2013

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool Olga Horn PANKROTI PÕHJUSED JA ÄRI ÜMBERKORRALDAMINE IDA-VIRUMAA PANKROTISTUNUD ETTEVÕTETE NÄITEL AASTAL 2013 Magistritöö Juhendaja: dotsent Aleksandr Miina Tallinn 2015 SISUKORD EESSÕNA ....................................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 5 1. MAGISTRITÖÖ METODOLOOGIA ..................................................................................... 7 1.1 Magistritöö uurimis meetodid ........................................................................................... 7 1.2 Uurimise metodoloogia ..................................................................................................... 8 1.3 Teoreetilised alused .......................................................................................................... 9 1.4 Ettevõtete kindlaks määramine ....................................................................................... 10 1.5 Informatsiooni hankimine ............................................................................................... 11 1.6 Järelduste tegemine ja soovituste välja töötamine .......................................................... 11 2. ÄRI LANGUSE JA PANKROTI MÕISTE ..........................................................................
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio

    Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio

    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
  • Saue Valla Arengukava 2018-2030

    Saue Valla Arengukava 2018-2030

    Saue valla arengukava 2018-2030 August 2019 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Saue valla peamised arengueeldused ja väljakutsed 3 1.1.Valla ruumiline muster, kandid ja keskused 3 1.2.Rahvastik 8 1.3.Arengueeldused ja väljakutsed 13 2. Saue valla arengustrateegia 15 2.1.Väärtused 15 2.2.Visioon 15 2.3.Valdkonnaülesed eesmärgid ning nende seosed alavaldkondadega 16 2.4.Saue valla strateegiakaart 19 3. Valdkondlikud eesmärgid ja tegevused 20 3.1.Haridus 20 3.1.1. Alusharidus 20 3.1.2. Üldharidus 22 3.1.3. Huviharidus- ja tegevus 25 3.2.Kultuur, sport, vaba aeg ja noorsootöö 26 3.2.1. Kultuuri- ja spordielu 26 3.2.2. Külaliikumine ja koostöö kodanikuühendustega 29 3.2.3. Noorsootöö 32 3.3.Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 33 3.3.1. Sotsiaalhoolekanne 33 3.3.2. Tervishoid ja rahva tervise edendamine 35 3.4.Kommunaalmajandus ja taristu 36 3.4.1. Veevarustus ja kanalisatsioon 36 3.4.2. Energiamajandus 38 3.4.3. Jäätmemajandus 39 3.4.4. Teed ja tänavad 40 3.4.5. Tänavavalgustus 43 3.5.Ettevõtlus ja turism 44 3.5.1. Ettevõtlus 44 3.5.2. Turism 47 3.6.Avalik ruum ja keskkonnakaitse 49 3.6.1. Heakord, haljastus, puhke- ja rekreatsioonialad 49 3.6.2. Keskkonnakaitse, keskkonnateadlikkus ja keskkonnatervis 51 3.7.Ühistransport 53 4. Valla juhtimine ja arengukava seire 55 4.1.Juhtimine 55 4.2.Arengukava seire ja hindamine 56 2 Sissejuhatus Ligi 22 000 elanikuga Saue vald moodustati 24. oktoobril 2017. aastal endiste Kernu valla (ca 2100 elanikku), Nissi valla (ca 2900 elanikku), Saue linna (ca 5800 elanikku) ja Saue valla (ca 10 800 elanikku) vabatahtliku ühinemise tulemusena.
  • Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi

    Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi

    1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku
  • Saue Valla Teehoiukava 2021-2025

    Saue Valla Teehoiukava 2021-2025

    Saue Vallavolikogu 29.10.2020 määrus nr 28 Lisa 1 Saue valla teehoiukava 2021-2025 Saue valla teed ja tänavad ehitatava ehitatava ehitatava ehitatava ehitatava investeerin- ehitatava lõigu 1 km ca lõigu lõigu lõigu lõigu lõigu tee nr tee/tänava nimi vajaliku teehoiutöö kirjeldus gud ca pikkus km maksumus maksu-mus maksu- maksumus maksumus maksumus kokku 2021 mus 2022 2023 2024 2025 Kooli tn(Laagri) 7270163 0,15 72 000 uus a/b kiht 10800 10800 Riigigümnaasiumi kõrval Koidu tee ja Hämariku riigitee mahasõitude 0,15 72 000 uus a/b kiht 10800 10800 laiendused Sae tn 0,24 72 000 uus a/b kiht 17280 17280 Vanasilla tn L1 0,05 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 1850 1850 Nõlvaku tn L2 0,22 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 8140 8140 Veskitammi tn L3 0,05 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 1850 1850 Avamaa tn L2 0,1 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 2900 2900 Hoiu tn 0,6 72 000 roopa parandustööd 95000 43200 Vae tn 0,3 72 000 roopa parandustööd 55000 21600 7270277 Kaasiku tee(Alliku) 0,56 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 16240 16240 7270226 Vatsla tee 0,3 72 000 kuum PIN mustkatte ehitus 21600 21600 Jõeääre tee 0,3 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 8700 8700 Jahimaja tee 0,25 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 7250 7250 Jõe tee L1 ja L3(Hüüru) 0,4 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 11 600 11600 Kivi tee 0,2 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 5 800 5800 7270244 Vanamõisa tee 0,3 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 11 100 11100 7270254 Kapsaküla tee 1,387 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 20 000 40 000 Pagavere tee 0,37 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 10 730 10
  • Saue Valla Siseliinid Osa 1-1 Ainult 11.06.2021.Xlsx

    Saue Valla Siseliinid Osa 1-1 Ainult 11.06.2021.Xlsx

    Riigihange nr Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna Saue valla bussiliinidel osa 1 Kehtib alates 01.09.2020 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 Reg 10085032 Roosikrantsi 12/1 Ringtee tn 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.Ä1 Ääsmäe - Jõgisoo - Valingu - Keila - Tuula - Orava - Ääsmäe Sõiduplaan kehtib alates 01.10.2020 alates 14.06 on liini teenindamine peatatud Liini teenindab AS GoBus Kaugus Peatuste Sõiduaeg Reis Peatuse Nr. Peatus liini vaheline järgmise 01 kood algusest kaugus peatuseni Ä1-01 1 Ääsmäe kool 0,864 23382-1 00:01 07:15 2 Harutee 0,864 0,427 23308-1 00:01 07:16 3 Harutee 1,291 3,157 23365-1 00:03 07:17 4 Jõgisoo 4,448 1,783 23311-1 00:02 07:20 5 Forelli 6,231 3,194 47343-1 00:06 07:22 6 Aila 9,425 2,026 23384-1 00:03 07:28 7 Ööbiku 11,451 0,525 47328-1 00:01 07:31 8 Suurekivi 11,976 1,195 47326-1 00:02 07:32 9 Korvi 13,171 2,112 21507-1 00:04 07:34 10 Luha 15,283 0,743 21847-1 00:02 07:38 11 Jõe 16,026 4,011 21837-1 00:06 07:40 12 Tuula 20,037 0,702 23328-1 00:01 07:46 13 Tuula seltsimaja 20,739 2,950 47348-1 00:06 07:47 14 Laane 23,689 1,539 47349-1 00:03 07:53 15 Hindreku 25,228 0,326 47354-1 00:00 07:56 16 Rehe 25,554 0,575 47355-1 00:01 07:56 17 Harutee 26,129 1,045 47345-1 00:04 07:57 18 Saksa 27,174 0,459 47310-1 00:01 08:01 19 Reedi 27,633 2,327 23348-1 00:04 08:02 20 Külakõrtsu 29,960 0,777 47305-1 00:01 08:06 21 Tagametsa 30,737 1,109 5514 00:01 08:07 22 Taga-Orava 31,846 0,463 47309-1 00:01 08:08 23 Orava 32,309 0,464 47320-1 00:00 08:09 24 Kiviveski tee 32,773
  • (22.09.2016) Ülevaade Ühinemismenetluste, Piiride Mu

    (22.09.2016) Ülevaade Ühinemismenetluste, Piiride Mu

    Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud (22.09.2016) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonide algatamistest ja keeldumistest, mille osas on tehtud volikogu otsused ning teavitatud ministeeriumi. Kokku: 53, lisaks 7 piiride muutmise ettepanekut Üle 11 000 elaniku: 17 (sh kattuvad ettepanekud) Läbirääkimistega nõustunud, ettepaneku teinud või saanud omavalitsuste arv: 185 Ühinemist plaanivad Elanike arv Km2 Läbirääkimiste seis omavalitsused 01.09.2016 Harjumaa Saue vald 10 530, Saue vald 4 km2, Saue linn 5837, Saue linn 195 km2, 1. Saue vald, Saue linn, Kernu 2049, Kernu 175 km2, Kernu vald, Nissi Ühinemistaotlus VV-s kinnitatud. Nissi 2890 Nissi 265 km2 vald Kokku 21 306 Kokku 639 km2 Aegviidu 707, Aegviidu 12 km2, 2. Aegviidu vald, Anija Anija 5630 Anija 521 km2 Ühinemisleping avalikustatud, vald kommentaarid kuni 9.okt. Kokku 6337 Kokku 533 km2 Kuusalu vald tegi ettepaneku juuni 2016. Kuusalu 6589, Kuusalu 708 km2, Loksa linn ei vastanud tähtaegselt. 3. Kuusalu vald, Loksa Loksa 2730 Loksa 4 km2 linn Loksa moodustas komisjoni ja saatis Kokku 9319 Kokku 712 km2 kutse läbirääkimiste alustamiseks, kuid ei ole nõustunud läbirääkimistega. Harjumaa ja Läänemaa Keila vald 4873, Keila vald 179 km2, Paldiski 3806, Paldiski 60 km2, 4. Keila vald, Paldiski Vasalemma 2510, Vasalemma 39 km2, linn, Vasalemma Ühinemislepingu projekt avalikustatud Nõva on nõustunud Lääne-Nigula Padise 1730, Padise 367 km2, vald, Padise vald, kuni 2.okt. ettepanekuga. Nõva 365 Nõva 130 km2 Nõva vald Kokku 13 284 Kokku 774 km2 Hiiumaa Käina 2109, Käina 186 km2, Emmaste 1235, Emmaste 197 km2, 5. Käina vald, Emmaste Pühalepa 1582 Pühalepa 255 km2 vald, Pühalepa vald Kokku 4926 Kokku 639 km2 Käina vald tegi ettepaneku 24.08.2016.