DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 07 Nissi, JAH1000283 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Nissi Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80022317 1.3. Aadress Jaanika küla, Nissi, Riisipere, 76202 Harjumaa 1.4. Esindaja nimi Väino Heinsaar 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 56468593 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Uno Treier 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4841181,5149565 Faksi number 4855798 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Taimar Ala Ametinimetus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal regiooni juhataja ülesannetes 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Väino Heinsaar Ametinimetus Juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja looduse üksikobjekti kaitsevöönd. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 lähtuv piirang: nimetus/ 1.Ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta on keelatud väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamine. piirangu kirjeldus 4.2. Objekti Ruila LKA. Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määruse nr 112 § 4 lg 3, § 8 lg 3 ja § 13 lg 2 lähtuvad piirangud: 1.Kaitsealal nimetus/ on lubatud jahipidamine 1. septembrist 31. jaanuarini, välja arvatud linnujaht. 2.Keelatud on ehitiste ja ajutiste ehitiste piirangu kirjeldus püstitamine. 4.3. Objekti Orkjärve LKA. Vabariigi Valitsuse 07.07.2005 määruse nr 164 § 5 lg 5 ja § 6 lg 1 p1 lähtuvad piirangud: 1.Orkjärve raba nimetus/ sihtkaitsevööndis on jahipidamine lubatud 1. septembrist 31. jaanuarini. 2.Keelatud on ehitiste ja ajutiste ehitiste piirangu kirjeldus püstitamine. 4.4. Objekti Valgejärve MKA. Vabariigi Valitsuse 07.07.2005.a. määruse nr 165 § 4 lg 5 lähtuvad piirangud: 1.Keelatud on linnujaht nimetus/ 01.aprillist kuni 30.septembrini. piirangu kirjeldus 4.5. Objekti Rebasmäe metsise püsielupaik. Looduskaitseseaduse § 50 lg 9, § 53 lg 1 ja Keskkonnaministri 13.01.2005.a. määruse nimetus/ nr.1 § 4 lg 4 lähtuvad piirangud: 1.Jahipidamine on lubatud 01. septembrist kuni 31. jaanuarini. 2.Keelatud on piirangu kirjeldus metssigade lisasöötmine. 3.Täpne elupaiga asukohtade avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 1/2 4.6. Objekti Vasalemma ja Kordi must-toonekure püsielupaigad. Keskkonnaministri 03.07.2006 määruse nr 43 § 5 lg 3 ja 5 ning nimetus/ Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: 1.Püsielupaikades on jahipidamine ja inimeste viibimine lubatud piirangu kirjeldus 1.septembrist kuni 14 märtsini. 2.Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.7. Objekti Nurme merikotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd. Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 2, § 30 lg 4 p 4, § 14 lg 1 p 10 ja § 53 nimetus/ lg 1 lähtuvad piirangud: 1. Merikotka pesapuu ümber on 200 meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. 2. Jahipidamine on piirangu kirjeldus merikotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis keelatud. 3. Jahiulukite lisasöötmine on püsielupaiga sihtkaitsevööndis ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. 4. Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud 4.8. Objekti Allika väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd. Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 4, § 30 lg 4 p 4, § 14 lg 1 p 10 nimetus/ ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: 1. Väike-konnakotka pesapuu ümber on 100 meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. 2. piirangu kirjeldus Jahipidamine on väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis keelatud. 3. Jahiulukite lisasöötmine on püsielupaiga sihtkaitsevööndis ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. 4. Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.9. Objekti Orkjärve kaljukotka püsielupaik. Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 5, § 30 lg 2 ja lg 4 p 4, § 14 lg 1 p 10 ja § 53 lg 1 nimetus/ lähtuvad piirangud: 1. Kaljukotka pesapuu ümber kehtib 500 meetri raadiusega sihtkaitsevööndi režiimiga kaitsekord. 2. piirangu kirjeldus Jahipidamine on kaljukotka püsielupaigas keelatud. 3. Jahiulukite lisasöötmine on püsielupaigas ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. 4. Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Nissi jahipiirkonna piir läheb Kasepere–Aude tee ja Tiidu tee ristumiskohast mööda Tiidu teed Laiassoo teeni, jätkudes piirikirjeldus mööda Laiassoo teed Kloostri peakraavini ning mööda Kloostri peakraavi Sõeru teeni; sealt mööda Sõeru teed Vasalemma–Riisipere maanteeni ning mööda Vasalemma–Riisipere maanteed Viisu ojani; seejärel mööda Viisu oja Vasalemma jõeni ning mööda Vasalemma jõge Pikamäe sihini, jätkudes mööda Pikamäe sihti Uustalu sihini; edasi mööda Uustalu sihti Uustalu metsateeni ning mööda Uustalu metsateed Uustalu I ja Uustalu kinnistute vahelise piirini; sealt mööda kinnistute vahelist piiri Suure-Aru teeni, jätkudes mööda Suure-Aru teed Suure-Aru uudismaa lõunapoolse piirdekraavini; edasi mööda Suure-Aru uudismaa lõunapoolset piirdekraavi Pumba uudismaa põhjapoolse piirdekraavini ning mööda Pumba uudismaa põhjapoolset piirdekraavi Möldrimõisa kinnistu teeni; seejärel mööda Möldrimõisa kinnistu teed Ääsmäe–Rohuküla maanteeni Möldrimõisa talu juures; teeristist mööda Ääsmäe–Rohuküla maanteed Ääsmäe suunas Võiba-Madise teeni, jätkudes mööda Võiba-Madise teed Tallinna–Pärnu endise maanteeni; siitpeale mööda Tallinna–Pärnu endist maanteed Kernuni; Kernust mööda Tallinna–Pärnu uut maanteed Pärnu suunas Kohila– Nissi maanteeni; teeristist mööda Kohila–Nissi maanteed Haibani; Haibast mööda Haiba–Mõnuste–Pohla maanteed Mõnuste küla teeni, jätkudes mööda Mõnuste küla teed Kohila–Nissi maanteeni ning mööda Kohila–Nissi maanteed Kustja küla teeni; edasi mööda Kustja küla teed Mustu teeni ning mööda Mustu teed Mustu uudismaa peakraavini; sealt mööda Mustu uudismaa peakraavi Rebase teeni ning mööda Rebase teed taas Mustu teeni; seejärel mööda Mustu teed Nissi–Vaimõisa maanteeni; teeristist mööda Nissi–Vaimõisa maanteed Toomase teeni ning mööda Toomase teed Terjatu peakraavini; edasi mööda Terjatu peakraavi Ollilaane uudismaa idapoolse piirdekraavini, jätkudes mööda piirdekraavi Terjatu peakraavini ning mööda Terjatu peakraavi selle suubumiskohani Ellamaa ojja; sealt mööda Ellamaa oja Turba– Märjamaa kõrgepingeliini trassini, jätkudes mööda Turba–Märjamaa kõrgepingeliini trassi Virutamme kinnistu lõunapoolse piirisihini ning mööda Virutamme kinnistu lõunapoolset piirisihti Laukna–Ellamaa maanteeni; edasi mööda Laukna–Ellamaa maanteed Ääsmäe–Haapsalu maanteeni; teeristist mööda Ääsmäe–Haapsalu maanteed Ellamaa–Siimika maanteeni ning mööda Ellamaa–Siimika maanteed Lepasteni; Lepastest mööda Turvaste–Lintsi maanteed Baasi teeni ning mööda Baasi teed Keila–Haapsalu maanteeni; sealt mööda Keila–Haapsalu maanteed Keila suunas Lintsi–Siimika metsateeni; teeristist mööda Lintsi–Siimika metsateed Padise–Kivitammi maanteeni; sealt mööda Keila metskonna kvartalite 162, 163, 164 ja 169 lõunasihti Kloostri jõeni ning mööda Kloostri jõge Kobru–Munalaskme teeni; siis mööda Kobru–Munalaskme teed Surnumäe sihini; sealt mööda Surnumäe sihti Aude–Kasepere teeni ning mööda Aude- Kasepere teed Tiidu teeni. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000283&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Saue Valla Arengukava 2018-2030
    Saue valla arengukava 2018-2030 August 2019 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Saue valla peamised arengueeldused ja väljakutsed 3 1.1.Valla ruumiline muster, kandid ja keskused 3 1.2.Rahvastik 8 1.3.Arengueeldused ja väljakutsed 13 2. Saue valla arengustrateegia 15 2.1.Väärtused 15 2.2.Visioon 15 2.3.Valdkonnaülesed eesmärgid ning nende seosed alavaldkondadega 16 2.4.Saue valla strateegiakaart 19 3. Valdkondlikud eesmärgid ja tegevused 20 3.1.Haridus 20 3.1.1. Alusharidus 20 3.1.2. Üldharidus 22 3.1.3. Huviharidus- ja tegevus 25 3.2.Kultuur, sport, vaba aeg ja noorsootöö 26 3.2.1. Kultuuri- ja spordielu 26 3.2.2. Külaliikumine ja koostöö kodanikuühendustega 29 3.2.3. Noorsootöö 32 3.3.Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 33 3.3.1. Sotsiaalhoolekanne 33 3.3.2. Tervishoid ja rahva tervise edendamine 35 3.4.Kommunaalmajandus ja taristu 36 3.4.1. Veevarustus ja kanalisatsioon 36 3.4.2. Energiamajandus 38 3.4.3. Jäätmemajandus 39 3.4.4. Teed ja tänavad 40 3.4.5. Tänavavalgustus 43 3.5.Ettevõtlus ja turism 44 3.5.1. Ettevõtlus 44 3.5.2. Turism 47 3.6.Avalik ruum ja keskkonnakaitse 49 3.6.1. Heakord, haljastus, puhke- ja rekreatsioonialad 49 3.6.2. Keskkonnakaitse, keskkonnateadlikkus ja keskkonnatervis 51 3.7.Ühistransport 53 4. Valla juhtimine ja arengukava seire 55 4.1.Juhtimine 55 4.2.Arengukava seire ja hindamine 56 2 Sissejuhatus Ligi 22 000 elanikuga Saue vald moodustati 24. oktoobril 2017. aastal endiste Kernu valla (ca 2100 elanikku), Nissi valla (ca 2900 elanikku), Saue linna (ca 5800 elanikku) ja Saue valla (ca 10 800 elanikku) vabatahtliku ühinemise tulemusena.
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Nissi Valla Ajaleht
    Valla Külade ja Riisipere lemmikloomaregister valdade mängud Laululaps Lk 7. Lk 3. Lk 5. 21 20152011 TeNissi atavalla ajaleht ja loe lk.2 Oodatakse ettepanekuid Nissi valla kaunite kodude konkursile ja Valla Aastapreemia kandidaatidele. loe lk.3 10.kl. astumiseks võetakse dokumente vastu Hajaasustuse programm 2015 on taotluste esitamiseks avatud ja samas toimub ka vestlus: 2. aprillist kuni 2. juunini 15.- 26. juunini ning 03.-28.augustini kella 09.00 -15.00 Hajaasustuse programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades elava- tele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis Kaasa võtta: • isikut tõendav dokument piirkondades. Toetatakse kodumajapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemi- • põhikooli lõputunnistus • tervisekaart de ja juurdepääsuteedega seotud tegevusi. J • 9.kl. klassitunnistus • 1 dokumendifoto Võtame vastu õpilasi ka 10. klassi mittestatsionaarsesse õp- pevormi (endise nimetusega õhtukool). Mittestatsionaarses loe lk.7 Seoses muutustega töötajate koosseisus on vähesel määral õppevormis toimub õppetöö kahel päeval nädalas (teisipäev ja neljapäev 9.00-16.10).Dokumentide vastuvõtt kuni 26. juu- muutunud Turba Perearstikeskuse töökorraldus ja lisandunud nini ja 03..-28. augustini. uusi teenuseid. Kaasa võtta: • isikut tõendav dokument • põhikooli lõputunnistus Nissi Trollides veedetud aastad õpetasid Nissi Trollid 20 mulle, et ka väikeses maakohas saab muusikat teha tipptasemel – peab olema lihtsalt veidi annet ja sellised fantastili- sed õpetajad nagu Tõnu ja Andi. Trollid andsid mulle palju sõpru, teadmisi sving- muusikast, aga ka verd, higi ja pisaraid ehk rasket tööd, mis tänaseks on rohkem kui mitmekordselt ära tasunud. Ja üks- kord Andi rääkis loo, kuidas ta Venemaa tuuri ajal triikraua peal kala praadis – lava taga sai alati palju nalja. Andero Nimmer Inimesed ikka otsivad ja leiavad võimalusi, et kuhugi kuuluda.
    [Show full text]
  • Nissi Valla Arengukava 2012–2030 Tegevuskava 2014–2018
    VASTU VÕETUD Nissi Vallavolikogu 14.06.2012 määrusega nr 5 (Nissi Vallavolikogu 16.10.2014 määruse nr 10 sõnastuses) Nissi valla arengukava 2012–2030 Tegevuskava 2014–2018 Riisipere 2012 SISUKORD Nissi vald .................................................................................................................. 3 Visioon 2030 ............................................................................................................. 4 II KOHALIKU OMAVALITSUSE HALDUSALASSE KUULUVAD VALDKONNAD 5 2.1 HARIDUS .......................................................................................................... 5 Alusharidus ........................................................................................................... 5 Põhi- ja keskharidus .............................................................................................. 5 Noorsootöö ........................................................................................................... 6 Kultuur ................................................................................................................. 6 Kehakultuur .......................................................................................................... 6 Raamatukogud ...................................................................................................... 6 2.2 SOTSIAALHOOLEKANNE .............................................................................. 7 2.3 ELUKESKKOND .............................................................................................
    [Show full text]
  • Elukohajärgse Kooli Määramine 2021/2022 Õppeaastaks
    KORRALDUS Saue linn 17. veebruar 2021 nr 166 Elukohajärgse kooli määramine 2021./2022. õppeaastaks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tagab vald koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub rahvastikuregistri andmetel selle valla haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Selleks määrab vallavalitsus igale lapsele elukohajärgse munitsipaalkooli arvestades õpilase elukoha lähedusega koolile, sama pere teiste laste õppimisega samas koolis ja võimaluse korral vanemate soovidega. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele võib elukohajärgne munitsipaalkool asuda nii selle valla haldusterritooriumil, kus on koolikohustusliku isiku elukoht, kui ka teise valla või linna haldusterritooriumil, kui sellega on nõus tolle kooli pidajaks olev valla- või linnavalitsus. Seda arvestades on Saue valla ja Tallinna linna koostöö tulemusena Tallinna Linnavalitsus andnud 10. veebruari 2021 korraldusega nr 151 nõusoleku määrata Tallinna Pääsküla Kool ja Tallinna 53. Keskkool 2021./2022. õppeaastal elukohajärgseks kooliks kuni 24-le Saue valla õpilasele, kes on rahvastikuregistri andmetel Saue valla elanikud. Tallinna Pääsküla Kool ja Tallinna 53. Keskkool asuvad T-11 Tallinna ringtee riigimaanteest põhja pool ja on seega lähimaks elukohajärgseks kooliks nendele Saue valla lastele, kelle elukoht on samuti Saue valla põhjapiirkonnas T-11 Tallinna ringtee riigimaanteest põhja pool. Lähtudes eelnevast ning võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõiked 1 ja 3 ning Saue Vallavalitsuse 13. detsembri 2017 määruse nr 5 “Elukohajärgse
    [Show full text]
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Seletuskiri Tallinn 2003 0. SISUKORD 0. SISUKORD....................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS...........................................................................................................................2 1.1. Teemaplaneeringu vajadus ja eesmärk .....................................................................................2 1.2. Teemaplaneeringu protsessi lühikirjeldus.................................................................................3 1.3. Töö koostajad ja osalejad..........................................................................................................3 2. ROHELISE VÕRGUSTIKU MÄÄRATLEMINE ....................................................................5 2.1. Mõisted ja määratlused.............................................................................................................5 2.1.1. Roheline võrgustik ja selle elemendid ..............................................................................5 2.1.2. Määratlemise alus .............................................................................................................5 2.1.3. Rohelise võrgustiku elementide hierarhia.........................................................................6 2.1.4. Tallinna roheline vöönd....................................................................................................6
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Construction Material Resources in the Harju County, Estonia
    CONSTRUCTION MATERIAL RESOURCES IN THE HARJU COUNTY, ESTONIA Sirle Liivamägi Janne Tamm Geological Survey of Estonia CONSTRUCTION MATERIAL RESOURCES IN THE HARJU COUNTY, ESTONIA Increased consumption of construction materials and related problems need national legislation Objectives: ❖ give overview of construction material resources, distribution and use in Harju County ❖ evaluate security of supply in Harju County with construction materials until 2030 with perspective as far as 2050 MINING OF CONSTRUCTION MATERIALS USE AND NEED OF CONSTRUCTION MATERIALS Main consumers of construction Construction materials needed by consumers in the materials in Estonia: period 2016–2025: ❖ Road Administration of Estonia ❖ Rail Baltica ❖ Estonian Railway Ltd ❖ Cities ❖ State Forest Management Centre (RMK) ❖ Municipality Governments Ehitusuudised.ee A. Moppel, MKM, 26.10.2018 (Virumaa maapõuepäev in Rakvere) LIMESTONE DEPOSITS AND AREAS IN HARJU COUNTY SECURITY OF SUPPLY: LIMESTONE quarry deposit reg mining permit Municipality area, reserve, extraction in average year of period of nr owner Government ha thousand, 2017, extraction depletion depletion 3 m thousand, (5 years) (years) 3 3 m thousand, m security of supply (limestone) Harku 161 Harku, Saue 2467,8 417,9 325,9 2026 8 Harku karjäär AS Harku Karjäär 53,97 256,0 6,5 20,0 2031 13 Harku II karjäär AS Harku Karjäär 14,13 258,2 177,2 39,7 2024 6 Harku IV lubjakivikarjäär AS Harku Karjäär 19,44 950,8 136,2 210,2 2023 5 Harku V lubjakivikarjäär Balti Kivi OÜ 9,95 516,8 98,0 53,7 2028 10 Harku VI lubjakivikarjäär
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr HJR-3 Külmallika, JAH1000343 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Varbola Jahiselts 1.2. Registrikood 80276791 1.3. Aadress Orgita 3, Orgita küla, Märjamaa vald, 78313 Raplamaa 1.4. Esindaja nimi Illar Heinsaar 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5233432 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Uno Treier 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4841181,5149565 Faksi number 4855798 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Taimar Ala Ametinimetus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal regiooni juhataja ülesannetes 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Illar Heinsaar Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti nimetus/ Linnuraba Looduskaitseala 1.Inimeste viibimine on keelatud Kustja sihtkaitsevööndis 1.veebruarist - 30.maini. piirangu kirjeldus 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 1/2 6.1.
    [Show full text]
  • Maavara Kaevandamise Loa Taotlus
    Harju maakond Saue vald Mustu küla MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS MUSTU III LIIVAKARJÄÄR Taotleja: OÜ Sokkel Holding Lonni, Purku küla, Rapla vald, Rapla maakond, 78401 Koostaja: Mäebüroo Nord OÜ Pärnu mnt 232, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11314 Margus Kukk, kutsetunnistus nr 084509 Töö nr 41217 Tallinn 2017. a Mäebüroo Nord OÜ Reg nr 11560452 E-mail [email protected] Pärnu mnt 232 Telefon/fax 6 139 810 www.maeburoo.ee 11314 Tallinn Mob 50 86 101 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE VORM (ERALDI FAILINA) Mäebüroo Nord OÜ 2017 2 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE VORM (ERALDI FAILINA) Mäebüroo Nord OÜ 2017 3 Maavara kaevandamise loa taotlus. Mustu III liivakarjäär. Sisukord 1. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ........... 5 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................... 6 3. Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus ........................................ 7 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega ................................................................................................................. 8 5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia, eemaldatava katendi kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................. 12 6. Kaevandamisjäätmed .............................................................................................
    [Show full text]