KERNU VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2013-2016

Kernu vald 2012 JOONISTE JA TABELITE SISUKORD

Joonis 1. Kernu valla aasta keskmine rahvaarv Joonis 2. Sündide arv Kernu vallas Joonis 3. Sündimuse üldkordaja 1000 elaniku kohta võrdluses Eestiga Joonis 4. Surmajuhtude arv Joonis 5. Suremuse üldkordaja 1000 elaniku kohta Joonis 6. Loomuliku iibe kordaja Joonis 7. Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus Joonis 8. Kernu valla rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus Joonis 9. Maksumaksjate osakaal elanikkonnast Joonis 10. Keskmine brutotulu Kernu vallas Joonis 11. Ettevõtete arv Kernu vallas Joonis 12. Välja makstud toimetulekutoetused Joonis 13. Laste arv Kernu vallas. Joonis 14. Tulekahjude arv

Tabel 1. Elanike arv Kernu vallas

2 SISUKORD

TABELITE JA JOONISTE SISUKORD SISUKORD MÕISTED SISSEJUHATUS 1. ÜLDANDMED 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED 2.1 TÖÖTURU SITUATSIOON 2.2 TOIMETULEK 2.3 KAASATUS KOGUKONNA TEGEVUSTESSE 3. LASTE JA NOORTE TURVALINE JA TERVISLIK ARENG 4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND 5. TERVISLIK ELUVIIS 6. TERVISETEENUSED 7. TEGEVUSKAVA (TERVISE EDENDAMISE KAVA) KASUTATUD ALLIKAD

3 MÕISTED

Eesmärk: hetkeolukorra analüüsi alusel püstitatud konkreetne mõõdetav siht, mis väljendab taotletavat mõju või tulemust. Elukeskkond : koosneb füüsilisest ehk loodus- ja tehiskeskkonnast (pinnas, õhk, vesi, hooned, rajatised, teed), sotsiaal-majanduslikust keskkonnast (tööhõive, haridus, kultuur, transport, elamumajandus, tööstus, teenused, tervishoid, hoolekanne jne) ja psühho- sotsiaalsest keskkonnast (suhted kogukonnas, valitsemise tavad, poliitikakujundamise viisid jne). Elukvaliteet: inimarengut ja ühiskonna arengut mõjutavate sotsiaalsete, tervise-, majanduslike ja keskkondlike tingimuste vastastikuse koostoime tulemus. Elukvaliteet on inimestele kättesaadavate kaupade ja teenuste kvantiteedi ja kvaliteedi mõõdik. Hindamine: sekkumist puudutavate andmete süstemaatiline kogumine, analüüs ning aruandlus tulemuslikkuse, mõju ja protsessi analüüsiks eesmärgiga parandada projekti/programmi kohta käivate otsuste vastuvõtmist. Kaasamine: ühenduse liikmeskonna või sihtrühma paremini rakendamine või aktiveerimine oma eesmärkide saavutamisel ja nende üle otsustamisel; avaliku võimu või äriettevõtete tegevus, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel. Kogukond: rühm inimesi, kes jagab ühist kultuuri, väärtusi ja norme, omab ühist identiteeti ning on organiseerunud sotsiaalsesse struktuuri vastavalt mingi aja jooksul arenenud suhetele. Üksikisikud võivad kuuluda mitmesse kogukonda, mis põhinevad kas asukohal, tegevusalal või ühistel sotsiaalsetel või vaba aja veetmise huvidel. Kogukond võib olla ka virtuaalne, näiteks kujuneda interneti vahendusel. Kogukonna tervist toetav tegevus: kogukonna võimestumisele, identiteedi arengule ja elukorraldusele suunatud tegevus. Tegevuse sisu on osalemine oluliste prioriteetide määramisel, otsuste tegemisel, strateegiate planeerimisel ja nende rakendamisel parema tervise saavutamiseks. Omavalitsuse tervis: omavalitsuses indiviididele, perekondadele ja kogukondadele toimet avaldavate kõigi sotsiaalsete, keskkondlike ja füüsiliste mõjurite tulem (WHO määratlus). Paikkond: täpselt piiritlemata suurem maa-ala, piirkond maastikul, ka asustatud (maa)koht koos selle lähema ümbrusega. Tervisedenduse kontekstis Eestis on paikkonnana mõistetud ka teatud piirkonda koos seal elavate inimestega, keda võib ühendada kas elukoht, töökoht, etnilisus või paikkonna kombed või mingi muu kokkukuuluvustegur.

4 Rahvastiku tervis: terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. Rahvatervis : tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. Sekkumine: tervist hoidva käitumise edendamisele ja tervist kahjustava käitumise vältimisele suunatud tegevus. Sektoritevaheline koostöö: tunnustatud ühendus ühiskonna erinevate sektorite vahel, mis on tekkinud tervisetulemuste või vahepealsete tervisetulemuste saavutamiseks viisil, mis on tõhusam, töövõimelisem ja säästvam tervisesektori eraldi tegutsemisest. Sotsiaalmajanduslik seisund: kirjeldab üksikisiku või perekonna suhtelist asetust ühiskonnas ja on määratletud selliste teguritega nagu haridustase, amet, sissetulek, maja või auto omamine jne. Sotsiaalne kapital: kogukonna elu käsitlev kontseptsioon, mis hõlmab indiviididevahelisi suhteid, sotsiaalseid võrgustikke, norme ja väärtusi, vastastikust toetust ja sotsiaalset usaldust. Sotsiaalne sidusus : Euroopa Liidu kontekstis kirjeldatakse sotsiaalse sidususega ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Euroopa Nõukogus kasutatava mõiste kohaselt mõeldakse sotsiaalse sidususe all ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad ühiseid eesmärke demokraatlikult. Sotsiaalsed võrgustikud: sotsiaalsed struktuurid, mis koosnevad üksikisikutest ja gruppidest, mis on seotud omavahel spetsiifiliste suhetega, näiteks ühiste väärtuste, visiooni, ideede, ressursside või sõpradega. Tervis: täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte üksnes haiguse või puuete puudumine (Maailma Terviseorganisatsiooni põhikiri). Tervis on globaalse ökosüsteemi osa ja jätkusuutliku arengu eesmärk. Tervis kõikides poliitikavaldkondades : horisontaalne, poliitikaga seotud täiendav strateegia, mis panustab elanikkonna tervise parandamisse. Eesmärk on uurida tervise mõjureid, mida saab teiste poliitikavaldkondade kaudu tervise parandamiseks muuta. Tervisealane ebavõrdsus: mõõdetavad erinevused tervisekogemustes ja –tulemustes erinevate elanikkonna gruppide vahel vastavalt sotsiaalmajanduslikule seisundile, geograafilisele piirkonnale, vanusele, puudele, soole või etnilisele grupile. Ebavõrdsus

5 käsitleb objektiivseid erinevusi gruppide ja üksikisikute vahel, mis on mõõdetavad suremuse ja haigestumusega. Tervisedendus : protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja sellega tervist parandada. Terviseindikaatorid: tervise ja selle mõjurite näitajad. Indikaatorite alusel saab välja selgitada ja hinnata indiviidi või kogukonna tervise seisundit, võrrelda omavalitsusi omavahel ning jälgida aja jooksul toimuvaid muutusi ühe omavalitsuse piires. Terviskäitumine: igasugune üksikisiku praegusest või eelnevast terviseseisundist johtuvalt ettevõetud tegevus tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt tõhus või mitte. Tervisemõjurid ehk -determinandid : personaalsed, sotsiaalsed, majandus- ja keskkonnategurid, mis mõjutavad üksikisikute või elanikkonna tervist. Terviseprofiil: elanike tervise ja seda mõjutavate tegurite kvantitatiivne ja kvalitatiivne kirjeldus, mis määratleb probleemid, sekkumist nõudvad valdkonnad ja vajalikud tegevused. Terviseteenused: kõik osutatavad ja inimestele kättesaadavad teenused, mis avaldavad mõju inimese vaimse ja füüsilise tervise seisundile. Võimestumine: pidev protsess, mis aitab suurendada üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkust korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi. Võrgustik: mittehierarhilisel alusel organiseerunud üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev koostöögrupp esilekerkinud probleemidega tegelemiseks.

6 SISSEJUHATUS

Tervis on inimese elukvaliteedi üks alustalasid ning määrab suuresti selle, kui hästi või halvasti ta oma eluga toime tuleb. Inimeste kollektiivne tervis määrab selle, kui terve on vald ning veelgi edasi vaadates, kui terve on riik. Tervist mõjutavad individuaalsed ealised, soolised ja pärilikud tegurid, mida ei ole võimalik muuta. Küll aga on suur hulk tegureid, mille mõju tervisele sõltub nii riigis kui ka omavalitsuses tehtavatest otsustest ja seeläbi kujundatavast elukeskkonnast, mis omakorda mõjutab inimese tehtavaid valikuid ja otsuseid ehk individuaalset eluviisi. Elukeskkonnast tulenevad sotsiaalsed ja kogukondlikud mõjud, elu- ja töötingimused ning üldised sotsiaalmajanduslikud, kultuurilised ja keskkonnamõjud. Seega mõjutavad inimese tervist kõigis eluvaldkondades (haridus, kultuur, ehitus, liikluskorraldus, jäätmemajandus jne) tehtavad ja rakendatavad otsused.

Terviseprofiili koostamine on omavalitsuse või maakonna elanike tervise ja seda mõjutavate tegurite kaardistamine. Terviseprofiili sisendiks on nii indikaatorite alusel kogutud andmed kui ka kogukonnaliikmetelt, otsusetegijatelt ning tervise- ja muude valdkondade spetsialistidelt kogutud arvamused ja info. Protsessi väljund on otsusetegijaile ja kogukonnale esitatav profiil, milles kirjeldatakse nii teksti kujul kui ka graafiliselt lisaks kogukonna terviseseisundile terviseprobleeme ja -vajadusi ning nende võimalikke lahendusi. Profiil on aluseks tervise arendamise tegevuskava koostamisele, milles püstitatakse konkreetsed eesmärgid tervisetulemite parandamiseks ning määratletakse nende saavutamiseks vajalikud tegevused, ressursid ja vastutajad.

Terviseprofiili koostamise eesmärk on juhtida tähelepanu vallas tehtavate otsuste tervisemõjudele, tagada tervise arendamise temaatika integreerimine valla ja maakonna arengukavasse, anda terviseküsimustele laiem kõlapind nii elanike kui ka otsusetegijate hulgas, aktiviseerida kogukonna liikmeid tegutsema paremate tervisetulemite saavutamiseks ning luua eeldused rahvastiku tervise parendamiseks. Terviseprofiili abil saab koondada tervist puudutava olulise info, selgitada välja terviseprobleemid ja – vajadused, selgitada välja tervist mõjutavad tegurid, selgitada välja tervise parendamist võimaldavad tegevused, stimuleerida tervisemuutusi, edendada valdkondadevahelist koostööd, anda avalikkusele, poliitikutele, erinevate valdkondade spetsialistele ja

7 otsusetegijatele kergesti arusaadaval viisil teavet tervisemõjuritest, muuta tervise temaatika nähtavamaks.

Lisaks tervisetemaatika käsitlemisele aitab terviseprofiili koostamine kaasa jätkusuutliku poliitika kujundamise, integreeritud planeerimise ja hea valitsemistava edendamisele omavalitsuses, määratledes üldised väärtused vastukaaluna üksikute huvigruppide väärtustele, integreerides kogukonna erinevate rühmade vajadused ja huvid, suurendades otsusetegemise läbipaistvust ja ootustele vastavust, soodustades ressursside efektiivsemat planeerimist ja kasutamist, soodustades kogukonnale aru andmist, arendades valdkondade ja sektorite vahelist partnerlust ja koostööd, suurendades osalusdemokraatiat vastukaaluna kogukonna tõrjumisele, arendades sotsiaalset kapitali kogukonna võimestamise kaudu arendus- ja otsusetegemise protsessides osalemiseks, tõstes institutsionaalset suutlikkust ja suurendades kompetentsust, tõstes kohaliku valitsemise legitiimsust.

8

1. ÜLDANDMED

Kernu vald asub Harju maakonna edelaosas. Naabervaldadeks on Harjumaal Saue, Keila, Vasalemma ja Nissi vald ning Raplamaal Kohila, Rapla ja Märjamaa vald. Valda läbivad Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Haapsalu maantee ning Tallinn-Haapsalu raudtee. Kernu valla pindala on 174,7 km2. Vallas on 17 küla. . Valla administratiivkeskus paikneb Tallinnast 40 kilomeetri kaugusel asuvas Haiba külas, kus on 358 elanikku (01.01 2011 seisuga. Asustus vallas on ebaühtlane ja koondunud eelkõige suuremate teede lähedusse. Rahvastiku tiheduse poolest on Kernu vald üks hõredamalt asustatud alasid Harjumaal - 9,6 inimest km2. Valla asustus moodustab hierarhilise süsteemi. Vallas on välja kujunenud kolm I taseme keskust Haiba-Kernu, Laitse ja Ruila, teise astme keskuseks on Riisipere alevik. Tallinna tagamaa alla kuulumine välistab III astme keskuse tekkimise võimalused.

9

Elanikke Elanikke Elanikke Elanikke Elanikke Küla Muutus 01.01.2007 01.01.2008 01.01.2009 01.01.2010 01.01.2011

Allika 41 42 43 43 41 -2 Haiba 401 399 390 375 358 -17 Hingu 37 38 35 34 33 -1 Kaasiku 344 352 353 375 373 -2 Kabila 38 39 41 45 49 4 Kernu 84 94 86 84 81 -3 Kibuna 90 95 100 107 114 7 Kirikla 17 17 20 19 18 -1 Kohatu 192 186 185 177 175 -2 Kustja 34 30 32 33 32 -1 Laitse 320 326 331 331 345 14 Metsanurga 32 33 33 35 36 1 Muusika 103 107 118 122 119 -3 Mõnuste 68 67 66 69 67 -2 Pohla 17 16 17 17 15 -2 Ruila 133 148 144 150 148 -2 Vansi 72 74 80 76 80 4 KOV täpsusega 3 4 3 -1 Kokku 2023 2063 2077 2096 2087 -9

Tabel 1. Elanike arv Kernu vallas.

10 1400

1200

1000

800

600 Elanike arv 400

200

0 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Mehed 808 818 871 930 974 1029 1052 1118 1143 1152 1163 Naised 887 898 955 1015 1020 1074 1096 1119 1134 1141 1147

Joonis 1. Kernu valla aasta keskmine rahvaarv

Aastast 2000 on Kernu valla rahvaarv kasvanud. Kui 2000. aastal oli vallas 1695 inimest, siis juba 2010. aastal oli 2310. Kümne aastaga on rahvaarv kasvanud 615 elaniku võrra.

40 35 30 25 20 15 Sündide arv 10 5 0 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Tüdrukud 9 14 12 6 7 7 15 19 15 8 Poisid 5 3 5 8 16 5 141714 9 Joonis 2. Sündide arv Kernu vallas (Statistikaamet)

11

18,0 16,0 14,0 12,0 10,0 8,0 6,0 4,0 Sünde 1000 elaniku kohta 2,0 0,0 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Eesti kokku 12,4 11,6 10,1 9,6 9,3 9,3 8,9 8,7 9,0 9,5 9,3 9,6 9,7 10,4 10,7 11,2 11,9 12,1 11,9 0,0 Kernu 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 8,3 9,9 9,3 7,2 11,5 5,7 13,5 16,1 12,7 7,4 0,0 Joonis 3. Sündimuse üldkordaja 1000 elaniku kohta võrdluses Eestiga (Statistikaamet)

Sündimuse üldkordaja Eestis näitab tõusvat trendi. Seevastu Kernu vallas on see väga kõikuv.

35 30 25 20 15 10 Surmajuhtude arv 5 0 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Naised 8 13 11 14 10 9 19 12 12 15 5 Mehed 8 12 13 15 10 10 10 19 9 9 6

Joonis 4. Surmajuhtude arv (Statistikaamet)

12 16,0 14,0 12,0 10,0 8,0 6,0 4,0

Surmasid 1000 elaniku kohta 2,0 0,0 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kernu 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 9,4 14,6 13,1 14,9 10,0 9,0 13,5 13,9 9,2 10,5 4,8 Eesti kokku 12,6 12,9 14,1 15,0 14,4 13,3 13,2 14,0 13,4 13,4 13,6 13,5 13,5 13,2 13,0 13,0 13,1 12,6 12,1 0,0 Joonis 5. Suremuse üldkordaja 1000 elaniku kohta (Statistikaamet)

5,0

0,0

-5,0 1000 elaniku kohta

-10,0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kernu -1,2 -4,7 -3,8 -7,7 1,5 -3,3 0,0 2,2 3,5 -3,1 -4,8 Eesti -3,9 -4,3 -4,0 -3,8 -2,8 -2,2 -1,8 -1,2 -0,5 -0,2 Joonis 6. Loomuliku iibe kordaja (Statistikaamet)

Eesti puhul on märgata iibe kordaja vähenemise trendi, mis näitab, et rahvaarvu vähenemise kiirus on aeglustunud.

13

Joonis 7. Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (Statistikaamet)

Joonis 8. Kernu valla rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus (Statistikaamet)

14 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED

2.1 TÖÖTURU SITUATSIOON

100

80

60 % 40

20

0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Maksumaksjate osakaal 11,9 12,4 15,2 18,1 21,9 26,8 34,9 43,9 51,7 44,5 0,0

Joonis 9. Maksumaksjate osakaal elanikkonnast

15000

10000

5000 Krooni tulu saaja kohta 0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kernu 6358 7040 8142 9871 12210 13450 12766 Eesti 6373 6933 7851 9108 11027 12605 12057

Joonis 10. Keskmine brutotulu Kernu vallas.

15 Kernu valla keskmine brutotulu on aastatega pidevalt tõusnud. Kui aastal 2003 oli keskmine brutosissetulek 6358 krooni, siis 2008. aastal 13450 krooni. 2009. aastal oli valla keskmine brutosissetulek seoses tõõtuse kasvuga langenud 12766 kroonini.

140

120

100

80 < 10 töötajat 10-49 töötajat 60

Ettevõtete arv Ettevõtete 50-249 töötajat 40 > 250 töötajat

20

0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Joonis 11. Ettevõtete arv Kernu vallas

2.2 TOIMETULEK

10

5

Krooni elaniku kohta 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Välja makstud 5,752 3,899 2,045 1,023 0,703 0,959 0,192 0,32 0,32 1,662 toimetulekutoetused Välja makstud 5,496 3,899 2,045 1,023 0,703 0,895 0,128 0,32 0,256 1,534 toimetulekutoetused toimetulekupiiri tagamiseks Joonis 12. Välja makstud toimetulekutoetused (Statistikaamet)

16 2.3 KAASATUS KOGUKONNA TEGEVUSTESSE

Vallas on registreeritud 9 mittetulundusühingut: 1. MTÜ Silver Spur Eqestriam Team 2. RSK Kuldne Kabi 3. Ladise arendusühing 4. FC Kernu Kadakas 5. Kernu Staadioni Sihtasutus 6. Haiba Lastekodu Sihtasutus 7. Ruila kultuuri- ja lauluselts 8. Haiba Spordiklubi 9. Villu Mättiku autospordiklubi

3. LASTE JA NOORTE TURVALINE JA TERVISLIK ARENG

Kernu valla territooriumil on kaks kooli, Kernu Põhikool ja Ruila Põhikool, ja Riisika lasteaed. Mõlemad koolid on pakuvad eesti keelset põhiharidust.

500

400

300

200 Laste arv Laste 100

0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 15-19a 140 135 132 130 116 10-14a 112 107 99 84 80 5-9a 69 70 72 72 84 0-4a 83 94 113 128 122 KOKKU: 0 0 0 0 0 0 404 406 416 414 402

Joonis 13. Laste arv Kernu vallas.

17 2006. aastal oli lasteaias avatud kolm rühma kuid laste arvu kasvu tõttu avati 2007. aastal lisarühm.

Ruila koolis õpib 115 õpilast, õpetajaid on 19. Laste arv kooliastmeti eraldi välja toodud: 1.-3.kl - 44 last, 4.-6.kl – 32 last, 7.-9.kl – 39 last.

Koolil on kaasaegne vastvalminud võimla ja käsitöömaja, samas majas töötab ka külaraamatukogu. Valikainena õpetatakse arvutiõpetust, tantsu ja ratsutamist. Inglise keele õppimisega alustatakse teises klassis. Erilist tähelepanu pööratakse kodukandi ajaloo, kultuuri ja looduse sidumisele erinevate õppeainetega. Kooli tublimad esindavad kooli aineolümpiaadidel ja konkurssidel.

Kooli üheks suunaks on pakkuda õpilastele laia huvialadega tegelemise võimalust. Koolis toimuvad järgmised huviringid: kergejõustik, pallimängud, tants, kunst ja käsitöö, puidutöö, meisterdamine ja ratsutamine, kodulugu, algklasside ring, võimlemine. Koolis tegutseb muusikastuudio, igal aastal toimub kooli lauluvõistlus, osaletakse ka valla ja maakondlikel lauluvõistlustel.

Kooli eripäraks on pärast teist tundi pakutav hommikusöök, mis annab võimaluse toimetulekuraskustes perede lastel hommikuti ilusti kõht täis saada. Kernu vald toetab omaltpoolt peresid, kes pole võimelised ise hommikusöögi eest maksma. Kõik õpilased söövad sooja koolitoitu 100% ulatuses. Peale teist tundi söövad õpilased hommikusööki, kes seda soovivad, sel aastal oli sööjaid 32.

Kuna Kernu vallas on palju erinevaid külasid, siis plajud õpilased saavad kooli tänu koolibussi olemasolule. Ruila koolis kasutab õpilastransporti 93% õpilastest.

2010/2011 õppeaastal 115-st õpilasest ühel oli üle 20% põhjuseta puudumisi.

Kernu koolis 2010/2011. õppeaastal õppis 74 õpilast: Haiba, Hingu, Kaasiku, Kernu Kibuna, Kohatu, Kustja, Laitse, Metsanurga, Mõnuste külast, Haiba Lastekodust ja Märjamaa vallast. Lapsi õpetab ja koolimaja korrasoleku eest hoolitseb lisaks direktorile veel 21 töötajat. Kernu kool plaanib alates 2011. aasta sügisest sisse viia tasandusrühma, kus hakkab lastega tööle sotsiaalpedagoog.

18 2010/ 2011 õppeaastal 74-st õpilasest polnud ühelgi õpilasel puudutud tunde üle lubatud normi.

Haiba Lastekodu on 45-kohaline peresüsteemiga asenduskodu Harjumaa orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele, asukohaga Haiba külas. Haiba Lastekodu kui valla asutus ja ööpäevane hoolekandeasutus on asutatud Kernu vallavolikogu otsusega 25. mail 1995. Lastekodu tegevuse eesmärkideks on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Peale asenduskoduteenuse osutab Haiba Lastekodu ka varjupaigateenust. Lisaks lastekodu ja varjupaiga teenuse osutamisele on lastekodu käivitanud erinevaid ennetavaid projekte abivajavate laste toetamiseks, kajastanud lastekaitse teemalisi probleeme ajakirjanduses ja teinud ettepanekuid lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks nii maakonna kui ka ministeeriumi tasandil. Haiba Lastekodu alustas oma tegevust alates 1.12.1999, esimesed lapsed tulid 21.12.1999. Varjupaik alustas tööd alates 20.01.2001. Igas peres on korraga tööl üks inimene, kes vastutab oma peres elavate laste tervise ja heaolu, koduste koolitööde tegemise, laste vaba aja sisustamise eest, organiseerib hommiku- ja õhtusöögi valmistamise koos lastega, tagab korra ja turvalisuse ning pere siseruumide pideva korrashoiu. Peres elavad lapsed igas vanuses, koos on nii mudilasi, teismelisi kui noorukeid. Kooliealised lapsed õpivad erinevates ümbruskonna koolides põhikoolis, põhikooli tasandusklassis, abikoolis, keskkoolis või ametikoolis. 6-7 aastased lapsed saavad minna kohalikku lasteaeda koolieelsesse rühma, kohalikus lasteaias on vähe kohti ja seega on nooremad lapsed päeval kodus. Abiõpetaja viib nendega läbi õppetunde ja tegelusi vastavalt alushariduse õppekavale ja väljatöötatud tunniplaanile. Peale õppetööd võtavad lapsed osa huvitegevusest ning kodustest töödest. Oluline on sotsiaalsete oskuste kujundamine.

4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND Võimalused huvitegevuseks ja vaba aja veetmiseks on Kernu vallas üpris head. Valla territooriumil paikneb Kernu valla Rahvamaja Haibas, Haiba Noortekeskus, Laitse Seltsimaja , Ruila Spordihoone ning kolm raamatukogu Ruilas ja Laitses. Terviserajad Kernu vallas puuduvad, ent sporimisvõimalused on siiski head. Valla territooriumil paiknev Ruila Spordihoone on kohalikke elanikke seas väga populaarne. Lisaks koolilastele pakutavatele sportimisvõimalustele päeva ajal on spordihoone lahti ka

19 pühapäevast reedeni 18.00 – 21.30-ni kõigile huvilistele. Vajadusel on spordihoone avatud ka laupäeval. Spordihoones on võimalik tegeleda aeroobika, korvpalli, sulgpalli, võrkpalli, tennise ja lauatennisega. Samuti on kasutusel ka jõusaal. Ruila Spordihoone eesmärgiks on pakkuda erinevaid sportimisvõimalusi, teabepäevi ja üritusi edendamaks vallarahva omavahelist suhtlemist ning kooskäimist. Spordihoone on korraldanud erinevaid tasuta üritusi kogu perele. Pensionäridele ning lastele on spordihoone külastus tasuta.

Kultuuri- ning meelelahutusüritusi pakuvad Kernu vallas Laitse Seltsimaja, Haiba Noortekeskus ja Kernu valla Rahvamaja.

Haiba Noortekeskus pakub noortele vaba aja veetmise võimalusi. Noortekeskuses saab mängida lauamänge, vaadata filme, kuulata muusikat ning lugeda ajakirju. Kord nädalas toimub saviring, mis on kohalikke elanikke seas populaarsust kogumas. Noortekeskus on avatud esmaspäevast reedeni 15.00 – 19.00-ni, mis annab lastele ja noortele võimaluse koolivälist aega sisustada. Noortekeskuse külastatavus varieerub nullist kuni kolmeteistkümne lapseni päevas. Noortekeskuse juhi sõnul ei taha noortekeskus võistelda rahvamajas toimuvate trennide ja huviringidega, kuna Haiba on väike koht ja aktiivseid lapsi on väga palju.

Laitse Seltsimaja pakub ühe suurima rahvaarvuga Kernu valla territooriumil paikenva Laitse ja selle ümbruse külarahvale erinevaid kultuuri- ning meelelahutusüritusi. Laitse Seltsimaja on peamine kultuuriedendaja Laitse ja Kaasiku küla piirkonnas, kus tähistatakse rahvuslikke tähtpäevi ning üheskoos külarahvaga ededatakse kohalikku kultuurielu. Laitse Seltsimaja kindlad lahtiolekuajad on iga kuu teisel reedel, kui toimub vallaametnike vastuvõtt. Iganädalaselt on Laitse Seltsimaja avatud neljapäeviti raamatute laenutuse ajaks. Muudel juhtudel on Seltsimaja avatud vastavalt vajadusele ning kokkuleppele. Külastajate arvu registreeritud ei ole. Lastele mõeldud ringides on osavõtjaid umbes 25. Keraamika ja käsitööringides on kohad piiratud osavõtjate arvuga ja reeglina on ringide kohtade arvud täis. Laitse Seltsimaja on praeguseks juba arenemas Laitse, Kaasiku ja lähikaudsete külade keskuseks. Tulevikus loodetakse maja pikemalt avatuna hoida ja pakkuda laialdasemat ringide valikut.

20 Tulekahjude arv 50

40

30

20

10

0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Tulekahjude arv 15 13 22 25 29 33 39 6 13 19 18 Joonis 14. Tulekahjude arv (Päästeamet)

5. TERVISLIK ELUVIIS

6. TERVISETEENUSED Kernu valla territooriumil puudub haigla, ent tervishoiuasutustest on vallas kaks perearsti vastuvõtu punkti Laitses ja Haibas. Perearst töötab füüsilisest isikust ettevõtjana, vald on perearstile kindlustanud ruumid ja seadmed. Lähim teise astme meditsiiniline teenindus asub Keila linnas, kus on haigla ja kiirabi. Kernu vald on omapärane paikneva MTÜ Lootuse Küla poolest. Lootuse Küla eesmärgiks on aidata alkoholi- ja narkosõltlastel vabaneda sõltuvusest ning ühiskonda reintegreeruda – seda läbi 10-kuulise programmi, mille kestel mehed elavad, õpivad ja töötavad Lootuse Külas. Programm töötab paralleelselt eesti ja vene keeles, ning läbi aastate on eestlasi ja muulasi olnud peaaegu võrdselt. Olenemata rahvusest on programm lõpetanute seas väga edukas. 69% lõpetanutest on ühiskonda reintegreerunud. Asutuses viibib umbes 25 meest ning ajavahemikul 2002-2010 on teenusel viibinud 206 meest. Riigi poolset toetust rehabilitatsioonikeskus ei saa. MTÜ Lootuse küla on oma toetust saanud vallalt, Leader projektidest ning annetustest. Lootuse küla eesmärgiks oleks tulevikus ka perekeskuse rajamine.

Kernu vallas asub ka AS Hoolekandeteenused Kernu Hooldekodu, mis töötab hoolekandeasutusena 1946. aasta augustist. Alates 1971. aastast teenindab erivajadustega kliente diagnoosidega oligofreeniast skisofreeniani. Vastavalt põhimäärusele osutab hooldekodu hoolekandeteenuseid klientidele vanusega alates 18a. Hooldekodu pakub mitmekesist hooldust, rehabilitatsiooni ja tegelust luues kodulähedase hubase õhkkonna oma 22 hektaril. Remontidega muutub hooldekodu humaansemaks ja

21 kliendisõbralikumaks. Elutubadesse jääb vaid 2-3 klienti. Pidevalt mutuvad kaasaegsemaks hügieeniruumid ja köögiblokk koos sööklaga.

Peale ööpäevaringse hoolduse ja meditsiini teeninduse pakutakse:

• saunatamist-vannitamist • pesu pesemist

• toitlustamist • raamatulaenutust

• mitmesugust päevategevust käsitöö- ja õppeklassides • kultuuri- ja spordiüritusi

• ekskursioone • arvuti kasutamist

• transporti • abi ümbruskonna elanikele lihtsamatel kodutöödel

Ühiselamu-tegelusmaja valmimisega sotsiaalteenuste pakett muutub mitmekesisemaks ja tuleb juurde uusi tegelus- ja töötamise võimalusi ning 16 klienti asuvad elama toetatud elamise tingimustes. Pidevalt toimub töötajate erialane koolitus ja täiendõpe, et saada euroopalikele tingimustele vastavaks sotsiaalhoolekandeasutuseks.

Sotsiaalhoolekannet pakub Kernu vallas ka Haiba Lastekodu. Haiba Lastekodu on 45- kohaline peresüsteemiga asenduskodu Harjumaa orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele. Asenduskodus on kolm 12-kohalist peret ja üks 9-kohaline pere. Kolme pere koduks on 7-toaline korter läbi kahe korruse, neljanda pere päralt on väike 4-toaline korter. Igas peres töötab viis kasvatajat, lastele on tagatud ööpäevaringne järelevalve ja täiskasvanu kohalolek. Haiba Lastekodus elavad lapsed alates sünnist kuni täisealiseks saamiseni (vajadusel ka kauem). Lastekodu lapsed õpivad Kernu Põhikoolis, Ruila Põhikoolis, Keila Koolis, Kosejõe Koolis, Keila Ühisgümnaasiumis, Kaelase Koolis, Noarootsi Gümnaasiumis, lisaks mitmetes erinevates ametikoolides. Mudilased saavad minna koolieelsesse rühma kohalikku Haiba Lasteaeda. Tänase seisuga on lastekodus 39 kasvandikku ja 6 last varjupaigas. Kohalikke kliente meie majas ei ole. Üheteist aasta jooksul on Kernu valla lapsed meie majas viibinud ainult varjupaigateenusel. Üheks oluliseks eesmärgiks on tulevikus noortekodu rajamine ning pidev personali koolitamine.

22 7. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2013-2016

Kuivõrd profiili koostamise ettevalmistavas etapis on kokku lepitud, et profiilist kujundatakse tervise arendamise kava, tuleb profiilis määratletud probleemide ja vajaduste põhjal seada paremate tervisetulemiteni jõudmiseks vajalikud üksikasjalikud eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks.

Tegevus Eesmärk Aeg Rahastamise allikad Terviseprofiili Huvigruppide 2013- Vallaeelarve järjepidev kaasamine uuendamine, tervisedenduslikku sekkumiste sekkumisse kavandamine Ruila põhikooli Elanike 2012- Hasartmängumaksu mänguväljaku liikumisaktiivsuse 2013 fond , vallaeelarve rajamine suurendamine Noortele ja Sotsiaalse 2012- Fondid, eakatele mõeldud sidususe vallaeelarve ruumide ja suurendamine tegevuste arendamine Ühise logopeedi ja Laste turvaline 2012- Vallaeelarve psühholoogi ning tervislik värbamine valla areng lasteasutustele Lastekodu Keskonnaalase 2012- Lastekodu eelarve, abihoone ning teadlikkuse fondid puuvilja- ja tõstmine, tervise marjaaia rajamine väärtustamine läbi kodumaiste puuviljade ja marjade Lastekodu Laste füüsilise ja 2012- Lastekodu eelarve, teraapiavõimaluste vaimse tervise fondid arendamine parendamine Terviseinfo Elanike 2013- Vallaeelarve edastamine ja terviseteadlikkuse levitamine tõstmine

23 KASUTATUD ALLIKAD

1. Eesti Rahvastiku Tervise Arengukava infovoldik http://www.sm.ee/tegevus/tervis.html 2. Indikaatorite nimekiri http://www.terviseinfo.ee/web/?id=2736 3. Kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamine http://www.terviseinfo.ee/web/?id=2736 4. Majandustegevuse register http://mtr.mkm.ee/default.aspx?s=otsi 5. Maksu- ja Tolliamet www.emta.ee 6. Politsei- ja Piirivalveamet www.politsei.ee 7. Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2020 http://www.sm.ee/tegevus/tervis.html 8. Statistikaamet http://www.stat.ee 9. Töötukassa http://www.tootukassa.ee 10. Kernu valla kodulehekülg www.kernu.ee

24