Ruila Põhikooli 133. Lend Kernu Põhikooli Lõpetajad

7. juuni 2013 • KERNU VALLA LEHT nr. 112

Kernu Põhikooli lõpetajad

Anna-Marie Ibrus Rain Ibrus Meiry-Heleen Johanson Ainar Kauler Sireli Mihkelsoo

Klassijuhataja: Pille Vanker

Kernu Põhikooli lõpetajad

Ruila Põhikooli 133. lend:

Ander Aava Egert Eelma Karl-Eduard Heinmäe Karl Kadarik Kevin-Remy Kukk Raido Nirgi Anni-Betti Noormaa Angela Otsar Joanna Pukk Keidi Roosimäe Johhan Rosenberg Laura Vaher Helene-Elisabeth Veermäe Jüri Viidik Klassijuhataja: Ruila Põhikooli 133. lend Margit Aava 2 JUUNI 2013 VALLAVALITSUSES 2. aprillil 2013 • Otsustati OÜ-le Kagumerk diklubi Edur teede sulge- püstitamiseks aadressil Poh- 15.07.2013 ja idapiirkon- sikelamuks Kohatu külas anda üürile Kernu vallale miseks Tallinna ralli 2013 la küla, Tuuliku AÜ 27; na torustike üleandmise Kernu Hooldekodu maa- • Otsustati anda: Haiba külas kuuluv korter kiiruskatsete korraldami- 4) kaevetööde luba Kagu- tähtaega kuni 15.08.2013. üksusel; -- ehitusluba üksikelamu aadressil Sireli tee 6-8. seks 10. ja 11. mail 2013. merk OÜ-le kaevetööde te- Tuletõrjevee mahutite üle- 2) ehitusload: püstitamiseks aadressil • Anti luba Kernu Valla Rah- • Seoses teede konstrukt- gemiseks Haiba külas Haiba andmise tähtaja muutmise -- üksikelamu püstitamiseks Ruila küla, Ruila SÜ 13; vamajale avaliku ürituse siooni nõrgenemisega ke- ühisveevärgi ja –kanalisat- taotlust pidas vallavalitsus aadressil Ruila küla, Ruila -- kirjalik nõusolek abihoo- “Jüriöö matk, jooks ja lõke” vadise pinnase sulamise siooni ehitustöödel (projek- põhjendamatuks. SÜ 7, ne püstitamiseks aadressil korraldamiseks 23. aprillil tõttu võeti vastu korraldus tijärgsed osad 3 ja 4). -- aiamaja püstitamiseks aad- Ruila küla, Ruila SÜ 13; 2013 Kohatu külas. raskeveokite (sõidukid, • Kooskõlastati rajatava 16. mail 2013 ressil Pohla küla, Tuuliku -- projekteerimistingimused • Otsustati anda: mille tegelik mass on suu- puuraugu asukoht soojus- AÜ 31, üksikelamu ja abihoone 1) projekteerimistingimused: rem kui 8 tonni) liiklemise pumba vertikaalse maa- • Otsustati anda luba avalike -- Elektrilevi OÜ-le elektri- projekteerimiseks aadres- -- aiamajale ja kuurile aad- piiramiseks avalikult ka- küttekollektori rajamiseks ürituste korraldamiseks: varustuse ehitamiseks Ki- sil Ruila küla, Ruila SÜ ressil Kibuna küla, Metsi- sutatavatel teedel. Piirang aadressil Laitse küla, lossi -- MTÜ-le Ratsaklubi Ruila buna külas, Kotka AÜ 20, 24. se AÜ 16; ei kehti piimaautodele ja tee 9// Laitse loss (katastri- Tall avaliku ürituse “Rui- -- aiamaja püstitamiseks aad- • Otsustati maksta toetust: -- üksikelamule aadressil jäätmeveokitele. tunnus 29701:001:0083). la Kevadtuur 2013” kor- ressil Pohla küla, Tuuliku kolmele õpilasele IV õp- Metsanurga küla, Mälive- • Vaadati läbi 2013. a koha- • Kinnitati Kernu valla 2013. raldamiseks 24.-26. mail AÜ 19, peveerandil kooli hommi- re; like teede parandamiseks aasta hankeplaan. 2013 ja 30. mail –2. juunil -- aiamaja püstitamiseks aad- kusöögi eest tasumiseks, -- EE Võrguehitus AS-le ja hooldamiseks väljakuu- • Otsustati maksta MTÜ 2013 Ruila külas Ruila rat- ressil Pohla küla, Tuuliku ravimitoetust kahele taot- Laitse külas Kiiliva alajaa- lutatud lihthangetele esita- Ruila Mõisale toetust 660 sakeskuses. AÜ 17, lejale, erakorralist toetust ma ja elektriliini rekonst- tud pakkumused. eurot jalgrattavõistluse -- MTÜ-le Ratsaklubi Ruila -- aiamaja püstitamiseks aad- ühele taotlejale. Jäeti ra- rueerimiseks; • Hankele “Purustatud kruu- “Ruila II rattakross” läbi- Tall avaliku ürituse “Ruila ressil Pohla küla, Tuuliku huldamata üks ravimitoe- -- aiamajale aadressil Ruila sa ost ja laotamine Kernu viimiseks. laat” korraldamiseks 1. ja AÜ 14, tuse maksmise taotlus. küla, Ruila SÜ 23; valla teedele” laekus 5 2. juunil 2013 Ruila külas. -- üksikelamu püstitamiseks • Peeti võimalikuks Kabila -- üksikelamule aadressil pakkumust. 7. mail 2013 aadressil Mõnuste küla, külas asuva Ülevälja katast- Ruila küla, Ruila SÜ 11, • Tunnistati edukaks AS -- MTÜ-le TÜ Ruila Mõis Linnumetsa; riüksuse (29701:005:0303) Kiirkandur pakkumus kui • Algatati kolm volikogu õi- avaliku ürituse “Ruila II 3) kirjalikud nõusolekud: jagamine Kullerkupu ja 2) ehitusluba Kernu Valla- madalaima hinnaga pak- gusakti. rattakross” korraldami- -- sauna ehitamiseks aadres- Ülevälja maaüksusteks. valitsusele Ruila mõisapargi kumus. • Otsustati väljastada ehitus- seks 25. mail 2013 Kernu sil Kibuna küla, Kiivitaja • Nõustuti Haiba küla Kar- kiviaia rekonstrueerimiseks • Hankele “Kernu valla tee- luba Kernu vallale Kernu valla Ruila, Pohla, Haiba, AÜ 13, jatse tee 5 maaüksuse ostu- Ruila külas Ruila kooli kin- de hööveldamine” laekus staadioni parkla valgustu- Hingu, Allika, Mõnuste ja -- sauna, abihoone ja eesõigusega erastamisega. nistul, 5 pakkumust. OÜ Laaseri se rajamiseks. Muusika külades. maakeldri püstitamiseks • Nõustuti Laitse külas asu- Puit loobus esitatud pak- • Otsustati maksta ravimi- aadressil Mõnuste küla, va Lossi tee 16 maaüksuse 3) kirjalik nõusolek aiamaja kumusest. toetust viiele taotlejale, re- 21. mail 2013 Linnumetsa, jätmisega riigi omandisse. ja kuuri püstitamiseks aad- • Tunnistati edukaks Nor- habilitatsioonitoetust ühe- -- kuuri ehitamiseks aadres- ressil Kaasiku küla, Salvo decon AS-i pakkumus kui le taotlejale, erakorralist • Korraldati jäätmevedu. sil Pohla küla, Tuuliku AÜ AÜ 12, madalaima hinnaga pak- toetust kahele taotlejale, • Anti luba Laitse Seltsima- 19. 16. aprillil 2013 kumus. õppemaksutoetust (eralas- ja MTÜ-le avaliku üritu- • Peeti võimalikuks Kibuna 4) kasutusluba Elektrile- • Otsustati anda välja teaed) ühele taotlejale ja se “Laitse seltsimaja laat” küla Vindi AÜ 11 maaük- • Korraldati jäätmevedu. vi OÜ-le Indu maaüksuse 1) projekteerimistingimused: hooldekodutoetust kahele korraldamiseks 25. mail suse ostueesõigusega eras- • Otsustati anda raieload elektrivarustuse kasutami- -- aiamajale aadressil Ruila taotlejale. 2013 Kaasiku külas Laitse tamine. puude raiumiseks järgmis- seks Pohla külas, Indu ja In- küla, Ruila SÜ 20, • Jäeti rahuldamata üks taot- seltsimaja maaüksusel. • Otsustati tagastada õigus- tel maaüksustel: duvälja maaüksustel. -- aiamajale ja saunale aad- lus küttepuudetoetuse saa- • Nõustuti Eesti Töötukassa vastaselt võõrandatud 8, -- Pohla küla, Tuuliku AÜ 3; ressil Kibuna küla, Kotka miseks. poolt ettevõtluse alusta- 32 ha suurune Söödi maa- -- Kaasiku küla, Vilja AÜ AÜ 15, • Vaadati läbi OÜ Kagumerk mise toetuse maksmisega üksus Kibuna külas. 12; 30. aprillil 2013 -- aiamajale aadressil Ruila esitatud taotlus läänepiir- ühele Kernu valla elani- • Algatati kaks volikogu õi- -- Kaasiku küla, Jaanika AÜ küla, Ruila SÜ 31; konna torustike ja tuletõr- kule. gusakti. 26; • Omaniku taotluse alusel 2) ehitusload: jevee mahutite üleandmise • Otsustati väljastada • Kinnitati mahakantava -- Kaasiku küla, Jaanika AÜ määrati Allika küla Hel- -- majandushoone laienda- tähtaja pikendamiseks kuni 1) projekteerimistingimused: põhivara nimekiri soetus- 22. gi kinnistu maatükkidele miseks aadressil Kirikla 15.07.2013 ning idapiir- -- aiamajale aadressil Kaasi- maksumuses 35 521,58 • Nõustuti AS Epler & uued lähiaadressid: küla, Saare, konna torustike üleandmi- ku küla, Ristheina AÜ 13, eurot. Lorenz, registrikood -- maatükile katastriüksuse -- Elektrilevi OÜ-le Vaari- se tähtaja pikendamiseks -- AS-le Evore elamu nr 3 • Kiideti heaks OÜ Haiko 10136864, jäätmeloa tunnusega 29701:006:0045 ka AÜ 10 elektrivarustuse kuni 15.08.2013. rekonstrueerimiseks kon- Teenused hinnapakkumine muutmise taotlusega oht- Sõeru; rajamiseks Laitse külas • Otsustati pikendada lää- torihooneks ja elamu nr 4, 2013. a suvisteks heakor- like jäätmete kogumiseks -- maatükile katastriüksuse Vaarika AÜ 10, Vaarika nepiirkonna torustike üle- rekonstrueerimiseks ük- ratöödeks. ja veoks ning olmejäätme- tunnusega 29701:006:0046 üldmaa ja Vanani maaük- andmise veoks majandus- või kut- Kraavivahe. sustel; tähtae- setegevusena. • Anti luba MTÜ-le Spor- 3) kirjalik nõusolek kuuri ga kuni VALLAVOLIKOGUS

Kernu Vallavolikogu 18. aprilli 2013 istungil:

Kernu vald pakub lasteaiakohti • kehtestati sotsiaalsed garantiid Kernu Vallavalitsuse teenistujatele ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidele ja töötajatele (mää- rus nr 6); Ääsmäe lasteaias • muudeti Haiba Lastekodu põhimäärust (määrus nr 7); Alates 1. septembrist 2013. a kuni 31. augustini 2018. a on Kernu vald Saue valla Laagri • anti Kernu vallale Ruila külas kuuluvast Koolitoa kinnistust 4,53 ha lasteaia Ääsmäe filiaali teeniduspiirkond. Sellega seoses pakub Kernu vald lasteaiakohti haritavat maad rendile Riho Kraamile üheks aastaks, rendi suurus oma valla 24-le (vabade kohtade olemasolul kuni 40-le) lapsele, kelle rahvastikuregistri- aastas 113,25 eurot (otsus nr 17); järgne elukoht asub Kernu vallas. Ääsmäe lasteaeda võetakse vastu lapsi alates kolman- • kehtestati Kernu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise dast eluaastast ja alla kolme aastaseid lapsi on võimalik panna lasteaia järjekorda. eeskiri (määrus nr 8). • Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval peale Riigi Teatajas Ääsmäele lasteaiakoha soovijatel palume esitada vabas vormis avaldus Kernu valla sot- avaldamist. siaalnõunik Merike Lepikule ([email protected]). Avaldus peab sisaldama: lapse nime, isikukoodi ja elukohaandmed ning lapsevanema kontaktandmeid. Täpsemalt saab lugeda Kernu Vallavolikogu 18.04.2013 protokollist nr 4. Volikogu protokollide, otsuste ja määrustega on võimalik tutvuda Ker- Lisainfo: sotsiaalnõunik Merike Lepikult telefonilt 6793022 nu valla veebilehel www.kernu.ee, vallakantseleis ja raamatukogudes. JUUNI 2013 3 Majanduslike huvide deklaratsioonid Majanduslike huvide deklaratsioonid vald, Munalaskme küla, Kordi 2 2/4, kaasoman- ühisvara). 8.SEB Konservatiivne pensionifond, 29701:001:0262; Harjumaa, Kernu vald, Hin- dist 8737402; maatulundusmaa: Harjumaa, Nissi 5714,020 osakut; 0,9137 EUR osakuid, 5221,24 gu küla, Laitse Rallipark, 29701:001:0263; Vastavalt korruptsioonivastasele seadusele pi- vald, Munalaskme küla, Kordi 3, 2/4 kaasoman- EUR. 9. SEB arveldusarve ja tähtajaline hoius. Harjumaa, Kernu vald, Hingu küla, Piko, did vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmed, val- dist 8792802; maatulundusmaa: Harjumaa, Nis- 10.hüpoteeklaen SEB-st 1324 EUR, eluaseme- 29701:001:0264; Harjumaa, Kernu vald, Hingu laametnikud, valla poolt asutatud sihtasutuste si vald, Munalaskme küla, Kordi 4, 2/4 kaas- laen SEB-st 2196 EUR. 11. Eluasemelaenu käen- küla, Motomaa, 29701:001:0265; Harjumaa, Ker- juhatuse liikmed ja valla osalusega äriühingute omandist 8792902. 7. Sõiduauto Honda Accord dus SEB-s 46204 EUR. 12. Haiba Lasteaia juha- nu vald, Hingu küla, Laglemaa, 29701:001:0266. juhatuse liikmed (OÜ Haiko Teenused) 30. april- 1987, mootorratas Suzuki DR650 1993. 8. Ergo taja töötasu, volikoguliikme hüvitis. 7. Ei ole. 8. OÜ Pikoprojekt 100% , 2556 EUR; liks esitama vallavolikogu revisjonikomisjonile pensionifond 2P2 6047,407 osakut, nimiväärtus OÜ Piko Building 100% , 2256 EUR; OÜ Piko majanduslike huvide deklaratsioonid. Kernu val- 1,13816 EUR, koguväärtus 6882,92 EUR. 9. SEB 8. Marju Muldia EI OLE ESITANUD. EI TÄIDA Hobikross 100% , 2556 EUR; OÜ Rallipargi lavolikogu 01.04.1999 määruse nr. 3 alusel kuu- arvelduskonto 2, Sampo Panga arvelduskonto 2. EESTI VABARIIGIS KEHTIVAID SEADUSI. autokool 100% , 2500 EUR; LHV pensioni- luvad volikogu ja vallavalitsuse liikmete dekla- 10. Ei ole 11. Ei ole.12. Töötasu ERGO Kind- fond 14290,954 1,38842 EUR/ 19841,85 EUR. ratsioonid avalikustamisele. lustusest, FIE tulu ettevõtlusest, volikoguliikme 9. Ene Rooma 6. Elamumaa: Harjumaa, Kernu 9. Nordea arvelduskonto 2, reservlaenukonto 1, hüvitis. vald, Kivimäe 4, 29701:006:0125; korter: Har- Swedpanga arvelduskonto 1, krediidikonto 1, ko- I Üldandmed jumaa, Kernu vald, Haiba küla, 29701:006:0147. gumispensionikonto 1. 10. Nordea Pank 146 997 1. Ees- ja perekonnanimi 2. Andres Bahovski. 6. Korteriomand: Harjumaa, 7. Ei ole. 8. SEB aktiivne pensionifond 1194,8 EUR. 12. Töötasu Pikoprojekt OÜ-st, volikogu- 2. Isikukood Kernu vald, Haiba küla, 6930502 (ühisomand) 7. EUR, SEB progressiivne pensionifond 10488,27 liikme hüvitis. 3. Ametikoht Ei ole. 8. Ei ole. 9. SEB arveldusarve 1. 10. Ei EUR, SEB tasakaalukas pensionifond 3407,07 12. Lea Viikmaa 6. Koplepa maaüksus kinnistu 4. Asutus (tööandja) ole. 11. Ei ole. 12. Töötasu Elektrispets OÜ-st, EUR, ERGO pensionifond P2 658,21 EUR, LHV nr. 29701:001:0470 22,624 H-ühisvara, Saueau- 5. Ametipalga aste volikoguliikme hüvitis. pensionifond M 1723,3 EUR. 9. SEB arveldus- gu maaüksus kinnistu nr. 29702:001:0063 50,78 arve, SEB väärtpaberiarve, SEB krediidiarve.10. H-ühisvara.7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank ar- II Andmed vara kohta 3. Ants Heinmäe. 6. Ei ole. 7. Sõiduauto Ford Ei ole. 11. Ei ole. 12. Kernu Põhikooli direktori veldusarve 1, pensionifond. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 6. Kinnisvara (kaubik) 1996, GAZ 53 kallur 1990, Tiki Treiler tasu, tasu tundide andmise eest, volikoguliikme 12. Keila TÜ töötasu, volikoguliikme hüvitis. 7. Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid 2005. 8. Ei ole. 9. Swedpanki arveldusarve 1. 10. hüvitis. 8. Aktsiad , osad ja muud väärtpaberid Ei ole. 11. Ei ole. 12. OÜ Paali palk, volikogu- 9. Pangaarved liikme hüvitis. 10. Tiia Rosenberg 6. Elamumaa: Harjumaa, Pa- 4. Monika Järvela 6.Maatulundusmaa: Harjumaa, dise vald, Allikpea küla, Luige, 4957202; Luige Kernu vallavalitsuse liikmed: III Andmed varaliste kohustuste kohta Keila vald, Vainu kinnistu (kaasomand); abikaa- 2 11958902; elamumaa: Harjumaa ,Kernu vald, 10. Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isi- saga ühisvara maatulundusmaad: Harjumaa Ker- Männimäe, 8431302; elamumaa: Harjumaa, Ker- 1. Vallo Kõrgesaar 6. ½kaasomand elamust: kutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu nu vald Orava, Vana-orava, Oravasaba, Bändi. 7. nu vald, Roosimäe 9017802; maatulundusmaa: Harjumaa, Kernu vald, Allika küla, Võssa ametipalga või 50 000 krooni, kui ametikohal Sõiduauto Honda Civic 2006. 8. Kindel Kodu 12793402; korteriomand: Harjumaa, Tallinn, 120308559; saun ½ kaasomand: Harjumaa, Ker- ametipalka ei maksta. Kinnisvara OÜ osakud 27 tk, Vemar Service OÜ 18668001; korteriomand kinnistu nr. 16150201.7. nu vald, Allika küla, Võssa, 120308560. 7. Ei 11. Muud varalised kohustused, mille suurus üle- osakud 10 tk. 9. SEB arveldusarve 1, Sampo Pan- Sõiduauto AUDI A4 2011. 8. ISHARES EUR ole. 8. SEB progressiivne pensionifond 5510,098 tab deklareerimise ajal eelmise kuue kuu ameti- ga arveldusarve 1. 10. Sampo Pangast õppelaen CORPORATE BOND 303 128,51, ISHARES 0,94842 5225,89 EUR, OÜ Eketor osakud 100% palga või 50 000 krooni, kui ametikohal ameti- 5953,21 EUR, kodulaen 50869,65 EUR, hüpo- III BC EUR CORP BD EX 370 110,79, EVLI 12556 EUR. 9. SEB arveldusarve, SEB kogumis- palka ei maksta. teeklaen 17394,87 EUR. 11. Ei ole. 12. FIE tulu, EUROPEAN HIGH YIELD B 41,1970 212,175, pensioni konto, Swedpanga konto. 10. Ei ole 11. AS Eesti Postist üüritulu, Elion Ettevõtted AS-st PIMCO GIS EM BOND INST HDGDACC Ei ole. 12. Töötasu OÜ Eketorist, vallavalitsuse IV Andmed muude tulude kohta üüritulu, Harju Maakohtu kontrollorgani tasu, 244,718 36,83, ISHARES III PLC BC EUR liikme hüvitis. 12. Muud regulaarsed tulud (palk ja lisatasud volikoguliikme hüvitis. COR BD LN 3030 122,095, ISHARES MAR- põhitöökohal, kui ametiisikul puudub ametipalk, KIT IBOXX EUR HY BOND 75 110,38, PIC- 2. Ants Ploompuu 6. Maamaja ½ osa: Võima näidates nende suuruse; kompensatsioonid, sh 5. Riho Kraam 6. 14 kinnistut, elumaja 4 kõr- TET GLOBAL EMERG DEBT HI EUR 35,6193 talu, Kernu vald, Vansi küla, nr. 2585702; era- nõukogudest saadavad hüvitised; intressid; pen- valhoonega Muusika külas ja Ruila kuivati. 7. 245,66, BLUEBAY INV GRADE BOND BASE mu: Saue linn, Tammelehe 28, 72801:003:2690. sionid; töövõtust ning teadus- ja õppetööst saa- Veoauto GAZ 51A 1974, kaubik Citroen Jum- EUR 263,406 157,47, DB X-TRACKERS 7. Ei ole. 8. Palkehituse OÜ 25 aktsiat a´255,65 davad tasud; autoritasud; muud tulud või tulual- per 2000. 8. Ei ole. 9. Swedpanga arveldusarve MSCI EUROPE INDEX 3960 36,19, DB X- EUR 6391,4 EUR 9. Swedpanga arveldusarve, likad). 1, SEB arveldusarve 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. TRACK II BOXX SOV EURZ 1-3 201 163,41, Swedpanga väärtpaberiarve. 10. Ei ole. 11. Ei Pension, FIE tulu, volikoguliikme hüvitis. DB X-TRACK DBLCI OY BALANCED ETF ole. 12. Palkehituse OÜ töötasu, Eesti Puitmaja Vallavolikogu esimees Karl-Erik Tender ja val- 296 31,46, DB X-TRACKRS MSCI EM IN- Liidu kutsekomisjoni hüvitis, vallavalitsuse liik- lavanem Enn Karu esitavad oma deklaratsioonid 6. Georg Kõresoo 6. Kinnistu, maatulundusmaa: DEX GER 500 30,68, JPM EURO GOV SHORT me hüvitis. Siseministeeriumile, mis avaldatakse Riigi Tea- Kernu vald, Kohatu küla nr. 3978002, 0,5 kinnis- DUR BND A ACC 948,767 10,86, EAST CAPI- tajas. tu maatulundusmaa: Kernu vald, Kernu küla nr. TAL EASTERN EUROPE FUND 2979,851742 3. Lea Tikenberg-Rulli 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. Ei 265402. 7. Sõiduauto Opel Ascona 1983, sõidu- 34,4, SPDR S P 500 ETF TRUST 167 142,41. 9. ole. 9. Swedpanga arveldusarve 2, Swedpanga Kernu Vallavolikogu liikmed (kõigil ametiko- auto Suzuki Liana 2005 (abikaasa omand). 8. Ei Swedpanga arveldusarve 2, Swedpanga väärtpa- krediitarve 1. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Töötasu haks volikogu liige ja ametipalk puudub, ameti- ole. 9. Swedpanga arveldusarve ja krediidiarve, berikonto 2, Swedpanga tähtajaline hoius 3. 10. Haiba Lastekodust, tasu Kaitseliidust , Tallinna palk puudub ka vallavalitsuse liikmetel): SEB arveldusarve ja krediidiarve. 10. Ei ole. 11. Eluasemelaen Sampo Pangast 25000 EUR. 11. Ei Ülikool stipendium, vallavalitsuse liikme hüvitis. Ei ole. 12. Töötasu OÜ Haiko teenused, pension, ole. 12. Ruila Põhikooli direktori tasu, tasu tun- 1. Einar Alliksaar. 6. Hooned ja elamumaa: tasu Statistikaametist, volikoguliikme hüvitis. dide andmise eest, isikliku sõiduauto kompensat- Harjumaa, Kernu vald, Kaasiku küla, Õunapuu sioon, volikoguliikme hüvitis. Kernu valla revisjonikomisjon 1996502; maatulundusmaa: Harjumaa, Nissi 7. Riina Lotamõis 6. Elamumaa ja elamu Haiba vald, Munalaskme küla, Kordi 1, 2/4 kaasoman- külas, 29701:006:0610 (abikaasade ühisvara) 7. 11. Üllar Suvemaa 6. Kinnistud: Harjumaa, dist 8731802; maatulundusmaa: Harjumaa, Nissi Sõiduauto Volkswagen Passat 1999 (abikaasaga Kernu vald, Hingu küla, Laitse Rallipark, Tule Selverisse tööle! Selver on Eesti juhtiv jaekett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Meil töö- Tallinna ja Harjumaa piirkonnas, kus meil kauplusi on kõige rohkem, on meil vajaka abikätest ja tab ligi 2100 erilist inimest, tänu kellele saame olla eestlaste armastatuim kaupluste kett. tublidest töötajatest. Soovime endale häid ja tublisid teenindajaid, kuna tahame pakkuda oma klien- Täna on meil 41 kauplust üle Eesti, millest 2 on Selver Gurmee kauplused Tallinnas. Ole- tidele ikka parimat, nii kaubavalikus kui ka teeninduses. Tahame hoida oma klientide usaldust, kes me jätkuvalt laienemas ning sel aastal avame kauplused Tartus, Viljandis ning Peetri alevikus. on hinnanud meie teenindajate meeldivat suhtlemist ja käitumist. Seepärast olemegi tööjõuturul ringi vaatamas ning Tallinna „piire laiendamas“. Meie teenindaja ametikoht on täna multifunktsionaalne. Ära õpitakse nii kaupade välja panemine Oleme kaardistamas tööjõuturgu Tallinna lähivaldades. Kas on inimesi, kes oleksid huvitatud tule- müügisaalis, kulinaarialetis klientide teenindamine kui ka töö kassas. Kõik etapid õpetame ise välja, mast Tallinnasse tööle, kuid kelle jaoks on pealinna liiklemine siiani peamiseks takistuseks. Oleme kui eelnev müüjatöö kogemus puudub. Kui erinevad teenindaja töövaldkonnad on kõigil selged, siis valmis koostööks ja läbirääkimisteks valdadega, sest arvame, et vallad on huvitatud, et nende inime- lihtsustab see kindlasti töökorraldust. Nii on kergem leida asendajaid ja katta puuduvad lõigud. Selli- sed saaksid tööd ja meie omakorda vajame töötajaid. Koostöös saaksid kõik osapooled kasu. Täna ne töökorraldus on ühtepidi hea teenindajatele endile – ei teki nii kergesti tüütut rutiini – ja kui kõik ei ole meil veel valmis vastuseid, kas paneme Selveri bussid teatud marsruutidel käima või pakume etapid on selged, osatakse ka parajasti ühes etapis tööd tegeva kolleegi tegemisi paremini hinnata. sõidukompensatsiooni. Igal juhul kaalume tõsiselt abi pakkumist transpordivõimaluste osas. Kõik Sellisel moel oleme efektiivsemad ning kliendid saavad suurepäraselt teenindatud. oleneb teist, head inimesed. Ootame enda peresse töötajaid, kel vanust vähemalt 18. aastat, kes on kiired ja täpsed ja kellele on Palun andke meile märku, kas oleksite Selverisse tööle tulemisest huvitatud! Selleks palume ära täita auasjaks oma tööd hästi teha. Kindlasti on peamiseks inimese soov teenindajana töötada ning oma kohataotlusankeet meie kodulehel www.selver.eu. Märkige lisainfo juurde lause, et oleksite valmis panusega muuta klientide päev paremaks ja ilusamaks. Vajalik on veel eesti keele oskus B1 tasemel tööle asuma, kuid transport on teie jaoks murekohaks. Võite ka saata oma CV minu e-mailile perso- ja on tore, kui on olemas ka vene keele oskus suhtlustasandil. [email protected] või helistada lisainfo saamiseks telefonil 6673785. Selver hoolib oma inimestest. Lisaks töötasule pakume häid töötingimusi ja arenguvõimalust, paind- Kogume soovijate info kokku ning läheme oma plaanidega edasi. Kindlasti anname tagasisidet kõi- likkust töögraafikute tegemisel, tervisetõendit, prillide kompensatsiooni jpm. On võimalus liituda gile projekti edasisest käigust. Spordiseltsiga, kus saab nii tasuta kui ka soodustingimustel sportida. Võimalik on nädalas korra uju- Kristi Aasa mas käia või siis täiesti tasuta osaleda rahvaspordi üritustel. Veel kehtib Selveris oma töötaja soo- Personalispetsialist dustus, kus Partnerkaardi ühele boonuspunktile lisandub veel neli. Kasvatame omale ka järelkasvu. Selver AS Karjäärivõimalust on meie ettevõttes kasutatud sageli, teenindajatest on välja kasvanud osakonna 30.05.2013 juhte ja kaupluse juhatajaid ning keskuse töötajaid. Kui inimene on tubli ja näitab ennast heast küljest, ei jää see märkamata. 4 JUUNI 2013 HAIBA KÜLA AJALOOST Paiksetel rahvastel on oma maa. kujunes Haiba küla süda. Praegus- sünnikohta. Dr. Karell suri 1886. ja haibakad ei olnud nõus oma ku- toriruumide järele. Seetõttu ehita- 1967. a. 6.-7. augustil tabab Hai- Nad on selle maa lapsed, see maa te andmete põhjal on Haiba mõisas Haiba meeste kaklus Riisipere ludega kooli üleval pidama. tigi ümber ka saaliruum vastavalt bat ümbritsevaid metsi ja külasid on neid toitnud ja kasvatanud. Küla olnud palju omanikke. 1695-1697 meestega Evald Einlo mälestustes: 1922/23 õ/a asuvad Haiba lapsed vajadusele kontoriruumideks. tugev torm ja paduvihm, tuule on kujunenud organism. Külas on oli Haiba mõisa omanik von UL- „Minu vanaisa rääkis mulle, et ta õppima Kernu kooli. Vana koo- 1940. aasta pöördelised ajad tõid kiiruseks 33 m/sek. Torm purustas külavaim, tööjaotus ja naabrid. RICHITE (naabermõisa Ruila oli Haiba mõisa aedniku õpipoiss. limaja oli nii väike ja kitsas, et suured muutused Haiba külla. tibula hoonete katuse, tibud kuhju- Kõige aluseks peab olema vastu- mõisa omanik). 1695-1697 oli Istutanud nemad kolm nädalat lapsed ei saanud kirjutadagi. Maa- ENSV Põllutöö Rahvakomissa- sid kokku ja lämbusid. Lamandus tus oma maa ja rahva saatuse eest, suur näljahäda, algas Põhjasõda, pärnapuude alleed Haiba mõisas. konnavalitsus lubas kooli üle viia riaat Riigimõisate Peavalitsusele rukis, hävisid herne- ja odrapõllu kaine kaalutlus, mida võidetakse, mis kestis 1721. aastani. Sellel pe- Pärnapuu istikud toodi Vigalast ja Kernu mõisa. Vallanõukogu ei sovhooside loomiseks koondati saagid. Ümberkaudsed metsad olid mida kaotatakse. Oleme harjunud rioodil oli ka suur katkuepideemia. olid poolesüllased (1m ja 10 cm). jõua kokkuleppele kooli mõisa ko- üle 93 majapidamise, sealhulgas tuulemurdu täis, Haiba pargis mur- kaugele ette vaatama, et sellest, 1814. aastal omandas Haiba mõisa Istutati need Kureväravast Luige limisega ja pikendavad üleviimist Harjumaal Kernu vallas olev Hai- dusid maha suured seedermännid, kes käe kõrval, vaatame üle, sel- major FRIEDRICH JOHANN von talu väravani ja mõisa ümber. Park alles järgmiseks õppeaastaks. ba riigimõis. Riigimõisa valitse- mis kasvatasid maitsvaid pähkleid. lest mis jalge ees, astume üle. Ulrichi tütar Gustava Elenora Do- ja tiik olid juba enne aastat 1865 Lapsed võtsid pingid ja lauad ning jaks oli Rosenthal. Elektriliinid katkesid ja majade ka- Eestlane oli vaba ja sõltumatu rothea abikaasa Aleksander von mõisaomanik leitnant Ferdinand kolisid ise üle Kernu mõisa. Kool 1. jaanuaril 1941. a. nimetati rii- tused purunesid. Tormikahjustusi põlluharija. 13. sajandiks olid väl- Staal. von Mohrrenschildti poolt istuta- töötas Kernu mõisa II korrusel, gimõisad sovhoosideks ja Hai- likvideeriti mitu aastat. ja kujunenud külakonnad, kuhu 1861. a. müüdi mõis leitnant FER- tud. Pärnapuu, mis asub Piksarve kus oli kasutada 5 tuba. Kernu ba sovhoosi valitsejaks sai Otto Alates 30. novembrist oli kõiki- kuulus hulk külasid. Külakonnad DINAND von MOHRENSCHIL- kurvis Kure talu lähedal, vanus kooli lastekoor võtab osa Narva Kaldma. Otto Kaldma meenutab: des tootmislõikudes 5-päevane moodustasid muinaskihelkonna, DILE 65000 hõberubla eest. võib olla ligikaudu 150 aastat. laulupeost ja õppereisist Rakvere „Olin äsja lõpetanud Jäneda Põl- töönädal, puhkepäevad laupäev ja mille nimetus ei ole teada. Siinse- 1869. a. omandas mõisa MARIA Tollastel aegadel toimusid Haibas linna. lutöö Keskkooli agronoomia eri- pühapäev. Külas valmib esimene te külade elanikud kuulusid Lohu VOLKONSKAJA mõisa ümbruses ja Kernus laadad. 1924 avatakse VI klass ja Kernu ala. Tegin jalutuskäigu mõisas ja 12 korteriga elamu maksumusega ja Varbola maalinnade kaitse alla. 1891. a. ehitati Haiba mõisa viina- Aastaarvu täpselt ei tea. Haiba ja koolis õpib 109 õpilast, I klassis olin väga pettunud, sest põllud ja 49060 rubla. Elamispinna maksu- Läti Hendriku Liivimaa kroonikas vabrik (piiritusevabrik). Ümber- Riisipere meeste vahel läks kak- 32 last. Haiba küla lastele avatak- tootmishooned olid viletsas sei- mus on 1m²= 142,53 rubla. Nissi on mainitud, et 1216. aastal korral- kaudsetele taludele oli see tulus, luseks, kus aiateibad läksid käiku se internaat, kooliteenija hoolitseb sukorras. Meil olid Rosenthaliga k/n rahvamajade vahelisel konkur- datud röövretkel saadi sõjasaagiks sest mõis ostis kokku kartuleid. ja kui need otsa lõppesid, tõmmati toidu eest. Toidu- ja valmistamis- lahkarvamusi.“ sil võidab Kernu maakultuurimaja rikkalikult kariloomi, villaseid Haiba külasse kuulusid järgmised maa seest välja üle 2-meetrised kulud katavad lapsevanemad. 1941. a. alguses moodustati ENSV näidendiga „Perle süda“ I koha. vaipu ja orje. talud: Kulliaru, Tedre, Sooman- pärnapuud koos juuremättaga ja 1925/26 õ/a põles Kernu vallamaja sovhoosidest 27 tõukarjasovhoosi Peaosades mängisid: Leili Oru- 13. sajandi I veerandil algas siin- ni, Soosaare, Nepi, Tarna, Pedaja nüpeldati nendega.” ja vallavalitsus kolib Kernu mõisa, 82 osakonnaga. Nende hulgas oli mäe, Jüri Puht, Nelly Rand, Mati sete alade alistamine. Taanlased (1711. a. meetrikaraamatu and- „Mõisa ümber jäid noored puud kus on järjekordselt suur ruumi- Nissi sovhoos nelja osakonnaga, Esken jt. viisid läbi elanikkonna ristimise med). alles, sest parun tuli koerte ja re- puudus. mille üheks osakonnaks oli Haiba. 1968. a. Kuulutatakse Haiba sov- ja külade revisjoni. 1241. aastal volvriga kaklejaid lahutama. Hai- 1926/27 tabab Kernu valda sarlaki- Haiba sovhoosi varadeks oli: 19 hoosis välja heakorrakonkurss sov- on Taani Hindamisraamatus kirjas Haiba pärisorjadest sündinud kuul- ba poisid olid jälitanud Riisipere te taud. Hageri jaoskonna arst Mat- hoonet (sealhulgas piiritustehas hoosi elamule ja tootmishoonetele. Haiba küla (HOWYMPAE) 7 ad- sused. poisse Saida tuuleveski kõrtsini, tei sulges kooli 8. - 21. aprillini, vastava inventariga), 14 hobust, 36 Jaanituli toimus Haiba pargis, kus ramaad (1 adramaa = 6 ha). 1563.a. Haiba mõisa pärisorjade Kondi siis sõitis parun kolme hobusega seejärel 5. - 13. maini suleti kool veist, neist 25 lehma, 4 pulli. ja 7 oli võrkpalliplats ja kaugushüppe- on küla nimi HAIBA. Jakobi ja Kõrtsu Tõnu tütre järel- poistele järele ja toonud nad Hai- uuesti ja kooliruumid desinfitsee- lehmmullikat. Kolm aastat (1941- rada. Valmib viljakuivati-ait. Toot- Kihelkonnakeskuseks kujunes tulijana sündinud muusikutest ja basse, et nad teisel päeval tööle riti. Paljudes peredes surid lapsed 1944) tegutses Haibas Saksa misvõimsusega 4 t/h, maksis 42,1 Hageri 1221. aastal, mil ehitati arstiteadlasest. saaksid.” (Mälestused kirja pan- sarlakitesse. monopoolse põllumajandusseltsi tuhat rubla. benedektiivi mungast saksa aja- Jakob Karell - Haiba mõisapreili dud 18. okt 1984) Teeneline kultuuritegelane Priidu „Landwirtschaft Gesellschaft Ost- 1969. a. on väga soodne, Haiba lookirjutajale LAMBERTUSELE von Ulrichi teenrina pääses pere Jaan Kruusi mälestused aastast Aavik kirjutab oma mälestustes, land“ süsteemi osakond. sovhoos tuleb sots. võistluse võit- pühendatud kirik. Rahva teadvu- elama Tallinna ja sellega seoses 23.08.1975 ajalehest Harju Elu: kuidas Haiba ja Kustja küla lau- Meenutab Haiba küla elanik Emi- jaks IV kvartalis. Autasustatakse ses on kihelkond säilitanud oma vabastati pärisorjusest. „1733. aasta augustis olid Haiba lukoor ja puhkpilliorkester võtsid lie Villmann: „Oli väga raske aeg. rändlipuga ja preemiaga 75 rbl muistse igipõlise tähenduse, ke- 1791. aastal Haiba mõisas sündi- mõisale kuuluvad talupojad mõi- osa 1923. aasta üldlaulupeost. Tsi- Väheste töölistega tuli teha palju eeskujulike loomakasvatajatele. hastades maa alalist ja hõimulist nud Carl Friedrichist võrsus nime- sapõllul kubjas Koppo Jahni järel- taat: „Kõik kordaminekud olene- ja rasket tööd. Mehed olid sõjas, Tunnustatakse Haiba vabatahtliku kokkukuuluvust, mille avalduseks kas muusikainimene, kes esines valvel kündmas. Tööpoiss Mardi vad sellest, kui palju sisemist tungi kogu töö raskus oli naistel. Toitu tuletõrjesalga tööd. Salga juhiks on keel, rahvariie, kombed, päri- edukalt Moskva Ooperiteatris so- kündi kontrollides ei olnud kubjas ja tahet on inimestes ja kes neid os- oli vähe, tihti töölised minestasid on Eiki Saakpakk, kelle kutsele mused, ühtekuuluvustunne. Mõi- listina, töötas Peterburis muusika- künniga rahul ja hakanud Mardi- kab organiseerida.“ Haiba ja Kust- näljast.” vastavad alati aktiivsed naised ja sate tekkimisega minetas külakond õpetajana ja koorijuhina. Ta oli esi- ga riidlema. Mart hakanud kupja- ja külas on 45-liikmeline segakoor 1. oktoobril 1944. a. võeti riigi- mehed. Tulekahju korral ruttab ja kihelkond oma tähtsuse. Mõisa- mene, eesti soost komponist, kelle le vastu ja kubjas ärritus ning lõi ja 18-liikmeline puhkpilliorkester. mõisad üle nõukogude sovhooside Eiki tuletõrjemasina juurde ja sa- test kujunes võimu ja avaliku elu teoseid avaldati trükis. Mardile kaikaga pähe. Mart suri Dirigendiks oli Jüri Kruus (Ülev- süsteemi. Haiba mõisas moodus- mal ajal abikaasa Leili teavitab keskus. Valdade juured ulatuvad Karellide perre sündis Philipp viie päeva pärast. Kubjas Koppo ainu talu poeg), kes oli osalenud ka tati uuesti Haiba sovhoos, mille telefonitsi tulekahjust teisi tuletõr- Liivi sõja (1558-1583) algusesse, Jakob, kelle hariduskäik viis ta Jahnile määrati kohtus karistuseks 1910. aasta üldlaulupeol. ajutiseks direktori kohusetäitjaks jesalga liikmeid. Mõne minuti pä- mil Rootsi valitsuse ajal hakkasid Tallinna kreiskoolis kokku Ohu- 31. märtsil 1734 Hageri kirikusam- Külakogukonnad elasid aktiivset Karel Tallo. Haiba külas oli 81 ela- rast ruttab Haiba tuletõrjeauto tuld tekkima vallataolised moodustised lepa mõisavalitseja poja Friedrich bas 20 paari vitsu ja 7. aprillil 1734 seltsielu. Kernu vallas tegutsevad nikku 26 perekonnas. kustutama. Nõnda on edukalt pal- - VAKUD. Igas mõisas oli oma Reinhold Kreutzwaldiga. Profes- samas veel 20 paari vitsu. Kupja ühispank, ühiskauplus, piima- 1950 - 1951 tegutses Haiba külas ju tuleõnnetusi edukalt kustutatud vaku. Valdadest kui kohaliku oma- sor Gustav Suits kirjutab: „Vaistlik ametikoht päästis Koppo Jahni ühistu. Toimuvad tantsukursused, karusloomakasvatus, kus oli 189 metsas, rabas kui ka hoonetes. Ra- valitsuslike haldusüksustest saab päritolutundmus, mingi huvide surmanuhtlusest. 40 paari vitsu oli käsitöö- ja toiduvalmistamise kur- hõberebast ja 220 sinirebast. jooni tuletõrjesalkade võistlustelt rääkida alates 1816. aastast seoses ja püüete sarnasus ligendas neid. teopoiss Mardi elu hind. sused, talgud. Korraldatakse peo- 1955. aastal maksis hõberebase on Haibasse palju võite toodud. Eestimaa kubermangus kehtes- Lahkeks koolivennaks jäi Karell 1899. a. müüdi Haiba mõis EMIL õhtuid, mille tulu läheb kultuuri ja nahk 112 rubla ja sinirebase nahk 1971. a. Haiba ja Ruila sovhoosid tatud Talurahvaseadusega. Maa Kreutzwaldile eluotsani.“ von INGELSTRÖMILE (1856- hariduselu edendamiseks. 1935. a. 100 rubla. Karusloomakasva- ühinevad, Haibast saab suurma- kogukondlikule omavalitsusele Uuesti sattusid nende eluteed kok- 1906), kes oli rüütelkonna sekretär, Kernu naisteseltsi algatusel ehita- tus annab tööd ja elanikke tuleb jandi keskus. pandi alus 1866. a. 19. veebrua- ku kui nad Tartu ülikoolis arstitea- kreisisaadik, maanõunik. 1910. a. takse ühistegevusena Kernu mõisa juurde. Rebasekasvatusest saab 1973. a. valmib Haibas veiselaut ja ril, mil keiser Aleksander kinnitas dust õppisid. Pärast doktoripro- ostis Haiba mõisa JOSEPH AND- rehepeksuküünist seltsimaja, mis majand kasumit. Rebasekasvatust emiste sigala. Aasta on väga kee- Maakogukonna seaduse Eestimaa motsiooni suundus Karell 1832. a. REAS REINBERG. kuni 1984. aastani oli Kernu maa- iseloomustab spetsiifiline lõhn ja ruline. kubermangule. Kuna mõisavallad sõjaväearstiks Peterburi. 1916.a. ostis Haiba mõisa Konstan- kultuurimaja. Haiba küla elanikel tuleb sellega Kunstiliseks juhiks tuleb Sirje olid maa-alalt väikesed, koondati Meie rahvusliku liikumise ärksa tin Jürgens. 10. oktoobril 1919. a. Sellel majal on põnev ajalugu. leppida. Direktorid majandis aina Nokkur. need 1889. a, Haiba vald liide- toetajana Peterburis kasutas ta maaseadusega võõrandab riik kõik Kernu maakultuurimaja on olnud vahetuvad. Endiselt töötab pii- 1974. a. müügikohustused jäävad ti Kernu vallaga. Haiba mõis oli oma autoriteeti selleks, et Lydia Eesti Vabariigis olevad mõisad. kultuuritöö süda Kernu kandi rah- ritusevabrik, viinameistriks Jüri täitmata, valmib Haiba küla ka- eriõigusega varustatud maakond, Koidula abikaasa dr E. Michelson Mõisahärra Ferdinand von MOH- vale, kus tööd on juhtinud Mirtsa Lehtmaa. Sovhoosi tööpäeva pik- nalisatsiooni I järk, maksumus maandik suurmaapidamiseks. määrati Kroonlinna mereväears- RENSCHILD andis Kustja küla Ojandi, Heinar Heinvee, Nelly kuseks 7.00-19.00, sellest lõuna 239190 rbl. Mõisate ulatuslikum tekkimine ja tiks. Koidulaulik puutus kokku ja Haiba küla piiril oleva kivima- Rand ja Melli Puht (võib-olla kee- 12.00-14.00. Puhkuse kestvus on 1975. a. valmib Haiba külas teine kujunemine Eestis algas XIII saj. isiklikult dr. Karelliga. ja (praegu Haiba-Kustja tee ääres gi veel, keda ei tea). 12 tööpäeva. 12 korteriga elamu, maksumus alguses. Kõige tihedamalt tekkis 1859. a. kevadel kohtusid Kreu- metsas) koolimajaks. Haiba kool 1944. - 1946. a. oli majas Saksa sõ- 1960. aastal algab Haiba külas ehi- 150920rbl, 1m²=237,50rbl. Valmib mõisaid Harju- ja Virumaale. Mõi- tzwald ja Karell Peterburis. alustas tööd 1869. a. sügisel. Koo- javangide laager, kes ehitasid Pär- tustegevus, valmib 4 korteriga ba- ka seafarmi III ehitusjärk. Tege- sa tekkimisega kujunes vasall, kes Kreutzwaldi ettepanekul valiti dr likohustus oli sunduslik kõigile nu maanteed. Vanemad inimesed rakk-elamu, mille maksumuseks vust alustab Kernu külakapell. seni oma läänist oli huvitatud ees- Karell sama aasta aprillis õpetatud 10-aastaseks saanud lastele. Kooli- mäletasid neid õnnetuid näljaseid 5910 rubla, monteeritava 2-korte- 1976. a. on ikaldusaasta. Likvi- kätt maksusaajana ja elas oma lää- Eesti Seltsi auliikmeks. kohustus kestis 3 aastat, õppimine inimvaresid, kuidas nad leiba ja riga elamu maksumus 3260 rubla. deeriti köögiviljakasvatus, varane nialast eemal, nüüd kohal olevaks Dr. Karell oli esimene, kes võttis toimus eesti keeles. kartuleid külaelanikelt said. 1961. a. karusloomakasvatuses on oder ikaldub. Aasta on väga põua- suurmaapidajaks. Maad mõisate luumurru ravimistel tarvitusele 1900 ehitati õpetaja Eduard Tuuli 1968. – 1969. aastal oli rahvamajas tõsised puudujäägid. Rebaseaia ne. Raskused veiste sööda kogumi- alla võeti talumaadest, nii söödis tärklismähise. Erilise tunnustuse nõudmisel uus õlgkatusega kooli- Ukraina metsatööliste ööbimispaik, valvuritornis valvab püssiga valvur, sega. olevaist kui ka talupoegade käes sai ta oma piimaravimeetodiga (nn. maja. Koolimaja eluiga oli lühike kes likvideerisid tormikahjustusi kuid rebaste vargused jätkuvad. 1977. a. 1. märtsil alustab tööme- kasutatavaist. Talupoegadele tõi Karelli-dieet) – ainult 12 aastat. Koolijuhataja ümbruskonna metsadest. Kultuu- 1962. a. valmib veel üks 4 korteri- heteed Enn Karu. Aastate jooksul mõisate tekkimine ja põllupinna 1867. a. kuulus Karell ka Vene Pu- sõber oli tulistanud katusel olevat rimaja töö toimus sel ajal Haiba ga elamu paljude tähtsate otsuste täidevii- laienemine enesega kaasa teoorju- nase Risti Seltsi asutajate hulka. Dr. lindu, mille tagajärjel süttis kuiv mõisa saalis. See oli väga armas 1963. a. likvideeritakse karusloo- ja, pikaajaline Kernu vallavanem. se ja maksukoormuse. Taluperedel Karell ei unustanud oma vanemate õlgkatus ja koolimaja põles ära. väike saal, kuhu oli ehitatud ka makasvatus, aasta kahjumiks n Talv on väga lumerohke, kevadel tuli kirikumõisale maksta ½ adra- kodukohta. Ta asutas 1884. aastal Haiba küla lapsed ei saanud koolis lava. Selles saalis toimusid kino- 17645rubla. tuli üles künda 140 ha teraviljapõl- maa kohta 2 külimit rukkist; 2 kü- 5000 rubla suuruse põhikapitaliga käia terve aasta. seansid, mudilasringid, rahvatant- 28. 04. 1963 valmib lasteaiamaja, de, ikaldus 104 ha põldheina. limit otra; 2 külimit kaera; 2 kana; Karelli stipendiumi Hageri kihel- 1913. aastal võttis Kustja küla Üle- su treeningud, näidendiproovid, maksumus 18280 rubla. 1979. a. 28. -29. mail on Haibas 2 külimit lina. Peale selle olid mää- konnast pärit kehvematele eesti vainu talu peremees Hans Kruus kohvik-klubi „Optimist“ õhtud jne. 21. jaanuaril määratakse Haiba paks lumi, harv vaatepilt: tulbid ratud teopäevade arv. Mõisale tuli rahvusest noorukitele. kooli oma tallu ja Haiba lapsed Sellel laval laulis isegi nooruke sovhoosi direktoriks Erich Lõo- ja sireliõied lumemütsides. Raske anda küttepuid, palke, saelaudu. Raplas elasid Karelli ema ja vend. said jätkata õpinguid. Ivo Linna sõjaväe puhkpilliorkest- kene. lumi murrab marjapõõsaste oksi, Tuli anda 1 adramaa kohta noor Ludvig Johann Karell töötas 42 1920. aastal lõpetab Haiba kool ri saatel. Oktoobripühade ajal toi- 25.11. 1965.a valmib 4 korteriga muud erilist kahju lumesadu ei lammas, talulammas, härg, lehm, aastat Raplas köstri ja õpetajana. oma töö ning kustutati Harjumaa musid sovhoosi lõikuspeod, kuhu elamu Haiba külas, 39120 rubla. tekita. kana ja munaandam. Muinsus- Käis Haibas, otsis oma isa sünni- koolide nimekirjast. Lapsed pea- olid kutsutud Eesti NSV Riiklik Haiba küla aiandis kasvatati kas- kaitse andmetel on esmane hoone talu, mis asus 43. kilomeetriposti vad jätkama õpinguid Kernu koo- filharmooniast Kalmer Tennossaar vuhoonetes kurki 619 kg, lavast asunud 1241. aastal Haiba pargis. läheduses (olevat Kondi talu ja lis. ja teised – jällegi samale väikesele kurki 1368 kg, tomateid 3389 kg. uurinud ja kokku kirjutanud: Melli 1500. aastal Haiba mõisnik John kõrtsi asukoht) 1970-ndate lõpul 1920/21 õ/a jäid Haiba küla lapsed lavale. Haiba sööklas oli olemas varakult Puht Tythel annetab Hageri kirikumõi- näitas kohalik taat kodu-uurijale H. koolist koju, sest Harju maavalit- Kui Haiba ja Ruila sovhoosid ühi- roheline sibul, salat, kurk. Valmib sale oma valdustest maad. Mõisast Joonuksele kuulsa mehe vanemate sus ei andnud õpetajale palgaraha nesid, oli vajadus suuremate kon- uus Haiba kauplus. JUUNI 2013 5 Suvilaala püsielaniku ootused Tekst: Jüri Kuuskaru / Kaasiku küla Täna on probleemiks, kuidas suvilapiirkondi peaks omavalitsus sinda). Teiseks on lastega perede puhul praegu kõige isoleeritumas hakkama senisest enam kaasama omavalitsuse kui terviku arendus- olukorras linnast suvilatesse kolinud perede lapsed. Vaja oleks pa- Püsielanikuks saamise lood: töösse ning külaliikumisse – suvilapiirkondi võiks samuti aktsep- remaid ühistranspordivõimalusi linnaga, paremat seotust Noored pered, kes on soovinud leida maja, kuhu osale pinnale saaks teerida kui mälestist ühest ajaloolisest perioodist. Suvilapiirkonnal kohalike keskustega ning asumisiseseid vaba aja veetmise võima- kohe elama asuda – renoveerimistöid saaks teostada järk-järgult puudub täna sobiv esindusisik või esinduskogu, kellega kohalik lusi. Kolmandaks, hakkab varem venekeelse elanikkonnaga mitte ning just oma vajadustest ja maitsemeelest lähtuvalt. Suvilaaladel omavalitsus saaks läbi arutada arendustegevusi ja maakasutuslikku kokku puutunud maaline omavalitsusüksus – ja seda Kernu on – eramaja ideaali teostavad pered on piiratumate finantsvahenditega korraldust (külavanemat nähakse pigem seltsielu edendaja rollis). kokku puutuma integratsiooniküsimustega. või soovivad nad teadlikult vältida suure laenu võtmist. Pensionipõlvekodu pidajad – sageli kolitakse linnast ära juba siis, Suvilaalade püsielanike ootused asulate planeerimisega seoses ei Suvilapiirkondades on toimunud ehitustegevus sagedamini nn. kui veel töötatakse või töötab üks pereliikmetest. Selles vanuses ole kindlasti ühetaolised. Üldiselt ei eksisteeri täna ega ole ooda- areneva projekteerimise ja hobi vormis (loe: omavoliline ehitus- eeldatakse, et ees on veel 10-20 aastat kvaliteetseid, hea tervisega ta ka tulevikus, et ühe ja sama asula piires oleks võimalik vastu tegevus) ning suvila renoveerimise kaudu pere elamistingimuste eluaastaid. Töölkäimise asendusena nähakse aiatöid ning peetakse võtta kõiki huvigruppe rahuldavad planeerimislahendused. Vali- parandamine jäi rohkem mõistlike pere-eelarvete piiresse. Oleks vajalikuks, et lastel oleks hea lapselapsi hoida tuua. kuks jääks vaid kohaliku omavalitsuse otsus, kuidas ta soovib oma mõistlik vaadata üle võimalused suvilaalade infrastruktuuri järk- Peremuutused – laste sünd on vaid üks võimalikest muutustest. asustussüsteemi planeerida, kas ta soosib uute elanike tulekut või järguliseks kaasajastamiseks (keskkonnatingimused, tehnilise inf- Mitmetel peredel on tarvis kahte eluaset lahutuse tagajärjel. Pal- pigem püüab seda ohjeldada kasvava teenusevajaduse tõttu. rastruktuuri taluvuspiirid jne.) ning säilitada võimalused kokku- jud pered on ka fakti ees, et peavad hakkama hooldama üksikut hoidlikumaks ja isetegemist soosivaks elamuehituseks. vanainimest ning otsus lahkuda linnakorterist avaramale pinnale, Siit edasi on vajalik iga suvilapiirkonna puhul uurida, millised hu- rohelusse ja ühele tasapinnale tulenes sellest. vid kombineeruvad ja millised on kompromissivõimalused. Jälgi- Leibkonna mitu elukohta on reaalsus, mida riigi tasandil peaks Rahakotikohane eluase – on võimalus eluasemekulude optimee- da tuleks, millise elustiiliga asulateks need kujunevad ning reagee- arvestatama maksulaekumiste jagamisel omavalitsusüksuste va- rimiseks. See on elada eluasemelaenuta, otsustada ise, milliseid rida muutuvale infrastruktuuri vajadusele järk-järgult, paralleelselt hel ja avalike teenuste tagamisel. Suvilapiirkondade püsielanikud ruume ja kui palju kütta jne. Sellise eluaseme eelistajad võib oma- elanikkonna ja põlvkondade ning kasutusotstarbe vahetumisega, et on sageli selle piirkonna pikaajalised sesoonsed elanikud, kellel korda jagada kahte rühma: ühelt poolt majandusraskustes inimesed ära hoida halvimaid keskkonnamõjusid ning tagada mitmekesise erinevalt uusasumite elanikest on ümbruskonnaga väljakujunenud (nende hulgas on ka süvavaesuses inimesi ning ka lastega peresid) elanikkonna võimalikult kõrge summaarne rahulolumäär. kontakt (jalutuspaigad, harjumus kasutada ühistransporti jne.) ja ning teiselt poolt inimesed, kes teadlikult eelistavad mitte kulutada piirkonnaga seotud identiteet. See loob head eeldused püsielanik- eluasemele vaid suhteliselt rohkem hobidele – reisimisele, raama- Millele peaks vallavalitsus tähelepanu pöörama suvilapiirkonnas konnaks (maksumaksjaks) kujunenud elanikkonna kaasamiseks tutele, kultuurile. täna? Need on kõige haavatavamad rühmad suvilatesse kolinud piirkonna kui terviku arengu kujundamisse. inimeste seas. Esiteks tõusevad mõne järgneva aastakümne jook- Suvilapiirkonnas on veel kohati alles jäänud sugemed endisest sul neis asumites päevakorrale vanemaealiste inimeste hooldus- Suvilapiirkondade arengut kujundavad otsused vajavad väga põh- ühistegevusest ühistu või kooperatiivi raames ja see võib osuta- teenused (tavahooldus, arsti juurde pääsemise korraldamine) ja jalikku ja avatud arutelu, rutiinsete otsuste puhul piisab enamasti da heaks algeks, millel võib põhineda edasine ühistegevus asulas. hakkama saamine oma pensionipõlvekodus (nt. kui jäädakse ük- informeerimisest. Allika külaselts käis puisniite vaatamas Tekst: Terje Schmidt, Allika Külaseltsi juhatuse liige, heinateo kultuuri kujunemisega. Veel möödunud sa- projektijuht jandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enamle- vinud heinamaadeks Eestis. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Laelatu puisnii- du ühel ruutmeetril on loendatud kuni 76 taimeliiki. Meiegi nägime looduses ära „Kauni kuldkinga” ehk rahvakeeli käokinga või siis kukulinnupätaka, neitsi- kinga, pruudikinga, saksakinga - heal lapsel ikka mitu nime Tegime tiiru Tuhu rabas ja käisime ära ka Salevere Sa- lumäel. Viimane on Matsalu looduskaitseala üks hinnatumaid vaatamisväärsusi. Salumägi (40 ha) on põhja ja kirde poolt ligi 15 m kõrgune paeastang, mujalt on astangu alaosa enamjaolt mattunud varise- nud pinnase ja kivide alla ning on kuni 5 m kõrgune. Fotod: www.allikakula- Giid jutustas, et just Salumäel on Rein Maran filminud selts.eu oma kuulsa loodusfilmi „Tavaline rästik”. Astangust 25. mail 2013 korraldas voolaval silmaallikal või õnneallikal on tervendav Allika Külaselts Leader jõud. Ka meie püüdsime sellest õnnest osa saada. programmi toel õppereisi Rajatud on 1,5 km matkarada, mida aitab innukalt kor- Pärnu- ja Läänemaale, et ras hoida kohalik külaselts. Salumäe seltsil on kaunis oma silmaga üle kaeda tava koguneda mäele uut aasta vastu võtma. Juba küm- ühed Euroopa suurimatest mekond aastat tehakse seda omapärasel moel, süüda- puisniitudest - Nedrema ja tes sajad küünlad matkarajad, pangaalusel ja allika Laelatu. ümbruses. Volbriööl tantsivad kohapeal aga nõiad. Huvi sai alguse paari aasta tagusest küla heakorraprojektist, mille raames toimunud maastikukaitse õppepäeval rääkis maastiku- arhitekt Kristiina Hellström väga põnevalt puisniitude tekkeloost, hooldamisest ja või- malikust taastamisest. Nüüdsel õppereisil sai kõik ise üle vaadatud ja nii mõnelgi tekkis tahtmine oma metsalagendike korrastami- Foto: Laelatu seks. Meie seekordset retke juhendas bio- loog ja loodusfotograaf Peeter Vissak. Peetri Päev oli nii innustav, et ka meie laialdased teadmised ja muhe jutustamislaad muidu üsna looduskauge linnamees lõid lausa filosoofilise vaate meid ümbritse- ei saanud päeva lõppedes taimi ot- vale elusloodusele. Puisniitude säilitamine sides pilku murukamaralt ja oli lau- on tema sõnutsi kui genofond tulevastele sa nõus külili viskama, et kuukinga põlvedele. lõhna ninna tõmmata. Ühisel meelel Puisniidud kujunesid inimese elupaikade otsustati, et ka järgmisel aastal võta- ümbrusse juba üle 4000 aasta tagasi seoses me midagi nii toredat ette. puidu tarbimisega ja hiljem karjakasvatuse levimisega. Oma traditsioonilise ilme said Foto: Salevere Salumägi puisniidud seoses vikati kasutuselvõtuga ja 6 JUUNI 2013 Kihelkonnapäevadel kohtume! RINGREIS HAGERI KIHELKONNAPÄEVADEL 16.juuni 2013 HAGERI-KOHILA-LOHU- all, WC 16.30 Ruunavere postijaam RÖA-HAGUDI-VARDI- Kohila paberivabrik, direkto- (lahing), WC RUUNAVERE-KERNU- ri maja, ametnike maja, töö- HAIBA-MAIDLA-KIRIK- liste barakid Kernu kadakas ja Karl XII LA-SUTLEMA-HAGERI Härjaoja tee, tallid, Kivi teekond Pärnust Tallinna nõid Kernu mõis ja Otto von Tumedalt pikema peatusega 11.00 EAÕK Kohila kirik ja Kotzebue kohad, tualeti kasutamise Tornigalerii (näituse külasta- Kernu Ukukivi (Pärnu mnt võimalus ( WC) mine) ääres Kääbste mäel asuv, ü 8.30 väljasõit Rapla MV Kapa kõrts ja Sillaotsa vesi- 35,1 m, k 5,7 m), tuntud ka parklast, tagasi u 20.30, kok- veski (baar) kui Ruila Lossikivi, Neitsi- ku 12 tundi Vabaduse sammas, A.ja kivi, Lindaivi ja Kalevipoja Kohila inimesed saavad bus- H.Starkopf põllekivi, Eesti suurim lohu- si peale umbes 9.20 Kohila Kohila rahvamaja saamislu- kivi, kus lohu läbimõõt ligi vallavalitsuse parklast ja sa- gu, lastepark, kultuurikuuri- 40 cm) muti õhtul sinna tagasi. ke, Kovanäpsli maja NB! Registreerimine vajalik: Roheline Konn/Sofia 17.30 Maidla külaseltsimaja [email protected] Põhjasõjaaegne veski asu- ja selles toimuvad käsitööte- koht gevused 9.00 Hageri kirik, mälestis, 12.00 Tohisoo mõis, Bis- riikliku kaitse , WC marcki pärnad, Anagama 18.00 Hageri kirikumõis, Hageri kiriku köstrimaja, keraamikaahi ja rauasulatus- leerimaja teel Friedrich Rein- 2013. aasta on Eestis pühendatud kultuuripärandile ja on sümboolne, et tänavu täitub veerandsajandit esi- Hageri Rahvahariduse ja koht, WC hold Kreutzwaldile nimelise meste kihelkonnapäevade toimumisest. 25 aastat tagasi, taasärkamise ajal ammutasime vaimset tuge oma Kooli Seltsi asutamine 1907 Nahavabrik ja Juudi sild pingi avamine juurte, oma pärandi kaudu, et ennast vabaks võidelda. Praegu ei vaja me seda sugugi vähem, kuigi meie (tahvel seinal) Mothanderi maja, Benita von Liiva kõrts teine iseseisvuse periood ületas just tänavu enne viimast suurt sõda olnud iseolemise. Just kultuurpärand on 9.10 Hageri muuseum, mä- Wrangell ja Carl Mothander Murumäe talu ja Madde Kal- see, mis seob meid selle väikese paigaga, mis ei paista silma üliviljaka maaga või eriliselt mõnusa kliimaga. lestis, riikliku kaitse all ,WC Lohu küla, Raja talu, kapten da romaan „Seitse tähte tae- Nähtamatu jõuga tõmbab ta meid enda poole, kui oleme kodust kaugel. Mäeküla mõis ja park (rah- Pontak va Sõelas“ Kultuuripärand pole üksnes mälestised, hooned või paigad, see hõlmab ka vaimset kultuuripärandit. Sellega vamaja) Loone linnus, legend peali- Mäeküla palvemaja tähistatakse põlvest põlve edasi antud kogukondadele omaseid ja olulisi kombeid, teadmisi ning oskusi. Betty Kuuskemaa sünnikoht kust Pikast Jürist Lümandu piibeleheloss, põ- Vaimne pärand annab kogukonnale kultuuriidentiteedi, loob ühtsustunde eelmiste põlvkondadega ning meie (mälestuskivi) Lohu mõis, riikliku kaitse all lispuud kaasaegsetega, rikastab kultuuri ja toetab loovat mõtlemist. Hageri Haridusseltsi kooli Kõnnu järv karjakastell asukoht (mälestuskivi ja Pät- Röa küla, Anton Starkopf lubjapõletusahjud Kihelkondlik Eesti ja kitsamalt Hageri kihelkond on pärand, mille oleme saanud kaasa minevikust ja mille si tamm) Lümandu-Sutlema koolima- juured ulatuvad sajandite taha. Neist aegadest on pärit meie rahvariided, tavad, murrak jne. Me mitte üksnes Aandu küla, Jaan Teemanti 13.00 Hagudi mõis, Vene I ja/vaestemaja/mantelkorsten ei hoia seda pärandit, vaid ka mõjutame, kohandame enda jaoks olevikus ning anname edasi oma pärijatele vanemate talu (mälestuskivi) ümbermaailmasõitja Adam tulevikus. „Pärijata pole pärandit“, kõlab pärandiaasta juhtlause. Vaadates tänast valdade kaarti, näeme, et Kohila baptisti palvela, 1905. Johann von Krusensterni 18.30 Sutlema mõis, värava- Hageri kihelkonnal on kuus pärijat, kes seda pärandit peavad hoidma, jagama, kasutama ja edasi viima - a sündmused, Dolores Hoff- sünnikoht torn ja park Kohila, Kernu, Saku, Saue, Rapla ja Märjamaa vald. Pärandi pärast on nii mõnigi kord kakeldud, kohtuski manni vitraažid Hageri näiteringi etendus käidud. Põhjuseks soov pärandist suuremat tükki saada. Hageri kihelkonna näol on õnneks tegemist vaimse Vana haigla asukoht/lihuniku 13.30 lõuna Rapla Kultuuri- „Pildikesi Lauluisa noorpõl- pärandiga ja igaüks võib mõtelda enda jaoks selle nii suureks kui soovib või oskab. elamu/haigla põlemine -Enn keskuses Rütmanni kohvi- vest ehk Kreutzwald Hage- On veel üks asi mis vääriks kihelkonna kilbile tõstmist. See on koostöö, mida on ka seni tehtud. Olgu selle Soosaar kus, WC ris“ kasvõi kihelkonnapäevad. Aga kindlasti ei ole me kõiki võimalusi ära kasutatud. Küllap nii mõnigi kord raudteejaam, 1901/2012 Kohvipaus oleme mõtelnud, et miks kutsuda naabreid, saame ise paremini hakkama või milleks teenuseid naabritega Kohila vallamajad-Toom- 14.30 Rapla kalmistu, Kru- jagada, endalegi ei jagu. Ilmselt liigagi tihti loodame pealinna peale, sest oleme nii harjunud. Aga sedasi peal, vana ja uus sensternide matmispaik 20.00 Hageri kirik, ring on jätame tähelepanuta naabervalla ettevõtja, kes võiks meile oma teenust või kaupa ehk soodsamaltki pakkuda. Kapa männik, keiserlik Kapa 15.30 Varbola linnus täis, WC Koostöö valdade vahel rikastab meie inimeste elukeskkonda. Kui naabril läheb hästi, siis läheb ka mul hästi kohila hobupostijaam, sepi- Vardi ja Kotzebue, Vardi 20.10 Kohila vallamaja park- ja läheb kihelkonnalgi hästi. Koos jõuame rohkem. Oleme rõõmsad, et, Saue, Saku ja Kernu vald on kihel- koda mõis kui omaaegne kultuu- la konnapäevade raames korraldanud mitmeid põnevaid ettevõtmisi. 10.00 Kohila mõisaansambel, rikolle 20.30 Rapla MV parkla Tere tulemast kihelkonnapäevadele Kohila valda Hagerisse. Tere tulemast koju! raamatukogu, riikliku kaitse

Heiki Hepner Kohila vallavanem 2013 on eriline aasta 2013. aasta on kultuuripärandi aasta ja eriline ka Hage- tohter. Jutt on meie tulevasest lauluisast Friedrich Rein- ri kihelkonna jaoks. 25 aastat tagasi nägi siinne rahvas hold Kreutzwaldist, kes ligi viis aastat Hageri radu tal- sinimustvalget lippu esimestel kihelkonnapäevadel lehvi- las ja siin kirikumõisas ka leeris käis. Hageri panus Eesti mas. See oli legendaarne Hageri haridusseltsi lipp, mis kultuurilukku märgitakse ära ka kunstnike Gustav Adolf salakohta peidetuna ootas üle 50 aasta aega, mil uuesti au Hippiuse ja Gottlieb Welte´, kes liitsid Hageri Euroopa sisse tõusta. suurte kunstilinnadega, mälestuskivi avamisega. Mõle- mad kunstnikud puhkavad Hageris. KÄSITÖÖLAAT 2013. a on eriline ka ajalooliste sündmuste poolest. 1710. Eelpool nimetatud ja mitmed muudki huvitavad teemad a süttis kirikuõpetaja Lado ettevaatamatusest kiriku õlg- avavad ajalookonverentsil “Ümber suure ilma“ Maie katus. Õpetajahärral oli kirikus külm hakanud ja ta oli Toomsalu (Tartu Ülikool), Eerik-Niiles Kross (ajaloola- laupäeval 15. juunil käärkambrisse tule teinud, leek läinud aga nii suureks, et ne), Sigrid Põld (Hageri muuseum), Anne Untera (Eesti võtnud kiriku katuse, misjärel kirikule uut kohta otsitud. Kunstimuuseum), Armin Rudi (arheoloog), Erkki Tam- kell 12-18 Jumalateenistused toimusid ligi kolm aastat Sutlema mõi- miksaar (Tartu Ülikool). sas. 1713. a jõulude ajal peeti jumalateenistus juba taasta- Kutsume teid Hageri kirikusse vaimuliku Lääne-Harju Hageri rahvamaja pargis tud kirikus. Et sündmusest möödub kohe-kohe 300 aastat, praostkonna laulupäeva missale, ainukordsele, üksnes toimub muusikaline palvus mõisas, märkimaks selle rolli muusikas jumalateenistusele, millele on helid loonud Hageri rahva jaoks. Mart Jaanson. Mitmeküllane käsitöölaat ja lustlik simman Müüma oodatakse 1803. a asus Adam Johann von Krusensterni juhtimisel oma eriliste etteastetega ootavad teid rahvamaja pargis. teele Venemaa I ümbermaailmareis, mis kestis kokku Kihelkonnapäevade lõpuakordina etendub Sutlema mõi- käsitööd, kolm aastat. Krusenstern oli pärit Hagudi mõisast, tema sas näitemäng Kreutzwaldi noorpõlvest, tema otsingutest kodu- ja talukaupa, onu aga pidas sel ajal Lohu mõisa. Sellel ekspeditsioonil oma tee leidmisel. osalesid kaks Hageri kihelkonna meest - kihelkonnaarst Meie auväärsetele laulumemmede Laine Mesikäpa ja Sal- taimi ja istikuid jms. dr Karl Espenberg laevaarstina ning kirjanik August von me Vasari ning lauluisa Kreutzwaldi mälestuseks avatak- Kotzebue poeg Otto von Kotzebue laevapoisina. se nende nimelised pingid. 1803. aastal sündis poiss, kes sai nimeks Friedrich ja pere- Virve Õunapuu Müügileti soovist anda teada nimeks Reinholdson. Tema vanemad olid sattunud elama Hageri muuseumi juhataja Hageri kihelkonda Ohulepale. Noormees valmistus saa- Hageri haridusseltsi juhatuse liige Maria Saarna, tel 53584881, ma kooliõpetajaks, kuigi kõhkles kooli- või kirikõpetaja kutse vahel. Eeskujuks oli siin just Hageri kirikuõpetaja [email protected] David Ignatius. Lõpuks sai noormehest hoopis inimeste JUUNI 2013 7

HEAD TEED!

Tekst: Leili Orumäe Üritusele olid kutsutud ka uue omaniku AS EVORE esindajad, kellele Raili Viljas andis üle sümbool- Fotod: Taimo Tammik se võtme. Uus omanik lubas, et maja saab korda tehtud ja korras hoitud. Täpsematest plaanidest nad veel ei rääkinud. Kingituseks tõid nad suure puuviljakorvi, millest jätkus kogu majale. 23. mai oli Kernu Hooldekodus pisut nukravõitu päev – ikkagi viimane koosolemine kogu perega. Tehti mälestuseks pilte, sest kohale oli kutsutud ka fotograaf. Aga päev oli iseenesest ka kena ja pidulik. Kliendid said tänukirjad, millele oli kirjutatud, kui kaua Järgnes pidulik lõuna kõigile. Kernu kellelegi koduks on olnud. Kingituseks oli Kernu mõisa pildiga tass. Juhataja Raili Viljas tänas Päev lõppes tantsimisega elava muusika saatel. Tantsu on meie rahvas ikka armastanud. ka töötajaid aastatepikkuse töö ja hoole eest. Järgnes kontsert, kus külalisena esines väikeste peotant- Iga lõpp on millegi uue algus. Olgu see uus meile kõigile võimalikult vähese mure ja paljude rõõmu- sijate paar Märjamaalt. Siis esinesid meie oma lauljad, tantsijad ja pillimehed. dega! Haiba küla talgupäev toimus 4. mail 2013

Millised tööd talgutel ära tehti?

4. mail kogunes 17 Haiba elanikku hea- korratöid tegema. Haiba mõisa pargis rii- suti peaaegu pool parki lehtedest puhtaks. Koristati oksi ja klaasikilde. Peab ütlema, et pargis oli eelmisel aastal klaasikilde rohkem. Pargi palliplats ja sellest kuni kaunite siniste sildadeni sai värske ilme. Parimad riisujad olid noored emad, kelle lapsed saemürinast eemal vankrites magasid. Saeti puudelt ja põõsastelt kuivanud oksi. Ain koos poeg Jan Markusega vedas ATV-dega kuivad lehed ja oksad pargist ära. Lõke sai parasjagu keskmine, sest Haiba küla töökas meeskond suuremad oksad saeti lasteaiale kütteks. Mehed koos poegadega said olla abiks koormate pealelaadimisel ja okste saagi- misel. Väike Karl Sebastian( 9 kuune) sai Lehtede vedu maailma avastada istudes esimest korda soojenenud maapinnal.

Noorte kooskäimise koht, vana- uus ala- jaam, sai veidi vanemate noorte abiga klaasikildudest omajagu puhtamaks.

Vanaema Melli keetis taas talgulistele suppi ja küpsetas maitsvaid pannkooke maasikamoosiga. Ühine lõunasöök toimus Riisika lasteaias, kus igaüks sai ke- hakinnitust ja peeti aru, mida edaspidigi külas toimetada võiks. Leiti ühiselt, et parki kuluksid ära mõned istepingid, kus nii vana kui noor emme vahepeal jalga võiks puhata.

Vahva, et külas leidub siiski inimesi, kes oma tegemiste toimetamiste kõrvalt leia- vad aega üks päev koduküla heakorra tarvis pühendada.

Villu Karl Sebastian 8 JUUNI 2013 Kuidas Haiba mängurühmast Riisika lasteaed kasvas... aasta aprillis, kui mängurühmast oli saanud lasteaed korral lasteaiakohtade puudus, ning avati taas endises majas üks noorema- ja lapsi oli kolme rühma jagu, kuid palju vajalikku te laste rühm. oli veel puudu. Lahke ja osavõtlik onu Matti tõi las- 15 aastat töötasid kasvatajad ainulaadse graafiku alusel – viis pikka (7-19), teaiale: elektripliidi, külmiku, kardinad, käterätte, päeva tööl ja üks vaba. Asenduskasvataja andis igas rühmas ühe vaba päe- voodipesud ja kenad toidunõud, viimased on vastu va – teemaks tervise edendus. Kõik vaid seetõttu, et enamus kasvatajatel pidanud tänaseni. Korduvalt tõi lasteaiale mänguas- puudus pedagoogiline haridus, seega palgad olid väga madalad. ju, mis olid vea tõttu Muksmassi kauplusesse tagasi 2007. aastal oli valla elu veidigi lahedam ning taotlesime töötajaid juurde viidud, kuid pisiremondi tulemusel said enamuses nii nagu miinimumkoosseis ette näeb- rühma kohta kaks õpetajat ning üks mängukõlbulikeks. Remontijateks olid meie oma õpetaja abi. Riisika lasteaias ei ole olnud kunagi meditsiinitöötajat ning juba suuremad koolilapsed, kellel nutti jätkus juht- õppealajuhatajat, remondionu teeb üksnes hädavajaliku ning saab tasu- med kokku tinutada jne. Meie omaosalus selles pro- tud kord kvartalis. Kokk kasutab abilistena õpetaja abisid, kui rühmatööst jektis oli meisterdada piiramatus kogustes pühade- aega üle jääb. Kütja koristab üldruumid, peseb ja parandab vajadusel pesu, kaarte, mida me tänutäheks Raumalastele saatsime, korrastab kedrit ja mänguaeda. autoriteks peamiselt kasvatajate juhendamisel lap- Tänaseks pedagoogid on peagi omandanud nõutava kõrghariduse, kolm sed ise. Esimestel aastatel lõikasime ja kleepisime saavad õpetajateks lähiajal. Meie personal on pikkade aastate vältel tore- ise ka kirjaümbrikuid, kuid hiljem õnnestus Kohila daks kollektiiviks sulandunud - ühiseks riisikapereks. Oleme oma majaga paberivabrikust valmis ümbrikke saada. väga rahul, õueala on peaaegu korda saanud, enam ei kogune pinnasevesi Korterites olid kuivtualetid, mis vastavalt ilmastiku keldrisse, nagu kunagi 2006 aastal –drenaaž hoiab selle ära. Mänguvälja- rõhule, aeg-ajalt tugevalt haisesid. Vanad olijad küll kud on saadud kõigile rühmadele. Mänguaias on lastel piisavalt nii mängu õpetasid, et pange vaakumpump ette, siis on haisu kui jooksuruumi. vähem, kuid alati ei aidanud seegi. Mõni emme lük- Kahju, kui kõik see vaev ja valu osutub üleliia laristamiseks ning luksu- kas lapse ukse vahelt sisse ja sulges seejärel kiirelt seks. See oleks kui pesuveega lapse välja viskamine. Kaua tehtud peaks ju ukse- ise nina kinni hoides. Lapsed oli aga rõõmsad, kaunikene saama. Kokku on Riisika lasteaed olnud uue ootuses ja praegu- Kuidas Haiba mängurühmast Riisika lasteaed kasvas . . . et said õppida, mängida ja toimetada koos sõpradega. Matkati Päkapiku- ses majas üle 20 aasta. 1992.aasta novembrist saime Nissi vallavalitsuselt loa avada Haiba laste metsa, Pokumaale, Nõiametsa ja rabasse. Kui vähegi ilm lubas, siis kõik mängurühm, mida toetasid Kernust pärit vallavolikogu liikmed üritused kevadest sügiseni toimusid õues. Emadepäeva piknik, suvelaste Algul oli olemas üks kahetoaline korter, mille köögist sai riietehoid ja suu- sünnipäev, spordipäevad nii kevadel kui sügisel. Talvelgi oldi võimali- remast toast laste mänguruum, kus lapsed said laua taga tegutseda. Koo- kult palju õues. lieelikud käisid siin joonistamas ja kirjatähti harjutamas. Aga lapsi tuli Kuna lasteaia kaader oli tööd alustades 95 % muu haridusega, siis ei jooksvalt järjest juurde, seega jäi ühest toast ilmselgelt väheseks. Palusi- teadnud keegi eriti, millised on õiged lasteaia tingimused ja leppisid sel- me veel ühte korterit vallalt juurde, sest keegi lukus ukse taga ei elanud. levähesega, mis oli ja toimetasid kõigile raskustele vaatamata. Maakon- Enn Karu lubas korteri lasteaiale kasutamiseks, kui ise üürnikuga kaubale nast saime päris palju metoodilist materjali, mida saime kasutada. Sealgi saame. Käisime Tallinnas korteri endist kasutajat otsimas ja südametun- imestati, kuidas sai tühjale kohale kerkida lasteaed. nistusele koputamas, lapsed ei saa kusagil õppida, mängida, kui tema liht- Toidust hakkasime lastele pakkuma esmalt võileibu, kuna laste päev ei ol- salt korterit kinni hoiab. Üürnik ise elas juba pikemat aega Tallinnas. Oli nud eriti pikk, kuid peagi jäid lapsed ka magama ning siis sai tööliskeld- arusaaja mees ja andis võtmed kätte. Käisime vallalt küsimas, kas ei ole riga kokku lepitud, et nemad valmistasid ka lastele lõunasöögi. Hommi- neil midagi üle, mis lasteaiale vaja oleks. Saime 10 õlleklaasi ja mõned kuks pakuti lasteaiamajas pliidil keedetud putru ning õhtuooteks endiselt linad, tekid. Haiba klubist saime mõned tassid koos alustassidega. võileibu piimaga. Peagi oli jällegi lapsi rohkem, kui kahte korterisse mahtus. Samas korter- Kogu söögitegemine toimus ühe korteri köögis, kuhu tänu sellel ei mah- maja trepikojas oli veel üks vaba korter, kus esimesega sarnaselt olid eel- tunud laste riided, seega need olid koridoris nagis. Jalanõusid jalga pan- miste üürnike asjad vaid sees, üürnikud ise elasid Tallinnas. Saime võtme nes istuti põrandal maas. kätte, kuid asjad kästi tõsta eest ära keldrisse. Kolisime võõrad asjad eest, Koolieelikute korteri kööki pidi ära mahtuma juhataja laud dokumentide- kuid nüüd oli tühja pinda rohkem, kuid sinna sisse ei olnud suurt midagi ga, selle kõrvale kohe kätepesukraanikauss ja teise seina laste riietenagid. panna. Läksime Riisipere lasteaeda, ehk on neil midagi ülearu. Saime ro- Tööd said tehtud ja käed pestud. nimisredeli, mõned laste vineertoolid ning voodimadratsid. Reformpõhja- Fotol: Kernu kool Harjumaa laulu- ja tantsupeol Kaheksa aastat oli lasteaed pea samades tingimustes, onu Matti jätkas kõik ga voodeid pakuti ka, kuid need ei mahtunud kuhugi. Samal aastal toimus need aastad meie külastamist ning alati oli tal kaasas, midagi väga vaja- Taanlaste koolitus, kus lapsed magasid madratsite peal maas – meil oligi likku, kas töövahendeid või mänguasju. Kui kõrvalmajast, mis kuulus Kernu kooli muusikastuudio Printsel õigustus olemas, ega meie lapsed Taani omadest halvemad ole. Ainus häda vallale hakkas tühjaks jääma korterid, siis olime taas jaol. Esmalt kolis oli selles, et osad lapsed pidid laua all magama, sest ka põranda pinda ei kõrvalmajja juhataja koos majanduslaoga, lapsed said ühes korteris män- Harjumaa laulu- ja tantsupeol jätkunud piisavalt. Sai siis lauad lihtsalt üksteise peale tõstetud, et kõigile gimas käia. Hiljem bussilapsed magamas, sest koolibuss viis lapsed kell hingamiseruumi jääks. kolm juba ära, seega pidid nad varem magama saama, et saaks kell kolm- Tekst: Monica Arme Kohalik puussepp tegi meie lasteaia ruumikitsikust arvestades võimali- veerand kolm ülesse ja võileib kaasa bussi peale. kult väikesed lastelauad, mis olid piisavalt odavad – oma lasteaiale ju teh- 2002 aastal vabanesid kõik ruumid peale sidekontori ja perearsti, siis ot- tud. Mänguasjad ja raamatud, kirjutusvahendid said kõik oma kodudest Harju maakonna laulu- ja tantsupidu toimus 1. juunil 2013 Kei- sustati need asutused üle viia vallamajja ning renoveerida kogu maja las- toodud, sest selleks raha ei jätkunud – ei olnud eelarves ette nähtud. Oli la lauluväljakul. Maakonna tippsündmusele registreerus kokku teaiaks. See kõik võttis aega vaid 10 aastat, kui Haibas sai valmis nõuetele mitmeid lahkeid külainimesi, kes oma laste vanu mänguasju ja raamatuid 6562 osalejat, nende hulgas ka 14 Kernu kooli last. vastav armas kodune lasteaed, kus kõik on puhas, valge, soe ja lapsesõb- pakkusid. Võtsime kõik rõõmsal meelel vastu. ralik. Õnneks käivitus väga pikaajaline projekt Rauma ja Haiba lasteaia sõprus- Aga ega rõõmustamiseks kaua aega ei olnud, sest siis oligi peagi päeva- Laulsime mudilaskooride kategoorias, kokku tuli esitada 6 laulu. suhted, mille eestvedajaks oli Matti Lehtonen. Meie tutvus sai alguse 1993 Harjumaa laulu- ja tantsu- peo pealkirjaks oli „Aja- Ruila kooli käsitööõpetaja Ülle mustrid”, millega tähistasid Palumets osales oma õpilaste- Lastekaitsepäev Keilas maakonna rahvakultuuri ga Harjumaa laulu-ja tantsupeol 1. juunil, lastekaitse- kollektiivid 120. aasta käsitöötuba organiseerides. Hu- vilised said nende juhendamisel päeval toimus Keilas möödumist esimesest maakonna laulupeost. Reper- punuda huvitavaid käsitööpaelu: Harjumaa laulu- ja tuaar oli valitud läbi ajaloo säärisepaelu, pakupaelu, ketta- tantsupidu „Ajamust- tuntumatest lauludest, s.t. paelu jne. Õpilastest suur tänu rid“, kus oli kokku üle alates rahvuslikust ärkami- Ragnar Kasele, Triinu Talinur- 6000 esineja. sest, kuni tänapäevani. Mu- mele ja Kristin-Kairit Sonn´le. dilaskooridel õnnestus laul- da laule nõukogude ajast ja Varahommikul alga- ühe lauluna tuli pähe õppi- sid proovid – mem- da „Olgu jääv meile päike“ medel kell 8.00. Kui (tänapäeva lastele on see kõik lõpuks proovitud täiesti tundmatu laul). said, oligi kell 15.00 Ilm oli küll väga palav, ja peoplatsile marssi- rahvast palju, kuid lapsed mise aeg käes. Kernu nautisid peomelu. Eriti valda esindasid Ker- tore oli rongkäik. nu kooli muusikastuudio „Printsel“ ja Tänan inimesi, kes aitasid meid laulupeol: Ene Roo- memmede rahva- ma, Enn Karu, Merle Bel- tantsurühm „Sir- jäev ja Kalle Teekivi. jelind“. Kernu valla lippuriks oli Mudilaskoor Printsel hak- vallavanem Enn Karu. Ruila kool osales laadal oma käsitööga. Memmed jõudsid Kernu kooli lastega rong- kab valmistuma järgmise aasta üldlaulu- ja tantsu- käigus sammu pidada. Sirjelind tantsis suurel peol popurrii: „Maie memme tantsud“, mida oli ühtejut- peoks. Anname endast pa- ti kuus erinevat tantsu. Pärast oma esinemist oli hea teiste esinemisi vaadata–kuulata, Kernu kooli „Printse- rima! lit“ sealhulgas. Kernu valla memmedest nooremad tantsijad keerutasid jalga naabritega koos Roosi II rühmaga. Suur pidu läks igati korda. Ilma oli kaunis, päike lõõmas - nii esinejad kui pealtvaatajad said kauni jume. JUUNI 2013 9 Mõisapäevad 2013 Rongkäik Keilas Ruila Põhikoolis

Sellel aastal toimub taaskord külastusmäng „Unustatud mõisad“, mis tähistab sellel aastal soliidset 10. aastat. Kakskümmend kuus mõisa, milles asuvad koolid, on külalistele avatud ning ootavad endile külla. Ka Ruila Põhikooli uksed on avatud ning külalised oodatud. Teretul- nud on nii vanad tuttavad kui ka uued särasilmsed külastajad, keda hu- vitab ajalugu ning mõnus äraolemine Ruila Põhikoolis. Omalt poolt pakume igal täistunnil giidiga jalutuskäiku, kohvikut, kunstinäitust ja kontserti, käsitöötunde koos juhendajaga, sõitu hobuvankriga, vaate- mängulist hobuste esinemist, sõitu poniga, näitemängu. Ruila mõis on sel aastal avatud 27. juunil; 6. ja 7. juulil; 27. ja 28. juulil; 10. augustil kell 10.00 - 18.40. 27. juunil pakume külastajatele kell 16.00 siidimaali valmistamist õpetaja Ingrid Kitt`i juhendamisel, kell 18.00 esineb Kernu valla segakoor. Samal ajal toimub Ruila Talli ratsutamisväljakul EMV ratsutamise takistus- ja koolisõidus. 6. juunil kell 12.00 õpetab õpetaja Ülle Pa- lumets polümeersavist medaljoni valmistamist, kell 16.00 esitavad lapsed ponidega kadrilli ja kell 18.00 leiab aset kammermuusika kontsert.

Vaid haritud on vabad! Epictetus Juba teist aastat järjest jagati Ruila Põhikoolis Üllar Suvemaa ja LaitseRallyParki poolt välja 500-eurone Ruila kooli parima 8. – 9. klassi õpilase preemia. Võitja valimisel arvestati õpilase akadeemilisi saavutusi, kooliellu panustamist ja sotsiaal- set aktiivsusust. Sellel aastal osutus preemia vääriliseks 9. klassi õpilane Joanna Pukk, kellel on lõputunnistusel kõik viied ning kes on läbi kahe õppeaasta saavutanud maakondlikel reaalainete olümpiaadidel väga kõrgeid kohti. Joanna on elav ja särtsakas tüdruk kõikidel kooli üritustel ning annab Haibas trenne ka noorematele tantsuhuvilistele.

HELIjaKEEL. Laulud lapsepõlvest. Kangrod.

Maarja Kangro (sõna), Kai Kallastu (sopran), Diana Liiv (klaver) Kavas: Maarja Kangro luule ning Raimo Kangro muusika

Järgnevate mõisapäevade sündmuste reklaami jälgige Ruila Põhikoo- li kodulehel www.ruila.edu.ee, Kernu valla kodulehel www.kernu.ee, valla infotahvlitel ja kindlasti Facebooki lehtedel Unustatud mõisad ja Ruila Põhikool.

Külastustasu: Pere 3.20 EUR Täiskasvanud 1.60 EUR Õpilased, pensionärid 0.90 EUR

Osale loosimises Külastusmängust osavõtjad saavad esimesest külastatavast mõisast osalejaraamatu, millesse koguvad külastuspäevadel mõisatest templeid. Vähemalt 10 mõisa külastanute vahel loositakse välja kutseid sügisel ühes Eestimaa mõisas toimuvale teatrietendusele.

Loositakse välja 25 üksikkutset ja 10 kolmele inimesele mõeldud pe- rekutset. Lisaküsimustele õigesti vastanute vahel läheb loosimisele 10 Ruila kooli parima õpilase preemia anti üle kooli lõpukella aktusel Joanna Pukk`le 10 JUUNI 2013 Meie kooli moto: Leiame igas lapses Ruila Põhikooli parima külje ja paneme ta särama Mõned aastad tagasi otsisime oma kooli jaoks juhtlauset. Tänaseks oleme leidnud oma õpilaste tugevad küljed ning püüdnud neid järjepidevalt õpilaste säravad arendada. On ju ammutuntud tõde, et õpilane tegeleb meelsasti ennekõi- ke sellega, milleks tal on annet ning mis hästi õnnestub. Igapäevases õp- petöös on õpetaja esmane kohustus tegelda kõikide õpilastega. Lisatöö andekamatega nõuab tähelepanu ning energiat, samuti peab olema ka saavutused õpilane motiveeritud töötama. Tahet midagi saavutada ning soovi pingu- tada millegi nimel saabki õpilases arendada ennekõike aineõpetaja. Andekus kui hariduslik erivajadus Mõistega „hariduslik erivajadus“ seostame me esmalt puudega või õpi- lõppeval õppeaastal raskustega õpilast, kuid jätame tahaplaanile fakti, et ka andekaid õpilasi peetakse koolitöös erivajadustega lasteks ja seda väga heas mõttes. Eesti üldhariduskoolides on hakatud suuremat tähelepanu pöörama andekate vajadustele ja nende diferentseeritud õpetamisele. Nagu kõik erivajadustega lapsed, ei pruugi ka andekad lapsed jõuda oma tege- liku potentsiaalini, kui kool ei paku sobivalt varustatud õpikeskkonda. Siinkohal on oluline asjaolu, et kool oleks valmis õppekava rikastama vastavalt õpilaste eeldustele ja vajadustele. Ruila Põhikoolis on püütud läheneda õpilastele individuaalselt. Andekad õpilased vajavad diferentseeritud kasvatusprogramme ja n-ö erimeetodeid, et saavutada kõrgeid tulemusi, realiseerida potentsiaali nii iseenda kui ühiskonna heaks. An- dekateks ( ka võimekateks või talentideks) võib nimetada õpilasi, kes on Marleen Vitsut välja näidanud (eraldi või koos) intellektuaalseid võimeid, akadeemilisi võimeid, loomingulisi iseärasusi, psühhomotoorseid oskusi või hoopiski liidrivõimeid. Oluline küsimus andekate õpilaste õppekava koostamisel on motiveeri- tus ehk kuidas suunata ja inspireerida õpilast. Probleemi lahenduseks on välja töötatud erinevaid õppimist ja arengut toetavaid meetmeid. Siin- kohal pakuvad koolide õppekavad erinevaid vaba- ja valikaineid, mis võimaldavad õpilasel süvitsi keskenduda huvipakkuvasse valdkonda. Tõhusaks väljundiks on veel aineringid, kuhu on koondunud konkreetse valdkonna vastu huvi tundvad õpilased, kes enamasti on oma võimetelt võrdsed. Tihti osalevad aineringide õpilased ka erinevatel olümpiaadidel ja konkurssidel, mis annavad õpilasele eelkõige emotsionaalselt olulist tagasisidet (tihti on see edasiseks motivatsiooniteguriks) kui ka võima- lust kohtuda sarnaste huvidega kaasõpilastega. Lõppeva kooliaastaga Ruila Põhikoolis võib rahule jääda. Aktiivselt on osa võetud aineolümpiaadidest. Hästi esinesid 9. klassi õpilased Joanna Pukk (füüsika, maakondlik 2. koht) ja Ander Aava (keemia, maakondlik 3. koht). Bioloogia maakondlikul olümpiaadil saavutas 7. kl Mari Tali- nurm 4. koha ning emakeeleolümpiaadil Annika Otsar 6. koha. Noore- mast vanuseastmest tuleb ära märkida 4. kl Karmen Langi eriauhinda bioloogia olümpiaadil. Samuti on märkimist vääriv keskmise vanuseast- me matemaatikaolümpiaadi Ragnar Kase 5. koht ja bioloogiaolümpiaadi Kaidi Kriislehe 6. koht. Jätkuvalt on hästi esinetud ka spordivõistlustel. Harjumaa meistrivõist- lustel saavutas 9. kl õpilane Jüri Viidik 2. koha ning TV-10 sarjas oli parim tulemus Robert Pangsepa 2. koht. Mari Talinurm Johhan Rosenberg Õppeaasta jooksul on rohkesti osaletud ka muudel maakondlikel ja va- bariiklikel õpilasüritustel. Õpilased on osalenud maakondlikul muinasju- tupäeval, koolitantsufestivalil, Harjumaa V elamusmängude päeval ning loovtööde konkurssidel. Pärimuslugude konkursil osales Annika Otsar, Kernu valla lapsed õppisid koos politseinikega turvaliselt liiklema kes pälvis ka preemiareisi AHHAA-keskusse. Edukalt on esinenud erinevatel etluskonkurssidel 5. kl õpilane Madli Aa- Tekst: Kätlin Murre das Lääne-Harju jaoskonna noorsoopolit- nigi poiss sai selgeks, et liikluses jalg- samets ning äramärkimist leidsid meie tublid näiterühma õpilased mõi- Põhja prefektuuri Lääne-Harju jaoskon- sei liiklusteemalised päevad Laitse seltsi- ratturina osalemine ei olegi nii lihtne, sakoolide teatrifestivalil. na noorsoopolitseinik maja juures ning Haiba lasteaias Riisikas. peab olema väga tähelepanelik ja jälgi- Ruila kooli õpilased on aktiivsed olnud ka koolivälises huvitegevuses. Mõlemad üritused kujunesid nii laste kui ma ümbritsevat, et ei juhtuks õnnetusi. 9. klassi noormees Johhan Rosenberg osales Estonia teatri tantsutrupis 13.-17. mail said Kernu valla koolieeli- ka nende vanemate seas üsnagi populaa- koosseisulise tantsijana lavastustes „Pipi Pikksukk” ja „Prints ja kerjus”. kud osa liiklusteemalisest päevast „Mina rseks ning teadmisi ohutust liiklemisest, Kokkuvõttes olid kõik lapsed väga tub- Kahju, et andekas tantsija meie kooli juba lõpetab. ja liiklus“, mille eesmärk oli parandada rattavarustusest läbi mängu ja jutu said lid ja said kenasti hakkama. Tänan kõiki, koduste ja lasteaialaste teadmisi ohutust kõik osalised. kes aitasid projekti läbiviimisele kaasa Kaunite Kunstide Koolis õppiv 8. kl õpilane Marleen Vitsut on erineva- liiklemisest ja jalgratta turvavarustusest, Terve nädal kujunes väga sisukaks. Lap- ning suur tänu lapsevanemale, kes küp- tes muusikalides esinenud („Jane Eyre”, „Läbitantsitud tallad”). Samuti et ennetada nende sattumist liiklusohtli- sed said muu hulgas tundma liiklusmär- setas maitsva koogi. võib Marleeni laulmas kuulda ka kooliüritustel ning erinevatel laulu- kesse olukordadesse. ke, õppisid kasutama turvavarustust, võistlustel. Projekti „Mina ja liiklus“ raames korral- tegema jalgrattavigursõitu ning nii mõ- Kooli lähimas naabruses asuv Ruila Tall on jätkuvalt pakkunud koolile võimalust ratsutamisega tegeleda. Alati on leidunud õpilasi, keda hobu- sed huvitavad. 7. kl õpilane Mari Talinurm on ka mitmel varasemal aastal edukalt võistlustel esinenud.

Kehtib reegel: kes teeb, see jõuab. Väga mitmed õpilased on võimekad mitmel alal ning õpetajad on teinud nendega lisatööd ning pakkunud neile väljaspool kooli enese proovilepaneku võimalusi. Kahjuks kipuvad üritused tihtipeale kattuma ning igale poole lihtsalt ei jõua. Igapäevane koolitöö võtab oma aja ning energia, mistõttu peab arvestama, millega eeskätt tegeleda.

Õppeaastat lõpetades ja aastale tagasi vaadates võib tõdeda, et mitme- poolsete jõupingutuste tulemusena on õpilased väga hästi hakkama saanud. Siinkohal tuleks tänusõnad öelda ka mõistvate lapsevanemate aadressil, kes on transpordiga aidanud, sest õpetaja autosse kõik ei mahu ning vanematepoolne tugi koolile on alati teretulnud.

Tänusõnad ka kõigile õpilastele ja õpetajatele kenade tulemuste eest! Ruila Põhikooli õppealajuhataja Livia Roomets JUUNI 2013 11 Liitusime programmiga “Kiusamisest vabaks lasteaed” Tekst: Kaseriisika rühma õpetaja Lea gust antud metoodikat rakendada. lseid käitumismudeleid, on välja töö- Rau Programmiga „Kiusamisest vabaks“ tatud kindel metoodika, mis sisaldab tahetakse arendada lasteaialaste vahel erinevaid vahendeid lastele ja õpetajale: „Iga laps on väärtuslikum ja imelisem häid, sallivaid ja üksteist austavaid väikesed karud kõikidele lastele ja üks kui kõik maailma imed – keerulisem suhteid. Eesmärk on saavutada käitu- suur karu õpetajale, teemakaardid, õpe- kui universum, kõigist kõige muutumis-, miskultuur, kus lapsed hoolivad ükstei- taja käsiraamat, massaažiraamat, plakat, arenemis- ja loomisvõimelisem isiksus.“ sest ja astuvad julgelt kiusamise puhul kleepsud ning nõuandevoldik lapseva- /Pam Brown/ vahele, aidates kaaslast, kellel on raske nematele. ennast kaitsta. Uut õppeaastat alustab Kaseriisika Riisika lasteaed liitus programmiga Kiusamisvastane programm keskendub rühm lastevanemate koosolekuga, kus „Kiusamisest vaba lasteaed“, mille on järgmistele põhimõtetele: räägitakse kõigest täpsemalt ja tutvusta- koostanud Taani organisatsioon Red -- täiskasvanud vastutavad laste seas takse antud metoodikat, sest programm Barnet (Päästa Laps) ja kroonprintsess toimuva kiusamise eest; saab tulemuslik olla ainult siis, kui ka Mary fond. Eestis on metoodika maa- -- kiusamisega tuleb ennetavalt tegele- lapsevanemad on kaasatud. letoojaks ja projekti elluviijaks MTÜ da; Lastekaitse Liit. -- kiusamisvastase töö uus sihtrühm on Lasteaias loodud head suhted laste va- kiusamise pealtvaatajad; hel peaksid kanduma koolikeskkonda. Kaseriisika õpetajad Lea, Maire ja õpe- -- laste vahel sallivuse, austuse, hooli- Lasteaiast kooli minnes peaks lastel taja abi Getlin ning direktor Riina on vuse ja julguse arendamine. olema pagas, mille abil saada hakkama läbinud vastava koolituse ja omavad õi- Selleks, et lastele edasi anda sotsiaa- erinevate sotsiaalsete suhetega koolis. Riisikate kevadest suvesse Tekst: Riina Lotamõis saali aknast oma tantsu ja panime internetti üles. siis teha läbi sama huvitav ja vajalik liiklusnädal. ENGMAN LY Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts leidis Suur tänu noorsoopolitseinik Kätlin Murrele. FUKS MELANIE Riisika lasteaial on olnud sellel aastal taas palju meid sealt ja neile meeldis see väga. Riisika las- GRÜNER CAROL LIIS tegemisi ja õnnestunud projekte. teaia tantsitud „Kägärä” pälvis eriauhinna – las- Maikuu lõpus osales koolieelikute rühm ka Lau- JOALA IIDA teaedade eriauhind välitingimustes. lasmaal VI lasteaialaste tantsupäeval, kus tantsiti KALDLAUR SEBASTIAN Aasta alguses osalesid kaks vanemat rühma „Prü- kolm tantsu: „Lõbus mölder”, „Kevade ringtants” KANN KASPAR gihundi” joonistusvõistlusel, mille tulemusena Maikuus korraldas Kätlin Murre koolieelikute ja „Sabatants”. Laulasmaal on Riisika lapsed KASE KEITLIN võideti preemiareis loodusrajale. Maikuus said rühmale liiklusnädala, millest said veidi osa ka tantsimas käinud juba kolm aastat. See on väga OKSPUU INDREK lapsed tutvuda Tuhala nõiakaevuga ja Pahkla nooremad lapsed. Esmaspäeval tutvuti politseiau- vahva pidu, kus külvatakse salamisi rahvatantsu- RAUDSEPP RITA LIISA suurte rändrahnudega, sealhulgas ka kivide ku- toga, teisipäeval õpiti liiklusmärke, kolmapäeval pisikuid väikeste laste hinge. Kes on tantsupeol SOOPALU STEN ERIK ningaga. Oli küll vihmane, kuid sellegi poolest tutvuti jalgratturi kohustusliku varustusega. Isegi korra käinud, see soovib kindlasti koolis rahva- põnev päev, vaade kivide kuninga pealt oli vahva. muna jäi kiivris terveks. Neljapäeval vaadati üle tantsuga jätkata. Lasteaed on avatud veel juuni lõpuni, juulis on Tänavune kevad on küll pikalt külm olnud, aga laste jalgrattad, kellel mida puudu on. Noortele kogu maha puhkusel. Augusti esimesel poolel tegemisi on jagunud siiski piisavalt. jalgratturitel oli õppesõit ja täpsus vigursõit. Ree- Ja siis oligi ootamatult käes kooliteele saatmise alustab tööd kaks segarühma ning kuu lõpus oo- del lõppes nädal liiklusteemaliste mängudega aeg. Pisikestest mudilastest on sirgunud taas tub- tame uusi lapsi aegapidi lasteaiaga harjuma. 29. aprillil oli rahvusvaheline tantsupäev, mil ning tunnistusega, et lapsed on läbinud vastava lid koolieelikud. Sellel aastal on kooliteele mine- tantsiti üle Eesti rahvatantsu : „Kägärä“ . Riisika koolituse. Kõigile kingiti helkurid nii jalakäija mas 12 last. Kena kooliteed teile: Kaunist ja kosutavat suvepuhkust nii suurtele kui lapsed ühinesid ühistantsuga õues, sest seal mah- kui jalgratta tarvis. Nooremad hakkavad ootama, AASA ANNI väikestele lastele koos peredega tus kogu lastepere vabalt tantsima. Filmisime millal nemad koolieelsesse rühma jõuavad, et ATSO MIKK

Kivide kuningas Kooli Liiklusnädal 12 JUUNI 2013 Ideaalne koht, kus veeta terve perega kvaliteetaega! LaitseRallyParki on siiani peetud roh- rallisimulaatoril – need on teenused, saks suurepärasele perekeskusele ko- kem meeste „mängumaaks“, kuid täna- millega ka täiskasvanud oma aega hea gumas populaarsust veel kohana, kus seks oleme astunud pika sammu edasi, meelega sisustavad. Loomulikult on pidada lapse sünnipäeva. Majas on pakkudes võimalust veeta kvaliteetae- piisavalt ruumi niisama jooksmiseks ja olemas liiklusklass, kuhu sobib katta ga terve perega! Oleme valmis saanud tagaajamiseks. sünnipäevalaua, ruumi juures on eraldi 600 m2 mängudemaja, kus veeta mõni kööginurk, kus saab kõik vajaliku ette tund lastega või sisustada terve päev. Slot Car rajal saab sõita korraga kuni valmistada. 4 autot, mängija ülesandeks on osavalt Mängudemaja täidab lisaks liiklus- ja kiirelt läbida pea 25-meetrine ring, Mängudemaja on hetkel veel avatud kasvatuslikule eesmärgile veel teist- seejuures vahetada radasid ning väl- eelbroneerimisel, päevapileti hind on ki olulist rolli – on loodud keskkond, tida auto rajalt väljasõitmist. PlaySta- 5 eurot. Lisaatraktsioonide hinnakirja- kus kogu pere saab ühiselt aega veeta! tion 3 mängukonsoole on meil kokku 5. ga saab tutvuda meie kodulehel www. Mõeldud on nii väikestele, alles roo- Komplektis on ehtsad ralliauto istmed, laitserallypark.ee. Veel jaanipäevaks mavatele beebidele, tema suurematele pedaalid, kõrvaklapid ja 32 tolline teler. loodame täielikult valmis saada ka õdedele-vendadele, kui nende vane- Mänguvalikus Dirt3, Dirt Showdown mängudemaja juurde kuuluva liiklus- matele. Ja seda kõike ühes majas, ühe ja F1 2012. Sõitja maksimumkaal on linnaku, kus on võimalik päris pisi- katuse all! kuni 120 kg. Rallisimulaator Force kestele õpetada nii liiklusmärke, foore Dynamics 401 CR on ainulaadne auto- kui liiklemist, rendime välja jalgrattaid, Et saada natukenegi aimu, mida kõike sõitu imiteeriv masin kogu Baltikumis elektrimasinaid jt. sõidukeid. Üks on uus mängudemaja endas peidab, siis ja Skandinaaviamaades. Simulaator on kindel, et mida varem neid teadmisi siin on olemas eraldi beebide rooma- loodud võimalikult ligilähedase tun- edasi anname, seda teadlikumad liikle- misala, kus hulgaliselt pehmeid män- netuse saamiseks ralli- ja vormelisõi- jad meie lastest saavad ja seda ohutum guasju, mängutuba, kus saab mängida dus ning on ideaalne sõidutreeningute on neil minna hommikul kooli või pea- poodi, toimetada kööginurgas, mängi- läbiviimiseks sisetingimustes. Kõik le kooli sõbra poole. da nukumajaga, ja see on vaid killuke sõiduks vajalik on reguleeritav ja sea- kogu loetelust. Veel on laste jaoks väi- distatav (rool, käigukast, pedaalid, iste, Lõbusat suveaega kõigile! ke kinotuba, liiklusteemaliste lauamän- heli, tunnetusvõimsus, rajad, efektid, gude-raamatute nurk, saab mängida autod), mis teeb ka lastele simulaatori Legoga, joonistada ja värvida värviraa- kasutamise sobivaks. Mänguvalikus on matuid. Liiklusklassis on olemas Pen- LaitseRallyPargi paarisrada, Richard Touch ekraan, veel on olemas X-Box. Burns Rally, Live for Speed ja rFactor. Juba suuremad saavad oma osavuse Sõitja maksimumkaal on 120 kg. proovile panna Slot Car raja ääres, sõi- ta Play Station 3 mängukonsoolidel või LaitseRallyPargi mängudemaja on li- JUUNI 2013 13 Järvamaalt pronksmedalid Kernu Põhikoolile esikoht Koerus toimusid Eesti meistrivõistlused lauamängude mitmevõistluses se- gapaaridele. Esikoha sai Saaremaa-Pärnu segapaar Viire Talts – Rein Kirst. Teise koha Lääne-Harju põhikoolide võistlusel said saarlased Tiia Müürisepp – Gunnar Usin. Pronksmedalid tulid Harju- Kernu Põhikool koostöös Haiba Spordiklubiga oli võõrusta- maale Kernu valda. Hinnatava kolmanda koha võitlesid välja Karin Lähker jaks Lääne-Harju Põhikoolide ja Hageri kihelkonna põhikoo- I Ääsmäe - Andres Bahovski. lide kergejõustikuvõistluse läbiviimisel. Loomulikult lõid II Kurtna Palju õnne! kaasa ka meie valla koolid Ruila ja Kernu. Neli noort kümne hulgas lauatennises III Kernu Laste GP – 8 etapiline võistlussari lõppes finaalvõistlusega Aseris. Auhinnaliste kohtadeni jõudsid meie 7.-9. klassi õpilastest: Meie noored lauatennise mängijad lõid aktiivselt kaasa ja lõppkokkuvõttes Lääne-Harju koolide arvestuses saavutas hinnatava esikoha saavutasid koguni neli noort koha kümne hulgas. I Rain Ibrus (Kernu) kaugus 5,66 Kernu Põhikool 184 punktiga, järgnesid väikeste vahedega P (sünd. 1998-1999) vanusegrupis järjest paremasse võistlusvormi tõusis III Jüri Viidik (Ruila) kaugus 5,24 Nissi 181,5 punkti ja Ruila 178 punktiga. Suured tänud meie Karl-Marcus Nilp jäädes lõpuks hinnatavale 8.-le kohale 212 punktiga. II Karl-Eduard Heinmäe (Ruila) kuul 11.10 koolide kehalise kasvatuse õpetajatele Sirje Rauale ja Kuldar P (sünd. 2004-2005) oli meie võistkonna tugevam grupp. Läbi hooaja näita- I Anna-Marie Ibrus (Kernu) kaugus 4.61 sid head mängu Egert Möll, Andre Rõõm ja Kardo Kuusk. Lõppjärjestuses III Anita Melissa Paur (Ruila) kaugus 4.51 vastavalt seitsmes, üheksas ja kolmeteistkümnes koht. II Reelika Roop (Kernu) kuul 8.43 T (sünd. 2002-2003) oli terve hooaja stabiilne Kädi Raju ja tasuks kokku- võttes kümnes koht. Pikad võistlusreisid Narva, Viljandi, Asuri said teoks II Jane Ahven (Ruila) 60m 8.76 tänu Leader projekti toetusele. Uus hooaeg algab juba septembris võistluse- III Sireli Mihkelsoo (Kernu) 60m 9,12 ga Tartus. Noortele soovime mängulusti!

Noorem rühm (kuni 6. klass) Andri Toomeojale judos hõbe Kohilas toimusid vabariigi meistrivõistlused judos. Kehakaalus kuni 34kg II Henri Möll (Kernu) kaugus 4.15 maadles meilt Kernu Põhikooli noormees Andri Toomeoja. Andri esindab Ai- II Robert-Indrek Pangsepp (Ruila) 60m 8,51 tado klubi. C-vanusegrupis võistelnud Andri jõudis 32 noormehe konkurentsis II Kristiina Mägimets (Kernu)Lääne-Harjupall ja 40.25 Hageri ki- finaali ja seal tuli alla jääda Grigori Möskole, Budolinn Judokooli võistlejale. III Ebeli Teder (Kernu) 60m 9.53 Õnnitleme Andrit suurepärase tulemuse puhul! Pajule, kes olid suureks abiks võistluste läbiviimisel. Toitlus- Kaasakiskuvad olid teatejooksud Suur-Rootsi (800-400-200- Kettaheites korralikud tulemused tamisega sai suurepäraselt hakkama Kernu Põhikool. Kernu Kernu staadionil toimunud Hageri kihelkonna kergejõustikuvõistlus- 100), kus meil läks kehvasti – Kernu 7. ja Ruila 9. koht. Noo- võtab juba 28. mail vastu järgmisi külalisi, sest siis selguvad rema rühma Väike-Rootsi teatejooksus (400-300-200-100) tel näidati korralikke tulemusi. Meeste kettaheites oli võidukas Madis Harjumaa parimad koolid ja õpilased kergejõustiku mitme- Kõpper tulemusega 43,48 m. Teise koha tulemusega 41,24 m saavutas saavutas Ruila hinnatava III koha. Hageri kihelkonna koolide võistluses. arvestuses oli esikolmik: Saku võistleja Allar Saar. Kolmas ja neljas koht tulid samuti Kernu val- Hoiame meie koolidele pöialt! da. Kuldar Paju (40,14 m) oli kolmas ja Madis Loorents (39,10 m) neljas. Kuulitõukes püstitas Madis Kõpper isikliku rekordi 13,18 m. See tagas AS Palkehituse piknikulaud rändas Raplasse teise koha, sest Saku noormees Allar Saar tõukas 13,33 m. Allar Saar oli li 16,98 meetrini. Kohalikest tõukajatest võidukas ka odaviskes (51,14 m) meie kuldar Paju ees (47,17). Mees- oli parim Madis Loorents 12,90 meetriga. te 100 m jooksu võitis Kernu staadioni rekordiga Gert Kurmiste Sakust Kettaheites saavutasid parimad tulemused 11,7 sekundiga. Ka meeste kaugushüppes sündis staadioni rekord. Ant- juuniorid. Ats Kiisa heitis1,75 kg heiteva- hony Enden Sakust hüppas 6,23 m. Naistel jäi osavõtt tagasihoidlikuks. hendit 49,35 meetrit ja Heigo Kangro 47,64 Liivi Abel Kernust oli võidukas kettaheites, odaviskes ja kuulitõukes. Kät- meetrit. Kohalikest heitjatest oli parim riin Kukk Sakust hüppas kaugust 4,44 m ja oli võidukas ka 100 m jooksus Madis Kõpper korraliku 42,68 meetriga. 14,5 sekundiga. Pidev vihm segas paremate tulemuste saavutamist. Odavise jäi seekordsel jõuproovil väga kahvatuks. Martin Sisase järel saavutas teise koha Kaarel Jõeväli 47,69 meetriga. Kernu kool esines seiklusmängul Viievõistluses saavutas esikoha Rui- la Põhikooli mitmevõistleja Jüri Viidik. „Välek“ edukalt Jüri kogus viievõistluses 1899 punkti. Teksti autor Monica Arme

Üksiktulemused: 1. mail toimus Ruilas igaaastane seiklusmäng „Välek“. Pea alati on Kernu kaugus - 5,25 m; kool pannud välja mitu tiimi, sest üritus on olnud siiamaani Kernu kooli oda - 37,43m; 200m - 29,32 s; 5. - 9. klasside õpilaste seas populaarne ja eks selline väike naabritevaheline ketas - 32,07m; mõõduvõtt pakub närvikõdi paljudele. 1500m - 5,59.20 s. Sel aastal oleks peaaegu juhtunud pretsedent, sest enamus õpilasi polnud huvitatud oma vabal päeval välja minema ja millegi või kellegi nimel võist- Fotol: Madis Kõpper tast 43,78, viskas oda 47,75 ja tõukas kuuli lemast. Üheksanda klassi õpilane Rain Ibrus võttis oma südemeasjaks võist- 14,17 meetrit. See tagas noorele Raplamaa Staadionirekordid jäid seekordsel jõuproo- kond igaljuhul välja panna ja anda endast parim. Kernu kool läkski välja vil ületamata, loodame, et see juhtub järg- Kernu staadionil avati kergejõustiku võistlejale ka Palkehituse AS piknikulaua, ühe tiimiga, kuhu kuulusid: Rain Ibrus, Anna-Marie Ibrus, Liisi Tombak, mis oli seekordsel jõuproovil peaauhinnaks. misel aastal. Tänusõnad tahaks öelda Edu- Cris-Martin Nilp ja Kristiina Mägimets, võistkonna nimeks sai kapteni järgi hooaeg viievõistluse ja heidete-tõuge- ard Ehalale, Andres Mäeseppale ja Väino tega. Kohal olid litsentseeritud kohtuni- Suured tänud Ants Ploompuule ja En- „Rain“. del Kraasile, kes on igal aastal väl- Nüüdile, kes aitasid võistluste õnnestumisele kud ja jooksudes võeti elektrooniline aeg. kaasa. Võistkondi oli 14, kõige arvukama esinduse oli välja pannud Ruila Põhikool. Tagasihoidlikuks jäi kohalike võistlejate ja pannud eriauhinnana piknikulaua. Võistlusmängu võitis Kernu Põhikooli võistkond „Rain“. Meeste kuulitõukes saavutas esikoha Fred panus. Parimate tulemuste eest hoolitses Tänan Ruila kooli suurepärase ettevõtmise eest, olete eeskujuks seiklusmän- kümnevõistleja Martin Sisas, kes heitis ke- Vali 15,97 meetriga. Juunioritest tõukas Haapsalu noormees Karl Koha 6kg kuu- gu „Välek“ korraldamisega teistele koolidele.

Kuldar Paju – Kernu Terasmees 2013 Kernu Terasmees 2013 lõplikud tulemused: Lõpule jõudis 21-st erinevast spordialast koosnev võistlussari Kernu Terasmees 2013. 1. Paju, Kuldar 360,5 p Võisteldi sangpommirebimises, ujumises, jalgrattakrossis, kettaheites, orienteerumises, tennises, kaugushüppes, kardisõidus, nooleviskes, miilijooksus, suusatamises, sulgpallis, vä- 2. Kukk, Rainer 342p gikaikaveos, 400m jooksus, males, kabes, koroonas, lauatennises, sõudeergomeetril, korv- 3. Kaasik, Lauri 321p (10)p pallis (vabavisked ja kolmepunktivisked), jalgpallis (pallivedamine, löögid väravale 16m 4. Aljaste, Andres 321p (9)p joonelt ja 20 kraadise nurga alt). Võistlust alustas 18 kanget ja julget spordimeest. Võistlus 5. Laanemets, Janar 309p kestis viis kuud ja parimad selgusid alles mais jalgpallialaste harjutustega. Võistlussarjas oli ka katkestajaid, kes ei pidanud pikale võistluskarussellile vastu. 33 protsenti aladest või- 6. Aas, Armo 295p tis mitmekülgne noor spordimees Kuldar Paju. Kuldar oli võidukas ujumises (100m 1.143), 7. Liidig, Gennadi 289p orienteerumises, kaugushüppes (5,50), kettaheites (36,06 meetrit), suusatamises, sõudeer- 8. Laur, Valdis 265p gomeetril (500m distantsil 1,27,4) ja jalgpallielementide sooritamisel. Kokku kogus Kuldar 9. Soosalu, Arvo 226p 360,5 punkti ja saavutas esikoha. Teise koha võitles välja Rainer Kukk 342 punktiga. Esiko- ha võitis Rainer miilijooksus, jalgrattakrossis, tennises ja eriti ülekaalukalt korvpallivisete 10. Krimberg, Kristjan 181p sooritamisel. Kolmanda koha pärast käis kompromissitu võitlus Lauri Kaasiku ja Andres 11. Viidik, Jüri 170p Aljaste vahel. Mõlemad mehed kogusid 321 punkti ja arvesse tuli võtta reservpunktid, mida 12. Raudva, Agur 152p olid Lauril ühe võrra rohkem. Õnnitleme parimaid ja kõiki lõpetajaid ja ka alustajaid, kes 13. Järvela, Jaanus 136p jätsid mingil põhjusel võistluse pooleli. Võistlus läks igati korda ja loodame alustada ka aastal 2014. 14. Mäesepp, Andres 117p Soovi on avaldanud ka õrnem sugu. Andke endast märku [email protected] ja mis ala- 15. Kapitonov, Alik 116p del soovite võistelda, et olla Kernu Teraspiiga 2014. Mis aladel soovivad võistelda ka me- 16. Loorents, Madis 74p hed – ootan tagasisidet. Võistlus lõppes meeleolukas õhkkonnas sauna ja taastusvahendite kasutamisega. 17. Meer, Joonas 58p Kohtumiseni aastal 2014! 18. Valma, Mark 51p 14 JUUNI 2013

ÕNNITLEME 95 Roland Kivi Kohatu küla 26.07.1918 91 Astrid Johanson Haiba küla 30.06.1922 Vilma Kald Laitse küla 07.07.1922 Helma Kroonsaare Haiba küla 29.07.1922

90 Helga Nelis Vansi küla 03.07.1923 89 Arnold Okspuu Ruila küla 17.07.1924 87 Valve Vilju Laitse küla 20.06.1926 85 Hugo Laidna Ruila küla 21.06.1928 84 Evald Pauklin Kustja küla 12.07.1929 83 Jaan Pälling Haiba küla 12.07.1930 81 Õie-Vilma Nurm Kaasiku küla 02.06.1932 80 Salma Võžimova Ruila küla 01.07.1933 Johanna Lõokene Haiba küla 14.07.1933 75 Maia Abiram Kaasiku küla 30.06.1938 Aarne-Aleksander Laitse küla 04.07.1938 Merilepp Angelo Vecchione Kernu küla 31.07.1938 70 Õilme Kriisa Mõnuste küla 11.06.1943 Zoja Verhovitš Haiba küla 20.07.1943 65 Juta Tikenberg Metsanurga küla 18.06.1948 Maire Sinimäe Kohatu küla 05.07.1948

JUUNI 2013 15

NISSI VALLAMAJAS Hageri Kihelkonna ALUSTAB TÖÖTUBADE SARI päevade kava „ISTUDA VÕI ASTUDA?“

Ootame töötubadesse täiskasvanuid, kes soovivad seoses töö või haridusega oma elus midagi muuta. Kohtume kolmel korral ja käsitleme läbi praktiliste tegevuste ning arutelude erinevaid teemasid. I KORRAL KOHTUME 18.JUUNIL KELL 18.00-20.00 *Eneseanalüüs (Kes ma olen, minu väärtused, oskused, võimalused jne.) *Töö- ja haridusalaste tulevikusoovide kaardistamine- mida ma tegelikult teha tahaksin? II KORRAL KOHTUME 27.AUGUSTIL KELL 18.00-20.00 2. juuni *Õppimise ja töötamise võimaluste uurimine, info otsimise oskus. *Tööotsimise protsess, töökuulutuste otsimine ja analüüs. KIHELKONNA JALGRATTAMATK *Kandideerimisdokumentide koostamine.CV, kaaskiri, motivatsioonikiri. Maidlast Hageri kaudu Üksnurmele III KORRAL KOHTUME 17. SEPTEMBRIL KELL 18.00-20.00 *Töövestlus (Kuidas töövestlusel tööandjale silma jääda?) 14. juuni *Karjääriplaani koostamine. Reaalselt samm-sammult plaani kirja panemine. kell 10-17.00 Töötubasid viivad läbi karjäärispetsialistid Kairit Krumm ja Triin Peterson. AJALOOKONVERENTS “ÜMBER SUURE ILMA” Hageri rahvamajas Anna oma tulekust teada [email protected] või telefoni teel: 67 73 950/ 53 31 2139. kell 18.00 Infot töötubade kohta ja registreeruda saab ka [email protected] KULTUURILOOLINE JALUTUSKÄIK, WÉLTE või telefoni teel: 60 87 833/ 51 87 480 JA HIPPIUSE MÄLESTUSKIVI AVAMINE KOHTUMISENI! Hageri kalmistul kell 20.00 KIHELKONNASAUN JA MARJU KÕIVUPUU LOENG RAHVAMEDITSIINIST

15. juuni Lääne-Harju praostkonna vaimulik laulupäev

kell 12.00 HAGERI KIHELKONNAPÄEVADE ALGUS Hageri Rahvamaja pargis

kell 14.00 MUUSIKALINE PALVUS Sutlema mõisas Müüa Risti talu mis asub Pihali külas Voodrilaudade müük, eri- Kohila vallas 200 m Harjumaa piirist. nevad pikkused. Kvali- kell 15.00 Talumaja ca 400 m2 (paekivi+palk); teetne käsitsi kruntimine RONGKÄIK SUTLEMA MÕISA saunamaja ja garaaž ca 34 m2. Maad ja värvimine! Arca Nova VÄRAVATORNIST HAGERI KIRIKUSSE 17 000 m2. Talu taastatud 100 %, väga majatehas Juurus. kell 16.00 korralik (s.h. uus katus, vooder, aknad). LÄÄNE-HARJU PRAOSTKONNA VAIMULIKU Sobib koduks, äritegevuseks või asu- Küsi pakkumist LAULUPÄEVA MISSA Hageri kirikus tuse ruumideks. Hind: 159 000 EUR. Tel.4892794 Lisainfo:City24 ID: 926274. E-mail: kell 16.00-18.00 Tel: 55696188 VABA LAVA RAHVAMAJA PARGIS [email protected] LAINE MESIKÄPA JA SALME VASARI PINGI AVAMINE Hageri rahvamaja pargis

Kui hommikul ärkad ja taevas näed linde, kell 18.00 neid vaadates olla võid päris kindel, KIHELKONNA PUHKPILLIORKESTRITE JA et laulan seal eemal koos nendega, RAHVATANTSIJATE ÜHISESINEMINE kuid öösel muutun täheks ma... Haiba Käsitöökojas kell 20.00 Mälestame kallist ema ja vanaema Potikedral treimise kooli- SIMMAN ANSAMBLIGA “PARVEPOISID” ☺ SILMADE KONTROLL tus algajatele 16. juuni ELVI LIINAK´ut ☺ SILMARÕHU MÕÕTMINE kell 9.00-18.00 ☺ PRILLIDE MÜÜK 15. ja 16. juuni 2013 kell 10:00 RINGSÕIT KULTUURIPÄRANDIGA 10.11.1935-03.05.2013 ☺ PRILLIDE PISIREMONT TUTVUMISEKS ☺ OPTILISED PÄIKESEPRILLID kell 18.00 Leinavad abikaasa Mihkel Juhendaja KREUTZWALDI PINGI AVAMINE Lapsed Sigrid, Tarmo perega, 21. JUUNI 2013.a. Hageri kirikumõisas Lapselapsed Birgit ja Maido perega. Georg Bogatkin HAGERI NÄITERINGI ETENDUS LAULUISA KELLA 10:00-st KREUTZWALDI NOORPÕLVEST Sutlema mõisas MÜÜA LÕHUTUD KERNU VALLAMAJAS Registreeru: KÜTTEPUID [email protected] Meisterdame sulatusklaasist ehteid! KELLA 14:00-st Igal kolmapäeval kell 19.00 Laitse Seltsimajas LEHTPUU JA OKASPUU LAITSE RAAMATUKOGUS või Eve 5279696 Info: Anneli Endla 53739090 ERINEVAD PIKKUSED Silmade kontroll maksab 6€. Prillitellijale on kontroll TASUTA. KLAASI KRAGISTAMISENI! HALUMASINA TEENUS INFO ja etteregistreerimine telefonil: 6793022 Toimuvad ka keraamikaringid! Kontakt: 5281048 või Jälgi Laitse Seltsimajas toimuvat aadressil 5211892 www.seltsimaja.ee OÜ Sinitiivik Teostame koduvaipade (ka kaltsuvaipade) puhastust Transport uksest ukseni tasuta Täpsem info 55 917 562 16 JUUNI 2013

Hageris asuv majatehas OÜ KMT Prefab tegutseb aastast 2002. Ettevõte valmistab ja paigaldab seina -, vahelae –ja katusepaneele nii eramutele, kui äri –ja ühiskondlikele hoonetele. Enamus toodangust eksporditakse Põhjamaadesse ning läbi partnerite ka Lähis-Itta, Aasiasse ja mujale. Ettevõtte kvaliteedijuhtimine on sertifitseeritud vastavalt standardile ISO 9001:2008 ning firmas töötab täna 55 oma ala asja- tundjat. Seoses töömahu suurenemisega kutsume oma meeskonnaga liituma uusi majaelementide

VALMISTAJA – PAIGALDAJAID

Töö kirjeldus: - majaelementide valmistamine ja paigaldus: - paneelide kokkupanek - materjali komplekteerimine - paneelide pakkimine ja laadimine

Töölesoovijailt eeldame: - Täpsust ja kohusetundlikkust - Tehnilist taipu - Käteosavust ja selget silmavaadet - Tugevat tervist - Vähemalt põhiharidust - Soovitavalt vanust kuni 45a

Kasuks tuleb: - Kutsetunnistus - Eelnev töökogemus ehitusel või tootmises - Võõrkeelte oskus

Tööleasumise aeg: niipea kui võimalik CV palume saata e-posti aadressile [email protected]; lisainfo personalispetsialist Maire Midri, tel 4892183

KMT Prefab OÜ Nooruse 1a, Tabasalu 76901 Estonia

Tel +372 489 0923 Fax +372 489 0924 [email protected], www.kmt.ee

Swedbank: 221019697924 IBAN: EE872200221019697924 SWIFT: HABAEE2X

Reg. nr: 10861173 KMKR: EE100754625

Väljaandja: Kernu Vallavalitsus. Koostaja: Merle Beljäev, [email protected], tel 53423483. Kujundaja: Anneli Endla. Keeletoimetaja: Äli Hanna Teeääre, tel 56573435. Tiraaz: 1000 Järgmine leht ilmub 27. august 2013. a. Materjalid saata hiljemalt 22. august 2013. a.