Arseenireostus Tagasivaade Alema XVI likvideeritud jõulukuule karikavõistlused Lk 2. Lk 3. Lk 4.

54 20112011 TeNissi atavalla ajaleht ja Nissi valla keskkonna­ reostus väheneb Projekteerimisfirma ka ventilatsiooniõhu soojus- Sweco Projekt teeb vaheti kasutamise võima- TURBA lust,, selgitab Mart Taklai. Nissi Soojuse tellimi- Jaanus Teder, Nissi Soojuse sel Nissi valla Riisi- juhataja, ütleb, et Nissi val- pere ja reo- la ­elanikud saavad tulevikus GÜMNAASIUMI veepuhastite projekti puhtama joogivee ja keskkon- nareostus väheneb väga suurel ning projekteerib ka määral. Projekt valmib 2012. uue vee- ja kanalisat- aasta sügisel. „Olemasolev JÄTKUSUUTLIKKUS! sioonitorustiku. vee- ja kanalisatsioonisüsteem Projekteeritav reo- rekonstrueeritakse. Luuak- se hulgaliselt liitumispunkte veepuhasti hakkab kanalisatsioonivõrguga. Riisi- saama kütteks vaja- peres lisandub planeeritavalt likku soojust hoone vähemalt 200 liitumist ­ja Nis- alusest reoveemahu- sis ­­­veerandsada.“ Jaanus Te- deri sõnul tahtis Nissi Soojus teisipäeval 14. veebruaril tist. kallineva energia tingimustes, et uus reoveepuhasti oleks Mart Taklai, Sweco Projekti võimalikult energiasäästlik. keskkonnatehnoloogia osa- „Päikesepatareid ja tuulikud kell 19:00 konna peaspetsialist, räägib, käivad vallale üle jõu,“ mär- et reoveepuhasti mahutist kis ta. Projekti maksumus on tulev soojus kavatsetakse ära ligi 5,1 miljonit eurot ja sellest kasutada puhasti tehnohoone tuleb KIKi kaudu Euroopa Turba Gümnaasiumi saalis kütmiseks ja ventilatsiooni- Liidu ühtekuuluvusfondi fi- õhu soojendamiseks, säästlike nantseering 3,53 miljonit eu- lahendustega vähendatakse rot. Ülejäänu finantseerivad energia tarbimist kuni 30%. Nissi Soojus ja vald Euroopa „Me näeme ette, et tehnohoo- Investeerimispanga kaasabil. ne ehitatakse reservuaaride Nissi Soojus haldab Rii- Nissi valla volikogu esimees Annely Ajaots, peale, mis toimivad soojuse sipere katlamaja ja on akumulaatoritena. Hoone Nissi valla vee-ettevõtja. piirded – seinad, lagi – ehita- vallavanem Peedo Kessel ja takse energiasäästlike lahen- Reoveepuhasti projekt val- duste nõuetele vastavalt nii, et mib veebruaris, seejärel soojakaod oleksid võimalikult tehakse ehitushange. To- Turba Gümnaasiumi direktor Regina Multram väikesed. Nende soojapidavus rustikku ehitab Nissi val- on 1,5-2 korda tavapärasest las peatöövõtjana Terrat. kutsuvad arutelule parem ja lootus on, et hoone kütmiseks kulutatakse lisae- Sweco Projekt on Eesti suuri- lektrit minimaalselt. Mahuti maid ehituslik-arhitektuurse, kõiki lapsevanemaid sisu on suvel temperatuuri- tehnoloogilise ja keskkonna- ga 16-18 kraadi ja talvel 6-10 alase projekteerimise vald- kraadi, hoones tuleb hoida konnas tegutsevaid firmasid. 10 kraadist temperatuuri.“ Ettevõte kuulub Skandinaavia ja kooli tulevikust huvitatud inimesi “Täiendavat soojust saadak- ja Ida-Euroopa suurimas- se protsessimahutitest soo- se projekteerimiskontserni juspumba abil, kaalutakse Sweco AB. g 2 VALLA JUHTIMINE Teataja 1/2012

ühele taotlejale ajavahemiku AS-le külas Veetõusme Lubati kahele Madila küla jäätme- 01.10–31.12.2011 eest kogusummas kinnistule reoveepuhasti ehitus- valdajale jäätmekonteineri tühjen- Nissi Vallavalitsuse 180 eurot; projekti koostamiseks; damist sagedusega kord 12 nädala • toetust huvialaringi osalustasu tagant. istungitel otsustatust maksmiseks ühele taotlejale Anti kirjalik nõusolek Tiiu Gutman- ajavahemiku 01.01–31.05.2011 eest nile sauna ehitamiseks kogusummas 10 eurot; 9. jaanuar 2012 28. november 2011 Nõukogu volitused kehtivad kuni külas Muru kinnistule. • koolilõunatoetust ühele taotlejale Määrati projekteerimistingimused 30.11.2013.a. Väljastati kasutusluba pumbamajale Määrati Turba alevikus Tehase täna- ajavahemiku 01.01–05.06.2011 eest Eesti Energia Võrguehitus AS-le Munalaskme külas Veetorni kinnis- va ja alevikus Kadaka tee Kinnitati Riisipere Raamatukogu kogusummas 113,85 eurot; külas olemasoleva õhuliini tul. alune ja teenindamiseks vajalik maa nõukogu koosseis järgmiselt: Kai • ravimitoetust neljale taotlejale maakaabliga asendamise projektee- seoses maa munitsipaalomandisse Marjamäe, Jane Paju, Liivi Tamme- kogusummas 164 eurot; Väljastati ehitusload Eesti Energia rimiseks. taotlemisega. mäe, Jaanus Teder ja Signe Traks. • erakorralist toetust kahele taotle- Jaotusvõrk OÜ-le Tabara külas Kõr- Nõukogu volitused kehtivad kuni Anti kirjalik nõusolek sauna rekonst- Seati hooldus ühele raske puudega jale kogusummas 110 eurot. gemäe kinnistu elektri maakaabel- 30.11.2013.a. liini ehitamiseks, Nissi vallale Turba rueerimiseks aiamajaks Vilumäe kü- isikule, määrati talle hooldaja ning Kahele taotlejale sotsiaaltoetuse Gümnaasiumi algklasside hoone ja las Sarapiku kinnistul. hooldajale hooldajatoetus. Kinnitati Turba Raamatukogu nõu- maksmisest keelduti. kogu koosseis järgmiselt: Helen Bris- peahoone rekonstrueerimiseks. Väljastati ehitiste kasutusload viil- Vabastati üks hooldaja hooldaja ko- Määrati hooldaja ühele raske puude- tol, Viive Karutoom, Viivika Laak ja Otsustati abistada Nissi 26 Korteri- hallile Turbas Lehetu tee 15 ja elekt- hustuste täitmisest. ga isikule ning hooldajale hooldaja- Teevi Noortoots. Nõukogu volitused ühistut elamu katuse ehitusprojekti rimaakaabelliinile Munalaskme kü- toetus. Otsustati maksta ravimitoetust ka- kehtivad kuni 30.11.2013.a. koostamisel. las Karjafarmi maaüksusel. hele taotlejale kogusummas 39,18 Otsustati maksta õpilastoetust sum- Keelduti ühe isiku elukoha andmete Väljastati ehitusluba EELK Nissi eurot. mas 290 eurot Eleri Õismale seoses rahvastikuregistrisse kandmisest. Maarja kogudusele mänguväljaku Arutati Riisipere Lasteaia hoolekogu 12. detsember 2011 osalemisega Leedu lahtistel meistri- ehitamiseks Riisiperes Nissi tee 55 ettepanekut lasteasutuse muude ku- Määrati projekteerimistingimused võistlustel jõutõstmises. Otsustati jagada Rehemäe külas asuv kinnistule. Nikre-Tõlva katastriüksus neljaks ka- lude katmiseks vanemate poolt. Et- Kaitseministeeriumile laokompleksi Otsustati kinnitada 2012. aastaks tastriüksuseks, külas asuv Väljastati ehitusluba Turbas Aia tn tepaneku kohaselt suureneks järgmi- püstitamiseks Lintsi linnaku ja Vind- Nissi Vallavalitsuse hallatavate las- Lehtmetsa katastriüksus kaheks ka- 2-7 korteri rekonstrueerimiseks. sest aastast õppevahendite kulu 1,21 la kinnistutele; Eesti Energia Võrgu- teaedade majandamiskulude, per- tastriüksuseks ja Ürjaste külas asuv Anti üürile eluruum Lehetu külas Pa- euro võrra ning kohatasu 2,61 euro ehitus AS-le külas Nõmme sonali töötasu ja sotsiaalmaksu ning Otti katastriüksus kaheks katastriük- pli-18. võrra. Vallavalitsus asus seisukoha- kinnistu elektriliitumise projektee- õppevahendite kulu arvestuslik mak- suseks. le, et vanemate poolt makstavat osa rimiseks ja Riisipere alevikus Kungla sumus ühe lapse kohta aastas alljärg- Eraldati 130 eurot Riisipere Kultuu- võiks suurendada alates järgmisest tn 4 kinnistu elektriliitumise projek- nevalt: Anti võimalus OÜ-le Fratex Riisipe- rimajale seoses maja 40. aastapäeva- õppeaastast ning otsustas asuda ette teerimiseks. res Metsa tn 2 ja Metsa tn 2a maa os- ga. valmistama määruse eelnõu järgmis- • Riisipere Lasteaed – 2292 Anti kirjalik nõusolek Risto Seppa- tueesõigusega erastamiseks. test põhimõtetest lähtuvalt: eurot; Kehtestati Turba Gümnaasiumi mile elamu abihoone (varjualuse) • Turba Lasteaed – 1968 eurot. Määrati teenindusmaa Riisipere ale- spordihoone kasutamise hinnad ala- • vanemate poolt kaetav osa ei saa ehitamiseks Munalaskme külas Tel- vikus Kase ja Spordi ning Turba ale- tes ­1. veebruarist 2012. a. sõltuda rahvastikuregistrijärgsest liskivi väikekoht 3 kinnistule. vikus Aia tänavale. elukohast; 28. detsember 2011 Kehtestati Riisipere Kultuurimaja Väljastati kasutusload elamule ja Otsustati maksta lasteaiatoetust ruumide ja teenuste hinnad alates • kohatasu ja õppevahendite kulu saunale asukohaga Munalaskme kü- Määrati projekteerimistingimused: ühele taotlejale summas 46,02 eu- 1. veebruarist 2012. a. peaks maksma 12 kuu eest (praegu las Raja kinnistul. • EELK Nissi Maarja kogudusele rot, ravimitoetust kolmele taotlejale makstakse õppevahendite kulu 9 kogusummas 138,06 eurot, rehabi- Kooskõlastati puurkaevu rajamine mänguväljaku projekteerimiseks kuu eest); litatsioonitoetust ühele taotlejale Rehemäe külas Aarülli maaüksusele. Riisiperes Nissi tee 55 kinnistule; 16. jaanuar 2012 • jätkuvalt vabastada kohatasu summas 67,20 eurot. Keelduti kahele • SWECO Projekt AS-le Lehetu küla Otsustati maksta lasteaiatoetust 10 maksmisest perekonnad, kus las- Määrati Riisipere alevikus Vana- taotlejale sotsiaaltoetuse maksmi- Terjatu puhastusjaama kinnistule taotlejale kogusummas 767 eurot, teaias käib vähemalt kolm last; Haapsalu maantee, Liiva tee ja Män- sest. Lehetu reoveepuhasti ehituspro- koolitoetust õpilaskodu üüri tasumi- • kohatasu mitte suurendada, suu- niku tee alune ja teenindamiseks jekti koostamiseks; Otsustati anda üürile tuba sotsiaal- seks 6 taotlejale kogusummas 1680 rendada õppevahendite kulu; vajalik maa seoses maa taotlemisega • SWECO Projekt korterist Lehetu külas Papli-12. eurot, rehabilitatsioonitoetust ühele • rakendada muudatust alates munitsipaalomandisse. taotlejale 78,35 eurot, hooldekodu- 01.09.2012. a. Anti raieluba puude raiu- Otsustati maksta: toetust ühele taotlejale 276,10 eu- miseks rot kuus, erakorralist toetust kahele • koolitoetust õpi- külas Kuuse taotlejale kogusummas 170 eurot. Kinnitati AS Nissi Soojus 01.07.2010– laskodu üüri kinnis- 30.06.2011 majandusaasta aruanne. tasumi- tul. Võimaldati jäätmemahuti tühjen- seks damist üks kord iga 12 nädala tagant Kooskõlastati AS Nissi Soojus vee- teenuse hinna ettepanek, mille koha- ühele Munalaskme küla jäätmeval- selt AS Nissi Soojus võib kehtestada dajale. veeteenuse hinnad alates 01.01.2012 Määrati projekteerimistingimused järgnevalt: tasu võetud vee eest 1,14 Eesti Energia Võrguehitus AS-le Mu- €/m3 ja tasu reovee ärajuhtimise eest nalaskme külas Ees-Aru kinnistu 1,68 €/m3 (koos käibemaksuga). ühendamiseks 0,4 kV kaabelliiniga Otsustati rahuldada Ülle Singi taotlus ning Rummuallika kinnistu ja Ees- hajaasustuse veeprogrammist toetu- Aru kinnistu vahelise õhuliini de- se saamiseks ning jäeti rahuldamata monteerimiseks. Tarmo Paltsi taotlus. Kooskõlastati rajatava puurkaevu Kinnitati Lehetu Raamatukogu nõu- asukoht Ürjaste külas Kruusiaugu g kogu koosseis järgmiselt: Monika kinnistul. Joa, Lilli Liivas ja Kaijaliina Paimla. Nissi Vallavolikogu Arseenireostusest tulenev • Tööd tegi AS Ecopro, järeleval- istungitel otsustatust keskkonnaoht Turbas on vet teostas OÜ Vealeidja. • Projekti kogumaksumuseks 8. detsember 2011 12. jaanuar 2012 likvideeritud kujunes 1 372 822,22 eurot. Kinnitati Nissi Vallavalitsuse (ame- Nissi valla 2012. aasta eelarve oli esi- • SA Keskkonnainvesteerin- tiasutusena) struktuur, teenistuja- mesel lugemisel. Detsembri keskel lõpe- ning 20000m3 reostunud pinnast gute Keskus toetas projekti te koosseis ja palgamäärad. Määrus lokaliseeriti, st paigutati koha pea- 1 232 216,59 euroga. Otsustati koormata Munalaskme kü- jõustub 1. jaanuaril 2012. a. Otsustati tati Turba endise puidu­ le ehitatud sarkofaagi, kust ohtlike • Omafinantseeringu summa las asuva Sepu tee L3 kinnistu isikliku algatada Nissi valla arengukava koos- immutustehase arseeni- ainete levik ümbritsevasse loodus- 140 605,63 eurot tasus valla eest kasutusõigusega 0,4 kV maakaabel- tamine. Arengukava koostatakse aja- keskkonda on välistatud. Projekti liini ja liitumiskilbi ehitamiseks Eesti reostuse likvideerimise ST Projektigrupp TÜ. vahemikuks 2012 kuni kavandatud va- käigus likvideeriti ka immutusteha- Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks. projekt. raliste kohustuste lõppemise aastani. se territooriumist väljapoole jäänud Tunnistati kehtetuks Nissi Vallavoli- Üle aasta väldanud tööde käigus Otsustati maksta erakorralist toetust reostuskolded endistes elektrijaama kogu 10. oktoobri 2002. a määrus nr 20 veeti ohtlike jäätmete hoidlasse ühele sügava liitpuudega isikule. jahutusvee tiikides ning elektrijaa- „Sotsiaalsete garantiide kehtestami- 1880 tonni ohtlikke jäätmeid ja ma hoone ees (vana õlimajand). g ne“. Määrust pole rakendatud alates reostunud pinnast, 5900 tonni reos- 2009. aastast. g tunud pinnast puhastati koha peal

Väljaandja: Nissi Vallavalitsus Järgmine number ilmub aprillis 2012. Ajaleht "Teataja" Toimetus: Nissi Vallavalitsus, Reklaam ja kaastöö: [email protected] Nissi Vallavolikogu teabekomisjon Materjalide saatmise tähtaeg 20. märts 2012 Teataja 1/2012 HARIDUS JA KULTUUR 3 Harjumaa koolide inglise keele päev 26. jaanuaril toimus Nissi koolis diski Gümnaasium ja kolmandaks Harjumaa koolide 8. klasside ing- kooli II võistkond. Kaasa tul- lise keele päev, mille teemaks oli nud õpetajatele tutvustasid 9. klassi „London“. Osalesid 24 kooli 3-liik- õpilased ja huvijuht meie Inglismaa melised võistkonnad. Nissi kooli 9. keeleõppereisidel saadud kogemusi, klassi õpilased tegid võistlejatele et innustada ka teisi koole sarnaseid lühiettekande, et jagada oma mul- reise ette võtma. Selgus, et keegi ko- jeid keeleõppereisidest Exeteri ja halolijaist ei olnud koos õpilastega Londonisse. Küsimused, millele sellistel keeleõppereisidel käinud. õpilased vastama pidid, nõudsid nii Samuti oli õpetajatele üllatuskülali- raamatuteadmisi kui ka head kuul- ne: inglasest õpetaja Keila koolist. tuuritundmist. Üldarvestuses tuli Oli meeleolukas ja asjalik päev! g Tagasivaade jõulukuule võitjaks Laagri kool, teiseks jäi Pal- Terje Lehtme vuda sellega, mis teeb meie kiriku Eriline tänu ka öpetajatele, Signele Riisipere lasteaiaõpetaja ja hoolekogu eriliseks. Tänusõnad Leale, Sanna ja Helvele, kes meie jõulupeo si- liige emale! sustasid näidendiga, mis ei jäänud professionaalide näitlemisele alla. Jõulumeeleolu aitasid luua ka sa- Paneks pekki tihasele, Metsamoor küpsetas piparkooke geli piiluvad päkapikud, kes lastele aga kodus pekki pole, ja koos karuga kaunistati nendega maiustusi ja mänguasju tõid. nüüd tihane on vihane kuusk, et jõuluvana tunneks pipar- ja trummeldab mis kole. kookide lõhna ja teaks kuhu tulla. Ehk polegi ta vihane Karu aga tahtis piparkooke maits- vöi on ta hoopis näljas - nii väike lind on tihane ja käre külm on väljas.

Nüüd, mil tõelised talveilmad kätte jõudnud, on näha tihaseid ja teisi väikesi linnukesi, kes ootavad, et neile toidupoolist pakutakse. Ütleb ju vanasõnagi, et ega tali taeva jää! Jõulukuul oli jöulutunne visa tek- kima, sest väljas oli soe ja sajune. Jõulutunnet aitas tekitada Pille ja Andruse isa, Taavi toodud kuusk, mis jõululaada ajal saali ehtis. Jõululaata on meie majas peetud Avatud tunni päev aastaid ja külastajatest puudu pole 19. ja 20. Jaanuaril toimus Nissi koo- tundi vaheldust ning elevust. See- olnud. Suur tänu lastevanematele lis taas avatud tunni päev. Päeva ees- kord käisid lapsevanemad tunde ja õpetajatele, kes olid valmistanud märgiks oli anda lapsevanematele andmas I, II ja III klassis. Osales 4 jõulukaarte, jõulukaunistusi ja võimalus külastada tunde ja olla ise lapsevanemat ja ühe õpilase tädi. külalisõpetajaks, sest lapsevanema- Kindlasti andis päev huvitava koge- te teadmised ja kogemused toovad muse ka lapsevanematele. g ta ja ei tahtnud end talveui- nakule sättida. Oli meeleolukas ja lõbus etendus! Piparkookide lõhna peale saabuski läbi sajuse ja sombu- se ilma jõuluvana, kes oli nooruslik Muinasjutud ja lahe ning meeldis kõigile väga! Talvekuu näitab oma tõelist palet Riisipere raamatukogus paksu lume ja külmade ilmadega ning metsloomade elugi läheb ras- Nissi koolil ja Riisipere raamatuko- vusega. Õpetajad koos lastega otsus- kemaks. Kuu lõpupoole sõidame gul on aastate jooksul välja kujune- tavad siis hiljem, kes pääsevad edasi. metsa loomadele süüa viima ja tal- nud mitmed toredad traditsioonid. Võitjaid ja kaotajaid ei ole. Kõik ju- vise metsa ilu nautima. Metsas võtab Üheks südantsoojendavamaks neist tustajad saavad mälestuseks toreda on aga see, kui kohtume jõulueelsel lasteraamatu. Sel aastal jutustasid: meid vastu Taavi Ehrpais ja sõidu- nädalal hubaseks kujundatud raa- tab Maido Kaljur. Aitäh neile ja oo- 1.klass – Eliise Lall, matukogus, kus lapsed jutustavad tame meeleolukaid metsaelamusi! üksteisele oma lemmikmuinasjutte. 2.klass - Taavo Ehrpais,

Pärast arutlevad jutustatu üle ja ei 3.klass - Eerik Ehrpais, Ott Ajaots, g puudu ka suutäis magusat. Ürituse- Mõnusat talve jätku kõigile! Katriine Laanjärv, Märt Maasikas le pääsemiseks valmistuvad lapsed juba varakult ja ootavad seda põne- 4.klass - Pilleriin Viil, Alex Kroon g küpsetanud kooke ja saiakesi kohvi kõrvale. Tauri Väli ema tegi lastele meeleolukaid näomaalinguid. As- jade müügist saadud tulu jääb igale rühmale vajaliku muretsemiseks. Lasteaia hoolekogul on neljandat aastat traditsiooniks saanud mõel- da, millega saaks lastele heatege- vuslikus korras heameelt valmis- tada. Sel aastal kogutakse annetusi muusikariistade muretsemiseks. On tehtud ka väikesi annetusi, mis tehtud suure südamega. Suur tänu kõigile, kes on olnud helded annetajad! Enne jõulupühi käisime lastega kirikus, et rääkida lastele, kuidas jõulud on seotud kirikuga ja tut- 4 SPORT Teataja 1/2012

Lumetõrjetööde teostajate kontaktid

OÜ Soosalu 5253608 Neeme Suharov FIE Uno Sassi 5153967 Uno Sassi Väino Heinsaare Tammiku talu 56468593 Väino Heinsaar OÜ Madenmar 5138014 Enn Niinemaa

Valla (tellija) esindaja: 6087209, Kalju Kallaste [email protected] 5548657

Koht | Nimi | Punkte Koht | Nimi | Punkte Vanuseklass M<9 Vanuseklass M16-21 1. Priit Peterson 50 Alema XVI 1. Raimond Lepiste 50 2. Ott Ajaots 37 2. Arnold Lepiste 20 3. Taavo Ehrpais 29 Kaie Ehrpais 3. Mihkel Rus 20 4. Jürgen Lehtme 27 karikavõistlused Vanuseklass M22-44 5. Rasmus Raadik 26 Pikisilmi oodatud talv ei jää- hästi töötanud. Kelguga ja klassikalises ja üks vabastiilis. 1. Kaido Pesor 50 nud ka sel aastal taevasse. jalgsi rajal olijatele on palve: Kui kaks võistlejat jäid kari- 6. Sander Saaring 21 2. Rene Hanni 35 Suusarada Alemal on nii ko- ärge kõndige suusajäljes ning kavõistluse arvestuses ühesu- 3. 31 7. Rauno Notton 20 halike kui kaugemalt tulnute mäest alla kelgutades vältige guse punktisummaga, siis ee- Aivo Traks 8. Eerik Ehrpais 15 seas väga populaarne koht. kelguga suusajälge sõitmist. listati klassika etapil parima 4. Marek Saar 21 koha või ajaga võistlejat. Ar- 9. Markus Kaljur 15 Suusatajad saavad valida kahe Iga-aastane suursündmus 5. Raido Notton 20 vestust peeti eraldi tüdrukute erineva distantsi vahel: 3 km Alema karikavõistlus suusata- 6. Martin Tamm 17 10. Frank-Aron Ragilo 13 ja poiste, meeste ja naiste osas ja 1,5 km, väike ring on õhtuti mises toimus juba kuueteist- 11. Henri Peterson 13 ning vanuseklassideks olid 7. Mart Tilk 15 valgustatud. Valgustuse lü- kümnendat korda, osa võttis kuni 9a., 10-12a., 13-15a., 16- 8. Enrico Salk 14 12. Kaspar Käsper 11 litab suusataja ise suusaraja 67 erinevas vanuses suusata- 21a., 22-44a. ja üle 45a. 13. Martin Peebo 11 alguses asuvast lülitist sisse ja jat. Eriti rõõmustas väikes- 9. Ivo Kivastik 13 14. Erich Voomets 10 viimasena rajalt lahkuv sõitja te suusatajate rohkus: kuni Alema suusarada on jätkuvalt 10. Rein Ansen 13 lülitab valgustuse välja. Selli- 9-aastaseid lapsi oli rajal 24. hooldatud ja avatud. Pidevalt 15. Ragnar Velberk 9 11. Rauno Peel 12 ne rajavalgustuse kasutajate Kavas oli traditsiooniliselt uuendatud infot suusaraja 12. Lauri Kaldoja 12 16. Matthias Gubinski 8 usaldusele ja vastutustunde- kolm etappi, millest ilma- olukorrast leiab ERR lumein- Vanuseklass N<9 le põhinev süsteem on siiani olude tõttu toimus kaks: üks fo lehelt http://sport.err.ee/ 13. Taavi Ehrpais 11 1. Sanna Ylonen 45 14. Tarmo Sklave 9 2. Laura Lall 35 15. Raivo Õisma 8 3. Laura-Liis Kaljur 28 16. Joel Joa 7 4. Eliise Kadak 25 Vanuseklass N22-44 5. Getter Lehtsaar 17 1. Raina Vaarmaa 50 6. Liisbet Lehtme 17 2. Karin Lehtme 35 7. Ave Kaljumäe 14 3. Annely Ajaots 32 8. Frida-Mia Ragilo 12 4. Kairi Peel 29 Vanuseklass M10-12 5. Anneli Aas 28 1. Madis Laaser 50 6. Gerly Ragilo 20 2. Mihkel Vaaramaa 40 7. Annely Gubinski 13 3. Märt Maasikas 34 Vanuseklass M>45 Vanuseklass N10-12 1. Olev Murd 50 1. Annika Saaring 50 2. Ats Kütt 40 2. Marlen Enok 20 3. Toomas Moor 32 3. Katriine Laanjärv 17 4. Peeter Tarvis 17 Vanuseklass M13-15 5. Tõnis Leier 15 1. Siim Pesor 50 Vanuseklass N>45 1. Vanuseklass N13-15 1. Kairi Vaarmaa 40 1. Siiri Raav 50 2. Juta Lehtme 25 2. Kaisa Ehrpais 20 3. Aivi Tarvis 25

Kuni 9-aastaste poiste esikolmik, vasakult: Ott Ajaots, Priit Peterson, Taavo Ehrpais Teataja 1/2012 ARVAMUS JA AJALUGU 5

teatavatel otsustushetkedel, et äratundmisrõõmu? Enamus mina küll ei suuda sellega hak- inimesi tunnevad. Maailma Kus imelised asjad juhtuvad? kama saada, siis meie teeme viivad edasi need, kes ei tund- sellest küsimuse: kas me saak- nud! Kas me kavatseme mi- sime sellega hakkama? Kui dagi teha, et seal pildil ei oleks Tarvo Jõeste ja usk asjade juhtumisse on juba on esitatud küsimus, siis edaspidi meie elu, et need kinni meie peades. Ja ainult on sellele vaja hakata vastust ringid pisikest servapidigi kat- seal. Mul on põhjust neid Vaatan valla arengu- otsima!“ Ja mul on põhjust tuks? Aga tegelikult? inimesi uskuda. Piltlikult kava esimesi töörüh- seda meest uskuda. öeldes: kui keegi ikka Arvad nüüd, et see kõik on made valmistatud pikka aega (nt mõni- Lisaks mõtleks sellele, Nissi valla arengukava ja Eesti dokumente – targad kümmend aastat) miks siiski osad inimesed regionaalmaastiku kontekstis inimesed, targad veenab eesti sport- otsustavad suurlinna- mõttetu, sest raha ju niikuinii mõtted, ilmselt tule- lasi, et sa pead dest lahkuda „maale“ pole? Ma ei kavatse võtta sinult olema sündinud elama. Päev päeva järel. sinu arvamust. Toosama ülal- vad targad otsused. neegrina, et kii- Miks nad on nõus selle mainitud sir Ranulph Fiennes, Keskmise inimese resti joosta, pärast rohkem kuluta- Guinnessi rekordite raamatu jaoks. Keskmise valla siis ei muutugi ma, on nõus kohalikus kohaselt maailma suurim elav keskmises asulas ela- nende jooksu- kogukonnas vabatahtli- seikleja, sadade õnnestunud, samm nobe- kult ja täiesti tasuta mi- aga ka ebaõnnestunud ekspe- vale keskmises vanu- damaks, sest dagi korraldama? Miks ditsioonide korraldaja, pole ses inimesele sobivad nad ei saa ju nad on nõus isegi raha- põhimõtteliselt kunagi kasu- ideed. On see halb? neegriks muu- liselt toetama mõtet või tanud ühegi ekspeditsiooni Mitte tingimata. Aga tuda. Nissi vald tegu, kui sellel on pikemat läbiviimiseks sentigi isiklikku kõige lihtsam on. Ei on väike, Turba väärtust ja kõrgemat len- raha! Ja mul on põhjust seda ja Riisipere on du? Ja miks nad ei ole nõus meest uskuda! g pea palju pingutama, konkureerivad osalema üritustes, mille taga enamus on nõus, keskused, meie on poliitiline lühinägelikkus, valdavalt kõigile koolid on nõrgad, omakasu, võimatusse mitte- sobib, kompromiss. targad (noored)inime- uskumine? Uue arengukava sed lahkuvad – sellele mõt- suut- avakoosolekul manitses härra, Ainult ajalugu kipub lemisele ja rääkimisele oleme likkust et kokkutulnud keskenduksid vallas ni- näitama, et tavalisus keskendunud ja tundub, et ikka reaalsetele probleemide- mega Eesti ei tooda progressi. kõik usuvad seda edukalt. le, ei ole mõtet proovida või- ja ei usuks külade Jätaks põhikoo- delda ülemaailmse näljahäda- Kompromiss ei vii Aga kui ei usuks? Kui räägiks kohta produtseeritud nor- lid mõistlikesse kaugustesse ga! Mina ütlen, et on. edasi. ja usuks teistsuguse, kindlasti kodudest, kõikvõimalikele matiivaktide mõistlikkust. Ei mõneti ebapopulaarse elu või- abivajavatele lastele/noortele ole võimalik? Arvate? Mike Võta leht paberit ja joonista malikkusesse – paneks kok- Stroud, kes koos sir Ranulph keset lehte suur sõõr, kirjuta Tahaksime erilised olla? Erili- looks tollesamasse gümnaa- ku 4-5 ümbritsevat valda ja Fiennes’iga 2003. aastal sinna sisse: koht, kus toimu- selt mõelda, teistmoodi toime- siumisse või misiganes erilisse mitte Tallinna suunal, teeks kooli pääsemise toetused. Al- jooksis 7 päevaga 7 maratoni vad imelised asjad. Siis joo- tada, enamlikule arvamusele kuhugi korraliku gümnaasiumi gatuseks. Mõtleks veidi raami- seitsmel erineval kontinendil, nista lehe nurka, üsna eemale vastu astuda? Kas julgeme? neile, kel soov õppida kesk- dest välja, mõtleks teistmoodi ütles: „Me oleme täpselt sama- suurest sõõrist pisike ring, kir- Targad inimesed on öelnud, misest suurem, korraldaks kui ministeeriumid/määrused sugused inimesed nagu kõik juta sinna sisse: sinu igapäe- et mõtlemise julgus, progress sinna transpordi igast nurgast. osutavad. Usuks kogukondade teised. Kui enamus mõtleb vase heaolu tsoon. Tundsid See magus sõna - vabadus Astrid Ode-Laamanen maanõukogu (Maapäev). Et- elaniku kohta üks esindaja. sõjaväeüksuste organiseeri- teotsa valiti õige mees J.Poska, Päevakorral oli Eestimaa ku- miseks-Eesti rahvusväeosade Veebruarikuu on eestlastele kes määrati Eestimaa Kuber- bermangu komissari ja seniste loomiseks. mangu komissariks. maavalimiste maksvuse küsi- oluline. See on kuu, mil Ees- Võeti vastu uute reformide mused. timaa tähistab oma ajaloolist Kui Putin nimetas NSVL-i läbiviimise kord, mis viis asu- võitu ja esimest vabadust. Ta- lagunemist 20.sajandi suuri- Pärast seda tuli kokku Eesti tava kogu valimisteni. Boiko- haksin minna tagasi minevik- maks katastroofiks, siis sajandi Rahvuskongress. Sellele tuli teeriti riigiasutusi ja kiriklikke ku ja tutvustada eestlaste käe- alguses oli veel suurem maail- juba 600 saadikut. Esindajad kohustusi. Rüütelkonna kas- käiku, meie iseseisvuse sündi. ma kokkuvarisemine. Mõle- olid J.Kukk, K.Päts, J.Vilms, sasse lõpetati maksude maks- 1917.a. oli olukord maailmas mal korral tõstis pead ka šo- P.Põld, A.Birk, ja M.Juhkam. mine. Õppekeeleks määrati sünge, kuid just see lõi eest- vinism, venepoolne rahvuslik Need mehed valiti juhatusse. eesti keel. Loodi rahvamiilits, sallimatus ja vähemusrahvus- Esialgu ei nõutud lahkulöö- Ajutise valitsuse koosolek 27. novembril 1918 lastele avarama võimaluse hilisem kaitseliit. Loodi Maa- Oskar Sädek. Joonistus ühiskondlik-poliitilisteks üri- te õiguste allasurumine ning mist Venemaast. Arvati, et rii- pank. See kõik oli meeletu tahe tusteks. Eestlased, esimesed piiramine. Enamlased van- gi lõplik kindlaks määramine ja julgus. saarte kaudu. Liiguti Haap- ning 9 kuud hiljem Saksamaa vähemusrahvustest, suutsid gistasid Tartus abikomissari oleks kuulunud Vene Asuta- 15.novembril 1917.aastal kuu- salu suunas. Venelased olid sel tunnustas seda. saada kinnituse Eesti ajutise K.Partsi ja linnapea H.Luhti. vale Kogule. Siin näitasid oma lutab Maapäev end kõrgemaks hetkel jõuetud. 23.veebruaril omavalitsuse korraldamise Aeg oli ärev. vaoshoitust ja tarkust J.Poska Eesti Vabariigi lipp lehvis tuu- ja K.Päts. Oli tunda, kuhu nad võimuks. See oli antud hetkel 1918 purustasid sakslased seadusele, mille põhjal juba Eestlastel tuli kiiresti ja targalt les, eesootavad suured tormid tegelikult sihivad. Siit on lühi- võrdne iseseisvusdeklarat- Keila lahingus punakaardi ük- juulikuus (1917) võisid alusta- tegutseda. Juunis otsustati pi- olid veel teadmata. Seda va- ke tee iseseisvuse loomiseni, siooniga. Venelastel ja eesti- sused ning hõivasid Tallinna. da tegevust. Loodi maakonda- dada maha kongress. Sellest bariiki tuli kaitsta, kuid ta oli kui kõik kulgeb nende stratee- poolsetel enamlastel õnnestus 3.märtsil vallutati Narva. de nõukogud ja kubermangu pidid osa võtma iga valla 1000 juba sündinud, teda ei saanud gia raamides. see kõik hetkeks nurja ajada. Venemaad ähvardas kokkuva- ükski maailma nurk enam ole- Maapäev saadeti laiali. Vene- Eestlastele korraldati palju risemine, lõpuks otsustas Le- matuks muuta. maa agoonia kestis. vastuaktsioone. Enamlaste nin võtta vastu Brestis sõlmi- Selle lapsukese sünnipäevaks loosung oli: „Maha kodanlaste 1918.aastal olukord muutus. tud rahu. Selle kohaselt loobus jäi 24.veebruar 1918. rahvuskogu!“ K.Päts aga vas- Eestlased otsustasid esimesel Venemaa Baltikumist. Leedu, tas: „Meie ei tagane ja kui teie võimalusel välja kuulutada Kuramaa ja Eesti saared läk- Mäletan, olin II klassi tüdruk. omi plakateid, loosungeid ära iseseisvuse. Enamlased kuulu- sid sakslastele. Olukord oli Siis oli kombeks salmiku pi- ei korja, siis teen seda mina!“ tasid hoopiski välja erakorra- eestlaste jaoks kohutav, kuid damine. Sinna võis joonistada Seda vastust ei oodatud. Vene- lise seisukorra. Ettekäändeks mitte lootusetu. Venelaste edu või kirjutada. Ükskord palusin lased kärasid edasi, eestlased toodi baltisakslaste palve, mis korral oleks olukord olnud vanaema: „Mamma, joonista hullem. jäid vankumatuks. Kas nüüd oli saadetud Saksa Välisminis- mulle siia midagi!“ või mitte kunagi. Peterburis teeriumile. Venelased arre- 24. veebruari pärastlõunal „Ma ei oska!“ korraldasid eestlased rongkäi- teerisid siinseid aadlikke, üle kinnitati Eesti Vabariigi aju- „Aga kirjuta siis,“ mangusin gu. Nad kandsid rahvuslippe. 500 saadeti Siberisse. Nende tine valitsus, peaministriks mina. Ühes suuremas vene ajalehes hulgas ka Eduard Stackelberg. K.Päts. Ja vanaema kirjutas: kirjutati: „Vaat, kus kannavad Venemaa ja Saksamaa korral- Sakslased võtsid veel lühike- oma ilu! Eestlased marsivad dasid kiired läbirääkimised „Ära iial häbene, seks ajaks võimu enda haar- suurepäraselt, kuid see on ju Brestis, mis aga jooksid liiva. Et sa oled eestlane. desse ning keeldusid vabariiki puhtal kujul saksa väljaõpe!“ Eestlastel on särgid märjad, tunnustamast. Algas saksa Peterburi meeleavaldus mõ- 18.veebruaril 1918.aastal hak- Peas on kuldsed võidupärjad.“ Eestlaste meeleavaldus 26. märtsil 1917 Petrogradis jutas ajutist Eesti Omavalit- kasid saksa väed liikuma, okupatsioon. Aga Eesti Vaba- Juhani Pütsepp, õlimaal suse seadust ja andis tõuke mandri-Eestisse jõudsid nad riik oli juba välja kuulutatud Tema mäletas neid hetki. g 6 TEATED JA REKLAAM Teataja 1/2012

Head külalised! Head juhendajad, esinejad! Teie muutsite oma kohalolekuga 15. jaanuaril 2012 Riisipere kultuurimaja 40. sünnipäeval peo soo- jaks, kust õhkus talvisest lumest päikesepaistet ja südamesoojust. Suur tänu, Nissi Vallavolikogu esimees Annely Ajaots, vallavanem Peedo Kessel , et leidsite aega osa- leda ja rõõmustada koos vallarahvaga tõelisel rahvapeol. Üllatusi jätkus igas ülesastes ja õnnitluses. Uued valla- Kõige väiksemad-laululapsed andsid nii suure annuse energiat, et see oli märk peo õnnestumi- kodanikud: seks. Meie nobenäpud olid pannud kokku kogumi Nissi pitsidest, sõlmedest ja lisaks iga aasta koh- detsembris 2011: ta pitsist alus, mis ootab esimest võimalust eksponeerimiseks ja kaunistamiseks. Kaur Talirand (Riisipere) Ingel Õun (Munalaskme) Tänan kõiki, kes andsid oma panuse annetuse näol kultuurimaja akustilise kardina muretsemiseks. Hea, et on, kus olla, jaanuaris 2012: Rõõmsate kohtumisteni ! Tenno Hanni (Turba) kus käia ja koos lustida! Rihhard Leheroo (Madila) Stella Dmitriev (Turba) Miia Kaljurand (Riisipere)

Meie hulgast on lahkunud:

detsembris 2011: Jüri Arula (Lehetu) Sulo Kaikkonen (Riisipere)

jaanuaris 2012: Urmas Kilusk (Turba) Kalju Kurst (Lehetu)

POOLEL TEEL hooli sellest, et lapsed ja isegi nii kaugel maal sõjapidami- Õnnitleme! PUU OTSA kaugelt tagasi tulnud mees, vi- se (näidendis siis sedapuhku listavad senise elukorralduse Iraagis) kui ka seksuaalvähe- Autor: Peter Ustinov peale ning hakkavad selle vas- muste ning feminismi pihta. jaanuar: tu mässama. Etenduse lavastas Tarmo Kõike seda esitatakse teada 90 Anette Luhaäär (Riisipere) Hints. Lihtsam on pea liiva alla, kui tuntud vana hea Briti ko- 80 Lea Ainujõe (Riisipere) probleemidega tegelemine, möödia võtmes, millest ei 80 Aino Nurme (Turba) Osades: Erich Einstein, Mar- sest reaalsuse eest põgenemi- puudu kunagi pisarateni tor- 80 Anna Ambel (Turba) ju Anvelt, Kätlin Mägi, Rainer ne on ju paljude jaoks ideaal- kiv tervmeelsus, kui ka selge- Kiis, Airita Silluta, Kaarel Oru- 80 Richard Kuldorg (Turba) ne variant. piirilisus. mägi 80 Harald-Heinrich Melliste Näidendis leidub paljuski seda, Näidendi lõpp pakuks kõne- () Tarmo Hints, Janek Reedi ja mida kaasajal nimetatakse po- ainet juba isegi teemal "Usk 75 Leini Uhkrand (Tabara) Oliver Bollverk. liitkorrektsuse puudumiseks. ja usklikkus", sest nagu me 75 Hilvi Kajastu (Munalaskme) Inglise teatri teeneline näit- teada saame, pole oluline 75 Aili Kliss (Vilumäe) Eks see ole ka põhjus, miks leja ja lavastaja Peter Ustinov, mitte asjade suurus, pikkus Inglismaal seda näidendit 75 Elmar Sagur (Turba) kirjutas oma kolmevaatuselise ega laius vaid VAIM. g eriti enam ei mängita. Kriiti- 70 Veera Gabova (Riisipere) näidendi "Poolel teel puu otsa" ka nooli pillutakse etenduses 70 Koit Enniste (Ürjaste) ("Halfway up a Tree") juba te- 70 Vello Neumann (Ellamaa) gelikult 1968 aastal. Maailmas ja ka Inglismaal veebruar: andis siis tooni nii Vietnami 85 Salme Simisker (Riisipere) sõda, kui ka tuumapomm. Eks 85 Johannes Rätsep (Aude) sellepärast tunduski esialgu 80 Asta-Benita Arula (Turba) mässumeelsena kirjutatud 80 Maimo Kruusamäe materjal üsna erakordne ja (Kivitammi) paljuski karmi sõnavaraline. 80 Signe Reinmann (Turba) Tegelikult võib P. Ustinovi näi- 80 Aino Pauts (Riisipere) dendis näha üsna tugevat krii- 75 Enna Väljak (Ellamaa) tikat ja satiiri igale ajastule. 75 Maigi Klaar (Lepaste) Pole ju inimeste maailmapilt 70 Irma Villmann (Riisipere) selles suhtes üsna palju muu- 70 Hõilme Madjak (Turba) tunudki. Paljuski on ta läinud isegi veel küünilisemaks. 70 Ilme Lehtmets (Turba) 70 Liidia Metsjõe (Odulemma) Etenduses keskendutakse pe- 70 Vjatšeslav Ivanov (Turba) rekonna küsimustes. Isa taga- 70 Heins Martinson (Turba) situlek kaugelt lahingutandrilt (tegemist on erusõjaväelase- ga), näitab kas või sedagi, kui vajalikud on teatud hetkedel lastele vanemad ja kui nad nende toetust ja juhatust pole saanud, loovad endale ise oma maailma, kuhu täiskasvanutel ei ole asja. Kuidas fassaadi hoidmine ku- juneb pikapeale erusõjaväelase abikaasale kõige tähtsamaks, kes jumala nimel vannub, et ta on aus ja korralik naine,kes ei