DOCSLIB.ORG

Harju, Lääne Ja Pärnu Maakonna Planeeringut Täpsustava Teemaplaneeringu "Harku-Lihula

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Harju, Lääne Ja Pärnu Maakonna Planeeringut Täpsustava Teemaplaneeringu AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Elering AS Töö nr: 10129 Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha mää- ramine" keskkonnamõju strateegilise hinda- mine. Aruande eelnõu Vastutav täitja Karl Kupits Juhatuse liige Karl Kupits Tallinn juuli 2016 Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine. Aruande eelnõu MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 7 2 ÜLEVAADE MÕJUHINDAMISE PROTSESSIST ..................................................................................... 8 2.1 KSH KÄIK...................................................................................................................................................... 8 2.2 ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVE JA EKSPERT .................................................................................. 8 2.3 HUVITATUD OSAPOOLED ............................................................................................................................ 9 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA EESMÄRK ............................................................................................... 11 3.1 KAVANDATAV TEGEVUS ............................................................................................................................ 11 3.2 REAALSED ALTERNATIIVID ........................................................................................................................ 15 4 OLEMASOLEV OLUKORD ......................................................................................................................... 20 4.1 MAASTIKU ÜLDISELOOMUSTUS ............................................................................................................... 20 4.2 ASUSTUS JA MAAKASUTUS ....................................................................................................................... 20 4.3 TARISTU ...................................................................................................................................................... 26 4.3.1 Teed ja juurdepääs kavandatavale tegevusele ............................................................................ 26 4.3.2 Teised kommunikatsioonid .......................................................................................................... 26 4.4 GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................................................................................. 26 4.5 PÕHJA- JA PINNAVESI ............................................................................................................................... 27 4.6 SOOD JA RABAD ........................................................................................................................................ 29 4.7 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ............................................................................................................... 29 4.8 ROHELINE VÕRGUSTIK JA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ......................................................................... 31 4.9 KULTUURIVÄÄRTUSED ............................................................................................................................... 32 5 ARENGUKAVAD JA STRATEEGIAD ........................................................................................................ 33 5.1 SÄÄSTEV EESTI 21 ..................................................................................................................................... 33 5.2 ENERGIAMAJANDUSE RIIKLIK ARENGUKAVA 2020 ................................................................................ 34 5.3 EESTI ELEKTRIMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2018 .................................................................... 34 5.4 EESTI KESKKONNASTRATEEGIA AASTANI 2030 ..................................................................................... 34 5.5 EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 ............................................................................... 35 5.6 EESTI 2030+ ............................................................................................................................................. 35 6 MÕJU HINDAMISE METOODIKA .......................................................................................................... 36 7 NATURA EELHINDAMINE ........................................................................................................................ 43 7.1 VÄÄNA-POSTI LOODUSALA (EE0010175) HARJU MAAKONNAS....................................................... 43 7.1.1 Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 43 7.1.2 Mõju prognoosimine koos leevendavate meetmetega ................................................................. 45 7.1.3 Järeldused ................................................................................................................................... 45 7.2 MARIMETSA-ÕMMA LOODUSALA (EE0040203) LÄÄNE-NIGULA VALLAS ....................................... 45 7.2.1 Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 45 7.2.2 Mõju prognoosimine leevendavate meetmetega ......................................................................... 47 7.2.3 Järeldused ................................................................................................................................... 49 7.3 MARIMETSA-ÕMMA LINNUALA (EE0040203) LÄÄNE-NIGULA VALLAS .......................................... 50 7.3.1 Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 50 7.3.2 Mõju prognoosimine koos leevendavate meetmetega ................................................................. 51 7.3.3 Järeldused ................................................................................................................................... 52 7.4 MARIMETSA-ÕMMA LOODUSALA (EE0040203) KULLAMAA VALLAS ............................................... 52 7.4.1 Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 52 Tallinn, 11. juuli 2016 1 Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine. Aruande eelnõu MAVES 7.4.2 Mõju prognoosimine leevendavate meetmetega ......................................................................... 54 7.5 MARIMETSA-ÕMMA LINNUALA (EE0040203) KULLAMAA VALLAS .................................................. 55 7.5.1 Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 55 7.5.2 Mõju prognoosimine leevendavate meetmetega ......................................................................... 55 7.5.3 Järeldused ................................................................................................................................... 55 7.6 VÄINAMERE LOODUSALA (EE0040002) HIIU, LÄÄNE, SAARE JA PÄRNU MAAKONNAS ................. 56 7.6.1 Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 56 7.6.2 Mõju prognoosimine koos leevendavate meetmetega ................................................................. 57 7.6.3 Järeldused ................................................................................................................................... 59 7.7 VÄINAMERE LINNUALA (EE0040001) HIIU, LÄÄNE, SAARE JA PÄRNU MAAKONNAS ..................... 60 7.7.1 Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 60 7.7.2 Mõju prognoosimine koos leevendavate meetmetega ................................................................. 61 7.7.3 Järeldused ................................................................................................................................... 62 7.8 TUHU LOODUSALA (EE0040214) LÄÄNE JA PÄRNU MAAKONNAS ................................................... 62 7.8.1 Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 62 7.8.2 Mõju prognoosimine koos leevendavate meetmetega ................................................................. 63 7.8.3 Järeldused ................................................................................................................................... 63 7.9 NÄTSI-VÕLLA LOODUSALA (EE0040336) PÄRNU MAAKONNAS ....................................................... 63 7.9.1 Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 63 7.9.2 Mõju prognoosimine koos leevendavate meetmetega ................................................................. 65 7.9.3 Järeldus ......................................................................................................................................
Load more

Recommended publications
  • Lääneranna Teataja Nr 39
    Lääneranna valla ajaleht / Nr 5 (39) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 1 Lihula mõis ja esiplaanil viinaait Foto: Endel Apsalon Selgusid 2021. aasta Lääneranna valla teenetemärgi saajad. 2. osa ääneranna Vallavolikogu päris õige nimega nimetada ei juletud, Peeter kõikide Lääneranna valla L 11. märtsil 2021 toimunud loodi rahvusspordi selts „Tarapita”, lasteaia, algkooli, põhikooli ja güm- istungil omistati Lääneranna valla millest sai taasloodava Kaitseliidu alg- naasiumi õpilastele mõeldud teadus- teenetemärk Heli Raavelile, Reimo rakuke. Lihula üksikkompanii on päeva korraldamise initsiaator ja Reimerile, Ain Saarele, Heino tänini aktiivne. eestvedaja, tuues Lääneranna valda Sabiinile, Peeter Hermikule, Jüri koostöös AHHAA teaduskeskusega Lisaks on Peeter looduse- ja pärand- Mõnistele ja Merike Pikkmetsale. Teadlaste ÖÖ festivali. kultuuriinimene. Siinjuures tutvustame neist viimast Peetri panus Lääneranna vallale on kolme ning anname ülevaate esile 2017. aastal valis Keskkonnaminis- iseloomult ja sisult mitmetahuline ja toodud teenest. teerium aasta parimaks keskkonna- aukartust äratav. Olgugi, et valdav Teenetemärgid antakse üle 22. mail teoks Peeter Hermiku organiseeri- enamus tegevusi on jäänud eelmisse Varbla Rahvamajas Eesti tuntu- tud puisniitude taastamise Matsalu sajandisse, on tema tegevuse mõju ima bariton Georg Otsa loomingule rahvuspargi aladel. tunda tänaseni. pühendatud pidulikul kontsert- vastuvõtul. Peeter on puisniidutalguid korral- Jüri Mõniste danud üle kümne aasta ning selle Maris Raudsepp Foto: Jüri Mõniste Fotol Peeter Hermik aja jooksul tutvustanud Lääne- Jüri Mõniste on põline Virtsu elanik, ranna valda ja puisniidu korrastamise kes pühendab igapäevaselt oma ener- Peeter Hermik oli 1980. aastate lõpus pärandkultuuri sadadele inimestele. giat ja oskusi sellele, et säilitada, eden- Läänemaa kodanike komiteede käivi- Ullastes, oma kodus taastab ta järje- dada ja propageerida Virtsu ja selle taja.
    [Show full text]
  • Riigihange 207921 "Saue Valla Bussiliinide Teenindamine" Saue Valla Bussiliinide Avaliku Teenindamise Leping Osa 1 Kehtib Alates 01.09.2019 Kuni 31.08.2022
    Riigihange 207921 "Saue valla bussiliinide teenindamine" Saue valla bussiliinide avaliku teenindamise leping Osa 1 Kehtib alates 01.09.2019 kuni 31.08.2022 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ATKO Transport OÜ reg 80213342 reg 12739911 Roosikrantsi 12/1 Ahtri tn 6a, Kesklinna linnaosa 10119 Tallinn 10151 Tallinn Harju maakond Maakonna bussiliin Nr.Ä1 Ääsmäe - Jõgisoo - Valingu - Keila - Tuula - Orava - Ääsmäe Sõiduplaan kehtib 1.09.2019 Liini teenindab ATKO Transport OÜ Kaugus Peatuste Sõiduaeg Reis Peatuse Nr. Peatus liini vaheline järgmise 01 kood algusest kaugus peatuseni Ä1-01 1 Ääsmäe kool 0,864 23382-1 0:01 07:15 2 Harutee 0,864 0,427 23308-1 0:01 07:16 3 Harutee 1,291 3,157 23365-1 0:03 07:17 4 Jõgisoo 4,448 1,783 23311-1 0:02 07:20 5 Forelli 6,231 3,194 47343-1 0:06 07:22 6 Aila 9,425 2,026 23384-1 0:03 07:28 7 Ööbiku 11,451 0,525 47328-1 0:01 07:31 8 Suurekivi 11,976 1,195 47326-1 0:02 07:32 9 Korvi 13,171 2,112 21507-1 0:04 07:34 10 Luha 15,283 0,743 21847-1 0:02 07:38 11 Jõe 16,026 4,011 21837-1 0:06 07:40 12 Tuula 20,037 3,062 23328-1 0:05 07:46 13 Laane 23,099 1,539 47349-1 0:03 07:51 14 Hindreku 24,638 0,326 47354-1 0:01 07:54 15 Rehe 24,964 0,575 47355-1 0:01 07:55 16 Harutee 25,539 1,045 47345-1 0:03 07:56 17 Saksa 26,584 0,459 47310-1 0:01 07:59 18 Reedi 27,043 2,327 23348-1 0:05 08:00 19 Külakõrtsu 29,370 0,777 47305-1 0:01 08:05 20 Tagametsa 30,147 1,109 5514 0:01 08:06 21 Taga-Orava 31,256 0,463 47309-1 0:01 08:07 22 Orava 31,719 0,464 47320-1 0:00 08:08 23 Kiviveski tee 32,183 1,612 47339-1 0:02 08:08 24 Karjavahe
    [Show full text]
  • Lisa A. Ksh Aruande Avalikustamise Materjalid
    LISA A. KSH ARUANDE AVALIKUSTAMISE MATERJALID Lisa A-1. Nissi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade valla kodulehel. Nissi valla üldplaneeringu algatamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus (Nissi Vallavolikogu 12.04.2007 a otsus nr 24). Lisa A-2. Nissi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise avalikustamine Ametlikes Teadaannetes (10.05.2007) Lisa A-3. Nissi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise avalikustamine Eesti Päevalehes (10.05.2007) Lisa A-4. KSH aruande suunamine avalikustamisele Lisa A-5. Nissi valla üldplaneeringu KSH aruande avalikustamisteade valla kodulehel (05.07.2012) Lisa A-6. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisteade Ametlikes Teadaannetes (05.07.2012) Lisa A-7. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH avalikustamisteade Eesti Päevalehes (06.07.2012) Lisa A-8. Ametiasutustele saadetud teade Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisest Lisa A-9. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avaliku arutelu protokoll koos osalejate nimekirjaga Lisa A-10. Nissi valla üldplaneeringu KSH aruande heakskiitmisele esitamine Lisa A-11. Nissi valla üldplaneeringu KSH aruande tagastamine täiendamiseks Lisa A-12. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisteade Ametlikes Teadaannetes (24.04.2013) Lisa A-13. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisteade valla kodulehel (24.04.2013) Lisa A-14. Ametiasutustele saadetud teated Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisest (24.04.2013) Lisa A-15. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH avalikustamisteade Eesti Päevalehes (25.04.2013) Lisa A-16. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avaliku arutelu protokoll koos osalejate nimekirjaga Lisa A-17. Keskkonnaameti heakskiit Nissi valla üldplaneeringu KSH aruandele 27.08.2013 Lisa A-1.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr L-12 Tuudi, JAH1000023 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Tuudi Jahiselts 1.2. Registrikood 80089267 1.3. Aadress Pärna 6-12, Lihula vald, 90302, Läänemaa 1.4. Esindaja nimi Raivo Volman 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5249136 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Raivo Volman Ametinimetus Tuudi Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kunila väike-konnakotka püsielupaik. LKS § 14 lg 1 p 6 ja p 10, § 50 lg 2 p 4 ja lg 5 ja 5¹ ning § 53 lg 1 lähtuvad nimetus/ piirangud: • Kunila väike-konnakotka püsielupaigas on inimeste viibimine ja jahipidamine keelatud 15. märtsist 31.
    [Show full text]
  • Lihula Valla Terviseprofiil
    Lisa 1 Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 24 Lihula valla terviseprofiil 2010 1 Sisukord Sisukord 1. Üldandmed ...................................................................................................................................... 3 1.1. Lihula valla asend, pindala, haldusjaotus .......................................................................... 3 1.2. Rahvastik ........................................................................................................................... 3 1.3. Lihula valla loomulik iive .................................................................................................. 7 1.4. Lihula valla eelarve ............................................................................................................ 7 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ...................................................................................... 9 2.1. Tööturu olukord ja toimetulek ........................................................................................... 9 2.2. Tööpuudus, igapäevane tööalane ränne ............................................................................. 9 2.3. Sotsiaalhoolekanne ......................................................................................................... 10 2.4. Sotsiaalselt vähevõimekate suur arv ................................................................................ 12 3. Kogukonna tegevused ja kaasamine ............................................................................................
    [Show full text]
  • Nissi Valla Keskkonna Reostus Väheneb
    Arseenireostus Tagasivaade Alema XVI likvideeritud jõulukuule karikavõistlused Lk 2. Lk 3. Lk 4. 54 20112011 TeNissi atavalla ajaleht ja Nissi valla keskkonna - reostus väheneb Projekteerimisfirma ka ventilatsiooniõhu soojus- Sweco Projekt teeb vaheti kasutamise võima- TURBA lust,, selgitab Mart Taklai. Nissi Soojuse tellimi- Jaanus Teder, Nissi Soojuse sel Nissi valla Riisi- juhataja, ütleb, et Nissi val- pere ja Lehetu reo- la elanikud saavad tulevikus GÜMNAASIUMI veepuhastite projekti puhtama joogivee ja keskkon- nareostus väheneb väga suurel ning projekteerib ka määral. Projekt valmib 2012. uue vee- ja kanalisat- aasta sügisel. „Olemasolev JÄTKUSUUTLIKKUS! sioonitorustiku. vee- ja kanalisatsioonisüsteem Projekteeritav reo- rekonstrueeritakse. Luuak- se hulgaliselt liitumispunkte veepuhasti hakkab kanalisatsioonivõrguga. Riisi- saama kütteks vaja- peres lisandub planeeritavalt likku soojust hoone vähemalt 200 liitumist ja Nis- alusest reoveemahu- sis ­­­veerandsada.“ Jaanus Te- deri sõnul tahtis Nissi Soojus teisipäeval 14. veebruaril tist. kallineva energia tingimustes, et uus reoveepuhasti oleks Mart Taklai, Sweco Projekti võimalikult energiasäästlik. keskkonnatehnoloogia osa- „Päikesepatareid ja tuulikud kell 19:00 konna peaspetsialist, räägib, käivad vallale üle jõu,“ mär- et reoveepuhasti mahutist kis ta. Projekti maksumus on tulev soojus kavatsetakse ära ligi 5,1 miljonit eurot ja sellest kasutada puhasti tehnohoone tuleb KIKi kaudu Euroopa Turba Gümnaasiumi saalis kütmiseks ja ventilatsiooni- Liidu ühtekuuluvusfondi fi- õhu soojendamiseks,
    [Show full text]
  • MEIE KOOL 165 Palju Õnne!
    METSKÜLA KOOLI LEHT Nr 81 AJALOO - ERI Aprill 2018 MEIE KOOL 165 Palju õnne! Ühel peaaegu kevadisel päeval läksime otsima ammuse koolimaja jälgi. Leidsime kunagise koolihoone asukoha ning uurisime selle ümbrust. Meie retke teejuhiks oli Metsküla kooli vilistlane ja suur sportlane, iga- aastase kooli parima sportlase preemia annetaja Arvo Asu. 2 Metsküla kooli leht 2018 Kuidas ma läksin kooli 100 aastat tagasi Aliide Asu (sündinud 1906. aastal) meenutab: Oma kooliteed Saastna Algkoolis alustasin l917. aastal II klassist. I klassis käisin Metsküla Tammiku koolimajas, mis asus Kooli Kivimäel, praeguse Kooli talu juures. See luteri usu kool suleti 1917. aastal ja ühendati vene õigeusu kooliga. 1934. aastal lammutati see koolimaja ära ja sellest ehitati praegune rahvamaja. Kahe erineva usuga kooli ühinemine tekitas tihti usutülisidki. Meelde on jäänud, et talupoegade lapsed olid kehvemalt riides kui mõisateenijate lapsed. Saastna Algkool oli algul 3klassiline ja sai hiljem 4klassiliseks. Olin esimene lend, kes lõpetas IV klassi. I klassis õpiti usuõpetust, eesti keelt, laulmist, matemaatikat ja ilukirja. II, III ja IV klassis olid igal aastal uued programmid, sest Vene tsaar kukutati troonilt ja tunniplaanist kadusid usuõpetus ja vene keel. Vene revolutsiooni ja I maailmasõja ajal oli sõjasündmusi ja põletamisi ka siin, Metskülas asus ratsaväeosa. Kord lendasid üle koolimaja kaks lennukit. Õpetaja lõpetas tunnid ja lahkus koos õpilastega koolimajast. Meelde on jäänud kolimine vanast koolimajast Metskülla uude koolimajja. Samas asub kool praegugi. Uus kool oli palju avaram ja valgem. Õpetaja Valeria Liigi juhendamisel loodi laulukoor, kes esines jõulupeol. Peol lugesid lapsed ka luuletusi. Mina lugesin seal Jakob Tamme luuletust "Kask”. Minu viis last on kõik õppinud Saastna - Metsküla Algkoolis.
    [Show full text]
  • Valge-Toonekure (Ciconia Ciconia) Loendus Eestis 2014
    Valge-toonekure (Ciconia ciconia) loendus Eestis 2014. aastal Margus Ots Taust Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elutseb peaaegu eranditult inimese vahetus läheduses ning kõik tema toimetamised on väga hästi jälgitavad ja ka arvukuse muutused on kohe silma hakanud. Valge- toonekure seisundi hindamiseks alustati 1934. aastal Rossitteni Ornitoloogiajaama (nüüdne Rõbatsi, Kaliningradi oblast) initsiatiivil rahvusvaheliste loenduste korraldamist (Schüz 1936). Järgmine rahvusvaheline loendus toimus 1958. aastal (Schüz & Szijj 1962) ja alates 1974. aastast (Schüz 1979) on loendusi korraldatud iga 10 aasta tagant. Eesti esimesest rahvusvahelisest loendusest 1934. aastal osa ei võtnud, kuid Loodushoiu ja Turismi Instituudi eestvedamisel korraldati meil esimene üleriigiline loendus 1939. aastal. 1954. aastal alustas iga-aastaste loenduste korraldamist Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsioon ning alates 1991. aastast jätkas tööd Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). Valge-toonekurg on Eestis uustulnuk – esimene pesaleid registreeriti meie aladel 1841. aastal, mil üks paar pesitses Vahtseliina lossi varemetel (Hueck 1845). Püsiv asurkond tekkis Eestisse alles 19. sajandi lõpuks (Veromann 1975). Esimese üleriigilise loenduse tulemusena (1939) selgus, et koos Petserimaaga pesitses Eestis tol ajal 320 paari valge-toonekurgesid (Kumari 1940). Loenduste tulemused näitavad, et toonekurgede arvukus on meil pidevalt kasvanud, ulatudes 1984. aastaks 1400 paarini (Veromann 1987; 1989) ja 1995. aastaks 2600–3200 paarini (Ots 1997). See 1995.a arvukushinnang ongi viimane hinnang, mis põhineb põhjalikel püsialade loendustel. Hilisemad hinnangud on koostatud pigem juhuslike andmete ja oletuste põhjal. Aastatel 1998–2002 hinnati valge- toonekure asurkonna suuruseks Eestis 3000–4000 paari ning aastatel 2003–2008 juba 4000–5000 paari (Ots 2009). Sama arvukushinnang (4000–5000 paari) jäi kehtima ka aastate 2008-2012 kohta (Elts, J. et al. 2013), kuna lünklike andmete põhjal võis oletada, et valge-toonekure asurkond ei ole enam oluliselt kasvanud, kohati võis arvukus isegi langenud olla.
    [Show full text]
  • Seletuskirja Ettepanek
    LIHULA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD 1 . ÜLDOSA.............................................................................................................................................5 1.1 . ASUKOHT JA KUJUNEMINE..............................................................................................5 1.2 . LOODUSKESKKOND...........................................................................................................6 1.3 . RAHVASTIK JA ASUSTUS..................................................................................................7 1.3.1 . Rahvaarvu muutumine...........................................................................7 1.3.2 . Asustus ja asulate omavahelised suhted.................................................8 2 . LIHULA VALLA VISIOON 2015.................................................................................................10 3 . ARENGUSTRATEEGIA PÕHISUUNAD AASTANI 2015........................................................11 3.1 . SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR..................................................................................11 3.1.1 . Haridus................................................................................................12 3.1.2 . Kultuur................................................................................................13 3.1.3 . Kogudused ja kalmistud.......................................................................14 3.1.4 . Sotsiaalhooldus, tervishoid..................................................................14 3.1.5 .
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr L-14 Lihula, JAH1000020 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Lihula Jahiselts 1.2. Registrikood 80086151 1.3. Aadress Kirbla küla, Lihula vald, 90201, Läänemaa 1.4. Esindaja nimi Toomas Laos 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5131632 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Toomas Laos Ametinimetus Lihula Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Lihula MKA Vabariigi Valitsuse 11.04.2005 määruse nr 72 § 4 lg 1, lg 3, lg 6, § 8 p 4, p 5 ja Looduskaitseseaduse § 14 lg nimetus/ 1 p 6 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja inimeste viibimine, välja arvatud Lihula piirangu kirjeldus sihtkaitsevööndis 15.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]