OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne

Töö nr 12/0965

Tallinn 2013

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 2

Kinnitan:

Erki Niitlaan ...... Juhatuse liige

Keskkonnamõju hindasid:

Aadu Niidas ...... Loodusteaduste bakalaureus (litsents KMH 0145, 26.10.2017)

Eike Simmer ...... Loodusteaduste bakalaureus (litsents KMH 0148, 13.12.2017)

Hedi Schvede ...... Loodusteaduste magister

Martin Kaljuste ...... Tehnikateaduste bakalaureus

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 3

SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE ...... 6 2. SISSEJUHATUS ...... 8 2.1 Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised ...... 8 2.2 Ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ...... 8 2.3 Kasutatud infoallikad ...... 9 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE VAJADUS JA VASTAVUS ÕIGUSAKTIDELE NING PLANEERINGUTELE ...... 10 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 10 3.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele ...... 11 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LÄHIÜMBRUS ...... 13 4.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja piirid, asustus ja infrastruktuur ...... 13 4.2 Geoloogiline kirjeldus ...... 15 4.3 Hüdrogeoloogiline kirjeldus ...... 15 4.4 Turbalasundi kirjeldus. Turba varu ja kvaliteet ...... 16 4.5 Kuivendamistingimused ...... 17 4.6 Puhastuslodu ...... 18 4.7 Kliima ...... 19 4.8 Kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, linnustik ja Natura 2000 alad . 20 4.9 Peatüki kokkuvõte ...... 25 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ...... 27 5.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ...... 27 5.2 Kuivendamistehnoloogia ...... 27 5.3 Kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, tootmisprotsess ...... 27 5.4 Võimalikud alternatiivid ja kavandatava tegevuse 0-alternatiiv ...... 28 5.5 Kaevandamisjärgse maastiku kujundamine ...... 30 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ...... 31 6.1 Hindamise prognoosimeetod ...... 31 6.2 Mõju pinnaveekogudele ...... 32 6.2.1 Eesvooolude kirjeldus ...... 32 6.3 Turbatoomisalalt väljuva kuivendusvee koormus eesvooludele ...... 34 6.3.1 Koormus eesvooludele turbatoomisala rajamise algusaastail ...... 34 6.3.2 Koormus eesvooludele tootmisetapis, kavandatava tegevuse alternatiivid ja Riisipere ning Sooniste turbatoomisalade koosmõju eesvooludele ...... 34 6.3.2.1 Kuivenduse mõjuraadius soo setete veekihis ...... 39 6.3.2.2 Mõju põhjaveele ja tarbekaevudele ...... 39 6.3.2.3 Ellamaa oja hüdroloogiline olukord ...... 40 6.3.3 Seadusandlus ...... 40 6.4 Mõju infrastruktuurile ja liikluskoormusele ...... 41 6.5 Välisõhk ...... 42 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 4

6.5.1 Müra ...... 42 6.5.2 Tolm ...... 44 6.6 Jäätmete teke seoses turba kaevandamisega ...... 45 6.7 Võimalikud keskkonnaavariid ...... 46 6.8 Tuleohutus ...... 46 6.9 Mõju maastikule kaevandamise ajal ...... 47 6.10 Ressursside otstarbekas kasutamine ...... 48 6.11 Mõju taimestikule ...... 48 6.12 Mõju loomastikule, linnustikule ...... 49 6.12.1 Metsis (Tetrao urogallus) ...... 49 6.13 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele sh. rohevõrgustik ...... 51 6.14 Mõju elanikkonnale ja majandusele ...... 52 6.15 Muud mõjud ...... 53 6.16 Peatüki kokkuvõte ...... 53 7. NATURA 2000 HINDAMINE ...... 55 7.1 Taustinformatsioon ...... 55 7.2 Kavandatava tegevuse võimalikku mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 alade ja kaitsealade iseloomustus ...... 56 7.2.1 Natura 2000 alad ...... 56 7.2.2 Looduskaitsealad ja hoiualad ...... 59 7.2.3 Kohatu loodusala piirkonnas asuvad püsielupaigad ...... 60 7.3 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang ...... 61 7.4 Leevendavate meetmete olulisus Natura alade terviklikkuse säilimise ja kaitse- eesmärkide seisukohast ...... 62 8. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ...... 64 8.1 Kriteeriumitele kaalu andmine ...... 64 8.2 Alternatiivide võrdlus ...... 66 9. KOKKUVÕTE, JÄRELDUSED JA SOOVITUSED EDASISEKS TEGEVUSEKS ...... 68 9.1 Taotlus ...... 68 9.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele ...... 68 9.3 Keskkond ...... 68 9.4 Kavandatav tegevus ...... 69 9.5 Keskkonnamõju ...... 69 9.6 Soovitused, ettepanekud, keskkonnaseisundi seire ja teiste keskkonnalubade vajadus ...... 70 9.7 Koondhinnang ...... 71 10. KASUTATUD MATERJALID ...... 72

LISAD

1. Arendaja esitatud vee-erikasutusloa taotlus Sooniste ja Sooniste II turbatootmisaladelt kuivendusvete ärajuhtimiseks Ellamaa ojasse Nissi vallas; OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 5

2. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 15.09.2011 kiri HJR 7-6/11/18956-7 keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest; 3. Keskkonnamõju hindamise algatamise teade Ametlikes Teadaannetes 16.09.2011, keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes 14.09.2012 ja keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise teade Ametlikes Teadaannetes 29.10.2012; 4. Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu (03.10.2012. a) protokoll koos registreerimislehega; 5. Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm; 6. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 25.10.2012 kiri HJR 6-7/12/20739-5 keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise otsusega; 7. Maavara kaevandamise luba Sooniste turbatootmisalal, HARM-070 (L.MK.HA- 37031) ning maavara kaevandamise luba Sooniste II turbatootmisalal, HARM- 041; 8. Sooniste, Sooniste II turbatootmisaladel 2006 - 2012 läbiviidud veeseire andmed; 9. Sooniste, Sooniste II eelmine vee erikasutusluba nr HR0894 (L.VV.HA-54984) kehtivusega 25.05.2006 - 25.05.2011. a; 10. Maavara kaevandamise loa Sooniste turbatootmisalal HARM-070 ja maavara kaevandamise loa Sooniste II turbatootmisalal HARM-041ümberregistreerimine OÜ Kekkilä Eesti nimele; 11. Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu (29.08.2013. a) protokoll koos registreerimislehega; 12. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 08.10.2013 ettepanekute kiri nr HJR 6-7/13/20739 Sooniste keskkonnamõju hindamise aruande kohta, koos vastuskirjaga; 13. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töö nr 08700, Sooniste turbatootmisala heitvee lodupuhastuse põhiprojekt; 14. Põllumajandusameti maaparandushoiu –ehituse ja riikliku järelevalve büroo juhataja kirjavahetus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 6

1. SISU KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon (edaspidi otsustaja või järelevalvaja) Kekkilä Eesti OÜ (edaspidi arendaja) esitatud vee erikasutusloa taotluse Sooniste ja Sooniste II turbatootmisaladelt kuivendusvete ärajuhtimiseks Ellamaa ojasse Nissi vallas Harjumaal (lisa 1) alusel oma 15.09.2011. a kirjaga nr HJR 7-6/11/18956-7 (lisa 2). KMH algatati vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse (edaspidi KeHJS) / 1 / § 3 punktile 1, mille kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Sama seaduse § 6 lõike 1 punkti 31 järgi tuleb üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmisel, nagu kuivendamisel või raadamisel, algatada keskkonnamõju hindamine. Kuna vee erikasutusluba taotletakse alale, mille pindala on 366,36 ha, siis algatati keskkonnamõju hindamine.

Arendaja kaevandab Sooniste turbatootmisalal Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 21.06.2005. a antud maavara kaevandamise loa HARM-070 (L.MK.HA- 37031) ja Sooniste II turbatootmisalal Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 01.11.2000. a antud maavara kaevandamise loa HARM-041 alusel. Nimetatud lubade kehtivusajad on vastavalt 11.12.2019. a ja 10.08.2025. a. Tootmisprotsessi oluline osa on tootmisala kuivendamine ja vee kõrvaldus. Veeseaduse / 2 / § 8 lõike 2 punkti 4 kohaselt peab olema vee erikasutusluba, kui juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse ning vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi omadusi. Samuti näeb kaevandamise loa HARM-070 täiendav tingimus ette kehtiva vee erikasutusloa olemasolu. Harjumaa Keskkonnateenistuse 25.05.2006. a arendajale antud vee erikasutusluba HR0894 (L.VV.HA-54984) Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamiseks ja kuivendusvete ärajuhtimiseks kaotas kehtivuse 25.05.2011. a. Lähtuvalt eelpooltoodust ja arendaja sooviga tegevust antud alal jätkata taotletakse uut vee erikasutusluba.

Vastavalt vee-erikasutusloa taotlusele on kuivendusvete eesvooluks Ellamaa oja. Ärajuhitava heitvee koguseks on 1 044 tuh m3/aastas, mis formeerub sademete ja lumesulaveest. Otseselt tootmisega reovett ei teki. Kuivendusveed juhitakse eesvoolu läbi nelja väljalasu (lisa 1). Peamiseks tootmisalalt vette sattuvaks saasteaineks on turba heljum, mis setitatakse veest välja settebasseinis enne eesvoolu jõudmist.

Käesolevas aruandes on kirjeldatud tootmisala ja selle piirkonna looduslikke ning antropogeenseid tingimusi, arendaja kavandatavat tegevust ja kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive. Antud on ülevaade turba kaevandamise tehnoloogiast ja reaalsetest korrastamissuundadest. Analüüsitud on peamiselt kuivendamise mõju pinna- ja põhjavee režiimile ja kvaliteedile ning nende mõjutegurite kaudset mõju piirkonna looduskeskkonnale sh inimestele. Samuti on lühidalt kirjeldatud teisi turbatootmisalal toimuvaid tegevusi (turba väljavedu) ning hinnatud ka nende mõju. Töös on antud soovitusi keskkonna mõjutegurite seireks ja on käsitletud leevendusmeetmeid keskkonnamõjude vältimiseks või vähendamiseks.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 7

KMH menetluse käiku kajastavad kronoloogilises järjekorras järgmised dokumendid, mis on toodud ka aruande lisades: - Vee erikasutusloa taotlus Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalalt kuivendusvete ärajuhtimiseks Ellamaa ojasse Nissi vallas; - Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 15.09.2011. a kiri nr HJR 7-6/11/18956-7 keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest; - Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu (03.10.2012. a) protokoll koos registreerimislehega (lisa 4); - Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise - ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm (lisa 5); - Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 25.10.2012 kiri HJR 6-7/12/20739-5 keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise otsusega (lisa 6); - Sooniste, Sooniste II eelmine vee erikasutusluba nr HR0894 (L.VV.HA-54984) kehtivusega 25.05.2006 - 25.05.2011. a (lisa 9).

Keskkonnamõju hindamise käigus tehti kindlaks võimalike tundlike objektide olemasolu ja seisukord eeldatava mõju piirkonnas, kirjeldati arendaja tehnoloogilisi kavatsusi. Samuti hinnati 1-alternatiivi ja 2-alternatiivi võimalikku keskkonnamõju ning võrreldi seda null-alternatiiviga. KMH toimus vastavalt KeHJS-le / 1 / ja selles juhinduti Keskkonnaministeeriumi juhendist „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“ / 7 /. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 8

2. SISSEJUHATUS

2.1 Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised

Arendaja:

OÜ Kekkilä Eesti, , registrikood 10980212, aadress Büroomaja 1, Papiniidu 5, 80010 Pärnu. Majandustegevuse registri registreering maavara kaevandamiseks nr KKA000345, registreerimise kuupäev 14.04.2004. a. Kontaktisik Raoul Johanson, tel 5017064, e-post: [email protected].

Otsustaja ja järelevalvaja:

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, aadress Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn. Kontaktisik Diane Banhard, tel 6744809, e-post: [email protected].

Ekspert:

OÜ Inseneribüroo STEIGER, registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104, 11216, Tallinn. KMH vastutav spetsialist Aadu Niidas, litsents KMH 0145, 26.10.2017. Kontaktisik Aadu Niidas, tel 668 1013, e-post: [email protected]. Ekspertrühma koosseis:  Aadu Niidas, loodusteaduste bakalaureus;  Eike Simmer, loodusteaduste bakalaureus;  Hedi Schvede, loodusteaduste magister;  Martin Kaljuste, tehnikateaduste bakalaureus.

Asjast huvitatute ringi kuuluvad veel Nissi Vallavalitsus ja valla elanikud, Maanteeamet, Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainspektsioon.

2.2 Ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist

Hinnatakse Sooniste turbamaardla Sooniste, Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju.

KMH algatati otsustaja 15.09.2011. a kirjaga nr HJR 7-6/11/18956-7 arendaja esitatud vee erikasutusloa taotluse Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalalt kuivendusvete ärajuhtimiseks Ellamaa ojasse. Veeseaduse / 2 / § 8 lõike 2 punktidele 4 ja 9 kohaselt peab olema vee erikasutusluba, kui juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse ning vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi ning veeseaduse § 8 lõike 2 punkti 13 järgi, kui juhitakse vett suublasse maavara kaevandamise eesmärgil. Sama seaduse § 9 lõike 7 alusel teeb vee erikasutusloa andja otsuse keskkonnamõju hindamise algatamata ja algatamata jätmise kohta. KeHJS § 3 punktile 1, mille kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Sama seaduse § 6 lõike 1 punkti 31 järgi tuleb üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmisel, nagu kuivendamisel või raadamisel algatada keskkonnamõju hindamine. Kuna vee erikasutusluba taotletakse alale, mille pindala summaarselt on 366,36 ha, siis algatati keskkonnamõju hindamine. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 9

Pärast algatamist leidis arendaja litsentseeritud eksperdi, kelle juhtimisel alustati ettevalmistustöödega ja materjalide kogumisega. Seejärel koostati KMH programmi eelnõu, mille arendaja esitas otsustajale avalikustamiseks. Programmi avalikustamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes 14.09.2012. a-l. Ajavahemikus 14.09.2012. a-st kuni 02.10.2012. a-ni toimus Keskkonnaameti Harju kontoris ja Keskkonnaameti kodulehe vahendusel programmi eelnõu avalik väljapanek. Seejärel korraldas arendaja 03.10.2012. a AS Tootsi Turba kontoris. (Lehetu tee 17, Turba alevik) KMH programmi eelnõu avaliku arutelu, mis ka protokolliti. Arutelul osales kuus inimest. Esindatud olid otsustaja, arendaja ja eksperdid. Programmi eelnõu kohta esitati Keskkonnaameti poolt viis ettepanekut, millele vastati kirjalikult. Avalikustamisel tehtud märkuste ja parandusettepanekute põhjal täiendati KMH programmi eelnõud. KMH programmi kiitis heaks otsustaja oma 25.10.2012. a kirjaga nr HJR 6-7/12/20739-5. Pärast kinnitamist alustati eksperdi juhtimisel koostama KMH aruannet.

Käesoleva aruande koostamisel lähtuti järelevalvaja poolt heakskiidetud Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmist, KeHJS-st ja peatükis 1 esitatud juhenditest / 1, 7, 8, 9 /.

2.3 Kasutatud infoallikad

Keskkonnamõju hindamisel olid põhilisteks infoallikateks:  Vee erikasutusloa taotlus Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalalt kuivendusvete ärajuhtimiseks Ellamaa ojasse;  Harju-, Hiiu-, Järva-, Lääne-, Lääne-Viru-, Põlva-, Rapla-, Saare-, Viljandi- ja võrumaa turbamaardlate tootmisalade jääkvarude määramine. Harju Sooniste turbatootmisala / 23 /;  Sooniste turbamaardla uuring / 24 /;  Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS poolt koostatud „Sooniste turbatootmisala heitvete lodupuhastuse põhiprojekt“ / 25 /;  Kirjavahetus arendajaga;  EELIS-ist (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur saadud andmed;  Maa-ameti X-GIS rakendused;  Keskkonnaministeeriumi hallatav Natura 2000 andmebaas.

Kasutatud dokumentide ja infoallikate täielik loetelu on toodud käesoleva aruande 10 peatükis. Aruande tekstis on tehtud viited vastavatele infoallikatele.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 10

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE VAJADUS JA VASTAVUS ÕIGUSAKTIDELE NING PLANEERINGUTELE

3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamine ja kuivendusvete ärajuhtimine eesvooluks olevasse Ellamaa ojasse.

Sooniste turbamaardlas alustati tootmiskompleksi rajamisega juba 1960. aastal. AS-le Tootsi Turvas väljastati Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt kaevandamisload: - Sooniste turbatootmisalal 21.06.2005. a HARM-070 (kehtivusega 11.12.2019.a); - Sooniste II turbatootmisalal 01.11.2000. a HARM-041 (kehtivusega 10.08.2025.a).

AS Tootsi Turvas tegi ainuosanikuna 30.11.2012 otsuse suurendada OÜ Kekkilä Eesti (registrikood 10980212) osakapitali mitterahalise sissemakse teel. Mitterahalise sissemakse esemeteks olid muuhulgas Harju maakonnas Nissi vallas asuvad Sooniste ja Sooniste II tootmisüksused, mis moodustasid osa ettevõttest võlaõigusseaduse tähenduses. Nimetatud tootmisüksustega läksid üle ka maavara kaevandamise load ja maa-ametiga sõlmitud maarendilepingud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes maapõueseaduse § 44 lõigetest 1 ja 2, andis Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon nõusoleku maavara kaevandamise loa Sooniste turbatootmisalal HARM-070 ja maavara kaevandamise loa Sooniste II turbatootmisalal HARM-041 ümberregistreerimiseks uue omaniku OÜ Kekkilä Eesti nimele. Uue vee erikasutusloa taotlejaks on seega Sooniste ja Sooniste II turbatootmisaladel Kekkilä Eesti OÜ-le.

OÜ Kekkilä Eesti (kuni 18.06.2012 OÜ Nõva Sadam) registreeriti 2003. aastal osaühinguna, mille tegevusalad olid sadamateenuste osutamine ja sadamate haldamine ning opereerimine. Alates 01.07.2012. alustas OÜ Kekkilä Eesti aktiivse majandustegevusega – turbatoodete pakendamisega Niibi tehases.

Tootmisprotsessi oluline osa on tootmisala kuivendamine ja veekõrvaldus. Veeseaduse / 2 / § 8 lõike 2 punkti 4 kohaselt peab olema vee erikasutusluba, kui juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse ning vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi omadusi. Samuti näeb kaevandamise loa HARM-070 täiendav tingimus ette kehtiva vee erikasutusloa olemasolu. Harjumaa Keskkonnateenistuse 25.05.2006. a arendajale antud vee erikasutusluba HR0894 (L.VV.HA-54984) Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamiseks ja kuivendusvete ärajuhtimiseks kaotas kehtivuse 25.05.2011. a.

Lähtuvalt eelpooltoodust ja arendaja soovist tegevust antud alal jätkata, taotletakse uut vee erikasutusluba. Vastavalt loa taotlusele on kuivendusvete eesvooluks Ellamaa oja ja väljajuhitava heitvee koguseks 1 044 tuh m3 aastas. Seega taotletakse loaga varasemalt toimunud tegevuse jätkamist.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 11

3.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele

Arendaja esitas otsustajale vee erikasutusloa taotluse, mis on vormistatud ja esitatud vastavalt keskkonnaministri 26.03.2002. määrusele nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ / 11 /.

Harju maakonnas on maavanema 11.02.2003. a korraldusega nr 356-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ / 15 /. Dokumendi eesmärk on määratleda väärtuslikud kultuurimaastikud ja põllud ning rohevõrgustik Harju maakonnas ning tulenevalt nende säilitamise vajadusest seada tingimused asustuse ja maakasutuse suunamiseks. Teemaplaneeringuga on roheline võrgustik jaotatud kaheks omavahel seotud osaks: tugi- ehk tuumalaks ja rohekoridoriks. Tuumala kõige olulisemaks tingimuseks on seatud, et ükskõik millise rajatise tegemisel ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalal langeda alla 90 %. Vastavalt Harju maakonnaplaneeringule paiknevad Sooniste ja Sooniste II mäeeraldised ~274 ha ulatuses ~6127 ha suurusel rohevõrgustiku tuumalal, hõivates viimasest ~4,5 %. Samuti asetsevad Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalad rohevõrgustiku koridoril lõigates sellega ära tuumalade vahelise ühenduse. Tuleb aga arvestada, et maakonna teemaplaneeringu käigus kinnitatud rohevõrgustik on piiritletud maakonna tasemel üldistusena ning selle tuumalade, tugialade ja koridoride piirid ligikaudsed. Rohevõrgustiku tegelik paiknemine looduses ja selle asukoha täpsustamine on valdade koostatavate üldplaneeringute ülesandeks. Tootmisalade ja rohevõrgustiku paiknemist Harju maakonnas maavanema 11.02.2003. a korraldusega nr 356-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu alusel on kujutatud joonisel 3.1.

Joonis 3.1 Harju maakonna maavanema 11.02.2003. a korraldusega nr 356-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, kus rohevõrgustik kattub Sooniste, Sooniste II tootmisaladega. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 12

Nissi Vallavolikogu võttis 10.05.2012. a otsusega nr 15 vastu uue Nissi valla üldplaneeringu. Kehtiva üldplaneeringu kaardimaterjali põhjal asuvad Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalad maa-alal T-2 ehk maavarade kasutamiseks ja kaevandamiseks ette nähtud maa-alal ning tootmisalade kattumist rohevõrgusiku tuumalade ega koridoridega ei toimu (joonis 3.2). Seega on arendaja tegevuse jätkamine kooskõlas valla üldplaneeringuga.

Arvestades asjaoluga, et Sooniste turbamaardlas alustati turba kaevandamist juba 1960-ndatel aastatel ning Nissi valla üldplaneeringu kaardimaterjalil on Sooniste, Sooniste II turbatootmisalad märgitud maavara kaevandamiseks ette nähtud alana, ei saa planeeringutes toodud vastuolu lugeda looduse seisukohast määravaks.

Sooniste, Sooniste II turbatootmisalad

Joonis 3.2 Nissi Vallavolikogu 10.05.2012. a otsusega nr 15 vastu võetud uus Nissi valla üldplaneering, kus rohevõrgustik ei katu Sooniste, Sooniste II tootmisaladega

Looduskaitse arengukavas kuni aastani 2020 / 20 / märgitakse, et turba kaevandamisel tuleb eelistada kaevandamist kuivendusest rikutud aladel (sh ka mahajäetud turbakaevandamise aladel) ning võimalusel uusi alasid kasutusele mitte võtta. Sooniste turbamaardlas alustati kaevandamisega 1960-ndatel aastatel, seega turba kaevandamise jätkamisega Sooniste turbamaardlas ei minda vastuollu uue Looduskaitse arengukavaga.

Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ rõhutab meie oma loodusvarade kasutamise vajadust majandussektori puhvrina juhuks, kui globaalne majandus tõrgub. Säästva arengu strateegia rõhutab ka ökoloogilise tasakaalu säilitamise vajadust Eesti looduses, pidades seda meie jätkusuutlikkuse keskseks tingimuseks. Samas märgitakse strateegias: „keskkonnakaitse põhifunktsiooniks ei ole ressursside ja looduskeskkonna kaitse, vaid nende harmooniline ja tasakaalustatud haldamine Eesti ühiskonna ja kohalike kooskondade huvides“ / 46 /. Eesmärk on saavutada olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on. Sihiks on looduse kui väärtuse ning ühiskonna keskse arenguressursi kooskäsitlus Eesti üldise edenemise kontekstis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 13

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LÄHIÜMBRUS

Järgnevas peatükis on kirjeldatud Sooniste ja Sooniste II mäeeraldisi, nende geoloogilisi-, hüdrogeoloogilisi- ning kuivendamistingimusi. Samuti on antud ülevaade kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast ja selle seisundist.

4.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja piirid, asustus ja infrastruktuur

Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalad asuvad Harju maakonnas Nissi vallas Lehetu külas Sooniste turbatootmisala kinnistul (pindala 371,70 ha, katastritunnus 51801:002:0260) ja Sooniste turbatootmisala 2 (pindala 36,83 ha, katastritunnus 51801:002:0001) kinnistutel. Ala piirab läänest, põhjast ja idast Kloostri metskond 27 kinnistuga (katastritunnus 51801:002:0150, sihtostarve maatulundusmaa). Lõunast ja kagust piirab taotletavat ala Kloostri metskond 117 (katastritunnus 51801:002:0239), asustusüksus (EHAK kood 4206), Kloostri metskond 118 (katastritunnus 51801:002:0241), Kloostri metskond 35 (katastritunnus 51801:002:0250), Jõetaguse (katastritunnus 51801:002:0146), Jõevahe (katastritunnus 51801:002:0195) ja Paju (katastritunnus 51801:002:0109) kinnistutega.

Sooniste turbamaardla ja selle lähipiirkonna puhul on tegemist suure ja ajaloolise turbatootmise piirkonnaga. Riisipere ammendatud tootmisalad jäävad ~1,2 km kaugusele põhja suunda. Lähimatest töötavatest tootmisaladest asuvad Riisipere III turbatootmisala 2,3 km kaugusel kirdes, Riisipere IV turbatootmisala 2,4 km kaugusel põhjas, Riisipere turbatootmisala 2,8 km kaugusel kirdes ja Kuislemma turbatootmisala 3,5 km kaugusel edelas.

Asulatest lähim on Soosalu küla läänes, mille lähimad majapidamised asuvad ~670 m kaugusel (Saare) ja 840 m kaugusel (Virutamme). Ellamaa küla lähim majapidamine asub 800 m kaugusel samuti läänes (Kivisilla) ja Lehetu küla majapidamine ~770 m kaugusel idas. Turba alevik jääb ~3,3 km kaugusel põhja.

Tootmiseks vajalik infrastruktuur on piirkonnas soodne ja varasema tegevuse käigus välja kujunenud. Turba väljaveoks kasutatav tee saab alguse tootmisala põhja osast ja ristub Ellamaa-Lehetu teega ~350 m kaugusel põhjas. Viimane ristub omakorda Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteega linnulennult 2 km kaugusel loodes. Piiranguid põhjustavad kommunikatsioonid ja objektid tootmisala piires puuduvad.

Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid alal puuduvad. Lähim kultuurimälestis asub 1,2 km kaugusel läänes (Asulakoht).

Sooniste ja Sooniste II tootmisalade paiknemist on kujutatud joonisel 4.1.

Joonis 4.1 TootmisaladeTootmisaladeTootmisalade asendiplaanasendiplaanasendiplaan

r a K j 4 Kase o r e K m 6 k s la Oti a n Matsu u Laatsi Tooma A M 4Kr Karni Anni Mätliku 6 Kr K r iv Kople K i 6 3 ta Vahtramäe Nõlva m 3 m i j 5 Kärvanoor Sepa

6 A Suurepere Saare Kalda Kivitammi Kuura r K

6 Sõõru Kõue Kuusiku Karilepiku 4Kr

Kurisoo Mäe Sõeru Nurme Kivitammi Lokstu Madila r 4K

Kärdi Kr Hiie 4Kr Kivimäe 4 6 ja K e o r skm Lükati ala un Männiku M Jakobi 4 Väike-Kärdi Vardi mk Alema RiisipereRiisipere 12 Tuuliku RiisipereRiisipere Kopliotsa A 4 Sõeru K r r 4K A 1 Tänavotsa Nurme raba 1 r aa 1 K aa 6 4 jjjjaa 2 Siimani Lehtmetsa oo Kasetuka r oo K oo 4 oo Saarlase oo 6 r K K Nurga 6 r Alema looduskaitseala Uue-Kangro ee tootmisalatootmisalatootmisala ee tootmisalatootmisalatootmisala 11 Viruküla Raba r tootmisalatootmisalatootmisala K tootmisalatootmisalatootmisala 4Kr tootmisalatootmisalatootmisala 6 tootmisalatootmisalatootmisala Mulga kkmm Sessi r kk Kivitammi K 4 ss Aupa ss Kaasiku ss ss r aa 4K Alema looduskaitseala aa 4 aa K llllaa r 1 Võidu aa Nurme raba Leidi-Hansu nn Aro nn 1 uu Kivitammi uu 1 Madila ja MM e o MM m MM k Viruküla MM s MM la Leidisauna na Mu

Saare r Soosalu mägi pk e er ip iis R

Turba

Kivi Rehe Kase

4 Nurme A

4 Nurme mõis K r Vahtra 2 9 RiisipereRiisipere tootmisalatootmisala 3 RiisipereRiisipere tootmisalatootmisala A RiisipereRiisipere tootmisalatootmisala Ülevälja Väljapere Nurme Nurme 4Kr 6 K r RiisipereRiisipere IVIV Ellamaa raba RiisipereRiisipere IVIV 265 RiisipereRiisipere IVIV Lehtla A

Koidu 4 Kr tootmisalatootmisalatootmisala Nurme jv Lepaste

1 Kivimäe 1 1 6 6 N Järve

Pärna 4

Uustalu Ülevainu

Iie 6 Vainu RiisipereRiisipere IIIIII 5 Särghaua 4Kr Madise Lehtmetsa Mäe Jaani

Lehetu jv Kraavi 4 Rahula 4KKrr

K tootmisalatootmisalatootmisala r

Rantsimänniku

Kure

Kalju Viti A

Soone Kahoma

Pääsukese Ransi männik Lillemäe 1 Lillemäe 1 1 6 6 11168 A

Tunneli A Paistaku 4Kr 269 66 111 A T urb Väljaotsa a p Rebase kr

1 1 1 r 6 K 9 K r Piritamäe Ellamaa Vanaveski Poe 6

6 r pk jatu Ter

268 Salu

Karjasmaa

Ellamaa mägi

r Loigu K Lehetu Koluta 11 179 4Kr 77

6 r 6 k 1 p 1 r u 1 t K a Tatramaa rj r 4 e Lepiku 6K T 2 Lehetu Urgete

L Lepiku e h e t u

k r r 6 K 4 K 4 K

r r Paju Mäe K r 7 Tamme

Juhani Juhani 267 1

L e h e t u

k r 4 K 4 r K T r Kr u Jaagu 4 r Lehetu b r a K Kooli p 4 Koluta k Hiie r Lehetu TTT 85 4 Kuusiku Allika Kääbaste mäed Kr uuu Koluta uuu 84 r uuu K uuu 4 uuu 4 uuu K rrrr r 6 rrrr K rrrr rrrr Taganiidu r rrrr Ellamaa bbb 83 bbb r bbb 4K aaa aaa 92 82 Kivisilla r K ppp 4 kkk Terjatu 91

r 90 rrrr pk rrrr rrrr u rrrr t rrrr ja rrrr r rrrr e T

Elliste raba Mäeotsa 4 Sooniste,Sooniste, SoonisteSooniste IIII Kr Virotamme Sooniste,Sooniste, SoonisteSooniste IIII Vanatalu

Saare tootmisaladtootmisaladtootmisalad 100 tootmisaladtootmisaladtootmisalad Mardi

E Väljaotsa lla m a a o ja Hansu r Jäätma K

T u rb a Ellamaa oja 107 p 108 Kangru k aa oojjjjaar mmaaaa 103 mm r aamm K EEllllllllaamm 4 EE 106

4 K r 4Kr

105

K 104 115 116 r 129

Tarvaste Vainu 130

Hindreku 114 Helgimäe

Jüri Lehtmetsa

113 Lepiku

Jaani

Liivaaugu Oova soo 112 137

Aaviku

136 Saare

4 K

r Uuetoa Soosalu 135

132 139

E l la m 1 a a 133 1 1 o 138 6 ja 7

1 134

144 aa 29 jjjjaa 143 oo 140 oo Kõrgemäe 142 Sepa r 22 K Kurisoo lllluu 6 lllluu Kohatu Aasa aa Mäe Pärnakännu 145 ooss Kopli 28 oooo 141 oo Mardi oo 150 SS Soosaare SS Käände Kr Raja 4 146 r Rehe 4K

a oj 37 alu 154 os So

Männi-Söögi 49 Rabaveere 32 Rahkvälja 214 Loigu 112 38 50 Tormasoo Kasari jõgi 39

r 4K 52 113 KasariKasari jõgijõgi 213 r KasariKasari jõgijõgi 40 KasariKasari jõgijõgi K KasariKasari jõgijõgi 4 51 Uuemaa

212 Hiiesalu

53 Vahaniidu 117

55 Karjatse 218 Arukse 54 Karusmaa Laane 58 Sõeru 118

59 Uuetoa 56 Jaani

Kudri

5 Vainu Kr r 4K Pere 60 K 220 57 r 119

4Kr

Käända-Laane

r ja 4K o a a m a ll 61 r E K Leedu 5

Uuetoa Käända 66 4Kr

Leevre

Mäeeraldise piir OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 15

4.2 Geoloogiline kirjeldus

Peatükkides 4.2 ja 4.3 on tuginetud Sooniste turbatootmisala 1994. a geoloogilise uuringu kirjeldusele / 24 /. Sooniste turbamaardla paikneb ülemordoviitsiumi Pirgu (O3 pr) ja Porkuni (O3 pk) lademe avamusalal. Pirgu lademe paksus on 30 - 35 m, lade koosneb alumises osas muguljatest lubjakividest, ülemises osas aga savikatest lubjakividest. Pirgu lademe kivimid avanevad vahetult pinnakatte all ainult tootmisala põhja- ja kirdeosas, suuremal osal tootmisalast on nad kaetud Porkuni lademe kivimitega. Porkuni lademe paksus on 2,2 - 7,2 m, lade koosneb lubjakividest ja dolomiitidest.

Aluspõhja kivimid on vaadeldaval alal kaetud kvaternaarse pinnakattega, mille paksus on 3 - 10 m. Kvaternaar (Q) liigestub holotseeni vanusega soo- ja järveseteteks ja pleistotseeni vanusega limnoglatsiaalseteks ja glatsiaalseteks seteteks. Soosetted (b IV) on esindatud mitmesugust liiki raba- ja madalsooturbaga, mille paksus ulatub tegutseval tootmisalal 3,2 - 5,9 m. Järvesetted levivad laiguti turbalasundi all, kus järvemuda paksus on 0,1 - 0,4 m. Turbalasundi lamami moodustavad suuremal alal tootmisalast liivsavi- ja saviliivmoreen (glatsiaalsed setted), mis tootmisala lõunaosas on kaetud viirsaviga.

4.3 Hüdrogeoloogiline kirjeldus

Eelkirjeldatud geoloogilises läbilõikes saab välja eraldada kvaternaari setetega seotud pinnaseveekompleksi (Q) ja aluspõhja kivimitega seotud ordoviitsiumi veekompleksi (O). Kvaternaari veekompleks liigestub Sooniste alal ja selle lähemas ümbruses soosete- ja glatsiaalsete setete veelademeks.

Soosetete veelade (b IV) on Sooniste tootmisalal kõige ülemiseks pinnaseveekihiks, mille toitumine toimub valdavalt atmosfääri sademete arvel. Soo servaaladel saavad turbalasundi veeressursid mõningast täiendust ka maapinnalähedasest põhjaveest. Suuremal osal Sooniste tootmisalast on turbalasundi veetaset kuivendamisega alandatud ja see lasub 1 - 1,5 m sügavusel maapinnast. Turbalasundi all oleva veepideme moodustavad limnoglatsiaalsed savid ja savika täitega moreen. Turba filtratsioonivõime väheneb tema lagunemisastme suurenedes: rabaturba (lagunemisastmega kuni 25 %) filtratsioonikoefitsient on tavaliselt 0,5 - 2,0 m/d, madalsooturbad 0,01 - 0,5 m/d. Turbalasundi vesi on oma füüsikaliste omaduste poolest (orgaanika sisaldus, kollakas värvus, spetsiifiline lõhn) joogiks kõlbmatu ning seetõttu veevarustuslikku tähtsust ei oma / 24 /.

Glatsiaalsete setete veelademe (gIIIjr3) moodustavad savika täitega moreenis sporaadiliselt leviva liiva- ja kruusarikkamad läätsed ja vahekihid, mille paksus ulatub maksimaalselt 2 - 3 m-ni.

Ordoviitsiumi veekompleks (O) on seotud 170 m kogupaksusega lõheliste karbonaatsete kivimite (lubjakivid, dolomiidid, merglid) lasundiga. Kompleksi vesi on nõrgalt surveline (survekõrgus 3 - 6 m) piesomeetrilise taseme kõrgusmärgid on vahemikus 30 - 35 m, taseme sügavus maapinnast 3 - 10 m. Veetaseme aastase kõikumise amplituud on 1,2 - 1,8 m. Ordoviitsiumi põhjavett kasutatakse soo ümbruskonna OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 16 individuaal-majapidamistes ja asulate tsentraliseeritud veevarustuses 20 - 60 m sügavuste puurkaevudega / 24 /.

4.4 Turbalasundi kirjeldus. Turba varu ja kvaliteet

Ellamaa turbamaardla on tekkinud lamepõhjalise järve kinnikasvamisel. Praeguseks on kujunenud tasapinnalise pinnavormiga raba- ja madalsooturvastest koosnev turbalasund.

Sooniste turbatootmisala / 23 /

Pealmise turbalasundi osa moodustab rabalasundi turvas, põhiliselt fuskumiturvas, esindatud on ka villpea ja rohuturvas. Alumise turbalasundi osa sega- ja madalsoo turvastest on enam esindatud puu-rohu, lehtsaba, puu-tarna ja tarna-pilliroo turbad. Turbalasundi lamami moodustab enamus alal liiv-savi moreen. Lõunapoolsel alal on kohati viirsavi. Edelanurgas esineb õhukese, 0,1 m kihina järvesetet. Keskmine lagunemisaste on hästilagunenud turbal 26 % ja vähelagunenud turbal 11 %.

Sooniste II turbatootmisala / 24 /

Mäeeraldise ala turbalasund moodustub rabalasundist (192,82 ha), raba-segalasundist (57,09 ha) ja madalsoost (2,66 ha).

Rabalasundi maksimaalseks sügavuseks saadi 6,7 m, keskmiseks sügavuseks saadi 5,64 m, sh vähelagunenud turba keskmine paksus 2,67 m ja kännusus 0,77 %. Raba- segalasundi maksimaalne sügavus saadi 5,7 m, sh vähelagunenud turbal 2,7 m, kännusus on 0,77 %. Madalsoo turbalasundi maksimaalseks sügavuseks on saadud 3,4 m ja keskmiseks sügavuseks 3,31 m.

Kogu mäeeraldise ala turbalasundi tuhasus ei ületa 6 %. Happesus varieerub 3,2 - 6,1 % vahel. Raba ja siirdesoo turvaste happesus on kõrgem 3,2 - 3,8 %, madalsoo lasundi happesus on 3,8 - 6,1 %.

Eesti Vabariigi 2011. aasta maavaravarude koondbilansis seisuga 31.12.2011. a oli Sooniste turbamaardlas arvel:  Sooniste turbatootmisala vähelagunenud turba aktiivset tarbevaru 76,3 tuh t (plokk 1 pindalaga 113,79 ha);  Sooniste turbatootmisalal hästilagunenud turba aktiivset tarbevaru 489,2 tuh t (plokk 2 pindalaga 113,79 ha);  Sooniste II turbatootmisala vähelagunenud turba aktiivset tarbevaru 592,4 tuh t (plokk 3 pindalaga 241,6 ha);  Sooniste II turbatootmisalal hästilagunenud turba aktiivset tarbevaru 1 158 tuh t (plokk 4 pindalaga 244,26 ha).

Turba puhul ei ole kogu mäeeraldise piiresse jääv varu kaevandatav. Varasemalt on turba tootmisel arvestatud, et tootmisala põhja jäetakse keskmiselt 0,5 m paksune jääklasundi kiht korrastamiseks soodsate tingimuste loomiseks. Sooniste II maavara kaevandamisloa taotluses oli jääkkihi paksuseks jäetud koguni 0,64 m, millega hästilagunenud turbakihi kadu oleks 283 tuh t. Viimase aja praktika aga näitab, et optimaalseks jääklasundi keskmiseks paksuseks on 0,1 - 0,2 m, liiga paks jääklasundi OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 17 kiht pigem aeglustab ammendatud tootmisala taastumist. Seega on soovitatav vähendada tootmisala põhja jääva jääkvaru paksust / 47 /.

Kaevandatavat varu saab turba puhul määrata tinglikult, sest: - Kuivendamise tõttu turbalasund vajub, sh ka vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir ning alumised kihid tihenevad, mistõttu tegelik põhjaterviku varu on määratav alles pärast mäetööde lõppu; - Kuivendamise ja tootmise ajal on lasund tihedamas kontaktis õhuga kui taimkatte all ja seetõttu kiirenevad järellagunemisprotsessid, turvas mineraliseerub ning mahult massile ülemineku koefitsient muutub; - Turbatootmine on tasapinnaline, aga lamam muutlik.

4.5 Kuivendamistingimused

Sooniste turbamaardlas alustati turba kaevandamist juba 1960-ndatel aastatel. Sel perioodil rajati tootmisalale ka esmane kuivendusvõrk. Kuivendusvõrgu rajamisel on arvestatud asjaoluga, et kuivendamise mõjul turvas tiheneb ning vajub. Turbatootmisala kuivendusvõrk koosneb kuivendus- ja kogumiskraavidest. Reeglina paiknevad kuivenduskraavid tootmisväljakutel paralleelselt iga paarikümne meetri järel. Kuivenduskraave puhastatakse ja süvendatakse pidevalt vastavalt sellele, kuidas tootmisväljakute pinda maha töötatakse.

Sooniste, Sooniste II tootmisalade kuivendusvõrgule on eesvooluks Ellamaa oja, kuhu suunatakse kuivendusveed läbi settebasseinide ja Turba peakraavi. Turba peakraav saab alguse 2 km Turba alevikust edela pool ja suubub Ellamaa ojja viimase vasakult kaldalt 8,2 km kaugusel oja suudmest. Kraavi pikkus on 6 km ja valgala pindalaga 20,5 km2.

Tõhustamaks Sooniste II tootmisalalt väljajuhitava heitvete puhastamist, koostas AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi 2008. aastal arendaja tellimusel projekti „Sooniste turbatootmisala heitvete lodupuhastuse põhiprojekt“, töö nr 08700, milles antakse lahendus lodupuhastuse süsteemi väljaehitamiseks ja lodu väljavoolule Ellamaa ojja seirepunkti rajamiseks / 25 /.

Kuivenduskraavide suudmealade ümberehitamisega on võimalik põhilise osa Sooniste II turbatootmisala kuivendusveed juhtida planeeritavasse lodualasse, milleks on kaevandamisalast edelas asuvad ammendatud turbakarjäärid (jääksoo) pindalaga 13 ha. Lodualaks kasutatavad turbakarjäärid koosnevad kahest osast, mis omavahel on eraldatud 5 - 10 m laiuse tervikuga. Kaevandamisalaga piirnev loduala on õõtsik, mille pind on suhteliselt tasane ja mõõdistamisajal, 2008 aasta kevadel, oli pinnavee tase seal 37,65 m abs. Ellamaa oja poolne loduosa on minimaalse loode-kagusuunalise kaldega, kõrguste vahemik 37,40 m abs kuni 37,60 m abs. Mõõdistamise ajal oli Ellamaa oja kobraste poolt üles paisutatud ja veepind tootmisalalt tuleva kraavi suudmes oli 36,55 m abs.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 18

4.6 Puhastuslodu

Turba kaevandamisel tekib turbatolmu, mille hulk sõltub turba lagunemisastmest ja kaevandamistehnoloogiast. Hästilagunenud turbast eraldub tolmu rohkem kui vähelagunenud turbast. Turbatolm reostab vett heljumi ja orgaanilise ainega. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi nõuete kohaselt tuleb pinnaveekogudes veekogu omapära arvestades tagada võimalikult looduslähedane vee kvaliteet, mis aga eeldab turbakaevandusalade kuivendusvee reostuskoormuse vähendamist ja kontrolli all hoidmist. Veekaitseabinõude planeerimisel turbakaevandamise aladel tuleb tähelepanu pöörata kaevandamisala kasutamise kõikidel etappidel, st tootmisala ettevalmistamisest kuni jääksoo korrastamiseni. Veekaitse abinõude valimisel püütakse minimeerida tootmisalalt allavoolu jääva valgala suurendamist.

Tavaliselt kasutatakse turbakaevandamisaladelt lähtuva vee puhastamiseks settebasseine. Õigesti dimensioneeritud ja väljaehitatud settebasseinid puhastavad äravooluvee suures osas heljumist ja vähendavad koos settinud heljumiga ka vee fosforisisaldust.

Teine võimalus on kasutada kuivendusvee puhastamiseks lodupuhastust, mis on settebasseinidest efektiivsem. Puhastuslodu ehk veepuhastuse märgala on looduslikus seisundis olev ala, mis on osaliselt kogu aeg kaetud veega. Lodualal kasvab märjale kasvukohale iseloomulik taimestik. Puhastuslodudeks sobivad ka tehislodud, sealhulgas selleks kohaldatud jääksood. Sooniste, Sooniste II turbatootmisalade puhastusloduna kasutatakse jääksood ehk ammendunud turbakarjääri.

Puhastusprotsessi saab vaadelda järgmiste alaliikidena: - Füüsikaline protsess, mis on settimine või filtreerimine läbi pinnase; - Keemiline protsess, mis on fosfori absorbeerimine pinnasesse; - Bioloogiline protsess, mis on lämmastiku denitrifikatsioon ehk bioloogiline taimetoitainete tarbimine.

Kõik need protsessid vajavad aega hea puhastusefekti saavutamiseks. Seega põhiline planeerimisparameeter on vee viibimisaeg puhastuslodus. Viibeaega mõjutavad hüdroloogilised ja hüdraulilised näitajad. Hüdroloogiliseks näitajaks on lodusse tuleva vee kogus ja selle ajaline jagunemine. Hüdraulilisteks näitajateks on vee liikumisteed ja kiirused loduala eri osades / 25 /.

Soomes tehtud uurimustööde tulemusel on tõdetud, et lodu pindala korral 5 % valgalast piisab nii fosfori ja lämmastiku pidevaks efektiivseks eraldamiseks. Vaadeldavatel Sooniste ja Sooniste II turbatootmisaladel on selleks näitajaks 5,4 %. Üldiselt loetakse rahuldavaks olukorda, kui lodu pind on 2 % valgala pinnast. Uuringute andmetel on täheldatud lodusse tuleva soovee taimetoitainete ja heljumi olulist vähendamist – üldlämmastikku keskmiselt 56 %, üldfosforit keskmiselt 53 % ja heljumit keskmiselt 60 % (vt tabel 6.5).

Puhastuslodu läbiva vee hulk varieerub sõltuvalt perioodi ilmastikutingimustest suures ulatuses. Maksimumäravool on siiski võimalik vaid pikkade vihmaperioodide korral või ühekordsete ekstreemselt suurte sademetehulkade järel.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 19

4.7 Kliima

Piirkonna kliima on turbatootmisel oluliseks faktoriks. Nimelt sõltub tootmise võimalikkus turbakihi niiskuse sisaldusest, mis omakorda sõltub sademetest, kuivade päevade arvust, õhuniiskusest jne. See tähendab, et turbatootmise eelduseks on kuiv ja soe ilm. Vihmastel perioodidel, samuti talvel turbatootmist ei toimu. Seepärast on ka turbatootmise hooajaks tavaliselt mai-august, soodsate ilmastiku tingimuste korral ka september. Piirkonna kliimat iseloomastavad temperatuuri, sademete ja tuule suundade korduvused on mõõdetud Sooniste, Sooniste II tootmisaladele kõige lähemale jäävas Läänemaal asuvas Lääne-Nigula Meteoroloogiajaamas / 34 /.

Joonis 4.2 Temperatuur ja sademed Lääne-Nigula MJ 2000 - 2011 andmetel

Jooniselt 4.2 nähtub, et külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, keskmise temperatuuriga vastavalt -3,4 ja -4,6 °C. Soojemad kuud on aga juuli ja august, keskmise temperatuuriga 18,3 ja 16,7 °C. Kõige rohkem sademeid on samuti juulis ja augustis ning kõige kuivemad kuud aastas on aprill ja mai. Valdavad tuuled olid lõunast ja edelast (17%). Viimase kümne aasta tuulte jaotus kiiruse ja suuna järgi on esitatud tabelis 4.1 ja joonisel 4.3.

Tabel 4.1 Tuule suuna korduvuse %-des Lääne-Nigula MJ 2000-2011 andmetel

(%) N NE E SE S SW W NW Kokku Tuulevaikus 3,0 1 - 5 m/s 7,6 8,0 8,7 12,4 12,2 11,1 9,0 8,3 77,3 6 - 10 m/s 1,0 0,9 0,8 2,0 4,7 4,7 3,0 2,2 19,2 11 - 15 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,1 0,1 0,5 üle 15 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kokku 8,6 8,9 9,4 14,4 17,1 16,0 12,1 10,5 100,0

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 20

Joonis 4.3 Tuulteroos Lääne-Nigula MJ 2000-2011 andmetel

4.8 Kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, linnustik ja Natura 2000 alad

Järgnevas peatükis on kirjeldatud EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem- Keskkonnaregister) kaardikihtide põhjal tootmisala keskpunktist 5 km raadiusesse jäävaid looduskaitselisi objekte ja alasid.

Sooniste, Sooniste II mäeeraldistest ~450 m kaugusel lõunas asub 969,9 ha suurune Kohatu loodusala (EE0020302), mis vastavalt Vabariigi Valitsuse 5.08.2004. a korraldusele nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ / 10 / kuulub Natura 2000 võrgustikku. Kohatu loodusala koosneb kahest lahustükist: tootmisala lähedusse jääv 483,9 ha suurune osa asub tootmisalast ~450 m kaugusel ning ligi 5 km kaugusele Kasari jõe kallastele jääv Kohatu loodusala teine osa jääb kaugusest tingituna antud KMH-s meie huvialast välja. Tootmisala lähedal asuva Kohatu loodusalal olevaid elupaigatüüpe ja nende paiknemist on kujutatud joonisel 4.4.

Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. aasta korraldusele nr 615 / 10 / on Kohatu loodusalal (EE0020302) kaitse alla võetud Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid, milleks on jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja- allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, nendeks on saarmas (Lutra lutra), harilik lendorav (Pteromys volans*), harilik võldas (Cottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja roheline kaksikhammas (Dicranum viride).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 21

Joonis 4.4 Kohatu loodusala elupaigatüübid

Kohatu loodusalal (EE0020302) asuvad rahvusvahelise tähtsusega kaitsealad ja üksikobjektid on EELIS andmebaasi põhjal / 30 /: - Kohatu hoiuala (KLO2000177), mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning II lisas nimetatud liikide - lendorava* (Pteromys volans), saarma (Lutra lutra), hariliku võldase (Cottus gobio), paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ja kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaikade kaitse. - Kohatu must-toonekure (Ciconia nigra) püsielupaik (KLO3000505), mille kaitsekorra alus on Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must- toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Maismaa pindala osa, millel püsielupaik asub on 24,096 ha. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 22

- Leevre metsise (Tetrao urogallus) püsielupaik (KLO3000226), mille kaitsekorra aluseks on Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“. Maismaaosa pindala 481,46 ha.

Sooniste, Sooniste II turbatootmisalast ~2,7 km kaugusel edelas asub 7 826,8 ha suurune Marimetsa-Õmma linnu- ja loodusala (EE0040203), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku nii loodusalana kui ka linnualana / 30 /.

- Marimetsa-Õmma loodusala (EE0040203) Lääne, Rapla ja Harju maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); - II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica). - Marimetsa-Õmma linnuala (EE0040203) Rapla, Lääne ja Harju maakonnas: liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Marimetsa-Õmma loodusalal (EE0040203) asuvad rahvusvahelise tähtsusega kaitsealad ja üksikobjektid on: - Marimetsa looduskaitseala (KLO1000215) kaitse-eesmärk on: 1) Marimetsa soo ja Kullamaa Liivamägede kaitse; 2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I või II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; 3) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide - laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), hiireviu (Buteo buteo), öösorri (Caprimulgus europaeus), soo-loorkulli (Circus pygargus), väike-kirjurähni (Dendrocopos minor), musträhni (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), sookure (Grus grus), väänkaela (Jynx torquilla), hallõgija (Lanius excubitor), nõmmelõokese (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), hallpea- rähni (Picus canus), rüüdi (Pluvialis apricaria), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), mudatildri (Tringa glareola) ja punajalg-tildri (Tringa totanus), kes kõik on ühtlasi III kategooria liigid, ning tuttvardi (Aythya fuligula), kalakajaka (Larus canus), piilpardi (Anas crecca), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), balti risla (Calidris alpina schinzii), sõtka (Bucephala clangula) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) kaitse; OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 23

4) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, - huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel okasmetsade ehk sürjametsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning teelehe- mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. Esthonica) kaitse. - Marimetsa-Õmma hoiuala (Harjumaa – 70,6 ha) (KLO2000139) kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rabade (7110*) ja rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120) kaitse. - Marimetsa-Õmma hoiuala (Läänemaa – 792,7 ha) (KLO2000151) Marimetsa- Õmma hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), alvarite (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus). - Marimetsa-Õmma hoiuala (Rapla – 1 227,8 ha) (KLO2000185) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse. - Tõlva kaljukotka (Aquila chrysaetos) püsielupaik (KLO3000583), mille kaitsekorralduse alus on Keskkonnaministri 16. aprilli 2009. a määrus nr 18 "Kaljukotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" ja ala suuruseks on 91,385 ha. - Õmma metsise (Tetrao urogallus) püsielupaik (KLO3000240), mille kaitsekorralduse alus on Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“, pindalaga 589,71 ha / 30 /.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 24

Mustjärve raba loodusala (EE0040212) asub turbatootmisalast ~3,1 km kaugusel loodes Lääne maakonnas, kus: - I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Mustjärve raba loodusalal asuvad rahvusvahelise tähtsusega kaitstavad kaitsealad ja objektid: - Annamõisa metsise püsielupaik (KLO3000645), mille kaitsekorra alus on Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“, pindalaga 778,25 ha. - Mustjärve raba hoiuala (KLO2000152), mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), rabade (7110*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse.

Lähimad kaitsealuste loomade elupaigad ja taimede kasvukohad asuvad valdavalt eelpool nimetatud loodusalade piires, need on:  I kaitsekategooria linnu Tõlva kaljukotka (Aquila chrysaetos) elupaik ja elupaiga sihtkaitsevöönd ~3,6 km kaugusel edelas (Marimetsa-Õmma loodusalal). Alal kehtib liikumispiirang.  II kaitsekategooria Leevre metsise (Tetrao urogallus) püsielupaik jääb ~450 m kaugusele lõunasse (Kohatu loodusalale). Ala kattub sama liigi piiranguvööndiga ja selle sees, Sooniste II turbatootmisalast ~880 m kaugusel, on Leevre metsise sihtkaitsevöönd. Alal kehtib liikumispiirang.  II kaitsekategooria linnu laanerähn (Picoides tridactylus) elupaik ~2,5 km kaugusel läänes.  II kaitsekategooria linnu kanakull (Accipiter gentilis) elupaik ~2,5 km kaugusel läänes.  II kaitsekategooria linnu Annamõisa metsise püsielupaik ja püsielupaiga piiranguvöönd 3,1 km kaugusel loodes (Mustjärve raba loodusalal).  II kaitsekategooria taime linalehik, püst- (Thesium ebracteatum) kasvukoht 2,6 km kaugusel põhjas.  II kaitsekategooria taime kuldking, kaunis (ypripedium calceolus) kasvukohad 3,4 ja 3,8 km kaugusel idas ning kagus.

Lähimad vääriselupaigad (VEP) jäävad 2,1 km (VEP nr 000201) ja 2,5 km (VEP nr 000202) kaugusele kagu suunda ning 2,5 km kaugusele põhja suunda (VEP nr 101066).

Vaadeldav piirkond on väga tihedalt kaetud ELF inventuuri aladega. Ka Sooniste II turbatootmisala katavad kaks ELF inventuuri ala, ~110 ha ulatuses (Natura elupaigatüüp 7120).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 25

Sooniste turbatootmisalast ~900 m kaugusel põhjas asuvad pärisaruniidud. Järgnevad niidud asuvad juba 3,4 km kaugusel lõunas (liigirikkad rohusood) ja 3,5 km kaugusel kagus (märjad lamminiidud).

Lähimad seirejaamad asuvad 1,2 km kaugusel põhjas (meteoroloogiline seire), 2,6 km (jõgede hüdrobioloogia) ja 3,4 km (saarmas ja kobras) kaugusel kagus. Põllumajandusliku seireala (Nissi testala 2) asub 2,8 km kaugusel kirdes.

Sooniste turbatootmisala piirneb põhja servast 1,9 ha suuruse Sooniste karjääri järvega. Järve kaldapiiranguvöönd on 50 m, mis jookseb kuni 40 m ulatuses sisse tootmisalasse. Alast alates 1,5 km kaugusel põhjas asub ammendatud Riisipere turbatoomisala tegevusest tekkinud tehisjärvistu.

Sooniste II turbatootmisalast 600 m kauguselt loodes saab alguse Ellamaa oja ning see voolab paralleelselt, minimaalselt 200 m kauguselt, ala lääne ja piiriga lõuna suunas.

Ellamaa oja kaldapiiranguvöönd on 100 m. Paralleelselt tootmisala ida piiriga, minimaalselt ~300 m kaugusel voolab Turba peakraav. See kraav saab alguse ~2,9 km kauguselt põhjas, ammendatud Riisipere tootmisalast ja suubub tootmisalast ~1,2 km kaugusel kagus Ellamaa ojja. Turba peakraavi kaldapiiranguvöönd on 50 m. Lisaks viimati nimetatule, suubuvad läheduses Ellamaa ojja ka Soosalu oja (350 m kaugusel edelas), Lehetu kraav (~1,9 km kaugusel kaugus) ja Terjatu peakraav (3,4 km kaugusel kagus).

Vaadeldav piirkond on soine ja metsavaene. Olemasolevate metsade peamisteks puuliikideks on mänd ja kask. Piirkonna metsades liiguvad põhiliselt metskitsed, jänesed ja kährikud. Kohata võib ka põtru ja metssigu. Roomajatest on täheldatud rästiku esinemist.

Eelpool loetletud looduskaitselised objektid ja alad on toodud joonisel 4.3. Vastavalt looduskaitseseaduse / 3 / § 53 lõikele 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Seega ei ole neid joonisel kujutatud / 30 /.

4.9 Peatüki kokkuvõte

Sooniste ja Sooniste II turbatootmisala asub vähese inimasustusega piirkonnas, lähim Soosalu küla majapidamine asub ~670 m kaugusel läänes (Saare), Ellamaa küla lähim majapidamine asub 800 m kaugusel samuti läänes (Kivisilla) ja Lehetu küla majapidamine ~770 m kaugusel idas. Turba alevik jääb ~3,3 km kaugusel põhja.

Lähimateks ja eeldatavalt ka olulisemateks looduskaitselisteks objektideks on Kohatu loodusala ~450 m kaugusel lõunas, millel asuvad ka Kohatu must-toonekure ja Leevre metsise püsielupaigad.

Tootmistingimused vaadeldaval alal on soodsad. Tootmiseks vajalik infrastruktuur on piirkonnas soodne ja varasema tegevuse käigus välja kujunenud. Turba väljaveoks kasutatav tee saab alguse tootmisala põhja osast ja ristub Ellamaa-Lehetu teega ~350 m kaugusel põhjas. Viimane ristub omakorda Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteega linnulennult 2 km kaugusel loodes. Piiranguid põhjustavad kommunikatsioonid ja objektid tootmisala piires puuduvad. r tk

tvh el tk tk Kivi Jaagu järv tk # pl pl tnk tk tk tk $ prügila pl tk tk 3 pl 9 tk tk tk Lepaste tk Järve pl

Kuiaru Rehemetsa tk

tk 6 Kr ! tk tk alaj Nurme

Kuiaro-Jakobi ! ! tk I biotk tk tvh tk Ellamaa raba r k tk I p e $ r vph e I 265 ip V is i A k 0 tk R 1 I

1 tk I Rätsepi I jv Kiisa $ Kr I 4K r tk Nurme jv # tk I Lepaste tk I $ 1 tk Kivimäe 1 # 1 6 tk $ $ 6 ! $ tk $ (

Järve

A ( $ ( ( tk 69 $ Männiku $

6K N & $ $ ! tk Uustalu $ $ tk Ülevainu Tagapere tk V Sealõpe k 5 3 tk 5 tvh Madise tk tnk tvh Uuetoa ! Lehetu jv Kraavi % ! 75 4 Katku mets I $ K I % r I I TaotletavaTaotletava mäeeraldisemäeeraldise piirpiir tk I TaotletavaTaotletava mäeeraldisemäeeraldise piirpiir Rantsimänniku # Pärdi I tk # tk I 76 I I # Kalju pl " Vooluveekogu I I # A $ tk I $ Viti I I I

- "

Kahoma 2 Soone ) $ " # " I I I " Pääsukese I " Ransi männik Lillemäe r K pl Pärandkultuuri objekt 6 Lillemäe 1 1 1 6 6 A I 11168 # pl # A pl tk # # 1 # # 1 I 1 6 I 9 Tunneli Natura 2000 linnuala 83 A I I Paistaku I # tk I 6 I 16 A 1 " I 1 I A T urb Väljaotsa tk a pkr 84 Rebase Natura 2000 loodusala 1 1 1 r 6 K 9 # K " r I % Piritamäe I " #kpl Ellamaa Vanaveski 6 2 Poe ' K # A r $ 1 I 1 1 Hoiuala 6 $ # 6 I I I I I 91 3 Salu $ tk I I I Karjasmaa I n I Vääriselupaik (VEP) Härgema mets $ I I Ellamaa mägi I # tk # I I " 92 r Loigu K 1 # I Lehetu Ellamaa I silo Võõrliik 111 r I 79 4K I I tk 6 I 6 kaal silo 1 % 1 r 1 I Tatramaa K I Kr 4 turvas el 6 I I ' I Lehetu tk 2 # I # Urgete 1 Seireala silo I 1 I 1 I el LE 3 I 6 I I 7 9 . L Lepiku pl el e I h I e I LE t " tk u I Liuka r k I tvh 6 I 99 K sjsk 4 r l-aed K 4 kuiv K 3 r I I r Paju kpl tk I I I Järv A Mäe K I I 4K r tk 7 I r I I I I I

V 0k Juhani 2 11 tk Juhani 1 I I I 267 I V 1 k 0 1 ! I pl L 1 e h Järve kaldapiiranguvöönd e t " u tk # k I # I I r 4 I 9 # K I 4 r K

el r r

# K T Jaagu 4 # Lehetu LE 4 u r K ! I r K r Kooli b 4 4Kr a 4K Lehetu r p I

A # I 4 k Vooluveekogu kaldapiiranguvöönd r I I vph SI # # tk Kuusiku 4K Allika Kääbaste mäed r $ 3 5 I k

# r # K ! 4 I 4K 2 tvh r Anni I I 2 Sood I 6 I K A r Taganiidu Ellamaa I I # I 4Kr # I pl I I 266 Niidud ! 2 82 " Ellamaa Kivisilla mes r I I K 4 Kukeküla Munsi # $ I # I I pl I Terjatu nik än i m ns r u tvh pk M u jat $ I er I T $ $ - Arjasilla # $ tk ! I 267 6 $ K

r Elliste raba $ n n I Aaviku ä kruus m LE a I ill s % ELF`i inventuuri alad a rj Virotamme # A I $ tk Vanatalu

## I Sepa $ $ 4 $ K r Saare r $ K 6 Kõrgemäe kallas $ ! I + I Mardi V k 0 1 1 " " Kalda I 99 I Tänavotsa E ll a m a a # r # Jäätma K 3 o 5 I k j n V a Seirejaam Riiaküla # T u rb a p Ellamaa oja Kangru k # r # Pärandkultuuri objekt/ala # - Silla 103 r K 4 kruus " $ " Puurkaev $ $ $ 105 # ! $ silo Veelase 4K r K r 104 129 Tarvaste Vainu 130 " Hindreku ‘ Liigi alamkirjed tk Helgimäe ! SOOSALU Jüri , Lehtmetsa Kuke tk I Lepiku 113 tk Jaani tk # Resma mägi " I Liivaaugu " " n Oova soo " " 112 Soosalu I

I Aaviku " # Saare Uuetoa Soosalu 135 # n"" K r 132 1 1 E 0 k l V l 1 a 1 m 1 133 6 a 7 a o j a tk 1 # 134 ) 2 29 144 " I 140 Tõlva raba # Kõrgemäe Sepa r 6K Kurisoo 22 (Õmma raba) I I Kohatu Märkused: Pärnakännu Aasa 10 Mäe Kopli 28 145 1. Plaani koostamisel on kasutatud KKm Info- ja " I " Tehnokeskuse EELIS (Eesti Looduse Infosüsteemi) Mardi I Soosaare tk andmeid

Käände tk " Raja I Kr 2. Kasutatud146 tarkvara: MapInfo 8.0 (litsents: MIPWES0800500041) Rehe 4 tk ja o 27 lu 12 a " 37 3. Kaardi alasse jäävad II kategooria liikide elupaigad, mille asukoha os 154 o S tk täpne avalikustamine on massiteabevahendites keelatud (Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258; 53, 373) Männi-Söögi 49 Rabaveere 32 Rahkvälja Loigu 112 tk 3 tk 5 38 * 50 Tormasoo 39 r 4K 52 113

r Kr k 4 p 40 o o Uuemaa s 51 Tõlva raba a h a K Hiiesalu (Õmma raba) Joonise nr 1.2 53 Vahaniidu Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 117 41 AS Tootsi Turvas 55 Karjatse Mõõtkava Arukse Looduskaitseliste 54 Karusmaa Laane tk Sooniste turbatootmisalad Sõeru 58 11 :: 2020 000000 11 :: 2020 000000 118 objektide plaan Harju maakond, Nissi vald tk 59 tk Uuetoa Jaani tk 56 Kudri OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Martin Kaljuste Vainu 5K r Kuupäev 03.09.2012 r 4K Pere 60 K 14 57 r 119 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Joonestas Martin Kaljuste

r 4K Töö nr 12/0965 Tel. 6681013, Faks 6681018 Kinnitas Erki Niitlaan tk Käända-Laane ja o a a m a ll E OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 27

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS

Järgnevas peatükis on kirjeldatud arendaja kavandatavat tegevust Sooniste ja Sooniste II turbatootmisaladel, samuti on käsitletud kavandatava tegevuse reaalseid alternatiive.

5.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Kavandatav tegevus Sooniste ja Sooniste II turbatootmisaladel on tootmisalade kuivendamine ja kuivendusvete ärajuhtimine Ellamaa ojasse. Kavandatava tegevuse eesmärk on turba kaevandamiseks soodsate keskkonnatingimuste loomine.

5.2 Kuivendamistehnoloogia

Sooniste, Sooniste II turbatootmisaladel väljaehitatud kuivendusvõrk koosneb ~21 m vahemaa tagant paiknevatest lahtisest kuivenduskraavitusest ja sellega risti olevatest kogujakraavidest. Kuivendusvesi koguneb esmalt kuivenduskraavidesse, kust see voolab kogujakraavidesse. Turbatootmisaladelt kuivendusvete ärajuhtimine toimub praegu nelja väljalasu kaudu läbi settebasseinide ja Turba peakraavi Ellamaa ojasse. Settetiikides eraldatakse suurem osa turba heljumist ja viiakse veekvaliteet seadusega vastavasse piirnormi. Settetiigid on ehitatud nii, et sealt läbi voolava vee voolukiiruseks on tagatud ≤ 1,5 cm/s.

5.3 Kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, tootmisprotsess

Turba kaevandamine Sooniste ja Sooniste II turbatootmisaladel on kavandatud pinnakihiliselt väljakkaevandamismeetodil (freesimine). Kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni. Jämedalt arvestades on hooaja pikkuseks ~100 päeva. Turvast kogutakse kokku õhukese kihina ja selle kihi paksus sõltub koristusperioodi ilmastikust: kuiva suve jooksul on võimalik kuivatada ja kokku koguda tüsedam turbakiht kui vihmase suve korral, mistõttu erineb ka turba energeetiline potentsiaal aastati. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 - 20 mm, hästilagunenud turba puhul keskmiselt 10 mm.

Põhilised tööde etapid ühes kogumistsüklis ajalises järjekorras on järgmised: - turbakihi freesimine õhukeste kihtidena; - freesitud turba pööramine, mis toimub vajadusel mitu korda; - kuivanud turba vallitamine; - vallitatud turba kogumine punkerkogujatega; - kogutud turba aunatamine.

Eelpool kirjeldatud tegevusteks on arendajal vajalik masinapark olemas.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 28

Foto 5.1 Sooniste, Sooniste II mäeeraldistel turba kogumiseks kasutatav pneumaatiline freesturbakombain

Pärast freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas vallitatakse ja kogutakse. Turba kogumiseks on kaks tehnoloogilist meetodit: pneumaatilise freesturbakombainiga või mehaaniliselt traktoriga, millel on spetsiaalne järelkäru. Seejärel transporditakse kogutud turvas tootmisväljakute otstes asuvatesse aunadesse. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2 - 3 tsükli järel. Aunade kõrgus ja turba aunas olemise aeg sõltub toodangu nõuetest. Pärast kogutud turba aunatamist laaditakse ekskavaatoriga turvas veoautodele ja transporditakse tellijateni/tarbijateni.

5.4 Võimalikud alternatiivid ja kavandatava tegevuse 0-alternatiiv

Kavandatav tegevus on Sooniste, Sooniste II turbatootmisalade kuivendamine ja kuivendusvete juhtimine suublasse eesmärgiga turba kaevandamiseks soodsate tingimuste loomine. Kavandatava tegevuse alternatiivide eesmärgiks on pakkuda erinevaid võimalusi kavandatava tegevuse elluviimiseks. Antud KMH protsessis ei kaaluta asukoha alternatiive kuna kavandatav tegevus on seotud konkreetse turbatootmisalaga. Küll aga on võimalik alternatiividena käsitleda kavandatava tegevuse läbiviimise erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, nagu näiteks kuivendusvete puhastamine settebasseinide või puhastuslodu kaudu. Alternatiivide omavaheline võrdlus on toodud peatükis 8.

0-alternatiiv (A0). Kavandatava tegevuse 0-alternatiiv tähendaks seda, et Sooniste, Sooniste II turbatootmisaladel lõpetatakse kuivendamine ja seega ka kuivenduskraavide ning settetiikide hooldamine. Kuivendamise lõppedes lõpetatakse ka kaevandamine ning arendajal tuleb leida võimalus juba toimiva kuivendussüsteemi sulgemiseks ja OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 29

Sooniste, Sooniste II turbatootmisalade korrastamiseks. Vastavalt Säästva arengu seaduses ja Looduskaitse arengukavas aastani 2012 / 30, 37 / sätestatule, tuleb eelistada maavaravaru säästliku kasutamise eesmärgil kaevandada juba avatud turbamaardlates ning mitte avama uusi maardlaid. Lõpuni kaevandatud turbaaladel on soovitavalt veeressursside kaitsest ja loodusliku mitmekesisuse säilitamise vajadusest luua tingimused taassoostumiseks.

1-alternatiiv (A1) on Sooniste, Sooniste II turbatootmisalade kuivendusvee eelnev puhastamine heljumist settebasseinides, misjärel setitatud vesi juhitakse eesvooluks olevasse Ellamaa ojasse. Selleks otstarbeks on arendaja rajanud tootmisaladele kuivendussüsteemi koos settetiikidega.

Joonis 3.1. Sooniste, Sooniste II tootmisalade kuivendusvee puhastamiseks kavandatud puhastuslodu asendiplaan / 25 / OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 30

2-alternatiiv (A2) on Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendusvee puhastamine heljumist läbi lodupuhastuse (täpsem kirjeldus ptk 4.6). Puhastuslodu väljaehitamiseks koostas AS Maa ja Vesi 2008. aastal arendaja tellimusel projekti „Sooniste turbatootmisala heitvete lodupuhastuse eelprojekt“, töö nr 07700, milles anti lahendus puhastuslodu süsteemi väljaehitamiseks ja lodu väljavoolule Ellamaa ojja seirepunkti rajamiseks / 25 /.

Vastavalt eelprojektile on Sooniste, Sooniste II turbatootmisaladel planeeritud võtta kuivendusvete puhastusloduna kasutusele kaevandamisalast edelasse jäävad ammendatud turbakarjäärid, mille pindala on 13,3 ha. Loduala kujundamiseks tuleb kindlustada juurdejuhitava vee läbivool kogu lodualast. Need karjäärid töötavad vabaveeliste puhastuslodudena. Vabaveelise puhastuse puhul veetase lodus ulatub üle maapinna ning vee liikumine toimub valdavalt läbi taimestiku. Lodualaks planeeritud karjäärides on vee sügavus 20 - 70 cm, loduala aktiivseks laiuseks võib arvestada 100 m ja pikkuseks 1 km.

5.5 Kaevandamisjärgse maastiku kujundamine

Sooniste, Sooniste II turbatootmisalade maavara kaevandamise lubades on soovituslikuks korrastamise suunaks toodud korrastamine metsamaaks. Lähtudes nii veeressursside kaitsest, kui ka loodusliku mitmekesisuse säilitamise ja taastamise vajadusest, soovitame Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade korrastamise suunaks valida tingimuste loomine taassoostumiseks.

Taassoostumiseks tingimuste loomisel on oluline jätta nii palju turvast kaevandamata, mis on vajalik taimede juurdumiseks (vajaliku turbakihi paksus peaks selguma korrastamisprojekti tarbeks läbiviidava uuringu raames). Liiga õhukese jääkturbaga aladel tuleb vältida mineraalpinna segunemist turbaga, mis muudab korrastatava ala toitelisust ning vohama võivad hakata võõrliigid.

Märgalade taastamise oluline tegur on vesi. Veetaset tuleb tõsta ühtlaselt üle kogu mõjutatud ala maapinna lähedale. Tähtsad on ka veega taastatavale alale viidavad toitained. Kui juhitakse turbaalale toitainerikkast vett, siis võib ebaõnnestuda toitainete vaese raba taastumine. Kaevandatud alale on vaja tagasi tuua ka turbasamblaid kui turbatekke võtmeliike. Selleks lõigatakse doonoraladelt turbasambla ülemine, 20 - 30 cm paksune elav osa ning külvatakse levimisalged ehk diaspoorid ettevalmistatud turbapinnale. Ühelt ruutmeetrilt doonoralalt pärit turbasamblaga saab katta kümme ruutmeetrit jääksood ning paari aastaga taastub samblakate ka doonoralal. Et hoida külvatud samblas niiskust ja püsivat temperatuuri, kaetakse see põhu või heinaga. Taastamist peetakse edukaks, kui kuue-seitsme aasta jooksul pärast leviste külvi jõuab turbasammalde katvus 60 %-ni / 47 /.

Täpsem korrastamisspetsiifika määratakse korrastamise projektis, mis on otstarbekas koostada 3 - 5 aastat enne tootmisala ammendumist.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 31

6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

Sooniste turbamaardlas on turvast toodetud alates 1960-ndatest aastatest. Sel perioodil alustati tootmisalale kuivendusvõrgu rajamisega ning seejärel ka turbatootmisega. Teades varasemalt toimunud tegevusi Sooniste turbamaardlas ning neist tingitud mõjutusi keskkonnale, on teada ka tegevused, mille mõjutusi vaadeldakse järgnevates alapeatükkides lähemalt.

6.1 Hindamise prognoosimeetod

KMH aruandes hinnatakse järgmiste mõjukriteeriumite võimalikku keskkonnamõju lähiümbruskonnale: - mõju pinnavee kvaliteedile ja pinnavee režiimile; - mõju põhjaveele; - tolmu ja müra mõju ümbruskonna elanikele ja looduskeskkonnale; - jäätmetest, keskkonnaavariidest ja tulekahjuohust tingitud võimalik mõju ümbruskonnale; - mõju maastikule, taimestikule ja loomastikule; - mõju ressursikasutusele; - mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja rohevõrgustikule; - mõju infrastruktuurile, majandusele ja elanikkonnale; - mõju Natura 2000 aladele.

Üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad. Nende hindamiseks kasutatakse 11-pallist skaalata (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju.

Tabel 6.1 Mõjude olulisuse skaala

0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 suur negatiivne mõju +4 suur positiivne mõju -5 väga suur negatiivne mõju +5 väga suur positiivne mõju

Kavandatava tegevuse ja väljapakutud alternatiivide võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et mõjukriteeriumi kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepall ehk mõju suurus selle kriteeriumi kaaluga ehk mõju olulisusega. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 32

6.2 Mõju pinnaveekogudele

Sooniste ja Sooniste II turbatoomisaladelt juhitakse ära soo ja/või rabavett, millele turbatoomise käigus ei lisata puhastamise eesmärgil kemikaale ega baktereid. Seetõttu on turbatoomisaladelt ära juhitav vesi oma keemiliselt koostiselt võrreldav soo ja raba veega. Rabavesi on kõigist teistest looduslikest pinnavetest erinev. Näiteks sisaldab rabajärve ja -laugaste vesi lahustunud mineraalaineid kümneid kordi vähem kui mineraalmaal asuv jõe- või järvevesi. Lisaks on rabavee värvus pruun, reaktsioon happeline ja orgaaniliste ainete kontsentratsioon suur / 39 /. Turbatoomise käigus suureneb tootmisalalt ärajuhitavas vees heljumi, fosfori ja lämmastiku sisaldus. Heljum satub pinnaveekogusse turbatoomise käigus leviva tolmu kaudu. Lisaks suureneb pinnavees fosfori ja lämmastiku sisaldus, mis on tingitud turba kuivendamise ajal tekkivatest füüsikalis-keemilistest protsessidest turbas. Puhastamata kuivendusveed võivad põhjustada veekogude eutrofeerumist, hägusust, veekogu põhjaummistusi ning muutusi veeloomade koosluses.

Turbatoomisaladelt väljajuhitava kuivendusveega kaasnevaid mõjusid tootmisala ümbritsevale piirkonnale on põhjalikult uuritud Soomes. Erinevates uuringutes on leitud, et kuivendusveega kaasnevad mõjud on väiksemad kui põllumajandusliku tootmisega kaasnevad mõjud / 40 /. Kuivendusveega kaasneva mõju suurus on sõltuv turbatoomisala suurusest ning selle suhtest valgala pindalasse, vastuvõtva veekogu veekvaliteedist, piirkonna üldisest kuivendus-olukorrast, turbakihi paksusest, soo tüübist ja kaevandamise sügavusest. Lisaks mõjutab pinnavee kvaliteeti heljumi osas settebasseinide puhastusefektiivsus.

Turbatoomisega kaasneva kuivendusvee mõju eesvooludele avaldub eelkõige pinnaveekogu suudmekohal, kuhu kuivendusvett juhitakse, ning väljendub veekvaliteedi ning liigilise kooseisu muutustes. Turbatoomisega kaasnev mõju on väiksem kui piirkond, kuhu vett juhitakse, on juba mõjutatud metsakuivenduse, hajaasutuse või põllumajanduse poolt. Seetõttu on ka turbatoomise mõju hinnang nendel aladel raskendatud kuna esineb samas piirkonnas teisi pinnavee kvaliteeti mõjutavaid tegureid. Mõju pinnaveekogule antud teguritest võib olla sarnane või suurem turbatoomistegevuse tagajärjel tekkinud mõjust.

6.2.1 Eesvooolude kirjeldus

Sooniste, Sooniste II turbatoomisalade kuivendusveed juhitakse läbi settebasseinide ja Turba peakraavi Ellamaa ojasse. Ellamaa oja valgala pindala on 104,6 km2, pikkuseks on 13,8 km ning keskmine vooluhulk on 13 400 m3/päevas / 30 /. Aastatel 2006 - 2011 kehtinud vee-erikasutusloa kohaselt oli suublasse juhitava vee kogus lubatud 2858 m3/päevas. Antud vooluhulk moodustab ~21 % Ellamaa oja vooluhulgast.

Ellamaa oja saab alguse Sooniste, Sooniste II turbatoomisalade loodeosas, kus teda on kuntslikult kraavitusega pikendatud (Jooni 6.1). Sooniste, Sooniste II turbatoomisalade edela nurgas suubub Ellamaa ojasse Soosalu oja. Lisaks Sooniste, Sooniste II turbatoomisalade kuivendusveele suunatakse Ellamaa ojasse Lehetu peakraavi kaudu ka Ellamaa maardlas asuvate turbatootmisalade kuivendusveed. Lehetu peakraav suubub Ellamaa ojasse ligikaudu 2 km peale (allavoolu) Sooniste, Sooniste II turbatoomis- alasid. Lisaks Sooniste, Sooniste II tootmisaladest ligikaudu 1 km kagu suunas suubub OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 33

Ellamaa ojasse tihe metsakuivenduse kraavide võrgustik. Samuti voolab Ellamaa ojasse ~5 km allavoolu hulk maaparanduskraave. Tihe metsakuivenduse kraavivõrgustik suubub Ellamaa ojasse enne selle suubumist Kasari jõkke (~9 km peale turbatoomisala). Terjatu peakraav suubub Ellamaa ojasse ~3,5 km enne Ellamaa oja Kasari jõkke suubumist (joonis 6.1).

Joonis 6.1 Ellamaa ojasse suubuvad turbatootmisalade eesvoolud ja metsakuivendus- kraavid OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 34

Turba peakraav saab alguse 2 km Turba alevikust edela pool ning kujutab endast Ellamaa oja ülemjooksu. Riisipere IV turbatoomisala veed juhitakse Turba peakraavi.

Maaülikooli poolt 2009 aastal läbi viidud jõgede hüdrobioloogilise seire raames leiti, et hüdrokeemiliste näitajate järgi oli 2009 aastal vee ökoloogiline seisundiklass Ellamaa ojas Hea, kuigi üldfosfori sisaldus oli kõrgevõitu ja ka hapnikuolud polnud alati kõige paremad. Füüsikalis-keemilised näitajad olid järgmised: suvine veetemperatuur 16,9ºC, lahustunud hapniku sisaldus 5,7 mg/l (59 %) pH väärtus 7,66 ja konduktiivsus 548 μSi/cm / 41 /.

Sooniste, Sooniste II turbatoomisalade kuivendusveed suubuvad Ellamaa oja kaudu Kasari jõkke, teekonna hinnanguliselt pikkuseks on 10 km. Kasari jõe (VEE1107000) valgala suurus on 3 213,1 km2, pikkus 131,4 km ja vooluveehulk on 113 700 m3/päevas. Ellamaa oja vooluveehulk moodustab Kasari jõe vooluhulgast ~11 % (13 400 m3/päevas) ja turbatootmisalalt ära juhitav vooluveehulk moodustab Kasari jõe vooluveehulgast 2,5 %. Kasari jõgi kuulub karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude hulka vastavalt Keskkonnaministri 09.10.2002. a määrusele nr 58 “Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karplaste riikliku keskkonnaseire jaamad” / 48 /. Karpkalalaste veekogule on kehtestatud piirnormid vee temperatuuri, lahustunud hapniku, pH, heljuvaine, bioloogilise hapnikutarbe, üldfosfori, üldlämmastiku, fenooli, ammooniumi, jääkkloor, tsingi ja vase sisalduse kohta.

Tallinna Tehnikaülikooli ja Keskkonnatehnika instituudi koostöös viidi 2010. aastal läbi Põhja-Eesti jõgede hüdrokeemilise seire / 42 /. Jõgede veekvaliteedi riiklikku seiret viidi läbi 63-s jõe lävendis. Vastavalt seadusele jagatakse jõgede kvaliteediklassid: väga hea, hea, kesine, halb, väga halb. Uuringu tulemusena omistati Kasari jõele kvaliteediklass Väga Hea.

6.3 Turbatoomisalalt väljuva kuivendusvee koormus eesvooludele

Sooniste, Sooniste II turbatoomisaladelt ära juhitaval kuivendusveel on eelkõige mõju eesvoolude vee kvaliteedile ning veerežiimile. Järgnevalt hinnatakse mõju eesvooludele veekvaliteedi ja veerežiimi sisukohast.

6.3.1 Koormus eesvooludele turbatoomisala rajamise algusaastail

Turbatoomistegevuse algusaastail rajatakse turbatootmisaladele eelkuivenduskraavid. Turbatootmise algusaastal on täheldatud, et ärajuhitavad vee mahud on suuremad, kui hilisematel aastatel. Suuremad veemahud on põhjendatud turbas oleva vaba vee ärajuhtimisega. Hinnanguliselt on sellise ettevalmistusperioodi pikkuseks 3 - 6 aastat. Sooniste I ja II turbatootmisalade rajamist alustati 1960-ndatel aastatel ning seetõttu turbatootmise algaastate keskkonnamõju käesolevas aruandes ei hinnata.

6.3.2 Koormus eesvooludele tootmisetapis, kavandatava tegevuse alternatiivid ja Riisipere ning Sooniste turbatoomisalade koosmõju eesvooludele

Turbatoomisaladelt kuivendusveega leostunud ainete kontsentratsioonikoguste uuringud näitavad, et ainete ärakanded tootmisaladelt on suurimad vahetult peale suurvee algust OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 35

/ 27 / ja ka vahetult pärast kraavide võrgustiku rajamist ja/või puhastamist. Mitmetes teadustöödes rõhutatakse toitainete suurenenud leostumisele kraavisüsteemidega sooaladelt, mille põhjuseks peetakse kuivendatavatel aladel anaeroobsete tingimuste asendumist aeroobsetega. Samas rõhutatakse, et leostuvate toiteainete kontsentratsiooni näitajad muutuvad oluliseks eesvooluks olevatele pinnaveesüsteemidele juhul, kui turbatootmisala pindala moodustab rohkem kui 20 % vaadeldava eesvoolu valgalast / 27 /.

Turbatoomisalat ärajuhitava kuivendusvee mahud on aastaringselt erinevad. Kuiv turba pinnakiht talletab endas sademetevett ning seetõttu vähendab äravoolu paduvihmade ajal. Samas võib ülisuurte sademete korral kuivendatud turbakihi veemahtuvus saada ületatud ning seetõttu võivad tekkida suurenenud äravoolud turbatoomisalalt. Suurimad äravoolu mahud tekkivad reeglina kevadise lumesula perioodil. Samas ei suurenda kevadised vooluhulgad eesvoolude tippvoolhulki, kuna lumesulavee jõudmine eesvoolu toimub kraavide olemasolu tõttu enne, kui jõuab looduslikult alalt tippvooluhulk jõgedesse. Sügiseti võivad äravoolu hulgad olla sademete tõttu suuremad ning talvel võib äravool peatuda pikemaks ajaks. Samuti võib kuiva suve tõttu äravool peatuda täielikult.

0-alternatiiv (A0). Kavandatava tegevuse 0-alternatiiv tähendaks seda, et Sooniste, Sooniste II mäeeraldistel lõpetatakse kuivendamine ja seega ka kuivenduskraavide ning settetiikide hooldamine. Kuivendamise lõppedes lõpetatakse ka kaevandamine, turbakihi absoluutkõrgus jääb olemasolevale tasemele ning arendajal tuleb leida võimalus juba toimiva kuivendussüsteemi sulgemiseks ja Sooniste, Sooniste II turbatootmisalade korrastamiseks.

Seega ei toimu turbatoomisaladelt toitainete ärakannet kuivenduskraavide kaudu, kuid säilib tootmisaladelt toitainete ärakanne looduslikul teel. Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnainstituudi poolt 2007. aastal koostanud aruanne käsitleb hajureostuse koormuse andmete täpsustamist. Antud projektis on leitud, et fooniline madalsoodest ja siirdesoodest tulenev pinnaühikkoormus on keskmiselt 5,2 kg/ha/a lämmastikku ning 0,11 kg/ha/a fosforit. Sooniste ja Sooniste II kogupindala on 385 ha. Korrutades antud ühikkoormused tootmisala pindalaga selgub, et 0-alternatiivi rakendumisel (tootmis- tegevust ei toimu) kandub Ellamaa ojasse keskmiselt 2 002 kg lämmastikku ning 42,4 kg fosforit aastas. Kahjuks ei ole uuring käsitlenud soodest väljuvat foonilist heljumi kogust pinnaühiku kohta. Samas on fooniline heljumi kogus leidnud laialdast uurimist Soomes, kus antud koguseid kasutatakse laialdaselt keskkonnamõjude hinnangutes. Põhja-Pohjanmaa fooniline heljumi ärakande koormus sooaladelt on keskmiselt 32 kg/ha/a. Antud kogus oleks Sooniste ja Sooniste II vooluhulkasid arvesse võttes ligikaudu 10 mg/l, olles väiksem kui Keskkonnaministri 09.10.2002. a. määrusega nr 58 “Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karplaste riikliku keskkonnaseire jaamad” lõhelistele ja karpkalalastele sätestatud piirnormid jõevees (milleks on 15 mg/l heljumi). Kasutame foonilise heljumi koguse arvutamiseks eelnevat infot ning saame 0-alternatiivi rakendumisel Ellamaa ojasse kanduva foonilise heljumi koguseks 12 320 kg/a (Tabel 6.2). 0-alternatiivi puhul taastub looduslik toitainete ärakandehulk eesvoolu, seega hindepall „1“.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 36

Tabel 6.2 Koormus Ellamaa ojale 0-alternatiivi korral

0-alternatiiv Lämmastik Fosfor Heljum Omakoormus, keskmine kg/ha a kg/ha a kg/ha a pinnaühiku fooniline koormus 5,2 0,11 32 Koormus tootmisala lämmastik fosfor heljum Ellamaa suurus, ha kg/a kg/a kg/a ojale 385 2002 42,4 12320

1-alternatiiv (A1) on Sooniste, Sooniste II turbatootmisalade kuivendusvee eelnev puhastamine heljumist settebasseinides, misjärel heljumist puhastatud vesi juhitakse eesvoolu. Selleks otstarbeks on arendaja rajanud tootmisalale kuivendussüsteemi koos settetiikidega. Arendaja on läbi viinud kuivendusvee seire, mille tulemused on tekstilisas 10. Seiretulemustest nähtub, et keskmine äravoolu hulk on 2006 - 2012 aasta andmetel 190 m3/d, keskmine lämmastiku sisaldus 2,4 mg/l, keskmine fosfori sisaldus 0,1 mg/l ja heljum 24,7 mg/l.

Antud tulemuste põhjal arvutatakse turbatootmise mõjul tekkiva lisakoormuse Ellamaa ojale. Selleks leitakse eeltoodud andmete põhjal brutokoormus (looduslik foon + turbatoomistegevusega kaasnev mõju) ning lahutatakse tulemusest loodusliku foon (täpsem käsitlus 0-alternatiivi kirjelduse juures). Ainult turbatoomisega kaasnevat mõju, nimetatakse netokoormuseks.

Antud piirkonna keskmine äravoolu hulk leitakse, kui korrutatakse antud ala äravoolumoodul q = 9,5 l/s km2 / 43 / uuringala pindalaga, milleks on 385 ha ehk 3,85 km2. Äravoolu hulk on ~1 154 230 m3/a, mis korrutatakse arendaja poolt esitatud andmetega ning tulemused esitatakse tabelis 6.3.

Tabel 6.3 Koormus Ellamaa ojale 1-alternatiivi korral

1 alternatiiv Bruto Neto Koormus Ellamaa Lämmastik Fosfor Heljum Lämmastik Fosfor Heljum ojale (kg/a) 2 770 115 28 856 768 73 16 536 Mõõdetud keskmine kontsentratsioon 2006-2012, Arvutuslik (mg/l) sulgudes miinimum ja maksimum väärtused (mg/l) 2,4 0,1 24,7 0,66 0,03 14,2 (1,3-3,5) (0,03-0,5) (6,1-92)

Tulemustest nähtub, et bruto koormus ehk fooniline koormus koos turbatoomisega kaasneva koormusega lämmastiku osas on 2 770 kg/a, fosfori osas 115 kg/a ning heljumi osas ligikaudu 29 t/a. Antud toitainete ja lämmastiku kogused korreleeruvad hästi Norras tehtud uuringutega, kus iga-aastaseks fosfori ärakandeks turbatoomisalalt mõõdeti 16 - 38 kg/km2/a, lämmastiku koguseks 1 073 - 1 500 kg/km2/a, heljum koguseks 2 - 8 t/km2/a / 44 /.

Netokoormused, mis tulenevad ainult turbatoomisega kaasnevatest teguritest on märgatavalt väiksemad, olles lämmastiku osas 768 kg/a, fosfori osas 73 kg/a ning OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 37 heljumi osas 17 t/a. Heljumi osas tuleb märkida, et analüüsitud kogused (lisa 10) on suured, jäädes vahemikku 6,1 - 92,0 mg/l. Maksimaalsed heljumi kogused viitavad asjaolule, et settebasseine ei ole puhastatud regulaarselt ning koormus Ellamaa ojale heljumi suhtes on olnud suur. Puhastatud settebasseinide tööefektiivsus heljumi eemaldamisel veest on hea ning kõik analüüsitavad heljumi kogused on võimalik viia alla 40 mg/l. Sellisel juhul oleks mõju eesvoolule väiksem.

Ellamaa oja on eesvooluks olnud nii Sooniste, Sooniste II tootmisaladele kui ka Ellamaa turbamaardla toomisaladele juba ligikaudu 50 aastat. Maaülikooli 2009. aastal läbi viidud jõgede hüdrobioloogilise seire aruandes leiti, et Ellamaa oja veekvaliteet on Hea, millest saab järeldada, et Sooniste, Sooniste II turbatoomisalade mõju Ellamaa ojale on nõrk (hindepall -2).

Ellamaa ojasse suunatakse Lehetu peakraavi ja Turba peakraavi kaudu Ellamaa maardlas asuvate turbatoomisalade veed. 2012 aastal valmis Riisipere, Riisipere III ja Riisipere IV turbatoomisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. Aruandes leiti, et turbatoomisalalt ärajuhitav vesi vastab veekogude reostuskoormuse näitajatele, mistõttu koosmõju eesvoolule on tühine.

Tabelis 6.4 võrreldakse põllumajanduslikult maalt, looduslikult rohumaalt ning madal- ja siirdesoost tulevaid koormuseid ümbritsevatele aladele. Tabelist nähtub, et põllumajanduslikult maalt on koormused lämmastiku ning fosfori osas märgatavalt suuremad, kui turbatoomisaladelt tulenev koormus. Lisaks saab järeldada, et loodusliku rohumaa põllumajanduslikuks maaks ümber arendamisel suureneb koormus mitmeid kordi rohkem võrreldes märgala turbatoomisalaks arendamisel. Sellise olukorra põhjuseks on põllumajanduses kasutatavate väetiste ladustamine põllule, samas aga turbatoomisalal väetised ega muud kemikaalid ei leia kasutust.

Tabel 6.4 Erinevate maakasutustüüpide ühik-koormused

Keskmine P Keskmine N Maa tüüp ühikkoormus ühikkoormus kg/ha/a kg/ha/a Väga intensiivne põllumajandus 27 0,44 tootmine, haritava maa osakaal kõrge Valdavalt põllumajanduslik maa, 12 0,24 haritav maa osakaal < 75 % andmed Looduslik rohumaa 3 puuduvad Madalsoo, siirdesoo 5,2 0,11 Kuivendatud metsamaa 4,5 0,2 Turbatootmine 6,5 - 8,0 0,38

2-alternatiiv (A2) on Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendusvee puhastamine heljumist puhastuslodus (täpsem kirjeldus ptk 4.6). Selle alternatiivi teostamiseks koostas AS Maa ja Vesi 2008. aastal arendaja tellimusel projekti „Sooniste turbatootmisala heitvete lodupuhastuse eelprojekt“, töö nr 07700, milles anti lahendus lodupuhastuse süsteemi väljaehitamiseks ja lodu väljavoolule Ellamaa ojasse seirepunkti rajamiseks / 25 /. Antud projekti kohaselt on loduala valgala 240 ha ning OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 38

ülejäänud alalt (~145 ha) suunatakse kuivendusveed läbi settebasseinide Turba peakraavi. Uuringute kohaselt vähendab loduala kuivendusvete toitainete (fosfori ja lämmastiku) ja heljumi sisaldust märkimisväärselt. Vähemal määral vähendab loduala ka lahustunud orgaanilise aine ja raua sisaldust. Loduala toimib nagu „filter“, ning põhilised puhastusprotsessid, mis lodualal toimuvad on denitrifikatsioon, toitainete sorbeerimine humiinainetele ning vegetatsiooni perioodil tarbivad toitaineid lodualal kasvavad taimed / 45 /.

Kuna lodualal toimuvad erinevad puhastusprotsessid, siis varieerub ka puhastuse efektiivsus olenevalt aastaajast, talvisel perioodil ei toimu toitainete eemaldust taimede poolt / 45 /. Uuringute kohasel vähendab loduala üldlämmastiku keskmiselt 56 %, üldfosforit 52,5 % ja heljumit 60 %. Suvised maksimaalsed toitainete ja heljumi eemaldus kuivendusveest võivad olla suuremad ning talvised näitajad väiksemad antud arvudest. Siinkohal tuleb arvestada, et talvisel perioodil on pinnavee ja pinnasevee külmumise tõttu vee vooluhulk märgatavalt väiksem.

Järgnevalt arvutatakse keskmine vooluhulk vastavalt Sooniste, Sooniste II tootmisalade pindaladele. Leitakse, et loduala valgalalt tulenev vooluhulk on 715 520 m3/a ning settebasseine läbiv vooluhulk on 434 710 m3/a. Arvutuslike vooluhulkade andmeid kasutatakse bruto ja neto koormuste arvutamisel (tabel 6.5).

Tabel 6.5 Koormus eesvooludele 2-alternatiivi korral

Bruto Neto N P Heljum N P Heljum kg/a kg/a kg/a Kg/a Kg/a Kg/a 240ha enne loduala 1 727 72 17 988 puhasust Loduala keskmine 56 % 53 % 60 % puhastusvõime Lodualalt tulenev 760 34 7 195 koormus peale puhastust 145 ha tulenev koormus peale 1 043 43 10 868 settebasseine Kokku 385 ha 1 803 77 18 063 0 35 5 743

Tabelist järeldub, et loduala kasutamine viib turbatoomisest tuleneva lämmastiku koormuse olematuseni. Suvise loduala puhastusvõime juures võib isegi oodata, et loduala hakkab vähendama looduslikku lämmastiku foonilist sisaldust. Samas säilib väike fosfori ja heljumi koormus.

Kokkuvõtvalt vähendab lodupuhastus ja korralikult hooldatud settebasseinide süsteem koormust turbatootmisalalt Ellamaa ojale märkimisväärselt. Loduala puhastuse OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 39 kasutuselevõtt vähendab turbatoomisalalt tulenevat koormust niivõrd, et võib oodata Ellamaa oja veekvaliteedi näitajate paranemist (hindepall „-1“).

Turbatoomisalalt ~10 km kaugusel olevale Kasari jõe kvaliteedile mõjub Ellamaa oja veekvaliteedi parendamine samuti positiivselt. Samas aga arvestades, et Ellamaa oja veemaht moodustab ainult ~11 % Kasari jõe vooluveehulgast, siis veekvaliteedi parendamine Ellamaa ojas ei pruugi väljenduda veekvaliteedi näitajate muutuses Kasari jões.

6.3.2.1 Kuivenduse mõjuraadius soo setete veekihis

Kuivenduse mõjuraadius soo setete veekihis ei erine 1-alternatiivi ja 2-alternatiivi vahel. Mitmed uuringud turba kuivendamise teemadel on hinnanud kuivenduse mõju ulatust väga erinevalt. Kui U. Valk andmetel väidetakse, et kuivenduskraavide mõju rabaaladele ulatub vaid 15 - 20 m kaugusele, siis TTÜ Keskkonnatehnika instituudi koostatud aruandes „Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks“ lk 72 jõutakse järeldusele, et viimastel aastatel Eestis läbiviidud erinevate turbamaardlate geoloogilised ja keskkonnamõju hindamised [Larvi (Orru, 1998), Sangla (Ramst, 2003), Niibi (Orru, 2000, Ramst, 2007), Kaseraba (Orru, 1999), Soosaare (Orru, 2004), Laiküla (Orru, 2004)] näitavad, et rabas ulatub kuivenduse mõju maksimaalselt 80 - 100 m kaugusele. Lavassaare turbamaardla Põhara turbatootmisala KMH raames tehtud veetasemete mõõtmiste põhjal hinnati alanduse maksimaalseks raadiuseks 150 m. Läbiviidud mõõtmised näitasid, et kuivenduse mõju oli suurim mäeeraldise piirist kuni 20 - 30 m kaugusel, kauguse suurenedes mõju olulisus vähenes / 27, 39 /.

6.3.2.2 Mõju põhjaveele ja tarbekaevudele

Mõju põhjaveele ja tarbekaevudele ei erine 1-alternatiivi ja 2-alternatiivi vahel. Piirkonnas levib õhuke Kvaternaari veekompleks, paksusega 2 - 3 m ning sügavam Ordoviitsiumi veekompleks. Kvaternaari veekompleks, kui tarbevee allikas, ei ole piirkonnas kasutusel. Väikeste filtratsiooniparameetrite ja tarbijate puudumise tõttu Kvaternaari setete veekihil praktilist tähtsust ei ole, kuid turbalasundi põhjakihtide kaevandamisel peab arvestama survelise vee esinemise võimalustega. Tootmisalast väljapoole kaevandamise mõju turbalasundi all olevale põhjaveele ei ulatu.

Samas võib Ordoviitsiumi veekiht saada mõjutatud, kui turbatoomisalal tekkib vajadus süvendada piirdekraave ning kuivenduskraave mineraalse pinnase sisse (Kvaternaari setetesse), et tagada kuivendusvee isevoolavus eesvooludesse. Maa ja Vesi projekteerimisbüroo poolt koosatud aruande kohaselt / 25 / on turbalasundi põhi 37 - 38 abs kõrguste vahel, samas on Ellamaa oja põhja absoluutkõrgused 35 - 36 m vahel. Antud absoluutkõrgused võimaldavad järeldada, et kaevandamine on võimalik lõpuni viia nii, et kuivendusveed juhitakse toomisalalt ära isevoolselt. Seega ei teki tootmisalalt mõju Ordoviitsiumi põhjaveekompleksile (hindepall „0“).

Ümbruskonnas, kuhu Sooniste, Sooniste II tootmisaladelt ärajuhitav vesi suunatakse (tootmisalast lõuna suunas), on kolm Ordoviitsiumi põhjaveekihti (katastri tunnus 16029, 20869, 16030) rajatud tarbepuurkaevu. Puurkaevud paiknevad ~1,5 km kaugusel turbatootmisalast ja on sügavusega 32 - 37 m. Arvestades puurkaevude kaugust OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 40 turbatoomisalalt ja sügavusi, võib järeldada, et turbatootmisalalt ärajuhitav vesi ei mõjuta kaevuvee kvaliteeti (hindepall „0“).

6.3.2.3 Ellamaa oja hüdroloogiline olukord

Alternatiiv I ja II juures suunatakse kuivendusvesi Ellamaa ojja. Põllumajandusameti andmetel (avaliku arutelu käigus selgunud info põhjal) on Ellamaa oja hüdroloogiline olukord halb lõikudel, kus oja on oma looduslikus sängis. Põllumajandusameti andmetel tekkivad periooditi üleujutused, mis takistavad põllumajanduslike tööde läbiviimist ning ojas esineb mitmeid koprapaise.

Ellamaa oja kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude nimekirja Turba peakraavi suudmest kuni 0,38 km voolu suunas Terjatu peakraavi suudmeni. Nende ühiseesvoolude hoiutöid rahastatakse Põllumajandusministeeriumile selleks riigieelarvest eraldatud vahenditest.

Ellamaa oja korduvate üleujutuste ja mitmete koprapaisude esinemisest võib järeldada, et riik ei ole oma seadusest tulenevat kohustust täitnud ning ühiseesvool turbatootmisaladele, põllumajanduslikele maadele ja metsamaadele ei ole riigi poolt hooldatud. Tekkinud situatsiooni tagajärjel ilmnevad tõrked põllumajandusliku maa harimises.

Tekkinud olukorra lahendamiseks peab Põllumajandusministeerium leidma võimalused seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

6.3.3 Seadusandlus

Turbatootmise kuivendusvetega kaasnevate ainete kontsentratsioonidele ei ole Eestis kehtestatud erinõudeid. Samas on Eesti Vabariigi Veeseaduse § 24 lõike 2 alusel, kehtestatud reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta piirväärtused. Antud väärtused, koos sademeveele kehtestatud piirväärtusega on esitatud järgnevas tabelis.

Tabelist ja turbatoomisala lävenditest võetud proovidest selgub, et tootmisala keskmised väärtused jäävad alla reovee ja sademeveele kehtestatud nõudeid. Samas esineb keemilise hapnikutarbe ning heljuvaine osas kõrgendatud kontsentratsioone. Keemilise hapnikutarve iseloomustab raskesti lahustuvaid orgaanilise aine hulka vees. KHT kõrgenenud kontsentratsioonid on omased looduslikule soo/raba veele ning settebasseinidega ei ole võimalik vähendada KHTd sisaldust olulisel määral. Heljuvaine osas esineb samuti piirväärtust ületavaid kontsentratsioone. Heljuvaine sisaldust kuivendusvees on võimalik regulaarselt korrastatud settebasseinidega vähendada, ning selle sisaldus kõikides võetud proovides peaks jääma 40 mg/l piiresse.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 41

Tabel 6.6 Eesti Vabariigi Veeseaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise piirväärtused

Sooniste alal mõõdetud 10000- 100 000 Sade 300-1999 2000- keskmised, Alla 300 99999 ie mete Ühend ie 9999 ie sulgudes ie mg/l ie ja enam vesi mg/l mg/l minimaalsed ja mg/l mg/l mg/l maksimaalsed näitajad, mg/l Biokeemiline 40 25 15 15 15 15 6 (2,3-13) hapnikutarve Keemiline hapnikutarve 150 125 125 125 125 125 150 (36-268) (KHT) Ei Üldfosfor 2 1 0,5 0,5 1 0,1 (0,03-0,5) kohaldata Ei Üldlämmastik 60 45 15 10 45 2,4 (1,3-3,5) kohaldata Heljuvaine 35 35 25 15 15 40 24,7 (3,1-92) Ei Ei Ei Ei Ei Naftasaadused 5 Ei ole määratud kohaldata kohaldata kohaldata kohaldata kohaldata

6.4 Mõju infrastruktuurile ja liikluskoormusele

Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamine ja kuivendusvete ärajuhtimine suublasse ei mõjuta ümberkaudset infrastruktuuri. Kuna tootmisalade kuivendamise eesmärgiks on turba kaevandamiseks soodsate keskkonna tingimuste loomine, siis käsitletav turba kaevandamine ja toodangu väljavedu mõjutab infrastruktuuri liiklusintensiivsusega väljaveoks kasutatavatel teedel. Toodangu väljavedu toimub kahes suunas: Paldiski sadamasse ja Niibi turbatöötlemise tehasesse. Mõlemasse sihtpunkti jõudmiseks sõidetakse esmalt mööda Ellamaa-Lehetu kõrvalmaanteed ning seejärel mööda Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla põhimaanteed kas siis Niibi või Paldiski suunas.

Turba aastane tootmismaht sõltub peamiselt kuivamistingimustest. Soodsatel kuivamistingimustel on arendaja ütluste põhjal Sooniste, Sooniste II turbatootmisalade kaevandamise mahuks 450 m3/ha turvast aastas. Arvestades, et tootmisalade pindala on kokku 366,63 ha, siis on aastane toodangu maht 164 860 m3. Materjali väljaveoks kasutab arendaja 120 m3 mahuga kallureid. Seega tuleb arvutuslikult teha 164 860 / 120 x 2 = ~2 748 edasi-tagasi reisi aastas. Turba vedu toimub sügise algusest kuni kevade lõpuni, s.o ligikaudu üheksal kuul aastas. Tootmishooajal ehk suvel on väljavedu minimaalne.

Sooniste ja Sooniste II turbatootmisaladel kaevandatakse alates vastavalt 01.07.2005. a ja 01.11.2000. a väljastatud maavara kaevandamise lubades kehtestatud ulatustes. Kogu eelneva perioodi jooksul toimunud toodangu väljaveoks tootmisaladelt on kasutatud Ellamaa-Lehetu kõrvalmaanteed ning Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla põhimaanteed. Maa- ameti Maanteeameti kaardirakenduse alusel oli 2012. aastal mõõdetud liiklussagedus Ellamaa-Lehetu kõrvalmaanteel 60 autot ööpäevas (turbatoodanguga autod OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 42 moodustavad siin ~9 %) ja Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla põhimaanteel 3 634 autot ööpäevas (turbatoodanguga autod moodustavad ~0,2 %).

Ellamaa-Lehetu kõrvalmaantee on kaetud kruusakattega. Vältimaks kevadisel suurvee ajal tee lagunemist, on soovitav sel perioodil laadida masinatele väljaveoks kergemaid turbakoormaid või piirata sõitude arvu. Kavandatava tegevusega mõju teistele infrastruktuuri objektidele (elektriliinid ja muud rajatised) ei ole.

Kavandatava tegevuse A1 või A2 rakendumisel ei avaldata märkimisväärset negatiivset mõju piirkonna infrastruktuurile võrreldes varasema liiklussagedusega, kuid siiski vähene negatiivne mõju on olemas (hindepall „-1“). 0-alternatiivi korral turba transporti ei toimu ja mõju puudub (hindepall „0“).

6.5 Välisõhk

Sooniste ja Sooniste II turbatoomisaladel kavandatava tegevusega ei kaasne müra ega tolmu ülenormatiivseid emissioone. Müra ja tolmu tekitavad turba kaevandamisel kasutatav tehnika ning kaevise väljavedu tootmisalalt.

6.5.1 Müra

Turba kaevandamisel kasutatav tehnika põhjustab müra, mis on analoogne põlluharimisel kaasneva müraga. Ülenormatiivse mürataseme leviku kaugus tootmisalast sõltub kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest, nende tehnilisest korrasolekust jne. Erinevate tööprotsesside tekitatavad helivõimsuste tasemed on toodud tabelis 6.7.

Tabel 6.7 Erinevate turbatootmisprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed

Protsess Helivõimsustase LwA, dB Freesimine* 99,9 - 110 Pööramine* 96,4 - 103 Vaalutamine* 100 Freesturba pneumaatiline kogumine* 104,6 - 113,5 Freesturba mehaaniline kogumine* 104,1 Tükkturba tõstmine tootmisväljakule 109,3 - 114 Tükkturba pööramine 89,5 Tükkturba vaalutamine 97,5 Tükkturba kogumine 99,2 - 118 Pinna profileerimine* 117 Laadimine* 107 * Kasutusel käsitletaval tootmisalal

Tabeli 6.7 alusel põhjustab tootmisalal kasutatavatest tööprotsessidest kõige suuremat helivõimsustaset pinna profileerimine, mille LwA on kuni 117 dB. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, st müratase sõltub allika ja vastuvõtja OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 43 vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga:

LpA  LwA  20log r 8dB [ 6.1 ]

Valemi 6.1 järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Näiteks 100 m kaugusel allikast põhjustab pinna profileerimine mürataset 69 dB ja 200 m kaugusel 63 dB. Kui tootmisalal töötab samaaegselt mitu masinat või tööprotsessi, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 6.2.

Suurimale helirõhutasemele lisatav, dB

Müraallikate erinevus, dB

Joonis 6.2 Müratasemete liitumine mitme allika korral

Turbatootmisel tavaliselt ühel tootmisväljakul mitu erinevat tööprotsessi koos ei tööta. Samuti on tootmisväljakute mõõtmed piisavalt suured, et erinevatel tootmisväljakutel töötavad masinad ühte piirkonda ei satu. Seega on müra seisukohast erinevate masinate koosmõju minimaalne.

Joonis 6.3 Müratasemed allika(te)st erinevatel kaugustel

Toome näiteks, kus ühte piirkonda satub kaks masinat, milleks on kaks suurimat müraallikat: pinna profileerimine (LwA = 117 dB) ja freesturba pneumaatiline kogumine (LwA = 113,5 dB). Siis on müraallikate erinevus 117 - 113,5 = 3,5 dB. Vastavalt OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 44 joonisele 6.2 liitub suurimale müraallikale ligikaudu 1,5 dB. Kahe protsessi koostöötamisel oleks müratase näiteks 100 m kaugusel 69 + 1,5 = 70,5 dB. Müratase allika(te)st erinevatel kaugustel on toodud joonisel 6.3 ja tabelis 6.8.

Võttes aluseks sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ / 12 / toodud tööstusmüra taotlustaseme III kategooria segaalal päevasel ajal, milleks on 60 dB, ja et masinad (antud juhul kaks masinat/tööprotsessi) töötavad mäeeraldise piiril. Eelnevast järeldub, et ülenormatiivne müratase jõuab mäeeraldise piirist maksimaalselt 400 m kaugusele. Tuleb arvestada, et antud valem ei arvesta maapinna reljeefi, maapinna absorbeerimist/peegeldamist ega ilmastikutingimusi. Küll aga võib väita, et saadud tulemused on konservatiivsed, sest tootmisala piirab osaliselt mets, mis takistab mõningal määral müra levikut. Kuna lähim Soosalu küla majapidamine jääb ~670 m kaugusele mäeeraldise lääne piirist, sumbub ülenormatiivne osa müratasemest enne majapidamiseni jõudmist.

Tabel 6.8 Müratasemed allika(te)st erinevatel kaugustel

Kaugus r, m 25 50 100 200 400 800 1600 Müratase L , dB pA 81 75 69 63 57 51 45 (üks masin, LwA = 117 dB) Müratase L , dB pA 84 78 72 66 60 54 48 (kaks masinat, LwA = 120 dB)

Lisaks tootmisväljakutel toimuvale põhjustab müra ka materjali väljavedu. Kuna kaevandamisel ja transportimisel tekkiva tolmu ja muu õhureostuse tase ei tohi ületada ette nähtud norme, siis ei esine ohtu inimeste tervisele. Kavandatava tegevusega kaasneva materjali väljaveoks uusi teid ei rajata, seega müraallikaid juurde ei teki. Ka ei suurene olemasoleval väljaveoteel liiklusintensiivsused, kuna luba taotletakse tegevuse jätkamiseks endises ulatuses ja mahtudes (vt ptk 6.4). Turba väljaveoks tootmisalalt kasutatava tee ääres majapidamisi ei ole, lähim Loigu majapidamine Ellamaa-Lehetu kõrvalmaantee ääres on metsasaluga eraldatud ja jääb teest ~80 m kaugusele.

Kavandatava tegevusega kaasnev turba väljavedu tootmisalalt põhjustab mõningast häiritust Ellamaa-Lehetu kõrvalmaantee äärde jäävale majapidamisele, kuid kuna turba intensiivne väljavedu ei toimu aastaringselt, saab hinnang A1 ja A2 korral olla vähene (hindepall „-1“). A0 korral mõju puudub (hindepall „0“).

6.5.2 Tolm

Turbatolm nagu müragi tekib erinevatest tootmisalal toimuvatest tööprotsessidest (vt ptk 5.3) ja transpordist. Samuti võib tugeva tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon tootmisalalt sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest, sademetest ja õhuniiskusest, samuti tootmisprotsessist, turba niiskusest ning lagunemisastmest. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast saab toota just kuival ajal. Mäeeraldisel tekkivad tolmu kontsentratsioonid levivad ka väljapoole tootmise territooriumi halvendades piirkonna välisõhu kvaliteeti. Samuti on tootmisel tekkiv tolm, mis sadestab kuivenduskraavides, üheks peamiseks pinnasevee reostuse põhjustajaks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 45

Aastatel 1985 - 1995 Soomes tehtud turbatolmu mõõtmistulemuste / 33 / põhjal alaneb turbatolmu osakeste arv 5 m kaugusel nende tekkekohast 50 % võrra ja 10 m kaugusel on osakeste arv vähenenud juba 25 %-le. Sama uuring näitab, et olenevalt ilmastikutingimustes levib turbatolm 0,4 - 5 km kaugusele tootmisalast, samas kui ülenormatiivne tolmukontsentratsioon levib kõigest kuni 100 m kaugusele. Arvestades, et lähimad Soosalu küla majapidamised jäävad tootmisalast ~670 m kaugusel, ei ole ülenormatiivsete tasemete jõudmine nendeni tavapärastel ilmastikutingimustel reaalne. See aga ei välista ekstreemumeid ehk suured tuulekiirused, pikaaegne põud, madal õhuniiskus, kus ülenormatiivsed tolmu-kontsentratsioonid leivad kaugemale.

Lisaks tööle tootmisväljakutel põhjustab tolmu ka toodangu väljavedu, milleks kasutatakse Ellamaa-Lehetu kõrvalmaanteed nr 11179. Transpordil tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, kasutatavate masinate massist ja sõidukiirusest, teede peente osakeste sisaldusest, tee laiusest ja tööajast (vt ptk 6.4). Transpordist põhjustatud tolmu tekib peamisel kuival suveperioodil. Turba väljaveoks tootmisalalt kasutatava tee ääres majapidamisi ei ole, lähim Loigu majapidamine Ellamaa-Lehetu kõrvalmaantee ääres jääb teest ~80 m kaugusele ning on eraldatud väikse metsasaluga.

Kokkuvõttes saab öelda, et suuremad tolmukontsentratsioonid jäävad üldiselt tootmisala piiresse, kuid väljaveoteede äärsetes piirkondades võivad tolmukontsentratsioonid kuival ilmastiku perioodil kasvada. Negatiivne mõju ei ole aastaringne, seega saab hinnang A1 ja A2 korral olla vähene (hindepall „-1“). 0-alternatiivi korral mõju puudub (hindepall „0“).

6.6 Jäätmete teke seoses turba kaevandamisega

Kogu Sooniste ja Sooniste II turbatootmisaladelt kaevandatav materjal on kaubastatav ning jääke ei teki. Kaevandamisel ei muudeta maavara looduslikku koostist ega saastata materjali. Kaevandamisel Sooniste, Sooniste II turbatootmisaladel kaevandamisjäätmeid Jäätmeseaduse / 4 / mõistes ei teki. Sugekihi ning kändude puhul on tegemist loodusliku ning saastumata pinnasega/materjaliga. Käesolevaks ajaks on turbatootmisaladelt varasemalt eemaldatud sugekiht leidnud kasutuse ning alal seda ei ladustada. Kände eemaldatakse tootmisalalt vastavalt nende esinemisele.

Kasvukihi või kändude ladustamisel ühes paigas pikemalt kui kolm aastat, on tegemist B kategooria jäätmehoidlaga, kuna ei esine ühtegi jäätmeseaduse § 352 lõike 5 punktides 1 - 7 toodud asjaolu / 4 /. Tulenevalt jäätmeseaduse §1 lõikest 32 ei ole B kategooria jäätmehoidla käitamiseks vaja jäätmeluba (jäätmeseadus § 73 lõige 2 punkt 8) ning seetõttu ei ole Sooniste, Sooniste II tootmisaladel kehtiva seaduse kohaselt vaja jäätmeluba ega esitada jäätmeloa taotlust. Olukorra muutumisel seadustes või karjääris võtab arendaja ühendust kohaliku Keskkonnaametiga.

Jäätmed võivad tekkida ka masinate ja seadmete remondil ja hooldusel. Tootmismasinatega seotud jäätmed (õline pinnas või turvas, vanad rehvid jms) kogutakse kokku tootmisalalt hooldusplatsile ja toimetatakse sealt edasi jäätmehoidlasse. Samuti võivad jäätmeid tekitada ümbruskonna elanikud, kes oma prügi teeäärtesse maha panevad. Tootmisalal esinev prügi võib ligi meelitada ümbruskonnas OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 46 pesitsevaid linde või loomi ning nende elu ohtu seada. Kirjeldatud jäätmete teke on suurel määral välditav normaalse töökultuuriga turbatootmisalal.

Kaevandamine on aastaid kestev ning tugevalt majanduslikust olukorrast sõltuv protsess ja seetõttu ei pruugi kõik toimuda vastavalt planeeritule. Kui peaks tekkima olukord, kus kändude kasutamine ei toimu kolme aasta jooksul alates ladustamise algusest, siis võrdsustatakse need tootmisalal jääkreostuse ning tööstuse puudumise tõttu saastumata pinnasega.

Eeldades ka edaspidi arendaja head töökultuuri, ei teki kavandataval tegevusel jäätmeid Jäätmeseaduse mõistes ning hinnang on „0“. 0-alernatiivil tootmist ei toimuks, seega puuduks ka oht jäätmete tekkeks, ka siin on hinnang „0“.

6.7 Võimalikud keskkonnaavariid

Turba tootmisel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja/või pinnasevette sattuda õli ja/või määrdeaineid. Pinnasevesi võib omakorda kanda reostuse kuivenduskraavidesse ja sealt edasi eesvoolu. See aga võib mõjutada oluliselt eesvoolu kvaliteeti ja seeläbi sealset elustikku, aga ka piirkonna joogi ja tarbevee kvaliteeti. Seepärast on oluline valmidus ära hoida või äärmisel juhul kiiresti likvideerida tootmisalal tekkinud reostus.

Remondi- ja hooldustöid tuleb ainult selleks otstarbeks rajatud hooldusplatsil. Sellega välditakse lekete tekkimist tootmisterritooriumil. Kui avariileke toimub masinate töötamisel tootmisalal, siis tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti koristada, toimetada kas hooldusplatsile või kohe edasi jäätmehoidlasse. Turba filtratsioonimoodul 20 % lagunemisastme juures on 0,2 m/ööp (hästilagunenud turbal) kuni 8 m/ööp (vähelagunenud turbal). See tähendab, et turvas seob lekkinud vedeliku, kas kütuse või õli kiirelt ja takistab selle edasist levikut, kui lekkiv vedelik just otse vette ei satu. Hooldusplatsil peab olema ettenähtud vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. Lisaks turbale on ka saepuru väga hea imendumisvõimega materjal, mida saab kasutada võimalike avariireostuste likvideerimisel.

Kuna me eeldame arendajalt kõrget töökultuuri keskkonnaavariide ärahoidmiseks ning nende kiireks likvideerimiseks, aga ka masinate tehnilise hoolduse teostamist vaid selleks otstarbeks rajatud platsidel, siis on hinnang kavandatavale tegevusele keskkonnaavariide seisukohast neutraalne, hindepall „0“. 0-alternatiivil tegevust ei toimuks ja seetõttu puuduks ka oht keskkonnaavariide tekkeks, hinnang samuti „0“.

6.8 Tuleohutus

Turba tootmine toimub kuival ja soojal aastaajal. Põleng turbatootmisalal võib tekkida turba isesüttimisest, summutist lendavast sädemest, mahavisatud pudelist, lõkkest, hooletusest vms. Isesüttimisele on enamohtlikud vähelagunenud turvas ja uued tootmisse võetavad turbarabad. Vähelagunenud turvas kuumeneb kergemini kui hästilagunenud turvas. Uutel turbatoomisaladel tekitavad kõrgema tuleohtlikkuse pealmised õhuga varustatud turba kihid. Aastate möödudes tuleohtlikkus väheneb. Tuleohtlikkuse riski võivad tõsta ka tootmisterritooriumile sattuvad kõrvalised isikud. Võib öelda, et 6 - 8 põlengut 10 aasta jooksul on reaalsed. Neist 1 ehk vajab OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 47 kustutamisel täiendavat abi ja on seejuures selline, mille suits võib ebasoodsate ilmastikutingimuste korral kanduda elumajadeni. Senine pikaajaline turba kaevandamise praktika näitab, et tootjad ise suudavad väiksemad põlengud turba kuumenemisel lokaliseerida.

Raba põlengute arvu ja tulekahju suuruse juures mängivad olulist rolli ilmastiku tingimused. Eriti kuiva suve puhul on tulekahjude oht oluliselt suurem. Varasemalt on täheldatud seost aastaste sademete hulga ja raba põlengute arvu vahel. Lisaks sademete vaesusele suurendab tuleohtu suur tuule kiirus. Lähedalasuvate majapidamiste suhtes ka tuule suund.

Raba nii looduslikus seisundis kui ka turbatööstusalana kujutab mõlemal juhul ohtu tulekahju tekkele. Nii ühel kui teisel juhul on olemas põlengu ohtu soodustavaid ja vähendavaid tegureid. Tootmisala rajamisel tekib täiendav oht selle tõttu, et turbalasundit kunstlikult kuivendatakse, avatakse vähelagunenud turba kiht, mis on süttimisele kergemini alluv ning lisaks võib turvas ise süttida ka ladustatuna aunades. Eelisteks seevastu on parem ülevaade rabas toimuvale, kuna turbatootja on vastutav temale kuuluvate tootmisväljakute eest. Seetõttu on ka oluline, et turbatootmisalal ei viibiks kõrvalisi isikuid.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et rabad, kas siis looduslikus olekus või olles kasutusel turbatööstusmaana, on kõrge tuleohtlikkuse alad, kus tulekahjude esinemine on sage nähtus. Vältimaks pöördumatuid majanduslikke ja keskkondlikke kahjusid tuleb arendajal kavandataval tegevusel tulekahju tekkimise kui ka laiaulatusliku levimise ohu minimiseerimiseks jälgida nõudeid, mis on ette nähtud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004. a määruses nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded1“ 5. osas § 24 / 14 /. Samuti on soovitatav jälgida Vabariigi Valitsuse 15.04.1997. a määruses nr 79 „Turba kaevandamine ja esmatöötlemise ohutuseeskirja kinnitamine“ / 19 / esitatud tuleohutuse erinõudeid. Nimetatud määrus on küll hetke seisuga kehtetu.

Kuna ka kõikide ohutusmeetmete rakendamisel säilib rabas oht tulekahju tekkeks, siis võib kavandataval tegevusel A1 ja A2 alternatiivide rakendumisel lugeda mõju mõõdukalt negatiivseks (hindepall „-3“). Ka 0-alternatiivi korral on looduslikus olekus ala tuleohtlik, kuid oluliselt vähem (hindepall „-1“).

6.9 Mõju maastikule kaevandamise ajal

Maavara kaevandamisega kaasneb paratamatult kaevandatud ala ja selle lähiümbruse maastiku muutumine. Kuna Sooniste ja Sooniste II turbatootmisaladel alustati turba kaevandamisega juba 1960-ndatel aastatel, seal on eemaldatud sugekiht ja rajatud on kuivendusvõrk ning seetõttu seal praktiliselt puudub elustik.

Sooniste, Sooniste II turbatootmisaladele rajatud kuivendusvõrgu mõju ulatub lisaks tootmisväljakutele ka ümbritsevatele looduslikele aladele. Kavandatava tegevusega kaasneva kuivenduse tõttu on toimunud mõningane veetaseme langus tootmisala lähiümbruses ning sellest tingituna ka mõningane taimekoosluste muutus laiema ökoloogilise amplituudiga taimede vastu. Nimetatud taimekoosluste muutumine on toimunud väga pika aja jooksul. Kuna tootmisalal hakati esmast kuivendussüsteemi OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 48 rajama juba ca 50 aastat tagasi, siis on eelnimetatud muutused maastikus juba toimunud ning antud KMH raames neid muutusi ei käsitleta.

Kui lähtekriteeriumiks võtta olukord enne kaevandamist, siis maastik mäeeraldise piires on muutunud oluliselt ja seda mõju tuleb lugeda negatiivseks. Sel kaalutlusel on kavandatava tegevuse mõju kaevandamise perioodil mõõdukas (hindepall „-3“). Kuna tootmisaladel on kaevandamine toimunud juba aastakümneid, siis kavandatava tegevuse lõpetamisel ehk 0-alternatiivi korral jääb nõrk negatiivne mõju püsima („-2“).

Pärast turbatootmise lõpetamist ja korrastamistöid (~40 aastat) maastiku negatiivne mõju väheneb. Maastikupilt võib muutuda, kas neutraalseks või koguni positiivseks. Tootmisala korrastamismeetmeid on kirjeldatud peatükis 5.5.

6.10 Ressursside otstarbekas kasutamine

Maavara kaevandamisel on oluline väljata võimalikult suur protsent kinnitatud aktiivsest tarbevarust. Ressursi maksimaalne kasutamine sõltub suurel määral kaevandamise projektist. Turba kaevandamine lähtub säästva arengu seadusest / 5 /, mis ei luba turba kaevandamist üle aastase juurdekasvu. Sellest nõudest tingituna on määratud ka turbakaevandamise kvoodid, millede järgimine tagab turbavaru jätkuvuse ka järgnevatele põlvkondadele.

Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade maavara kaevandamise lubades on kaevandamisega rikutud maa soovituslikuks korrastamise suunaks märgitud korrastamine metsamaaks. Turbatootmisalade korrastamine metsamaaks ei ole aga nii veeressursside kaitsest, kui ka loodusliku mitmekesisuse säilitamise ja taastamise vajadusest põhjendatud (peatükk 5.5). Arvestades Euroopa Liidu (EL) veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EU / 49 / eesmärke, soovitame Sooniste, Sooniste II turbatootmisalad pärast kaevandamist taastada märgalaks. Sellisel juhul jäetakse kaevandamata 0,1 - 0,2 m paksune turbakiht. Lisaks põhjustab mõningast maavara kadu tootmisaladele rajatud teedevõrk ja teetervikud. Need kaod on aga paratamatu osa turba tootmisel ning ei sõltu oluliselt arendaja tegevusest. Kuna ala on varasemalt juba ette valmistatud, siis metsa raadamist taotletaval alal ei toimu. Samuti ei minda kavandatava tegevusega põhjavette, seega ka põhjavee kasutust ei toimu.

Sooniste, Sooniste 2 tootmisalade piir on määratud arvestades kaevandatavat turbavaru ja turbakaevandamise kvoote (hindepall „+4“). 0-alternatiivil turba kaevandamine lõpetatakse ning oluline osa ressursist jääb väljamata (hindepall „-4“).

6.11 Mõju taimestikule

Sooniste, Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise pea 50 aastane periood on selle pika aja jooksul välja kujundanud teatud tasakaalu looduskeskkonna ja kuivendusest põhjustatud häiringute vahel. Looduslik taimestik on nii kuivenduse kui turba kaevandamise tagajärjel tootmisaladel pöördumatult hävinenud. Kuivenduse suurim mõju tootmisaladest väljapoole ulatub viimasest kuivenduskraavist kuni 20 - 30 m kauguseni, kus pinnaseveetaseme alandus on suurim ning selles vööndis on taimestik vahetunud laiema ökoloogilise amplituudiga taimede vastu.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 49

Kavandatava tegevuse mõju ümbritsevatele taimekooslustele võib A1 rakendumisel pidada väheseks (hindepall „-1“). Mõningane lisa negatiivne mõju tekib kavandatava tegevuse A2 rakendumisel puhastuslodu rajamise perioodil, kui vastavalt „Sooniste tootmisala heitvee lodupuhastuse põhiprojektile“ süvendatakse settebasseini ja rajatakse tamm. Kuid arvestades asjaoluga, et lodu rajatakse juba ammendunud tootmisaladele, ning ehitustööd on lühiajalised, siis võib mõju hinnata nõrgalt negatiivseks (hindepall „-2“). 0-alternatiivi korral lõpetatakse tootmisalade kuivendamine ning suhteliselt positiivseks võib lugeda asjaolu, et veetase tõuseb maapinnani ning tootmisaladel hakkab taastuma märgaladele iseloomulik taimestik. Samas on praegune looduslik tasakaal mäeeraldiste ümber välja kujunenud pika perioodi jooksul ning kuivenduse lõpetamine võib omakorda põhjustada häiringuid uutele väljakujunenud taimekooslustele. Seega, eelnevat arvestades võib kuivenduse lõpetamise mõju piirkonnale kokkuvõtvalt olla pigem nõrgalt positiivne (hindepall „+2“).

6.12 Mõju loomastikule, linnustikule

Arvestades pikaajalisi kaevandamistraditsioone piirkonnas, hoiavad suuremad loomad ja linnud mäetööde alast eemale seal toimuva inimtegevuse ja müra tõttu, seega hoiduvad nad nende jaoks võimalikust ohu tsoonist. Avatud liikumiseks on loomad leidnud endale uued rajad ümbritsevates metsades ja rabades. Nii roomajatele kui ka kahepaiksetele mõjub kaevandustööde käigus eelkõige võimalik masinate mootoritest tekkiv vibratsioon. Kuid pika kaevandamisperioodi jooksul on ka nemad endale uued elupaigad leidnud. Samamoodi on käitunud ka piirkonna linnud, kes on leidnus endale sobivad pesitsustingimused kas siis Kohatu loodusalal või Marimetsa-Õmma linnu- ja loodusalal.

Leevre metsise püsielupaik, mille kaitsekorra aluseks on Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005 a määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ / 37 / ning mille piire muudeti Keskkonnaministri 8. oktoobri 2007 a määrusega „Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” muutmine“ / 38 /, jääb mäeeraldisest ~450 m kaugusele lõuna suunda. Ala kattub sama liigi piiranguvööndiga ja selle sees, Sooniste II turbatootmisalast ~880 m kaugusel, on Leevre metsise sihtkaitsevöönd. Alal kehtib liikumispiirang.

6.12.1 Metsis (Tetrao urogallus)

Lühiülevaade metsise pesitsusbioloogiast. Metsis on tüüpiline sooserva männikutes pesitsev polügaamne liik, kes paare ei moodusta. Üks lind võib paarituda sama sigimisaja kestel mitme vastassoost linnuga. Vastassugupooled saavad põhiliselt kokku kevaditi metsisekukkede seltsingulistes mängudes. Siin valivad emaslinnud paaritumiseks partneri mänguasurkonna parimate isaslindude seast, kes on karmis looduslikus valikus vastu pidanud vähemalt kolm aastat ja suutnud hõivata kodupiirkonna, mis ulatub ka seltsingulise mängupaiga keskossa. Emaslind haub ja hooldab pesakonda üksinda. Pesa on lihtsalt maapinnale kraabitud lohk põõsa, puhma või puu all. Täiskurnas võib meie oludes olla keskmiselt 4 - 10 muna. Kreemja, pruunide tähnidega muna mõõtmed on 54,0 x 40,6 mm ja kaaluvad ~3,45 - 4,80 grammi. Täiskurn on enamasti valmis mai keskpaigaks, haudumine võtab aega enamjaolt 24 - 26 päeva. Pojad kooruvad tavaliselt juuni esimesel poolel ning on pesahülgajad. Nad hakkavad kohe ise putukaid sööma ja taimne toit lisandub neile OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 50 alates 11. elupäevast. Pojad arenevad kiiresti, juba 5-päevane poeg võib lennata 30 cm kõrguseni, 8-päevane aga kuni meetri kaugusele. Õhuvaenlaste eest hakkavad metsisetibud pagema alates 13. Elupäevast / 35 /.

Metsise elupaigale kavandatava tegevuse ehk tootmisala kuivenduse mõju hindamisel on oluline teada metsise pesitsemistingimusi. Metsise pesakonnale sobib elupaigaks hõre, valgusküllaste laikudega ja rohttaimestikuga vana mets (enamjaolt männikud), kus kaste kuivab hommikul rutem ja leidub rohkesti putukaid / 35 /. Männikud on seetõttu metsistele sobivaimaks pesakohaks, kuna talvel on metsise põhitoit männiokkad ja - pungad, kusjuures okkad on toidus ülekaalus. Metsis on suur lind ja Eesti tingimustes paikne, ta vajab palju eluruumi. Metsis on raske ja suure tiibade siruulatusega lind, mistõttu vajab ta puudel istumiseks suuri ja tugevaid oksi ja palju ruumi lennuks. Nendele tingimustele vastavad kõige paremini vanad hõredavõitu männikud. Suvel ja sügisel sööb metsis palju marju, ka neid kasvab rohkem vanades kui noortes metsades. Pealegi on maapinnal toituvale linnule oluline, et vana metsa all on parem vaade ümbrusele ning hädaohu korral rohkem ruumi lendu tõusmiseks. Vanades metsades on ka putukate biomass suurem kui noortes. Niisiis valib metsis elupaiga selle järgi, kus kättesaadavat toitu on küllaldaselt ja eluruum turvaline. Märkimisväärne tähtsus metsise toidulaual on ka varakevadel õitsema hakkaval rabas levival tupp-villpeal, mida söövad eriti emaslinnud / 35 /.

Metsise kevadised mängupaigad asuvad tavaliselt suuremaid või väiksemaid soid ümbritsevates männikutes, eelkõige rabastuvates ja rabametsades. Kui need vahelduvad puisrabaga, siis jääb ka puisraba mänguala sisse. Mängupaigas on metsis eriti tundlik elupaiga muutuste suhtes: lageraie ning kraavitamine peaksid neil aladel olema välistatud. Mänguperioodil on isaslindudel kindlad nõuded oma kodupiirkonnale, eriti metsa vanusele ja terviklikkusele seal. Metsisekuke kodupiirkonna suurus on pöördvõrdelises seoses vana metsa rohkusega: mida enam on metsisele sobivat vana metsa, seda väiksem on tema kodupiirkond. Mängivate kukkede arv mängupaigas oleneb sellest, kui palju on neile sobivat vana metsa kilomeetri raadiuses ümber mängupaiga. Kui vana metsa on seal alla 30 %, siis mäng enamasti kaob, 30 - 40 % puhul mängivad vaid mõned kuked. Suuremad mängud püsivad seal, kus vanad metsad hõlmavad kilomeetri raadiuses vähemalt poole pindalast. Ja see mets peab olema terviklik. Kui tükeldada mets raielankidega, siis tekivad eraldatud metsatükid. Üle 100 meetri laiused raielangid mõjuvad metsisele halvasti. Seevastu kitsad (kuni 30 m) ja väikese pindalaga (0,5 ha) hajusalt paiknevad raielangid metsise mänguasurkonda ei häiri / 35 /.

Pärast mänguperioodi kaob metsisekukkedel seos oma kodupiirkonnaga. Sulgimise ajal on nad üsna väheliikuvad, elavad vaikselt niiskemates tihedama alusmetsaga puistutes. Sulgimispaiga võib metsisekukk valida nii mänguaegses kodupiirkonnas kui ka väljaspool seda. Pärast sulgimist hulguvad metsised võrdlemisi laialt ringi. Septembri lõpus ja oktoobris tuleb kukkede jälle meelde kodupiirkond ja mängupaik. Ent talvel liiguvad nad jälle laialt ringi sobivates toitumiskohtades.

Metsise olulisemad looduslikud vaenlased Eestis on nugis, rebane, kährikkoer, metssiga (hävitab kurnasid), kanakull, kotkad ja ilves. Nende rohkuses peitub osaliseltki põhjus, miks metsis nii visalt sigib. Röövloomade arv on suurenenud mitmel põhjusel: ühelt poolt jahimeeste vähene huvi neid ulukeid küttida (madalseis karusnahkade turul) ja OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 51 teiselt poolt muutused maastikus – metsise vaenlaste arvukuse suurenemist soosib see, et lagedaid alasid tekib üha rohkem.

Metsise elupaiku peamiselt ohustavad tegurid on: - Elupaikade ja mängualade vähenemine ja nende kvaliteedi langus, mis on seotud metsakuivenduse ja sooservade kuivendamise tulemusena paranenud alusmetsa kasvuga. - Metsise vaenlasteks olevate väikekiskjate kõrge arvukus. Peamiselt metsloomade suukaudse marutaudi-vaktsineerimise tulemusel kunstlikult üles viidud väikekiskjate arvukusest tulenev kõrgendatud röövlusoht metsise kui maaspesitseja haudekurnadele ja koorunud pesakondadele. - Pesitsus- ja mänguaegne häirimine.

Leevre metsise püsielupaigas pesitsevat metsist on kavandatava tegevusega võimalik negatiivselt mõjutada peamiselt kahel moel: kas otsese häirimisega elupaiga muutmisega raietegevuse kaudu või veerežiimi muutmisega kraavitamise kaudu, mille tulemusena toimuvad muutused püsilelupaigaks oleva metsa alusrindes. Sooniste, Sooniste II turbatootmisalade kuivenduse tarbeks rajatud kraavitus jääb täielikult turbatootmisalade sisse, kuivendusest tingitud mõjuraadiuse maksimaalne ulatus alates viimasest kraavist on 150 m. Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et kuivenduse mõju kogu määratletud mõju alla jääval alal ei jagune ühtlaselt. Kuivenduse mõju on suurim mäeeraldise vahetus ümbruses kuni 30 m kaugusel, kauguse suurenedes mõju olulisus väheneb. Eelnevast tingituna ei ulatu kavandatava tegevusega kaasneva kuivenduse mõjuraadius mingilgi määral Leevre metsise püsielupaigani. Samuti ei toimu kavandatava tegevuse raames metsiste elu- ja mängupaikadele negatiivselt mõjuvat raietegevust.

Kuna loomad ja linnud hoiavad mäetööde piirkonnast eemale, on otsene mõju piirkonna loomastikule ja linnustikule kavandatava tegevuse korral neutraalne (hindepall „0“). Vastavalt 2001. a väljaantud metsise kaitsekorralduskavale võivad tema püsielupaiga mõjutajateks olla lindude otsene häirimine, elupaiga veerežiimi muutmine ning metsaraie. Kuna arendaja ei laienda kuivenduskraavide süsteemi mäeeraldise piiridest väljapoole ega teosta ka piirkonnas raietegevust, siis kavandatava tegevusega ei kaasne metsise elupaigale negatiivselt mõjuda võivat häiringut ega pesitsemistingimuste halvenemist. 0-alternatiivi korral ei toimu edasist kuivendamist ega kaevandamisega seotud piirkonna häiringut, seega mõju on neutraalne ja hindepall „0“.

6.13 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele sh. rohevõrgustik

Sooniste II mäeeraldisest ~450 m kaugusel lõunas asub 969,9 ha suurune Kohatu loodusala (EE0020302), mis vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldusele nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ / 10 / kuulub Natura 2000 võrgustikku.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses / 1 / ning loodus- kaitseseaduses / 3 / on sätestatud, et Natura hindamine toimub keskkonnamõju hindamise menetluse raames. Kuna Sooniste, Sooniste II turbatootmisaladel ei taotleta ala laienemist ega ka sügavamalt kaevandamist ning väljatavad turbakogused jäävad endiste mahtude juurde, siis võib eeldada, et keskkonnatingimused mäeeraldisest OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 52

~450 m kaugusel lõunas asuval Kohatu loodusalal ei muutu. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on põhjalikum Natura hindamine läbiviidud peatükis 7 ning hindamisel on lähtutud nii Euroopa Komisjoni juhendist / 8 / kui ka SEI (Säästva Eesti Instituut) juhendist / 9 /.

Sooniste, Sooniste II tootmisaladest ~2,7 km kaugusel edelas asuv Marimetsa-Õmma linnu- ja loodusala ja ~3,1 km kaugusel loodes asuv Mustjärve raba loodusala jäävad tootmisaladel kavandatava tegevusega kaasnevast võimalikust häiringust puutumata.

Tõlva kaljukotka (Aquila chrysaetos) elupaik ~3,6 km kaugusel edelas (Marimetsa- Õmma loodusalal), kanakull elupaik ~2,5 km kaugusel läänes, metsise püsielupaik ja püsielupaiga piiranguvöönd 3,1 km kaugusel loodes (Mustjärve raba loodusalal), taime püst-linalehik kasvukoht 2,6 km kaugusel põhjas ja kaunis taime kuldking kasvukohad 3,4 ja 3,8 km kaugusel idas ning kagus jäävad oma kauguse tõttu Sooniste, Sooniste II tootmisaladel kavandatava tegevusega kaasnevatest võimalikest häiringutest puutumata.

Ka lähimate vääriselupaikadeni, mis jäävad tootmisaladest 2,1 km (VEP nr 000201) ja 2,5 km (VEP nr 000202) kaugusele kagu suunda ning 2,5 km kaugusele põhja suunda (VEP nr 101066) kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõjuraadius ei ulatu.

Kuna maakonna teemaplaneeringu käigus kinnitatud rohevõrgustik on piiritletud maakonna tasemel üldistusena, siis on nii selle tuumalade, tugialade ja koridoride piirid ligikaudsed. Sageli jääb maakonna tasandil kinnitatud rohevõrgustiku piiresse ka elamuid ja teisi liikumist takistavaid objekte ja alasid, kus tegelikult loomad ei liigu ja vahel isegi liikuda ei saagi. Rohevõrgustiku tegelik paiknemine looduses ja selle asukoha täpsustamine jäi valdade üldplaneeringute ülesandeks. Nissi Vallavolikogu võttis 10.05.2012. a otsusega nr 15 vastu uue Nissi valla üldplaneeringu, kus kaardimaterjali (joonis 3.2) põhjal ei katu Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalad rohevõrgustiku tuumaalade ega koridoridega.

Kavandatav tegevus ei mõjuta piirkonna rohevõrgustiku terviklikku toimimist ega ulatu negatiivselt mõjutama piirkonna kaitstavaid loodusobjekte, seega on hindepallid nii kaitstavate objektide kui ka rohevõrgustiku osas kõikide alternatiivide rakendumisel neutraalsed (hindepall „0“).

6.14 Mõju elanikkonnale ja majandusele

Mõju elanikkonnale ja majandusele sõltub kavandatava tegevuse ulatusest ja sellest tulenevalt vajadusest tööjõu järele, olemasolevate kommunikatsioonide olemasolust, kohalike inimeste igapäevase elu seotusest loodusega ja piirkonna üldisest elukorraldusest. Mäetööstusest lähtuv sotsiaalne mõju kohalikele inimestele on kombinatsioon otseselt kaevandamisest lähtuvatest füüsikalistest ja sellest tulenevalt kaudsetest mõjudest. Seega peab kaevandaja mäeeraldise mõjusfääri jäävatele elanikele tagama, et turba kaevandamisel järgitakse müra, tolmu ja muude võimalike negatiivsete ilmingute tekitamisel keskkonnanorme. Ei tohi halveneda õhu ja joogivee kvaliteet.

Müra ja tolm ülenormatiivsed kontsentratsioonid ei ulatu Sooniste, Sooniste II turbatootmisaladelt lähima, ~670 m kaugusel asuva Soosalu küla majapidamiseni. Väljaveoteede ääres elamuid ei ole ning Ellamaa-Lehetu kõrvalmaantee äärde jääv OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 53

~80 m kaugusel asuv majapidamine on eraldatud väikese metsatukaga (pikemalt ptk 6.5.1 ja 6.5.2).

Sotsiaalsete mõjude üks oluline faktor on avalik arvamus kavandatava tegevuse suhtes. Mäetööstusobjektide arendamisega kaasneb tavaliselt üheaegselt nii positiivne kui ka negatiivne sotsiaalne mõju, mis on üksteisest tingitud ja omavahel tihedalt seotud. Varasemalt kaevandatud piirkonnades on aja jooksul tõrjuv suhtumine vähenenud. Vaadates pikemat perspektiivi, siis kaevandamisest laekuvad keskkonnatasud suurendavad kohaliku omavalitsuse tulubaasi ja areneb kohalik piirkond. Lisaks parandab ettevõtlus tööhõivet, luues stabiilseid töökohti kümneteks aastateks. Tavaliselt eelistatakse tööjõuna kohalike elanike. Seega võib eeldada, et majanduslik mõju piirkonnale on positiivne.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kavandatav tegevus leevendusmeetmetega mõjutab elanikkonda ja majandust mõõdukalt positiivselt (hindepall „ 3“). Turba kaevandamisest tekkivad füüsikaliste tegurite mõju tolmu ja müra näol inimeste elumajadeni ei ulatu. Samas ettevõtlusvabaduse printsiibist lähtudes ei saa seada takistusi tegevusele, mis peab kinni kehtivatest normatiividest, arvestab ühiskonnas väljakujunenud tavasid ning tagab inimeste tervise ja vara ohutuse. 0-alternatiivi korral mõju majandusele muutub nõrgalt negatiivseks (hindepall „-2“).

6.15 Muud mõjud

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha mõju keskkonnale soojuse, kiirguse, valguse ega lõhna muutuse osas.

6.16 Peatüki kokkuvõte

Turbatoomisega kaasneva kuivendusvee mõju eesvooludele avaldub eelkõige pinnaveekogu suudmekohal, kuhu kuivendusvett juhitakse, ning väljendub veekvaliteedi ning taimestiku ja loomastiku mõningastes muutustes.

Kavandatavat tegevust hinnati A0, A1 ja A2 alternatiivide puhul. Kavandatava tegevuse 0-alternatiiv tähendaks seda, et Sooniste, Sooniste II mäeeraldistel lõpetatakse kuivendamine. 0-alterantiivi puhul kandub Ellamaa ojja hinnanguliselt 2002 kg lämmastikku, 42,4 kg fosforit, 12 320 kg heljumit aastas. 1-alternatiivi puhul puhastatakse kuivendusvesi settebasseinides ning Ellamaa ojja kanduvateks neto koormuseks (ainult turbatoomisega kaasnev koormus) lämmastiku osas on 768 kg/a, fosfori koguseks 73 kg/a ja neto heljumi koguseks 16 536 kg/a. 2-alternatiivi puhul rajab arendaja tootmisala lähedusse lodu. Loduala hakkab läbima osa Sooniste, Sooniste II turbatootmisalade kuivendusveest. Uuringute kohasel vähendab loduala üldlämmastiku keskmiselt 56 %, üldfosforit 52,5 % ja heljumit 60 %. Arvutuste kohaselt vähendab loduala kasutuselevõtt turbatoomisest tulenevat lämmastiku, fosfori ja heljumi kogust märkimisväärselt.

Ellamaa oja on olnud eesvooluks mitmetele turba toomisaladele ligikaudu 50 aastat. Maaülikooli poolt 2009 aastal läbi viidud jõgede hüdrobioloogilise seire aruandes leiti, et Ellamaa oja veekvaliteet on Hea, millest saab järeldada, et Sooniste, Sooniste II turbatoomisalade mõju Ellamaa ojale on vähene. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 54

Mõju põhjaveele ja tarvevee puurkaevudele puudub.

Turba väljavedu tootmisalalt toimub kahes suunas – Paldiski sadamasse ja Niibi turbatöötlemise tehasesse. Mõlemasse sihtpunkti jõudmiseks kasutatakse Ellamaa- Lehetu kõrvalmaanteed ning seejärel Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla põhimaanteed.

Sooniste, Sooniste II turbatoomisaladel kavandatava tegevusega ei kaasne müra ega tolmu ülenormatiivseid emissioone. Müra ja tolmu tekitavad turba kaevandamisel kasutatav tehnika ning kaevise väljavedu tootmisalalt. Lähima majapidamiseni, mis jääb tootmisalalt ~670 m kaugusele, ülenormatiivsed tolmu ja müraemissioonid ei ulatu. Ellamaa-Lehetu kõrvalmaanteest ~80 m kaugusele jääv Loigu majapidamine on eraldatud väikse metsatukaga.

Arendaja on turbatootmisaladel kaevandades vältinud jäätmete ja keskkonnaavariide teket. Eeldades arendajalt hea töökultuuri jätkamist, ei teki kavandatava tegevuse raames jäätmeid ega keskkonnaavariisid. Turbatootmisalad on kõrge tuleohtlikkuse alad, kus tulekahjude esinemine on sage nähtus. Vältimaks pöördumatuid majanduslikke ja keskkondlikke kahjusid, tuleb arendajal kavandataval tegevusel tulekahju tekkimise kui ka laiaulatusliku levimise ohu minimiseerimiseks jälgida kõiki ettenähtud nõudeid.

Sooniste, Sooniste II turbatootmisalad ei paikne rohevõrgustiku alal, lähimaks ja eeldatavalt ka olulisemaks looduskaitseliseks objektiks on Kohatu loodusala ~450 m kaugusel lõunas, millel asuvad ka Kohatu must-toonekure ja Leevre metsise püsielupaigad. Kavandatava tegevusega ei tekitata häiringuid kaitsealustele lindudele.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 55

7. NATURA 2000 HINDAMINE

Natura hindamisel on lähtutud juhendist „Natura 2000 ala hindamine vastavalt EU loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 nõuetele“ / 8 / ja K. Petersoni poolt 2006. a koostatud materjalile „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ / 9 /. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

Nii tavalise keskkonnamõju hindamise, kui ka Natura hindamise menetluse protseduur on sarnane. Natura hindamise puhul lisandub juurde veel üks menetluses osaleja kaitstava loodusobjekti valitseja näol. Otsuse tegijal tuleb arvestada Natura 2000 võrgustiku ala valitseja arvamusega. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse mõju eelkõige kaitstavale objektile ja elupaikadele.

Vastavalt juhendile / 9 / on Natura-ala Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Natura 2000 võrgustik on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada haruldaste ja ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitse.

Natura ala kaitse-eesmärgi ja ala terviklikkuse omavaheline suhe on määratletud järgmiselt – ala kaitse-eesmärgid on saavutatud kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkus on säilitatud, kui liigid ja elupaigad on soodsas seisundis / 9 /.

Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimuvad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund.

Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade jõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.

Natura hindamisel tuleb seejuures silmas pidada, et kuigi esmaseks otsustuse aluseks on looduskaitselised kaalutlused ning kompromissid sotsiaal-majanduslike kaalutlustega on lubatud vaid vastavalt Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni nõusolekul, ei ole Natura 2000 raames kaitse all olevatel aladel majandustegevus automaatselt keelatud. Natura alad sisaldavad lisaks kaitstavate liikide elupaikadele ka nn puhveralasid, millel tegutsemine, olenevalt selle tegevuse iseloomust, ei pruugi ala terviklikust ja kaitse- eesmärke oluliselt mõjutada. Seega peab Natura hindamisel lähtuma eelkõige ülal loetletud arusaamadest ala kaitse-eesmärkide, liikide soodsa seisundi, elupaikade soodsa seisundi ja ala terviklikkuse kaitsmise osas.

7.1 Taustinformatsioon

Arendaja esitas 23.05.2011. a Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamiseks 366,36 ha suurusel tootmismaal ja OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 56 kuivendusvete ärajuhtimiseks Ellamaa ojasse. Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalad asuvad Harju maakonnas Nissi vallas Lehetu külas Sooniste turbatootmisala kinnistul (pindala 371,70 ha, katastritunnus 51801:002:0260) ja Sooniste turbatootmisala 2 (pindala 36,83 ha, katastritunnus 51801:002:0001) kinnistul.

Kavandatava tegevuse näol on tegemist senise tegevuse jätkamisega ning luba taotletakse eelmise vee erikasutusloa kehtivusaja lõppemise tõttu.

Keskkonnaamet algatas esitatud vee erikasutusloa taotlusele KMH oma 15.09.2011 kirjaga nr HJR 7-6/11/18956-7 lähtudes KeHJS § 3 lg 1 ja § 6 lg 1 p 31 ehk üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmine nagu kuivendamine või raadamine on eeldatava olulise keskkonnamõjuga tegevus.

Järgnevates peatükkides kirjeldatakse Sooniste, Sooniste II tootmisaladele lähima Kohatu loodusalal kaitstavaid elupaigatüüpe ja liike, kelle elupaiku kaitstakse. Analüüsitakse kavandatava tegevusega kaasneva kuivenduse mõjuraadiuse võimalikku ulatust Natura 2000 aladeni.

7.2 Kavandatava tegevuse võimalikku mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 alade ja kaitsealade iseloomustus

7.2.1 Natura 2000 alad

Kohatu loodusalal (EE0020302) kaitstavad elupaigatüübid koos kattuvuse ulatuse ja esinduslikkuse määraga on toodud tabelis 7.1 / 10 /. Info elupaikade esinduslikkuse kohta pärineb Keskkonna-ministeeriumi infoallikast „Natura standardandmebaas 2010“ / 21 /.

Tabel 7.1 Kohatu loodusala on määratud järgmiste elupaigatüüpide kaitseks

Jrk Elupaiga Esma- Katvus Esindus- Elupaigatüübi nimetus nr tüübi kood tähtis (*) (ha) likkus ** 1 2 3 4 5 6 1 jõed ja ojad 3260 10 B kuivad niidud lubjarikkal 2 6210 * 0 C mullal niiskuslembesed 3 6430 0 C kõrgrohustud 4 Lamminiidud 6450 100 C

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 57

1 2 3 4 5 6 aas-rebasesaba ja ürt- 5 6510 13 B punanupuga niidud 6 puisniidud 6530 * 5 C 7 allikad ja allikasood 7160 0 B 8 nõrglubja-allikad 7220 * 0 B 9 liigirikkad madalsood 7230 62 B 10 vanad loodusmetsad 9010 * 37 C 11 vanad laialehised metsad 9020 * 1 B 12 rohunditerikkad kuusikud 9050 31 B 13 puiskarjamaad 9070 4 C soostuvad ja soo- 14 9080 * 96 B lehtmetsad 15 siirdesoo- ja rabametsad 91D0 * 40 B **Esinduslikkuse koodide selgitus: A-väga hea; B-hea; C-arvestatav ja D-väheesinduslik.

Sooniste, Sooniste II tootmisaladele on lähimad (600 - 1 200 m) Natura elupaigatüübid 7230 (liigirikkad madalsood) ja 9050 (rohunditerikkad kuusikud).

Aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230) on peamiselt turvast moodustavate väikesekasvuliste tarnade ja pruunsammaldega kaetud märgalad, mille muld on püsivalt küllastunud alusterikka, sageli karbonaatse veega, jäävad Sooniste, Sooniste II mäeeraldiste lõunapiirist ~600 meetri kaugusel. Eestis kuuluvad siia liigirikkad madalsood ja soostuvad niidud, aga ka happelise madalsoomullaga liigivaesemad sood ja soostuvad niidud. Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30 cm tüsedusest turbakihist hoolimata saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. Mullaks on erineva sügavusega madalsoomullad, mille turba pH varieerub 4,8 - 6,0 piires ja CaO sisaldus on 0,5 - 3,0 %. Põhjavee tase on kõrge, kohati ulatudes maapinnani. Puurindes kasvab üksikuid sookaski, põõsasrindes tuhkur paju, hundipaju ja harilik paakspuu. Valitsevad madalakasvulised tarnad ja pruunsamblad, rohkesti leidub lubjalembeseid liike. Soostuvad niidud esinevad madalatel tasandikel ja veega küllastunud nõgudes. Kavandatava tegevuse mõju elupaigatüübini 7230 ei ulatu.

Sooniste, Sooniste II tootmisaladest ~1 200 m lõunasuunas jääb elupaigatüüp – rohunditerikkad kuusikud (9050). Elupaigatüüpi iseloomustab hea veevarustuse ning toitaineterikka pehme mulla olemasolu. Käsitletava piirkonna elupaigatüüp on antud piirkonnale tüüpilise väljakujunenud ja tasakaalus oleva kooslusega. Kavandatava tegevuse mõju selle elupaigatüübini ei ulatu.

Kohatu loodusalal (EE0020302) asuvad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on toodud tabelis 7.2. Tabelis 7.2 on märgitud lisaks ka LKS kaitsekategooria ja isendite populatsiooni olulisuse määr / 10 /.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 58

Tabel 7.2 Kohatu loodusala on määratud 6 liigi ja nende elupaikade kaitseks

Isendite pop. Jrk Liigi nimetus Liigi nimetus ladina LKS ehk arvukuse nr eesti keeles keeles kaitsekategooria olulisus* 1 saarmas Lutra lutra III C 2 harilik lendorav Pteromys volans I B 3 harilik võldas Cottus gobio III C paksukojaline 4 Unio crassus II C jõekarp 5 kaunis kuldking Cypripedium calceolus II C roheline 6 Dicranum viride II C kaksikhammas *arvukuse olulisuse selgitus: A-väga hea; B-hea; C-arvestatav ja D-väheesinduslik

Saarmas (Lutra lutra) on saleda kehaga kärplane. Ta on Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim (peaaegu meetripikkune). Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Eestis on viimasel ajal saarmate käsi hästi läinud, nende arvukus on tõusnud poole sajandi jooksul paarisajalt paari tuhande isendini. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Jõekaldasse uuristab ta endale uru, mille suue avaneb vee alla. Ta ei ütle aga ära ka teiste loomade rajatud pesadest, mida ta võib enda tarbeks kergelt ümber kohandada. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne. Looduslikest vaenlastest võib mainida hunti, kuid üldiselt saarmatel neid eriti ei ole.

Harilik lendorav (Pteromys volans) on oravast väiksem, halli värvi näriline. Ta on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa- ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi- ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd. Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on aktiivne peamiselt öösiti. Vaenlasi on tal aga palju: nugised, kakud jne. Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral. Elupaigana eelistab ta vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi, millesse oma pesa teha. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevade üleelamiseks. Lendorav on Eestis oma leviku piiril ja seetõttu on ta meie aladel kogu aeg haruldane olnud. Eriti haruldaseks on ta aga jäänud selle sajandi teisel poolel, seda peamiselt vanade metsade kadumise tõttu. Lendorav on looduskaitse all.

Harilik võldas (Cottus gobio) on suure peaga kala, tema silmad asetsevad kõrgel pealael. Suurim Eestis püütud isend on 13 cm pikk. Võldas esineb Euroopas Gröönimaa ja Skandinaavia põhjaosast kuni Itaalia lõunaosani. Samas on võldase levik kõigis Mandri-Eesti vesikondades lünklik ning igas vesikonnas leidub jõestikke ja veesüsteeme, kus ta puudub. Võldas on öise eluviisiga kala, kes vajab eluks kruusasegust põhja ja jahedat hapnikurikast vett. Võldas on paikse eluviisiga põhjakala ja võrdlemisi väikese levimisvõimega, seega osutuvad ebasoodsate elutingimustega jõelõigud talle tihti levila laiendamisel ületamatuks takistuseks.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 59

Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) on nõrgalt aluselises või neutraalses vees elav limus. Kohati lepib ta ka nõrgalt happelise veega, (pH 6,5 - 6,8), kuid siis on kojad suhteliselt väikesed ja õhukesed. Paks jõekarp toitub vees hõljuvaid pisiosakesi kurnates ja nende seast söödavaid välja sortides. Kevadel ja suvel tegutsevad paksud jõekarbid 0,3 - 0,8 meetri sügavuses vees, sügisel liiguvad sügavamale. Jõekarpide looduslikud vaenlased Euroopas on saarmas, ondatra ja mink, lõuna pool ka pesukaru.

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on umbes 20 - 50 cm kõrgune, olles üks ilusamaid käpalisi. Kauni kuldkinga õied on kuni 7 cm suurused ja ainulaadse kujuga. Tema õiel on suur mitme sentimeetri pikkune sidrunkollane kingakujuline huul. Kuid kingal on olemas ka pikad tumedad punakaspruunid “paelad”. Kuldkinga juures torkavad silma veel suured kollakasrohelised lehed, millel on sügavasti sissevajutatud kaarjad rood. Kasvab hajusalt enamjaolt kuuse-segametsades, puisniitudel.

Roheline kaksikhammas (Dicranum viride) on peamiselt tammikutest leitav sammal, kus talle jagub piisavalt valgust ja niiskust. Väikeste, 1 - 3 cm kõrguste kollakas- või tumeroheliste tutikestena kasvav kaksikhammas on leitav vanade lehtpuude tüvedel. Rohelise kaksikhamba lehed on lantsetjad ja jäigad, vahel isegi torujalt kokku rullunud. Leherood on väga tugev, väljub teravikuna lehetipust.

7.2.2 Looduskaitsealad ja hoiualad

Kohatu hoiualal (KLO2000177) EL nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid koos kattuvuse ulatuse ja esinduslikkuse määraga on toodud tabelis 7.3 ja II lisas nimetatud liigid, mille elupaiku kaitstakse, on toodud tabel 7.4.

Tabel 7.3 Kohatu hoiualal kaitstavad elupaigatüübid

Elupaiga Esma- Jrk nr Elupaigatüübi nimetus Katvus (ha) tüübi kood tähtis (*) 1 jõed ja ojad 3260 10 2 lubjarikkal mullal kuivad niidud 6210 * 0 3 niiskuslembesed kõrgrohustud 6430 0 4 lamminiidud 6450 100 aas-rebasesaba ja ürt- 5 6510 13 punanupuga niidud 6 puisniidud 6530 * 5 7 liigirikkad madalsood 7230 62 8 vanad loodusmetsad 9010 * 37 9 vanad laialehised metsad 9020 * 1 10 rohunditerikkad kuusikud 9050 31 11 puiskarjamaad 9070 4 12 soostuvad ja soo-lehtmetsad 9080 * 96

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 60

Tabel 7.4 Kohatu hoiuala on määratud järgmiste liikide elupaikade kaitseks

Isendite pop. Jrk Liigi nimetus Liigi nimetus ladina LKS ehk arvukuse nr eesti keeles keeles kaitsekategooria olulisus* 1 saarmas Lutra lutra III C 2 harilik lendorav Pteromys volans I B 3 harilik võldas Cottus gobio III C paksukojaline 4 Unio crassus II C jõekarp 5 kaunis kuldking Cypripedium calceolus II C *arvukuse olulisuse selgitus: A-väga hea; B-hea; C-arvestatav ja D-väheesinduslik

Kohatu loodusalal ja Kohatu hoiualal kaitstavad elupaigatüübid ja liigid, kelle elupaiku neil aladel kaitstakse, suures osas kattuvad. Sooniste, Sooniste II tootmisaladele lähimad Natura elupaigatüübid 7230 ja 9050 ja liigid, kelle elupaiku kaitstakse on pikemalt kirjeldatud ptk. 7.2.1.

7.2.3 Kohatu loodusala piirkonnas asuvad püsielupaigad

Kohatu loodusalal asuvad püsielupaigad on esitatud tabelis 7.5.

Tabel 7.5 Kohatu loodusalal asuvad püsielupaigad

Jrk Liigi nimetus Liigi nimetus Ala suurus LKS kaitse- KKR kood nr eesti keeles ladina keeles (ha)* kategooria Kohatu 1 Ciconia nigra KLO3000505 24,096 I must-toonekurg Tetrao 2 Leevre metsis KLO3000226 481,46 II urogallus *EELIS andmetel

Must-toonekurg (Ciconia nigra) on kaunis lind. Hea kontrasti loovad tema metalse läikega must sulestik, valge kõhupool ja erkpunased nokk ning jalad. Elupaigaks on must-toonekurel vanad metsamassiivid ja raskesti ligipääsetavad sood või järvekaldad. Ta on üksindust armastav lind: moodustub püsiv paar, kelle pesale lähim pesa asub tavaliselt kaugemal kui kuus kilomeetrit. Pesa on harilikult ehitatud kõrge puu suurtele külgokstele ja on kasutatav hulka aastaid järjest. Sellesse muneb lind enamasti neli muna, milledest mõni on viljastamata ja ei hakka arenema. Haudumine võib kesta kuni poolteist kuud. Seejärel kooruvad tihedalt udusulgedega kaetud pojad, kes alles rohkem kui kuu möödudes on võimelised jalgadele tõusma. Enamasti juba augusti teisel poolel lendavad must-toonekured oma talvitusaladele: Aafrikasse Sahara kõrbe lõunapiiri ja ekvaatori vahelisele alale, osa rändavad Lõuna-Aasiasse. Varakevadel märtsi teisel poolel aga lendavad must-toonekured tagasi. Veel sulamata valgel lumel paistab must kogu hästi silma. Eestis on must-toonekure arvukust hinnatud vaid 150 - 200 haudepaarile.

Leevre metsise (Tetrao urogallus) liigikirjeldus ja pesitsustingimused on kirjeldatud peatükis 6.12.1. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 61

7.3 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang

Vajalike hindamiste läbiviimisel on oluline rakendada ettevaatuspõhimõtet ning hindamine peaks erapooletult ja tõendusmaterjali toel näitama, kas kahjulikku mõju Natura 2000 ala terviklikkusele on või ei ole.

Eelnevates peatükkides kogutud teabele tuginedes ning Sooniste, Sooniste II turbatootmisalal kavandatava tegevusega kaasneva tõenäolise mõju kohta koostatud hinnangute põhjal on toodud tabelis 7.6 Natura 2000 ala terviklikkuse kontrollnimekiri.

Tabel 7.6 Kohatu loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang tulenevalt kuivenduse mõjust Sooniste, Sooniste II turbatootmisaladel

Ala terviklikkuse säilimise kontrollnimekiri Kaitse-eesmärgid Selgitus Kas projekt või kava võib: Jah/ei 1 2 Aeglustada ala kaitse- Ei. Kavandatava tegevuse rakendamisel arvestatakse eesmärkide saavutamist? kõiki KMH-s toodud leevendavaid meetmeid Ei, kaitse-eesmärkide suunas liikumist ei katkestata, Katkestada ala kaitse- kuna loodusala pinnasevee režiim säilib välja eesmärkide suunas liikumise? kujunenud tasemel. Ei. Ala soodsat seisundit aitab antud juhul tagada Takistada selliste tegurite veerežiimi säilimine. Veerežiim on senise kaevandamise toimimist, mis aitavad perioodi jooksul püsinud suhteliselt stabiilsena ning säilitada ala soodsat seisundit? muutusi tootmisalasid ümbritsevates taimekooslustes ei ole täheldatud. Häirida ala soodsa seisundi Ei. Peamised võtmeliigid asuvad tootmisala otsesest indikaatoritena kasutatavate mõjuulatusest väljas, kuivenduse mõju Kohatu võtmeliikide tasakaalu, levikut loodsalal asuvate Natura elupaigatüüpideni ei ulatu. ja asustustihedust? Kas projekt või kava võib: Põhjustada muutusi kriitilise Ei. Mõningane toitainete tasakaalu muutus toimus tähtsusega, ala olemust piirkonnas kuivendussüsteemi rajamise algusaastatel määravates aspektides (nt (alates 1960. a), kui vee kõikumise amplituud oli toitainete tasakaal), millest suurem. Praeguseks ajaks on tootmisala ümbruses sõltub ala toimimine elupaiga välja kujunenud vajalik toitainete tasakaal ning või ökosüsteemina? ökosüsteemi toimimise terviklikkus säilib. Muuta ala struktuuri ja/või Ei. Struktuuri muutusi loodusalal kavandatav tegevus funktsiooni määravate seoste kaasa ei too. Kavandatav tegevus toimub pikaajalises (nt pinnase ja vee või taimede kasutuses olnud turbatootmisalal, kus on väljakujunenud ja loomade vaheliste seoste) looduslik tasakaal ja kus toimub perioodiline dünaamikat? settebasseinide puhastamine koos veekvaliteedi seirega. Mõjutada ala prognooside Ei. Kavandatav tegevus ei mõjuta vee keemilist koostist järgi või eeldatavalt toimuvaid ega toimu lisaks veedünaamika muutusi. Praegune looduslikke muutusi (nagu mäeeraldise kuivendussüsteem on 50 aasta jooksul näiteks veedünaamika või kujunenud üheks osaks tootmisalasid ümbritsevast vee keemiline koostis)? dünaamikast.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 62

1 2 Ei. Kavandatava tegevuse otsene kuivenduse mõju Vähendada esmatähtsate Kohatu loodusalani ei ulatu, seega ei vähene elupaigatüüpide pindala? esmatähtsate elupaigatüüpide pindala. Ei. Kaitstavate liikide arvukus ei vähene, kuna arendaja Vähendada esmatähtsate kasutab kaevandamisel tehnikat, mis tagab elusloodusele liikide arvukust? minimaalse häiringu. Oluline on elupaigatüübi terviklikkus üldiselt ja selle osa ei vähene. Ei. Esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu võib ohustada Muuta esmatähtsate liikide tulekahju, avariist tingitud reostus. Arendaja on vahelist tasakaalu? kaevandanud vastutustundlikult ning on alust arvata, et samamoodi jätkub kaevandamine ka edaspidi. Ei. Täites KMH-s esitatud soovitusi ja ettepanekuid ning Vähendada ala mitmekesisust? rakendades kõrget töökultuuri, ei vähene ala ökoloogiline mitmekesisus. Põhjustada häirimist, mis võib Ei. Tegemist on juba kuivendusest mõjutatud alaga, kus mõjutada asurkondade suurust kuivenduse mõju on ~50 aasta jooksul juba välja või esmatähtsate liikide kujunenud. Oluline on tagada tootmisalalt väljajuhitava vahelist tasakaalu või vee vastavus seadusega etteantud normidele. asustustihedust? Ei. Kavandatav tegevus toimub kindlalt piiritletud alal ning kuivenduse võimalik mõju tootmisalade ümbruses Põhjustada killustatust? ei põhjusta killustatust loodusalal asuvatele elupaigatüüpidele. Põhjustada peamiste tunnuste Ei. Vähenemist või hävimist võivad põhjustada (nt puistaimkatte, iga-aastased settebasseinide puhastamata jätmine, avariidest ja üleujutused jne) vähenemist tulekahjudest tingitud reostused. Nende vältimise korral või hävimist? ei toimu peamiste tunnuste vähenemist ega hävimist.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Sooniste ja Sooniste II turbatootmisaladel kavandatav tegevus ei mõjuta ~450 m kaugusel asuvat Kohatu loodusala ega seal asuvaid püsielupaiku ühegi alternatiivi rakendumisel. Seega on hinnang kõigile neutraalne (hindepall „0“).

7.4 Leevendavate meetmete olulisus Natura alade terviklikkuse säilimise ja kaitse- eesmärkide seisukohast

Mõju pinnaveele. Tulenevalt analüüsitud mõjutegurite olulisusest on vajalik jälgida turbatootmisalalt välja juhitava vee kvaliteeti, ning tuleohutuse ja keskkonnaavariide vältimiseks vajalike nõuete täitmist.

Soovitame Sooniste ja Sooniste II tootmisaladelt väljajuhitavale kuivendusveele sätestada heljumi piirnormiks 40 mg/l. Heljumi sisaldust tuleb monitoorida kaks korda aastas tootmisperioodi ajal (II ja III kvartal).

Turbatoomisalal töötava tehnika näol on tegemist võimaliku naftasaaduste reostusallikaga. Seetõttu on vajalik monitoorida naftasaaduste sisaldust kuivendusvees. Lisaks soovitame seirata pH. Naftasaaduste sisaldust tuleb monitoorida kaks korda aastas tootmisperioodi ajal (II ja III kvartal). OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 63

Lämmastiku ja fosfori ühendeid, KHT, BHT7 ja pH seirata kaks korda aastas tootmisperioodil (II ja III kvartal).

Võimalikest tulekahjudest ja keskkonnaavariidest johtuvad keskkonnakahjustused võivad ~450 m kaugusel asuvale Kohatu loodusalale olla suureks ohuks. Tulekahjud võivad hävitada taimestiku ja loomastiku, keskkonnaavariide käigus aga võib maapinda ja sealt edasi pinnasevette jõuda õlireostust. Sooniste, Sooniste II tootmisaladel on tuletõrje veevõtu kohad ala erinevatesse piirkondadesse, ka settebasseidesse kogunevat vett on võimalik kasutada tulekahju kustutamisel. Oluline on ka tuletõrjetehnika olemasolu mäeeraldise erinevates osades, mis võimaldab tulekahju ohu korral kiirelt reageerida. Turbatootmismasinad peavad olema varustatud kas tulekustutitega või kaasasolevate veepaakidega, et vajadusel saaks kiirelt kustutada tootmise käigus tekkida võivaid tulekoldeid. Masinate remont peab toimuma ainult selleks ettenähtud platsidel, mis on varustatud võimaliku avariireostuse likvideerimise jaoks vajalike absorbeeruvate ainetega.

Välisõhk. Turbatolm ja kaevandamisel tekkiv müra Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise seisukohast olulist tähtsust ei oma. Müra ja tolm võivad küll tekitada mõningaid häiringuid ümbruskonna loomadele, kuid tänu pikale kaevandamistraditsioonile piirkonnas on siin tekkinud teatud looduslik tasakaal ja selle tulemusena on loomad leidnud endale uued liikumistrajektoorid. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt kasutab arendaja turba kaevandamisel parimat tehnikat, mille tulemusena väheneb välisõhku heidetava tolmu emissiooni suurus.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 64

8. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS

8.1 Kriteeriumitele kaalu andmine

KMH aruandes vaadeldi kolme tegevusvarianti ehk alternatiivi:  0-alternatiivi (A0) ehk olukorda, kus kavandatavat tegevust ei rakendataks ning Sooniste, Sooniste II mäeeraldistel lõpetatakse kuivendamine ja seega ka kaevandamine;  1-alternatiiv (A1), kui Sooniste, Sooniste II turbatootmisalade kuivendusvee eelnev puhastamine heljumist toimub settebasseinides, misjärel setitatud vesi juhitakse eesvooluks olevasse Ellamaa ojasse;  2-alternatiiv (A2), kui Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendusvee puhastamine heljumist toimub puhastuslodus.

Kriteeriumid, millega tuleb arvestada kavandatava tegevuse puhul, on: - mõju pinnavee kvaliteedile; - mõju pinnavee režiimile; - mõju põhjaveele; - tolmu ja müra mõju ümbruskonna elanikele ja looduskeskkonnale; - jäätmetest, keskkonnaavariidest ja tulekahjuohust tingitud võimalik mõju ümbruskonnale; - mõju maastikule; - mõju ressursikasutusele; - mõju taimestikule ja loomastikule; - mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja rohevõrgustikule; - mõju infrastruktuurile, majandusele ja elanikkonnale; - mõju Natura 2000 aladele.

Alternatiivide võrdluses on esitatud hinded toodud vastavate alapeatükkide lõpus ja need on saadud põhinedes hindajate väärtushinnangutele ja olemasolevale informatsioonile. Tuleb arvestada, et kriteeriumite olulisus ehk kaal on erinev. Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutati paariviisilist võrdlust, kus igat kriteeriumit võrreldi kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähemolulisele 0. Võrdsete kaalude korral anti mõlemale kriteeriumile väärtuseks 0,5. Kriteeriumi väärtus 0 ei tähenda, et selle sisuline olulisus oleks 0, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem.

Lisaks peatükis 6 nimetatutele on alternatiivide võrdlemisel lisatud kriteerium „Soovitud eesmärgi saavutamise määr“, mida hinnatakse vahemikus „0“ (eesmärki ei saavutata) kuni „+5“ (eesmärk saavutatakse täielikult). Soovitud eesmärgi all mõeldakse arendaja kavandatavat tegevust, mis on toodud vee-erikasutusloa taotluses. 0-alternatiivil kavandatavat tegevust ei rakendataks ehk eesmärki ei saavutata. Seega on hinnang „0“. A2 ja A3 alternatiivide rakendumisel saavutatakse soovitud eesmärk täielikult ja seega hinnang „+5“.

Kriteeriumitele antud kaalud on toodud tabelis 8.1.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 65

Tabel 8.1 Kriteeriumite kaalud

jrk. Võrdlus Kriteerium ∑ Kaal Nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Eesmärgi saavutamise 1 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 17,0 0,111 määr Pinnavee kvaliteet ja 2 0,0 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 14,5 0,095 režiim 3 Põhjavesi 0,0 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 14,0 0,092 4 Kaevud 0,0 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 14,0 0,092 5 Infrastruktuur 0,0 0,0 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 1,0 8,0 0,052 6 Müra 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 2,5 0,016 7 Tolm 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 2,5 0,016 8 Jäätmed 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 2,5 0,016 9 Keskkonnaavariid 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 3,0 0,020 10 Tuleohutus 0,0 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 11,0 0,072 11 Maastik 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 8,0 0,052 12 Ressursside kasutus 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 9,0 0,059 13 Taimestik 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 9,5 0,062 14 Loomastik, linnud 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 9,5 0,062 Kaitstavad loodusobjektid, 15 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 9,5 0,062 (sh rohevõrgustik) 16 Majandus ja elanikkond 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 9,0 0,059 17 Natura 2000 alad 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 9,5 0,062 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 66

8.2 Alternatiivide võrdlus

Kavandatud tegevust on kirjeldatud peatükis 5 ja kriteeriume hinnatud peatükis 6. Iga väljatoodud kriteeriumi kirjeldati põhjalikult vastava teema alapeatükis ning peatüki lõpus toodi välja koondhinne iga alternatiivi jaoks. Alternatiivide võrdlus on toodud allolevas tabelis 8.2.

Tabel 8.2 Alternatiivide võrdlus

Hinnang Kriteerium 1-alternatiiv 2-alternatiiv Jrk. 0-alternatiiv Nr settebasseinid puhastuslodu Eesmärgi saavutamise 1 0 5 5 määr Pinnavee kvaliteet ja 2 1 -2 -1 režiim 3 Põhjavesi 0 0 0 4 Kaevud 0 0 0 5 Infrastruktuur 0 -1 -1 6 Müra 0 -1 -1 7 Tolm 0 -1 -1 8 Jäätmed 0 0 0 9 Keskkonnaavariid 0 0 0 10 Tuleohutus -1 -3 -3 11 Maastik -2 -3 -3 12 Ressursside kasutus -4 4 4 13 Taimestik 2 -1 -2 14 Loomastik, linnud 0 0 0 Kaitstavad loodusobjektid, 15 0 0 0 (sh rohevõrgustik) 16 Majandus ja elanikkond -2 3 3 17 Natura 2000 alad 0 0 0

Seejärel korrutatakse tabelis 8.3 kriteeriumite hinded nende kaaludega ning leitakse nii igale kriteeriumile tema väärtus. Väärtused liidetakse ning tekkib alternatiivide paremusjärjestus. Väärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks 2-alternatiiv ehk kavandatava tegevusega kaasneva kuivendusvee puhastamine puhastuslodus.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 67

Tabel 8.3 Alternatiivide võrdlus kaalutud hinnangute alusel

Hinnang Kriteerium 1-alternatiiv 2-alternatiiv jrk. 0-alternatiiv Nr settebasseinid puhastuslodu Eesmärgi saavutamise 1 0,00 0,56 0,56 määr Pinnavee kvaliteet ja 2 0,09 -0,19 -0,09 režiim 3 Põhjavesi 0,00 0,00 0,00 4 Kaevud 0,00 0,00 0,00 5 Infrastruktuur 0,00 -0,05 -0,05 6 Müra 0,00 -0,02 -0,02 7 Tolm 0,00 -0,02 -0,02 8 Jäätmed 0,00 0,00 0,00 9 Keskkonnaavariid 0,00 0,00 0,00 10 Tuleohutus -0,07 -0,22 -0,22 11 Maastik -0,10 -0,16 -0,16 12 Ressursside kasutus -0,24 0,24 0,24 13 Taimestik 0,12 -0,06 -0,12 14 Loomastik, linnud 0,00 0,00 0,00

Kaitstavad loodusobjektid, 15 0,00 0,00 0,00 (sh rohevõrgustik)

16 Majandus ja elanikkond -0,12 0,18 0,18

17 Natura 2000 alad 0,00 0,00 0,00 18 Muu 0,00 0,00 0,00 Kokku: -0,32 0,26 0,30 Koht: 3 2 1

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 68

9. KOKKUVÕTE, JÄRELDUSED JA SOOVITUSED EDASISEKS TEGEVUSEKS

9.1 Taotlus

Arendaja kaevandab Sooniste turbatootmisalal Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 21.06.2005. a antud maavara kaevandamise loa HARM-070 (L.MK.HA- 37031) ja Sooniste II turbatootmisalal Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 01.11.2000. a antud maavara kaevandamise loa HARM-041 alusel. Nimetatud lubade kehtivusajad on vastavalt 11.12.2019. a ja 10.08.2025. a-ni. Tootmisprotsessi oluline osa on tootmisala kuivendamine ja vee kõrvaldus. Veeseaduse / 2 / § 8 lõike 2 punkti 4 kohaselt peab olema vee erikasutusluba, kui juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse ning vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi omadusi. Samuti näeb kaevandamise loa HARM-070 täiendav tingimus ette kehtiva vee erikasutusloa olemasolu. Harjumaa Keskkonnateenistuse 25.05.2006. a arendajale antud vee erikasutusluba HR0894 (L.VV.HA-54984) Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamiseks ja kuivendusvete ärajuhtimiseks kaotas kehtivuse 25.05.2011. a. Lähtuvalt eelpooltoodust ja arendaja sooviga tegevust antud alal jätkata taotletakse uut vee erikasutusluba. Vastavalt loa taotlusele on kuivendusvete eesvooluks Ellamaa oja. Väljajuhitava heitvee koguseks on 1 044 tuh m3/aastas, mis formeerub sademete ja lumesulaveest. Otseselt tootmisega reovett ei teki. Kuivendusveed juhitakse eesvoolu läbi nelja väljalasu. Peamiseks saasteaineks mis tootmisalalt vette satub, on turba heljum, mis setitatakse veest välja settebasseinis enne eesvoolu jõudmist.

9.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele

Kavandatav tegevus vastab õigusaktidele. Arendaja esitas otsustajale vee erikasutusloa taotluse, mis on vormistatud ja esitatud vastavalt keskkonnaministri 26.03.2002. määrusele nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“

Nissi valla vastu võetud üldplaneeringu kaardimaterjali põhjal asuvad Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalad maa-alal T-2 ehk maavarade kasutamiseks ja kaevandamiseks ette nähtud maa-alal ning tootmisalade kattumist rohevõrgusiku tuumalade ega koridoridega ei toimu (joonis 3.2). Seega on arendaja tegevuse jätkamine kooskõlas ka valla üldplaneeringuga.

9.3 Keskkond

Riisipere ammendatud tootmisalad jäävad ~1,2 km kaugusele põhja suunda. Lähimatest töötavatest tootmisaladest asuvad Riisipere III turbatootmisala 2,3 km kaugusel kirdes, Riisipere IV turbatootmisala 2,4 km kaugusel põhjas, Riisipere turbatootmisala 2,8 km kaugusel kirdes ja Kuislemma turbatootmisala 3,5 km kaugusel edelas. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 69

Piiranguid põhjustavad kommunikatsioonid ja objektid kavandatava tootmisala piires puuduvad.

Sooniste, Sooniste II tootmisalade kuivendusvõrgule on eesvooluks Ellamaa oja. Sooniste II turbatootmisalal väljajuhitava heitvete puhastamise tõhustamiseks koostas AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi 2008. aastal arendaja tellimusel projekti „Sooniste turbatootmisala heitvete lodupuhastuse põhiprojekt“, töö nr 08700.

Sooniste ja Sooniste II tootmisalade piires loodukaitselised objektid puuduvad. Tootmisaladest ~450 m kaugusel lõunas asuvad Natura 2000 võrgustikku kuuluv 969,9 ha suurune Kohatu loodusala (EE0020302) ja 464,5 ha suurune Kohatu hoiuala (KLO2000177). Kohatu must-toonekure püsielupaik (KLO3000505) ja Leevre metsise püsielupaik (KLO3000226) paiknevad Kohatu loodusalal.

Sooniste ja Sooniste II turbatootmisaladest ~2,7 km kaugusel edelas asub 7 826,8 ha suurune Marimetsa-Õmma linnu- ja loodusala (EE0040203), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku nii loodusalana kui ka linnualana.

9.4 Kavandatav tegevus

Kavandatav tegevus Sooniste ja Sooniste II turbatootmisaladel on tootmisalade kuivendamine ja kuivendusvete ärajuhtimine Ellamaa ojasse Nissi vallas Harjumaal. Kavandatava tegevuse eesmärk on turba kaevandamiseks soodsate keskkonnatingimuste loomine.

Turba kaevandamine Sooniste ja Sooniste II turbatootmisaladel on kavandatud pinnakihiliselt väljak kaevandamismeetodil (freesimine). Kaevandamine toimub tsükliliselt. Tootmisperioodiks loetakse ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni. Turvast kogutakse kokku õhukese kihina tervelt maardla pinnalt ja selle kihi paksus sõltub koristusperioodi ilmastikust: kuiva suve jooksul on võimalik kuivatada ja kokku koguda tüsedam turbakiht kui vihmase suve korral, mistõttu erineb ka turba energeetiline potentsiaal aastati. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 - 20 mm, hästilagunenud turba puhul keskmiselt 10 mm.

9.5 Keskkonnamõju

Pinnasevesi. Tootmisalalt väljajuhitaval kuivendusveel on mõju eesvooludele, see mõju on kõikide eelduste kohaselt minimaalne. Tootmisalade kuivendamine mõjutab pinnasevee režiimi hinnanguliselt 150 m raadiuses mäeeraldise piirilt. Seejuures ei ulatu mõju Kohatu loodusalani ega metsise püsielupaigani. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 70

Põhjavesi ja kaevud. Kavandatav tegevus ei avalda mõju põhjaveele. Tootmistegevus toimub ülalpool kaitstavat veepidet ja kraavitus ei riku veepideme terviklikkust. Puudub mõju nii piirkonna salvkaevudele kui ka sügavamatele puurkaevudele.

Infrastruktuur. Kavandatava tegevusega ei kaasne liiklusintensiivsuse kasvu väljaveoteedele.

Välisõhk. Turba tootmisest põhjustatud müra- ja tolmutasemed sumbuvad tootmisala piires ning lähimate majapidamisteni ei jõua. Samuti ei põhjusta toodangu väljavedu olulisi müra- ja tolmutaseme muutusi väljaveotee ääres.

Jäätmete teke, keskkonnaavariid. Kui arendaja jälgib head tava ja hoiab kõrget töökultuuri, siis jäätmete ja keskkonnaavariide tekke oht on madal.

Tuleohutus. See on kogu turbatootmisperioodil, eriti kuivadel ilmastikutingimustel, pidev potentsiaalne negatiivne ohutegur. Oluline on tulekustutusvahendite olemasolu mäeeraldistel.

Ressursside otstarbekas kasutamine. Maavara kasutus on maksimaalne, mida antud tehnoloogia võimaldab. Teiste loodusressursside kasutamist ei toimu.

Mõju maastikule. Maastik mäeeraldise piires on muutunud oluliselt ja peaaegu pöördumatult. Mõju on osaliselt leevendatav hilisemate korrastamistöödega.

Loodusobjektid. Kavandatav tegevuse ei avalda mõju Kohatu loodusala kaitse- eesmärkidele ega Leevre metsise püsielupaigale.

9.6 Soovitused, ettepanekud, keskkonnaseisundi seire ja teiste keskkonnalubade vajadus

Mõju pinnaveele. Tulenevalt analüüsitud mõjutegurite olulisusest on vajalik jälgida turbatootmisaladelt välja juhitava vee kvaliteeti, ning tuleohutuse ja keskkonnaavariide vältimiseks vajalike nõuete täitmist.

Arendajale on väljastatud antud toomisala kohta kaevandamiseluba, mis sätestab kuivendusvee puhastus tehnoloogiana settebasseine. Settebasseinide eesmärk puhastusprotsessis on heljumi eemaldamine kuivendusveest ning seega on võimalik heljumi sisaldust hooldatud settebasseinidega kontrollida. Settebasseinid ei vähenda toitainete ega lahustunud orgaanilise aine sisaldust vees. Arvestades antud infot, on vajalik määrata heljumi kontsentratsioonile piirväärtus, mida tuleb vee-erikasutusloas arvestada. Riisipere turbatoomisala vee-erikasutusluba (väljastatud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja korraldusega nr HJR 1-15/12/750) sätestab heljumi piirnormiks 40 mg/l. Kuna Sooniste turbatoomisala ning Riisipere turbatoomisalade kuivendusvetel on ühiseks eesvooluks Ellamaa oja, siis tuleks Sooniste kuivendusvetele samuti sätestada heljumi piirnormiks 40 mg/l. Heljumi sisaldust tuleb monitoorida kaks korda aastas tootmisperioodi ajal (II ja III kvartal).

Turbatoomisega kaasneb ka toitainete (lämmastik, fosfor) ning lahustunud orgaanilise aine (KHT ja BHT7) kandumine vette. Settebasseinidega ei ole võimailik antud keemilisi näitajaid vähendada, samuti ei võimalda loduala kasutuselevõtt kontrollida OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 71 toitainete ja lahustunud ainete kontsentratsioone. Seepärast ei ole asjakohane määrata lämmastik ja fosforiühenditele ning lahustunud orgaanilisele aine kontsentratsioonidele piirmäärasid vee-erikasutusloas. Samas võimaldab tulevikus seiretulemuste andmestik keskkonnamõju ümber hinnata või antud piirkonna uute arenduste keskkonnamõju hinnanguid koostada.

Turbatoomisalal töötava tehnika näol on tegemist võimaliku naftasaaduste reostusallikaga. Seetõttu on vajalik seirata naftasaaduste sisaldust kuivendusvees (vee- erikasutusloas sätestatavaks piirmääraks 5 mg/l). Naftasaaduste sisaldust tuleb monitoorida kaks korda aastas tootmisperioodi ajal (II ja III kvartal).

Lisaks soovitame seirata pH. Lämmastiku ja fosfori ühendeid, KHT, BHT7 ja pH seirata kaks korda aastas tootmisperioodil (II ja III kvartal).

Eelistada ala korrastamist märgalaks.

Hoida kõrget töökultuuri ja jälgida antud aruande soovitusi ning vastavaid normdokumente vältimaks jäätmete, keskkonnaavariide ja tulekahjude teket. Nende ohtude likvideerimiseks omada ettevalmistust.

Valida tegevusvariandiks „alternatiiv 2“, ehk kuivendusvee puhastamine läbi puhastuslodu.

„Alternatiiv 2“ valimisel muuta vee erikasutusloa taotluse joonis vastavaks AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi kuivendamisprojektile „Sooniste turbatootmisala heitvete lodupuhastuse põhiprojekt“.

Teiste keskkonnalubade vajadus Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega Ellamaa ojasse puudub.

9.7 Koondhinnang

Sooniste ja Sooniste II tootmisaladel on turba kaevandamine toimunud pea 50 aastat, eelkuivenduse tarbeks kuivenduskraavide rajamist alustati juba 1960-ndatel aastatel. Suurimad muutused tootmisalasid ümbritsevas keskkonnas toimusid kaevandamise algusaastatel ning praeguseks ajaks on välja kujunenud tasakaal kaevandamise ja tootmisalasid ümbritseva keskkonna vahel. Kokkuvõttes on kuivendamine ja kuivendusvee ärajuhtimine Sooniste ja Sooniste II turbatootmisaladelt võimalik minimaalse keskkonnamõjuga, kui jälgida hindamisel antud soovitusi ja leevendusmeetmeid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 72

10. KASUTATUD MATERJALID

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; 2006, 58, 439; 2007, 25, 131; 2008, 34,209; 2009, 3, 15; 2010, 8,37; 22,108; 1; 2011, 1)

2. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 240; 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258; 2005, 15, 87; 37, 280; 67, 512; 2006, 28, 211; 2007, 1, 1; 62, 396; 66, 408; 2009, 1, 2; 3, 15; 20, 131; 37, 251; 49, 331; 2010, 8, 37; 22, 108; 43, 254; 1; 2011, 2; 1; 4; 1)

3. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; 2004, 53, 373; 2005, 15, 87; 2005, 22, 152; 2006, 30, 232; 2007, 25, 131; 2007, 62, 396; 2008, 34, 211; 2008, 56, 314; 2009, 3, 15; 2009, 28, 170; 2009, 35, 232; 2009, 50, 336; 2009, 53, 359; 2010, 22, 108; 2010, 29, 151; 2010, 38, 231; 2010, 43, 255; 2011, 2; 3; 1)

4. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 2004, 30, 208; 2005, 15, 87, 37, 288; 2006, 28, 209, 58, 439; 2007, 12, 66, 19, 94, 44, 315, 66, 408; 2009, 3, 15, 25, 150, 39, 262, 49, 331, 62, 405; 2010, 22, 108, 24, 115, 31, 158, 41, 241, 44, 260)

5. Säästva arengu seadus (RT I 1995,31,384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348; 2005, 15, 87; 2008, 48, 267; 2009, 12, 73)

6. Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572; 2005, 15, 87; 67, 512; 2006, 14, 109; 58, 439; 2007, 42, 303; 66, 408; 2008, 28, 183; 48, 267; 2009, 3, 15; 28, 170; 2009, 63, 408; 2010, 22, 108; 44, 260; 2011, 1)

7. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Keskkonnaministeerium, Tallinn 2007

8. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised, Euroopa Komisjon

9. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis, Kaja Peterson, Säästva Eesti Instituut, 2006

10. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (RTL 2004, 111, 1758)

11. Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid (RTL 2002, 48, 664; 2006, 19, 330; 2009, 11, 131)

12. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL 2002, 38, 511) OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 73

13. Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad1 (RT I, 12.07.2011, 3)

14. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. augusti 2004. a määrus nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded1“ (RTL 2004, 112, 1761)

15. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". Kehtestatud maavanema 11.03.2003 korraldusega nr 356-k

16. EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ

17. EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ

18. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord1“ (RT I 2001, 69, 424; 2010, 13, 70)

19. Vabariigi Valitsuse 15.04.1997. a määruses nr 79 „Turba kaevandamine ja esmatöötlemise ohutuseeskirja kinnitamine“ (hetkel kehtetu)

20. Looduskaitse arengukava aastani 2020. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2012

21. Keskkonnaministeeriumi hallatav „Natura standardandmebaas 2010“

22. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“, Riigikogu poolt heakskiidetud 15.09.2005

23. Harju-, Hiiu-, Järva-, Lääne-, Lääne-Viru-, Põlva-, Rapla-, Saare-, Viljandi- ja võrumaa turbamaardlate tootmisalade jääkvarude määramine.

24. Sooniste turbamaardla uuring / 7 /;

25. Sooniste turbatootmisala heitvete lodupuhastuse põhiprojekt, Tallinn, 2008. AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi

26. Maaparanduse käsiraamat I. Maaparanduse alused, Eesti Riiklik Kirjastus, J. Kurkus, Tallinn 1962

27. Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks, TTÜ Keskkonnatehnika instituut, E. Loigu, Ü. Leisk, M. Orru jt, Tallinn 2008

28. Kuivendusvee puhastamise vajadus turba kaevandmisel, TÜ Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond, H. Nikkarev, Tartu 2009

29. Eesti jõed, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, A. Järvekülg, Tartu 2001

30. Keskkonnateabe Keskus EELIS (www.keskkonnainfo.ee) OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 74

31. AS Torfex Lavassaare turbamaardla Põhara turbatootmisala töötamise ja Põhara II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, OÜ Inseneribüroo STEIGER, Töö nr 11/0636, A. Toomik, J. Johanson, U. Timm, M. Kaljuste

32. Maa-amet Maanteeameti kaardirakendus (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)

33. Turvetuotannon ympäristövaikutusten arviointi. Ohjeita turvetuotannon luonto- ja naapuruussuhdevaikutusten arvioimiseksi, Turveteollisuusliito ry, 2002

34. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut

35. Viht, E; Randla, T. Metsise kaitsekorralduskava. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2012

36. Wegge, Per ; Rolstad, Jorund 1986. Size and spacing of capercaillie leks in relation to behavior and habitat. – Ecology and Sociobilogy 19: 401–408.

37. Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ (RTL 2005, 13, 111; 2009, 11, 131; 2010, 18, 316; 75, 572)

38. Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” muutmine (RTL 2007, 77, 1333)

39. Valk, U. (2005) Eesti Rabad. Tartu

40. Loigu, I., Iital, A. (2007) Hajureostuse koormuse andmete täpsustamine, TTÜ keskkonnatehnika instituut. Tallinn/ /Ympäristövaikutusten arviointiselostus, Mankisenneva, Rantsila ja Kestilä., Turvetuotantoalue, (Vapo OY) 2008

41. Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi jõgede hüdrobioloogiline seire 2009.a. aastaaruanne, (Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus), Tartu 2010

42. Harju alamvesikonna veemajanduskava koostamiseks regionaalsete andmekoguse korrastamine (Maves), Tallinn 2001

43. Maastik, A., Hüdroloogia ja hüdromeetria lühikursus (2006), Tartu

44. Klove, B. (2001) Characteristics of nitrogen and phosphorous loads in peat mining wastewater. Water Resources

45. Ihme, R., Hekkinend.K., Lakso. E. (1982) The use of oveland flow for the purification of runoff water from peat mining areas. Publication of the Water and Environment Research Institute. National Board of Waters and the Environemnt, Finland, No.9

46. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“, Riigikogu poolt heakskiidetud 15.09.2005

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 75

47. Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine. Koostaja ja toimetaja J. Paal. Tartu, 2011

48. Keskkonnaministri 09. oktoobri 2008. a määrus nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad1“ (RTL 2002, 118, 1714; RT I, 29. 07. 2011, 1)

49. Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ WWW [http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:15:05:32000L0060:ET:PDF]