Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

ERKAS Valduse OÜ

Harju maakond 2011 ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 4 1. ÜLDISELOOMUSTUS ...... 5 1.1. Asend ja elanikkond ...... 5 1.2. Ettevõtlus ...... 8 1.3. Sotsiaalsfäär ...... 9 1.4. Infrastruktuur ...... 9 1.5. Looduskeskkond ...... 9 2. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUSUUNAD RIIKLIKUL TASANDIL ...... 11 2.1. Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava ...... 11 2.2. Riigi jäätmekava 2008–2013 ...... 12 3. JÄÄTMEHOOLDUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID ...... 14 3.1. Euroopa Liidu direktiivid ...... 14 3.2. Eesti õigusaktid ...... 15 3.3. Kohaliku omavalitsuse õigusaktid ...... 15 4. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE ...... 18 4.1. Nissi ja Kernu valla jäätmekavad 2005–2009 ...... 18 4.2. Kernu ja Nissi valla jäätmetekke üldine ülevaade aastatel 2007–2009 ...... 19 4.3. Olme- ja segaolmejäätmed ...... 20 4.4. Pakend ja pakendijäätmed ...... 24 4.5. Biolagunevad jäätmed (sh paber ja kartong) ...... 29 4.6. Ohtlikud jäätmed ...... 32 4.7. Probleemtoodetest tekkinud jäätmed ...... 35 4.8. Ehitus- ja lammutuspraht ...... 38 4.9. Tervishoiul tekkivad jäätmed ...... 40 4.10. Metallijäätmed ...... 41 4.11. Suurjäätmed ...... 42 4.12. Piirkonnas tegutsevad jäätmekäitlejad ...... 42 4.13. Korraldatud jäätmevedu ...... 43 4.14. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine ...... 44 4.15. Teavitamine ja keskkonnateadlikkus ...... 45 4.16. Kernu ja Nissi valla jäätmehoolduse probleemid ...... 45

2 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

5. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUSUUNAD ...... 47 5.1. Kernu ja Nissi valla olmejäätmete käitluse alternatiivid ...... 47 5.2. Eesmärgid, meetmed ja tegevused ...... 48 6. JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE MÕJU KESKKONNALE JA JÄÄTMEKÄITLUSEKS VAJALIK LOODUSVARA ...... 55 6.1. Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale ...... 55 6.2. Jäätmekäitluseks vajalik loodusvara ...... 56 7. JÄÄTMEHOOLDUSE RAHASTAMINE ...... 56 7.1 Investeeringute kava ...... 59 KOKKUVÕTE ...... 63 LISAD ...... 64 Lisa 1 Õigusaktidest tulenevad kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ...... 64

3 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

SISSEJUHATUS

Käesolev dokument on Kernu ja Nissi valla jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse arengusuunad Nissi ja Kernu vallas aastateks 2011–2016. Jäätmekava on koostatud lähtudes riigi jäätmekavast 2008–2013 ning kehtivatest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

Käesoleva jäätmekava põhieesmärgiks on jäätmehoolduse arendamine, kavandamine ja korraldamine omavalitsuste tasandil, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Jäätmekava eesmärkide seadmisel on lähtutud riigi jäätmekavas 2008–2013 seatud eesmärkidest.

Käesolev jäätmekava haarab need jäätmeliigid, mis on jäätmeseaduse reguleerimisalas, seega nii ohtlikud jäätmed kui ka tavajäätmed. Jäätmekava üheks osaks on ka pakendiseadusega reguleeritavad pakendijäätmed ja nende käitlemine.

Jäätmekavas kirjeldatakse olemasolevat jäätmehoolduse olukorda, analüüsitakse eelmist jäätmekava ning leitakse võimalusi uute eesmärkide saavutamiseks. Jäätmekava hõlmab taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ja jäätmete päritolu kirjeldust ning nende koguseid ning kavandab meetmeid jäätmetest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks.

Vastavalt jäätmeseaduse § 39 lõikele 3 ja § 42 lõikele 2 peab jäätmekava sisaldama:  Jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid;  Jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut;  Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale;  Kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine;  Eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus.  Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist.  Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa.  Jäätmehoolduse rahastamist.

Territoriaalselt haarab jäätmekava Nissi ja Kernu valdade haldusterritooriume.

4 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

1. ÜLDISELOOMUSTUS

1.1. Asend ja elanikkond

Kernu vald asub Harju maakonna edelaosas. Naabervaldadeks Harju maakonnas on , Keila, Vasalemma ja Nissi vald ning Rapla maakonnas Kohila, Rapla ja Märjamaa vald (vt joonis 1). Kernu valla pindala on 174,7 km2. Vallas on 17 küla. Valla administratiivkeskus paikneb Tallinnast 40 kilomeetri kaugusel asuvas külas. Asustus vallas on ebaühtlane ja koondunud eelkõige suuremate teede lähedusse. Rahvastiku tiheduse poolest on Kernu vald üks hõredamalt asustatud alasid Harjumaal. Valla asustuses on välja kujunenud kaks kaksikkeskust: Haiba-Kernu, ja . Rahvaarvult on Kernu vald üks Harjumaa väikseimaid – 2079 elanikku.

Nissi vald paikneb Harjumaa edelanurgas, Haapsalu mnt ümbruses. Loode pool piirneb Nissi vald Padise, põhjas Vasalemma, kirdes ja idas aga Kernu vallaga (vt joonis 1). Edelanaabriks on Läänemaa Risti vald, lõuna ja kagu pool asub suur Märjamaa vald Raplamaal. Valla pindala on 264,9 km2 3206 püsielanikust 2/3 elab Turba ja alevikes, viimasega on liidetud ka põline kihelkonnakeskus Nissi.

Joonis 1 Kernu ja Nissi valla asend

5 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Elanike arv asulate kaupa 2008–2010.a Kernu ja Nissi vallas

Tabel 1 Elanike arv (elanike arvu kasv 2008. aastaga võrreldes; Allikas: Kernu ja Nissi vallavalitsus. Seisuga 01.01)

Nissi vald 2008 2009 2010 Kasv Kernu vald 2008 2009 2010 Kasv Aude küla 20 19 20 0 Allika küla 42 43 42 0 201 202 200 -1 Haiba küla 399 390 362 -37 küla küla 50 52 56 6 küla 38 35 33 -5 52 56 54 2 Kaasiku 352 353 372 20 küla küla küla 199 203 204 5 Kabila küla 39 41 48 9 küla 39 37 34 -5 Kernu küla 94 86 82 -12 küla 33 33 34 1 95 100 109 14 küla 91 91 87 -4 küla 17 20 18 1 küla küla 14 19 18 4 186 185 175 -11 küla Nurme küla 60 60 61 1 küla 30 32 32 2 75 75 72 -3 Laitse küla 326 331 334 8 küla Rehemäe 47 45 39 -8 Metsanurga 33 33 37 4 küla küla Riisipere 1002 988 979 -23 107 118 119 12 alevik küla küla 25 25 24 -1 Mõnuste 67 66 66 -1 küla Tabara küla 44 46 45 1 Pohla küla 16 17 18 2 Turba alevik 1097 1074 1048 -49 Ruila küla 148 144 148 0 Vilumäe 59 57 54 -5 küla 74 80 81 7 küla Viruküla 30 27 28 -2 Ürjaste küla 102 101 106 4 KOKKU 3278 3250 3206 -72 2063 2077 2079 16

Nissi valla elanikest 33% elavad Turba alevikus, 31% Riisipere alevikus. Elanike arvult suuremad külad on Lehetu küla(6%) ja Ellamaa küla (6%). Ülejäänud 24% jaguneb enam-vähem võrdselt teiste elanike arvult väiksemate külade vahel.

6 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Kernu vallas on elanike arvu poolest suuremad külad Kaasiku küla (18%), Haiba küla (17%), Laitse küla (16%), Kohatu küla (8%), Ruila küla (7%) ja Muusika küla (6%).

Asustustihedus Kernu vallas on 11,9 inimest km2 kohta, Nissi vallas on see näitaja 12,1 inimest km2 kohta. Rahvastiku arv on Nissi vallas hakanud vähenema, Kernu vallas stabiilne.

Tööealiste elanike arv

Seisuga 01.01.2010.a oli Nissi vallas 1951 tööealist inimest, ca 60,8% valla elanike üldarvust. Kernu vallas oli 10.2010 seisuga 1360 tööealist inimest, ca 65,4% valla elanike üldarvust. Kernu ja Nissi valla elanike koguarv on 5285 inimest, kellest üle poole on tööealised. Tööealiste elanike pealt laekuv tulumaks annab vajalikud ressursid jäätmehoolduse arendamiseks. Valla puhul on oluline, et inimesed, kes kasutavad valla hüvesid, oleksid ka elanikena registreeritud.

Ühepereelamute ja korterelamute arv ning korterite arv nendes majades asulate kaupa

Tabel 2 Ühepere- ja korterelamud Nissi vallas NISSI VALD Ühepereelamud Korterelamud Korterite arv Aude küla 13 0 0 Ellamaa küla 65 4 44 Jaanika küla 38 0 0 Kivitammi küla 34 2 8 Lehetu küla 28 5 82 Lepaste küla 18 0 0 Madila küla 21 0 0 Munalaskme küla 29 3 27 Mustu küla 16 0 0 Nurme küla 37 0 0 Odulemma küla 41 0 0 Rehemäe küla 15 1 12 Riisipere alevik 145 14 312 Siimika küla 23 0 0 Tabara küla 31 0 0 Turba alevik 81 21 498 Vilumäe küla 26 1 7 Viruküla 29 0 0 Ürjaste küla 37 0 0 KOKKU 727 51 993 Allikas: Nissi vallavalitsus

7 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Nissi vallas on ühepereelamuid ja kortereid kokku 1720, mis teeb keskmiseks leibkonna suuruseks 1,9 inimest kodumajapidamise kohta.

Tabel 3 Ühepere- ja korterelamud Kernu vallas KERNU VALD Ühepereelamud Korterelamud Korterite arv Aianduskrundid Allika küla 27 Haiba küla 34 8 122 Hingu küla 20 Kaasiku küla 48 1281 Kabila küla 15 24 Kernu küla 43 Kibuna küla 28 758 Kirikla küla 11 Kohatu küla 41 2 8 Kustja küla 30 Laitse küla 27 6 73 539 Metsanurga küla 6 Muusika küla 48 Mõnuste küla 42 Pohla küla 11 34 Ruila küla 46 2 20 31 Vansi küla 21 283 KOKKU 498 18 223 2950 Allikas: Kernu vallavalitsus

Kernu vallas on ühepereelamuid ja kortereid kokku 721, keskmine leibkonna suurus on kodumajapidamises 2,9 inimest. Aianduskrunte on kõige rohkem Kaasiku, Kibuna ja Laitse külas, mida kasutatakse hooajaliselt. 1970. aastal rajatud aianduskrundid olid algselt mõeldud Tallinna suurettevõtete töötajatele, kuid nüüdseks moodustavad need piirkonnad kõige kompaktsemalt asustatud alad.

1.2. Ettevõtlus

Nissi vallas olevaid ettevõtteid on 35, neist 6 aktsiaseltsi, 16 osaühingut ja 9 füüsilisest isikust ettevõtjat. Valla osalusega ettevõtteid on kaks, need on AS Nissi Soojus ja OÜ Nissi Elamud. Kõige enam on kaubanduse, teeninduse ja toitlustamisega tegelevaid ettevõtteid, millest suuremad on Halpo OÜ (segakaupade, autotarvete, vedelkütuse jaemüük), AS Eesti Post (ajalehtede, ajakirjade, postkaartide, postimaksevahendite, kantselei-, majandus- ja tarbekaupade, maiustuste ja tubakatoodete jaemüük) ja Keila Tarbijate Ühistu (toidu-, tööstuskaupade jaemüük, lotomüük).

Suuremad põllumajandustootjad on Saidafarm AS (mahepõllumajandus, veise- ja piimakarjakasvatus, teraviljakasvatus, piimatöötlemine), Ellamaa Tera OÜ (taime- ja loomakasvatus), Raubri AS (põllukultuuride kasvatus; puu- ja köögiviljakasvatus; aiandus), MR Männi OÜ (teraviljakasvatus).

8 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Puidutööstuse tegelevad ettevõtjad on OÜ Turba Puukoda (puidust mänguasjade ja suveniiride valmistamine, tisleritööd), Nissi Saeveski OÜ (saeveskiteenused), Nissi Puit OÜ (puittaara tootmine). Riisipere alevikus paikneb 49% ettevõtetest, moodustades valdava enamuse, Turba alevikus on 23%, Ellamaa külas on 11%, Lehetu külas on 6% ettevõtetest. Villumäe, Munalaskme, Kivitammi ja Ürjaste külas on 3% ettevõtetest, kokku 12 %.

Kernu vallas on registreeritud ettevõtteid kokku 98, millest 1 on aktsiaselts ja ülejäänud 97 ettevõtet on osaühingud. Füüsilisest isikust ettevõtjaid on Kernu vallas registreeritud 59. Enim ettevõtteid on teenuste ja müügi sektoris. Tootmisettevõtted on Tüvi OÜ (puidutööd), Palkehituse OÜ (puidutööd), AS Ferax Haiba (loomakasvatus), OÜ Mindrello Grupp (viljakasvatus). Toidu- ja tarbekaupade kauplused ning toitlustus- ja majutusettevõtted on Ruila Kaupluse OÜ, Altpoe Kaubanduse OÜ, OÜ Laitse Loss, Märjamaa Tarbijate Ühistu, Lepikuturism OÜ (külalistemaja), Piko Hobikross OÜ ja Skulptuuristuudio OÜ (puhkemajad), Kernu Kadakas OÜ (toitlustus).

Ettevõtetest 30 % on Laitse külas, 16 % Haiba külas, 14% Ruila külas, 9% Hingu külas, 7% Kohatu külas. Ülejäänud jagunevad võrdselt vahemikes 2-5% Pohla, Allika, Kabila, Metsanurga, Vansi, Kaasiku ja Kernu küla vahel.

1.3. Sotsiaalsfäär

Kernu vallas on raamatukogud Ruilas, Laitses ja Kernus. Ainus lasteaed asub Haibas ja lisaks põhikoolid Kernus ja Ruilas. Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiu asutused on Haiba Lastekodu, Kernu hooldekodu ja MTÜ Lootuse küla. Kultuuri- ja spordiga tegelevad asutused ja organisatsioonid on Kernu Valla Rahvamaja, Laitse Seltsimaja, Haiba Spordiklubi, LaitseRallyPark ja FC Kernu Kadakas.

Nissi vallas paiknevad Riisipere Lasteaed, Turba Lasteaed, Nissi Põhikool ja Turba Gümnaasium. Tervishoiu asutustest on Nissi vallas FIE Juta Terase apteek, FIE Imbi Kannukese hambaravi, OÜ Turba Tervisekeskus ja OÜ Riisipere Tervisekeskus. Munalaskmes asub 30 kohaline ööpäevaringse hooldusega päevakodu vanuritele. Raamatukogud asuvad Riisiperes, Turbas ja Lehetus.

1.4. Infrastruktuur

Nissi valda läbivad kaks olulist magistraali: Ääsmäe–Haapsalu –Rohuküla maantee ja Tallinn–Riisipere elektriraudtee. Ida- lääne suunal läbib valda Paldiski sadamat Via Balticaga ühendav Vasalemma–Riisipere– Varbola tee.

Kernu valda läbivad kaks suuremat maanteed – Tallinn–Pärnu–Ikla ja Tallinn–Haapsalu maantee ning loode osas läbib valda Tallinn–Riispere elektriraudtee.

1.5. Looduskeskkond

Looduslikult asub Kernu vald Põhja-Eesti lavamaa lääneosas, mis üldiselt on tasase pinnamoega, ilma silmapaistvate kõrgendike ja orgudeta. Vähesel määral ilmestavad maastikku mandrijää servakuhjatised

9 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016 kruusaste künniste ja kühmude näol. Peamiselt valla põhjaosas avaneb kohati paasaluspõhi maapinnal ning Kohatu, Kabila, Laitse ja Kaasiku küla piirides levivad karstialad, kus esineb mitmeid huvitavaid karstinähte. Valla keskel asub suur Ruila soo ja selle äärel valla ainuke suurem järv – Ruila järv (16,6 ha). Vallas asub kokku viis järve, neist kolm on paisutatud. Läbivoolavaid jõgesid on seitse, suurimad neist Vasalemma ja Kasari. Valla pindalast (174,7 km2) ligi 2/3 moodustab metsamaa. Maaviljakus on piirkonniti erinev, parem põllumaa jääb Kernu ümbrusesse.

Nissi vallas on metsa ca 50%. Põhilisteks ja praktiliselt kasutatavateks maavaraliikideks on turvas ja täitekruus. Turba perspektiivsed varud on ca 17,7 milj tonni. Praegu toodetakse turvast Ellamaa raba Sooniste ja Riisipere freesiväljadel, tööstuslikud varud 7,1 milj tonni. Kruusa kaevandatakse Kalda karjääris, varude poolest on mahukamad Mustu ja Kalda maardlad, kokku ulatuvad kruusa varud Nissi vallas üle 100 tuh m3.

10 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

2. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUSUUNAD RIIKLIKUL TASANDIL

2.1. Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava

Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt, kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade arengukavade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul1.

Eesti keskkonnastrateegia toob välja Eesti tegevussuunad, mille üheks keskkonna valdkonnaks on jäätmed: • Üha enam keskkonnasõbralikke ning lihtsalt taaskasutatavaid materjale. Suureneb olmejäätmete maht, kuid kuna samal ajal tegeldakse rohkem ka jäätmete sorteerimise ja taaskasutamisega, on prügilatesse ladestatavate jäätmete kogus stabiliseerumas ning pigem hakkab see järk-järgult vähenema. • Inimeste keskkonnateadlikkuse suurenemine aitab kaasa jäätmete sorteerimise tõhusamale rakendamisele, mis vähendab ka jäätmete ohtlikkust. • Väheneb ehitus- ja lammutusjäätmete ladestamine prügilasse, kuna majanduslikku kokkuhoidu silmas pidades on püsijäätmetele leitud muid rakendusi. • Toodetes kasutatakse üha enam keskkonnasõbralikke ning lihtsasti taaskasutatavaid materjale. • Põhimõtteid „tootja vastutab“ ning „saastaja maksab“ rakendatakse üha laiemalt. • Prügilate keskkonnamõju väheneb, kuna vanad prügilad, mis ei vasta keskkonnakaitse nõuetele, suletakse ning uute ehitamisel kasutatakse keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid2.

Seoses jäätmetega (sh ohtlikud jäätmed) tuleb teha strateegiline valik: kas kasutada toote madala hinna tagamiseks odavat tehnoloogiat, mis tekitab enam jäätmeid, või investeerida tootmises jäätmeteket vähendavatesse tehnoloogiatesse. Teiseks, tuleb teha valik, kas tekkivaid jäätmeid taaskasutada või ladestada, kas arendada jäätmete vähendamist ja ümbertöötamist või ladestamist. Eelistada tuleks eelkõige jäätmetekke vähendamist tootmises. Kui on saavutatud võimalikult vähene jäätmeteke, tuleb paratamatult tekkivate jäätmete juures eelistada taaskasutamist, sest ladestamine koormab keskkonda3.

Eesti keskkonnastrateegia eesmärgiks on vähendada aastaks 2030 tekkivate jäätmete ladestamist 30% ning oluliselt vähendada jäätmete ohtlikkust. Et jäätmete ladestamist vähendada, on esmaselt oluline vähendada märkimisväärselt jäätmeteket, kasutades sealjuures tõhusamalt loodusvarasid ja muid ressursse. Selleks on oluline katkestada seosed ühelt poolt jäätmetekke ja loodusvarade kasutamise ning teiselt poolt majanduskasvu vahel, st majanduskasv ei tohi põhjustada loodusvarade kasutamise ja jäätmekoguste ning negatiivse keskkonnamõju suurenemist. Teiseks on oluline suurendada jäätmete sortimist, taaskasutamist, sh ringlussevõttu, et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust miinimumini. Oluline on ka vähendada jäätmete ohtlikkust ning ohtlike ainete sisaldust jäätmetes, see ühtlasi väldib jäätmete käitlemisel õhku, vette ja pinnasesse sattuvate heitkoguste suurenemist4.

1 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, lk 3 2 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, lk 6 3 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, lk 19 4 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, lk 27

11 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Keskkonnastrateegia elluviimiseks on koostatud detailsem rakendusplaan ehk keskkonnategevuskava 5 seitsmeks aastaks (2007–2013) lähtuvalt EL programmeerimis-perioodist 2007–2013. Keskkonnategevuskava kohaselt on riiklikult prioriteetsed tegevused jäätmete osas järgmised:  jäätmekäitluse korraldamise pikaajaline kavandamine;  seire- ja järelvalvesüsteemi arendamine kontrolli tõhustamiseks jäätmevoogude ja jäätmehoolduse üle;  kontrolli saavutamine jäätmevoogude üle (illegaalse ladestamise vähendamine);  soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi arendamine ja rakendamine jäätmetekke vähendamiseks ning jäätmete käitlemise arendamiseks;  jäätmetekke vältimist ja jäätmete taaskasutamist edendavate majandusmeetmete väljatöötamine;  ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõstmiseks jäätmehooldust puudutavate kampaaniate ning teavitustöö läbiviimine nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

2.2. Riigi jäätmekava 2008–2013

Riigi jäätmekava 2008–2013 on Eesti riiklikku jäätmekäitlust korraldav ja suunav strateegiline dokument. Riigi jäätmekava koostati 2007. aastal ja koostamise eesmärk oli jäätmehoolduse korrastamine, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. („Riigi jäätmekava 2008–2013“ on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a korraldusega nr 234; RTL, 05.06.2008, 45, 627.)

Riigi jäätmekava on alus kohalike omavalitsuste jäätmekavade koostamiseks. Riigi jäätmekava põhieesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal6.

Jäätmekäitlus, eelkõige olmes tekkivate jäätmete käitlus, on sedavõrd seotud muude KOV ülesannete hulka kuuluvate tegevusvaldkondadega (veemajandus, heakord jms), et antud valdkonda muu institutsiooni kaudu arendades on terviku saavutamine raskendatud. Üle Eesti ühtselt toimiva jäätmehoolduse ning käitlussüsteemi toimimine eeldab kõigi 227 omavalitsuse omavahelist koostööd koostööstruktuuride kaudu. Ühtse süsteemi eelised: • Majanduslikult kasulikum – õigesti dimensioneeritud jäätmekäitlusrajatiste (jäätmejaam, ümberlaadimisjaam jms) halduskulud on madalad, ühistes jäätmeveopiirkondades on teenuse hind ühtlane, ühiselt korraldatud taaskastutatavate jäätmete kogumissüsteem on tõhusam. • Olemas vajalik oskusteave – vastava piirkonna jäätmehooldusanalüüsi ning lahendused (kogumisvõrgustiku loomiseks), ühiste jäätmevaldkonna õigusakte ja muid dokumente (jäätmehoolduseeskiri, korraldatud jäätmeveokonkursid jms) korraldavad eraldi spetsialistid koostöös KOV-ga. Seega puudub kriitiline vajadus igas väiksemas omavalitsuses eraldi jäätmespetsialisti järele7. Ettevõtte tasandil reguleerivad jäätmekäitlust jäätmeluba, jäätmekäitleja registreerimistõend ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. Keskkonnakompleksloa (kompleksloa) puhul ei ole vaja eraldi jäätmeluba, sest kompleksloaga sätestatakse nõuded ka jäätmete käitlemisele.

5 Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007–2013: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=380093/Keskkonnategevuskava+2007-2013_20022007_rtf_1.pdf 6 Riigi Jäätmekava 2008-2013, lk 4 7 Riigi jäätmekava 2008-2013, lk 10

12 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Kui ettevõte käitleb teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlikke jäätmeid, siis peab ettevõte omama lisaks jäätmeloale või kompleksloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Linna- ja vallavalitsusel on õigus nõuda ettevõttelt jäätmekava koostamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. Ettevõtte tasandiga on tihedalt seotud tootjavastutuse põhimõte, näiteks tootja kohustused tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise osas8. Kodumajapidamise tasandil on olulised järgmised tegevused: liitumine korraldatud jäätmeveoga, olmejäätmete sortimine tekkekohas, pakendi ja pakendijäätmete eraldi kogumine, ohtlike jäätmete eraldamine ja nende viimine kogumispunkti jm9. Omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas tuleb määrata kindlaks täpsemad tingimused jäätmete liigiti kogumise kohta, näha ette kellele ja mis ajal vastavad kohustused rakenduvad, sätestada korraldatud jäätmeveo tingimused (jäätmete liigid, miinimumkonteiner jms) jne. 10

Riigi jäätmekava käsitleb Harjumaa osas järgmist: Harjumaa jäätmekäitlus on tihedalt seotud Tallinna samasisuliste arengutega. Tallinna iseloomustab teiste Eesti piirkondadega võrreldes kiirem majanduskasv ja ettevõtluse suur kontsentratsioon. Seda on põhjustanud kiired ja soodsad muutused investeerimiskliimas ning väliskontaktide rohkus. 2007 aasta seisuga töötab maakonnas 7 jäätmejaama, optimaalne jäätmejaamade arv maakonnas on 15–20. Võimalik on Loode-Eesti jäätmekäitluskeskuse rajamine. Lähema 5–10 aasta jooksul on plaanis maakonda rajada jäätmepõletustehas. 2007. aasta seisuga planeeritakse Harjumaale kaht jäätmepõletustehast – Iru elektrijaama juurde (220 000 tonni jäätmeid aastas) ning Väo karjääri (100 000 tonni jäätmeid aastas). Kahe masspõletustehase üheaegsel toimimisel algselt kavandatud võimsustega, tekib tõsine küsimus vajaliku koguse segajäätmete tarnete tagamisel. Euroopa teiste riikide kogemuse kohaselt on segajäätmete põletamise tavapärane ja erinevaid materjalina ringlussevõtu eesmärke järgiv suhtarv kuni 50% olmejäätmete tekkest. Seega praegust olmejäätmete tekkekogust arvestades oleks üldine põletatav kogus kuni 250 tuh t/a, sellest otseselt Põhja- Eesti piirkonnas siiski kuni 150 tuh t/a. Koos jäätmekoguste üldise kasvuga (prognoos Eesti olmejäätmete tekkeks aastaks 2013 ca 630 tuh t/a) suureneb ka põletamiseks sobivate jäätmete kogus. Jäätmete masspõletuse rakendamine muudab jäätmekäitlusega seotud hindasid – isegi ca 200 tuh t/a käibega masspõletamise käivitamine vähendaks Tallinna prügilal ladestatavate jäätmete kogust ca 150 tuh t/a, mis tõenäoliselt toob kaasa ka prügila ladestushinna tõusu. Jäätmekava perioodi lõpuks on ladestushind tõusnud tõenäoliselt tasemeni 900 -1100 kr/t (57,52-70,30 eur/t; 2007 a. vastavalt 600 kr/t, 38,35 eur/t). Jäätmete masspõletuse teenuse hind ehk nn põletustehase väravatasu lähtub tavapäraselt ladestushinnast seni, kuni põlevjäätmete ladestamine seadusandlikult ära keelatakse (nagu see paljudes EL maades juba kehtib). Masspõletuse rakendamisel muutub ka oluliselt Tallinna prügila ladestatavate jäätmete koostis, sest väheneb märgatavalt biolagunevate jäätmete ladestamine. Tulemusena ei teki uutel ladestusaladel sisuliselt enam prügilagaasi ja ka tekkiva prügila nõrgvee reostuskoormus on märgatavalt erinev segajäätmete prügila nõrgveest.

8 Riigi jäätmekava 2008–2013, lk 10-11 9 Riigi jäätmekava 2008–2013, lk 11 10 Riigi jäätmekava 2008–2013, lk 16

13 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

3. JÄÄTMEHOOLDUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID

3.1. Euroopa Liidu direktiivid

Seni on Euroopa Liidu ja ka liikmesriikide jäätmealased õigusaktid põhinenud kahel raamdirektiivil: - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ jäätmete kohta. Direktiivi eesmärk on edendada jäätmete korduskasutust ja jäätmete ringlussevõttu, et vähendada prügilates jäätmeid ja neist tekkivaid kasvuhoonegaase. - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta.

Pakendi ja pakendisüsteemi õigusaktide aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ pakendi ja pakendijäätmete kohta. Direktiivi on hiljem täiendatud (2004/12/EÜ ja 2005/20/EÜ).

Nimetatud baasdirektiividel põhinevad mitmed spetsiifilised direktiivid, millistest tähtsamad on järgmised:  Nõukogu direktiiv 75/439/EMÜ 16. juunist 1975 jääkõlide kõrvaldamise kohta (EÜT L 194, 25.07.1975), täiendatud direktiiviga 87/101/EEÜ 22. detsembrist 1986 (EÜT L 042, 12.02.1987);  Nõukogu direktiiv 91/157/EMÜ 18. märtsist 1991 teatud ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akumulaatorite kohta (EÜT L 078, 26.03.1991);  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ 20. detsembrist 1994 pakendi ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994);  Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ 16. septembrist 1996 polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kohta (EÜT L 243, 24.09.1996);  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ 18. septembrist 2000 romusõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000);  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ 27. jaanuarist 2003 piirangute kohta teatud ohtlike ainete kasutamise osas elektri- ja elektroonikaseadmetes (EÜT L 037, 13.02.2003);  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ 27. jaanuarist 2003 elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (EÜT L 037, 13.02.2003).

Jäätmekäitluse protsessil valitsevate tehniliste tingimuste kohta, mis peavad tagama jäätmekäitlusprotsessi ohutuse, on välja töötatud järgmised olulisemad direktiivid:  Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ 12. juunist 1986 keskkonna ja eriti pinnase kaitse kohta reoveesette kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181 04.07.1986);  Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ 26. aprillist 1999 prügilate kohta (EÜT L 182, 16.07.1999). Antud direktiivis on prügilate kohta antud olmejäätmete osas järgmised tingimused: o 2009. a – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 50% 1995. a. tasemest; o 2016. a – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 35 % 1995. a. tasemest.  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ 27. novembrist 2000 laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ 4. detsembrist 2000 jäätmete põletamise kohta (EÜT L 332, 28.12.2000).

Oluline jäätmekäitlust reguleeriv raamdirektiiv on ka “Reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv” (96/61/EÜ), mis näeb ette saasteainete emiteerimise integreeritud komplekslubade väljaandmist.

14 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

3.2. Eesti õigusaktid

Eesti Vabariik rakendab jäätmehoolduse planeerimisel ja korraldamisel säästva arengu põhimõtteid, mis on kooskõlas Euroopa Liidu vastavate direktiividega. Eesti jäätmehooldust reguleeriv seadusandlus täieneb pidevalt. Kehtivate õigusaktide terviktekstid on avaldatud Riigi Teatajas (elektroonilise Riigi Teataja (eRT) – https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp) ja ära toodud Keskkonnaministeeriumi kodulehel: http://www.envir.ee/1002.

Olulisemad õigusaktid on Jäätmeseadus ja Pakendiseadus. Jäätmeseadus lähtub peamiselt kahest EL jäätmealasest raamdirektiivist: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ jäätmete kohta ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta. Jäätmeseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. Pakendiseadus võeti vastu 21.04.2004 ja see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 94/62/EÜ pakendi ja pakendijäätmete kohta. Pakendiseadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest.

Jäätmeseaduse § 1 (2) kohaselt teatud liiki jäätmete käitlemine ei kuulu Jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel tuleb arvestada Kiirgusseadusega. Loomsete jäätmete käitlemist reguleerivad Loomatauditõrje seadus ja selle alusel vastuvõetud määrused. Jäätmealastest õigusaktidest tulenevad kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused on toodud käesoleva jäätmekava lisas 1.

3.3. Kohaliku omavalitsuse õigusaktid

Kohaliku omavalitsuse erinevate õigusaktidega täpsustatakse jäätmehoolduse arendamise erinevaid aspekte. Kõige olulisemad kogu valla territooriumi ja kõiki elualasid hõlmavad arengudokumendid kohalikul tasandil on arengukava ja üldplaneering:  Kernu valla arengukava aastateks 2003–2015. Kernu Vallavolikogu 21. novembri 2002. a määrus nr 17, muudetud 17.09.2009. a määrusega nr 12; 16.12.2010 määrusega nr 28.  Kernu valla Laitse piirkonna külade Kaasiku, Kibuna, Laitse, Hingu ja Vansi arengukava 2005–2015. Arengukava üks eesmärk on hoida loodus- ja elukeskkond puhtana. Selleks on oluline keskkonnaalane juhtimine – reguleerida jäätmemajandust, kasvatada elanikes loodussõbralikkust ning suunata neid hoidma oma piirkonna puhtust.  Kernu valla üldplaneering (13.10.2005. a, Kernu Vallavolikogu otsusega nr 40)11. Üldplaneeringuga on määratud ka planeeritava kompostimisväljaku võimalik asukoht. Kompostimisväljak on ette nähtud ennekõike biolagunevate jäätmete, mis on kogutud Kernu valla parkidest, surnuaialt ja mujalt heakorratöödel ja reoveesetete kompostimiseks.

11 Kernu valla üldplaneering: http://www.kernu.ee/index.php?main=22

15 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

 Nissi valla arengukava aastateks 2004–2015 (Nissi Vallavolikogu määrus 10. veebruar 2005 nr 4; muudetud 31.10.2007 määrusega nr 47; 17.10.2008 nr 35; 27.11.2009 nr 64; 16.12.2010 nr 52).  Nissi valla üldplaneering12. Nissi vallas asuvad Mustu ja Turba prügilad on suletud. Üldplaneeringu kaardile on kantud suletud prügilate ümber ettevaatusprintsiibiste lähtudes keskkonnahäiringuala, kus võib vald seada tegevustele piiranguid. Nissi valla territooriumile jääb ka endine Rummu prügila, kuid selle korrastamise ja sulgemisega tegeleb Vasalemma Vallavalitsus.

Jäätmekäitluse korraldamise aspektist on olulisemad jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveole ülemineku kord.  Kernu valla jäätmehoolduseeskiri (kehtestatud Kernu Vallavolikogu 17. märtsi 2005.a määrusega nr 5, muudetud 16.02.2006.a määrusega nr 3; 20.04.2006.a määrusega nr 5; 20.09.2007.a määrusega nr 11; 21.02.2008.a määrusega nr 3; 26.06.2008.a määrusega nr 13; 18.06.2009.a määrusega nr 11) Jäätmehoolduseeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Kernu vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. Jäätmehoolduseeskiri vastab üldjoontes jäätmeseaduse § 71 lg 2 nõuetele, kuid seoses jäätmeseaduse muutmisega 2010.a oleks eeskirjas vaja täpsustada olmejäätmete regulaarse äraveo sagedusi tihe- ja hajaasustusaladel (vt jäätmeseadus § 71 lg 2 p 2) ning korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise tingimusi (vt jäätmeseadus § 69 lg 4, 42, 5 ja 52).  Korraldatud jäätmeveole ülemineku kord (kehtestatud Kernu vallavolikogu 17. märtsi 2005.a määrusega nr 6; muudetud 13. oktoobri 2005.a määrusega nr 18). Kernu valla korraldatud jäätmeveole ülemineku korraga kehtestatakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmed ning korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg. Seda korda on küll vahepeal muudetud ja järgnevate määrustega ka osaliselt tunnistatud kehtetuks, kuid sellest hoolimata ei ole korraldatud jäätmeveole ülemineku kord täies mahus kooskõlas Kernu valla jäätmehoolduseeskirja ja teiste kehtivate õigusaktidega. Seega tuleb korda lähiajal muuta ja täiendada. Samuti oleks jäätmevaldajale info paremaks kättesaamiseks otstarbekas koondada kõik korraldatud jäätmevedu käsitlevad õigusaktid valla kodulehel ühte kohta.  Jäätmeveo teenustasu määramise kord13 (kehtestatud Kernu vallavolikogu 18.11.2010 määrusega nr 21). Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse paragrahvi 66 lõike 4 alusel. Määruse § 1 lg 1 kohaselt kujuneb jäätmeveo teenustasu suurus vastava teenuste kontsessiooni andmiseks korraldatava riigihanke tulemusel ja see fikseeritakse eduka pakkujaga sõlmitavas hankelepingus. Eeldatakse, et pakkuja poolt pakutud jäätmeveo teenustasu on piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. Teenustasu suuruse muutmine hankelepingu kehtivuse ajal saab toimuda vedaja põhjendatud taotluse alusel mitte sagedamini kui üks kord kalendriaastas. Taotlus on põhjendatud, kui esinevad asjaolud, mis oluliselt mõjutavad teenuse maksumust. Sellisteks asjaoludeks on eelkõige ladestushindade muutmine, veokulude, sealhulgas kütusehindade suurenemine, samuti riiklike või kohalike maksude või saastetasude muutmine või uute maksude või tasude kehtestamine, kui need maksud või tasud otseselt mõjutavad jäätmeveo teenuse hinda, samuti valla poolt jäätmeveo teenindussageduse muutmine (§ 1 lg 2). Teenustasu suuruse muutmise otsustab Vallavalitsus (§ 1 lg 3). Selle määrusega tunnistatakse kehtetuks Kernu Vallavolikogu 22. novembri 2007. a määrus nr 12 „Jäätmeveo teenustasu piirmäära ja jäätmeveo teenustasu määramise korra kehtestamine“.

12 Nissi valla üldplaneering: http://www.nissi.ee/index.php?id=74265 13 Jäätmeveo teenustasu määramise kord: http://avalik.amphora.ee/kernuvv/document.aspx?id=32119

16 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

 Nissi valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud Nissi Vallavolikogu 9. juuni 2005 määrusega nr 16; muudetud Nissi Vvk 11.05.2006 m nr 9; 30.06.2008 m nr 7; 10.06.2010 m nr 15; 17.03.2011 m nr 4). Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Nissi vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. Jäätmehoolduseeskiri vastab üldjoontes jäätmeseaduse § 71 lg 2 nõuetele.  Korraldatud jäätmeveo piirkonna kehtestamine (Nissi vallavolikogu 30.06.2008.a määrus nr 8). Määruse kohaselt moodustavad Nissi valla ja Kernu valla haldusterritooriumid alates 1. märtsist 2009. a ühe korraldatud jäätmeveo veopiirkonna.  Jäätmeveo teenustasu määramise kord (kehtestatud Nissi Vallavolikogu 9. detsembri 2010 määrusega nr 23). Korraga on kehtestatud täpselt samad nõuded, mis Kernu valla vastava korraga. Määrusega tunnistatakse kehtetuks Nissi Vallavolikogu 30. juuni 2008. a määrus nr 39 „Jäätmeveo teenustasu piirmäära ja jäätmeveo teenustasu määramise korra kehtestamine“.

Jäätmevaldajale info paremaks kättesaamiseks oleks otstarbekas koondada kõik korraldatud jäätmevedu käsitlevad õigusaktid valla kodulehel ühte kohta.

17 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

4. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE

Jäätmekäitlusest ülevaate saamiseks ja sellest lähtuvalt jäätmekava koostamiseks on kasutatud 2007–2009. aasta jäätmearuannete algandmeid, mida väljastab Keskkonnateabe Keskus ning Statistikaamet.

Jäätmearuande esitamise kohustus on vastavalt jäätmeseadusele jäätmeluba ja kompleksluba omavatel isikutel ning jäätmeseaduse § 74 kohaselt registreeritud isikutel. Keskkonnaametil on õigus nõuda jäätmearuannet ka neilt jäätmetekitajatelt, kelle tegutsemiseks jäätmeluba või kompleksluba pole nõutav, kuid kelle tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas või ohtlike jäätmete kogus 100 kg aastas.

Jäätmekoguste analüüsimisel jäätmearuannete algandmete põhjal tuleb arvestada, et sealsed andmed võivad olla ebatäpsed ning ei anna täielikku ülevaadet jäätmete üldkogusest, taaskasutamisest, kohtsorteerimisest ja ladestamisest. Eriti kehtib see segaolmejäätmete ning ehitus- ja lammutusjäätmete osas, sest seal toimub enam jäätmete segunemist.

Prügi ladestamine Harjumaal toimub Tallinna prügilas, mida teenindab Tallinna Prügila AS. 2009. aastal ladestati Tallinna ja Oru prügilas (Oru prügila suleti 2009. aastal) kokku 164696,65 tonni jäätmeid. 2009. aasta Eesti jäätmekäitluse koondtabelitest selgub, et sellel aastal jäätmete taaskasutamisest 49% moodustab muude orgaaniliste ainete ringlussevõtt ja taasväärtustamine ning 28% lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete ringlussevõtt või taasväärtustamine (sealhulgas kompostimine ja muu bioloogiline muundamine).14

Kernu ja Nissi vallas tekkivate jäätmekoguste analüüsimisel lähtutakse riigi jäätmekavas 2008–2013 ja erinevates uuringutes toodud arvestuslikest jäätmetekke näitajatest.

4.1. Nissi ja Kernu valla jäätmekavad 2005–2009

Eelneval perioodil on Nissi ja Kernu vallal olnud eraldi jäätmekavad, kuid tulenevalt sellest, et perioodi 2005–2009 käsitlevaid jäätmekavasid koostas mõlemas vallas AS Tallmac, on need jäätmekavad väga sarnased (k.a püstitatud eesmärgid).

Nissi valla jäätmekava 2005–2009 on vastu võetud Nissi Vallavolikogu 9. juuni 2005 määrusega nr 15. Lähtudes Eesti Keskkonnastrateegiast, Üleriigilisest jäätmekavast, Harjumaa jäätmekavast ning tulenevalt jäätmehoolduse olemasolevast olukorrast ja probleemidest on Nissi valla jäätmekavas 2005–2009 püstitatud eesmärgid ja meetmed jäätmehoolduse arendamiseks järgmistes valdkondades:  tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta;  jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine, sh elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine;  jäätmete ohtlikkuse vähendamine;  jäätmete taaskasutamine, sh: - pakendijäätmete taaskasutamine, - biolagunevate jäätmete taaskasutamine, - ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine;  jäätmete kogumise ja veo optimeerimine;  jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine;

14 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/jaatmed/treatment_recovery_2009.pdf

18 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

 muud eesmärgid.

Kernu jäätmekavas 2005–2009 on vastu võetud Kernu vallavolikogu 17. märtsil 2005 määrusega nr 4. Lähtudes Eesti Keskkonnastrateegiast ja Üleriigilisest jäätmekavast ning tulenevalt jäätmehoolduse olemasolevast olukorrast ja probleemidest püstitatakse Kernu jäätmekavas 2005–2009 eesmärgid ja meetmed jäätmehoolduse arendamiseks järgmistes valdkondades:  tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta;  jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine;  elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine;  jäätmete ohtlikkuse vähendamine;  jäätmete taaskasutamine, sh: - pakendijäätmete taaskasutamine - ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine  jäätmete kogumise ja veo optimeerimine;  jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine;  Haiba prügila keskkonnaohutu sulgemine;  muud eesmärgid.

Mil määral ja kuidas on ellu rakendatud Nissi ja Kernu valla jäätmekavades 2005–2009 püstitatud eesmärgid ja meetmed, on vaadeldud järgnevates jäätmekava peatükkides.

4.2. Kernu ja Nissi valla jäätmetekke üldine ülevaade aastatel 2007–2009

Kernu ja Nissi vallas jäätmete ladestamist enam ei toimu, 2003. aastal suleti Haiba-Mõnuste prügila Kernu vallas. Suuremateks muudatusteks 2009. aastal oli kahe jäätmekäitluskoha sulgemine. Kernu vallas suleti plastijäätmete käitluskoht Haiba külas, mida teenindas Tornex Group OÜ ja Nissi vallas Turba alevikus Tööstuse tn metallijäätmete kogumiskoht, mida teenindas Ranet Baltic AS.

Lisaks segaolmejäätmetele, mida tekib mõlemas vallas jäätmetest kõige enam, on 2007–2009. aasta vältel tekkinud ka erinevaid koguseid muid jäätmeid, mida ei esine igal aastal. 2007. aastal tekkis Nissi vallas ehitus- ja lammutusprahti 245,61 tonni, kütteõli ja diislikütust 182,881 tonni ja puitpakendeid 105 tonni. Kernu vallas jäid tekkinud erinevat liiki jäätmed oma kogustelt alla 100 tonni.

2008. aastal olid jäätmete kogused väiksemad, suuremad kogused tekkisid jällegi 2009. aastal, kus Nissi vallas rauda ja terast koguti 138,619 tonni, Kernu vallas 107,413 tonni. Kernu vallas tekkis ka ehitus- ja lammutusprahti 64,12 tonni.

Tabel 4 Kernu ja Nissi valla jäätmete koguteke 2007–2009.aasta Kernu vallas jäätmete koguteke tonnides 2007 2008 2009 580,92 661,46 652,33 majapidamised ettevõtted majapidamised ettevõtted majapidamised ettevõtted 395,746 185,174 476,588 184,872 432,738 219,592 68% 32% 72% 28% 66% 34%

19 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Nissi vallas jäätmete koguteke tonnides 1326,93 907,78 1010,12 majapidamised ettevõtted majapidamised ettevõtted majapidamised ettevõtted 387,269 939,661 447,113 460,667 373,308 636,812 29% 71% 49% 51% 37% 63% Kokku 1 907,9 1 569,2 1 662,4

Jäätmearuannetest selgub, et olulisi muutusi ei ole jäätmetekkes esinenud, Kernu vallas tuleb valdav enamus jäätmeid majapidamistest. Nissi vallas on see näitaja vastupidine, kus ettevõtted on suurema osakaaluga jäätmetekitajateks.

4.3. Olme- ja segaolmejäätmed

Olmejäätmed (EJK15 nimistu jaotiskood 20) on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmed ei ole koostiselt ühtsed. Jäätmete koostise määravad paljud tegurid, nagu tarbimusharjumused, kohapealne sorteerimise määr, aastaaeg, elamu tüüp jne.

Kernu ja Nissi vallas ei ole uuritud olmejäätmete koostist, seega tuleb siinkohal tugineda teistele Eestis korraldatud uuringutele. Käesolevas jäätmekavas lähtutakse riigi jäätmekavas toodud keskmisest olmejäätmete koostise hinnangust, mis sisaldab ka pakendijäätmeid (joonis 2).

Ohtlikud jäätmed Elektroonika- Muud põlevad 1% romud jäätmed (sega) 2% 6% Muud inertsed Puit (mittepõlevad) 3% jäätmed Aiajäätmed 7% 12% Plast 9%

Klaas 6% Terase- ja metallijäätmed Köögijäätmed 4% 28%

Paber ja papp, Biolagunevad paberpakend, ajalehed jms jäätmed (sega) 19% 3%

Joonis 2 Olmejäätmete koostis

Joonisel 2 on pakendijäätmed antud vastava fraktsiooni hulgas sõltuvalt pakendi materjalist.

15 EJK - Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1053350

20 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Teades olmejäätmete koostist, saab teha järeldusi tekkivate olmejäätmete taaskasutuse potentsiaalist antud piirkonnas. Samuti võimaldab olmejäätmete koostist teades kontrollida prügilates ladestatavatele jäätmetele seatud nõudmiste täitmist ja rakendada meetmeid viimaks jäätmeid ladestuskõlbulikuks, eraldades maksimaalselt biolagunevad- ja taaskasutatavad jäätmed (vt tabel 5).

Kernu valla jäätmekava 2005–2009 alusel arvati keskmiseks olmejäätmete tekkeks 200 kg/a inimese kohta. Sellest tulenevalt oli hinnanguline jäätmeteke vallas 340 tonni aastas. Nissi valla 2005–2009 jäätmekava andmetel prognoositi valla jäätmetekkeks ca 680 tonni aastas. Keskmine olmejäätmete kogus inimese kohta oli samuti 200 kg/a.

Lähtudes Riigi Jäätmekava 2008–2013 jäätmehoolduse arengu analüüsile on olmejäätmete teke Harjumaal ca 445 kg olmejäätmeid inimese kohta aastas, keskmine olmejäätmete teke on 361 kg inimese kohta aastas. Võttes aluseks joonisel 2 toodud olmejäätmete koostise ja, et keskmiselt tekitab inimene aastas 361 kg olmejäätmeid, tekib erinevat liiki olmejäätmeid aastas Kernu vallas 750,52 tonni ja Nissi vallas 1 157,37 tonni (vt tabel 5).

Jäätmearuannete kohaselt tekkis Kernu vallas 2007. a 425,77, 2008. a 540,97 ja 2009. a 373,77 tonni ning Nissi vallas vastavalt 486,52, 602,99 ja 438,73 tonni olmejäätmeid, st keskmiselt tekitas ja koguti 2008.a Kernu vallast inimese kohta 260 kg ja 2009.a 180 kg olmejäätmeid ning Nissi vallast vastavalt 186 kg ja 137 kg jäätmeid.

Mõningane erinevus 2008.a ja 2009.a olmejäätmete koguste vahel võib olla tingitud sellest, et alates 1. jaanuarist 2008 rakendus olmejäätmete sortimisnõue ja sortimata olmejäätmete vastuvõtu ning ladestamise keeld ning 2009.a jaanuaris rakendus Kernu ja Nissi vallas ühine korraldatud jäätmevedu. Teatud rolli mängis siinkohal kindlasti ka ülemaailmne majanduslangus.

Lähtudes eelnevast võib öelda, et nii Nissi kui Kernu valla jäätmekavas 2005–2009 püstitatud eesmärk stabiliseerida olmejäätmete ja teiste samalaadsete jäätmete teke inimese kohta aastaks 2008–2009, ei ole veel täielikult saavutatud.

Tabel 5 Kernu ja Nissi vallas aastas tekkivate olmejäätmete kogused Jäätmeliik massi% Tekkekogus, t/a olmejäätmetes Kernu vald Nissi vald Köögijäätmed 28 210,15 324,06 Aiajäätmed 12 90,06 138,88 Puit 3 22,52 34,72 Ohtlikud jäätmed 1 7,51 11,57 Elektroonikaromu 2 15,01 23,15 Muud põlevad 6 45,03 69,44 jäätmed (sega) Muud inertsed 7 52,54 81,02 (mittepõlevad) jäätmed Plast 9 67,55 104,16

21 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Klaas 6 45,03 69,44 Terase- ja metalli- 4 30,02 46,29 jäätmed Paber- ja papp, 19 142,60 219,90 paberpakend, ajalehed jm Biolagunevad 3 22,52 34,72 jäätmed (sega) KOKKU 100 750,52 1 157,37

Tabel 6 Kernu ja Nissi vallast tekkinud ja kogutud olmejäätmete kogused ja liigid 2007–2009. aastal Jäätme- 2007 2008 2009 Jäätmete nimetus KOV kood K E K E K E 20 01 01 Paber ja kartong Kernu 0,143 1,542 9,402 0,14 4,879 vald Nissi 3,126 16,08 28,552 2,244 10,343 vald 20 01 08 Biolagundatavad köögi- ja Kernu 7,35 1,757 8,11 3,401 sööklajäätmed vald Nissi 5,571 vald 20 01 14* Happed Kernu 0,025 vald Nissi vald 20 01 19* Pestitsiidid Kernu 0,005 0,11 vald Nissi vald 20 01 21* Luminestsentslambid ja Kernu 0,016 0,021 0,021 muud elavhõbedat vald sisaldavad jäätmed Nissi 0,021 0,07 0,035 0,023 vald 20 01 26* Õli ja rasv, mida ei ole Kernu 0,15 0,055 nimetatud koodinumbriga vald 20 01 25 Nissi vald 20 01 27* Ohtlikke aineid sisaldavad Kernu 0,19 2,15 0,72 värvid, trükivärvid, liimid vald ja vaigud Nissi vald 20 01 33* Koodinumbritega 16 06 Kernu 0,01 0,04 0,015 01, 16 06 02 ja 16 06 03 vald nimetatud patareid ja Nissi 0,011 0,051 0,018 akud ning sortimata vald patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid

22 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

20 01 35* Ohtlikke osi sisaldavad Kernu 0,185 kasutuselt kõrvaldatud vald elektri- Nissi 3,57 ja elektroonikaseadmed, vald mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21 ja 20 01 23 20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud Kernu 3,67 0,364 elektri- ja elektroonika- vald seadmed, mida ei ole Nissi 1,35 4,05 0,511 nimetatud vald koodinumbritega 20 01 21, 20 01 23 ja 20 01 35 20 01 39 Plastid Kernu vald Nissi 0,04 vald 20 01 98* Sortimata ravimikogumid Kernu 0,004 0,002 0,015 vald Nissi 0,052 0,083 0,034 vald 20 01 40 Metallid Kernu 0,079 vald Nissi vald 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) Kernu 337,17 84,41 413,629 104,347 278,401 77,542 vald Nissi 374,31 107,65 417,997 136,068 329,336 87,043 vald 20 03 07 Suurjäätmed Kernu 0,434 vald Nissi vald Kernu 337,31 88,46 422,52 118,45 287,09 86,67 vald 425,77 540,97 373,77 KOKKU Nissi 375,74 110,78 438,33 164,66 341,32 97,41 vald 486,52 602,99 438,73 E – ettevõtetest K – kodumajapidamistest

Tabelist 6 on näha, et Kernu ja Nissi vallas kogutakse kõige enam paberit ja kartongi ning prügi (segaolmejäätmeid). Ca 78% segaolmejäätmeid tulevad kodumajapidamistest, kuid paberit ja kartongi tekib suuremates kogustes ettevõtetes.

Pärast sortimisnõude ja sortimata olmejäätmete vastuvõtu ning ladestamise keelu rakendumist 1. jaanuaril 2008 on ladestatavate olmejäätmete (sh segaolmejäätmete16) kogused vähenenud ja koostis mõnevõrra muutunud.

16 Segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk, mis seni on üldiselt ladestatud prügilatesse.

23 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

2007–2008. a erinevates Eesti piirkondades läbiviidud segaolmejäätmete sorteerimisuuringu17 kohane Eesti keskmine segaolmejäätmete liigiline koosseis on toodud joonisel 3. Seaolmejäätmete hulgas on vähenenud biojäätmete (43%-lt 36,65%-le) ja elektroonikaromude (2%-lt 0,58%- le) ning ohtlike jäätmete (1%-lt 0,22%-le) osakaal. Tulevikus peaks vähenema ka paberi ja plasti osakaal, sest suurema osa plastist moodustavad erinevad pakendid ning paberit ja pappi on võimalik edukalt liigiti koguda ja taaskasutada. Segaolmejäätmete hulgas peaks suurenema mittepõleva ja -biolaguneva materjali osakaal.

Tekkivate olmejäätmete ja ladestavate segaolmejäätmete koostist on oluline teada, et hinnata taaskasutatavate jäätmete osakaalu ja kogust (vt tabel 5).

Elektroonikaromu Tektiil ja rõivad 4,43 Muu põlev materjal Muu mittepõlev 0,58 6,34 materjal 4,28 Ohtlikud jäätmed 0,22 Puit 0,44 Biojäätmed 36,65

Köögijäätmed 30,00 Paber ja papp 17,53 Aiajäätmed 5,27 Metall 2,58

Klaas 8,32

Muud biojäätmed Plast 18,63 1,38

Joonis 3 Segaolmejäätmete liigiline koostis (massiprotsendid)

2009. aastal oli keskmine segaolmejäätmete kogus elaniku kohta Kernu vallas 171 kg aastas ja Nissi vallas 128 kg elaniku kohta aastas. NB! Tabelis 6 toodud andmed segaolmejäätmete koguste kohta põhinevad mitte jäätmete tekkel vaid nende ladestamisel.

Lähtudes Euroopa Liidu liikmesriikide olmejäätmete tekkekoguste hinnangust, on eeldatav olmejäätmete koguse kasv aastas keskmiselt 3% aastas kuni aastani 2013, olmejäätmete koguse suurenemine võib olla ka väiksem sõltuvalt majanduskasvust.18

4.4. Pakend ja pakendijäätmed

Pakendiseaduse kohaselt on pakend mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.

17 Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs. Segaolmejäätmete sortimisuuring. SEI, 2008, Tallinn. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1085199/Olmej%E4%E4tmete+uuring+2008.pdf 18 Riigi jäätmekava 2008-2013 Lisa 7, lk 7

24 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Sõltuvalt pakendi taaskasutuskordadest liigitatakse pakendid järgmiselt: 1) korduskasutuspakend – mõeldud ja kavandatud läbima oma olelusringi jooksul korduskasutussüsteemis vähemalt mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -võimalusest ja -kõlblikkusest; 2) ühekorrapakend – mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks.

Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke.

Pakendid ja nende kasutamisel tekkinud jäätmed on üheks olulisemaks aspektiks, millele on viimasel kümnendil jäätmehoolduse korraldamisel tähelepanu pööratud. Suurem osa pakendijäätmetest on ühekorrapakendid, mille taaskasutamise süsteem ei ole veel lõplikult välja kujunenud. Pakendijäätmeid iseloomustab väike tihedus: olmejäätmete massist moodustavad nad umbes 30%, mahust aga kuni 60%. Pakendijäätmetest moodustab kõige suurema osa plastpakend. Plastpakendist moodustas enamuse (keskmiselt 65%) nn pehme plast (kilekotid, pakkekile jms). Kõva plasti (plastpudelid, -karbid, -kaaned, -korgid jms) osakaal plastpakendist on keskmiselt 35%. Klaaspakend ning paber- ja papp-pakend moodustasid ligikaudu võrdse osa pakendijäätmetest.

Klaaspakend moodustab peaaegu 100% olmejäätmete hulgas olevast klaasist ja plastpakend 80% olmejäätmete hulgas olevast plastikust.

Alates 1. maist 2005. a toimib pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtukohustus. Pakendiseaduse alusel on akrediteeritud üks tagatisrahaga pakendite kogumisega tegelev taaskasutusorganisatsioon- Eesti Pandipakend OÜ19 ja kolm peamiselt konteinerite kaudu kogutava muu müügipakendiga tegelevat taaskasutusorganisatsiooni – MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO)20, MTÜ Eesti Pakendiringlus21 ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ22.

Hoolimata sellest, et pakendid ja pakendijäätmed tuleb eraldi koguda, on taaskasutusorganisatsioonide andmetel plastpakendite kogus olmeprügi hulgas siiski kasvanud Eestis keskmiselt 4 protsendi võrra aastas.

Tabel 7 Nissi ja Kernu vallas asuvate pakendikonteinerite asukohad, mahud, tühjendussagedused teenindajad ja finantseerijad seisuga 24.09.2010

NISSI VALD Eesti Pakendiringlus MTÜ Asukoht Tüüp Maht m3 Tühjendussagedus Operaator Riisipere, raudteejaama juures segapakend 5 14 päeva Prügitont OÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ Turba, Jaama tee (kaupluse parkla) segapakend 2,5 14 päeva Ragn-Sells AS Ellamaa segapakend 2,5 14 päeva Ragn-Sells AS

19 Eesti Pandipakend OÜ: http://www.eestipandipakend.ee/est/epp 20 MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon: http://www.eto.ee 21 MTÜ Eesti Pakendiringlus: http://www.pakendiringlus.ee/web2/ 22 Tootjavastutusorganisatsioon OÜ: http://www.tvo.ee/index.php?id=10194

25 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Riisipere, Metsa ja Nissi tee teeristi parkla segapakend 2,5 14 päeva Ragn-Sells AS Tootjavastutusorganisatsioon OÜ Lehetu, Saida ja Papli kinnistute vahel segapakend 2,5 28 päeva Ragn-Sells AS Munalaskme, Munalaskme hooldekodu segapakend 2,5 28 päeva Ragn-Sells AS KERNU VALD Eesti Pakendiringlus MTÜ Asukoht Tüüp Maht m3 Tühjendussagedus Operaator Kernu poe ees segapakend 3 28 päeva Prügitont OÜ Haiba kaupluse ees segapakend 3 28 päeva Prügitont OÜ Ruila kaupluse ees segapakend 3 28 päeva Prügitont OÜ Laitse elumajade juures segapakend 3 28 päeva Prügitont OÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ Haiba kortermajad paberpakend 2,5 28 päeva Ragn-Sells AS Laitse seltsimaja segapakend 2,5 28 päeva Ragn-Sells AS Haiba kortermajad segapakend 2,5 28 päeva Ragn-Sells AS Laitse seltsimaja paberpakend 2,5 28 päeva Ragn-Sells AS Tootjavastutusorganisatsioon OÜ Allika küla segapakendid 0,6 28 päeva Ragn-Sells AS Kibuna küla, aiandusühistu piirkond segapakendid 0,6 28 päeva Ragn-Sells AS Kohatu küla, tankla segapakendid 0,6 28 päeva Ragn-Sells AS Vansi küla, aiandusühistu piirkond segapakendid 0,6 28 päeva Ragn-Sells AS

Kernu vallas oli varem kaks paberpakendi konteinerit Haibas ja Laitses, kuid korduvate tühisõitude tõttu võeti need kasutuselt. Põhjuseks oli paberi- ja papijäätmete risustamine olmejäätmetega.

Kernu vallas elas 01.01.2010. aasta seisuga 2079 inimest ja vallas on kümme segapakendikonteinerit ja kaks paberpakendi konteinerit, see on üks segapakendikonteiner 207,9 elaniku kohta, mis ületab kahekordselt pakendiseaduses sätestatud minimaalse kogumiskohtade arvu. Nissi vallas elas 01.01.2010.a seisuga 3206 inimest ja vallas on kuus segapakendikonteinerit, st üks segapakendijäätmete konteiner 534 inimese kohta. Seega ei ole Nissi vallas piisavalt segapakendikonteinereid ning ei ole täidetud pakendiseaduse § 171 lg 1 nõuet. Suvituspiirkondades tuleks üle vaadata ka pakendikonteinerite tühjendussagedused suveperioodidel, sest tihti esineb neis piirkondades pakendikonteinerite ületäitumist.

Ühekorra- ja korduskasutusega klaasist ja plastpudelites ning metallpakendites olevate jookide (õlu, madala alkoholisisaldusega joogid (kuni 6% vol), gaseeritud karastusjoogid, gaseerimata karastusjoogid, gaseeritud ja gaseerimata vesi jms) pakendid on tähistatud vastava tagatisraha embleemiga ja nende pakendite eest on võimalik MTÜ Eesti Pandipakendi süsteemi tagastades saada vastav tagatisraha (poest ostes lisatakse aga

26 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

vastava tagatisraha joogi hinnale). Üleriigiline süsteem on loodud selleks, et stimuleerida plastist, metallist ja klaasist joogipakendi taaskasutust – selle asemel, et jätkuvalt uut toorainet kulutada.

Tagatisrahaga pakendite vastuvõtukohad Nissi vallas (Keila Tarbijate Ühistu poodides):  Keila TÜ, Nissi tee 51 Riisipere  Keila TÜ, Jaama tee 8 Turba.

Tagatisrahaga pakendite vastuvõtukohad Kernu vallas  Ruila Kaupluse OÜ, Ruila  Märjamaa Tarbijate Ühistu, Haiba küla  Keila TÜ, Kaasiku küla  Laitse Loss OÜ, Laitse.

Riigi jäätmekava kohaselt oli üldine tagatisrahaga pakendite tagastusprotsent 2007. aastal ca 70%. Loodetavasti jääb ka Kernu ja Nissi vallas see protsent riiklikule tasemele.

Hinnanguliselt arvestatakse Eestis pakendijäätmete koguseks ca 120 kg inimese kohta aastas, seega võiks Nissi vallas tekkida aastas ca 385 t ja Kernu vallas ca 250 t pakendijäätmeid. Kogutavate jäätmete hulk on mõnevõrra väiksem (vt tabel 8), sest osa pakendit ja pakendijäätmeid visatakse ära koos segaolmejäätmetega ning põletatakse küttekolletes. Pakendi ja pakendijäätmete kogumismahutite puhul on probleemiks see, et neisse pannakse ka teisi jäätmeid (keskmiselt 20%).

Tabel 8 Kernu ja Nissi vallast 2007–2009. a kogutud pakendi- ja pakendijäätmete kogused (tonni) Jäätme- Jäätmete nimetus Omavalitsus 2007 2008 2009 kood K E K E K E 15 01 01 Paber- ja Kernu vald 2,57 1,185 3,355 kartongpakendid Nissi vald 33,89 30,72 26,546 15 01 02 Plastpakendid Kernu vald 3,536 2,079 1,977 4,564 8,785 Nissi vald 12,119 11,901 13,32 15 01 03 Puitpakendid Kernu vald Nissi vald 105 15 01 04 Metallpakendid Kernu vald 0,314 0,287 0,219 0,885 1,937 Nissi vald 1,748 1,972 3,022 15 01 06 Segapakendid Kernu vald 4,629 0,309 0,784 7,79 10,831 7,451 Nissi vald 11 9,867 22,825 19,13 22,231 15 01 07 Klaaspakendid Kernu vald 1,119 1,376 1,056 3,239 3,618 Nissi vald 7,448 5,857 4,346 15 01 10* Ohtlikke aineid Kernu vald 0,015 0,945 0,045 sisaldavad või nendega Nissi vald 0,005 saastunud pakendid 15 02 02* Ohtlike ainetega Kernu vald 0,005 0,026 saastunud absorbendid, puhastuskaltsud,

27 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

filtermaterjalid (sh Nissi vald nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus

KOKKU 9,598 177,851 13,903 91,909 29,96 92,719 187,449 105,812 122,68 Kernu vald 9,598 6,641 4,036 18,634 10.83 23,254 16,239 22,67 34,085 Nissi vald 171,21 9,867 73,275 19,13 69,465 171,21 83,142 88,595 * E – ettevõtetest K – kodumajapidamistest

Tabel 8 põhjal võib järeldada, et enim pakendeid koguneb ettevõtetes. Paberi- ja kartong- ning puitpakendite vähesus võib olla tingitud kodumajapidamistes olevatest põletamisvõimalustest (küttekolded). Arvata võib, et pakendijäätmete kogus kasvab edaspidi. Prognoositav on plastpakendi osakaalu kasv pakendijäätmete üldkoguses.

Kernu ja Nissi jäätmekavades 2005–2009 on pakendijäätmete osas püstitatud järgmised eesmärgid:  Pakendi ja pakendijäätmete tekkekohas eraldamine ja nende üleandmine vastavates kohtades (alates 01.05.2005);  Pakendi ja pakendijäätmete tagastussüsteemide (kogumisviiside, taaskasutuse korralduse) välja arendamine (alates 2005).  Pakendijäätmete taaskasutamise osakaaluks saavutada 50% pakendijäätmete kogumassist; pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25% aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas Üldiselt võib öelda, et nimetatud eesmärgid ja meetmed nende eesmärkide saavutamiseks on ellu rakendatud, kuid alati võib olemasolevaid süsteeme täiendada ning muuta paremaks (näiteks teha elanikkonna seas rohkem teavitustööd pakendijäätmete ülendamisvõimaluste osas jms).

Vastavalt pakendiseadusele tuli alates 1. maist 2004. a pakendijäätmetest taaskasutada vähemalt 50% pakendijäätmete kogumassist ja alates 2009. a 1 jaanuarist vähemalt 60% pakendijäätmete kogumassist (sh ringlussevõtuna 55-80%). Vastavalt Riigikontrolli 06.12.2010 aruandele „Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise tulemuslikkus. Kas riigi tegevus toetab pakendijäätmete taaskasutusse jõudmist?”23 ei täida Eesti praegu taaskasutamise sihtarvusid (2008. aastal taaskasutati Eestis pakendijäätmetest 95 853 tonni, mis on 44,7% kogutekkest) ning pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemis erineb mitmeid puudusi (pakendiorganisatsioonid esitavad valeandmeid - turule tuuakse 45% võrra rohkem pakendeid, kui taaskasutusorganisatsiooni näitavad, järelevalve nõrk jms). Aruanne ei kajasta eraldi andmeid Kernu ja Nissi valla kohta, kuid eeldada võib, et olukord jääb riigi keskmisele tasemele.

23 Riigikontrolli aruanne: http://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/577/amid/557/language/et- EE/Default.aspx

28 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

4.5. Biolagunevad jäätmed (sh paber ja kartong)

Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Biolagunevad jäätmed moodustavad täna keskmiselt 30–40% prügilasse ladestavatest segaolmejäätmetest24 ja ca 45% olmejäätmetest. Biolagunevate jäätmete osakaal olmejäätmete hulgas sõltub aastaajast (suurim suvel ja sügisel) ja elamu tüübist (suurem korterelamutes ja väiksem ühepereelamutes, sest seal on võimalik neid kohapeal ka kompostida).

Biolagunevad jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate olmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimiseerimisel.

Kernu ja Nissi vallas ei ole uuritud biolagunevate jäätmete koostist, kuid lähtuvalt riigi jäätmekavas 2008– 2013 toodud biolagunevate jäätmete koostisele on toodud nende koostis joonisel 4.

Aiajäätmed 18%

Köögi- Puit jäätmed 5% 43%

Paber ja papp, paberpakend, Muud ajalehed jms. biolagunevad 28% jäätmed 6%

Joonis 4 Biolagunevate jäätmete koostis

Tabel 9 2008. ja 2009.a Kernu ja Nissi vallast kogutud biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete (20 01 08) kogused (tonni) KOV 2008 2009 Kodumaja- Ettevõtetest Kodumaja- Ettevõtetest pidamistest pidamistest Kernu vald 7,35 1,757 8,11 3,401 KOKKU 9,107 11,511 Nissi vald 5,571

24 Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs. Segaolmejäätmete sortimisuuring. SEI, 2008, Tallinn http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1085199/Olmej%E4%E4tmete+uuring+2008.pdf

29 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Reaalselt on Kernu ja Nissi vallas tekkivate biolagunevate jäätmete kogused kindlasti suuremad, sest ühepereelamutes kompostitakse need jäätmed kohapeal ning suur osa ladestatakse ka koos segaolmejäätmetega prügilasse. Samuti kompostitakse kohapeal haljasaladelt ja kalmistutelt kogutavad biolagunevad- ja haljastusjäätmed.

Võttes aluseks olmejäätmete keskmise koostise ja tabelis 5 toodud andmed, siis võib eeldada, et biolagunevate jäätmete (sh köögijäätmed, aiajäätmed) tekkekogus Nissi vallas on 497,7 t/a ja Kernu vallas 322,7 t/a.

Paber ja kartong (raamatud, ajalehed, ajakirjad jms) moodustavad ca 18% olmejäätmete üldkogustest. Seejuures on ahikütte või kaminaga elamutes paberi osakaal väiksem ja kaugküttega elamutes suurem. Arvestades olmejäätmete koostist (vt joonis 2) ja, et keskmiselt tekitab inimene 361 kg olmejäätmeid aastas, võib eeldada, et Kernu valla kodumajapidamistes tekib aastas ca 143 tonni ja Nissi vallas ca 220 t paberit ja kartongi (sh paber- ja kartongpakendid). Võrreldes arvutuslikke ja jäätmearuannete kohaseid jäätmete koguseid, võib öelda, et Nissi vallast kogutakse vaid 17,8% ja Kernu vallast vaid 5,9% tekkivatest paber- ja kartongijäätmetest (vt tabel 10).

Tabel 10 Kernu ja Nissi vallas tekkinud (sh kokku kogutud) paber ja kartongi ning paber- ja kartongpakendite kogused 2007–2009.a Jäätme- Jäätmete 2007 2008 2009 KOV kood nimetus K E K E K E Nissi vald 3,13 16,1 28,55 2,24 10,34 KOKKU 3,126 44,632 12,587 20 01 01 Paber ja kartong Kernu vald 0,143 1,54 9,402 0,14 4,879 KOKKU 0,143 10,944 5,019 Paber- ja Nissi vald, KOKKU 33,89 30,72 26,546 15 01 01 kartongpakendid Kernu vald, KOKKU 2,57 1,185 3,355 Nissi vald 37,016 75,352 39,133 KOKKU Kernu vald 2,713 12,129 8,374 * K – kodumajapidamistest E – ettevõtetest

Paberi- ja kartongijäätmed on eraldi kogutuna kergesti taaskasutatavad. Kui suures osas taaskasutatakse Kernu ja Nissi vallast kokku kogutud paberit ja kartongi ei ole teada (ei kajastu jäätmearuannetes).

Kernu ja Nissi valla jäätmehoolduseeskirjades on ette nähtud biolagunevate jäätmete ja vanapaberi ja kartongi (papi) liigiti kogumine. Biolagunevaid jäätmeid ja vanapaberit ja kartongi tuleb alates 2009.a jaanuarist eraldi mahutitesse koguda enam kui nelja korteriga korterelamutes. Vanapaberi ja papi liigiti kogumise kohustust ei ole, kui korterelamus on projektijärgne ahiküte või tahkekütusega katel, kus paber ja papp põletatakse. Vallavalitsus võib korteriühistu või korteriomanikud (elamutes, kus korteriühistut ei ole moodustatud) vabastada biolagunevate jäätmete kogumise kohustusest, kui korterelamuga samal katastriüksusel asuvad korteriomanike aiamaad ja seal on korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine jäätmehoolduseeskirja nõuete. Vanapaberit ja pappi ning biolagunevaid jäätmeid tuleb eraldi koguda ka kinnistutel, kus neid tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas.

30 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistu (krundi) piires järgmistel tingimustel: 1) kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket; 2) toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes; 3) keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks; 4) aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades; 5) kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust; 6) kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis.

Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed ning vanapaber ja kartong on hõlmatud ka korraldatud jäätmeveoga (vt peatükk 4.13).

Praegu kogutakse Nissi ja Kernu vallast kokku aastas ca 17 t kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid (v.a vanapaber ja papp). See on esialgu liiga väike kogus, et rajada eraldi kompostimisväljak biolagunevate jäätmete kompostimiseks. Mõningate aastate pärast, kui on suudetud rohkem arendada olmejäätmetes sisalduvate biolagunevate jäätmete liigiti kogumist (lähtuvalt jäätmehoolduseeskirja nõuetest ja potentsiaalsetest biolagunevate jäätmete kogustest) tasub kaaluda biolagunevate jäätmete kompostimist koos reoveesetetega mõne suurema reoveepuhasti juures. Kernu vallas on neli küla, kus võib koguneda reoveesetet: Ruila, Laitse, Kernu ja Haiba küla. Nissi vallas tekib reoveesetet Turba ja Riisipere alevikus ning Munalaskme, Ellamaa, ja Kivitammi külas.

Kernu ja Nissi valla jäätmekavades 2005–2009 oli biolagunevate jäätmete osas seatud järgmised eesmärgid:  Jäätmete tekkekohas sorteerimise (ja töötlemise) tõhustamine, eraldades biolagunevad jäätmed ülejäänud jäätmetest; prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi olla biolagunevaid jäätmeid üle 45 massiprotsendi alates 2010. aastast; Puuduvad andmed eesmärgi saavutamise hindamiseks.  Eramutes tekkinud biolagunevate jäätmete kompostimine kohapeal 80% ulatuses; Puuduvad andmed eesmärgi saavutamise hindamiseks, kuid võib eeldada, et kohapeal kompostitakse ca 65–75% eramutes tekkinud biolagunevatest jäätmetest.  Vallas tekkivate haljastus- ja kalmistujäätmete kompostimine vähemalt 70% ulatuses aastaks 2009; Eeldades, et kõik avalikel haljasaladel ja kalmistutel tekkinud biolagunevad jäätmed kompostitakse kohapeal, võib öelda, et eesmärk on saavutatud.  Üleriigilise jäätmekava eesmärk – võtta kasutusele põllumajanduses, rekultiveerimisel või haljastustöödel vähemalt 50% reoveesettest aastaks 2006; Puuduvad andmed eesmärgi saavutamise hindamiseks, sest suuremates reoveepuhastites tekkivate reoveesette käitlus ei toimu kohapeal (kompostitakse Tallinna Reoveepuhasti juures jms).

Nissi valla jäätmekava 2005–2009 kohaselt on biolagunevate jäätmete osas eesmärgiks seatud ka nõuetele vastava kompostimissüsteemi rajamine aastaks 2009 ja kompostile kasutusvõimaluste leidmine. Kuna kokku- kogutavate biolagunevate jäätmete kogus on endiselt väike, siis ei ole vastavat kompostimissüsteemi seni rajatud. Samuti on Eesti suuremate kompostimissüsteemide põhjal näha, et kõige raskem on protsessi juures leida valminud kompostile kasutust. Elanikkonna seas on levinud negatiivne hoiak jäätmetest ja reoveesettest toodetud komposti kasutamise osas. Kernu ja Nissi jäätmekavades 2005-2009 on paberi ja kartongi osas seatud järgmised eesmärgid:  Vähendada segaolmejäätmetega ladestatavate paberijäätmete kogust 50% võrra ja taaskasutada tekkivatest vanapaberi- ja papijäätmetest 50% aastaks 2009; Täpsed andmed puuduvad, kuid lähtuvalt

31 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

2008.a läbiviidud üleriigilises segaolmejäätmete uuringust võib eeldad, et segaolmejäätmetega ladestatavate paberijäätmete kogused ei ole vähenenud 50% võrra.  Juurutada vanapaberi ja papi eraldikogumist kodumajapidamistes, asutustes ja ettevõtetes; Süsteemi on juurutatud (vt jäätmehoolduseeskirja vastavad nõuded), kuid süsteem vajab veel täiendamist, sest segaolmejäätmed sisaldavad veel ca 19% paberit ja kartongi.  Vanapaberi eraldi kogumise juurutamine valla jäätmevaldajatelt – ettevõtetelt ja asutustelt, kus tekib vanapaberit rohkem kui 50 kg nädalas, nõutakse eraldiseisvate vanapaberi ja kartongi kogumiskonteinerite paigaldamist ja vanapaberi eraldi kogumist; korterelamutes tuleb samuti juurutada paberi ja kartongi kogumist eraldi mahutisse. Süsteemi juurutamisega on alustatud (vt jäätmehoolduseeskirja vastavad nõuded).

4.6. Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikke jäätmeid tekib nii majapidamistes kui ettevõtetes. Majapidamistes tekib vanu akusid ja patareisid, värvijäätmeid, õliseid jäätmeid, vanu ravimeid, päevavalguslampe jmt. Ettevõtetes tekib nii spetsiifilisi tootmisjääke kui majapidamistega sarnaseid ohtlikke jäätmeid.

Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist. Vastavalt Jäätmeseadusele on kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise süsteemi korraldajaks kohalik omavalitsus.

Ohtlike jäätmete kogumispunktid Kernu vallas asuvad Haiba katlamaja kõrval ja Laitse seltsimaja juures (Kaasiku kogumispunkt). Vähemalt kord aastas toimub ka kogumisring, mille käigus on võimalik tasuta ära anda kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid. Ohtlike jäätmete kogumisringid toimuvad ka Nissi vallas. Nissi valla kodumajapidamistest tekkinud akusid, vanarehve, elektroonikaromusid saab ära anda ka Nissi jäätmejaama (Nissi tee 87a, Riisipere).

Ohtlikest jäätmetest on Kernu valla kodumajapidamistest jäätmearuannete kohaselt kogutud vaid romusõidukeid ja pliiakusid, 2009. a kokku 2,936 tonni (1,4 kg/in; vt tabel 11). Kuna Kernu vallas on alates 2007. a iga aasta vähemalt kord korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringe, siis reaalselt on Kernu valla kodumajapidamistest kogutud kindlasti ka teisi ohtlikke jäätmeid, kuid neid ei ole nõuetekohaselt kajastatud jäätmearuannetes.

Nissi valla kodumajapidamistest orgaanilisi lahusteid, mootori-, käigukasti- ja määrdeõlisid, ohtlikke aineid sisaldavaid pakendeid, romusõidukeid, õlifiltreid, pliiakusid, luminestsentslampe, erinevaid patareisid ja akusid, elektri- ja elektroonikaromusid ning ravimeid, kokku 7,818 tonni (2,4 kg/in; vt tabel 11).

Reaalselt on aga kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogused suuremad ning tihti ei anta neid nõuetekohaselt üle või siis ladustatakse oma territooriumil pikemat aega. Hinnanguliselt sisaldavad kodumajapidamiste tekkivad olmejäätmed 1% ohtlikke jäätmeid, st Nissi valla kodumajapidamistes tekib aastas ca 11,6 t ja Kernu vallas 7,5 tonni ohtlikke jäätmeid.

32 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Kodumajapidamistes ei teata ennekõike asbestijäätmete (vana eterniit) kahjulikkusest inimese tervisele ja tingituna kõrgest ladestushinnast, need jäätmed ladestatakse tihti mittenõuetekohaselt (näiteks visatakse metsa alla) või kasutatakse koos muu lammutusprahiga teede täiteks.

Tabel 11 Kernu ja Nissi vallas tekkinud ohtlikud jäätmed 2007–2009.a Jäätme- Jäätmete nimetus KOV 2007 2008 2009 kood K E K E K E 02 01 08* Ohtlikke aineid Kernu vald 0,14 sisaldavad Nissi vald põllumajandus- kemikaalijäätmed 07 07 04* Muud orgaanilised Kernu vald lahustid, pesuvedelikud Nissi vald ja emalahused 0,105 0,4 0,161 08 01 11* Orgaanilisi lahusteid või Kernu vald 0,2 0,63 muid ohtlikke aineid Nissi vald sisaldavad värvi- 0,42 3,72 2,04 1,86 ja lakijäätmed 13 02 08* Muud mootori-, Kernu vald 0,04 0,04 käigukasti- ja määrdeõlid Nissi vald 0,121 1,1 0,14 13 04 02* Sadamates laevadelt Kernu vald vastu võetud pilsivesi Nissi vald 175 13 04 03* Muude veesõidukite Kernu vald pilsivesi Nissi vald 25 13 05 06* Õlipüünistes lahutatud Kernu vald õli Nissi vald 8 13 07 01* Kütteõli ja diislikütus Kernu vald Nissi vald 182,881 1,5 13 08 99* Nimistus mujal Kernu vald 0,22 0,22 nimetamata jäätmed Nissi vald 15 01 10* Ohtlikke aineid Kernu vald 0,015 0,945 0,045 sisaldavad või nendega Nissi vald saastunud pakendid 0,005 15 02 02* Ohtlike ainetega Kernu vald 0,005 0,026 saastunud absorbendid, Nissi vald puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sh nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus 16 01 04* Romusõidukid Kernu vald 1,08 2,09 2,905 Nissi vald 1 1,16 4 2 16 01 07* Õlifiltrid Kernu vald Nissi vald 0,255 0,03 16 02 13* Ohtlikke osi sisaldavad Kernu vald kasutuselt kõrvaldatud 1,938

33 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

seadmed, mida ei ole Nissi vald nimetatud

koodinumbritega 16 02 09 kuni 16 02 12 16 05 06* Ohtlikest ainetest Kernu vald 0,2 0,056 koosnevad või neid Nissi vald sisaldavad laborikemikaalid, sh laborikemikaalisegud 16 06 01* Pliiakud Kernu vald 0,18 0,86 0,065 0,031 0,04 Nissi vald 0,06 0,3 0,34 16 07 08* Õli sisaldavad jäätmed Kernu vald Nissi vald 38,358 10 16 10 01* Ohtlikke aineid Kernu vald sisaldavad vesipõhised Nissi vald vedeljäätmed 59,9 17 06 05* Asbesti sisaldavad Kernu vald 12,82 ehitusmaterjalid Nissi vald 7,92 2,16 18 01 03* Jäätmed, mida peab Kernu vald 0,032 nakkuse vältimiseks Nissi vald koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt 18 01 06* Ohtlikest ainetest Kernu vald 0,01 koosnevad või neid Nissi vald sisaldavad kemikaalid 18 01 98* Sortimata Kernu vald 0,04 ravimikogumid Nissi vald 20 01 14* Happed Kernu vald 0,025 Nissi vald 20 01 19* Pestitsiidid Kernu vald 0,005 0,11 Nissi vald 20 01 21* Luminestsentslambid ja Kernu vald 0,016 0,021 0,021 muud elavhõbedat Nissi vald sisaldavad jäätmed 0,021 0,07 0,035 0,023 20 01 26* Õli ja rasv, mida ei ole Kernu vald 0,15 0,055 nimetatud Nissi vald koodinumbriga 20 01 25 20 01 27* Ohtlikke aineid Kernu vald 0,19 2,15 0,72 sisaldavad värvid, Nissi vald trükivärvid, liimid ja vaigud 20 01 33* Koodinumbritega 16 06 Kernu vald 0,01 0,04 0,015 01, 16 06 02 ja 16 06 03 Nissi vald nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, 0,01 0,051 0,018 mille hulgas on selliseid patareisid või akusid

34 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

20 01 35* Ohtlikke osi sisaldavad Kernu vald 0,185 kasutuselt kõrvaldatud Nissi vald elektri- ja elektroonika- seadmed, mida ei ole nimetatud koodi- 3,57 numbritega 20 01 21 ja 20 01 23 20 01 98* Sortimata Kernu vald 0,004 0,002 0,015 ravimikogumid Nissi vald 0,05 0,083 0,034 Kernu vald 0 4,403 2,95 4,53 2,936 13,788 4,403 7,48 16,724 KOKKU Nissi vald 2,05 255,699 9,454 69,86 7,818 189,023 257,749 79,314 196,841 * K – kodumajapidamistest E – ettevõtetest

Kernu ja Nissi valla jäätmekavades 2005–2009 on ohtlike jäätmete osas seatud järgmised eesmärgid:  Vältida ohtlike jäätmete sattumist keskkonda ja ladestamist prügilatesse; Ohtlike jäätmete liigiti kogumiseks on loodud mitmed võimalused ning prügilatesse ladestatavate segaolmejäätmete seas on ohtlike jäätmete kogus vähenenud 0,22%-ni (olmejäätmetes ca 1%).  Ohtlike jäätmete laialdaste üleandmisvõimaluste tagamine valla elanikele; Ohtlike jäätmete üleandmisvõimalused on valla elanikele loodud.  Ettevõtetes ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlus. Järelevalve nõrk.

4.7. Probleemtoodetest tekkinud jäätmed

Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad (rehvid), elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad.

Vastavalt tootjavastutuspõhimõttele on tootja kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Patarei ja aku tootja on kohustatud tagasi võtma sama liiki patarei ja aku sõltumata sellest, millal patarei või aku on turule lastud, millist kaubamärki patarei või aku kannab ning kas kasutaja kavatseb osta uue patarei või aku. Rehvi tootja on kohustatud tagasi võtma sama liiki rehvi sõltumata sellest, millal rehv on turule lastud, millist kaubamärki rehv kannab ning kas kasutaja kavatseb osta uue rehvi. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootja ühendusega.

Eestis korraldavad elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate poolt neil lasuvate tootjavastutuse kohustuste täitmist MTÜ EES-Ringlus25 ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu26. MTÜ EES-Ringlus tegeleb lisaks ka patareide ja akude kogumisega.

25 MTÜ EES-Ringlus: http://www.eesringlus.ee/ 26 MTÜ Eesti Elektroonikaromu: http://www.elektroonikaromu.ee/web/

35 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Suuremate Eestis tegutsevate rehvide maaletoojate, edasimüüjate ja protekteerijate poolt on loodud tootjavastutusorganisatsioon MTÜ Eesti Rehviliit27, kelle põhitegevuseks on vanarehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamine.

Elektroonikajäätmete ja vanarehvide kogumiseks toimub nii Kernu kui Nissi vallas vähemalt kord aastas kogumisring. Elektroonikajäätmeid, akusid ja vanarehve on Nissi vallas võimalik ära anda Nissi jäätmejaama (Nissi tee 87a, Riisipere).

Patareide vastuvõtukohad Kernu vallas:  Märjamaa Tarbijate Ühistu Haiba kauplus, Haiba küla  Riisika lasteaed, Riisipere tee 19, Haiba küla  Kernu vallamaja, Riisipere tee 8, Haiba küla  Ruila Kaupluse OÜ, Ruila küla  Ruila põhikool, Ruila küla  Kohatu tankla, Kohatu küla  Laitse mäe pood, Laitse küla  Laitse pood, Kaasiku küla  Kaasiku ohtlike jäätmete vastuvõtukoht (Laitse seltsimaja juures)  Haiba ohtlike jäätmete vastuvõtukoht (Haiba katlamaja kõrval).

Patareide tagastuskohad Nissi vallas(Keila Tarbijate Ühistu poodides):  Nissi tee 51, Riisipere  Jaama tee 8, Turba  Nissi tee 53c, Riisipere (Nissi vallamaja)  Nissi tee 87a, Riisipere (autoremonditöökoda).

Tabel 12 Kernu ja Nissi vallast 2007–2009.a kogutud probleemtoodete jäätmete kogused (tonni) Jäätme- 2007 2008 2009 kood Jäätmete nimetus KOV K E K E K E 16 01 03 Vanarehvid Kernu vald 3,74 Nissi vald 9,18 16 01 04* Romusõidukid Kernu vald 1,1 2,09 2,91 Nissi vald 1 1,2 4 2 16 06 01* Pliiakud Kernu vald 0,2 0,86 0,07 0,03 0,04 Nissi vald 0,06 0,3 0,34 20 01 33* Koodinumbritega 16 06 01, Kernu vald 0 0,04 0,02 16 06 02 ja 16 06 03 Nissi vald 0,01 0,05 0,02 nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid 20 01 35* Ohtlikke osi sisaldavad Kernu vald 0,19

27 MTÜ Eesti Rehviliit: http://www.rehviliit.ee/web2/

36 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

kasutuselt kõrvaldatud Nissi vald 3,57 elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21 ja 20 01 23 20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud Kernu vald 3,7 0,36 elektri- ja Nissi vald 1,35 4,05 0,51 elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21, 20 01 23 ja 20 01 35 Kernu vald 0 4,94 2,95 4,025 3,3 0,055 kg/in 0 1,43 1,6 KOKKU 4,94 6,975 3,355 Nissi vald 2,421 1,46 8,101 0 6,099 9,52 kg/in 0,74 2,47 1,9 KOKKU 3,881 8,101 15,619 K – kodumajapidamistest E – ettevõtetest

Kernu ja Nissi jäätmekavades 2005–2009 on probleemtoodete jäätmete osas püstitatud järgmised eesmärgid:  Vältida ohtlike jäätmete sattumist keskkonda ja ladestamist prügilatesse;  Hiljemalt 31. detsembriks 2006 saavutada aastane keskmine liigiti kogumise tase vähemalt 4 kg elektri-elektroonikajäätmeid inimese kohta; Hiljemalt 31. detsembriks 2008 taaskasutada elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete massist vähemalt 70–80 %. Lähtuvalt tabelis 13 toodud andmetest, ei ole eesmärke seni saavutatud. Elektri- ja elektroonikajäätmete taaskasutamise osas puuduvad andmed, kuna neid jäätmeid käideldakse KOV-st väljaspool. Eesmärkide saavutamiseks on toodud välja järgmised meetmed: Patareide ja väiksemate akude kogumiskastide paigutamine valla kauplustesse; Vastavad kogumiskastid on olemas.  Ohtlike jäätmete kogumispunkti paigaldamine Haiba külla (Kernu valla jäätmekava 2005–2009); Haiba katlamaja kõrvale on paigaldatud ohtlike jäätmete kogumispunkt.  Probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumine peaks hakkama toimuma koostöös tootjatega (tootjaorganisatsiooni(de)ga) kaubanduses või vastavates kogumispunktides, milleks võib võimaluse korral olla ohtlike jäätmete kogumispunkt või koostöös naabervaldadega rajada vastav kogumispunkt (jäätmejaam); Koostöös tootjavastutusorganisatsioonidega korraldatakse vähemalt kord aastas kogumisringe, mille käigus on võimalik üle anda vanarehve, elektroonikaromusid jms probleemtoodete jäätmeid.  Perioodiliselt teostada nn kogumisreide valla elanikelt ohtlike jäätmete (sh koostöös tootjatega koguda ka elektri- ja elektroonikaseadmeid – külmikud, telerid jne.) kokkukorjamiseks, millele peab eelnema vastav teavitustöö; antud üritust võiks korraldada ka mõne suurema kampaania korras, näiteks kevadiste heakorratööde käigus; Enne kogumisringide korraldamist teavitatakse sellest valla lehes, teadete tahvlitel ning valla kodulehel.

37 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

4.8. Ehitus- ja lammutuspraht

Igasugune ehitus- ja lammutustegevus toob kaasa jäätmete tekke. Ehitus- ja lammutusprahiks (EJK nimistu jaotiskood 17) on näiteks lõhutud ja vigastatud materjalid, ehitusmaterjalide ülejäägid jne.

Ehitus- ja lammutuspraht koosneb mitmesugustest materjalidest – mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained (näiteks värvi- ja lahustijäägid). Potentsiaalselt võib ehituspraht sisaldada ka ohtlikke aineid nagu asbest, keemiliselt töödeldud puit jne.

Ehitus- ja lammutusprahi teke sõltub järgmistest asjaoludest:  ehitusmaterjalide tootjatest ja tehnoloogiast  ehitus- ja kinnisvaraturust, tööstus- ja tsiviilehituse mahust  elamufondi seisundist ja selle rekonstrueerimisest  mittevajalike hoonete ja rajatiste lammutamisest. Nendest suuremad jäätmekogused tekivad lammutamisel ja rekonstrueerimisel, vähem aga uute hoonete ehitamisel. Toetudes teiste maade kogemustele ja uuringutele tekib rekonstrueerimisel (renoveerimisel) 1 m2 pinna kohta keskmiselt 60 kg jäätmeid. Lammutamisel võib see kogus keskmiselt olla 900 kg 1 m2 kohta. 28

Kernu ja Nissi vallas peab jäätmevaldaja ise korraldama ehitus- ja lammutusprahi äraveo ja üleandmise vastavale käitluskohale või tellima vastava teenuse. Jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale isikule võib üle anda vaid tavajäätmete hulka kuuluvaid ehitus- ja lammutusjäätmeid.

Tabel 13 Kernu ja Nissi vallas tekkinud (sh kogutud) ehitus- ja lammutusprahi kogused 2007–2009.a (tonni) 2007 2008 2009 Jäätme- Jäätmete nimetus KOV kood K E K E K E Kernu vald 4,44 0,76 17 01 01 Betoon Nissi vald Kernu vald 0,42 1,12 17 01 02 Tellised Nissi vald 4,9 2,36 11,34 0,8 1,38 Betooni-, tellise-, Kernu vald 1,52 plaadi- või keraamikatootesegud, 17 01 07 mida ei ole nimetatud Nissi vald 0,42 koodinumbriga 17 01 06 Kernu vald 0,1 0,62 18,32 17 02 01 Puit Nissi vald 1,36 Vask, pronks, Kernu vald 0,407 17 04 01 valgevask Nissi vald 1,536 17 04 02 Alumiinium Kernu vald 0,825

28 Riigi jäätmekava 2008-2013, Lisa 7, lk 2

38 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Nissi vald 1,025 Kernu vald 17 04 03 Plii Nissi vald 0,064 Kernu vald 17 04 04 Tsink Nissi vald 0,001 Kernu vald 11,14 47,18 62,93 44,49 17 04 05 Raud ja teras Nissi vald 51,36 23,18 54,17 84,45 Kernu vald 0,65 17 04 07 Metallisegud Nissi vald 0,171 Kivid ja pinnas, mida Kernu vald 3,73 14,76 23,72 ei ole nimetatud 17 05 04 koodinumbriga 17 05 Nissi vald 2,32 1,1 2,62 03 Süvenduspinnas, Kernu vald mida ei ole nimetatud 17 05 06 koodinumbriga 17 05 Nissi vald 2,38 05 Asbesti sisaldavad Kernu vald 12,82 17 06 05* ehitusmaterjalid Nissi vald 7,92 2,16 Ehitus- ja Kernu vald 35,5 62,31 17,3 15,95 4,68 59,44 lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud 17 09 04 koodinumbritega 17 Nissi vald 10,3 235,3 16,8 53,3 7,44 12,54 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03 Kernu vald 39,72 93,27 17,30 63,13 70,25 161,43 KOKKU 132,99 80,43 231,68 Nissi vald 17,60 286,65 19,14 98,06 66,73 104,51 KOKKU 304,25 117,20 171,24

Võib eeldada, et tekkivad ehitus- ja lammutusprahi kogused on olulisel määral suuremad kui ametlikus statistikas kajastub, kuna suur osa neist käideldakse segaolmejäätmetena või taaskasutatakse kohapeal (ei kajastata jäätmearuannetes). Hinnanguliselt tekib väikelinnades/valdades ehitus- ja lammutusprahti 150-300 kg/a elaniku kohta. Seega võib Kernu vallas olla nende jäätmete teke vahemikus 311-624 t/a ja Nissi vallas 480-962 t/a. Ehitus- ja lammutusprahis sisalduvat plasti, metalli, klaasi, paberit, puitu on võimalik taaskasutada kui tekkekohas või ladestuspaigas sortida. Inertne ehitus- ja lammutuspraht leiab laialdast taaskasutamist põhiliselt täitena.

Nissi ja Kernu jäätmekavades 2005–2009 on ehitus- ja lammutusprahi osas seatud järgmised eesmärgid:  Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke minimiseerimine ja maksimaalne liigitikogumine;  Ehitusjäätmete ohtlikkuse vähendamine ja ohtlike ehitusjäätmete eraldikogumine;  Ehitusjäätmete taaskasutamine vähemalt 70% ulatuses aastaks 2009.

39 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Nii Kernu kui Nissi vallas jäätmehoolduseeskirjas on sätestatud eraldi nõuded ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemiseks (sh liigiti kogumine; vt Kernu valla jäätmehoolduseeskirja punkt 73 ja Nissi valla jäätmehoolduseeskirja punkt 74). Mil määral neid nõudeid täidetakse, ei ole teada, sest järelevalve jäätmete käitlemise üle on nõrk. Samuti ei ole teada, mil määral ehitusjäätmeid taaskasutatakse (sh tekkekohas).

4.9. Tervishoius tekkivad jäätmed

Tervishoiuasutustes tekib olmejäätmete kõrval spetsiifilisi nn riskijäätmeid (teravad ja torkivad jäätmed, nakkusohtlikud ja potentsiaalselt nakkusohtlikud jäätmed), mis nõuavad erikäitlust.

Tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise nõuded on toodud Nissi valla jäätmehoolduseeskirja punktis 75 ja Kernu valla jäätmehoolduseeskirja punktis 74. Nimetatud jäätmehoolduseeskirjade kohaselt tuleb neid jäätmeid koguda liigiti vastavatesse mahutitesse ja üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. Liigiti tuleb koguda: 1) segaolmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada; 2) klaasijäätmed – värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja -anumad; 3) vanapaber ja -papp – ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad, koopia-ja masinakirjapaberid, muu kontoripaber ning majapidamispaber; puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda ümbertöötlemist segavaid aineid (kile, plastmass); 4) diskreetne vanapaber – paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse; 5) bioloogilised jäätmed – operatsiooni käigus tekkinud jäätmed, ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed; 6) teravad ja torkivad jäätmed – nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms; 7) nakkusohtlikud jäätmed – nakkusohtlikud jäätmed on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga; 8) mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed – mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (BK-positiivne tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt); 9) radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt); 10) ravimijäätmed – ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud; 11) elavhõbeda jäätmed – tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed; 12) kasutatud elavhõbedalambid – kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest; 13) kemikaalide jäätmed – ohtlike kemikaalide jäägid; 14) vananenud (kasutatud) akud ja patareid; 15) kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid; 16) naftasaadusi sisaldavad jäätmed – seadmete hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed.

40 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavate jäätmete ladestamine prügilasse on keelatud. Prügilasse ladestada võib ainult siis kui nakkusttekitavad jäätmed on eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimise ladestusalal ja väljaspool seda. Tabel 14 Tervishoiul tekkivad jäätmed Kernu vallas 2007–2009 (tonni) Jäätme- Jäätmete nimetus 2007 2008 2009 kood Jäätmed, mida peab nakkuse 18 01 03* vältimiseks koguma ja 0,032 kõrvaldama erinõuete kohaselt Ohtlikest ainetest koosnevad 18 01 06* 0,01 või neid sisaldavad kemikaalid 18 01 98* Sortimata ravimikogumid 0,04

Tervishoius tekkinud jäätmeid on jäätmearuannete kohaselt kogutud ainult Kernu vallas (Nissi valla andmeid ei kajastu jäätmearuannetes), mis eranditult liigituvad ka ohtlike jäätmete alla.

4.10. Metallijäätmed

Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.29

Metall on kallis ning lihtsasti taaskasutusse suunatav materjal. Metallijäätmete kokkuostuhinnad on olnud piisavalt motiveerivad nende üleandmiseks metallijäätmete kogumisega tegelevatele ettevõtetele (Kuusakoski AS, Eesti Metall OÜ jms).

Kernu ja Nissi vallas metallijäätmed ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, jäätmevaldaja peab ise korraldama jäätmete äraveo või tellima vastava teenuse.

Tabel 15 Kernu ja Nissi vallast kogutud metallijäätmete kogused 2007–2009.a (tonni) 2007 2008 2009 Jäätme- Jäätmete nimetus KOV kood Ette- Ette- Kodumaja- Ette- võtetest võtetest pidamistest võtetest

Vask, pronks, Kernu vald 0,407 17 04 01 valgevask Nissi vald 1,536 Kernu vald 0,825 17 04 02 Alumiinium Nissi vald 1,025 Kernu vald 17 04 03 Plii Nissi vald 0,064 Kernu vald 17 04 04 Tsink Nissi vald 0,001 Kernu vald 11,14 47,18 62,925 44,488 17 04 05 Raud ja teras Nissi vald 51,36 23,18 54,169 84,45

29 Jäätmeseadus § 104. Metallijäätmed

41 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Kernu vald 0,65 17 04 07 Metallisegud Nissi vald 0,171 Kernu vald 0,079 20 01 40 Metallid Nissi vald Kernu vald 11,14 47,18 109,374 KOKKU Nissi vald 51,36 23,18 141,416

Metallijäätmeid on hakatud suuremates kogustes koguma alles 2009. aastal ja seda põhiliselt ettevõtetest. Metallijäätmete üleantav kogus sõltuvuses metalli kokkuostuhinnast (kõrgema hinna korral antakse rohkem metallijäätmeid käitlemiseks üle, madala hinna korral vähem).

4.11. Suurjäätmed

Suurjäätmed on olmejäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid, vannid, WC-potid jms.

Olmejäätmete tekkekohas tekkinud suurjäätmed tuleb liigiti koguda. Kernu ja Nissi vallas toimub suurjäätmete kogumiseks kord aastas kogumisring, kuhu on võimalik tasuta ära anda kodumajapidamises tekkinud suurjäätmed. Suurjäätmete vedu on hõlmatud ka korraldatud jäätmeveoga.

2007–2009.aasta jäätmearuannetest selgub, et ainult Kernu vallas on kogutud suurjäätmeid – 2008. aastal 0,434 tonni.

Suurjäätmeid võtab vastu korraldatud jäätmeveo ainuõigust omav Veolia Keskkonnateenused AS. Jäätmevaldaja paigaldab suurjäätmed oma olmejäätmete konteineri juurde ja informeerib sellest eraldi vedajat.

4.12. Piirkonnas tegutsevad jäätmekäitlejad

Kernu ja Nissi vallas kogusid aastatel 2007–2009.a olmejäätmeid (kood 20) ja pakendijäätmeid (kood 15 01) mitmed erinevad ettevõtted. Pakendijäätmeid kogusid peamiselt Eesti Pandipakend OÜ, Prügitont OÜ ja Ragn-Sells AS. Olmejäätmeid on mõlemas vallas peamiselt vedanud Ekoservis Teenused OÜ ja Ragn-Sells AS. Korraldatud jäätmeveo konkursi võitnud Veolia Keskkonnateenused AS on olmejäätmete vedu teostanud alates 2009. aastast.

Harjumaal on hetkeseisuga kaks prügilamääruse nõuetele vastavat tavajäätmete prügilat: Tallinna prügila Jõelähtme vallas ja Slops OÜ Tallinnas (ehitusjäätmete ladestamine). Prügilamääruse nõuetele vastavad ohtlike jäätmete prügilad on Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus ja KNT tööstusjäätmete prügila.

Harju maakonnas on kaks sortimisrajatist: • VSA Eesti AS on Harjumaal Assakul jäätmete sorteerimiskeskus; • Ragn-Sells AS Tallinna liigiti kogutud jäätmete sortimisjaam. Metallijäätmete veoga on Kernu ja Nissi vallas tegelenud peamiselt AS Kuusakoski ja Eesti Metall OÜ. Ohtlike jäätmete kogumise ja veoga Kesto OÜ ja EcoPro OÜ.

42 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Keskkonnalubade Infosüsteemi andmetel omab Kernu vallas keskkonnakompleksluba AS Ferax Haiba. Keskkonnakompleksluba on antud veiste intensiivkasvatuseks veiste arvuga üle 300 piimalehma. Nissi vallas omab jäätmeluba jäätmete taaskasutamiseks vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 2 ja ohtlike jäätmete litsentsi vanaõli käitlemiseks High Tech Recycling OÜ. Kernu ja Nissi vallas veavad ja koguvad jäätmeid ka ettevõtted, mille registreerimistõendis või jäätmeloas on jäätmete tekkekohana märgitud Harjumaa. Peamiselt omavad need ettevõtted jäätmeluba olmejäätmete ja ohtlike jäätmete veoks majandus- ja kutsetegevusena (põhiliselt septikusetete vedu jms) ning metallijäätmete kogumiseks ja veoks.

4.13. Korraldatud jäätmevedu

Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi.30

Tagamaks kõikide jäätmetekitajate haaratus jäätmekäitlusega on mõlema valla poolt korraldatud kogu valla haldusterritooriumi hõlmav korraldatud olmejäätmevedu. Kernu ja Nissi vallal on ühine korraldatud jäätmeveo leping nr 6-9.1/13 jäätmevedaja AS-ga Veolia Keskkonnateenused (endise nimega AS Cleanaway) alates 26 jaanuar 2009. aasta ning leping on sõlmitud viieks aastaks andes jäätmevedajale ainuõigused korraldatud jäätmeveoks antud piirkondades.

Korraldatud jäätmevedu hõlmab Kernu ja Nissi vallas segaolmejäätmeid, vanapaberit ja -pappi, ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmeid ning alates 01.01.2008. a kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid (väljaarvatud aia- ja haljastusjäätmed).

Olmejäätmete kogumiseks kasutatakse jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust, jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud, ja kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse.

Nii Kernu kui Nissi vallas peab segaolmejäätmete mahuteid tühjendama vähemalt iga nelja nädala tagant. Kui selline sagedus ei ole piisav mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse vältimiseks, siis tuleb mahuteid tühjendada sagedamini. Väljaspool tiheasustusalasid võib vallavalitsus väikeelamutes lubada mahutite tühjendamist kuni kaheteistkümne nädala tagant, kuid seda juhul kui olmejäätmed ei ole segunenud biolagunevate jäätmetega. Konteinerid on suuruses 0,14 kuni 4,50 m3, kogutakse eraldi olmejäätmed, vanapaberit ja biolagunevaid jäätmed.

Mõlemas vallas on asutatud ja toimib jäätmevaldajate register. Jäätmevaldajate register annab ülevaate jäätmeveost vabastatutest, harvemast tühjendussagedusest ja ühistest lepingutest. Peamised põhjused korraldatud jäätmeveost vabastamiseks olid seni raske ligipääs krundile ja vanurid, kelle jäätmeteke on minimaalne. Kuid tulenevalt jäätmeseaduse muutmisest ei vabastata alates 2010. juulist Kernu ja Nissi vallas enam jäätmevaldajaid korraldatud jäätmeveost (v.a kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata).

30 Jäätmeseadus § 66. Korraldatud jäätmevedu

43 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Kernu vallas on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ca 2300 jäätmevaldajat. Mitmed aiandusühistud kasutavad ühiskonteinereid.

Kernu ja Nissi jäätmekavades 2005–2009 on püstitatud järgmised korraldatud olmejäätmete veo eesmärgid:  Kõikide jäätmevaldajate üle kontrolli kehtestamine;  Kõikide jäätmevaldajate liitmine korraldatud jäätmeveoga;  Tuua jäätmekäitlussüsteemi maksimaalne kogus tekitatud jäätmeid ja minimiseerida jäätmete ebaseaduslikku käitlemist;  Kindlustada võimalikult suur jäätmete taaskasutuse määr. Üldiselt võib öelda, et nii Kernu kui Nissi vallas toimib korraldatud jäätmevedu igati nõuetekohaselt ning Kernu ja Nissi valla koostöö korraldatud jäätmeveo konkursis korraldamisel ja ühise lepingu sõlmimisel on ennast igati õigustanud. Lähiajal ei ole vajadust haarata korraldatud jäätmeveoga täiendavaid jäätmeliiki.

4.14. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine

Riigikogu poolt on määratletud Eesti keskkonnapoliitika, mille üheks põhieesmärgiks on jäätmekäitluse arendamine, jäätmetekke vähendamine ja jäätmete ringlussevõtu ergutamine. Jäätmehulkade ja keskkonnareostuse vähendamiseks on tarvis maksimaalselt taaskasutada tekkinud jäätmeid, selle võimaluse puudumisel tuleb jäätmed seadusele vastavalt kõrvaldada, kuid võimalikult vähe ladestada prügilasse.

Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. Tulemuseks on jäätmete kasutamine otstarbekalt selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks kasutatud teatava funktsiooni täitmiseks või jäätmete ettevalmistamine selle funktsiooni täitmiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Jäätmete taaskasutamisse suunamiseks kasutatakse erinevaid majandusmeetmeid, näiteks saastetasusid, mis mõjutavad jäätmeid mitte enam nii kergekäeliselt ladestama. Seetõttu on viimastel aastatel taaskasutuse osakaal tõusnud. Taaskasutada saab puidujäätmeid, kaevandamis- ja pinnasejäätmeid, metalli- ja ehitusjäätmeid, paberi- ja pakendijäätmeid, ohtlikke jäätmeid jms.

Eesti keskkonnastrateegia üheks eesmärgiks on jäätmete taaskasutamise suurendamine otseses ringluses, materjaliringluses, bioloogilistes protsessides ja energiakasutuses.

2007. kuni 2009. aasta jäätmearuannetes kajastub vaid, et 2008.a taaskasutati Nissi vallas 238 t õli sisaldavaid jäätmeid (sh vallas tekkis 36,759 t neid jäätmeid ja valda imporditi 702,368 t jäätmeid) ja 2009 8857,594 t õli sisaldavaid jäätmeid (vallas tekkis neid jäätmeid 501,327 t, imporditi 11496,267 t) ning 2009.a taaskasutati Nissi vallas ka 6 tonni mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlisid (13 02 05*). Nimetatud jäätmeid taaskasutas tõenäoliselt vastavat jäätmeluba omav High Tech Recycling OÜ. Jäätmearuannetes ei kajastu Kernu vallas taaskasutatud jäätmete koguseid.

Eeldatavasti põletatakse eramajapidamiste küttekolletes ära suur osa taaskasutatavast paberist ja papist. Samuti võib eeldada, et toimub teatav biolagunevate jäätmete taaskasutamine, samuti pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamine taaskasutusorganisatsioonide ja probleemtoodete jäätmete taaskasutamine tootjavastutusorganisatsioonide poolt. Suurimad probleemid siinkohal on, et palju taaskasutatavaid jäätmeid ladestatakse prügilasse olmejäätmete koosseisus ning järelevalve jäätmete taaskasutamise üle on nõrk.

44 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine). 2009. aasta 16. juulil suleti Eestis kõik nõuetele mittevastavad prügilad. Kernu vallas suleti Haiba-Mõnuste prügila juba 2003. aastal. Hetkeseisuga pole Kernu ja Nissi vallas ühtegi tegutsevat prügilat, seetõttu toimub jäätmete ladestamine Tallinna Prügilas. Jäätmearuannetes ei kajastu kui palju Kernu ja Nissi vallas tekkinud ja kokku kogutud jäätmeid ladestati prügilasse. Kernu ja Nissi valdade jäätmekavades 2005–2009 on seoses jäätmete taaskasutamise ja ladestamise seatud järgmised eesmärgid:  vallas tekkivate jäätmete, jäätmete koostise, jäätmevoogude liikumise ja jäätmete käitlemise kohta ülevaate saamine;  korduv- ja taaskasutamisele ning ladestamisele suunatud jäätmetest ülevaate saamine. Kernu ja Nissi vallas ei ole läbi viidud jäätmete uuringuid ning jäätmearuanded ei kajasta Kernu ja Nissi vallast korduv- ja taaskasutamisele ning ladestamisele suunatud jäätmete koguseid. Kuid valdadel on olemas ülevaated kogumisringide käigus kogutud ja käitlusse suunatud jäätmete ning korraldatud jäätmeveo käigus kogutud jäätmete koguste kohta. Seega on püstitatud eesmärk osaliselt saavutatud.

4.15. Teavitamine ja keskkonnateadlikkus

Vallaelanike teavitamine jäätmekäitlusalastest nõuetest ja olemasolevatest jäätmete liigiti kogumise võimalustest (pakendikonteinerid, jäätmejaam, kogumisringid, korraldatud jäätmevedu jms), aitab tõsta üldist keskkonnateadlikkust, vähendada jäätmeteket ning suurendada jäätmete liigiti sortimist. Jäätmekäitlusalane teavitamine on toimunud Nissi vallas valla kodulehe, infolehe, teadetetahvlitele paigaldatud informatsiooni kaudu ja jäätmevaldajatele saadetud kirjade teel.

Kernu vallas teavitatakse jäätmevaldajaid kirjaga kui tegemist on suuremate muudatustega (korraldatud jäätmeveo algus jms). Pidev teavitus toimub kohaliku ajalehe ja valla kodulehe kaudu. Voldikmaterjalide jagamine toimub koolides, poodides, vallamajas, lasteaias, raamatukogudes, kultuuriasutustes jms kohtades, kus on võimalik materjali jaotada.

Seni läbi viidud teavitustööde tulemusena on aasta-aastalt inimeste teadlikus jäätmekäitluse valdkonnas suurenenud (jäätmete illegaalne mahamatmine ja metsa alla viskamine on vähenenud), kuid kindlasti tuleb teavitus- ja selgitustööd jätkata. Eriti oluline on teavitustööd teha uute nõuete rakendumisel või uute jäätmete üleandmise võimaluste tekkimisel. Jäätmeseaduses on teavitamine ettenähtud probleemtoodete puhul, kus tootja ja tootjate ühendus teevad probleemtoote kasutajale turustajate kaudu kättesaadavaks teabe probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalusest ja kuhu saab probleemtoodetest tekkinud jäätmed tagastada. Teave tagastamiskohtade kohta peab olema müügikohas kõigile nähtaval kohal.

4.16. Kernu ja Nissi valla jäätmehoolduse probleemid

Kernu ja Nissi valla jäätmehoolduse probleemid tulenevalt suurem osa üldistest Eesti probleemidest. Järgnevalt on toodud peamised Kernu ja Nissi valla jäätmehooldusega seonduvad kitsaskohad:  jäätmete kohapealne taaskasutamine ja põletamine Ühepereelamutes ja taludes toimub ulatuslik jäätmete kohapealne taaskasutamine (puidujäätmete kasutamine kütteks, ehitus- ja lammutusprahi kasutamine maapinna täiteks, biolagunevate jäätmete

45 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016 kompostimine jms), mille kohta puudu täpne ülevaade ja mis ei ole tihti kooskõlas kehtivate nõuetega. Kõige sagedamini põletatakse jäätmeid, mida ei tohi põletada.

 madal keskkonnateadlikkus Madal keskkonnateadlikkus väljendub selles, et elanikud ei teadvusta endale jäätmeid puudutavate probleemide tähtsust ning ei toimi säästva keskkonnakasutuse põhimõtte ja kehtivate nõuete kohaselt. Keskkonnateadlikkuse vähesust näitab ka see, et tihtilugu pannakse liigiti kogutud pakendite konteinerisse ka teisi olmejäätmeid ning jäätmete põletamisel ei teadvustata endale kaasnevaid tervisriske. Kuigi elanikel peaks olema piisavalt informatsiooni olemasolevate jäätmekäitlusvõimaluste kohta – artiklid kohalikes lehtedes, teated teadetetahvlitel, üleriiklik teema käsitlus ajakirjanduses ja televisioonis.

 järelevalve ebapiisavus Keskkonnajärelevalve seadusega on kohalikul omavalitsusel õigus teostada keskkonnajärelevalvet. Tegelikkuses ei teosta vallavalitsused nõuete kohast keskkonnajärelevalvet, sest Nissi valla ametnikel napib aega muu töö kõrval järelevalve teostamiseks ning tulenevalt valdavalt hajaasustusest, on mõlemas haldusüksuses järelvalve korraldamine raskendatud. Suuremate rikkumiste korral antakse rikkumisest teada Keskkonnainspektsioonile, kes siis tegeleb menetlusega. Nissi vallas teostavad järelvalvet majandusnõunik ja keskkonnanõunik, Kernu vallas keskkonnanõunik ja korrakaitseametnik. Viimase aasta jooksul ei ole Nissi vallas ühtegi menetlust algatatud. Kernu vallas oli 2009. aastal kokku 19 väärteomenetlust:  Väärteomenetluse seadus § 53 lg 2 alusel (suuline hoiatus) 11 menetlust;  Väärteomenetluse seadus § 53 lg 1 alusel hoiatustrahv 2 menetlust;  Väärteomenetlus seadus § 55 lg 1 järgi 6 menetlust. Kirjalikult saadeti 37 teatist tasumata arvete ja jäätmeveo taastamiseks. Samuti on valdadel vähene ülevaade jäätmevaldajate jäätmekäitlusharjumustest.

 Jäätmekäitluskohtade puudus Hetkel ei ole kummaski vallas kompostimisväljakut, mis võimaldaks suurematel korterelamutel biolagunevad jäätmed kompostida. Kernu vallas puudub ka jäätmejaam, kus saab üle anda elektroonika- jms jäätmeid.

46 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

5. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUSUUNAD

Euroopa Liidu ja Eesti jäätmehoolduse üldiseks eesmärgiks on jäätmetekke ja jäätmetest põhjustatud kahjulike mõjude vältimine ja vähendamine. Jäätmetekkest ning nende käitlemisest tuleneva mõju vältimise meetmed saab järjestada järgmisse pingeritta:  jäätmetekke vältimine;  tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;  jäätmete taaskasutamise laiendamine;  jäätmete keskkonnaohutu ladestamine.

Olulisemateks tegevusteks jäätmehoolduse arendamisel on:  jäätmete liigiti kogumise võimaluste laiendamine ja arendamine;  prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;  korraldatud jäätmeveo arendamine;  jäätmekäitlusalase järelevalve tõhustamine;  elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine;  koostöö teiste omavalitsustega.

5.1. Kernu ja Nissi valla olmejäätmete käitluse alternatiivid

Jäätmekäitluse edasiste arengute jaoks on mitu erinevat reaalset võimalust. Lahenduste realiseerumine sõltub palju lähitulevikus tehtavatest suuremahulistest investeeringutest jäätmekäitlusrajatistesse, mis tõttu on käesoleval hetkel raske ennustada nende realiseerumist. Omavalitsuse ülesanne on arendada ja rajada jäätmejaamu ja liigiti kogutud jäätmete kogumiskohti.

Biolagunevate jäätmete käitluskeskused on majanduslikult kasulikum rajada reoveepuhastite juurde, mis asuvad nii Kernu kui ka Nissi vallas. Piirkonna kompostimisväljakul peaks olema võimalik kompostida nii kodumajapidamises tekkivaid biolagunevaid jäätmeid ja ka haljastusjäätmeid. Biolagunevate jäätmete eraldamine olmejäätmetest vähendab ladestavate segaolmejäätmete mahtu ning võimaldab Eesti Vabariigil saavutada 2013. aastaks biolagunevaid jäätmeid alla 30 massiprotsendi prügilasse ladestavates segaolmejäätmetest, muidugi eeldusel, et biolagunevate jäätmete sorteerimine toimub elanikkonna aktiivsel osavõtul ja seda ka üleriigiliselt. Täpsemalt vaata jäätmekava peatükki 5.2 ja tegevust 2.4.

Riigi jäätmekava 2008–2013 andmetel on plaanis Harju maakonda rajada lähema 5–10 aasta jooksul jäätmepõletustehas. Jäätmepõletustehase eeliseks on see, et sel juhul on prügilasse ladestavate jäätmete (tuhk) kogused väiksed ja materjalina taaskasutamiseks mittesobivad jäätmed taaskasutatakse energeetiliselt. Selle alternatiivi negatiivseks küljeks on see, et jäätmepõletustehase rajamine nõuab suuri investeeringuid ning see on tasuv, vaid siis kui selle käigus toodetakse soojust ja elektrit. Toodetud soojusel peab olema turgu. Täpsemalt vaata käesoleva jäätmekava peatükki 2.2.

Lisaks arendavad Tallinna Prügila AS ja AS Ragn-Sells jäätmekütuse (RDF - paber, plast ja muu põlev materjal) tootmist jäätmetest. Jäätmekütust on võimalik tooda läbi jäätmete mehaaniline-bioloogilise töötlemise (MBT). MBT on erinevate tehnoloogiate kombinatsioon, integreeritud protsess, kus separeeritakse välja nn kuiv fraktsioon (metall, klaas) ja bioloogiliste protsessidega käideldakse biolagunevaid jäätmeid.

47 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

MBT komposti on võimalik kasutada prügila katmiseks või mujal. Välja separeeritud metalli ja klaasi saab suunata taaskasutusse ning järelejääv fraktsiooni hulk on võrreldes algsega tunduvalt väiksem ning seda on keskkonnaohutum (prügilagaasi ja nõrgvee teke minimaalne) ladestada prügilasse. Seni on Eestis vähe toodetud jäätmekütust, kuna jäätmekütusele ei ole turgu. Võimalik kasutada Kunda tsemendiahjudes, aga seal kõrged nõudmised jäätmekütusele ja jäätmekäitlejad ei suuda (ei ole majanduslikult efektiivne) tihti seda saavutada. Samuti on kaheldava kvaliteediga MBT kompost (hea komposti saab vaid haljastus- ja pargijäätmete ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kompostimisel).

Millist olmejäätmete käitlemise alternatiivi hakatakse lähiajal rakendama sõltub juba suurinvestorite huvidest ning siinkohal ei saa Kernu ja Nissi vald eriti kaasa rääkida.

5.2. Eesmärgid, meetmed ja tegevused

Kernu ja Nissi valla jäätmehoolduse eesmärkide seadmisel on lähtutud riigi jäätmekavast 2008–2013. Riigi jäätmekava strateegiline eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine.

Meede 1 Jäätmehoolduse korraldamise pikaajaline planeerimine Eesmärgid:  Kernu ja Nissi valla jäätmekäitluse korraldus on ajakohane ja kooskõlas õigusaktidega.  Edendatakse elanike keskkonnateadlikkust ja tagatakse asjakohase jäätmekäitlusalase info kättesaadavus kõigile vallaelanikele.  Kõik jäätmevaldajad on haaratud jäätmete kogumisvõrku.  Vallas toimub katkematult korraldatud jäätmevedu.  Naaberomavalitsustega tehakse koostööd jäätmehoolduse arendamisel.

1.1 Tegevus: elanike teadlikkuse tõstmiseks jäätmehooldust puudutavate kampaaniate ning teavitustöö läbiviimine Kohalikes ajalehtedes on otstarbekas vähemalt kord aastas (kevaditi) oluline jäätmekäitlust puudutav info üle korrata. Nissi valla kodulehel tuleb luua eraldi alaleht jäätmetele, kus oleks asjakohane info Nissi valla jäätmekäitluse kohta (k.a õigusaktid). Kernu valla kodulehe alalehel Keskkond võiksid olla ära toodud ka asjakohased õigusaktid (sh jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord). Samuti tuleb jälgida, et kodulehel olev info oleks asjakohane ja õige.

Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmiseks tuleb korraldada erinevaid jäätmealaseid kampaaniaid ning koostada voldikuid. Teavitustöö kavandamisel on oluline arvestada ka sihtgrupist tulenevate asjaoludega. Soovitav oleks viia läbi erinevaid kampaaniaid erinevatele sihtgruppidele, arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, noored), asustust/elukohta (eramajad, korterelamud). Selgitustöö läbiviimisel tuleb arvestada, et sihtgruppi ei koormataks antava infoga üle, jagatav info peaks olema lihtsalt mõistetav ja samas peab olema viide spetsiifilise teabe kättesaadavuse kohta.

Teavitustöö laiahaardelisuse ja kulude kokkuhoiu saavutamiseks oleks teavitustööd (sh kampaaniad) soovitav läbi viia koos naaberomavalitsustega ning suuremate kampaaniate korral taotleda toetust ka toetusprogrammidest (näiteks KIK keskkonnaprogramm jms).

48 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Tulemus: Kernu ja Nissi valla elanike keskkonnateadlikkus on kasvanud, info on pidevalt kättesaadav ning uuendatud. Suurenenud on liigiti kogutud jäätmete hulk, kvaliteet ning vähenenud prahistamine.

1.2 Tegevus: Riigi jäätmekavaga kooskõlas oleva Kernu ja Nissi valla ühise jäätmekava ja jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide kehtestamine ja ajakohastamine. Jäätmekava on vahend omavalitsuse jäätmehoolduse pikaajaliseks planeerimiseks. Omavalitsuse jäätmekava peab olema kooskõlas riigi jäätmekavaga ja viimase uuendamisel tuleb ajakohastada ka omavalitsuse jäätmekava. Jäätmeseaduse § 43 lg 3 kohaselt tuleb omavalitsuse jäätmekava ajakohastada aasta jooksul pärast riigi jäätmekava ajakohastamist, kui seal on tehtud omavalitsuse jäätmekava puudutavaid muudatusi. Samuti vajavad perioodilist ülevaatamist omavalitsuse jäätmehooldusalased õigusaktid. Optimaalseim oleks, kui jäätmekava ja sellega seatud eesmärgid ja tegevused ning õigusaktid vaadatakse Kernu ja Nissi vallavalitsuse poolt üle vähemalt kord aastas ning vajadusel täiendatakse ja ajakohastatakse neid. Tulemus: Jäätmehooldust reguleerivad õigusaktid on ajakohased. Kernu ja Nissi valla jäätmehooldust arendatakse vastavalt jäätmekavale.

1.3 Tegevus: Korraldatud jäätmeveo korraldamine Enne uue korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks vajaliku teenuste kontsessiooni korraldamist vaadatakse üle korraldatud jäätmevedu puudutavad õigusaktid ning vajadusel täiendatakse, muudetakse neid. Et korraldatud jäätmevedu saaks toimida katkematult, korraldatakse uue korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks teenuste kontsessioon lähtuvalt riigihangete seadusest hiljemalt 2013. a juulis.

Soodustamaks jäätmetekke vähendamist ja jäätmete liigiti kogumist on vajalik pakkuda sobivaid korraldatud jäätmeveo lahendusi ka neile jäätmevaldajatele, kellel tekib jäätmeid vähe. Sobivad viisid selleks on võimalus kasutada ühist mahutit mitme jäätmevaldaja peale või anda jäätmeid üle kotiga, mis on konteinerist oluliselt väiksema mahuga. Jäätmevaldajate üle kontrolli saavutamiseks peetakse jätkuvalt jäätmevaldajate registrit ning korraldatud jäätmeveost vabastatutelt nõutakse kord aastas aruannet jäätmete käitlemise kohta31 või kirjalikku kinnitust, et aasta kestel ei ole kinnistul elatud või kinnistut kasutatud.

Lumerohketel talvedel on korraldatud jäätmeveo puhul tihti probleemiks see, et piirkonna jäätmeveopäeva hommikuks ei ole vald jõudnud veel teid lumest lahti lükata ning kuna jäätmevedajal ei ole võimalik jäätmemahutitele ligi pääseda, siis esitab ta jäätmevaldajale tühisõiduarve. Selle probleemi leevendamiseks on jäätmevedajaga leppida kokku, et korraldatud jäätmevedu võib talveperioodil toimuda näiteks alates kella 9-st (mitte kella 7-st).

Tulemus: Kernu ja Nissi vallas toimub korraldatud jäätmevedu katkematult ja kooskõlas õigusaktidega. Jäätmevaldajad on motiveeritud jäätmeteket vähendama ja jäätmeid sortima. Vallal on ülevaade oma valla jäätmevaldajatest (sh korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldajatest).

1.4 Tegevus: Koostöö arendamine naaberomavalitsustega Keskkonnaministri 3. augusti 2009. a määrusega nr 47 Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ tingimused kohaselt võivad näiteks jäätmekäitluskeskuse või ümberlaadimisjaama või jäätmejaama rajamiseks toetust taotleda kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidilised isikud ning

31 Jäätmeseadus § 135 lg 4: Jäätmevaldaja, kelle valla- või linnavalitsus on määratud tähtajaks lugenud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, korraldavad jäätmekäitlust ise kuni valla- või linnavalitsuse määratud tähtaja lõpuni.

49 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016 mitte kohalikud omavalitsused iseseisvalt. Kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidiline isik on Jäätmeseaduse § 67 lõikes 1 nimetatud mittetulundusühing või vähemalt kolmele kohalikule omavalitsusele 100%-liselt kuuluv äriühing. Seega jäätmehoolduse korraldamisel on otstarbekas teha koostööd teiste kohalike omavalitsustega. Omavalitsuste koostööorganisatsioon võimaldab lahendada komplekselt jäätmehooldusalaseid probleeme (jäätmealase infrastruktuuri arendamine, teavitamine, keskkonnateadlikkuse tõstmine jne). Seni on Kernu ja Nissi vald teinud omavahel koostööd vaid ühise korraldatud jäätmeveo korraldamisel. Koostöö teiste naaberomavalitsustega on alles kujunemise järgus, seni on koostööd tehtud läbi Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL; ühised koolitused, nõupidamised) ja MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu32.

Harjumaa Omavalitsuste Liit on alustanud ka ühise jäätmehoolduskeskuse asutamist Harjumaa Jäätmehoolduskeskuse näol. Selline eesmärk on ka HOLi arengustrateegias. Keskuse loomiseks kavatsetakse läbi viia teostatavus-tasuvusanalüüs, taotledes selleks toetust fondidest. Peamised takistused seisnevad Harjumaa omavalitsuste suures erinevuses (k.a kaugus Tallinnast, rahalised võimalused) ning erinevates vajadustes. Jäätmehoolduskeskuse funktsioonid oleksid järgnevad:  teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse praktiline korraldamine;  jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine;  optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine;  arendus- ja teavitustöö;  konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtetele, kui ka jäätmete taaskasutamise osas, seda kas jäätmeveopiirkonnas tervikuna või selle osades;  andmebaaside pidamine;  jäätmetekitajalt korraldatud jäätmeveoks ja jäätmetöötluseks üleantavate jäätmete omanikuna kogu jäätmehoolduse eest vastutaja õiguste ja kohustuste täitmine.

Tulemus: Kernu ja Nissi vald ning naaberomavalitsused lahendavad ühiselt olulisi jäätmehooldusalaseid probleeme. Läbi koostöö on jäätmekäitlusalased projektid laiahaardelisemad ning tulemuslikumad.

Meede 2 Jäätmehoolduse infrastruktuuri arendamine ja haldamine Eesmärgid:  Biolagunevaid jäätmeid on segaolmejäätmete hulgas 2013. aastaks mitte üle 30 massi%.  Pakendijäätmete kogumassist kogutakse liigiti 60% pakendijäätmete kogumassist.  Paberijäätmete kogumassist kogutakse eraldi 60% aastaks 2013.  Elanikele on tagatud võimalused ohtlike jäätmete ja probleemtoodete jäätmete üleandmiseks.  Elektroonikaromusid kogutakse vähemalt 4 kg aastas elaniku kohta hiljemalt aastaks 2012.

2.1 Tegevus: Prügilapõhise jäätmekäitluse vähendamine. Alates 16. juulist 2009 töötab Harjumaal üks nõuetele vastav prügila – Tallinna Prügila (Jõelähtme vald) ja kuni jäätmepõletustehase rajamiseni Harjumaale ladestatakse Kernu ja Nissi vallas ladestamisele minevad jäätmed sinna.

32 MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu: http://www.vomentaga.ee/

50 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Kui alustab tööd jäätmepõletustehas (kas Iru või Väo koostootmisjaama juures), siis suunata segaolmejäätmed põletamisele (energiatootmine). Igal võimalusel eelistada jäätmete taaskasutamist ladestamisele.

Seega igal juhul propageerida enne kõike jäätmete kohtsortimist ning järelsortimist. Harju maakonnas on kaks sortimisrajatist: • VSA Eesti AS on Harjumaal Assakul jäätmete sorteerimiskeskus; • Ragn-Sells AS Tallinna liigiti kogutud jäätmete sortimisjaam.

Tulemus: Kernu ja Nissi vallas tekkivad ja kokku kogutud olmejäätmed suunatakse töötlemiseks tehniliselt sobivasse käitluskohta, prügilasse ladestavate jäätmete hulk väheneb.

2.2 Tegevus: olemasolevate kogumispunktide ja Nissi jäätmejaama tegevuse jätkamine, regulaarsete ohtlike jäätmete ja probleemtoodete jäätmete kogumisringide korraldamine. Kernu ja Nissi ühise jäätmejaama rajamine. Säilitada Kernu valla elanikele võimalused ohtlike jäätmete üle andmiseks ohtlike jäätmete kogumispunktidesse (asuvad Laitse seltsimaja ja Haiba katlamaja juures) ja kogumisringide käigus ning Nissi valla elanikel Nissi jäätmejaama ja regulaarselt (vähemalt kord aastas) korraldatavate ohtlike jäätmete ja probleemtoodete jäätmete (elektroonikaromud, rehvid, patareid, akud) kogumisringide käigus.

Käesoleva jäätmekavaga kavandavad Kernu ja Nissi vald ühise jäätmejaama rajamist Riisipere alevikku või selle lähiümbrusesse. Mõlema valla suurematest keskustest (Turba, Lehetu, Munalaskme, Haiba-Kernu, Laitse) jääb see mitte kaugemale kui kümmekond kilomeetrit. Jäätmejaama rajamiseks moodustavad Kernu vald ja Nissi vald juriidilise isiku sihtasutuse või äriühingu. Jäätmejaama täpne asukoht ja rajamise maksumus selgitatakse välja 2012. a.

Kuni ühise jäätmejaama valmimiseni tasuks jäätmejaamade kasutamise osas kaaluda koostöö tegemist Tallinna linnaga või mitme omavalitsusüksuse koostöös jäätmehooldust korraldava asutusega. Tallinna Keskkonnameti tellimusel on avatud Tallinnas 4 jäätmejaama: - Artelli 15, teenindab AS Veolia Keskkonnateenused, - Paljassaare põik 9a, teenindab OÜ Kesto, - Suur-Sõjamäe 31a, teenindab AS Ragn-Sells, - Raba 40 (Pääsküla prügila territoorium), teenindab AS Veolia Keskkonnateenused. Viimase jäätmejaam on oma asendilt hea just Tallinn–Pärnu–Ikla ja Tallinn–Haapsalu maanteed Tallinnasse liiklemiseks kasutavate jäätmevaldajate osa. Raba tn 40 jäätmejaama kasutavad lisaks Tallinna linna elanikele ka Saue valla elanikud.

Jäätmejaamades võetakse elanikelt vastu: - töötlemata puitu (tasuta) - vanametalli (tasuta) - plaste (tasuta Suur-Sõjamäe ja Paljassaare jäätmejaamades) - sorditud kivid ja betoon (tasuta Suur-Sõjamäe ja Paljassaare jäätmejaamades) - paberit ja pappi (tasuta) - kasutuskõlblikku vanamööblit* (tasuta) - sõiduauto rehve (tasuta kuni 8 rehvi korraga) - elektri- ja elektroonikajäätmeid (tasuta, s.h külmikud ja telerid) - pakendeid (tasuta)

51 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

- lehtklaasi (tasuta Suur-Sõjamäe ja Paljassaare jäätmejaamades) - koduseid ohtlike jäätmeid (tasuta) Suur-Sõjamäe jäätmejaam võtab vastu ka asbestijäätmeid.

Tulemus: Kernu ja Nissi valla elanikele on tagatud võimalus liigiti kogutud taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete ning probleemtoodete jäätmete üleandmiseks käitlejale. Jäätmetekitajad sordivad jäätmeid. Väheneb prügilatesse ladestavate jäätmete hulk ja ohtlikkus.

2.3 Tegevus: Pakendijäätmete kogumisvõrgustiku arendamine Tulenevalt Pakendiseaduse § 171 nõuetest pakendijäätmete kogumiskohtadele, peab taaskasutusorganisatsioon tagama alates 1. jaanuarist 2009, et Kernu ja Nissi vallas oleks üks kogumiskoht 500 elaniku kohta (st Nissi vallas 7 ja Kernu vallas 5) ja kõigis nendes kogumiskohtades peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide kogumine.

Tänaselt päeval on Nissi vallas 6 ja Kernu vallas 12 (vt tabel 7) kogumiskohta. Seega on miinimumnõuded täidetud ainult Kernu vallas. Pakendite kogumisvõrgustiku arendamiseks tuleks Nissi vald paigaldada veel vähemalt 1 pakendikonteiner ning nii Kernu kui Nissi vallal sõlmida kõigi pakendi taaskasutusorganisatsioonidega kokkulepped, milles lepitakse kokku pakendi ja pakendijäätmete kogumiskohtade asukoht, kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendussagedus. Samuti võiksid pakendi taaskasutusorganisatsioonid pakkuda ühepereelamutele ja taludele võimalust pakendite kogumist ja üleandmist kotisüsteemi lausel.

Tulemus: Pakendijäätmete kogumissüsteem võimaldab elanikel mugavalt ära anda pakendijäätmeid. Taaskasutusorganisatsioonid täidavad neile pandud kohustusi.

2.4 Tegevus: Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise edasi arendamine Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) paber ja kartong; 2) pakendid; 3) ohtlikud jäätmed; 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad. kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud; 7) suurjäätmed; 8) metallid.

Praegusel hetkel on Kernu ja Nissi vallas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmed, vanapaber ja kartong, ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmeid ning kompostitavad biolagunevaid jäätmeid (v.a aia- ja haljastusjäätmed). Biolagunevaid jäätmeid ning vanapaberit ja kartongi tuleb alates 2009.a eraldi mahutitesse koguda enam kui nelja korteriga korterelamutes või kinnistutel, kus neid tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. Arvestades tänast majandussituatsiooni ning Kernu ja Nissi valla asustust on otstarbekas ka edaspidi hõlmata korraldatud jäätmeveoga samad jäätmeliigid. Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete osas tuleb teha elanikkonna seas täiendavat teavitustööd nende jäätmete kohapeal nõuetekohase kompostimise osas.

52 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Haljasaladel ja kalmistutel tekkinud jäätmed tuleb suunata kompostimisele. Haljasaladel tekkinud jäätmed oleks otstarbekas kompostida Kernu või Nissi valla mõne suurema reoveepuhasti vahetus läheduses, koos korraldatud jäätmeveo käigus kogutud biolagunevate jäätmete ja reoveesetetega. Selleks tuleb esmalt välja selgitada Kernu ja Nissi vallas tekkivate ja potentsiaalselt kokkukogutavate biolagunevate jäätmete ja reoveesetete kogused ning kaaluda kompostimisväljaku erinevaid asukoha alternatiivne ning seejärel vajadusel koostada ala detailplaneering ja läbi viia nõuetekohase kompostimisväljaku tasuvusanalüüs. Juhul, kui tasuvusanalüüs näitab, et kompostimisväljaku rajamine on otstarbekas ning majanduslikult tasuv, siis tuleb läbi viia kompostimisväljaku projekteerimis- ja ehitustööd. Kohaliku kompostimisväljaku rajamise alternatiiv on suunata haljastus ja kalmistujäätmed koos kodumajapidamistest kokku kogutud biolagunevate jäätmete kompostimisele Tallinna prügilasse.

Tulemus: Liigiti kogutud ja sorditud jäätmete hulk on suurenenud. Prügilasse ladestamisele suunatavate jäätmete (sh biolagunevad jäätmed) kogused ja ohtlikkus on vähenenud.

Meede 3: Vanade reostuskollete ja illegaalsete ladestuskohtade likvideerimine Eesmärk:  Likvideeritud on pinna- ja põhjavee kvaliteeti ohustav jääkreostus ning jäätmete illegaalsed mahapanekukohad.

3.1 Tegevus: Hüljatud jäätmete ja saastunud pinnase keskkonnohutu käitlemine Tulemus: Jääkreostuskolded ja illegaalsed jäätmete mahapanekukohad on likvideeritud.

Meede 4: Seire- ja järelevalvesüsteemi tõhustamine Eesmärk:  Vallad suudavad teostada süsteemset järelevalvet jäätmekäitluse üle ning menetleda rikkumisi.

4.1 Tegevus: Järelevalve teostamine jäätmekäitluse üle Jäätmekäitluse üle teostavad järelevalvet Keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud bürood. Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on ka kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on oma territooriumil Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused.

Jäätmekäitluse reeglite karmistumisega ning keeruliste majanduskeskkonna tõttu rikkumiste arv tõenäoliselt suureneb ning praeguse järelevalvesüsteemi nõrkuse (enne kõike Nissi vallas) tõttu võib rikkujatel tekkida karistamatuse tunne.

Lähtuvalt eelnevast ning arvestades praeguste Kernu ja Nissi valla ametnike töökoormustega ja teadmistega, tuleks Kernu ja Nissi vallal palgata ühine järelevalveametnik (korrakaitseinspektor), kes teostaks keskkonnajärelevalvet mõlema valla territooriumil. Kuna Kernu vallas teostab praegune korrakaitseametnik suhteliselt hästi järelevalvet, siis tuleks Nissi vallal Kernu vallaga läbi rääkida ning laiendada Kernu valla korrakaitseametniku tegevuspiirkonda (palgatakse ühine ametnik).

Järelevalvesüsteemi tõhustamiseks tuleks teha aktiivset koostööd ka Keskkonnainspektsiooniga (ühised koolitused, reidid jms).

Tulemus: Jäätmealaste rikkumiste arv on vähenenud.

53 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

4.2 Tegevus: Jäätmestatistika kogumine tekkinud ja käideldud jäätmeliikide kohta Kõige parema ülevaate annab jäätmealasest statistikast korrektselt ja asjakohaselt peetud jäätmevaldajate register. Registri pidamise eelduseks on muidugi see, et nii jäätmevedajad kui ka korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajad esitavad regulaarselt ülevaateid/aruandeid oma jäätmekäitluse kohta.

Samuti aitab vallal täpsema ülevaate saada tekkinud ja käideldud jäätmeliikide kohta, kui osaleda erinevates maakondlikes ja üleriigilistes jäätmealastes uuringutes. Kohaliku omavalituse tasandil on jäätmealaste uuringute läbiviimine tihti väga kallis ning ei aita kaasa naaberomavalitsuste vahelisele koostööle ning piirkondliku ja/või maakondliku jäätmehoolduse terviklikule arendamisele .

Tulemus: Valdadel on ülevaade tekkivatest ja käideldavatest jäätmekogustest.

54 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

6. JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE MÕJU KESKKONNALE JA JÄÄTMEKÄITLUSEKS VAJALIK LOODUSVARA 6.1. Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale

Käesoleva jäätmekava rakendamine omab positiivset mõju keskkonnale, eelkõige jäätmete taaskasutamise ja jäätmetest tekkiva negatiivne mõju vähenemise näol.

Jäätmekäitluse mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, mõju keskkonnale võib olla nii otsene (loodusliku keskkonna reostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine) kui kaudne (prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu).

Kernu ja Nissi valla ühise jäätmekava rakendamine aitab kaasa loodusressursside kasutamise vähendamisele. Mida rohkem jäätmeid sorteeritakse ja taaskasutatakse, seda vähem kulub ressursse. Oluline on vähem jäätmeid ladestamisele suunata ja rohkem taaskasutada (täpsemad eesmärgid ja meetmed on toodud käesoleva jäätmekava peatükis 5.2), seejuures on üheks võimaluseks jäätmete energiakasutus.

Samuti sõltuvad jäätmetekke kogused olulisel määral elanikkonna ja ettevõtete teadlikkusest. Seetõttu on oluline säästva tarbimise alase teavitustöö tegemine.

Kodumajapidamiste küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Plastide kodus põletamist tuleks täielikult vältida. Vähestes kogustes on lubatud kodus põletada polüetüleenkilest ja polüpropüleenist (näiteks leivakotid) pakendeid (tähistatud kavastavate märkidega). Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril ja puuduliku tõmbega, on ohtlik, sest osa plaste ei põle ära, vaid need aurustuvad ja võivad kondenseeruda korstnas. Tagajärjeks on suitsulõõri ummistumine, mis omakorda võib kaasa tuua tulekahju puhkemise. Samuti ohustab plastide põletamine meie kõigi tervist, sest plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku mitmeid mürgiseid ühendeid. Näiteks dioksiine, mille puhul on tegemist ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline tekitama – ja neid tekib eriti just kodusel jäätmepõletusel. Seega – mõne üksiku kilekoti või nn komposiitpakendi (papp ja kile) kõrgel temperatuuril põletamine ei oma olulist keskkonnamõju, muu plastmaterjali kodus (ahjus, kaminas, lõkkes) põletamise korral on aga tegemist otsese keskkonna mürgitamisega, mis ohustab ka inimesi.

Vältimaks jäätmete sattumist keskkonda läbi omavoliliste prügi mahapanekukohtade ja hoida ära keskkonna risustamist jäätmetega, tuleb tagada tekkivate jäätmete kokkukogumine. Olmejäätmete kogumist aitab korraldada korraldatud jäätmevedu, mis haarab jäätmete kogumissüsteemi enamiku jäätmetekitajatest. Samuti on tähtis pakkuda elanikele liigitikogutud jäätmete üleandmiseks mugavad võimalused kogumispunkti ja kogumisaktsioonide kaudu, mis omakorda suurendab jäätmete liigitikogumist ja vähendab ladestatavate jäätmete hulka.

Jäätmekogumisel avaldab keskkonnamõju eelkõige köögi- ja sööklajäätmete ning muude orgaaniliste jäätmete kogumine, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu kui jääkvedelike teket. Biolagunevate jäätmete anaeroobsel kompostimisel tekivad kasvuhoonegaasid (metaan), seetõttu tuleks eelistada aeroobset kompostimist. Ohtlike jäätmete kogumise ja hoiustamisega kaasneb ebaõigete lahenduste kasutamisel mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale.

55 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Kodumajapidamistes toimub paratamatult teatav kogutavate jäätmete kohapealne kompostimine ja põletamine. Korrektse käitumise korral ei oma teatavate jäätmeliikide kohapealne taaskasutamine või kõrvaldamine olulist negatiivset mõju.

Jäätmeveo keskkonnamõju on üldjuhul tagasihoidlik ning sarnane muu transpordist tuleneva keskkonnamõjuga – müra, transpordivahendite heitgaasid jm. Jäätmeveo puhul tuleb kasutada selleks sobivaid vahendeid, et oleks välditud jäätmete mahapudenemine nii laadimistöödel kui veo käigus.

Kokkuvõte Jäätmekäitluse negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimiseks on vaja rakendada käesolevas jäätmekavas loetletud tegevusi, mis aitavad korrastada jäätmekäitlust, suurendada jäätmete sortimist ja taaskasutust, vähendada prügilatesse ladestatavate jäätmete koguseid ning seega ka ohtlike jäätmete sattumist keskkonda. Eesmärk on suurendada taaskasutatava materjali ringlust ning vältida selle ladestamist looduskeskkonda.

6.2. Jäätmekäitluseks vajalik loodusvara

Jäätmeseaduses on jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara all mõeldud vee, turba, savi ja pinnase kasutamise mahu hinnangut. Kernu valla territooriumil esineb maavaradest järvemuda, turvast, kruus-liiva, lubjakivi. Lubjakivi perspektiivalasid on vallas kahes kohas, Munalaskmes ja Laitses, vastavalt 1500 ja 1200 ha varudega kokku üle 23 milj m3. Kruusa ja liiva varud vallas on seotud peamiselt kvaternaarsete glatsiofluviaalsete ja glatsiolimniliste setetega. Kvaliteetsed kruusliiva varud on seotud just glatsiolimniliste setetega. Vallas on kuus kruus-liiva leiukohta. Valla suuremaks sooks on Ruila soo, turbavarudega ligi 3 miljardit tonni. Kulliaru turbaala on kuivendatud väetiseturba tootmiseks varudega 150 000 m3. Osaliselt ulatub valda põhjaosas asuv Ohtu soo lõunaserv. Nissi vallas põhilisteks ja praktiliselt kasutatavateks maavaraliikideks on turvas ja täitekruus. Turba perspektiivsed varud on ca 17,7 milj tonni. Praegu toodetakse turvast Ellamaa raba Sooniste ja Riisipere freesiväljadel, tööstuslikud varud 7,1 milj tonni. Kruusa kaevandatakse Kalda karjääris, varude poolest on mahukamad Mustu ja Kalda maardlad, kokku ulatuvad kruusa varud Nissi vallas üle 100 tuh m3. Lubjakivi tootmist vallas ei toimu, kuigi perspektiivsed varud on ca 35 milj m3.

Kuna nii Nissi kui Kernu valla territooriumil toimub üldiselt jäätmete kogumine ning edasine transport vallast välja, mõnda jäätmekäitluskeskusesse või prügilasse või antakse käitlemiseks üle mõnele vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele, siis vähesel määral võivad erinevad loodusvarad leida kasutust vaid jääkreostuste likvideerimisel. Samuti võivad teatud määral leida loodusvarad kasutamist kompostimisväljaku rajamisel, kuid vajaminevat loodusvarade mahtu ei saa praegu täpselt hinnata ning see selgub juba konkreetsete tegevuste kavandamise käigus.

7. JÄÄTMEHOOLDUSE RAHASTAMINE

Jäätmekavas toodud eesmärkide saavutamiseks tuleb Kernu ja Nissi vallavalitsusel järgida jäätmekava investeeringute kava (vt jäätmekava punkt 7.1). Investeeringute kavas on ära toodud nende tegevuste maksumused (kulud), mida rahastab kohalik omavalitsus. Teiste tegevuste maksumused sõltuvad juba suuresti arendajatest ja jäätmevaldajate tarbimisharjumustest ning keskkonnateadlikkusest.

56 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

Jäätmeseadusega on sätestatud põhimõtted, et jäätmekäitluse kulud kannab jäätmetekitaja. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja tasub jäätmeveo teenustasu, mis peab katma jäätmekäitluskohtade rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. Keskkonnapoliitika põhimõte “saastaja maksab” ja “tootja vastutus” tähendab seda, et jäätmekäitluse kulud maksab kinni lõpptarbija. Probleemtoodete ja pakendijäätmete käitlemise puhul maksavad otseselt kulud kinni tootja- ja taaskasutusorganisatsioonid, kaudselt aga ka lõpptarbijad (jäätmekäitluskulud lisatakse toodete hindadele).

Jäätmekava rakendamisel saadavat majanduslikku tulu ei ole võimalik planeerida, kuna saadav tulu on pikaajaline ja kaudne (negatiivse keskkonnamõju vähenemine, ohu vähenemine tervisele). Ainsana on võimalik prognoosida saastetasudest valla eelarvesse laekuvaid summasid. Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 15 lõikele 2 kantakse keskkonnatasude seaduse § 21 lõike 1 punktis 1 sätestatud 2009. aastal kehtinud saastetasumäära järgi arvutatud saastetasust 75 protsenti jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks ja 25 protsenti riigieelarvesse. Tabelis 16 on toodud Kernu ja Nissi valla eelarvesse laekunud saastetasu suurused.

Tabel 16 Saastetasude laekumine jäätmete ladustamiselt 2008. ja 2009.a KOV 2008 2009 Kernu vald 3391,98 € 2858,19 € Nissi vald 3023,92 € 3206,89 €

Kuigi saastetasud pidevalt tõusevad, vähenevad aasta-aastalt valla eelarvesse laekuvad saastetasu summad, sest üha rohkem jäätmeid suunatakse taaskasutusse ja vähem prügilasse ladestamisele. Eeldada võib, et jäätmekavaga vaadeldaval perioodil laekub Kernu valla eelarvesse saastetasudest keskmiselt 2 500 eurot ja Nissi valla eelarvesse 3000 eurot aastas.

Kernu ja Nissi valla kulud jäätmehooldusele on toodud tabelis 17.

Tabel 17 Kulud jäätmehooldusele (tegevuskulud, korrashoiuteenused) 2008–2010.a. (allikas Kernu ja Nissi vallavalitsus) KOV 2008 2009 2010 Kernu vald 8073,51 € 5503,56 € 7541,57 € Nissi vald 8819,81 € 8840,26 € 5624,23 €

Nissi valla kulud jäätmehooldusele vähenesid 2010.a ca 36% võrreldes 2009.aastaga. Kernu valla kulud jäätmehooldusele seevastu suurenesid ca 27% võrreldes 2009.a, samas kui elanike arv vallas märkimisväärselt ei tõusnud. 2008. ja 2009.a tulude ja kulude võrdlus näitab,. et keskmiselt ületavad Nissi valla jäätmehoolduse kulud 2,8 korda tulusid (valla eelarvesse laekuv saastetasu) ja Kernu valla kulud ca 2 korda tulusid.

Kuna ka valdade eelarvelised vahendid on piiratud, siis on jäätmehoolduse arendamiseks otstarbekas taotleda raha EL struktuurfondidest ja riiklikust Keskkonnaprogrammist (KIK). Keskkonnaprogrammist toetatakse jäätmejaamade ja ümberlaadimisjaamade ehitamist (maksumusega kuni 319 558 €), jäätmekogumiskoha rajamist, uudsete taaskasutussüsteemide väljaarendamist ja käitlustehnoloogiate väljatöötamist ning töösse rakendamist.

57 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

58 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

7.1 Investeeringute kava Elluviimiseks vajalike vallaeelarveliste vahendite maht, Täitmis- Rahastamis- Nr Tegevus Tulemus Täitjad eurot periood allikad 2011 2012 2013 2014 2015 2016 KOKKU Meede 1: Jäätmehoolduse korraldamise pikaajaline planeerimine 1.1. Jätkatakse jäätmealase Kernu ja Nissi valla elanike Kernu Vv 2011– Kernu Vv, KIK 190 250 630 600 650 700 3 020 info levitamist kohalike keskkonnateadlikkus on 2016 ajalehtede ja valdade kasvanud, info on pidevalt veebilehtede kaudu. kättesaadav ning uuendatud. Vajadusel koostatakse Suurenenud on liigiti Nissi Vv Nissi Vv, KIK 100 250 630 600 650 700 2 930 informatiivseid kogutud jäätmete hulk, voldikuid, korraldatakse kvaliteet ning vähenenud kampaaniaid prahistamine. 1.2. Kernu ja Nissi valla Vallal on ülevaade Kernu Vv, Nissi 2012– Kernu Vv, Nissi ** ** ** ** ** ** ** ühise jäätmekava ning jäätmekava eesmärkide Vv 2016 Vv sellega seatud eesmärgid täitmisest. Kernu ja Nissi ning tegevused valla jäätmehooldust vaadatakse kord aastas arendatakse vastavalt üle jäätmekavale. 1.3. Jäätmehooldust Jäätmehooldust reguleerivad Kernu Vv, Nissi 2011– Kernu Vv, Nissi ** ** ** ** ** ** ** reguleerivad õigusaktid õigusaktid on ajakohased. Vv 2016 Vv vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajadusel uuendatakse, täiendatakse. 1.4. Korraldatud jäätmevedu Kernu Vv, Nissi 2013. I Kernu Vv, Nissi ** ** puudutavad õigusaktid Vv poolaasta Vv vaadatakse põhjalikumalt üle enne korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks teenuste kontsessiooni korraldamist. 1.5. Korraldatud jäätmeveo Kernu ja Nissi vallas toimub Kernu Vv, Nissi 2013. II Kernu Vv 1500 1 500 teenuse osutaja korraldatud jäätmevedu Vv (koostöös) poolaasta

59 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

leidmiseks teenuste katkematult. Nissi Vv 1500 1 500 kontsessiooni korraldamine lähtuvalt riigihangete seadusest. 1.6. Jätkata sobivate Jäätmevaldajad on Kernu Vv, Nissi pidev jäätme-valdajad jäätmeveo lahenduste motiveeritud jäätmeteket Vv pakkumist ka väikese vähendama ja jäätmeid jäätmetekkega sorteerima. jäätmevaldajatele. 1.7. Koostöö arendamine Kernu ja Nissi vald ning Kernu Vv, Nissi 2011– Kernu Vv, Nissi ** ** ** ** ** ** ** naaberomavalitsustega. nende naaberomavalitused Vv, naaber- 2016 Vv, naaber- lahendavad ühiselt olulisi omavalitsused omavalitsused jäätmehooldusalaseid probleeme. Läbi koostöö on jäätmekäitlusalased projektid laiahaardelisemad ning tulemuslikumad. Meede 2: Jäätmehoolduse infrastruktuuri arendamine ja haldamine 2.1. Prügilapõhise Kernu ja Nissi vallas Kernu Vv, Nissi 2011– Kernu Vv, Nissi ** ** ** ** ** ** jäätmekäitluse tekkivad ja kokku kogutud Vv, naaber- 2016 Vv; naaber- vähendamine olmejäätmed suunatakse omavalitsused omavalitsused, töötlemiseks tehniliselt toetusfondid- sobivasse käitluskohta, programmid prügilasse ladestavate jäätmete hulk väheneb 2.2. Kernu valla ohtlike Kernu ja Nissi valla Kernu Vv 2011– Kernu Vv 260 300 350 380 400 430 2 120 jäätmete elanikele on tagatud 2016 kogumispunktide võimalus liigiti kogutud haldamine taaskasutatavate ja ohtlike 2.3. Nissi valla jäätmejaama jäätmete ning Nissi Vv 2011– Nissi Vv 1900 2000 2200 2500 2800 3000 14 400 haldamine probleemtoodete jäätmete 2016 2.4. Regulaarsete ohtlike üleandmiseks käitlejale. Kernu Vv, Nissi 2011– Kernu Vv, KIK 380 400 420 450 470 500 2 620 jäätmete ja Jäätmetekitajad sordivad Vv (koostöös) 2016 probleemtoodete jäätmeid. Väheneb 2011– Nissi Vv, KIK 380 400 420 450 470 500 2 620 jäätmete kogumisringide prügilatesse ladestavate 2016 korraldamine jäätmete hulk ja ohtlikkus. 2.5. Kernu ja Nissi valla Kernu Vv., 2012- Kernu Vv, KIK 5500 10 3 3 3400 25 400 ühise jäätmejaama Nissi Vv 2016 000 200 300 60 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

kavandamine, rajamine (koostöös) Nissi Vv, KIK 5500 10 3 3300 3400 25 400 ja haldamine 000 200 2.6. Koostöö tegemine Kernu Vv 2011– Kernu Vv 190 200 210 600 Tallinna linnaga sealsete 2013 jäätmejaamade kasutamise osas. 2.7. Pakendijäätmete Pakendijäätmete Nissi Vv, Kernu 2011– Pakendi kogumisvõrgu kogumissüsteem võimaldab Vv, taaskasutus- 2016 taaskasutus- arendamine elanikel mugavalt ära anda organisatsioonid organisatsioonid 2.8. Pakendijäätmete pakendijäätmeid. Taaskasutus- 2011- kogumisvõrgustiku Taaskasutusorganisatsioonid organisatisoonid 2016 haldamine täidavad neile pandud kohustusi.

2.9. Jäätmete liigiti kogumise Liigiti kogutud ja sorteeritud Kernu Vv, Nissi 2011– Kernu Vv, Nissi vt p vt p vt p vt p vt p vt p ja sortimise edasi jäätmete hulk on Vv, taaskasutus- 2016 Vv, taaskasutus- 1.1 1.1 1.1 1.1 1.1 1.1 arendamine suurenenud. Prügilasse ja ja ladestamisele suunatavate tootjavastutus- tootjavastutus- jäätmete kogused ja organisatsioonid organisatsioonid 2.10. Liigiti kogutud ohtlikkus on vähenenud. Korraldatud 2011– Jäätmevaldaja segaolmejäätmete, jäätmeveo 2016 biolagunevate jäätmete teenuse osutaja, ning vanapaberi ja Nissi Vv,. kartongi vedu Kernu Vv korraldatud jäätmeveo käigus 2.11. Aia- ja haljastusjäätmete Kernu Vv, Nissi 2011– Kernu Vv, Nissi vt p vt p vt p vt p vt p vt p kohtkompostimise VV 2016 VV, KIK 1.1 1.1 1.1 1.1 1.1 1.1 propageerimine 2.12. Haljasaladel ja Kernu Vv, Nissi 2011– Kernu Vv, Nissi ** ** ** ** ** ** kalmistutel tekkinud Vv 2016 Vv biolagunevate jäätmete kompostimine 2.13. Kompostimisväljaku Kernu Vv, Nissi 2011– Kernu Vv, KIK 1600 4000 12000 17 600 kavandamine ja Vv (koostöös) 2013

61 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

rajamine Kernu või Nissi Vv, KIK 1600 4000 12000 17 600 Nissi valda

Meede 3: Vanade reostuskollete ja illegaalsete ladestuskohtade likvideerimine 3.1. Reostuskollete Jääkreostuskolded ja Kernu Vv, Nissi 2011– Kernu Vv, KIK 950 950 950 950 950 950 5 700 likvideerimine ja illegaalsed jäätmete Vv, 2016 hüljatud jäätmete pahapanekukohad on maaomanikud nõuetekohane likvideeritud. käitlemine Nissi Vv, KIK 950 950 950 950 950 950 5 700 Meede 4 Seire- ja järelevalvesüsteemi tõhustamine 4.1. Vallavalitsuste poolse Jäätmealaste rikkumiste arv Kernu Vv, Nissi pidev Kernu Vv, 480 500 510 520 550 580 3 140 järelevalve korraldamine on vähenenud. Vv (koostöös) rikkujad jäätmekäitluse üle. (trahvid) Kernu ja Nissi valla Nissi Vv, 480 500 510 520 550 580 3 140 ühine rikkujad järelevalveametnik. (trahvid) 4.2. Jäätmestatistika Vallal on ülevaade Kernu Vv pidev Kernu Vv 320 325 330 340 350 360 2025 kogumine käideldud tekkivatest jäätmekogustest. jäätmeliikide kohta. Jäätmevaldajate registri Nissi Vv pidev Nissi Vv 320 325 330 340 350 360 2025 pidamine. KOKKU Kernu Vv 4370 12425 26900 6440 6670 6920 63725 Nissi Vv 5730 13925 28540 8560 9070 9490 75315

** - omavalitsuse tegevuskulu KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt antavad toetused (Keskkonnaprogramm, ÜF jms)

62 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

KOKKUVÕTE

Kernu ja Nissi valla ühise jäätmekava 2011–2016 koostamisel analüüsiti jäätmekäitluse hetkeolukorda Kernu ja Nissi vallas. Sellest lähtuvalt toodi välja jäätmehoolduse probleemid, püstitati jäätmehoolduse arendamiseks vajalikud eesmärgid ja meetmed ning töötati välja investeeringute kava püstitatud eesmärkide ellurakendamiseks.

Jäätmekäitlus on muutunud varasemate aastatega võrreldes professionaalsemaks ning järgitakse rohkem jäätmehierarhiat. Jäätmehierarhia madalama taseme osas on väga oluline olmejäätmete korduskasutuse üha laialdasem rakendamine.

Jäätmekavas seatud eesmärkide täitmiseks on oluline elanike keskkonnateadlikkuse kasv ja sortimisharjumuste juurutamine ning jäätmete kohtsortimise edendamine, taaskasutuse suurendamine ning kontroll jäätmekäitluse üle. Kontrolli aitab tagada võimalikult suure hulga jäätmevaldajate haaratus üldisesse jäätmekäitlussüsteemi (sh korraldatud jäätmeveoga). Siinkohal tuleks ka rõhutada, et jäätmekava rakendamine aitab vähendada jäätmekäitlusest tulenevat keskkonnamõju.

63 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

LISAD Lisa 1 Õigusaktidest tulenevad kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused Kohaliku omavalitsuse (KOV) õigused ja kohustused jäätmehooldusega seonduvast seadusandlusest tulenevalt on järgmised:

Seadus Kohaliku omavalitsuse ülesanded Jäätmeseadus § 12 lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid § 31 lg 1 Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses § 39 Jäätmekava koostamine, jäätmekava sisu. § 42 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamine ja selle sisu täpsustamine. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse riigi jäätmekavas sätestatut. § 43 lg 3 Kui riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused käsitlevad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul arvates ajakohastatud riigi jäätmekava kinnitamisest. § 44 lg 3 Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda isikult, asutustelt ja tootjate ühenduselt tema jäätmealase tegevuse kohta teavet tasuta, kui see on vajalik jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. § 44 lg 4 Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. § 44 lg 5 Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras. § 55 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitatakse enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile ning maavanemale § 56 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku istungi korraldamine § 57–58 Jäätmekava eelnõu avalikustamisel arvamuste avaldamine ja ettepanekute ning vastuväidetega arvestamine ning tulemustest teatamine § 59 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava vastuvõtmine § 65 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete

64 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale (v.a tootjavastutuse korral). § 66 lg 2 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui see on vajalik jäätmeseaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi. § 66 lg 4 Valla või linna volikogu kehtestab määrusega jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra. § 67 lg 1 Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust. § 67 lg 2 Kohaliku omavalitsuse volikogu võib riigihangete seaduse §-s 13 sätestatud korras korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamisega seonduvate ülesannete täitmiseks volitada teist kohaliku omavalitsuse üksust, mittetulundusühingut või sihtasutust, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit. § 67 lg 3 Kohalik omavalitsus koostab korraldatud jäätmeveo teenuse tellimiseks teenuste kontsessiooni läbiviimisel hankedokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 31 lõikes 2 sätestatust ning arvestades käesolevas lõikes toodud erisusi. Korraldatud jäätmeveo hankedokumentides määratakse muu hulgas alljärgnevad tingimused: 1) veopiirkond; 2) veetavad jäätmeliigid; 3) eeldatavad jäätmekogused; 4) jäätmekäitluskoht; 5) hankelepingu kestus; 6) veotingimused – veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused; 7) toimingud, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu; 8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes. § 67 lg 5 Veopiirkond tuleb määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga ja piirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suurem kui 30 000. § 67 lg 6 Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes eeldatavalt jäätmekogusest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. § 69 lg 11 Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.

65 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

§ 69 lg 4 Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. § 70 Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. § 71 lg 1 Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega. § 71 lg 3 Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja Keskkonnaametile, tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord Terviseametile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna veterinaarkeskusele, kes vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks. § 711 Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt jäätmevaldajate registri andmete kohta. § 79 Valla- või linnavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. § 117 lg 3 Keskkonnaministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- ja linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta. § 119 lg 1 Järelevalvet käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon ja kohaliku omavalitsuse üksus või asutus keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras. § 128 lg 2 Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul. § 128 lg 4 Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. § 128 lg 6 Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole oma haldusterritooriumil sisse seadnud korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli see kohustus, või käesoleva seaduse §-s 711 sätestatud registri andmetel on üle

66 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

2 protsendi jäätmevaldajatest väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi, kannab see kohaliku omavalitsuse üksus tavajäätmete ning nendest põhjustatud saastuse likvideerimise kulud. § 135 lg 1 Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 1. jaanuarist 2005. a. § 135 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus ei laiene. § 135 lg 4 Jäätmevaldajad, kelle valla- või linnavalitsus on määratud tähtajaks lugenud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, korraldavad jäätmekäitlust ise kuni valla- või linnavalitsuse määratud tähtaja lõpuni. Pakendiseadus § 15 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. § 15 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. § 171 lg 2 Kohaliku omavalitsuse organ peab võimaldama taaskasutusorganisatsioonidel täita kogumiskohtade tiheduse tingimusi. § 171 lg 4 Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumiskohtade asukoht, kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummahuti iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendussagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel. Kohaliku omavalitsuse organiga kokkuleppel võib pakendijäätmete kogumist korraldada ka nende tekkekohal kogumisena. Sel juhul võib kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul vähendada pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud konteinerite arvu ja mahtu. § 20 lg 44 Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 ruutmeetri, võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul. Sealjuures tuleb arvestada, et alal, mille asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, oleks vähemalt üks pakendi tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates. Keskkonnajärelevalve seadus § 2 lg 1 p 2 Keskkonnaseisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda

67 Kernu ja Nissi valla ühine jäätmekava 2011–2016

viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine. § 3 lg 1 Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa- amet ja kohaliku omavalitsuse organ või -asutus. § 6 lg 1 Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus. § 6 lg 2 Kui kohalikule omavalitsusüksusele on pandud seadusega ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata keskkonnajärelevalve ülesandeid, või kui ta on need endale seaduse alusel ise võtnud, määrab volikogu ka nende teostamiseks vajalikud isikud või asutused või teostab järelevalvet valla- või linnavalitsus. § 6 lg 3 Kohalik omavalitsusüksus: 1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks; 2) teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuete rikkumise juhtumitest . § 6 lg 4 Kui kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ei ole otsustanud teisiti, toimub käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud keskkonnajärelevalve samaselt riigiasutuse korraldatava järelevalvega ning järelevalve teostajal on oma haldusterritooriumil võrdsed õigused riigi keskkonnajärelevalve asutuse ja keskkonnakaitseinspektoriga. § 16 lg 1 Riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril on õigus kontrollida füüsilist ning era- ja avalik-õiguslikku juriidilist isikut, riigiasutust ja omavalitsusorganit või -asutust ning nende tegevuskohta, kui isiku või asutuse tegevus mõjutab või võib mõjutada keskkonda ning ohustab või võib ohustada inimeste elu, tervist või vara või kui isik või asutus varub loodussaadust või varjab või oletatavalt varjab ebaseaduslikult hangitud loodussaadust.

68