Reede, 31. juuli 2020 Haarjurju Elluu Nr 31 (2255) Hind 0,99 eurot Maakonnaleht juba 75 aastat

JJOHANNESOHANNES TTÕRSÕRS 8080

MMEES,EES, KESKES RAJASRAJAS LAGEDILELAGEDILE EESTIEESTI VVABADUSVÕITLUSEABADUSVÕITLUSE MUUSEUMIMUUSEUMI LKLK 6

UKRAINAST EESTI MEHE JUURDE SAUE VALLAS VALMIB TÄHETORN LK 2 LK 3 KEHRAS PEETI PABERIPÄEVA LK 8

1524 firmat, sisaldab 1500 suurimat Harjumaal ja Tallinnas instagram.com/harjuelu 221 722 inimest, sisaldab firmades töötajaid, lehetellijaid ja veebis lugejaid facebook.com/harjuelu 2 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal HHarjuarju EElulu ELU

Renoveeritakse Kiili kaugküttetorustik

AS TREV-2 Grupp alustas võimsusega, mis rahuldab nii soojusettevõtte N.R. Kiili gümnaasiumi ja lasteaia Energy tellimusel Kiili kui ka ümberkaudsete tulevas- kaugküttetorustiku reno- te kinnisvaraarenduste vajadu- veerimistöödega, mis vä- si.” hendavad märkimisväär- Kokku on renoveeritaval selt Kiili aleviku korter- kaugküttetrassil 26 liitumis- majade elanike kütteku- punkti, neist 12 on korterma- lusid ning arvestavad Kii- jad. li gümnaasiumi ja laste- Suuremahulisemad ehitus- aia ning ka perspektiivse- tööd algavad juba augustis, te arendusprojektide kuid sellepärast Kiilis keegi sü- suureneva soojusenergia gisel soojata ei jää. Soojusva- vajadusega. rustuse võimekus tagatakse elanikele tänavuse küttepe- “Kokku vahetatakse renovee- rioodi alguses, tööde lõplik val- rimistööde käigus välja üle ka- mimisaeg lükkub 2021. aastas- he kilomeetri amortiseerunud, se. valdavalt 70. ja 80. aastatel pai- Tööde tellija on Kiili alevit galdatud, soojustaristut,” lau- soojaga varustav N.R. Energy sus TREV-2 Grupi keskkonna- ning rekonstrueerimistöid ra- ehituse valdkonnajuht Andres hastab lisaks tellijale ka Euroo- Pürg. “Uue ja tänapäevase pa Liidu Ühtekuuluvusfond SA torustiku projekteerimisel ole- Keskkonnainvesteeringute me arvestanud nii olemasole- Keskuse kaudu. Renoveerimis- vate kortermajade ja muude projekti lepinguline maksumus hoonete kaugkütte tarbimise on ligi miljon eurot koos käibe- kui ka planeeritava täiendava maksuga. (HE) Kogutakse teavet kahjuliku teoliigi kohta Marina Ponomarenko ja Mihkel Tiks Suurpea küla muulil. Ülo Russak Keskkonnaametil valmis nutirakendus teokaart. keskkonnaamet.ee, mille kaudu saavad inimesed Ise siin, saata teavet lusitaania teetigude leviku kohta. vad kindad olla, et tegu on just Lusitaania teetigu on võõrliik, selle tüütu võõrliigiga, mitte keda esmakordselt nähti Ees- kodumaise suure või musta mõtted Ukrainas tis 2008. aastal. Nüüdseks leiab seateoga, kes on meie ökosüs- neid mõnest piirkonnast juba teemile ohutud. Nutirakendu- massiliselt. Selleks, et anda pa- ses on toodud nii lusitaania Karantiinis Omavahel suhtevad Mihkel elaikele lootust, et elu Krimmis remaid tõrjesoovitusi ja aidata teeteo kui ka kahe sarnase ko- Nüüd jalutavad Marina ja ja Marina vene keeles. “Eks mi- muutub: väheneb korrupt- kohalikel omavalitsustel ja ko- dumaise teoliigi määramistun- ÜLO RUSSAK Mihkel Loksa kandis, Pärispea na õpetan Mihklile natuke uk- sioon, Venemaalt tulevad taas gukondadel tõrjet korraldada, nused. Nende abil saab veen- [email protected] poolsaarel asuvas Suurpea kü- raina ja tema mulle jälle eesti turistid ja odavamad kaubad. on vaja teada lusitaania teeti- duda, kas tegu on ohtliku võõr- las, kõnnivad mererannas. keelt,” naerab Marina. Aga liht- “Korruptsioon tõepoolest gude levikupiirkondi. Märgi liigiga või mitte. Suurpea küla on Eestis selle ne see pole – läbi naeru on se- mõnevõrra vähenes, ka Moskva kaardile kohad, kus Sa oled lu- Rakendusest saab vaadata Marina Ponomarenko ei poolest ainulaadne, et osa kü- da tunda. ja Peterburgi rikkurid hakka- sitaania teetigu näinud. ka kõiki varem kaardile märgi- ole Eestis mitte esimest last on tüüpiline vana ranna- sid poolsaarel rohkem suvita- Aadressil teokaart.kesk- tud lusitaania teetigude leiu- korda. Tallinn, Pärnu, küla mereäärsete põlistalude- Ise siin, mõtted Krimmis mas käima. Aga koos nendega konnaamet.ee saab arvuti, mo- kohti. Kaardilt näeb, kus on Tartu, Haapsalu... loeb ta ga, osa aga nõukogude ajal Ha- Mis saab aga edasi. Varsti läksid hinnad mitte alla, aga biiltelefoni või muu nutisead- võõrliiki täheldatud, et naab- vähimagi mõtteakrobaa- ra lahe allveelaevade baasi tar- saab läbi karantiin, elu on vaja üles. Ja Krimmi elanikud jäid me kaudu märkida Eesti kaar- ruskonna elanikud teaksid va- tikata üles linnad, kus ta vis ehitatud sõjaväelinnak oma elama hakata. Marina tahaks ikka lihtsateks teisejärgulisteks dile koha, kus lusitaania teeti- jadusel kahjuri tõrjumiseks käinud on. Ja seda puh- kortermajadega. Seal Marina ja Eestisse jääda. Meditsiiniõe teenindajateks, ei muutnud gu nähakse. Rakenduse väljad koostööd teha. talt, eesti keelt väänama- Mihkel elavadki – vähemalt se- diplom ja Ukrainas meditsiini- kellegi elujärg oluliselt pare- on eesti, inglise ja vene keeles. Peamine soovitus on teod ta. ni, kuni Mihkel Tiksi vanaisa õena töötatud aastad Eestis ei maks, nagu Venemaaga liitu- Keskkonnaamet palub ini- kokku koguda ja hävitada kuu- maadele ehitatud maja omani- loe – sellest on Marina aru saa- mis eel nii mõnedki lootsid,” mestel rakenduse kaudu saata ma veega üle kallates, samal “Eesti mulle meeldib,” kinnitab kustaatust Kolgakülas vaeb ko- nud. Nagu ka sellest, et ümber võtab Mihkel Tiks kokku viima- lusitaania teetigudest ka foto- viisil tuleb hävitada ka teeteo ukrainlanna – inimesed on to- hus. õppida pole võimatu. Õppida se aja muutused Krimmis. sid. Nii ameti spetsialistid saa- munad. (HE) redad, linnad ja linnakesed Suures linnas Marina elada pole kunagi ega kellelegi liiga Koos koroonaga saabus aga puhtad, hoitud, toit maitsev, ei tahaks. Nii ta arvab. Siin, Pä- hilja. ka paanika – needsamad ini- aga... rispea poolsaare metsades ja Ega Mihkelgi päris ilma Uk- mesed, kes enne lausa ootasid Juuni keskel otsustas Ees- rannal on rahu. rainata, õigemini Krimmita saa. silla rajamist, soovisid nüüd tisse naasta siit 14 aastat ära ol- “Ukrainast tulles tunduvad Seal, Jaltast 12 kilomeetri kau- sellesama silla sulgemist. Et nud, peamiselt Krimmis elanud isegi meie väikelinnad nagu gusel Koreizi külas, Krimmi viirus Venemaalt Krimmi ei endine tippkorvpallur ja pub- Rapla või Võru või Türi nagu ühel kaunimal rannaribal on tal jõuaks, nakatumisoht ei suure- litsist Mihkel Tiks. nukulinnad. Loksagi on ilus ja kinnisvara, 150-ruutmeetrine neks. Kuna tema elukaaslast, uk- hoolitsetud, eriti kui mõelda, maja, mida tal ametlikult re- rainlannat Marina Ponomaren- mis on Krimmis ja Ukrainas. gistreerida ega selle tõttu ka 90 päeva mõtlemisaega kot Eestisse ei lubatud, otsus- Ometi olime me kõik koos N müüa pole õnnestunud. Mihkel Tiks ütleb, et tema tas Mihkel alustada protestiks Liidus...,” räägib Mihkel. “Ukraina ajal aeti kinnisva- oma Eesti riigilt saadava näljastreiki. Marina istub suurele kalda- raäri dollarites. Alles seejärel, 490-eurose pensioniga oleks 13. juuli hommikul kell 9 va- kivile. On mõtlik. Tema kodu- kui maksin 5000 dollarit, teh- Krimmis rikas välismaalane, nalinnas, Siseministeeriumi linnast Zaporižžjast jääb rin- ti volikogu otsus ja hakati maa- sealne pension on vaid 150 eu- ees algama pidanud näljastreik dejoon vaid 200 kilomeetri toimikut koostama, mis suuna- rot. jäi siiski ära: mõned päevad en- kaugusele. Ometigi annab sõ- ti esmalt kinnitamisele Ometigi ta Krimmi tagasi ei ne seda tuli ministeeriumist jategevus linnas ennast tunda Simferopolisse, siis Kiievisse, taha, tahab oma elu edasi Ees- teade, et Marina võib “hu- – aeg-ajalt liigub läbi linna ras- Enne aga, kui asi korda sai, tis elada. Kuigi Krimmis tuleb maansetel kaalutlustel” Eestis- ketehnika rinde suunas, aeg- okupeerisid venelased Krimmi, veel ära käia – oma kinnisvara se siiski elama asuda. Regu- ajalt tuuakse sealt noori mehi volikogu esimees anti kohtu al- kuidagigi ära realiseerida. laarlennud Kiievist olid just ära kirstus tagasi. la. Vene võimuga pidin alusta- Marina Ponomarenko on keelatud, kuid 21. juulil pääses “Kõige raskem on siis, kui ma kõike otsast peale,” meenu- saanud Siseministeeriumist Ukraina kodanik Marina Pono- on matta tulnud tütarde koo- tab Mihkle Tiks mitte kõige õn- “humaansetel kaalutlustel” marenko Ukrainast põlluma- livendi-klassikaaslasi,” ütleb nestunumat kinnisvaratehin- Eestis viisavaba elamisloa 90 jandustöötajaid toonud erilen- Marina ja ohkab. Ta enda kaks gut oma elus. päevaks. Selle aja jookul pea- nuga Eestisse, et siin karantii- tütart, 20- ja 24-aastane jäid Krimmi okupeerimine, eri- vad nad Mihkel Tiksiga abiellu- ni jääda – lennul oli ka kolm Co- mõlemad Ukrainasse, üks õpib, ti üle Kertši väina rajatud sild ma, et siis juba ajutise elamis- vid-19 positiivset reisijat. teine töötab. andis üsna paljudele Krimmi loa taotlus sisse anda. MAAKOND HHarjuarju EElulu 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal 3 Munalaskme küla vanast veetornist on saanud tähetorn

ANDRES TOHVER [email protected]

Kui 11. augustil 1999 oli Eestis täielik päikesevar- jutus, hakkas Vladimir Goman mõtlema, miks ta selliste asjade kohta nii vähe teab. Alguse sai sü- gav huvi astronoomia vastu, mis on viinud tähe- torni rajamiseni Mu- nalaskme vanasse veetor- ni. Tähetorn avatakse pi- dulikult 8. augustil.

IT-valdkonnas töötav 41-aasta- Vladimir Goman Munalaskme tähetorni ees. ne Vladimir Goman näeb välja kõike muud kui sündinud ast- TEAVE ronoom. Ometi on astronoo- mia tema kireks olnud juba Eesti 13 tähetorni kaks kümnendit. Mees kuulub 1) Tartu Tähetorn Toomemäel (ehitas 1810 Johann Wilhlem Baltic Astronomy Club'i rida- Krause, Eesti astronoomia sünnikodu) desse, millel on üle kolmeküm- 2) Tartu Observatoorium Tõraveres (avati 1964 Aksel Kipperi ne liikme. Tähtede vaatlemi- eestvedamisel, kui Tartu astronoomid Tõraveresse kolisid, ainus seks on mõistagi vaja tähetor- professionaalne astronoomia keskus Eestis) ni. 3) Tallinna tähetorn Glehni lossi pargis (avati 1910 Nikolai von Gomani silm jäi pidama Goman teleskoobiga tähetorni viiendal korrusel. Andres Tohver Glehni eestvedamisel, kuulub praegu Tallinna tehnikaülikoolile) 1978. aastal ehitatud Munalask- 4) Tõutsimäe külatähetorn Võrumaal (rajas 1963 Hugo Raud- me vanal veetornil, mille kasu- meetrit, siis komeedi saba pik- vates on see ilus ja meeldejääv saar) tamisest AS Nissi Soojus loo- kus võib ulatuda sadade miljo- kuupäev – 08.08.2020. 5) Laimjala tähetetornid Saaremaal (rajas 1980 ja 2000 Leo bus 2013. aastal. 18,4 meetri nite kilomeetriteni. Katugin) kõrguses tornis nimelt oli 60 Neljas korrus on tambur. Annetajate toel 6) Kaali tähetorn Saaremaal (tegutses 1991–2016 Ülo Kestlase elanikuga küla teenindav Selle ülesandeks on tõkestada Õhtul kell seitse algavale eestvedamisel) 7-kuupmeetrine veemahuti, sooja õhu tõusmine tähetorni avamispeole on kutsutud kõik 7) Jäneda muusikatähetorn Lääne-Virumaal (loodi 1994 Jäneda kuid et tegemist oli pealt ava- kupli alla, kus paikneb teles- need, kes Munalaskme tähe- lossi tornis Urmas Sisaski ja Georgi Särekanno poolt) tud mahutiga, oli vee puhtust koop. torni ehitamisse märkimis- 8) Olustvere tähetorn “Orion” Viljandimaal (loodi 2003 Oskar raske tagada. väärse panuse andsid. Kui pal- Noorkõivu eestvedamisel) 13. oktoobril 2017 ostis Go- Milline on teleskoop? ju aga ettevõtmine seni maks- 9) Selgase observatooriumid Saaremaal (loodi Raivo Heina man Munalaskme vana veetor- Teleskoop ise paikneb tä- ma on läinud? poolt 2009 ja 2013) ni Nissi vallalt 2500 euroga. Li- hetorni viiendal korrusel. Te- Gomani kulud alates vee- 10) Pärnu looduskeskuse tähetorn (läks käiku 2013 Kaire Mert- saks tornile sai mees Kolmanda korruse operaa- leskoobitoru pikkuseks on 84 torni remondist ja lõpetades sini, Eeri Tammiku ja Aarne Pauli initsiatiivil) 1402-ruutmeetrise krundi tori ruumis võib virtuaal- sentimeetrit. Selles on kolm varustuse soetamisega tähe- 11) Tartu Tamme gümnaasiumi katusel observatooriumikene omanikuks, millel ehitis paik- sest planetaariumist vaa- läätse, okulaaris veel kaksteist. torni tarbeks on olnud üle 70 (väikese päikeseteleskoobi paigaldas 2015 Martin Vällik) neb. Müük ise toimus kaks päe- data komeetide lendu. Nendega saab mees tähtedest 000 euro. Sellest üle poole ehk 12) Lüllemäe observatoorium Valgamaal (avati 2018 Viljam Ta- va enne kohalikke valimisi, mil- 164-kordse suurenduse. Kui li- 40 000 eurot on tulnud mehe kise ja Taavi Tuvikese poolt, Eesti esimene “teleskoobifarm” lega Nissi vald, Kernu vald, korruselise torni tippu viib 63 sada Barlow lääts, suurendus enda taskust. Ligikaudu 600 kolmele teleskoobile) Saue vald ja Saue linn ühinesid astet. kahekordistub, jõudes 328-ni. annetajalt on saadud täienda- 13) Munalaskme tähetorn Harjumaal (avatakse 8. augustil Saue suurvallaks. Torni esimene korrus on Teleskoobitoru ja okulaari vad 30 000 eurot. 2020, rajajaks Vladimir Goman) saanud WC koos kraanikausi ja kõrval on süsteemi tähtsaim Goman kiidab ka Saue val- Korralik uuenduskuur dušinurgaga. Tualeti taga paik- osa monteering, mis pöörab te- da, kes toetas teda eelmisel Goman hakkas energiliselt neb veeboiler ja santehniline leskoopi tunnis 15 kraadi – sa- aastal varustuse ostmisel 3200 KOMMENTAAR tegutsema. Ümberehitustööde sõlm. Teisele korrusele paigal- ma kiiresti, kui pöörleb Maa. euroga. Raha eraldati vallava- käigus lõhuti tornist välja vee- datakse väike köök. Teleskoobi lõpliku suuna- nem Andres Laisa otsusega. Tõnis Eenmäe, Tõravere observatooriumi teadur mahuti. Ühtlasi võeti torni ma- Kolmandal korrusel on kol- mise hõlbustamiseks on toru See summa on suurem, kui tor- Eestis on 25 elukutselist astronoomi, paljud neist osalise koor- dalamaks, sest selle ülaosa sei- me monitoriga operaatori külge kinnitatud väike abipikk- ni ja kinnistu ostuhind kolme musega. Astronoomiahuvilisi on kindlasti üle saja, tõenäoliselt nad olid liiga õhukesed, et kan- ruum, millega juhitakse teles- silm, mida nimetatakse otsi- aasta eest. mitusada. Osad neist on organiseerunud erinevate astronoo- da teleskoobi aluse jaoks vaja- koopi. Seal avaneb virtuaalne jaks. Abipikksilm suurendab Kuludele ei ole kaugeltki miahuviliste organisatsioonide kaudu nagu näiteks Eesti Astro- likku betoonlage. Praegu on planetaarium, mis näitab tä- umbes kümme korda ja seda joont alla tõmmatud. Tähetor- noomia Selts, Tartu Tähetorni Astronoomiaring, Astronoomia- torni kõrguseks 14,5 meetrit. histaeva kaarti – kõiki tähti, kasutatakse huvi pakkuva tae- ni jaoks on vaja veel suurt mon- huviliste Ühendus Ridamus, Balti Astronoomiaklubi või Tõrva Veetornist lõhuti välja ka la- mis inimkonnale teada on. vakeha ülesleidmisel. teeringut, mis maksab 47 500 Astronoomiaklubi. gunenud raudtrepp. Uue pui- Virtuaalsest planetaariu- Goman ostis teleskoobi viis eurot. Sellega saavad tornis Astronoomiahuvilis saab väga mitut moodi jaotada. Üks võima- duga kaetud ja kunstiliselt ku- mist saab jälgida näiteks ko- aastat tagasi, mis koos vajami- vastavale alusele paika ja töö- lus on ka selline, et kas taevast vaadeldakse (kui üldse vaadel- jundatud raudtrepi ehitas se- meetide lendu. Kui komeedi nevate lisanditega maksis 12 korda kolm-neli teleskoopi dakse) oma huvi tõttu või panustatakse vaatlustega ka astro- pafirma Aes Triplex OÜ. Viie- tuuma läbimõõt on viis kilo- 000 eurot. Hinnast lõviosa ning muud astronoomilised noomiateadusesse. Mina ise liigitaksin need huvilised, kes tee- moodustasid monteering ja seadmed. vad mingit sorti mõõtmisi, kindlasti amatöörastronoomideks. kaamera. Teleskoop ja ja mon- Vajaminevast summast 60 Toimetuse postiaadress: Mõõtmiste ring on väga lai – muutlike tähtede heledus- või Harju Elu 11317 Tallinn, Pärnu mnt 139C teering on valmistatud Kana- protsenti ehk 27 500 eurot üri- spektrimõõtmised, eksoplaneetide üleminekud oma ematähte- www.harjuelu.ee e-post [email protected] das, kaamera Suurbritannias. tab Goman saada Euroopa Lii- dest, asteroidide ja komeetide positsioonide ning heleduste tel 646 2215 Juba käesoleva aasta juunis du algatusprogrammi Leader mõõtmised, teiste galaktikate ümber olevate tähevoolude pil- Peatoimetaja: Ülo Russak kell 10–16 alustati Munalaskme tähetor- toetusena. Ülejäänud 40 prot- distamine või meie galaktika õrna taustlahenduse mõõtmised [email protected] Maakonnaleht Harju Elu, nis ekskursioonidega, mis toi- senti ehk 20 000 eurot tuleb tal suurtes mastaapides jne jne. Toimetus: Allar Viivik, Andres tellimisindeks 69 841 muvad nädalavahetustel algu- ise hankida. Tänapäeval on hobiastronoomide kasutatav tehnika väga heal Tohver tel 646 2215, 5554 0683 Trükk AS Printall sega kell 11 või 12 hilisõhtul. Su- Omafinantseeringu osas tasemel ning ka elukutselised astronoomid kasutavad tihti sa- vel, kui öö on lühike, tuleb täh- loodab mees turistidele. Go- masuguseid teleskoope ning digitaalseid kaameraid. Astronoo- Küljendus: Piret Tuur tel 646 2215 Reklaami sisu ja lugejakirjades tede vaatlusel piirduda 2–3 man kalkuleerib, et kui iga kuu toodud seisukohtade eest toimetus miahuviliste kasulikkuse uute teadmiste saamise mõttes mää- tunniga. Talvel, kui öö on pikk, hakkab Munalaskme tähetor- Müük: [email protected] ei vastuta. rab ära enamasti mõõtmiste tegemise korrektsus ja tahe mida- tel 646 2214 võib tähtede vaatlus kesta 12– ni külastama 300 inimest, kes gi ära teha. Tänapäeval ei ole väga haruldane, kui amatöörast- Reklaamide laekumise tähtaeg 14 tundi. kõik ostavad 10-eurose pileti, ronoomid on kaasautorid professionaalsete astronoomide aval- reedesesse lehenumbrisse on sisuturundus Tähetorni ametlik avamine saadakse omafinantseering datud teadustöödes. kolmapäeval kell 14.00. toimub 8. augustil. Gomani ar- kokku poole aastaga. 4 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal HHarjuarju EElulu ARVAMUS VOX POPULI VOX DEI Avalik kiri Linnamäe 3 KÜSIMUST Kas te olete koroona tõttu pidanud oma väljaminekuid piira- ma? Kui jah, siis milliste kaupade ja teenuste tarbimisest te JAN TREI olete loobunud? paisjärve asjus erakonna Isamaa liige henesid igakuiselt 150 eurot. Miks ikkagi oli vaja Isamaa EDE TEINBAS Raha jäi üle ka väljas söömise Lp keskkonnaminister hooldamine. Kust see raha tu- lõheliste kaitseks lahendused, sees moodustada erakon- Lääne-Harju arvelt, sest tegin kodus ise Rene Kokk ja kultuurimi- leb? aga lõhet seal kudemas ei ole nasisene liikmeühendus koostöökogu süüa. Kokkuhoidu andis ka see, nister Tõnis Lukas. Head Kultuuriministeerium sei- ega ei tule. Parempoolsed? meetmejuht et ma ei saanud nii palju reisil ministrid, palun langeta- sab koos muinsuskaitseameti- Kusjuures lõhe ei ole ohus- käia, kui tahtsin. Nüüd, kui on ge otsus, et lahendada ga Linnamäe kultuurimälesti- tatud liik vaid on kalamajan- Eesti ühiskonnas ja erakon- nneks ei ole pidanud väl- vaja jälle Tallinnas ettevõtte inimeste ja lõhede vastas- se säilimise eest ja soovitab duslik subjekt. Jõe saab avada dades on tuleviku suunitlu- Õ jaminekuid piirama. kontoris tööl hakata käima, ku- seis Jägalas, Linnamäe elektrijaama käigus hoida. Sa- vaid paar kilomeetrit ülesvoo- sega majandusarutelusid Hoolimata sellest on vähene- lud suurenevad. paisjärvel! ma soovivad ka Jõelähtme vald lu, sest ette jääb Jägala juga, vähe ning kõik selliseid aru- nud kulutused meelelahutuse- ja kohalikud elanikud, kes kait- millest kaugemale kalad ei pää- telusid soodustavad algatu- le ja turismile. Kulutused on Jõelähtme valla elanikud ei sevad oma elukeskkonda ja se. sed on väga vajalikud. Liik- vähenenud lihtsalt seetõttu, et TOOMAS ARU mõista looduskeskkonna paisjärve ümbritsevat loodust. Linnamäe pais ja elektri- meühenduse eesmärk on kinod on siiani kinni ja välisrei- Rae kultuurikeskuse muutmise plaani, millega Kesk- Olukorras, kus üks minis- jaam valmis 1924. Ehitis tunnis- seista läänelike väärtuste ja sid ei tule väga kõne alla. Ega juhataja konnaametnikud ja kalakaits- teerium kaitseb lõhelisi, teine tati Eesti kauneimaks töös- parempoolse maailmavaate mul kindlaid plaane ei olnudki, jad soovivad hävitada kultuu- aga kultuuriväärtust, saab ot- tusehitiseks. Aastal 2016 nime- eest ning astuda vastu äär- aga võib-olla neid oleks tulnud. rimälestise Linnamäe hüdro- sustada vaid valitsus. Osapool- tas kultuuriminister Indrek muslusele Eesti poliitikas. Selliseid arvutusi, palju mu ku- oroona tõttu pole ma pi- elektrijaama ja paisjärve. Tahe- te arvamused, vajalikud doku- Saar taastatud objekti kultuu- Näeme, et Eesti peab olema lud on vähenenud, ma teinud ei K danud millestki loobuma, takse seisata elektritootmine, mendid ja kooskõlastused on rimälestiseks ning määras pai- edukas avatud majandusega ole. Ei tea, kaua selline olukord kuna olen süstemaatiliselt järv tühjaks lasta ja ehitada Jä- kõik olemas. Kahjuks keskkon- sule kaitsevööndid. riik, kus oluline vastutus la- kestab. Prognooside tegemine “loobunud” juba aastaid tagasi gala jõelõigule kudemispaik lõ- naametnikud püüavad nüüd Linnamäe elektrijaam koos sub inimestel endil – riik ei on pigem hiromantia küsimus. ja teadlikult vähendanud oma hedele. venitada, takistavad igati asja järve ja rajatistega moodustab pea igal võimalusel sekkuma Ei julge midagi arvata. Aga loo- tarbimist. Proovin piirata oma Ajal, kui kliimaneutraalse jõudmist valitsuse töölauale. tervikväärtuse. Elektrijaama käskude ja keeldudega era- dan küll, et järgmisel suvel on “ajalisi väljaminekuid” ja vä- majanduse otsimine mõjutab Nad ignoreerivad uurin- paisu lõhkumine on seadusega ettevõtlusesse ja inimesi kõik nagu varemgi. hem raha raisata. “Koroona” on iga Eesti elanikku üha rohkem, guid, mis selgitavad, et Jägala keelatud. õpetama, kuidas tuleb ela- olnud hea võimalus mõelda tähendaks 100 aastat tagasi jõgi pole ajaloolise pärandi ja Keskkonnaamet lisas elekt- da. oma mõtlemisest, mis puu- ehitatud ning ligi 2000 perele praeguse tööstusliku kasutuse rijaama alad vargsi Natura võr- Mina isiklikult astusin liikme- BRUNO dutab aega ja selle sisusta- elektrienergiat tootva Linna- tõttu lõhedele kudemiseks so- gustikku, inimesi kaasamata. ühendusse sooviga panusta- NOPPONEN mist! mäe elektrijaama sulgemine bilik. Tihti ujuvad Jägala jões Inimeste elukeskkonda ümber- da erakonna parempoolse Viimsi Veeklubi selgelt keskkonnavaenulikku luikede kõrval suured vahutor- kujundava plaani otsustasid majandusprogrammi koos- treener tegu. Kultuuripärandi hävita- did ja jõgi haiseb tselluloosist. ametnikud kabinetis, seades tamisse. MERIKE mine ei sobi kokku XXI sajandi Ained, mis Kehra Paberivabri- lõheliste õigused ettepoole. a hea meelega sellele kü- METSTAK eurooplase käitumismallidega. ku tiikidest allavoolu lekivad, Praegu hoiab taastuvener- Mille poolest need 111 Isa- M simusele ei vastaks, ku- Jõelähtme Euroopa ja Eesti kõige päe- lahustuvad vees ja settivad giat tootev hüdroelektrijaam maa liiget, kes ühenduse na ma olen isiklikult sellest vallavolikogu liige vakajalisematele keskkonna jões. Linnamäe paisjärve ümbrust Parempoolsed moodusta- “koroonast” hoopis teisel arva- alastele ootustele vastav elekt- Teada on samuti asjaolu, et korras ja ei küsi selle eest tasu. sid, erinevad ülejäänud Isa- musel kui peavoolu meedia us- indlasti ei käi ma enam rijaam sümboliseerib eestlas- juhul, kui Linnamäe paisjärv Peale selle on siin sajandi jook- maa liikmetest? kujad. Aga seoses sellest tingi- K väljas söömas. Ise süüa te- te tehnoloogilist edasipüüdlik- tühjaks lastakse, ei piisa jões sul kujunenud looduskooslus ja tud sundpuhkusega on minu ha on hoopis tervislikum, kust ja ettenägelikkust. Tänu noorlõhedele eluks vajalikku elukeskkond, pakkudes toidu- Ma ei eristaks ühenduse Pa- väljaminekud hoopis suurene- maitsvam ja soodsam. Samuti Jägala jõel asuvatele hüdro- vett. Jägala jõe veehaardest ju- lauda erinevatele kaitset vää- rempoolsed liikmeid teistest nud. Tekkinud vaba aja tõttu ei ole mul erilist soovi kuhugi elektrijaamadele on siin olemas hitakse vesi kanalite abil Üle- rivatele liikidele, sealhulgas erakonna liikmetest. Meie kulutasin väga palju raha ehi- reisida. Kõige rohkem kahju on generaatorid, mis kriisiolukor- miste Järve ehk Tallinnale vee- näiteks 2020. aasta loomaks erakonnas on erinevaid ak- tuspoodides. Oli aega teha se- muidugi mitmete muusika- ras suudaksid varustada elekt- varuks. kuulutatud nahkhiirtele. tiivseid liikmeühendusi nagu ni ajapuudusel tegemata jää- sündmuste ja kontsertide ära- riga mitte ainult Jõelähtme val- Näiteks 2018 aastal jäi vett Head ministrid, aeg on viia Rahvuslased, Kristlased, nud kodu- ja ehitustöid. Mida- jäämisest. la eratarbijaid, vaid ka Tallinna nii väheks, et noorlõhedele sel- otsustamine valitsusse. Usu- Seeniorid, Noored, Naiste- gi, mis ma tavaliselt teen, ei haiglaid ja elutähtsaid teenu- lest ei piisa. me, et olete oma eelkäijatest ühendus ning hiljuti moo- jäänud sel ajal ka tegemata. seid. Tõsi, paljud Läänemere äär- palju teotahtelisemad ja ratsio- VLADAS dustatud Perede ühendus. Ainuüksi elektrijaama lam- de rajatud lõheliste kudemis- naalsemad. Erakonnasisestelt ühendus- RADVILA- mutustööde maksumuseks kohad on edukalt tööle haka- MARGUS TEEMANT JA telt tuleb pidevalt uusi alga- VIČIUS MOONIKA hinnatakse ligi 2 miljonit eurot, nud ja investeeringud on en- KALEV TULITS tusi. JÄRVELA poliitik ja telenägu lisanduvad kunstliku kudeala nast loodushoiuna ära tasunud. Linnamäe paisjärve MTÜ liikmed , Ühenduse Parempoolsed Saue valla elanik rajamise kulud ja edaspidine Aga mitte alati. Valgejõel tehti Koila külaseltsi liikmed liikmed jagavad erakonna len oma väljaminekuid Isamaa baasväärtusi. Pa- O püüdnud hoida mõistli- rempoolsete manifestis ka- a ei ole pidanud koroo- kes piirides sõltumata haigus- jastuvad mitmed Isamaa M na pärast oma väljami- test ja kulla-nafta hinnast. Elu erakonna maailmavaate põ- nekuid piirama. Pigem jäi raha on olnud piisavalt õpetlik. Rah- hitõed (vastu võetud 2018. üle, sest kodukontoris tööta- vatarkuski ütleb, et rikas pole aasta suurkogul). Tegemist des kütuse peale raha ju ei ku- see, kes palju teenib, vaid see, on liikmeühendusega era- lu. Minu kulud kütuse peale vä- kes vähe kulutab. konna sees, kus soovime te- kitada arutelusid ja kujun- NÄDAL VIRTUAALPEEGLIS dada parempoolseid vaa- teid. Konservatiivsus peab ajaga kaasas käima. Olav Osolin: Vanasti, kui Facebooki veel polnud, tuli seeneline metsast tühja korviga ja oli õnnetu, aga mis sa teed, kui on taas- Kas ühenduse Parempool- kord kehv seeneaasta! Nüüd tuled metsast ja saad aru, et sa oled sed liikmed lähevad 2021. mitte õnnetu, vaid idioot, sest Facebookis on kõigil korvid kuu- aasta kohalikele valimiste- seriisikaid ja puravikke täis – ainult sina ei suuda seeni leida. le Isamaast eraldi nimekir- Erki Bahhovski: Sirvin siin uudiseid. Tundub, et uus žanr on Ees- jadega? ti juurtega inimeste tegemised. Eesti juurtega ajakirjanik käis vaatamas hukkamist. What next? Eesti juurtega näitleja käis poes, Ühenduse Parempoolsed Eesti juurtega miljonär luges lehte, Eesti juurtega modell kandis Vastus liikmed on erakonna Isamaa kleiti, mille oli disaininud Eesti juurtega moekunstnik. liikmed ning kandideerivad Vladas Radvilavičius: Protesteerijad USAs mitte ainult ei lam- Edastan keskkonnaminis- Nii ministrid kui ka Vabarii- alaga, siis keskkonnale nega- minu arusaamist mööda ik- muta mälestusmärke vaid tahavad ka püstitada – Tšapajevile, kes teeriumi ja kultuurimi- gi Valitsus saavad oma tege- tiivselt mõjuvat tegevust on ka Isamaa valimisnimekirja- kuuldavasti sõdis valgetega. nisteeriumi ühise vastu- mistes tugineda seadustele. küll võimalik lubada, kuid see des. Parempoolsete ühendu- Ralf Otter: Mida paksemad ministrid, seda rohkem on riigis kor- se. Praegu on seadusjärgne olu- peab vastama teatavatele tin- se loomise mõte ei ole lõ- ruptsiooni – see on nüüd ka teaduslikult selgeks saanud tänu kord selline, et käimas on kesk- gimustele. Käimasolev KMH hestada erakonda – hoopis Prantsusmaal Montpellieri Ärikoolis tehtud uurimistööle, milles Kindlasti täname tähelepane- konnamõjude hindamise peabki ära näitama selle, kas ja vastupidi. Anda uute mõtete võrreldi 15 Ida-Euroopa riigi korruptsioonitaset nende riikide likke ja kaasa mõtlevaid koda- (KMH) protsess. KMH teosta- mil määral need seadusest tu- ja ideede valguses erakon- ministrite kehakaaluga. Kõik need 15 riiki kuulusid ennevanasti nikke. Hoiduksime siinkohal jale anti lisaaega aruande lenevad tingimused on täide- nale uut hingamist ja või- NSV Liitu. Arvuti vaatas 299 ministri näopilti ja arvutas spetsiaal- emotsioonidest ja arvamustest täiendamiseks kuni 17. juulini. tud. mekust. Usun, et ühenduse se algoritmi albil välja isikute kehamassiindeksi, mida võrreldi selles, kas tänapäeva ühiskon- Nüüdseks on Keskkonnaame- Kui tingimused on täidetud, Parempoolsed saab erakon- vastava riigi korruptsioonitasemega. Ja mis tore üllatus: Eesti nale on tähtsam kultuuriliste tile laekunud arendaja viimane saab Vabariigi Valitsus sellise- nas hea arvamuste arutelu- skoorib selles tabelis ülivõimsalt, järgnevad Leedu, Läti ja Gruu- väärtuste või keskkonnaväär- seisukoht. le tegevusele ehk hüdroelekt- de areen, et tekitada värs- sia. Tabeli rasvasemas otsas on Usbekistan, mille ministrite kesk- tuste säilimine. Selge on see, et Keskkonnaamet teeb sel- rijaama säilimisele oma nõus- keid ideid ja arutelusid era- mine kehamass on 35,5, samas kui Eesti ministrite vastav arv on mõlemad on olulised väärtused lest tulenevalt veeloa andmise oleku anda. konnas, kuhu suunas peab 28,7. Siit on hea tulevikus hea edasi minna ja vaadata, et minist- ning tulebki leida lahendus, mis kohta otsuse tõenäoliselt lähi- TIINA REINART Isamaa ja Eesti ühiskond lii- riks saavad vaid need tüübid, kelle KMI on normi piires. Muidu sobib mõlema väärtuse kaits- kuul. Keskkonnaministeeriumi avalike kuma. oootab meil selles väärikas tabelis kiire kukkumine. miseks. Kuna tegemist on Natura suhete osakond UUDISED HHarjuarju EElulu 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal 5

TULEMAS HARJU ARV

Reede, 31. juuli • Kuusalu staadionil kell 15–20 Margus Keema mälestusvõist- 49 lused. voodikohta on Benita • Kose laululaval kell 18–19 koguperelavastus “Röövel Hotzen- Kodu OÜ-le kuuluvas plotz”. • Hestia Hotel Laulasmaa SPA-s kell 19–21 vestlusõhtu “Head Eesti esimeses tüdrukud nii ei tee”. dementsete kodus • Ohtu mõisa tallihoones kell 19–21 suveetendus “Tema taeva- Valkse külas. liku Õnneküla potitehas”. • Keila õllesaalis kell 21–00 Eimel Kaljulaid. LÜHIDALT Laupäev, 1. august • Kose-Uuemõisas kell 10–00 Kose valla 5. kodukohvikute päev. Pääsküla ja Keila vaheline • Valgejõe kiigeplatsil kell 11.30–16 laste spordipäev. raudteelõik avatakse • Virve küla vabaõhulaval kell 13–15 seminar “Virve küla aja- Tuleva nädala esmaspäevast, 3. loolised kaardid kolmel sajandil”. augustist on muudatusi Keila-, • Kiili jaanitule platsil kell 15–23 üritus “Keskpõrandale kok- Paldiski-, Turba- ja Kloogaran- ku!”. na-suunaliste rongide sõiduplaa- • Kolga mõisa galeriis kell 16–18 Sandra Sirpi näituse “Ajakaja” nis. Pääsküla-Keila lõigul saab avamine. taas rongiga sõita, üksikutel juh- • Riisipere kultuurikeskuses kell 18–20 suvine mälumängusari. Soorebane hakkab paika saama. Elering/Lauri Nagel tudel tuleb kasutada ka busse. • Ohtu mõisa tallihoones kell 19–21 suveetendus “Tema taeva- “Kui sel nädalal tuleb Pääsküla ja liku Õnneküla potitehas”. Keila vahel busse kasutada, siis uue nädala algusest alates saab • Kolga mõisa rehe all kell 20–22.30 suveetendus “Soolo kahe- selle lõigu taas rongiga läbida. Re- le” Indrek Taalmaa ja Egon Nuteriga peaosas. Soorebane sai püsti monttööd kestavad siiski edasi, mistõttu tavapärase sagedusega Pühapäev, 2. august me teenust pakkuda ei saa ning ka • Rattaretk Kolga mõisast Juminda poolsaare võludeni kell ÜLO RUSSAK sõiduaeg on kohati pikem,” tõi 9–18. esile Elroni müügi- ja arendusjuht [email protected] • Kehra jõeäärses pargis kell 16–17.15 Silvi Vraidi muusika- Ronnie Kongo. päev. “Kloogaranda sõitmiseks tuleb endiselt viimane peatusevahe Esmaspäev, 3. august Kes sõitnud Tallinnast bussiga sõita, samuti on hommi- • Kolga mõisa rehe all kell 20–22.30 suveetendus “Soolo kahe- Haapsalu või Virtsu, on kuti ühel reisil käigus buss Paldis- le” Indrek Taalmaa ja Egon Nuteriga peaosas. märganud üht omamoodi kist Keilani, kus saab istuda üm- kõrgepingemasti, mis ber Tallinnasse suunduvale ron- gile. Selliselt jõuavad sõitjad sobi- Teisipäev, 4. august püstitatud paika, kus maantee Ristilt Virtsu vamal ajal linna. Augusti keskel • Lääne-Harju kultuurikeskuse Klooga maja talgud ja toidusalu loodame taastada rongide tava- rajamine kell 10–20 peale keerab. pärase sageduse.” (HE) • Kallaste talu Kalju-laval kell 18–19 koguperelavastus “Röövel Hotzenplotz”. Tegu on Harku-Lihula-Sindi Kuusalu pussitaja tabati 330/110-kilovoldise liini nur- • Koppelmaa küla Endla talus kell 19–21 kontsert Olav Ehala Politsei sai teisipäeva õhtul kella loomingust helilooja 70. sünnipäeva puhul “Meile on palju an- gamastiga. 21.15 paiku teate, et Harjumaal tud”. Mast paikneb Ääsmäe- Kuusalu vallas lõi tüli käigus • Kolga mõisa rehe all kell 20–22.30 suveetendus “Soolo kahe- Haapsalu ja Risti-Virtsu maa- 38-aastane mees noaga 58- ja 61- le” Indrek Taalmaa ja Egon Nuteriga peaosas. teede ristmiku juures, Kuistle- aastast meest. Kiirabi viis mõle- ma raba servas. Tegu on Eesti mad viga saanud mehed haiglas- Kolmapäev, 5. august esimene kõrgepingeliini di- se, neist 58-aastase raskes seisus. • Klooga maja talgud ja toidusalu rajamine kell 10–20. sainmastiga. Rahvusvaheline Ründamises kahtlustatav 38-aas- • Kuusalu alevikku laulupeo kuusikusse kell 18–19 kuuskede konkurss masti kunstilise idee tane mees lahkus sündmuskohalt, vabanes oma telefonist ja liikus istutamine. leidmiseks toimus juba 2016. ringi. Politsei kaasas kahtlusaluse • Laagri kultuurikeskuses kell 18–20 toetuste infopäev. aastal. Elering korraldas kon- kursi koostöös Eesti Arhitekti- tabamiseks suured jõud. Ööl vas- • Harjumaa muuseumis kell 18–22 Jarek Kasari kontsert. tu kolmapäeva kella 1.15 paiku de Liiduga. Konkursile laekus • EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus kell 19–20.30 Paul Neitsovi märkasid politseinikud kahtlus- kontsert. 18 tööd, mille hulgast valiti Uus liin on märgitud kollasega ja kaardilt on näha, et see alust Tallinnas kesklinna piirkon- • Keila kultuurikeskuses kell 19–21 Komöödiateatri “Pimekoh- võitjaks “Part OÜ arhitektid” läheb näiteks Riisipere ja Turba tiheasustusega aladest nas ja pidasid ta kinni. (BNS) ting”. eesti noorte arhitektide Sille mööda veidi kaugemalt kui vana ja demonteeritav 110 kV • Kolga mõisa rehe all kell 20–22.30 suveetendus “Soolo kahe- Pihlaku ja Siim Tuksami töö liin. Ehk siis – enam vähem sama trassi mööda kulgev lil- Anija mõis avatakse le” Indrek Taalmaa ja Egon Nuteriga peaosas. “Soorebane”. laga märgitud vana 110 kV liin kaob ära. Anija mõisa taasavamine toimub Lisaks Eestist laekunud 23. augustil 4. mõisakultuuri fes- Neljapäev, 6. august ideekavanditele saatsid kon- ni juhtmeid. See liin on osa ehitatakse mitut liini – uued tivaliga. Selleks päevaks lõppevad • Kose kultuurikeskuses kell 19–20.20 Marko Matvere ja Peep kursile töid Austria, Taani ja Eesti-Läti kolmandast elektri- rajatud liini ületavad mitmes mõisa restaureerimistööd ning Rauni meeleolulaulude tuur. Ühendkuningriigi arhitektid. ühendusest ning on ühtlasi vä- kohas maanteed – siis nii seee mõisas avatakse püsinäitus “Mõi- • Keila muusikakoolis kell 19–20.30 Tallinna Kammerorkestri Nüüd on Harku-Lihula-Sin- ga tähtis element Balti riikide siiski pole: lihtsalt sama liin sa aja lugu”. 23. augustil esieten- keelpillikvartett/Beethoven 250. di liini ehitus jõudnud etappi, sünkroniseerimisel mand- kulgeb kord ühel pool ja siis jäl- dub Anija mõisas ka Eduard Vilde “Kui Anija mehed Tallinnas käisid”, • Saku mõisas kell 20–22 kontsert “Bohemian Rhapsody” et oli aeg Soorebane püsti pan- ri-Euroopa elektrivõrku. Ehk le teisel pool Ääsmäe-Haapsalu mille on dramatiseerinud Arlet • EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus kell 20–21.30 Orelisuvi (Ire- na. Soorebane valmistati Ru- Soorebane panustab märgata- maanteed. meenias ja toodi 11 tükina au- valt ka Eesti inimeste varustus- Tänapäeval planeeritakse Palmiste. Etendused toimuvad: neusz Wyrwa ja Malgorzata Trzaskalik-Wyrwa). 23., 26., 27., 28. ja 30. augustil al- todega Eestisse. Rumeenia kindlusse ja energiajulgeole- liini selliselt, et see võimalikult • Laitse Graniitvillas kell 20–22 Birgit, Tanja ja Mihkel Mattii- gusega kell 19 Anija mõisa aidas. sen. töömehed keevitasid Rebase kusse. Kogu liin valmib aasta- vähem inimesi (asulad, talud) ja Tund enne etendust on võimalus • Kolga mõisa rehe all kell 20–22.30 suveetendus “Soolo kahe- Eestis kohapeal tükkidest kok- vahetuse paiku. Enam kui 170 loodust häiriks. Planeerimise osaleda Anija mõisa ekskursioo- le” Indrek Taalmaa ja Egon Nuteriga peaosas. ku. Soorebane on valmistatud km liini maksumus on 60 mil- käigus on peetud kümneid ava- nil. (BNS) COR-TEN terasest, mis värvub jonit eurot. likke arutelusid kohalike kogu- aja jooksul punakaspruuniks, kondadega, et leida parim Harju Elektril rekordka- saades nii roostekaitse. See liin on osa Eesti- trass. Seepärast on pöördeid sum NÄDALA PLUSS JA MIINUS Läti kolmandast Soorebane püsitati oma ko- kohati rohkem, kui kunagi sü- Harju Elektri käive kasvas tänavu hale Risti ristmikul 21. juulil. elektriühendusest ning gaval nõukogude ajal ehitatud esimesel poolaastal 5,9 protsenti Mast on 45 meetrit kõrge ja on ühtlasi väga tähtis liinidel. 74 miljoni euroni, puhaskasum kaalub üle 30 tonni. element Balti riikide Uue liini kohta võib veel kerkis samal ajal ligi 2,7 korda 2,7 Elering rajab Risti ristmi- öelda seda, et selle mastid kan- miljoni euroni. Vaatamata majan- HARJUMAA SAI OMA kule disainmasti, et sobitada sünkroniseerimisel navad korraga kahte liini – duskeskkonnas valitsevale eba- TÄHETORNI: Munalaskme elektriliin paremini keskkonda mandri-Euroopa 110-kilovoldine liin toidab ko- kindlusele on uute tellimuste vanale veetornile on leitud uus ehk raba serva. Lisaks aitab 45 elektrivõrku. halikke alajaamu, näiteks Ris- maht ning oluliste raamlepingu- liste klientidega koostöö säilinud. rakendus tähetornina. meetri kõrgune Soorebane tit, Kullamaad ja rajatavat Rii- meelde tuletada elektri rolli Liini ehitavad vastava riigi- sipere alajaama. Samas on uu- Esimesel poolaastal kasvas müük Eesti turule 800 000 euro võrra LAMMUTATAKSE VANA meie igapäevaelus. Keegi ei ku- hanke võitnud firmad Em- tel mastidel ka võimas 330-ki- 9,4 miljoni euroni, moodustades SADAMAKUUR: Prangli rahvale juta elu ilma mobiiltelefoni, te- power ja Leonhard Weiss. Ehi- lovoldine liin, mis on mõeldud müügitulust 12,6 protsenti. Kont- südamelähedane sadamakuur leri ja külmkapita. Ilma elektri tuse raskuskese on praegu just eelkõige elektri transiidiks serni kuue kuu müügitulu oma kompromissi tulemusena siiski ja elektrivõrguta need ei tööta! Harjumaal, Riisipere ja Harku põhja-lõuna suunal ja tulevikus suurimale ehk Soome turule kas- lammutatakse. Eesti esimene disainmast alajaama vahel. arvatavalt ka tekkivate suurte vas 200 000 euro võrra 38,5 mil- hakkab kandma Eleringi Har- Kuigi autos mööda maan- meretuuleparkide elektri liigu- joni euroni, andes konsolideeri- ku-Lihula-Sindi kõrgepingelii- teed kulgejale jääb mulje, et tamiseks. tud müügitulust 52 %. (BNS) 6 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal HHarjuarju EElulu KULTUUR

“Aga nad tulid tagasi. Ma olen akrobaat olnud tsirkuses. Ma olen karated ka õppinud natuke. Ma võin kolm meest vastu võtta ikka, aga nad lõid mulle tagant selga ja pähe. Ma kaotasin meelemärkuse ja kui uuesti tulin meelemärkusele, siis peksti jalgadega. Minu õnn oli see, et sealt nuka tagant tu- li üks inimene välja ja nad pa- nid minema. Mul oli oma relv, Kalašnikov. Ma panin neile jä- rele terve valangu päris padru- nitega, aga pihta ei saanud,” üt- leb Tõrs. Kolmandal korral tulid kolm meest, võtsid ukse tagant suure pommikillu. “Kui ma oleksin nad sisse lasknud, olek- Ainulaadse sin kohe vastu pead saanud. Ma vajutasin turvanuppu. Turva- mehed, kes oleksid pidanud 15 eramuuseumi rajaja minutiga kohal olema, tulid ka- he ja poole tunni pärast. Aga politsei jõudis kiiresti. Ütlesin, kurat, Ansip lubas kõik aiad te- ha, jättis tegemata. Politsei an- dis mulle Ansipi nõuandja Johannes Tõrs numbri. Helistasin talle ja üt- lesin, et kui Ansip oma lubadust ei täida, siis Johannes toob Li- hula samba riigikogu ette,” põ- rutas Tõrs. saab 80 Nädala pärast olid muuseu- mil aiad ümber, igal pool kaa- merad, nii sees kui väljas. Kok- Johannes Tõrs T-34 tanki ees, mis on muuseumi üks peamisi atraktsioone. Andres Tohver ku hoiab aial ja maja siseruu- midel silma peal 11 valvekaame- RAE VALLAVANEMA VAATENURK rat. Ja ongi rahu majas. ANDRES TOHVER Mitu korda te Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis olete käi- Nägemus viis muuseumini [email protected] nud? Saaremaal Salme vallas Madis Sarik: Ei ole neid kordi kokku lugenud, mil Rae vallas sündinud Johannes Tõrsist sai elatud ja töötatud aja jooksul olen muuseumi külastanud. Neid töömees juba 12-aastasena, kui Rae vallas Lagedil Pirita on ikka omajagu. ta töötas vennaga koolivahe- jõe ja Leivajõe ühinemis- aegadel kohalikus kalavabri- kohas on 3,5 hektari suu- Kui suure summaga Rae vald igal aastal Eesti Vabadusvõit- kus. Järgnevalt õppis mees nii rune saareke, kus kunagi luse Muuseumit toetab? puu- kui ka müürsepa ametit, elas president Konstantin Vald toetab muuseumi tegevust 2000 euroga aastas. Rahaline omandas masinisti ja kraana- Pätsi vend Voldemar Päts. toetus on ka suurem olnud, näiteks Eesti vabariigi 100. sün- juhi paberid. Ta on olnud tõs- Voldemari maja taastami- niaastal toetas vald 3000 euroga, et ka muuseum saaks meie tukijuht, võimlemisõpetaja, ne ja selle kujundamine riigi sünnipäeva väärilise sündmusega tähistada. Muuseumi üri- laevamehhanik ja motorist. Eesti Vabadusvõitluse tusi oleme toetanud ka projektipõhiselt, meenub näiteks toetus Mitmekülgse mehena õppis ta Muuseumiks on olnud Jo- muuseumi osalemiseks üleriigilisel muuseumide ööl. Lisaks ra- ka aknavitraažide ja kroonlü- hannes Tõrsi elutöö. 3. halisele toetusele oleme õla alla pannud teehoolduses, haljas- htrite restaureerimist ja val- augustil saab muuseumi tuses, viimati andsime abi silla remondiks. Vallavalitsus, kultuu- mistamist – neid on tema käe eestvedaja 80-aastaseks. rikeskus ja alevikuselts on korraldanud ja rahastanud mitmeid Vastuolulise monumendi pärast on Johannes Tõrsile kor- alt tulnud hulgi. muuseumis toimunud üritusi, näiteks sõjafilmide minifestivali, duvalt kallale kiputud. Ausambast paremal kasvab tamm, Eesti Vabadusvõitlejate Muuseumi aias puude vahel kontserte, noorsootöö projekte jne. mille istutasid Ants Teder ja Sinimägede sõjaveteranid 15. Muuseumi rajamise idee tabas peidab end T-34 tank, mille oktoobril 2005. Tõrsi 1988. aasta 20. oktoobri Tõrs tõi ära Sindi teeristilt, kus Kas Rae vallavolikogus on olnud juttu selle muuseumi võt- hommikul kella viie paiku. Ta see varasemalt tank-monu- misest täielikult Rae valla ülalpidamisele? äratuntavalt Wehrmachti sõ- tembeldati nendes kanalites sai selle justkui nägemusena, mendina seisis. “See oli 1990. Ametlikku arutelu ei ole volikogus antud teemal üles tõusetu- duri munder, rinnas raudrist. Baltimaade fašistiks number et muuseum tuleb rajada Piri- aastal. Neid hakati siis vana- nud, mitteametlikult on juttu olnud. Praegused omanikud ei ole Kiri monumendil annab teada: üks. ta jõe ja Leivajõe vahelisele rauaks viima. Ma jõudsin ta en- ka väga selgelt väljendanud, millisel moel ja mahus see võiks “Eesti meestele, kes sõdisid “Ma ei saa juba sellepärast saarekesele. ne treileriga ära tuua, kui ta va- toimuda. 1940–1945 bolševismi vastu ja fašist olla, et ma olin aasta ja Varasemalt oli saarel paik- narauaks viidi,” meenutab Eesti iseseisvuse taastamise kaks kuud vana, kui sakslased nenud Eesti esimese presiden- mees. Milline on teie enda seisukoht muuseumi võtmise kohta täie- nimel.” Saaremaal minu isa maha lask- di Konstantin Pätsi venna Vol- “Tank oli seest tühi, aga likult valla bilanssi? Vastuoluline ausammas sid,” ärritub vanahärra. demar Pätsi suvekodu, kuid see Aruküla metsades olid suured Praegusel ajal, mil ei tea meist keegi, kuidas majanduselu eda- püstitati esmalt 2002. aastal Tõrsi sõnul jõudis monu- oli maani maha põlenud. Isegi sõjaväelaod. Mul õnnestus si läheb, ei pea õigeks lisakohustusi võtta. Rae valla elanikkond Pärnusse, kuid võeti kolm päe- ment Lagedile nii, et toonane vundamendikivid olid suvilate sealt kaheksa pudeli viina eest on nii kiiresti kasvav ja eelkõige tuleb vallal leida lahendused va hiljem peaminister Siim Kal- peaminister Andrus Ansip kut- ehitamiseks minema tassitud. uus tankimootor osta. Nõuko- puuduolevatele lasteaiakohtadele, koolikohtadele ning tagada lase survel linnavalitsuse otsu- sus ta välja ja tegi talle ettepa- 1. juulil 1989 pani Tõrs ma- gude aja lõpus oli viin kõige koolide juures sportimisvõimalused. sega maha. 2004. aastal taas- neku see oma hoovi võtta. “Ma jale nurgakivi. 1994. aastal avas suurem valuuta. Oleks võinud püstitati monument Lihulasse, ütlesin, et ma võtan sellel tin- ta muuseumi keldrikorruse ja aatompommi ka osta, kui raha kuid viidi sealt üheksa päeva gimusel oma hoovi, kui te pa- esimese korruse. 1995. aastal oleks olnud,” muigab Tõrs. pikk masin on 3,1 meetrit lai ja dab, on minu oma. See lõik fil- hiljem minema Juhan Partsi va- nete mulle aia ümber ja pane- kolis ta Arukülast Lagedile ja 2,4 meetrit kõrge. 585-hobu- miti Saaremaal,” räägib Tõrs. litsuse käsul. Lagedil avati see te mulle kaamerad üles. Aga elab seal tänini muuseumiga Mänguasjaks T-34 jõuline mootor viib tanki eda- Filmis “1944” osales ka kaks 15. oktoobril 2005 ja sinna on läks aasta mööda, unustasid samas majas, mis oma kujult on Tanki putitamisel aitas Tõr- si kuni 55 kilomeetrit tunnis. Soomest Parola muuseumist ta jäänud. ära. Siis, kui Aljoša ära viidi, ta- Voldemar Pätsi suvekodu koo- si varasemalt peetud laeva- Saja kilomeetri peale neelab toodud tanki. heti seda õhku lasta,” kurdab pia. mehhaaniku amet, sest sarna- metallist hiiglane 70–80 liitrit “Nii kaua, kuni seda filmi “Aruküla metsades Tõrs. Muuseum kuulub praegu seid mootoreid kasutati väik- kütust. tehti, olid minu tank ja kõik mi- olid suured sõjaväe- Tõrsile võeti venekeelne te- MTÜ-le Eesti Vabadusvõtluse semate laevade peal. Üheksa- Omanik arvab, et tema tank nu käsirelvad nende käes. Kõik laod. Mul õnnestus lefonikõne, lubati talle ja ta pe- Muuseum Lagedil, mille juha- kümnendate keskel oli T-34 jäl- on teises maailmasõjas vähe- vene vintpüssid, karabiinid ja sealt kaheksa pudeli rekonnale ots peale teha, maja tusse kuuluvad Johannes Tõrs, le sõidukorras. malt kaks laksu saanud – tan- automaadid olid mängus,” rää- viina eest uus maha põletada. Öeldi ka kuu- tema elukaaslane Tiiu Madis- Tõrsi sõnul valmistati tema kitõrjekahuriga esikülje pihta gib mees. päev, millal tullakse. Kaitseliit- soon ja paari tütar Triinu Tõrs. tank 1943. aastal. “Enne oli ning tankirusikaga vastu pare- Käsitulirelvi hoiab ta elu- tankimootor osta.” laste abiga viis Tõrs paar ras- Muuseumit toetavad raha- nendel 76-millimeetrine kahur. mat külge. “Nii et siin tankis on maja all keldris – ja neid on seal kekuulipildujat ja tanki posit- liselt kaitseministeerium, Rae Sellele pandi peale juba 85-mil- palju mehi surma saanud,” väi- selline kogus, et nendega saaks Tõrsi sõnul kuulus ausam- sioonidele. vald ja mitmed annetajad. Et nii limeetrine kahur. Siis ta oli pä- dab Tõrs. relvastada terve kompanii. mas Ants Tederile, kes sai Si- “Ähvardajad hakkasid juba Johannes kui Tiiu on juba ea- ris hea lahingumasin.” Nüüd on T-34 Eesti Vaba- nimägedes 11 korda haavata ja kaugelt karjuma. Me põrutasi- kad, on siiski mure – mis saab 34 tonni kaaluv kolme dusvõitluse Muuseumi üks põ- Lihula monumendi ohud küüditati siis Siberisse. “Samal me paukpadrunitega. See MG3 edasi. Degtjarovi kuulipildujaga T-34 hieksponaate, aga mitte ainult. Tõrsi muuseumi õuel asub päeval, kui me selle Lagedil kuulipilduja laseb sellise tule- Johannese nägemuses võiks oli mõeldud viieliikmelise “Temaga on tehtud film “1944”. ka monument, mis kujutab au- avasime, oli siin kaks Moskva londi välja. Ähvardajad läksid ja Rae vald muuseumi ühel hetkel meeskonna jaoks. 6,5 meetrit See tank, mis seal läbi maja sõi- tomaadiga sõdurit, kellel on kanalit,” meenutab Tõrs, kes kadusid,” meenutab ta. täielikult oma bilanssi võtta. MAAKOND HHarjuarju EElulu 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal 7 Kompromiss: sadamakuur kaob, laululava saab katuse

ARVAMUS ALLAR VIIVIK ILLAR LEMETTI [email protected] Viimsi vallavanem Turistide saarele toomisel on tähtsat rolli mänginud Anni- Prangli saarel lammuta- ka Prangli eestvedamisel sa- takse sadamas seisev kul- damas korraldatud kultuuri- tuuriürituste paik ehk üritused. Peame väga oluli- kuur Noor Kaardivägi. seks, et sadama piirkonnas Selle asemele rajatakse oleks jätkuvalt võimalik kor- reisijatele väike ootepa- raldada teatrietendusi, kont- viljon. Kultuur siiski saa- serte ning muid kultuuri- ja rel vaeslapse ossa ei jää, rahvaüritusi. Seetõttu ongi sest järgmise aasta keva- eelarvest eraldatud lisaraha del valmib Viimsi valla ra- laululava pealtvaatajate ala- hastusel saare laululava- le varjualuse ehitamiseks. le moodne varikatus. Laululava katus peab valmima kevadel 2021. Viimsi vald

Sadamakuur valmis aastal projekti projekteerija on Con juuni algus olid suhteliselt Ka kultuur hakkab saarel 1953. Koos uue Eesti saabumi- Arte OÜ. Kokkuleppe järgselt vaiksed. Aga veidi enne jaani tasapisi taastuma. Prangli rah- sega muutus ka selle otstarve annab projekteerimisfirma hakkas näiteks turism elavne- vamajal on uus juht ehk Külli ning sellest sai kultuuriüritus- Con Arte OÜ Prangli laululava ma,” rõõmustab Prangli. Ta se- Talmar. Ning tänavune suvi on te paik. Kultuuri asus korralda- varikatuse projekti vallale üle letab, et hülgereisid on jätku- talle esimene, mille üritusi kor- ma vastloodud MTÜ Prangli- septembris 2020, misjärel saab nud. raldada. ranna ning aastal 2013 andis ka hanke välja kuulutada ja Lisaks korraldatakse retki Tänaseks on saarel peetud Viimsi vald omavalitsuse val- töödega alustada,” ütleb Viim- Aksi ja Keri saartele. juba kaluritepäeva, mis toimus duses oleva kuuri neile kasuta- si vallavalitsuse kommunikat- Turiste on tulnud näiteks 11. juulil. Nädal hiljem peeti val- da. siooni peaspetsialist Elis Mäe- Lätist ja Leedust. Tasapisi on las Viimsi kohvikute päevad, Nüüd on otsustatud kuur ots. taastunud ka turism Saksa- kui lahti olid ka Aksi ning Keri ikkagi lammutada. Tööd alga- Eelarves on laululava jaoks maalt. Täielikult on aga lõppe- söögikohad. Laupäeval, 25. juu- sid 20. juulil ja kestavad selle kavandatud 100 000 eurot. Ka- nud reisimine Hispaaniast. lil toimus aga Prangli kohviku- nädala lõpuni. “Käisin äsja saa- tusealune peaks valmima järg- “Mullu käis Prangli reisidega tepäev. 8. augustil on saarel rel. Seinad on lammutatud, ka- mise aasta kevadel. erinevatel retkedel vähemalt traditsiooniline spordipäev. tus ja karkass olid veel olemas,” “Mul on hea meel, et Viim- 700–800 hispaanlast. Tänavu “Meil käis külas ka Saksa fil- ütleb MTÜ eestvedaja ning kul- si vallavanem Illar Lemetti on on see arv aga null. See-eest migrupp, kes teeb filmi Eesti tuurikorraldaja Annika Prang- kompromissidele ning uutele rõõmustab lätlaste-leedulaste väikesaartest. 40-minutiline li reedel, 24. juulil. lahendustele avatud ning toe- siiatulek, sest varem neid väga film peaks valmima sügisel ja tab kultuurisündmuste jätku- saarel ei liikunud,” ütleb Prang- seal on ka lood Viimsi valla Mullu käis Prangli mise võimalikkusele kaasa li. saartest,” ütleb Prangli. Kultuuri- ja reisikorraldaja Annika Prangli. Allar Viivik reisidega erinevatel mõtlemist. Sadamakuurist on retkedel vähemalt kõigil loomulikult ütlemata 700–800 hispaanlast. kahju, kuid keskendume pigem uutele algustele ja võimaluste- Tänavu on see arv aga le järgnevatel kultuurisuvedel!” null. sõnab Prangli. Lava asub sadamast umbes Kelnase sadamakuuri ase- kümne minuti jalutuskäigu mele rajatakse moodulhoone kaugusel. Prangli ütleb, et see kahe majaga, kus asub ootepa- ehitati 6–7 aastat tagasi. Üritu- viljon reisijatele ja saunamaja. si saab seal korraldada, kui pi- “Ootepaviljonis saab mõnusalt devalt püsib ilmarisk. “Katus on aega veeta ning vajadusel ka olemasoleval laval väga väike vihma eest peitu minna. Töö- ning varjab vaid esinejaid-bän- koda on amortiseerunud ja se- de. Pealtvaatajale jääb ikka da ei ole enam võimalik kasu- “võimalus” olla vihma käes,” li- tada pealtvaatajatega ürituste sab Prangli. korraldamiseks,” teatab Viimsi Milliseid kultuurisündmu- vallavalitsus. si saab uuel suvel laululavale “Moodulhoone tuuakse siis plaanida? “Eks siis näeb, mida kohale, kui kuur on lammuta- ja kuidas me uuel aastal ette tud. Kõigepealt rajatakse alus. võtame. Teatrietenduse plaa- Kindlasti rajatakse kanalisat- nimiseks peab olema aega vä- sioon ja vesi, sest sadamakuu- hemalt pool aastat. Seega peab ris neid ei ole,” teab Prangli. suvetendusega toimetama ju- ba veebruaris,” arutleb Prang- Laululavale katus li. Selleks, et ka järgnevatel suvedel saaks Pranglil suveü- Retked meelitavad turiste ritusi korraldada, eraldas Viim- Kultuur ning turism on tä- si vald teise lisaeelarvega navu kevadel ning suve esime- Prangli laululavale varikatuse sel poolel koroonakriisi tõttu ehitamiseks lisaraha. pärsitud. Kuidas elab Prangli “Laululava juurdeehitus- turismi- ja kultuurielu? “Mai ja Legendaarse sadamakuuri Noor Kaardivägi lammutamine lõppeb sellel nädalavahetusel. Annika Prangli 8 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal HHarjuarju EElulu LOODUS

Kehra 4. paberipäev pakkus rõõmu kogu perele

25. juulil peeti Kehras kandsid osasid “tooteid” täis- taas paberipäeva, millest kasvanud. võttis osa ligemale 80 hu- “Akna alla roosinupp, hei- vilist. See algas rongikäi- namaale kullerkupp. Nurme- guga Müramäelt, jätkus nukk jääb karjamaale, sinililled Kehra muuseumis kont- muidugi metsa raale,” algas serdi ja loenguga, millele muuseumis nukuetendus “Pii- järgnes õpilaste moesõu, belehe-neitsi”, mille oli Kitz- nukunäidend ning ette- bergi muinasjutu ainetel kirju- aste papagoiga. tanud Margit Aasmaa. Kohaliku nukurahvateatri Rongikäiguks koguneti Jägala Kehra Nukk ridadesse kuuluv jõe nõlvale, mida rahvasuus Aasma oli ka see, kes etenduse Müramäeks kutsutakse. Kell osalisi liigutas. Poole tunni pik- üksteist ennelõunal suunduti kune “Piibelehe-neitsi” eten- sealt Kehra muuseumi ette, kus dus esimest korda. ühe telgi all sai teha kartu- “Nii palju on minu sees last, litrükki, teise telgi all aga näo- et ma ei suuda ilma nukkudeta maalinguid. Oli märklaud pa- elada,” ütles Aasmaa Harju Elu- berlennuki viskeks, paberkuu- le. liga võis visata papirulle. Peagi rõõmustas rahvast Järgmisel aastal uuesti Foto on illustratiivne. www.publicdomainpictures.net muuseumis Heli laulustuudio “Minu nimi on Arabella, kontsert, kus esinesid neli mereröövli tütar,” jätkas muu- noort lauljat – Liis Õunpuu, seumi hoovis vabaõhuetendu- Merili Kütt, Getter Mägi ja Os- sega Marianne Põld. Tema pea- Säästvast arengust ja mahe- kar Paiste. Neid saatis klaveril miseks tõmbenumbriks oli laulustuudio juht Heli Karu ise. 9-aastane papagoi Fiona, keda lapsed said seemnetega sööta, kultuursest kaevandamisest Üle 2000 aasta aga ka käe peale võtta. Järgnevalt esines loenguga Paberipäeva organiseeri- Avalikkuse tähelepanu aga praeguses, ikka veel kasu- sundist väljata, nagu teame maailmas nii pikaks ajaks kae- professor Anne Rudanovski, mise eest pälvisid tänukirja keskmesse on taas tõste- ja kasvumajanduse plahvatus- KUMU ehituse näitel kesklin- vandusõiguse lubamisel min- kes on Tartus asutanud pabe- Sirje Põlendik, Anne Tanne, tud üle kümne aasta kest- ohtlikus maailmas ei ole enam na tingimustes. Seda oleks git õigustust ei ole, sest tee- rimuusemi ja kes eelmisel aas- Anu Mäeorg, Mare Villemsoo, nud väitlus: kas Jõeläht- aega antud mitme põlvkonna parklate alt Lasnamäel ka prae- deehitus nõuab aina tugevamat tal käis ümbermaailmareisil, et Kelly Kruusmann, Henda Ves- me lähedal Ruul pealinna elu vältel atra seada, majandus- gu võimalik teha. Lahekalda graniitset killustikku, mille tutvuda paberi valmistamise- ke, Meelika Mäeorg, Koidu rohelise vööndi männi- vabaduse piirangud on mööda- suurprojektis Lasnamäel on sa- maa-aluseks kaevandamiseks ga Aafrikas, Aasias, Ameerikas Treial, Aita Tammeorg, Tanel metsa ürgvanadele liiva- pääsematud ja peavad sündi- mad küsimused väga teravalt Maardus, ilma et maa peal mi- ja Austraalias. Veske, Ülle Siiberg, Kristi Huu- luidetele kohaliku rahva ma nüüd ja kohe. päevakorras: puhkemaastiku dagi märgatavalt muutuks, on “Paber on inimkonnale si, Kaspar Huusi, Mihkel tahtel paigavaimus raja- Tähtis küsimus on ikka veel osana looduslikus männimet- tõsiseid ettevalmistusi tehtud. saatjaks olnud juba üle 2000 Oruaas, Anija vallavalitsus, da looduskaitseala või... vastuseta: kuidas leiaks Eesti sas toimuv lageraie on kurite- Ja geoloogidele on teada Pal- aasta,” rõhutas Rudanovski. Ta Kehra rahvamaja ja kohvik oma tee mahedasse, “rohelis- gelik, et tihehoonestust rajada diskisse planeeritava maa-alu- esitles mitmeid käsitsi valmis- Rong. ...või riigiametnike ebapiisava se” tulevikku – sellise elustiili nõukogudeaegse iganenud se pump-elektrijaama rajaja- tatud paberi näidised. Ruda- Korraldustööde kandvaks looduskultuuri mõistmise tõt- juurde, mis ei ohustaks tule- hoonestusskeemi alusel. Kogu misel väljatava kvaliteetse novski sõnul saab paberit val- jõuks olnud Anne Oruaasa sõ- tu suurettevõtja survel sääst- vaste põlvkondade elu kvali- seni täisehitamata Maarjamäe aluskorrakivimi miljonitesse mistada mooruspuu kiust, nul oli Kehra 4. paberipäeva va arengu seadusest mööda teeti? Tegelikult polegi meie paeplatoo Eesti suurima linna- kantmeetritesse ulatuv maht, bambusest, banaanipuu var- eelarve 2200 eurot. Seda ra- minnes hoopis paekarjäär vä- jaoks muud võimalust kui ro- osa kõrval peaks tervisliku elu- mis kataks Tallinna killustiku- rest, kanepist, isegi kivist. hastasid kohaliku omaalgatu- hemalt neljakümneks aastaks! heline tulevik. Meie elurikkust keskkonna kindlustamiseks toorme varustuskindluse aas- Siis algas paberriiete sõu, se programm ja Anija vald. Tel- Olen sellel teemal korduvalt alusväärtusena hindavast jääma puhkealaks. Miks Tallin- tateks. Varustuskindlus ei to- mis olid disaininud Kehra güm- gid saadi laenuks Ida-Harju kirjutanud, ekspertarvamuse keskkonnatunnetusest ja nas linnamaad ikka jälle eraval- hiks praegu üldse kaevandaja naasiumi 7. klasside õpilased koostöökojalt, helitehnika, esitanud (8.08.2017). See väit- säästva arengu seadusest läh- dusse müüakse (juba üle 80 %, mureks olla, kui meil on kol- Anne Kulp, Oskar Luks, Mirtel lauad ja pingid Kehra rahvama- lus ei ole olemuslikult kohalik, tuvalt on riiklikus maavarade kui Helsinkis on eramaid vaid mandat aastat Riiklik Geoloo- Maria Rulli, Mark Unger, Elerin jalt. vaid inimsoo üleilmne komp- kasutuse strateegilises aren- 20%)? Aga Tallinna peaarhitekt giateenistus, kes ei saa, ei tohi Silkin, Mairold Alliin, Kaspar “Kõik, mis me plaanisime, leksprobleem: piiranguteta va- gukavas nõue: enne puutuma- laotab käsi: maaomanikule po- mööda minna säästva arengu Huusi, Mart Kruusalu, Marta läks ka hästi,” ütles Oruaas. Ta baturumajandus on ummiktee tusse loodusse ja vee alla kae- le juriidilist õigust ettekirtju- seadusest ja riiklikult nõudma Kuusalu, Greete Kukk, Tavo Jo- tunnistas, et aastatel 2017–2019 ega saa kesta. Liberaalse vae- vandama minekut tuleb välja- tusi teha. Kas eluruumi kesk- äri suuromanikelt väärtusliku hannes Neio, Hanna Eliise jäi paberipäev korraldamata, sustava, lamestava üleilmastu- ta seniste karjääride jääkvarud konnapoliitika Eestis ikka tões- peakivi väljamist ehitamise eel Trolla, Karmen Vaiksaar, Me- sest energia kulus raudteejaa- mise peab ökosüsteemsesse (ka kruusakarjääridega avatud ti on nii ühishuvidekauge ja ka linnaehituses. lissa Veetõusme, Diana Ka- ma hoone renoveerimisele tasakaalu viima konservatiiv- paelasund) ja ehitiste alla ka- omanikukeskne, kui põhisea- Kokkuvõttes tuleb rõhuta- menskaja ja Ariana Trijanskaja. muuseumiks. “Ma arvan, et me ne omailmastumine rahvusrii- vandatud alade varud, paekõ- duses fikseeritud inimõigusi da, pealinna roheline vöönd Õpilased olid riideid val- teeme järgmine aasta ka,” lu- gina kohalike kogukondade pii- vikutel paiknevad põhjavee- tervislikule elukeskkonnale ri- tervikuna on ökosotsiaalne mistanud jõupaberist, ajaleh- bas Oruaas siiski traditsiooni res. pealsed varud. Sellest nõudest kutakse? Viimases Eesti ini- kaitseala, puhkemaastik, kus tedest, samuti värvilise paberi jätkumist. ei peeta lugu, ikka jälle eksitak- marengu aruandes (Soovä- lageraie on kogu ühiskonna hu- ribadest. Et kõik seitsmendi- ANDRES TOHVER Mahekultuurne se. li-Sepping, 2020) on juba peal- vides keelatud ja kaevandami- kud polnud ise kohale tulnud, [email protected] kaevandamine kirjas selgelt esile toodud: ne võimalik ainult teede süvis- Küsimus kaevandamiskul- Kohalikud toormemaardlad “Linnastunud ühiskonna ruu- tamisel ja enne hoonestamist. tuurist, mahekultuursest kae- Varustuskindluse tagami- milised valikud”, milles olulise Ruu küla lähistele lähitulevikus vandamisest, kus rohemajan- sel on roheliseks pealinnaks puudusena tuuakse välja tihe- paekarjääri rajada pole mingit dust toetavates riikides on esi- pürgivas Tallinnas küllaga ka hoonestuse rajamist avaliku vajadust, seda enam, et see muslikuks saanud paigavaimus linnasiseseid kohustuslikke ruumi, eriti rohealade arvel. oleks vastuolus Eesti valitsuse maastikukujundus ja maasti- võimalusi, millest seni on sea- vastuvõetud säästva arengu kuhooldus: millise puhkemaas- dusi eirates mööda mindud: Tagasi Ruule seadusega. Loodus- ja pärand- tikun a kaevandamise järel ala esiteks, ohtlikud veosed (ees- Ruule kavandatud paekar- kultuuriliselt olulised Jõeläht- kohalikule rahvale üle antakse kätt küttus) raudteel tuleb lin- jäär oli esialgselt praegu loo- me, Kostivere jt kaitsealad ro- ja millal. Mõlemad, tulevane na lähedal – (Maardus jm) sü- duskaitset vajava männimetsa- hevööndis vajavad ühendamist maastikuprojekt ja tähtaeg visesse viia; teiseks, nii ela- ga liiviku kõrval, sellest ida ja laiendamist ühtseks, tervet kooskõlastatakse kohaliku või- muehituse kui ärifirmad (MER- pool, aga kaevandaja taotleb Tallinna ümbritsevaks Roheli- mu tasandil ennel kaevandus- KO, Bauhaus, Selver, Maxima aasta-aastalt aina ulatusliku- seks ringkaitseks Homo faberi loa väljastamist. Mahekultuur- jpt) oleksid pidanud Lasnamäel, mat ala ka männimetsaga lui- inimvaenuliku tegevuse tõkes- ne kaevandamine on looduse- Harku platool jm, eriti maan- destiku arvelt ja üleloomulikult tamisel. ja inimsõbralik, selle mõjupiir- tee-äärsete ehituste püstita- pikka tähtaega (40 aastat!). REIN EINASTO konnas kohalikele elanikele mise eel kasuliku maarde – Preaguses kiiresti muutuvas geoloog keskkonnakahjusid kompen- kvaliteetse ehituspaekivi välja- seeriv, lühiajaline ja tekkivat ma, kasutades tekkivaid süvi- Ruule kavandatud paekarjäär oli esialgselt kultuurmaastikku kaunimaks seid parklateks, mis seni on ra- kujundav, järgnevate põlvkon- jatud hoonete kõrvale, otse praegu looduskaitset vajava männimetsaga dade vajadusi arvestav Maa ehituspae peale, hinnalist loo- liiviku kõrval, sellest ida pool, aga kaevandaja loodusvara muutmine tarbi- dusressurssi ja linnaruumi rai- taotleb aasta-aastalt aina ulatuslikumat ala ka misvara toormeks. sates. Kaasaegne tehnoloogia männimetsaga luidestiku arvelt ja Kehra gümnaasiumi õpilaste paberriiete sõust osavõtjad Eestis tervikuna kahjuks võimaldab paekivi lõhkamise- üleloomulikult pikka tähtaega (40 aastat!). muuseumi ees. Andres Tohver niikaugele veel jõutud ei ole, ta, elukeskkonda häirimata la- РУССКАЯ СТРАНИЦА HHarjuarju EElulu 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal 9

Hea lugeja, Дорогой читатель, Домашний ресторан Harjumaal elab ja Harjumaad külastab ka palju vene Харьюмаа посещает и здесь живет много людей, keelt emakeelena kõnelevaid inimesi. Selle pärast говорящих по-русски. Поэтому выходящая уже бывшего министра avaldab juba 75 aastat ilmunud ajaleht Harju Elu tä- 75 лет газета Harju Elu впервые публикует стра- na esmakordselt ka venekeelsetele lugejatele mõel- ницу для русскоязычных читателей. Выпускать На этой неделе послы ансами”, – смеется Кристий- dud lehekülje, mida me juba peatselt tahame regu- такую страницу мы намерены регулярно, а в бу- Японии, Грузии и Бра- на, подтверждая, что она ни- laarselt avaldama hakata. Tulevikus tahame hakata дущем мы планируем публиковать материалы зилии вместе со своими когда не изучала кулинарное avaldama ka ingliskeelseid materjale – see on meie и на английском языке – это наш вклад в инте- супругами посетили до- дело и не работала поваром. panus integratsiooni: et kõik, kes Harjumaal elavad грацию, чтобы все, кто живет в Харьюмаа или машний ресторан Кри- “Я ездила по миру в течение või meie maakonda külastavad, oleksid kursis siin посещает наш уезд, были в курсе местных собы- стийны Оюланд десятков лет, посещая раз- toimuvaga. тий. “Kristiina ja Kapten”. личные приемы, где подава- ли хорошие и еще лучшие Ресторан на полуострове блюда”, – вспоминает быв- Ихасалу в прекрасной при- ший министр иностранных родной среде дипломатам дел и член парламента Эсто- помогла открыть для себя нии. И добавляет: “На этих Хелен Уус, руководитель мероприятиях возникал ин- НКО “Diplomatic Relations терес и к кулинарии – как тот Project”. или иной шеф-повар готовил Блондинка, которую мы свои блюда?” привыкли видеть на телеэ- кране горячо обсуждающей Два важных компонента: какие-нибудь международ- точность и сырье ные проблемы, теперь бега- “В кулинарии важны точ- ет между кухней и посетите- ность и сырье”, – раскрывает лями с горячими блюдами. она свои секреты. Под точно- Кристийна Оюланд. В своем стью Кристийна подразуме- домашнем ресторане вает точную приправу, кото- “Kristiina ja Kapten”. рая обеспечивает опреде- “Идея открыть домашний ленный вкус еды. Следует ресторан пришла ко мне, также быть быстрой – при быть может, лет десять назад, долгом хранении вкус пищи когда мы отдыхали в Тоска- меняется. не, в Италии”, – говорит хо- “Сырье я получаю только зяйка ресторана, который из определенных мест”, – открылся месяц назад. подтверждает шеф-повар ре- Однако десять лет ушли у сторана “Kristiina ja Kapten”. нее на различные хлопоты – “А как насчет местной ры- Михкель Тикс и Марина Пономаренко. Юло Руссак у деловой женщины их всег- бы?” – каждый клиент хочет да хватает. знать. “Этой весной я подумала “С местной рыбой есть – сейчас или никогда. И сде- как есть”, – говорит хозяйка. Сама тут, а мысленно – лала”, – говорит хозяйка. И “Нет уверенности, что всег- идет от гостей на кухню – да будет. Однако когда в ав- только что заказанный ита- густе настанет время для в Украине льянский томатный суп дол- камбалы, я обязательно жен быть быстро приготов- включу ее в меню”, – обеща- здесь на карантине – на рей- карантин закончится, жизнь “Уровень коррупции и в лен. ет шеф-повар, уже устремля- се также находились три нужно налаживать. Марина самом деле немного снизил- ясь взглядом к кухне. Компа- ЮЛО РУССАК пассажира, инфицирован- хотела бы остаться в Эсто- ся, богачи из Москвы и Пе- Кухня Кристийны ния за столом заказала говя- [email protected] ные Covid-19. нии. Диплом медсестры и го- тербурга стали чаще прово- Томатный суп, приготов- жье филе. ды работы медсестрой в дить лето на полуострове. Но ленный Кристиной, как и по- Места в ресторане Кри- В карантине Украине в Эстонии не учиты- вместе с этим цены не сни- ложено – легкий и летний, с стийны доступны только в Марина Пономаренко Теперь Марина и Михкель ваются – Марина это поняла. зились, а стали расти. А добавлением листьев бази- выходные дни по предвари- не в первый раз в Эсто- гуляют по Локса, по деревне Как и то, что переобучение крымчане остались простым лика. Со специями она не пе- тельному заказу. Посещают нии Таллинн, Пярну, Суурпеа на полуострове Пя- невозможно. Учиться никому второсортным обслуживаю- реусердствовала, каждый ресторан также многие ино- Тарту, Хаапсалу... Она риспеа, бродят по морскому и никогда не поздно. щим персоналом, ничей уро- может добавить их сам. странные гости, в основном перечисляет города, в побережью. Михкель тоже не может вень жизни существенно не “Я бы не сказала, что у ме- из Финляндии и Латвии. А на которых побывала, не В большом городе Мари- без Украины, точнее, Крыма. вырос, как многие надеялись ня какая-то определенная этой неделе ресторан задумываясь. И чисто, на не хотела бы жить. Так она Там, в селе Кореиз, в 12 кило- до присоединения к России”, кухня: эстонская, грузинская “Kristiina ja Kapten” посетили на не искаженном думает. Здесь, в лесах и на метрах от Ялты, на одном из – подводит итог последних или итальянская. Я стараюсь иностранные дипломаты. эстонском языке. пляже полуострова Пяри- самых красивых пляжей изменений в Крыму Михкель предлагать гостям эстонские ЮЛО РУССАК спеа, царит покой. Крыма у него есть недвижи- Тикс. Однако наряду с коро- блюда с итальянскими ню- [email protected] “Мне нравится Эстония, лю- “Приезжим из Украины мость – дом площадью 150 навирусом началась паника ди милые, города чистые, наши маленькие города, та- квадратных метров, который – те же люди, которые рань- ухоженные, еда вкусная, кие как Рапла, Выру или Тю- он не смог официально заре- ше ждали, когда будет по- но...”, – говорит украинка. ри, кажутся совсем куколь- гистрировать и поэтому про- строен мост, теперь хотят за- В середине июня Михкель ными. Локса красивый и ухо- дать. крыть этот мост. Для того, Тикс, бывший баскетболист женный, особенно в сравне- “В то время в Украине биз- чтобы вирус не попал в Крым и публицист, проживший в нии с тем, что есть в Крыму нес в сфере недвижимости из России и не увеличивал- Крыму 14 лет, решил вернуть- и Украине. Все же мы все бы- велся в долларовой валюте. ся риск заражения. ся в Эстонию. Поскольку его ли в Советском Союзе...”, – го- Только после того, как я за- партнера, украинку Марину ворит Михкель. платил 5000 долларов, было 90 дней на размышления Пономаренко, не пустили в Марина сидит на при- принято решение совета и Михкель Тикс говорит, Эстонию, Михкель решил на- брежном камне. Она задум- составлено землеустрои- что с его пенсией 490 евро от чать голодовку в знак проте- чива. Линия фронта находит- тельное дело, которое снача- эстонского государства он ста. ся в 200 километрах от ее ла было отправлено в Сим- был бы в Крыму богатым ино- Однако голодовка, кото- родного города Запорожья. ферополь для утверждения, странцем – там пенсия со- рая должна была начаться И все же военные действия в а затем в Киев. Но прежде ставляет всего 150 евро. Од- утром 13 июля в 9 часов утра городе дают о себе знать – чем дело было решено, пред- нако возвращаться в Крым он в Старом городе, перед Ми- иногда тяжелая техника дви- седатель совета был привле- не хочет, ему хочется про- нистерством внутренних жется по городу в сторону чен к уголовной ответствен- жить жизнь в Эстонии. Хотя дел, была отменена: за не- фронта, иногда молодых лю- ности. С новой властью при- в Крым все равно придется сколько дней до этого мини- дей привозят обратно в гро- шлось начинать все заново”, съездить – свою недвижи- стерство заявило, что Мари- бах. – вспоминает Михкель Тикс мость нужно как-то продать. на все-таки может поселить- “Тяжелее всего, когда не самую удачную сделку с Марина Пономаренко по- ся в Эстонии по “гуманным приходится хоронить одно- недвижимостью в своей жиз- лучила от Министерства соображениям”. Регулярные классников своих дочерей”, ни. внутренних дел безвизовый рейсы из Киева были запре- – вздыхает Марина. Две ее Мост, построенный через вид на жительство на 90 дней щены, но 21 июля гражданка дочери, 20 и 24 лет, остались Керченский пролив, дал по “гуманным соображени- Украины Марина Понома- в Украине, одна учится, дру- многим крымчанам надежду ям”. В течение этого времени ренко прибыла в Эстонию на гая работает. на то, что жизнь в Крыму из- они с Михкелем Тиксом специальном рейсе, который менится: снизится уровень должны пожениться, чтобы был организован для работ- Сама тут, а мысленно – в коррупции, из России вер- подать ходатайство о полу- ников сельского хозяйства из Крыму нутся туристы и дешевые то- чении временного вида на Украины, чтобы остаться Что дальше будет? Скоро вары. жительство. Кристийна Оюланд в своем ресторане. 10 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal HHarjuarju EElulu SISUTURUNDUS Üksik Rüütel on sobiv koht nii pulmaks, firmapeoks kui sünnipäeva tähistamiseks Tallinnast kiviviske kau- gusel Kurna mõisa aidas on juba aastaid hubane hotell restorani, kamina- saali ja banketisaaliga. Maaliline paekividest ja graniidist hoone on just- kui vaba aja veetmiseks loodud.

Kurna mõisa rajas 1384. aastal von Treydenite suguvõsa. Kui juba väärikaid nimesid kokku lugema hakata, tuleb mainida ka von Ferseneid, von Wrangel- le, von Schlippenbache, von Derfeldeneid ja von Lanting- hauseneid, kes kõik Kurnat omanud on. Aastasadade jooksul ehita- ti mõisakompleksi arvukalt hooneid, teiste seas nägus maakividest aidahoone. Ei ole- Tere tulemast Üksikusse Rüütlisse. Pruutpaari sviit. gi siis imestada, et aastatel 2005–2007 renoveeriti hotel- teõnne, kõlab vanarahva tar- Restoranist edasi paikneb Banketisaal on tantsuks ja tral- pruudi sviit –, kus on nii bal- Kui on soov üksnes banke- liks ja restoraniks just ait. Mak- kus. Lisaks kurgedele ilmestab akendeta kaminasaal, kus too- liks justkui loodud. dahhiin kui mullivann. Selline tisaali järele, on tariifiks 50 eu- simaalselt kasutati ära olemas- Üksiku Rüütli esist suur tiik, lide seljatugesid kaunistavad sviit on iga noorpaari unistus. rot. Kui lisaks võtta toitlusta- olevat, kuid ka kaasaegsetele kus ujuvad tuurad ja forellid. vapid, juskui oleks aadlikest ei- Rõhk kvaliteedil Ööbimine kaheses toas mine, sõlutub palju menüü hin- ehitusmaterjalidele püüti anda Kui on soovi, võib kohe õnged nestajad vaid hetkeks lahku- Üks koridori ustest avaneb koos hommikusöögiga maksab nast. vana ilmet. sisse visata ja püügiõnne proo- nud, et kohe piduroogade juur- vastuvõtutuppa. Hotellitoad, 45 eurot. Kui on himu aga On menüü, mis maksab 50 vida. Seda teevadki nii naised de naasta. Kaminasaal on mõ- mida on kokku 20, paiknevad pruutpaari sviidi järele, siis tu- eurot inimese kohta, kuid on ka Omanäoline koht kui mehed. nus ja hubane just talvisel ajal. teisel korrusel. leb välja käia 75. Ei ole ju palju. menüü, kus hinnaks on kõigest Nõnda sündis Üksik Rüütel, Punase kivikatusega hoo- Sinna mahub kuni 20 einesta- Ühtekokku majutab hotell Hinna ja kvaliteedi suhe on 20 eurot. mis mõisahotellide ja restora- nesse endassse sisenedes jõua- jat. kuni 50 külastajat, mis on Ees- ilmselgelt kvaliteedi kasuks. Kõik see on sinust vaid te- nide seal on üks omanäolise- me seitsme lauaga restorani, Kaminasaalile järgneb tä- ti pulmade, aga ka firmapidu- Kui on soov kogu hoone tei- lefonikõne kaugusel. Kui sind maid. kuhu mahub korraga einesta- navat meenutav pikk koridor, de suurust arvestades just see ne korrus ehk hotellikorpus huvitab restoran, helista Tallinna ringteelt Üksiku ma 28 inimest. Paekivist võlvid, mis lõppeb banketisaaliga. õige number. pulmaks, firmapeoks või sün- numbril 5345 8052, hotelli ja Rüütli juurde pöörates püüab tammemööbel, rasked uksed, Ruumikas banketisaalis on Massiivne puidust trepp nipäevaks reserveerida, siis sauna info saad numbrilt 5343 pilku kena kurepesa, mis kõr- sepised ja arvukad muud pisi- kohti kuni 60 inimesele. Miks viib teisele korrusele, kus osad ööpäev maksab 1000 eurot. 1417, kalapüügi info numbrilt gub majesteetlikult aidahoone asjad tekitavad tunde, et aeg on mitte korraldada seal sünni- toad on lihtsama kujundusega, Sellisel juhul on banketisaali 558 8474. Tere tulemast, ikka ja ees. Kus on kurgi, seal on las- peatunud puhkehetkeks. päev või näiteks jõulupidu? kuid leidub ka tõeline iludus – kasutamine tasuta. jälle. Sisekaitseakadeemia ootab lisavastuvõtu raames avaldusi Eesti sisejulgeoleku gutama. Otsus päästekorralda- Kõik need teadmised-oskused ai- valdkonna spetsialiste jaks õppida tuli peale telesaate tavad kindlustada õiguskorda koolitavas Sisekaitsea- “112 saatuslik hetk” nägemist. vanglates ja suunata vange õi- kadeemias on avatud 4. Täna on Tiina oma valikuga guskuulekale teele, tugevdades augustini lisavastuvõtt väga rahul ning leiab, et kõige nii kokkuvõttes riigi siseturvali- päästekorraldaja ja kor- olulisemad selles ametis tööta- sust. Õppimise ajal on korrekt- rektsiooni erialal. miseks on hea empaatiavõime, siooni eriala üliõpilasele ette näh- kannatlikkus ja suur tahtmine ai- tud riiklik stipendium ja lisaks on Päästekorraldaja erialal õpitakse data hädasolijat. Ta tunnistab, et võimalik saada ka ametkondlik- vastu võtma ja menetlema 112 iga kõne on justkui väljakutse ku stipendiumi, kõik see kokku numbrile saabuvaid hädaabikõ- ning igavust ja rutiini selles ame- on hea õppeedukuse korral vä- nesid, õppeaeg on üks aasta. Ku- tis oodata ei ole. Ka tunnustab ta hemalt 760 eurot kuus. Kõik õp- na päästekorraldaja tegeleb iga- akadeemia professionaalseid ja pijad kannavad vanglateenistuse päevaselt erineva emakeelega toetavaid õppejõude ning kiidab vormi ning lõpetajatele on kind- kõnelejate hädaabiteadetega, on tasemel spordiklubi, kus on suu- lustatud töö vanglateenistuses. õppekavas oluline roll keeleõp- repärased võimalused oma vai- Sisekaitseakadeemias õppi- pel, eriti vene keelel. Märkimis- mu ja füüsilist vormi arendada. misele annab lisaväärtust aktiiv- väärselt palju tähelepanu pööra- “Nii kaua kui inimene õpib, ei ole ne tudengielu ja võimalus ühis- takse ka suhtlemiseoskuste aren- ta kunagi vana. See ei ole väga tegemisteks ka teiste siseturva- damisele ja erinevate kultuuride raske ja uskuge, 10 kuuks aega lisuse ala õppuritega, kellest ku- tundmisele. Edukaid lõpetajaid maha võtta, tuleb ainult kasuks. juneb kasulik suhtlusvõrgustik ja ootavad tööle Häirekeskuse piir- Häirekeskuses on väga toetav head sõprussidemed kogu eluks. kondlikud keskused nii Tallinnas, meeskond ja suurepärased kol- Akadeemias ootab tulevast õp- Tartus, Jõhvis kui Pärnus. Õppi- leegid ning kedagi ei jäeta mitte purit aktiivne spordiklubi ning des on võimalik saada stipendiu- kunagi oma kõnega või murega tipp-tasemel sportimisvõimalu- mi 260 eurot kuus. üksi,” julgustab Tiina tulevasi sed. Ka paljud akadeemia tööta- Igal aastal on päästekorral- kolleege ja kutsub õppima pääs- jad on kirglikud sportlased, see- daja erialal õppijate seas aina tekorraldajaks. ga võib end vabalt avastada rek- enam ka teise või isegi kolman- Teine eriala, kuhu Sisekaitse- toriga võrkpalli mängimast või da ringi ametivahetajaid. Nii an- akadeemia uusi õppijaid juurde õppekorralduse spetsialistiga ti sel aastal lõputunnistused kol- ootab, on vanglateenistusele jõusaalis mõõtu võtmast. mele vahvale vanaema staatuse- ametnikke ettevalmistav korrekt- Avaldusi Sisekaitseakadee- ga pärjatud naisterahvale ja siooni eriala justiitskolledžis. Õp- mias õppimiseks saab esitada lä- üheks nendest oli Tiina, kes töö- peaeg on kolm aastat ja õpe toi- bi SAIS-i portaali. Täiendava vas- tas enne seda üle 20 aasta kaug- mub Tallinnas akadeemia kaas- tuvõtuga avaldused esitanud liinibusside dispetšerina. Kui en- aegses õppekompleksis. Õpiajal kandidaatidega viiakse vajalikud disel töökohal ootamatult töö te- omandatakse vanglatöötajale testid ja katsed ning kutsesobi- ma jaoks otsa sai, asus ta otsi- väärtuslikud teadmised õigusest, vusvestlused läbi augustikuu ka- ma uusi võimalusi. Tiina sooviks haldusest, juhtimisest, sotsiaal- he esimese nädala jooksul. oli leida väljakutseid pakkuv töö teadustest ja psühholoogiast Täpsema info erialade kohta ja selle nimel oli ta valmis ka pin- ning vangla toimimisest üldiselt. leiab www.sisekaitse.ee. REKLAAM HHarjuarju EElulu 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal 11

KIILI VALLAVALITSUS Ostame metsa- TEATAB: ja põllumaad.

Üldplaneeringut muutva Mõisakülas Tominga Küsi hinnapakkumist! ja Tammetõru detailplaneeringu eskiisi avaliku Helista 5348 8010 väljapaneku tulemused [email protected] Detailplaneeringu on koostanud osaühing Vi- www.kinnistu.ee sioonprojekt, töö nr 1-05.04.2016. Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Mõi- sakülas. Planeeritava maa-ala suurus on 38 009 m2. Planeeritaval maa-alal kehtib Kiili valla üldplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on olemasolevatele ela- mumaa kruntidele ehitusõiguse määramine. Pos.1 puhul on luba- tud ehitada üks elamu (kuni kahekorruseline ja maksimaalne kõr- gus 9 m) ja kolm abihoonet (kuni ühekorruseline ja maksimaal- ne kõrgus 4,5 m) ehitisealusepinnaga kuni 500 m2. Pos.2 puhul on lubatud ehitada üks elamu (kuni kahekorruseline ja maksimaal- ne kõrgus 9 m) ja kolm abihoonet (kuni kahekorruseline ja mak- simaalne kõrgus 9 m) ehitisealuse pinnaga kuni 700 m2. Lisaks Kogukondliku turvalisuse 2020. lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepää- suteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Käesolev de- aasta Harju toetusvoor on avatud Taotluste esitamise tähtaeg Harjumaa toetusvooru on 1. sep- tailplaneering on Kiili valla üldplaneeringut muutev. tember 2020. Üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikes piirkondades Kogukondliku turvalisuse toetusprogrammi eesmärgiks suu- kehtib detailplaneeringu kohustus ning kehtib reegel: üks elamu rendada kogukondlikku algatust turvalise elukeskkonna kujunda- kahe ha kohta, kusjuures piirdega võib piirata vaid elamut ümb- mises lähtudes siseturvalisuse valdkonna arengukavadest ja stra- ritseva ala kuni ca 2000 m2. Kuna Tominga ja Tammetõru krun- teegiatest. Toetatakse tegevusi, millega tide pindalad on 19 005 m2, on käesoleva detailplaneeringu pu- • panustatakse kogukonnaliikmete turvalisuse ja ohutuse alaste hul tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Tege- teadmiste ja oskuste kasvu, mist on olemasolevate kruntidega, mille sihtotstarve on elamu- • vähendatakse riskikäitumist, maa. • arendatakse kogukonnaliikmete osalusel põhinevaid turvalisust Üldplaneeringus on määratud, et hajaasustuses ja külades väl- ja ohutust tagavaid tegevusi ja teenuste pakkumist. jaspool detailplaneeringu kohustusega ala on detailplaneeringuta Taotlejaks võivad olla lubatud ehitada kuni 500 m2 ehitusaluse pinnaga elamuid ja selle • Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühing ja sihtasutus, juurde kuuluvad kuni kolm abihoonet. Pos.1 puhul on lubatud ehi- kelle liikmeks ei ole või kelle asutajaks ei ole riik või kohaliku tada üks elamu (kuni kahekorruseline ja maksimaalne kõrgus 9 omavalitsuse üksus, m) ja kolm abihoonet (kuni ühekorruseline ja maksimaalne kõr- • vabatahtlikku päästekomandot pidavad kohaliku omavalitsuse gus 4,5 m) ehitisealuse pinnaga kuni 500 m2. Pos.2 puhul on lu- üksused. batud ehitada üks elamu (kuni kahekorruseline ja maksimaalne Ühe projekti toetuse piirsumma on 3500 eurot. Harjumaa toe- kõrgus 9 m) ja kolm abihoonet (kuni kahekorruseline ja maksi- tusvooru abikõlblikkuse periood on 01.09.2020–31.08.2021. maalne kõrgus 9 m) ehitisealuse pinnaga kuni 700 m2. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 01.09.2020 kell 16.30 elektroo- Detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimus Kiili Val- niliselt Harjumaa Omavalitsuste Liidu e-posti aadressile info@ lavalitsuses, Nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald ajavahemikus hol.ee, märksõnaks TUR20. Täiendav info on HOLi kodulehel 30.03.–30.04.2020. Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toi- www.hol.ee/turvaline-kogukond-378 ja taotlusvormid on kätte- mus 16.07.2020 kell 14.00 Kiili Vallavalitsuses, Nabala tee 2a, saadavad www.hol.ee/2020-toetusvoor-580. Kiili alev, Kiili vald. Eskiisi avalikul arutelul ei esitatud detail- Lisainfo Maret Välja, telefon 507 7450, e-post maret.valja@ planeeringu eskiislahendusele ühtegi ettepanekut. hol.ee. Projekteerimistingimuste määramine ehitusprojekti koosta- miseks Paekna tee 12, Paekna küla Kiili Vallavalitsus teatab avatud menetluse algatamisest pro- jekteerimistingimuste andmiseks. 13.05.2020 esitati Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingi- muste taotlus nr 2011002/05614, millega soovitakse projekteeri- mistingimusi Paekna tee 12 (katastritunnus 30501:001:0029) krundile elamu ja abihoone püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata. 03.06.2020 seisuga ehitisregistri andmetel põhjal asub kinnis- tul abihoone (116034720). 19.05.2020 vaatas antud ettepaneku läbi Kiili valla projekti- komisjon ning on seisukohal, et uute hoonete püstitamine ei ole planeerimisseaduse ja Kiili valla üldplaneeringuga vastuolus, ku- na hoonestus sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljaku- junenud keskkonda. Edaspidisel krundi jagamisel tuleb koostada detailplaneering. Detailplaneeringu algatamine on kohaliku oma- valitsuse kaalutlusotsus. Arvestades kõiki asjaolusid saab väita, et olemasolevat kinnis- tu (olemasolev 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistu, suuruse- ga 4527 m2, tasuta ligipääs avalikult kasutatavalt Mäe teelt) saab rakendada üldplaneeringus määratud väikeelamumaale (EV) esi- tatud nõuded (lk 21–22): • suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300 m2; • ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m; • väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks üksikela- mu (ühe korteriga elamu) ja üks abihoone; • väikeelamu korruselisus on kuni kaks ja suurim lubatud kõr- gus maapinnast on 9 m ning abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõr- gus määratakse detailplaneeringuga; • abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavan- datakse krundi piirile naabrite ühise kirjaliku kokkuleppe alusel; • parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides. Ettepanekuid ja vastuväiteid saab esitada kirja või e-kirja teel [email protected] 10.–30.08.2020. Projekteerimistingimuste eel- nõuga saab tutvuda Kiili Vallavalitsuses ja Kiili valla kodulehel. 12 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal HHarjuarju EElulu REKLAAM / TEATED

Ära raiska oma aaegaega või nnärveärve vana auto mmüümisel!üümisel Sõiduautode ja väikebusside kokkuostja AAutohoovutohoov ostab Teie ssõidukiõiduki juba täna! Tuleme kohale päeva jooksul.

KKiireimiireim viisviis autot müüa: 5819 0200. LLihtsaimihtsaim vviisiis autot müüa: www.autohoov.ee (avaneb ka messenger).

Aasta lõpuni garaaži tõstukse hooldus 3300 eeurot,urot teostame ka väravate ja nende automaatika hhooldust,ooldust saadaval ka uste ja väravate ppuldid.uldid REKLAAM / TEATED HHarjuarju EElulu 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal 13

Ranna tehnogrupp Kaeve-, lammutus-, Harjamistööd, Tee-äärte, heina- laadimistööd haljasalade maade niitmine laadur- niitmine trimmerite rootor- ja ekskavaatoritega. ja murutraktoriga. tasandusniidukiga.

E-mail [email protected] Tel 502 3466 14 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal HHarjuarju EElulu VABA AEG / REKLAAM

Harju Elu kolme kuu tellimuse võitis Ülle Klaus, palju õnne! Selle lehe ristsõna lahendajate vahel läheb loosi kolme kuu Harju Elu tellimus. Vastused saata [email protected] või toimetusse Pärnu mnt 139C, Tallinn 11317, loosi jõuavad vastused, mis on saabunud hiljemalt kolmapäeval. Eelmise ristsõna vastus “rahvusloom”.

MÄLUMÄNG HARJU ELU Suvemnemo 2020 6. mäng PABERLEHE 1. ABBA oli Rootsi läbi aegade kuulsaim ansam- bel. Ometi pole üks nende neljast liikmest etnili- TELLIMISEKSS ne rootslane. Kes?

2. Kus asusid keskaegses Tallinnas Käomägi Kursused TALLINNAS pöörduda ning Käokoppel? Praegu on ala hoonestatud, keskajal aga veeti alates 11.08 SEKRETÄR-JUHIABI KURSUSED levikorraldaja alale mustust ja prügi. alates 17.08 RAAMATUPIDAMISKURSUSED poole e-posti aadressilsil ALGAJATELE 3. Raasiku vallas pole just palju vooluveekogusid. Omavalitsust [email protected] läbivad vaid kaks suurt jõge. Millised need on? või helistades telefoninumbril 64646 222214.14. 17.08–26.10 PERSONALITÖÖ 04.09 ENESEKEHTESTAMINE 4. Viljandi teater Ugala taasavati pärast pikemat remonti 2017. Eraisikutele Firmadele 08.09–22.09 BÜROOTÖÖTAJATE aasta 18. märtsil etendusega “Nähtamatu daam”. Teatrihoone 3 kuud 29 € 6 kuud 49 € ARVUTIÕPE avati esimest korda 29. detsembril 1981. Kelle etendusega ning 6 kuud 39 € 12 kuud 59 € mis oli selle pealkiri? 21.09–21.12 TÄISKASVANUTE 12 kuud 49 € indeks 3012 KOOLITAJA KOOLITUS 5. Et Kuu või Maa sees on veel teised Kuud või Maad, on van- indeks 69841 Reiting Koolituskeskus on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner denõuteoreetikute jaoks üldteada “fakt”. Ühe maailma kolme miljoni elanikuga suurlinna all on aga tõeline teine linn. Selle Hind üksikmüügis on 0,99 eurot. suurus on kokku 12 ruutkilomeetrit ning maa all on kaubandus- keskused, ekskalaatorid ja muudki huvitavat. Samas, kuid maa peal asub maailma kõrgeim kaldtorn kõrgusega 175 meetrit. Nimetage linn?

6. Viimati tehti seda koodnimetuse all “Hyde Park Corner”. Väi- detavalt on järgmise taolise tegevuse koodnimetus “London Bridge”. Millest käib jutt?

7. Selle objekti koosseisu on kuulunud või kuulub siiani teiste hulgas Maakroon, Nooleteritaja ning Tõrju Vaenlast. Neljas, kõige tuntum on nimetamata. Objekt on olnud ka paberrahal. Milline on neljas ehk puuduv, kuid tuntuim osa?

Eelmise vooru vastused: 1. Põlva, 2. “Good Night” ja “Hey Jude”. Julian sai ka laulu “Lucy in the Sky with Diamonds”, 3. tatjanapäev, 4. Alfred Tooming, 5. Tartu, 6. paekivi kuulutati rahvuskiviks, 7. Ruhnu saar.

Punktide seis taas 21. augustil. Seniks ilusat suve!

Küsimused koostas Allar Viivik.

Vastused saada [email protected]. REKLAAM HHarjuarju EElulu 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal 15

ERAKUULUTUSED

MÜÜK • Müüa hobusesõnnikut • Teisaldatavate alumii- • Ostan vanaaegseid jalg- • Aedade ehitus, väravate, • Liuguksed, garderoobid, pakendatult 70 l kottidesse, niumist katuseredelite rattaid, sääreväristajaid, treppide, trepi- ning rõdu- köögid, hinnad soodsad, ga- • Müüa kuivi kütte- 5 € kott ja kompostmuld 70 müük. Tel 503 8628, nende raame ja muid osi. piirete valmistamine ning rantii. Tel 502 9075, puid: kask ja lepp p 30, l 8 € kott. Vedu tasuta. Tel katuseredel24.ee Ostan vene autode / moo- paigaldus. Metallkonstrukt- [email protected] 38, 50 cm. Olemas ka 5341 1252 torrataste osi. Tel sioonide valmistamine. Tel 40 l võrgus. Tel: • Voodrilaua (värvitud), 510 2349 5306 1469, Silkroad OÜ, • Ohtlike puude aastaring- 5373 7294, Kanarbiku • Müüa kase-kuuse pui- põrandalaua, tuulekasti-, [email protected] sed raie-, hooldus- ja talu dubrikett otse tootjalt 135 terrassi- ja saematerjali • OÜ Estest PR ostab saetööd. Katuserennide pu- €, premium-pelletid 6 ja 8 müük. Vedu üle Eesti tasu- metsa- ja põllumaad. Tel • Arboristi tööd, sh ohtli- hastus. Tel 5551 2104, mm 195 €, turbabrikett ta. Tel 5373 1117, 504 5215, 514 5215, ke puude raie. Tel www.puuhooldaja.ee • Müüa kandiline alates 135 €, pakitud kivi- www.espuit.ee [email protected] 5827 9373, OÜ Sorav Orav puitbrikett: kuusk 120 € süsi 245 €, kütteklotsid 2 • Ohtlike puude langeta- / 960 kg, kask 130 € / €, kask võrgus 3 €. Alates OST • Sõidukite kokkuost (au- • Ehitus- ning remondi- mine, hekkide ja viljapuude 960 kg, ümmargune kolmest alusest vedu tasuta. to, buss, veok, haagis, teh- tööd. Fassaadide-katuste- lõikus, kändude juurimine. puitbrikett, kauapõlev Tel 506 8501, • Autode kokkuost nika). Tel 5567 8016 vaheseinte-saunade-terras- Tel 521 0334 150 € / 1000 kg, Pre- kütteladu24.ee Harjumaal. Uuri oma side ehitus. Parketi, uste, mium pellet 6 mm ja 8 auto hinda. Tel TEENUS akende, liistude paigaldus • Ohtlike puude langeta- mm 190 € / 960 kg, • Müüa killustik, liiv, 5819 0200, ja muud siseviimistlustööd. mine. Tel 5663 2968 kuiv kütteklots 2 € / 40 l kruus, täitepinnas, frees- www.autohoov.ee • Ehitus: võtmed kätte Tel 5360 5083 kott. Veovõimalus Har- asfalt, haljastusmuld, vun- lahendused! Kommuni- • OÜ EV Ehitus teostab jumaal. Tel 5335 9010 , damendi tagasitäide kuni katsioonide rajamine, • Ehitusmehed teevad korterite ja eramute reno- 682 7289, Viimsi 20 t korraga, soodsalt ko- • Autode kokkuost! puitkarkassmajade püs- järgmisi töid: puitkar- veerimist, remondi- ja ehi- Kütteladu, haletoomisega! Tellimine Ostame kõiki sõidukeid, titus, siseviimistlustööd, kassmajad, kuurid, katused, tustöid. Tel 5662 3584, www.kutteladu.ee telefoni teel eesti ja vene aparaate ja töömasi- katusetööd, objekti hal- vundamendid, aiad, terras- [email protected] keeles. Tallinn-Harjumaa. naid! Pakkuda võib kõi- jastus. Tel 5379 9528 sid, plaatimine, fassaadi ja Tel 5805 7676, Tomz. ke! Kuulutus ei aegu! Tel katuse survepesu ja värvi- • Puhastame kraavid ja • Müüa kahe elumaja- [email protected] 5457 5055 mine, parketi, looduskivi kinnistud võsast! Tel ga kinnistu Simuna- • Katuste süvapesu ja paigaldus, koristus, ehitus- 5880 4028 mäel! Vahetuse võimalus • Müüa kuivi pakitud küt- värvimine, akende pesu, järgne koristus. Tel korteriga Tallinnas. Küsi teklotse. Vedu on tasuta! • Igas seisus autode veerennide puhastus, fas- 5894 4537, Silvar, • Teostame ehitus-, vii- infot tel 514 7886 Tel 5383 9215 kokkuost ja ARKist kus- saadide pesu ja värvimi- ehitusmehedharjumaal@ mistlus- ja renoveerimistöid tutamine. Pakkuda võib ne. Tel 5638 8994, gmail.com Harjumaa piirkonnas. Tel • Müüa küttepuud pikku- nii sõitvaid, kalleid kui [email protected] 5343 1487, Ehitusmehed • Linnu talu Valgamaal sega 30–60 cm. Toores se- ka romusid. Tel • Haljastustööd aedades, OÜ, [email protected] Tagulas müüb 9 kuud galehtpuu alates 44 € / rm. 5823 8310, puude ja hekkide lõikami- munenud pruune Brown Toores sanglepp alates 46 € ostameautod.ee • Langetame, hoolda- sed, niitmine, trimmerda- • Vihmaveesüsteemide ja Nick tõugu munakanu 3 / rm. Kuiv segalehtpuu ala- me puid ja freesime kän- mine, haljastuse rajamine. katuseturvatoodete paigal- € / tk. E–L 8.00–13.00. tes 57 € / rm. 30 cm kuiv de just Teie piirkonnas. Info tel 5663 8280 või dus. Rennid toodame koha- Tel 503 1485, 501 7500 lehtpuu 40 l võrgus 3,1 € • Kulla ja hõbeda kok- Leiame koos lahenduse! [email protected] peal valtsimismasinaga- Tel 504 2707, Harju- ja kuost. Tel 631 0190 Meid saab kätte tel puuduvad liitekohad! Raplamaa 5626 3857, • Hoonete soojustamine Tel 527 1059, • Müüa garaažiuksed, www.puumehed.com puistevillaga. Konsultat- Vihmaveerennid OÜ, suured ja väikesed. Li- • Müüa lõhutud küttepuid • Ostan metsa- ja põl- sioon objektil tasuta. Tel [email protected] saks rulluksed ja suured 30–60 cm, nii toorest kui lumaad. Eraisik. Tel 501 6689, Puistemees OÜ voldikuksed. Müük, re- kuiva, koos kohaletoomise- 5807 8644 • Pakun aknapesu era- • Viin ära kasutuna seis- mont, automaatika, pai- ga. Tel 518 3927, majadele ja korteritele • Kaardid ennustavad. Tel ma jäänud raamatud. Tel galdus. Tel 5698 0540, [email protected] üle Tallinna ja Harju- 900 1727, 24 h. Vt ka 5395 8295 Wiru Uks Tallinn OÜ, • Ostan MTZ ja lääne maa. Võta ühendust tel ennustus.ee www.wu.ee • Müüa lõhutud küttepuud traktori. Tel 5609 6431 5855 8078 • Õhksoojuspumba paigal- kohaletoomisega: sanglepp, • Kaks ehitajat teevad ül- dus ja hooldus, hind 150 €. lepp, kask. Hinnad soodsad, dehitus ja renoveerimistöid. Sertifikaadiga paigaldaja • Müüa kvaliteetsed alates 42 € / rm. Küsi hin- • Ostan seisma jäänud • SMM Ehitus teostab Hinnad kokkuleppel! Tel Kalev Lepistu. Lisainfo tel küttepuud koos transpor- da! Tel 509 9598, sõidukeid. Ka avariilisi, järgmisi töid: üldehitus, 5345 4701, 5341 8735 5656 2191 diga. Küttepuud on [email protected], riketega, arvelt maas, sisetööd, katusetööd, saetud, lõhutud ja koor- www.pakhalupuu.ee vanu ja lihtsalt kasutult plekksepa teenus ja ter- • Katuste ja fassaadide • Õmblusmasinate paran- masse riitadena laotud, seisvaid. Kohapeal kiire rasside ehitus. Teostame pesemine ja värvimine. Tel dus. Parandan kõiki õmb- täpsed kogused. Saada- • Müüa muld, liiv, killus- vormistamine ja tehing. lisaks septikute ja kana- 501 0834 lusmasinaid. Tulen Tallinna val erinevad pikkused – tik, kruus, freesasfalt. Tel Pakkumisi ootan tel lisatsioonide paigaldust. ja Harjumaa piires kohale. lepp, sanglepp, kask. Tel 5395 3788 5618 8671 või Tel 5854 9195, • Katuste kõrgsurvepesu Garantii. Tel 516 8180, 504 9838. Võtikmetsa [email protected] [email protected] ja värvimine (plekk, kivi, Hillar OÜ • Müüa nisu. Tel eterniit). Tänavakivide pu- 5648 4103 hastus. Tel 5624 1509, • Üldehitus, katuse-, fas- • OÜ Trigon Experts • Tänavakivi paigaldus Andres saadi- ja viimistlustööd. • Müüa Pärnu jõeäär- • Müüa saetud ja lõhutud ostab kasvavat metsa ja ja aedade ehitus. Helista Majade, kõrvalhoonete ehi- ne talusüda, maad 2,2 küttepuud pikkusega 30–60 metsakinnistuid, ka raiu- ja küsi lisa. Tel • Kivikorstnate ehitamine tamine täislahendustega. ha, jõekallast 70 m, lin- cm. Kojuvedu. Tel tuid ja hüpoteegiga. Tel 5667 0520, Kivipere ja remont. Tel 518 8889 Tel 5352 9476, nani 12 km, hea ligi- 522 7345. 518 3927, OÜ, www.kivipere.ee www.miltongrupp.ee pääs, naabrivalve, kau- [email protected] [email protected] • Korstnapitsi ehitus ja re- nis ja vaikne koht. mont. Tel 5557 9399 TÖÖ 80901:001:0279. Hind • Müüa saetud, lõhutud • Vannitubade ja korte- 60 000 €. Tel 507 2717 küttepuud, toored ja kuivad • Soovin osta Toyota rite remont ning viimist- • Korstnapühkija, korstna- • Pakume tööd juuksu- – lepp, sanglepp, kask. Ka- Hilux & Toyota Hiace. lus. Teeme veel terrassi- pühkimise teenus, nõuete- rile ja ripsmetehnikule. minapuud 40 l võrgus (lepp, Kõik aastakäigud! Tee de ehitus- ja remondi- kohane akt. Tel 5553 8506 Tel +372 5330 4994 • Müüme katusepleki kask). Tel 509 6735, pakkumine. Tel töid. Küsige pakkumist, [email protected], tehase tootmisjääke. halukuller.ee 5552 2223 Tel 525 7443, info@ www korstnakunst.ee Hinnad alates 3 € / m2. remontjaviimistlus.ee, Harja- ja otsaplekid. • Müüa sauna- ja suitsu- www.remontjaviimistlus. • Korstnapühkimine koos REKLAAMIPINNA Transpordivõimalus. ahjud, tel 505 4355 • Ostame eesti ja vene va- ee nõuetekohase aktiga, um- BRONEERIMINE Asukoht Aruküla, Raa- naraha, aumärke, postkaar- mistuste likvideerimine ja siku vald. Tel 5398 3916 • Müüa uus 3x5 m puu- te, sõjandusesemeid. Pak- küttekollete remont. Kors- JA TEADETE kuur, koos paigaldusega kuda võib kõike. Kuulutus • Vee- ja kanalisatsioo- tende, ahjude, pliitide ja ka- 1550 €. Tel 5560 4804 ei aegu, raha kohe. Iga nitrasside ehitus. Vasta- minate ehitus ning remont. EDASTAMINE • Võta meilt oma ma- päev kell 11–21, Ain tel valt projektile ehitame Töid teostavad litsenseeri- jale välisvoodrilauad, si- • Müüa valgelepp alates 5595 5996, Marko tel Teie kinnistule vee ja ka- tud pottsepp ja korstnapüh- sevoodrilauad, tuulekas- 42 € / rm, sanglepp (must 5650 7703 nalisatsioonitrassi ja lii- kija. Korstnapühkija tel tid. Soovi korral krundi- lepp) alates 46 € / rm, kask tume linna veevärgiga. 5372 4993, pottsepp tel me, värvime ja toome alates 56 € / rm (olemasolu • Ostan kasutuseta jäänud Traktorid, suur või väi- 5648 2818 kohale. Tel 5660 1979, korral), 30 cm lisandub 3 € sõiduauto või kaubiku, võib ke+roxon. Majasisesed www.arutehas.ee / rm. Kontakt tel olla remonti vajav. Pakkuda sanitaartehnilised tööd, • Litsentseeritud korstna- 5697 5216 võib ka vene autot. Kiire te- nõuetekohane veemõõdu- pühkija. Tel 5361 5567, [email protected] hing ja vormistamine! Tel sõlme ehitus. Tänavaki- www.kuldnekorsten.ee 5365 4085, vide paigaldus. Tel ~ [email protected] 5656 7690, Enno TEL 646 2214 16 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal HHarjuarju EElulu VIIMANE KÜLG “Apteeker Melchiori” 1960 • Saue sovhoosi Ääsmäe osa- filmivõtted Saha kabelis konna põllumehed plaanisid varuda 500 tonni heina. Sellest 2/3 oli juba kokku kogutud. “Apteeker Melchiorit” filmi- Melchior ja Oleviste mõistatus” HARJUMAAL FILMITAKSE VEEL MITMES KOHAS • Harkujärve sovhoosi keskuse SIGNE takse üle Eesti ja üle piirigi, ning Indrek Hargla, Elmo Nü- ja Harku osakonna kollektiivid VALDMANN näiteks Keila-Joal, Tallinnas, ganeni ja Olle Mirme kirjuta- Võttepaikade koordinaator Hannes Paldrok võtsid kohustuse anda juuli lõ- Jõelähtme vallaleht Narvas, Kuressaares, Purtses, tud originaalstsenaariumil. “Apteeker Melchiori” võtted algasid 13. juulil. Saha kabelis fil- puks üle plaani piima. Kontrol- Vaos, Vilivallas, Lehmjas ning Filmis astuvad tuntud näit- misime 20. ja 21. juulil. Peale Saha kabeli toimuvad Harjumaal larv oli 361 tonni, tegelikult ka Lätis. lejate kõrval üles mitmed re- võtted veel Lehmja tammikus (Rae vald), Muuksi linnamäel ja saadi 394 tonni. Saha kabelis ja selle ümb- Saha kabel valiti võttepai- žissöör Elmo Nüganeni õpila- selle ümber (kuusalu vald) ja Keila-Joal (Lääne-Harju vald). Põ- • Avaldati lehekülg Keila linna ruses toimusid 20. ja 21. gaks nii oma ainulaadsuse poo- sed Eesti Muusika- ja Teatria- hilisteks võttekohtadeks on Tallinna vanalinn, Kuressaare ja minevikust, olevikust ja täna- juulil mängufilmi “Aptee- lest kui ka seetõttu, et see on kadeemia lavakunstikoolist. Narva, aga ka Läti. päevast. Lõpetada taheti leiva- ker Melchior” võtted. väga hästi säilinud ning asub Apteeker Melchiori rolli täidab Praeguseks on võtted kolm nädalat toimunud. Kuigi võttegraa- tehase ehitus, ees ootas piima- Tallinna lähedal. Märten Metsaviir, teised pea- fik sai koostatud tihe, on seni kulgenud kõik plaanipäraselt, kombinaadi ehk meierei uuen- Kaks päeva väldanud filmivõ- osatäitjad on Alo Kõrve ja halbu üllatusi pole olnud. Kui vahepeal elu jälle seisma ei jää, damine. tete tarvis tehti kabelis ja selle Mängufilmide triloogia Maarja Johanna Mägi. siis valmib film õigeks ajaks ehk järgmise aasta sügisel. ümbruses mitmeid ajutisi muu- Kirjanik Indrek Hargla Triloogia jutustab kolm lu- datusi. “Kuna tegu on keskaeg- seitsmest raamatust koosne- gu Tallinna apteeker Melchio- se filmiga, siis pidi võtetel kõik vast “Apteeker Melchiori” kesk- rist, kelle ülesandeks on paljas- seejärel mõrvatakse kolm Melchior. Timuka tütar” stse- 1995 välja nägema nagu keskajal – aegsete krimipõnevusromaa- tada kohutava mõrvalaine ta- kloostriga seotud inimest, hak- naarium sai ainest Hargla ro- kabeli ümbruse muru oli niit- nide sarjast toodetakse män- ga peituv saladus. Avafilmis tu- kab hargnema vapustav müs- maanist “Apteeker Melchior ja • 29. juulil toimus Paldiskis mata alates jaanipäevast, aju- gufilmide triloogia. leb apteeker Melchioril lahen- teerium. timuka tütar”. Muula mägedes linna esimene tiselt vahetati välja ka suur ka- Juulikuus algasid režissöör dada äsja linna saabunud kuul- Triloogia teise filmi “Aptee- “Apteeker Melchior” jõuab rockifestival ehk Peetri Pidu. beliuks, sest praegune ei and- Elmo Nüganeni juhtimisel võt- sa ordurüütli mõrvalugu. Pea- ker Melchior. Viirastus” stse- kinodesse järgmise aasta sügi- Selle tulu annetati linna EELK nud keskaja mõõtu välja. Kabe- ted triloogia esimese mängu- tegelane avastab, et ohver jah- naariumi kirjutamisel on alu- sel. Filmi tootjad on Taska Film Nikolai kiriku remondiks. liesised raudristid kaeti mulaa- filmi “Apteeker Melchior” tege- tis saladuslikku Tallinna vangi, seks võetud romaan “Apteeker ja Nafta Films. Triloogia toot- • 22. juulil aga avati Raasiku val- židega, et need näeksid välja miseks. Film põhineb Indrek kelle jäljed viivad kohalikku do- Melchior ja Rataskaevu viiras- miseelarve on 6 miljonit eru- las Peningil mälestuskivi kahe- nagu keskaegsed kiviristid. Hargla romaanil “Apteeker miniiklaste kloostrisse. Kui tus”. Kolmanda filmi “Apteeker rot. kordsele vabadusristi kavaleri- Kaasaegsemaid hauaplatse le, kolonelleitnant Jaan Lapale varjati kuuskedega,” rääkis Sa- (1895–1941). Vabadussõjas oli ta ha kalmistuvaht Jaanus Hiis, soomusrongi number 2 juht. kes käis võtteid ka kohapeal Lepp hukati Kirovi vanglas sü- vaatamas ning pildistamas. gisel 1941. Võttemeeskond koosnes li- • Rubriigis “Suviseid harjumaa- gi 70 inimesest, kellest umbes lasi” käidi külas rallilegendil kümme olid näitlejad ja tausta- Uuno Aaval. Mehe suvekodu oli näitlejad, ülejäänu moodusta- Kuusalu lähedal Andineemel. sid aga operaatorid, assisten- NSVL-i teeneline meisters- did ning kunsti-, valgus-, ja lo- portlane sai temast aastal 1969, katsioonimeeskonna liikmed. aasta pärast Sajandi ralli lõpe- Ümber kabeli võis näha muljet- tamist. Ta läbis teekonna avaldavas koguses tehnikat, Moskvitšil ning sai lõpuks 22. voolu saadi diiselgeneraatorist. koha. Võttemeeskonna laager asus kabelist sada meetrit ida suu- Filmis tuleb kõik ajastule sobivaks kohandada, seetõttu käis kabeli ümber tihe sebimine ja iga vaba nurk oli hõivatud nas ja sinna viis kummimatti- tehnika või inimestega, kes selle eest hoolt kandsid. Jaanus Hiis dest tee, et näitlejad jalgu mär- 2010 jaks ei teeks. • 31. juulil plaanis ETV salves- Võtmetähtsusega võttepaik tada Juminda küla 720 .sünni- Filmiti nii kabelis sees kui päeval saate “Lauluga maale”. ka väljas. Kuna kabel täidab ka Solistiks Tanja Mihhailova ning filmis palvemaja rolli, siis muu- Artur Talvik. deti selle interjööri erinevate • Maardu linna aukodanik, laul- rekvisiitide abil keskaegse- jatar Anne Veski andis lehele maks. Võtteid tehti nii kabeli pika intervjuu. Muu hulgas üt- fassaadi ääres, ümbritseva ki- les ta, et on parandamatu op- vimüüri läheduses, üles võeti timist. “Elus tuleb teha õigeid maastikuvaateid. “Keskaja fil- otsuseid,” kinnitas Veski. mi puhul on filmimissuunad • Vaieldi Tallinna uue vangla üsna piiratud, tuleb kasutada asukoha üle. Justiitsministee- geomaagiat,” paljastas veidi fil- rium kinnitas, et see rajatakse mitrikkide tagamaid Hannes kindlasti Maardu linna. Veidi Paldrok lokatsioonimeeskon- hiljem valiti aga asukohaks Rae nast. Ta lisab, et filmis on Saha vallas Soodevahe külas asuv üles võetud stseenid võtme- krunt. Rae vallavolikogu keh- tähtsusega ja seal toimuvad testas sealse detaiilplaneerin- pöördelised sündmused. gu juunis 2012. Kompleksi pro- Jaanus Hiisi sõnul hämmas- jekteeriti aastatel 2013–2015, tas teda, kui sujuv oli sellise uus Tallinna vangla sai nurga- suure meeskonna koostöö võt- kivi septembris 2016 ning val- teplatsil. “Ametid olid hobuse- mis sügisel 2018. Seni Magasi- mehest kuni lavastajani, igaüks ni tänaval asunud kinnipida- teadis täpselt, mida ta tegema misasutuse kohale kerkib uu- peab ja kõik sujus justkui mär- sarendus. kamatult,” meenutas kalmistu- vaht. Keskaegsema ilme saavutamiseks kaeti kabeliaias asuvad raudristid massiivsete kiviristide mulaažidega. ISSN 1736-6739 Iga nädala reedel jõuab Harju Elu 221 722 lugejani nii Tallinnas kui ka Harjumaal Harju Elu lehes saate avaldada kuulutusi ja reklaame Oma soovist andke teada [email protected], telefon 646 2214, www.harjuelu.ee