DOCSLIB.ORG

Johannes Tõrs 80

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Reede, 31. juuli 2020 Haarjurju Elluu Nr 31 (2255) Hind 0,99 eurot Maakonnaleht juba 75 aastat JJOHANNESOHANNES TTÕRSÕRS 8080 MMEES,EES, KESKES RAJASRAJAS LAGEDILELAGEDILE EESTIEESTI VVABADUSVÕITLUSEABADUSVÕITLUSE MUUSEUMIMUUSEUMI LKLK 6 UKRAINAST EESTI MEHE JUURDE SAUE VALLAS VALMIB TÄHETORN LK 2 LK 3 KEHRAS PEETI PABERIPÄEVA LK 8 1524 firmat, sisaldab 1500 suurimat Harjumaal ja Tallinnas instagram.com/harjuelu 221 722 inimest, sisaldab firmades töötajaid, lehetellijaid ja veebis lugejaid facebook.com/harjuelu 2 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal HHarjuarju EElulu ELU Renoveeritakse Kiili kaugküttetorustik AS TREV-2 Grupp alustas võimsusega, mis rahuldab nii soojusettevõtte N.R. Kiili gümnaasiumi ja lasteaia Energy tellimusel Kiili kui ka ümberkaudsete tulevas- kaugküttetorustiku reno- te kinnisvaraarenduste vajadu- veerimistöödega, mis vä- si.” hendavad märkimisväär- Kokku on renoveeritaval selt Kiili aleviku korter- kaugküttetrassil 26 liitumis- majade elanike kütteku- punkti, neist 12 on korterma- lusid ning arvestavad Kii- jad. li gümnaasiumi ja laste- Suuremahulisemad ehitus- aia ning ka perspektiivse- tööd algavad juba augustis, te arendusprojektide kuid sellepärast Kiilis keegi sü- suureneva soojusenergia gisel soojata ei jää. Soojusva- vajadusega. rustuse võimekus tagatakse elanikele tänavuse küttepe- “Kokku vahetatakse renovee- rioodi alguses, tööde lõplik val- rimistööde käigus välja üle ka- mimisaeg lükkub 2021. aastas- he kilomeetri amortiseerunud, se. valdavalt 70. ja 80. aastatel pai- Tööde tellija on Kiili alevit galdatud, soojustaristut,” lau- soojaga varustav N.R. Energy sus TREV-2 Grupi keskkonna- ning rekonstrueerimistöid ra- ehituse valdkonnajuht Andres hastab lisaks tellijale ka Euroo- Pürg. “Uue ja tänapäevase pa Liidu Ühtekuuluvusfond SA torustiku projekteerimisel ole- Keskkonnainvesteeringute me arvestanud nii olemasole- Keskuse kaudu. Renoveerimis- vate kortermajade ja muude projekti lepinguline maksumus hoonete kaugkütte tarbimise on ligi miljon eurot koos käibe- kui ka planeeritava täiendava maksuga. (HE) Kogutakse teavet kahjuliku teoliigi kohta Marina Ponomarenko ja Mihkel Tiks Suurpea küla muulil. Ülo Russak Keskkonnaametil valmis nutirakendus teokaart. keskkonnaamet.ee, mille kaudu saavad inimesed Ise siin, saata teavet lusitaania teetigude leviku kohta. vad kindad olla, et tegu on just Lusitaania teetigu on võõrliik, selle tüütu võõrliigiga, mitte keda esmakordselt nähti Ees- kodumaise suure või musta mõtted Ukrainas tis 2008. aastal. Nüüdseks leiab seateoga, kes on meie ökosüs- neid mõnest piirkonnast juba teemile ohutud. Nutirakendu- massiliselt. Selleks, et anda pa- ses on toodud nii lusitaania Karantiinis Omavahel suhtevad Mihkel elaikele lootust, et elu Krimmis remaid tõrjesoovitusi ja aidata teeteo kui ka kahe sarnase ko- Nüüd jalutavad Marina ja ja Marina vene keeles. “Eks mi- muutub: väheneb korrupt- kohalikel omavalitsustel ja ko- dumaise teoliigi määramistun- ÜLO RUSSAK Mihkel Loksa kandis, Pärispea na õpetan Mihklile natuke uk- sioon, Venemaalt tulevad taas gukondadel tõrjet korraldada, nused. Nende abil saab veen- [email protected] poolsaarel asuvas Suurpea kü- raina ja tema mulle jälle eesti turistid ja odavamad kaubad. on vaja teada lusitaania teeti- duda, kas tegu on ohtliku võõr- las, kõnnivad mererannas. keelt,” naerab Marina. Aga liht- “Korruptsioon tõepoolest gude levikupiirkondi. Märgi liigiga või mitte. Suurpea küla on Eestis selle ne see pole – läbi naeru on se- mõnevõrra vähenes, ka Moskva kaardile kohad, kus Sa oled lu- Rakendusest saab vaadata Marina Ponomarenko ei poolest ainulaadne, et osa kü- da tunda. ja Peterburgi rikkurid hakka- sitaania teetigu näinud. ka kõiki varem kaardile märgi- ole Eestis mitte esimest last on tüüpiline vana ranna- sid poolsaarel rohkem suvita- Aadressil teokaart.kesk- tud lusitaania teetigude leiu- korda. Tallinn, Pärnu, küla mereäärsete põlistalude- Ise siin, mõtted Krimmis mas käima. Aga koos nendega konnaamet.ee saab arvuti, mo- kohti. Kaardilt näeb, kus on Tartu, Haapsalu... loeb ta ga, osa aga nõukogude ajal Ha- Mis saab aga edasi. Varsti läksid hinnad mitte alla, aga biiltelefoni või muu nutisead- võõrliiki täheldatud, et naab- vähimagi mõtteakrobaa- ra lahe allveelaevade baasi tar- saab läbi karantiin, elu on vaja üles. Ja Krimmi elanikud jäid me kaudu märkida Eesti kaar- ruskonna elanikud teaksid va- tikata üles linnad, kus ta vis ehitatud sõjaväelinnak oma elama hakata. Marina tahaks ikka lihtsateks teisejärgulisteks dile koha, kus lusitaania teeti- jadusel kahjuri tõrjumiseks käinud on. Ja seda puh- kortermajadega. Seal Marina ja Eestisse jääda. Meditsiiniõe teenindajateks, ei muutnud gu nähakse. Rakenduse väljad koostööd teha. talt, eesti keelt väänama- Mihkel elavadki – vähemalt se- diplom ja Ukrainas meditsiini- kellegi elujärg oluliselt pare- on eesti, inglise ja vene keeles. Peamine soovitus on teod ta. ni, kuni Mihkel Tiksi vanaisa õena töötatud aastad Eestis ei maks, nagu Venemaaga liitu- Keskkonnaamet palub ini- kokku koguda ja hävitada kuu- maadele ehitatud maja omani- loe – sellest on Marina aru saa- mis eel nii mõnedki lootsid,” mestel rakenduse kaudu saata ma veega üle kallates, samal “Eesti mulle meeldib,” kinnitab kustaatust Kolgakülas vaeb ko- nud. Nagu ka sellest, et ümber võtab Mihkel Tiks kokku viima- lusitaania teetigudest ka foto- viisil tuleb hävitada ka teeteo ukrainlanna – inimesed on to- hus. õppida pole võimatu. Õppida se aja muutused Krimmis. sid. Nii ameti spetsialistid saa- munad. (HE) redad, linnad ja linnakesed Suures linnas Marina elada pole kunagi ega kellelegi liiga Koos koroonaga saabus aga puhtad, hoitud, toit maitsev, ei tahaks. Nii ta arvab. Siin, Pä- hilja. ka paanika – needsamad ini- aga... rispea poolsaare metsades ja Ega Mihkelgi päris ilma Uk- mesed, kes enne lausa ootasid Juuni keskel otsustas Ees- rannal on rahu. rainata, õigemini Krimmita saa. silla rajamist, soovisid nüüd tisse naasta siit 14 aastat ära ol- “Ukrainast tulles tunduvad Seal, Jaltast 12 kilomeetri kau- sellesama silla sulgemist. Et nud, peamiselt Krimmis elanud isegi meie väikelinnad nagu gusel Koreizi külas, Krimmi viirus Venemaalt Krimmi ei endine tippkorvpallur ja pub- Rapla või Võru või Türi nagu ühel kaunimal rannaribal on tal jõuaks, nakatumisoht ei suure- litsist Mihkel Tiks. nukulinnad. Loksagi on ilus ja kinnisvara, 150-ruutmeetrine neks. Kuna tema elukaaslast, uk- hoolitsetud, eriti kui mõelda, maja, mida tal ametlikult re- rainlannat Marina Ponomaren- mis on Krimmis ja Ukrainas. gistreerida ega selle tõttu ka 90 päeva mõtlemisaega kot Eestisse ei lubatud, otsus- Ometi olime me kõik koos N müüa pole õnnestunud. Mihkel Tiks ütleb, et tema tas Mihkel alustada protestiks Liidus...,” räägib Mihkel. “Ukraina ajal aeti kinnisva- oma Eesti riigilt saadava näljastreiki. Marina istub suurele kalda- raäri dollarites. Alles seejärel, 490-eurose pensioniga oleks 13. juuli hommikul kell 9 va- kivile. On mõtlik. Tema kodu- kui maksin 5000 dollarit, teh- Krimmis rikas välismaalane, nalinnas, Siseministeeriumi linnast Zaporižžjast jääb rin- ti volikogu otsus ja hakati maa- sealne pension on vaid 150 eu- ees algama pidanud näljastreik dejoon vaid 200 kilomeetri toimikut koostama, mis suuna- rot. jäi siiski ära: mõned päevad en- kaugusele. Ometigi annab sõ- ti esmalt kinnitamisele Ometigi ta Krimmi tagasi ei ne seda tuli ministeeriumist jategevus linnas ennast tunda Simferopolisse, siis Kiievisse, taha, tahab oma elu edasi Ees- teade, et Marina võib “hu- – aeg-ajalt liigub läbi linna ras- Enne aga, kui asi korda sai, tis elada. Kuigi Krimmis tuleb maansetel kaalutlustel” Eestis- ketehnika rinde suunas, aeg- okupeerisid venelased Krimmi, veel ära käia – oma kinnisvara se siiski elama asuda. Regu- ajalt tuuakse sealt noori mehi volikogu esimees anti kohtu al- kuidagigi ära realiseerida. laarlennud Kiievist olid just ära kirstus tagasi. la. Vene võimuga pidin alusta- Marina Ponomarenko on keelatud, kuid 21. juulil pääses “Kõige raskem on siis, kui ma kõike otsast peale,” meenu- saanud Siseministeeriumist Ukraina kodanik Marina Pono- on matta tulnud tütarde koo- tab Mihkle Tiks mitte kõige õn- “humaansetel kaalutlustel” marenko Ukrainast põlluma- livendi-klassikaaslasi,” ütleb nestunumat kinnisvaratehin- Eestis viisavaba elamisloa 90 jandustöötajaid toonud erilen- Marina ja ohkab. Ta enda kaks gut oma elus. päevaks. Selle aja jookul pea- nuga Eestisse, et siin karantii- tütart, 20- ja 24-aastane jäid Krimmi okupeerimine, eri- vad nad Mihkel Tiksiga abiellu- ni jääda – lennul oli ka kolm Co- mõlemad Ukrainasse, üks õpib, ti üle Kertši väina rajatud sild ma, et siis juba ajutise elamis- vid-19 positiivset reisijat. teine töötab. andis üsna paljudele Krimmi loa taotlus sisse anda. MAAKOND HHarjuarju EElulu 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal 3 Munalaskme küla vanast veetornist on saanud tähetorn ANDRES TOHVER [email protected] Kui 11. augustil 1999 oli Eestis täielik päikesevar- jutus, hakkas Vladimir Goman mõtlema, miks ta selliste asjade kohta nii vähe teab. Alguse sai sü- gav huvi astronoomia vastu, mis on viinud tähe- torni rajamiseni Mu- nalaskme vanasse veetor- ni. Tähetorn avatakse pi- dulikult 8. augustil. IT-valdkonnas töötav 41-aasta- Vladimir Goman Munalaskme tähetorni ees. ne Vladimir Goman näeb välja kõike muud kui sündinud ast- TEAVE ronoom. Ometi on astronoo- mia tema kireks olnud juba Eesti 13 tähetorni kaks kümnendit. Mees kuulub 1) Tartu Tähetorn Toomemäel (ehitas 1810 Johann Wilhlem Baltic Astronomy Club'i rida- Krause, Eesti astronoomia sünnikodu) desse, millel on üle kolmeküm- 2) Tartu Observatoorium Tõraveres (avati
Recommended publications
  • Eesti Luteri Kiriku Reaktsioonid Usuvastasele Kampaaniale Ja Maailmapildi Ning Väärtuste Muutumisele Aastail 1958–1964

    Eesti Luteri Kiriku Reaktsioonid Usuvastasele Kampaaniale Ja Maailmapildi Ning Väärtuste Muutumisele Aastail 1958–1964

    Acta Historica Tallinnensia, 2013, 19, 89–114 doi: 10.3176/hist.2013.1.04 EESTI LUTERI KIRIKU REAKTSIOONID USUVASTASELE KAMPAANIALE JA MAAILMAPILDI NING VÄÄRTUSTE MUUTUMISELE AASTAIL 1958–1964 Riho ALTNURME Tartu Ülikooli usuteaduskond, Ülikooli 18, 50090 Tartu, Eesti; [email protected] Luteri kirik Eestis pidi sarnaselt teiste kirikutega Nõukogude Liidus aastail 1958–1964 üle elama terava usuvastase kampaania. Kuigi religiooni tauniti ideoloogilistel põhjustel Nõukogude riigis kogu selle eksisteerimise aja jooksul, oli Nikita Hruštšovi valitsemisajal toimunud ateistlik kampaania aktiivseim. Võib väita, et 1960. aastad andsid kirikute asendile ühiskonnas otsustava hoobi. Kui võr- relda vabade ühiskondadega Lääne-Euroopas, siis toimus sealgi samal perioodil aktiivne sekularisee- rumine (kirikute taandumisena ühiskonnaelu olulise mõjutaja rollist), kuid üldjuhul vabatahtlikult (ei puudunud küll sekulaarsust toetavate gruppide ja nende vastaste vastasseis, kuid surve oli siiski teisel tasemel) ning mõjutatuna ajastu mõttevooludest ja käitumismallide muutumisest. Artiklis on käsitletud Eestis tegutsenud luteri kiriku vaimulikkonna reaktsioone ühiskonnas toimunud protsessidele, eelkõige usuvastasele kampaaniale, ja nendega kaasnenud isikuvastastele rünnetele, aga samal ajal ka mõttemaailmas toimunud muutustele, mis mõjutasid inimeste menta- liteeti (lood “tehnikaajastust” jms). Juhtkonnast avaldas peapiiskop Jaan Kiivit seenior (1906– 1971) mitmetel kirikusisestel kogunemistel seisukohti nii ühiskonnas toimuvate muutuste kohta kui ka julgustas
  • Lisa A. Ksh Aruande Avalikustamise Materjalid

    Lisa A. Ksh Aruande Avalikustamise Materjalid

    LISA A. KSH ARUANDE AVALIKUSTAMISE MATERJALID Lisa A-1. Nissi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade valla kodulehel. Nissi valla üldplaneeringu algatamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus (Nissi Vallavolikogu 12.04.2007 a otsus nr 24). Lisa A-2. Nissi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise avalikustamine Ametlikes Teadaannetes (10.05.2007) Lisa A-3. Nissi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise avalikustamine Eesti Päevalehes (10.05.2007) Lisa A-4. KSH aruande suunamine avalikustamisele Lisa A-5. Nissi valla üldplaneeringu KSH aruande avalikustamisteade valla kodulehel (05.07.2012) Lisa A-6. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisteade Ametlikes Teadaannetes (05.07.2012) Lisa A-7. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH avalikustamisteade Eesti Päevalehes (06.07.2012) Lisa A-8. Ametiasutustele saadetud teade Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisest Lisa A-9. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avaliku arutelu protokoll koos osalejate nimekirjaga Lisa A-10. Nissi valla üldplaneeringu KSH aruande heakskiitmisele esitamine Lisa A-11. Nissi valla üldplaneeringu KSH aruande tagastamine täiendamiseks Lisa A-12. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisteade Ametlikes Teadaannetes (24.04.2013) Lisa A-13. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisteade valla kodulehel (24.04.2013) Lisa A-14. Ametiasutustele saadetud teated Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisest (24.04.2013) Lisa A-15. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH avalikustamisteade Eesti Päevalehes (25.04.2013) Lisa A-16. Nissi valla üldplaneeringu ja KSH aruande avaliku arutelu protokoll koos osalejate nimekirjaga Lisa A-17. Keskkonnaameti heakskiit Nissi valla üldplaneeringu KSH aruandele 27.08.2013 Lisa A-1.
  • Nissi Valla Keskkonna Reostus Väheneb

    Nissi Valla Keskkonna Reostus Väheneb

    Arseenireostus Tagasivaade Alema XVI likvideeritud jõulukuule karikavõistlused Lk 2. Lk 3. Lk 4. 54 20112011 TeNissi atavalla ajaleht ja Nissi valla keskkonna - reostus väheneb Projekteerimisfirma ka ventilatsiooniõhu soojus- Sweco Projekt teeb vaheti kasutamise võima- TURBA lust,, selgitab Mart Taklai. Nissi Soojuse tellimi- Jaanus Teder, Nissi Soojuse sel Nissi valla Riisi- juhataja, ütleb, et Nissi val- pere ja Lehetu reo- la elanikud saavad tulevikus GÜMNAASIUMI veepuhastite projekti puhtama joogivee ja keskkon- nareostus väheneb väga suurel ning projekteerib ka määral. Projekt valmib 2012. uue vee- ja kanalisat- aasta sügisel. „Olemasolev JÄTKUSUUTLIKKUS! sioonitorustiku. vee- ja kanalisatsioonisüsteem Projekteeritav reo- rekonstrueeritakse. Luuak- se hulgaliselt liitumispunkte veepuhasti hakkab kanalisatsioonivõrguga. Riisi- saama kütteks vaja- peres lisandub planeeritavalt likku soojust hoone vähemalt 200 liitumist ja Nis- alusest reoveemahu- sis ­­­veerandsada.“ Jaanus Te- deri sõnul tahtis Nissi Soojus teisipäeval 14. veebruaril tist. kallineva energia tingimustes, et uus reoveepuhasti oleks Mart Taklai, Sweco Projekti võimalikult energiasäästlik. keskkonnatehnoloogia osa- „Päikesepatareid ja tuulikud kell 19:00 konna peaspetsialist, räägib, käivad vallale üle jõu,“ mär- et reoveepuhasti mahutist kis ta. Projekti maksumus on tulev soojus kavatsetakse ära ligi 5,1 miljonit eurot ja sellest kasutada puhasti tehnohoone tuleb KIKi kaudu Euroopa Turba Gümnaasiumi saalis kütmiseks ja ventilatsiooni- Liidu ühtekuuluvusfondi fi- õhu soojendamiseks,
  • The Price List of Services of the Academic Library of Tallinn University

    The Price List of Services of the Academic Library of Tallinn University

    APPROVED by the decree no 12 of the Director of the Library on 07. July 20 21 The Price List of Services of the Academic Library of Tallinn University User registration Information d esk, telephone +372 6659 439 Price in Euros, Service incl VAT User reg istration with ID card free User registration for the Tallinn University students and staff free User registration for others (without Estonian ID card) 2.00 Duplicate of the library card 4.00 One - time visitor card 0.50 Duplicate to replace a stolen c ard (in case there is official proof of the theft being reported to police) free Copy and Print Services Information desk, telephone +372 6659 439 Price in Euros, Service Unit incl VAT Copy (A4, B/W, one side / double sided)* page 0.10 / 0.19 Copy (A4 , colour, one side / double sided)* page 0.60 / 1.19 Copy (A3, B/W, one side / double sided)* page 0.17 / 0.33 Copy (A3, colour, one side / double sided)* page 1.20 / 2.39 Copy of a bound newspaper (A4)* page 0.20 Copy of a bound newspaper (A3)* page 0 .38 Search and copy* page 0.30 Printout (A4, B/W, one side / double sided)** page 0.10 / 0.19 Printout (A4, colour, one side / double sided)** page 0.60 / 1.19 Printout (A3, B/W, one side / double sided)** page 0.17 / 0.33 Printout (A3, colour, one si de / double sided)** page 1.20 / 2.39 * The service is only for making copies of library collection items. Making copies while you wait, max 20 pages.
  • SN1 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    SN1 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    SN1 buss sõiduplaan & liini kaart SN1 Nissi Vaata Veebilehe Režiimis SN1 buss liinil (Nissi) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Nissi: 13:25 - 15:15 (2) Nissi: 7:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim SN1 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine SN1 buss saabub. Suund: Nissi SN1 buss sõiduplaan 20 peatust Nissi marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 13:25 - 15:15 teisipäev 13:25 - 15:15 Nissi Koolimaja 33a Nissi tee, Estonia kolmapäev 13:25 - 15:15 Odulemma neljapäev 13:25 - 15:15 Hürjapea reede 14:20 laupäev Ei sõida Jaama Tee 19 Nissi tee, Riisipere pühapäev Ei sõida Nissi Koolimaja 33a Nissi tee, Estonia Jaama Tee SN1 buss info 19 Nissi tee, Riisipere Suund: Nissi Peatust: 20 Riisipere Reisi kestus: 68 min Liini kokkuvõte: Nissi Koolimaja, Odulemma, Riisipere Mõis Hürjapea, Jaama Tee, Nissi Koolimaja, Jaama Tee, Riisipere, Riisipere Mõis, Vilumäe, Kivitammi, Turba Vilumäe Kool, Kivitammi, Vilumäe, Riisipere Mõis, Riisipere, Aude, Munalaskme, Aude, Jaama Tee, Nissi Kivitammi Koolimaja Turba Kool 25 Tööstuse, Estonia Kivitammi Vilumäe Riisipere Mõis Riisipere Aude Munalaskme Aude Jaama Tee 19 Nissi tee, Riisipere Nissi Koolimaja 33a Nissi tee, Estonia Suund: Nissi SN1 buss sõiduplaan 21 peatust Nissi marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:20 teisipäev 7:20 Munalaskme kolmapäev 7:20 Aude neljapäev 7:20 Jaama Tee reede 7:20 19 Nissi tee, Riisipere laupäev Ei sõida Nissi Kool 40 Nissi tee, Estonia pühapäev Ei sõida Nissi Kool 38a Nissi tee, Estonia Jaama Tee SN1 buss info 19
  • JOBS CREATED out of TALLINN HAVE NOT Reduced

    JOBS CREATED out of TALLINN HAVE NOT Reduced

    THE BALTIC JOURNAL OF ROAD AND BRIDGE ENGINEERING 2013 8(1): 58–65 JOBS CREATED OUT OF TALLINN HAVE NOT REDUCED COMMUTING Roland Mäe1 , Dago Antov2, Imre Antso3 Dept of Transportation, Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Estonia E-mails: [email protected]; [email protected]; [email protected] Abstract. Although urban sprawl is relatively new process for Estonia which has not revealed itself to the full extent, in many European cities urban sprawl is recognised as a major challenge to quality of life. Due to the above mentioned negative aspects of urban sprawl in some countries the efforts are determined to restrain urban sprawl. Many studies have been undertaken to research the financial, ecological, cultural and social cost of urban sprawl in most of developed countries. This is the main reason, why declared in the majority of studies the theses, especially in the field of traffic and transportation, cannot be applied to assess situation in our country. Estonia has many geographical, economical, social and cultural peculiarities, which influence its traffic and transportation patterns as well as its urban sprawl rates. Economical crisis has shown the exigency to reduce drastically non-productive expenses and optimize productivity of labour. Thus the reduction of losses in traffic and transportation could be one of all possible solutions. In this article the commuting caused by urban sprawl has been analyzed. The second task is to find out in which range public databases are used to determine the demand of mobility. Keywords: urban sprawl, commuting, traffic volume, mobility, territorial planning, public databases.
  • Karula Rahvuspargi, Karula Loodusala Ja Karula Linnuala Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On

    Karula Rahvuspargi, Karula Loodusala Ja Karula Linnuala Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On

    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029 Keskkonnaamet 2020 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 9 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................................ 9 1.1.1. Karula rahvuspark ..................................................................................................................................... 10 1.1.2. Karula linnuala ja Karula loodusala ......................................................................................................... 11 1.1.3. Püsielupaigad ............................................................................................................................................ 12 1.1.4. Alal esinevad liigid ja loodusdirektiivi elupaigatüübid ............................................................................. 12 1.1.5. Kaitsekorraldusperioodi visioon ................................................................................................................ 14 1.2. MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................
  • ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas

    ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas

    ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas www.visitharju.com www.visitestonia.com Welcome to the Harju County, Arvoisa vieras, dear guest! tervetuloa! The Harju County is the county, where lies the capital of Estonia. Harjumaan maakuntaan kuuluu pääkau- Around 40 % of Estonia’s population lives in the Harju County and punki Tallinna. Maakunnassa elää 40 % most of Estonia’s business, science and culture take place here. But Viron asukkaista ja suurin osa liike-elämästä, to us, who live in this county, it is most importantly our home. We tieteestä ja kulttuurista on keskittynyt tänne. are very proud of our home county. Mutta meille harjumaalaisille on kaikkein Come to visit us. You will no doubt find that every visit here dif- tärkeintä, että se on kotimme. Olemme ylpeitä fers from the previous one and you can always discover some- kotiseudustamme. thing new and fascinating. The business traveller will find a fast Tulkaa meille kylään. Voin luvata jo etukäteen, and dynamic economy; sportsman a great place to practice että jokainen käynti saattaa olla erilainen ja aina all kinds of activities, and cultural tourist will enjoy the variety voi kokea jotain uutta. Liikematkailija kohtaa of local cultural scene from song festivals to modern clubs. nopealiikkeisen ja dynaamisen talousilmaston, Those keen on history will find Padise with its monastery urheilija paikan harrastukselleen, täällä on vilkasta ruins, lots of manors and churches and Tallinn Old Town full kulttuurielämää laulujuhlista klubeihin. Historiasta of mystery and secrets. In the Harju County you can enjoy kiinnostuneet kohtaavat Padisen luostarin, salaperäi- both – excitment of a big town and silence of forests.
  • Estonian Cultural Heritage. Preservation and Conservation Vol

    Estonian Cultural Heritage. Preservation and Conservation Vol

    VOL. 1 2005–2012 ESTONIAN CULTURAL HERITAGE PRESERVATION AND CONSERVATION CITYSCAPE / PUBLIC AND RESIDENTIAL BUILDINGS / CHURCHES / MANORS INDUSTRIAL HERITAGE / TECHNOLOGY / ARCHAEOLOGY INTERNATIONAL COOPERATION1 / MISCELLANY VOL. 1 2005–2012 ESTONIAN CULTURAL HERITAGE. PRESERVATION AND CONSERVATION AND CONSERVATION PRESERVATION HERITAGE. CULTURAL 1 ESTONIAN VOL. 2005–2012 Editors-in-chief: MARI LOIT, KAIS MATTEUS, ANNELI RANDLA ESTONIAN Editorial Board: BORIS DUBOVIK, LILIAN HANSAR, HILKKA HIIOP, MART KESKKÜLA, JUHAN KILUMETS, ILME MÄESALU, MARGIT PULK, CULTURAL HERITAGE TÕNU SEPP, OLEV SUUDER, KALEV UUSTALU, LEELE VÄLJA PRESERVATION AND CONSERVATION Translated by SYNTAX GROUP OÜ Graphic design and layout by TUULI AULE Published by NATIONAL HERITAGE BOARD, TALLINN CULTURE AND HERITAGE DEPARTMENT, DEPARTMENT OF CULTURAL HERITAGE AND CONSERVATION AT THE ESTONIAN ACADEMY OF ARTS Supported by THE COUNCIL OF GAMBLING TAX Front cover: The main stairway of the former Estländische adelige Credit-Kasse. Photo by Peeter Säre Fragment of the land use plan of the comprehensive plan of the old town of Narva 15 Seaplane hangars. Photo by Martin Siplane 29 Detail from a coat-of-arms epitaph in Tallinn Cathedral. Photo by the workshop for conserving the coats-of-arms collection of Tallinn Cathedral 65 Laupa Manor. Photo by Martin Siplane 93 Carpentry workshop of the Rotermann Quarter. 7 Rosen Str, Tallinn. Photo by Andrus Kõresaar 117 Lead sheet on the lantern at the façade of the Tallinn Great Guild Hall. Photo by Martin Siplane 133 13th c. merchant’s
  • Siit Rega Et

    Siit Rega Et

    Kogudusemaja Kümneaastased Ellamaa rahva- Sauel ilupildi peal ja Laagri tüdrukud majja tõi valdade avalikuks aruteluks päästavad loodust ühinemine uue valmis lk 8 tõusulaine lk 5 lk 9 NR 9 (33) MAI 2019 KOHALIK LEHT KOHALIKUST ELUST JA OLUST Aita äriidee lendu saata Väga tihti ei tule LAUAMÄNG ALU GROVENEER ette, et antakse pihku Strateegiamäng kahele Groveneer on naturaal- mängijale, mida saavad sest puidust kleebitav 5000 eurot ja öeldakse, mängida pimedad ja nä- dekoratiivsein, mida et oma valik, kellele gijad inimesed. Üldiselt ei saab paigaldada ruumi- Ajujaht Fotod: arvesta lauamängutootjad desse ilma tööriistade annad-jagad. erivajadustega inimeste- ja eriliste oskusteta. ga. ALU on disainitud nii, Erinevatest toonidest Umbes-täpselt nii et on võetud arvesse ka ja mõõtudest saab luua praegu ongi. teatavate erivajadustega omanäolisi mustreid. Iga inimesi. Kuna ALU män- kleebitav leht on uni- gulaud on modulaarne, kaalse puidusüüga ning ANNE-LY SUMRE seega on iga valminud [email protected] on sellele võimalik juurde arendada ning müüa sein ainulaadne. Toode on juba õiges mõõdus, viimistletud kõvavahaõliga uusi lisaosi ning mänge, ning kleepimiseks valmis. aue vald toetab „Ajujahi“ võimaldades äril pidevalt Turu suurus: Eestis suudeti kuue kuuga tekitada käivet mõnekümne tuhan- äriideede konkurssi juba kasvada. de euro väärtuses, fookus oli eelkõige toote valideerimisel. Nüüd liigutak- teist aastat. Sel aastal esi- Turu suurus: Euroopas on se Norra ja laiemalt Skandinaavia turule. Norra seinakattematerjalide turu S 30 miljonit nägemispuudega inimest, neist 3 miljonit on täispimedad. väärtuseks hinnatakse 120 miljonit eurot. tati 341 ideed, millest sai 100 ja siis 30 ja siis 10. Oli tööstust ja www.studioalu.com www.groveneer.com disaini, oli sotsiaalset ettevõtlust ja loomemajandust, oli kom- munikatsioonitehnoloogiaid HIVE HOPKID ja biomeditsiini.
  • Harju, Lääne Ja Pärnu Maakonna Planeeringut Täpsustava Teemaplaneeringu "Harku-Lihula

    Harju, Lääne Ja Pärnu Maakonna Planeeringut Täpsustava Teemaplaneeringu "Harku-Lihula

    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Elering AS Töö nr: 10129 Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha mää- ramine" keskkonnamõju strateegilise hinda- mine. Aruande eelnõu Vastutav täitja Karl Kupits Juhatuse liige Karl Kupits Tallinn juuli 2016 Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine. Aruande eelnõu MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 7 2 ÜLEVAADE MÕJUHINDAMISE PROTSESSIST ..................................................................................... 8 2.1 KSH KÄIK...................................................................................................................................................... 8 2.2 ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVE JA EKSPERT .................................................................................. 8 2.3 HUVITATUD OSAPOOLED ............................................................................................................................ 9 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA EESMÄRK ............................................................................................... 11 3.1 KAVANDATAV TEGEVUS ...........................................................................................................................
  • The Voice of Confessionalism and Inter-Lutheran Relations

    The Voice of Confessionalism and Inter-Lutheran Relations

    The Voice of Confessionalism and Inter-Lutheran Relations The Influence of the Missouri Synod in the Baltic and Ingrian Lutheran Churches, 1991–2001 Kalle Kuusniemi Academic dissertation to be publicly discussed, by due permission of the Faculty of Theology at the University of Helsinki in Auditorium XII (Unioninkatu 34), on the 6th of June, 2015 at 12 o’clock. HELSINKI 2015 Taitto: Arto Kuorikoski ISBN 978-951-51-1224-8 (paperback) ISBN 978-951-51-1225-5 (PDF) Unigrafia Oy Helsinki 2015 Abstract The Lutheran Church-Missouri Synod (LCMS) had no contacts with the Baltic and Ingri- an Lutheran Churches in the Soviet Union. It was virtually impossible for the Missouri Synod to make connections because of its narrow view of ecumenism, its anti- communism, and its non-membership in the Lutheran World Federation (LWF), which communicated to some extent with the churches of the USSR. However, the collapse of the Soviet Union made it possible for the Synod to establish totally new contacts with post-Soviet Lutherans. I examine how the Missouri Synod influenced the Baltic and Ingri- an Churches between 1991 and 2001 in the context of inter-Lutheran relations. The starting point of the study is when the Missouri Synod first made contact with the Baltic and Ingrian Lutherans. It set up initial connections in 1991 through the LCMS auxiliary organizations in cooperation with the Finnish sister organization, the Confessional Lutheran Church of Finland. However, the first direct official Missourian contacts with the Lutherans in those countries were established in 1992. The Estonian Church, being more developed, more self-sufficient and strongly supported by the Finnish Church, was not so needful of support from the Missouri Synod.