OMA UNEDES NÄEN MINA Sygisest Maad Mudaseid Põlde Ja Poriseid

OMA UNEDES NÄEN MINA sygisest maad mudaseid põlde ja poriseid teid vareseparvesid raibete kallal huntide näljaseid vilkumas silmi ilmsi kuid igavest kevadet käin lilledevaipadel kepsu lööb jalg lõokeste laulu on täis minu teed õitsemist õhk ning sireleid peod oma unedes kohtan ma orjade varje libusid vargaid ja santide karju akendest hiilivad värdjate lõustad peldikuist loodete jäänuseid leian ilmsi kuid kauniste neidude hulgad pruunid ja paljad piiramas mind sõprade tugevaid käsi ma tunnen kõrvus vaid laul ja lustilik naer oma unedes kardan ma pimedaid öid mõrtsuka kaigast tyrannide tyrme kuhu ka vaatan seal rippumas köis verepenide larin kannul mul käib ilmsi kuid maailm on lahti mu ees minu soovide saared ja pilvede linnad kosmose kaugused merede põhjad iseendagi eest ära võin minna Jaan Isotamm

1163 Riho Saard

Kiivit noorema sõnul võis juba ainuüksi stiil reeta, kelle korraldusel raportid olid kirjutatud.2 EELK peapiiskopi Edgar Hargiga “ON KÜLL KAHJU... ” suheldes omandasid vohava sovetliku retoorika ja stiili aga ka juba Soome “soomestunud” luterliku kiriku esindajad. Soome kiriku Luteri kiriku vaimulike välissõitudest välistoimkonna sekretär Jaakko Launikari ja peapiiskop Mikko Juva on kirja pannud sellised laused: “Oleme veendunud selles, ja välismaa kirikutegelaste et meie kirikute suhete tugevnemine edendab Nõukogude Liidu ja Soome riikide kestvat teineteisemõistmist ja siirast soovi edendada külaskäikudest rahuliku kooseksisteerimise eesmärgil kultuurivahetust.”3 Neisse raportitesse tuleb loomulikult suhtuda allikakriitili- Eesti NSVsse selt. Joosep Tammo sõnul ei tuleks nende kogu sisu tõsiselt võtta, sest “tolleaja menuﬁlmiks oli “Seitseteist kevadist hetke” ja mõnegi asjaajamise puhul pühitses eesmärk abinõu. Seda Riho Saard on aga tagantjärele väga raske hinnata, milline oli eesmärk ja milline abinõu”.4 Kahtlemata oli avameelsus eesmärkide ja abinõude valiku puhul raske. Pole teada, kui palju vaimulikke Artiklis käsitletakse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) oma välissõitude raportite sisust üldse ametivendadele rääkis. Ega külma sõja aegseid välissuhteid. Nende üheks eesmärgiks oli ole ka teada, kui paljud vaimulikud enda “vestlusele” kutsumi- murda kiriku kui rahvusvaheliste kokkupuudetega ja rahvusva- sest KGBsse teistele ametivendadele kõnelesid. Hilisema mere- helistesse liitudesse kuuluva institutsiooni eraldatus, kuid need teadlase ja matemaatiku, tollal omakirjastuslikult teoloogilisi jm suhted olid samas ka võimuorganite ettekirjutatud või kaudselt kirjutisi tõlkinud ning levitanud Tarmo Soomere ülekuulamistoi- soovitud ülesannete teenistuses. mikust selgub, et 1985. aasta varasuvest kuni oktoobrini kuulati Käsitluse allikateks on peamiselt kiriku enda arhiivi talletatud üle 51 isikut, põhiliselt EELK liikmeid, Usuteaduse Instituudi kirjavahetus väliskirikutega ja ENSV Ministrite Nõukogu juures õppejõude ja üliõpilasi, ning kolmkümmend neist kirjutas seletus- tegutsenud Usuasjade Nõukogu voliniku materjalid. Need sisal- kirja.5 Ainult tosin väljakutsutuist pidas vajalikuks seda ka Soo- davad näiteks vaimulike välissõitude raporteid. Tihti kaheksa- merele mainida.6 Kiiviti sõnul polnud kirikul sellisteks juhtudeks kuni kümneleheküljelised tekstid on koostatud tüüpküsimustiku kindlat käitumismudelit, “näiteks tollane Saarte praost Toomas põhjal. Kui mõni kirikutegelane käis ametliku delegatsiooni koos- Paul soovitas niisugustest jutuajamistest teistele mitte rääkida”.7 seisus välismaal või kui välismaalased külastasid Eesti NSVd, tuli alati kirjeldada ka isikute positsiooni oma kodumaal ja seda, mis 2Jaan Kiiviti intervjuu Riho Saardile 19.3.2002. kasu oli nende viibimisest ENSVs, või siis seda, mis kasu saadi 3Jaakko Launikari ja Mikko Juva Edgar Hargile 7.6.1981. — Eesti välismaal teiste kirikute esindajatega kohtumistest. Peapiiskopil, Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi arhiiv (= EELKKA). Kir- metodistide superintendendil, evangeeliumikristlaste ja baptistide javahetus Soomega 1975–1981. 4 vanempresbüteril või nende asetäitjatel tuli raportid usuasjade vo- Joosep Tammo e-kiri Riho Saardile 7.2.2002. 5 linikule kirjutada üldjuhul kahes eksemplaris.1 Peapiiskop Jaan Vt Tarmo Soomere. . . 1987. 6Vt ECCE (Ecclesia Estoniae). Tallinn: EELK, 1986, lk 2. Selles 1Joosep Tammo e-kiri Riho Saardile 7.2.2002. Joosep Tammo oli masinakirjas paljundatud ajakirjas on lk 1–9 kirjeldatud Tarmo Soomere 1984. aastast Eesti Evangeeliumikristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu tegevust ja tema ülekuulamist. vanempresbüteri asetäitja ja 1992. aastast liidu president. 7Jaan Kiiviti intervjuu Riho Saardile 19.3.2002.

1164 1165 “On küll kahju... ” Riho Saard

Selline käitumine näis meeldivat ka “organitele”, kes Soomerele kiriku koolitatud kvaliﬁtseeritud agente Rootsi, kus nad oleksid vestlusel noomituse tegid, et ta oma “asjadest” nii paljudele oli imbunud nn emigrantlikesse organisatsioonidesse.11 rääkinud, mis tegi olukorra ka “organite” jaoks keerulisemaks.8 Selle ülesande teostamiseks oli Kiiviti usaldusväärsust kont- Mõnikord paljastasid asjaosalised ehk raporti koostamise kohus- rollitud kvaliﬁtseeritud agendi “Ego” (konsistooriumi assessori lased aga ise oma ülesande. Näiteks olevat Lembit Tedder (kon- Edgar Hargi) ja salajaste pealtkuulamisseadmete abil (Jürjo 1996: sistooriumi assessor 1948–1954) öelnud päris avalikult, et ta peab 163).12 Kiivit täitis ülesande Helsingis ainult osaliselt, sest tal ei raporti koostama, ning hoidnud konsistooriumi koosolekutel alati õnnestunud kohtuda peapiiskop Salomiehega. Siiski olid “orga- käes lahtist märkmikku, andes sellega mõista, et ametivennad hoo- nid” rahul, et suhted Soome kirikuga olid Tampere piiskopi Eelis 9 lega sõnu valiksid. Gulini abil loodud ning esialgne lubadus EELK teoloogiaõpilaste Helsingisse õppima saatmiseks saadud.13 Pärast seda anti Kiivitile samasugune ülesanne ka Inglismaa PEAPIISKOP JAAN KIIVIT — jaoks, kuhu ta juba 1955. aasta juulis Briti Kirikute Liidu kut- VÄLISKONTAKTIDE TAASTAJA JA LOOJA sel Nõukogude Liidu kirikute delegatsiooni sõprusvisiidi raames sõitis.14 1955. aasta detsembris tegi KGB Kiivitile ülesandeks saata kirjad piiskop Gulinile ja Inglismaa anglikaani kiriku ka- 1950. aastate alguseks oli Moskva aru saanud, et läbimurdmiseks noonikule Herbert M. Waddamsile,15 milles ta pidi teatama, et läände on arukas kasutada Balti luteri kirikuid, kelle vastu seal kirik on valmis saatma ENSVst kaks-kolm inimest Soome ja Ing- oli suurem usaldus kui Vene Õigeusu Kiriku puhul.10 Välismaal korraldatavates operatsioonides taheti kasutada ka EELK pea- 11ENSV MN juures asuva Riikliku Julgeolekukomitee 4. osakonna piiskoppi Jaan Kiivit vanemat. ENSV Ministrite Nõukogu juu- ülem polkovnik Beljajev Riikliku Julgeoleku Komitee esimehele pol- res oleva KGB 4. osakond oli 1954. aastal vastastikusel arusaa- kovnik Karpovile, 31.3.1955. Vt Aruanded. . . 1999: 23, 34–35. misel KGB 4. valitsuse 7. osakonnaga otsustanud, et Kiivit saade- 12Jaan Kiivit arvestas pealtkuulamisseadmete võimalikku olemas- takse NSV Liidu kirikute ja usuühingute delegatsiooni liikmena olu konsistooriumis. 1959. aastal külastas teda Moskvasse akrediteeri- 1955. aasta juunis Helsingisse Maailma Rahunõukogu (World tud ajakirjanik Bernd Nielsen-Stokkeby. Vestlus oli kulgenud esialgu Peace Council) konverentsile. Kiiviti ülesandeks oli sõlmida pisut kõhklevalt, aga kui oli vesteldud juba ligi tund aega, tegi Kiivit ettepaneku veel pisut Toompeal jalutada. “Kui olime välja jõudnud, isiklikud suhted Soome kiriku peapiiskopi Ilmari Salomiehega, küsisin temalt, kas ta arvab, et konsistooriumihoones võiks olla KGB et tema abil kohtuda Rootsi peapiiskopi Yngve Briliothiga. “lutikaid”. “Arvatavasti mitte, aga kunagi ei tea täpselt. Mul polegi ju Eesmärgiks oli sõlmida leping või saavutada kindel kokkulepe teile riigisaladusi avaldada, aga värske õhu käes asetuvad rõhud ikkagi selle kohta, et mõned Eesti teoloogid ja veel teoloogiat õppivad veidi teisiti”” (Nielsen-Stokkeby 1993: 78–79). isikud saaksid õpinguid jätkata Stockholmi Teoloogilises Instituu- 13Vt Aruanded. . . 1999: 47. Kiiviti visiidist Helsingisse vt Saard dis. Selle kanali kaudu oleks olnud hiljem võimalik saata luteri 2005. 14ENSV MN juures asuva Riikliku Julgeolekukomitee 4. osakonna ülem polkovnik Beljajev Riikliku Julgeoleku Komitee esimehele pol- 8ECCE (Ecclesia Estoniae). Tallinn: EELK, 1986, lk 5. KGB töötaja kovnik Karpovile, 31.3.1955. — Vt Aruanded. . . 1999: 23, 34–35. “Eero” korraldas 1983. aasta sügisel käesoleva töö autoriga Tallinna 15Herbert M. Waddams oli olnud 1938. aastal Lätit ja Eestit Polütehnilise Instituudi sööklas kolmetunnise vestluse, mille lõpul too- külastanud anglikaani kiriku delegatsiooni sekretär. Teise maailmasõja nitas, et sellest kohtumisest ei peaks kellelegi rääkima. ajal pooldas Waddams NSV Liidu ja Inglismaa tihedat koostööd ning 9Jaan Kiiviti intervjuu Riho Saardile 19.3.2002. 1943. aasta septembris kuulus ta anglikaani kiriku kolmeliikmelisse de- 10Samas. legatsiooni, mis viibis Moskvas Vene Õigeusu Kiriku kutsel. Delegat-

1166 1167 “On küll kahju... ” Riho Saard lismaa ülikoolidesse teoloogiat õppima. KGB-l oli kavas neid eitanud ka Jaan Kiivit noorem.19 1958. aasta oktoobris suundus kanaleid kasutades saata välismaale õppima agendid “Sergei” ja kaheks aastaks Oxfordi õppima Tallinna Kaarli koguduse 2. piht- “Djadja”.16 konna õpetaja, Usuteaduse Instituudis eelmisel aastal kreeka keele Jaan Kiivit pidas “organite” soosival teadmisel Eesti teoloo- õpetajana alustanud Kaide Rätsep (Mikk 2011: 12–13, 16). gide Soomes koolitamise küsimuses Salomiehega kirjavahetust ka Soome luterlased hakkasid 1950. aastate keskel ettevaatli- 1956. aastal. Rootsi kiriku peapiiskopiga ei olnud tal õnnestunud kult sõlmima suhteid Vene Õigeusu Kirikuga. Kirikute Maail- ühendust saada, aga 24. märtsist kuni 4. aprillini Nõukogude Lii- manõukogu (KMN) Bossey (Chˆateau de Bossey) Oikumeenilises dus ja sel ajal 29. märtsist kuni 1. aprillini Eestis viibinud Rootsi Instituudis hakati üha enam tähelepanu pöörama ortodokside ja Baptistiliidu viieliikmeline delegatsioon tegi visiidi ka EELK pea- protestantide vastuoludele.20 Maailmanõukogu silmis oli Soo- piiskopile ning andis edasi peapiiskop Briliothi tervituse.17 mel eriasend ida ja lääne piiril. Teiseks oli Soomes kaks rahva- 1957. aasta jaanuariks olid Salomiehelt ja Waddamsilt saadud kirikut, luteri- ja ortodoksikirik elanud kõrvuti juba sajandeid.21 ametlikud positiivsed vastused. KGB oli värvanud luteri kirikust KMN soovis, et luterlik Soome looks arutelusidemed Vene kiri- 1956. aastal kolm uut agenti, kes õppisid Usuteaduse Instituu- kuga.22 dis.18 Mõne Usuteaduse Instituudi õpilase koostööd KGBga ei ole Esimene rahvusvaheline Ida ja Lääne probleeme käsitlev kin- nine konverents toimus 1958. aasta mais Soomes. Vene kiriku sioon kohtus ka NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadi rahvako- esindajad kohale ei ilmunud.23 Teisele rahvusvahelisele konve- missari Vjatˇseslav Molotoviga. Waddamsit kasutati 1944. aasta no- rentsile 1959. aasta mais oli aga peale Vene kiriku esindajate vembris Rootsi luteri kiriku Nõukogude Liidu vastaste hoiakute muut- kutsutud ka peapiiskop Jaan Kiivit.24 Kutse põhjuseks võis olla miseks. Kohtumisel Rootsi peapiiskopi Erling Eidemiga võeti jutuks ka 1958. aasta juunis Varssavis toimunud Kirikute Maailmanõukogu Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Johan Kõpu küsimus, kes oli sama kuu alul vabanenud põgenikelaagrist, ning Eidem oli ta võtnud enda juurde elama. Waddams pidas seda negatiivse mõjuga takistuseks 19Jaan Kiiviti intervjuu Riho Saardile 19.3.2002. Rootsi luteri kiriku ja Vene kiriku suhete arengule ja teoks, mis ei pa- 20Inga-Brita Castr´en Martti Simojoelle 11.2.1953. — Oulu Maa- randa Rootsi kiriku mainet Nõukogude Liidu silmis. Waddams kohtus konnaarhiiv (= OMA) SIM4 Ab: 4/1. Stockholmis NSV Liidu suursaadiku Aleksandra Kollontaiga ning nad 21Selostus Kirkon kulttuuriasiain neuvottelukunnan yhdessä Bos- puudutasid ka Balti riikide küsimust. Waddams pooldas nende liitmist seyn ekumeenisen instituutin kanssa toukokuussa 1958 Seurakuntaopis- Nõukogude Liiduga, kuid soovis, et nende riikide luteri kirikutega oleks tolla järjestämistä keskustelukokouksista. — Seurakuntaopiston arhiiv võimalik Inglismaa anglikaani kirikul jätkata enne Teist maailmasõda Järvenpääl (= SOA). Luther-opiston ja Seurakuntaopiston johtokunta sõlmitud sidemeid. Rootsist sõitis Waddams edasi Soome, et meelestada Pöytäkirjat 1950–59. Soome kirikutegelasi Nõukogude Liidu suhtes positiivsemaks. Balti 22Kirkon kulttuuriasiain neuvottelukunnan kirjeenvaihtoa 1956– küsimus ei jäänud ka seal kõrvale. Eesti ja Läti annekteerimist pool- 60. — SOA. Muut toimintaa kuvaavat asiakirjat 1952–1963. das peale Waddamsi ka Helsingi Olaus Petri koguduse õpetaja Folke 23Selostus Kirkon kulttuuriasiain neuvottelukunnan yhdessä Bos- Palmgren. Vt Ketola 1997: 223, 226–227, 230–231, 239. seyn ekumeenisen instituutin kanssa toukokuussa 1958 Seurakuntaopis- 16Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva RJK 4. osa- tolla järjestämistä keskustelukokouksista; Matkakertomuksia + niihin konna agentuur- ja operatiivtöö kohta 1955. aastal. Vt Aruanded. . . liitt. muuta materiaalia — Ekumeeninen toiminta 1950–1965; Kirkon 1999: 47. kulttuuriasiain toimikunta 1956–1960 — Kokouksia 1958 ja niihin liit- 17Eesti Riigiarhiiv (= ERA), f R-1989, n 1, s 27; Kirikuelu. . . 1957. tynyttä aineistoa. — SOA. Luther-opiston ja Seurakuntaopiston johto- 18Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Jul- kunta Pöytäkirjat 1950–59. geoleku Komitee 4. osakonna agentuur- ja operatiivtöö kohta 1956. aas- 24Seppo A. Teinonen Eelis Gulinile 10.4.1959. — Kansallisarkisto tal. Vt Aruanded. . . 2000: 117, 120–121. Helsingis (= KA). Eelis Gulinin kokoelma 602:258, kaust 19.

1168 1169 “On küll kahju... ” Riho Saard peasekretäri Willem Visser ’t Hoofti, asepresidendi Clark Frey Soome kiriku välistoimkond otsustas siiski, et 1960. aastal ei ja Luterliku Maailmaliidu (LML) peasekretäri Carl Lund-Quisti saadeta kedagi Eestisse, kui juba kokku lepitud Simojoe ja praost kohtumine Kiivitiga, mille käigus tunti huvi, kas Vene kirik ja Samuel Lehtose sõit peaks ära jääma. Aimo T. Nikolaise arvates EELK oleksid huvitatud liitumisest KMNiga. Visser ’t Hooftil oleks sõprusühingu kaudu sõitmine muutnud kogu küsimuse po- õnnestus veenda Kiivitit, et ta esitaks vastava avalduse 1961. aas- liitiliseks, aga seda tahtis kirik vältida. Oli kaks eri asja, kas olla tal KMNi kolmandal täiskogul New Delhis (Saard 2006: 32). kirikute või poliitilise loomuga organisatsioonide külaline. Ni- Moskva oli jõudnud arusaamisele, et läänes laialt ka kirikutes le- kolaise arvates oleksid nõukogude võimuesindajad tõlgendanud vinud nõukogudevastasele propagandale piiri panemiseks on ka- Gulini visiiti ametliku visiidina ning sulik Vene kirik ja teised Ida-Euroopa kirikud liita rahvusvaheliste kirikuorganisatsioonidega. nüüd on lisaks veel nii, et korralikku Kiivitit ei tule meil haletseda, sest ta võib meiega (ikka ja jälle) kohtuda. Tuleks pääseda kohtama 1959. aasta augustis saatis Kiivit peapiiskop Salomiehele ja eestlastest koguduseliikmeid ja vaimulikke, aga kas on selleks min- piiskop Gulinile küllakutse Eesti NSVsse, millele oli lisatud kutse geid garantiisid, kui sõprusühing on koostanud kogu programmi ning ka Läti NSVsse.25 Visiit tuli siiski edasi lükata järgmisesse aas- keegi on alati kõrval pealt kuulamas? Ida-Saksa kontaktid on olnud tasse ja Salomiehe asemel pidi Eestisse tulema Helsingi piiskop hinnalised seetõttu, et oleme olnud ainult kirikute külalised. Teadagi Martti Simojoki.26 Kiivit lootis, et suhted vennaskirikuga muu- on võinud olukorrad idabloki maades muutuda nii palju raskemaks, et tuvad siitpeale loomulikumaks.27 1960. aasta juunis teatas Kiivit sinna enam ei pääse ilma poliitilise külje heakskiitmise hinnata. [---] Gulinile, et Simojoel on viisa saamisega probleeme, ja küsis, kas Võib-olla ühel hetkel tuleb kellelgi tuua ennast ohvriks ja oma re- Gulin oleks valmis sõitma Eestisse, kui Soome — Nõukogude putatsiooni hinnaga minna sellistele poolpoliitilistele koosolekutele 28 ja teha selliseid visiite, et idabloki kirikutega vähemalt mingisugu- Liidu Sõprusühing kutsuks teda kui eraisikut. Gulin oli segadu- seidki kontakte saaks alles hoida. Esialgu aga hoiame siiski puhtalt ses. Talle näis, et kui ta sõidaks, siis oleks justkui kiidetud tea- mittepoliitiliste kontaktide liini. On ju meie maa olukord eriti deli- tud poolt heaks piiskop Simojoe võõrastamine. Teisalt aga rääkis kaatne.30 KMN, et ida suunal oleks kõige tähtsam luua rohkesti suhteid üle igasuguste aateliste piiride. Gulin ei tahtnud Eestisse sõita ilma Eelis Gulin teatas Kiivitile, et ta peab kiriku toetuse ja õnnistuseta. Kui kirik toetab, siis külastaks ta 29 sõprust Soome ja Venemaa vahel äärmiselt väärtuslikuks asjaks. See vennasrahvast meelsasti. sõprus on kindlasti tulnud meile kingitusena Jumalalt. Tahan igati ka omalt poolt tugevdada seda. Aga kui ma tuleksin ühingu kutsel, siis käsitataks seda siin poliitilisena, sest selle ühingu tegevus on olnud siin meil poliitiline. [---] Ja minul tuleb hoiduda kõigest niisugusest, 25J. Kiivit I. Salomiehele 5.8.1959. — KA. Ilmari Salomies 602:241, mis oleks poliitiline, sest kirik peab toimima poliitikast kõrgemal.31 kaust 15. 26Aimo T. Nikolaisen laatima 17.11.1959 KUT kokouksen pöytäkir- Nikolainen kohtas Kiivitit Taanis Euroopa kirikute konverent- ja § 5. — Kirkkohallituksen arhiiv Helsingis (= KHA). KUT Pöytäkirjoja sil. Ta oli murelik, et piiskop Simojoele ei olnud antud sis- 1954–1973. sesõiduviisat. Ühiselt aga jõuti järeldusele, et enam ei tule teha 27J. Kiivit I. Salomiehele 8.2.1960. — KA. Ilmari Salomies 602:241, katseid Gulinit ja Simojoge Eestisse kutsuda. Kiivit väljendas kaust 15. 28J. Kiivit E. Gulinile 21.6.1960. — KA. Eelis Gulinin kokoelma 30A. T. Nikolainen E. Gulinille, s.a. — KA. Eelis Gulinin kokoelma 602:258, kaust 25. 602:258, kaust 13. 29E. Gulin I. Salomiehelle 11.7.1960. — KA. Ilmari Salomies 31E. Gulin J. Kiivitile 21.7.1960. — EELKKA. Kirjavahetus Soo- 602:241, kaust 11. mega 1956–1964.

1170 1171 “On küll kahju... ” Riho Saard siiski lootust, et Salomies võiks ehk sellegipoolest üritada tulla — toimus peasekretär Visser ’t Hooftiga pikem vestlus, milles too kas otse Eestisse või siis Moskva kaudu, kus elav soomlaste ko- avaldas arvamust, et EELK vastuvõtmiseks augustis ei ole enam gukond oleks juba ise heaks sõidu põhjuseks. Nikolainen toetas takistusi.36 EELK võeti KMNi liikmeks vastu Pariisis 1962. aas- ideed, aga ei tahtnud seda küsimust siiski esile tuua Soome kiriku tal 7.–16. augustini toimunud täidesaatva komitee istungil, millest välistoimkonnas. Kiivit oli omakorda nõus tulema uuesti Soome, Kiivit sai loa osa võtta ainult vaatlejana.37 kui see vaid kergendaks vastastikuste suhete sündi.32 Martti Simojoki kutsus Kiiviti ametlikult visiidile 1962. aasta Kavatsetud Soome-külastus jäi Jaan Kiivitil 1960. aastal siiski aprilliks ettekäändega, et ta tutvuks paremini Soome kirikueluga.38 ära.33 1961. aasta aprillis külastas Ungari luterliku kiriku dele- Kiivit saatis kutse edasi usuasjade volinikule ja teatas, et suhete gatsioon eesotsas piiskop Zoltán Káldyga Soomet ja kohtus ka organiseerimine Soome kirikuga aitab pääseda lähemale Skan- Helsingi piiskopi Simojoega. Káldy esitas talle kutse Ungarisse dinaavia kirikutele ning normaliseerida kirikute suhteid.39 Kii- ja lubas kindlustada, et ükskõik kelle Soome kirik Ungarisse saa- vit sai Soome viisa siiski alles järgmisel aastal, mil tal lubati dab, antakse talle viisa. Simojoki küsis seepeale, kas Káldy sõita Luterliku Maailmaliidu üldkoosolekule Helsingisse. Seal saaks ka selles mures neid aidata, et ta saaks viisa Nõukogude võeti Eesti NSV ja Läti NSV luteri kirikud LMLi liikmeks. Enne Liitu, sest Soome kirik tahaks sõlmida suhteid Eesti luterliku kiri- seda sõitu jõudis Kiivit saata Salomiehele kirja, milles tegi ette- kuga, aga nõukogude võimuorganid ei ole talle seni viisat andnud. paneku kolme- või neljaliikmelisel Soome kiriku delegatsioonil Káldy vastas, et ta proovib seda teha (Beszámoló... 2014: 572– külastada võimaluse korral 1963. aasta septembris Tallinna ja 573).34 1961. aastal oleks ta pidanud sõitma KMNi täiskogule In- Riiat.40 EELK delegaatidena sõitsid Helsingisse peapiiskop Jaan diasse New Delhisse, kus pidi vastu võetama uute liikmetena Vene Kiivit, praost Robert Kannukene ja pastor Toomas Paul (Malka- Õigeusu Kirik ja ka EELK, aga viimasel hetkel keelas Moskva vaara 2002: 317). Helsingisse soovis väga pääseda ka Soome sõidu. “Mina olin kaua aega ka selles teadmises, et sõidan vaatle- kirikueluga enne Teist maailmasõda lähedalt tuttav olnud pastor jana New Delhisse, aga viimasel minutil jäi ometi sõitmata,” kirju- August Arumäe. “Kuid sinna mina ei pääse. Meilt pidi tulema tas Kiivit.35 “Kirikute Maailmaliitu astumiseks avaldasime soovi. vaid kolm ametlikku esindajat ja mina ei ole mitte nende seas... On ju Eesti Kirik ökumeenilise liikumise algusest töötanud kaasa On küll kahju, kuid tuleb leppida,” kirjutas ta.41 ja võtnud osa kõikidest üritustest, ainult Maailmaliidu rajamisest ei ulatunud meieni sel ajal ühtki teadet ja me ei saanud osa võtta ka töö ametlikust algusest. Vähe on, mida meie saame kaasa aidata ökumeenilises töös. Aga meil on tahtmine seista ühes rivis teiste kristlastega,” kirjutas Kiivit ja lisas, et 1962. aastal Genfis käies 36J. Kiivit E. Gulinile 5.7.1962. — EELKKA. Kirjavahetus Soomega 32A. T. Nikolainen I. Salomiehele 9.10.1960. — KA. Ilmari Salomies 1955–1964. 602:241, kaust 12. 37Väljavõte EELK peapiiskopi otsuste raamatust 3.8.1962. — 33J. Kiivit I. Salomiehele 29.12.1960. — EELKKA. Kirjavahetus EELKKA, sari 11 säilik 234 Jaan Kiivit. Vt lähemalt Malkavaara 2002: Soomega 1955–1964. 287. 34Soome vaimulikud informeerisid Káldyt, et Simojoe vennapoeg 38M. Simojoki J. Kiivitile 16.2.1962. — EELKKA. Kirjavahetus Elias Simojoki oli olnud “halvamaineline faˇsist”, kes langes sõjas Nõu- Soomega 1956–1964. kogude Liidu vastu. Tema nõbu Sakari Simelius oli aga Soome sõjaväes 39M. Simojoki J. Kiivitile 16.2.1962. — Samas. kindral. Raporti koostas agent “Szamosi” kapten Imre Lovászile. — 40J. Kiivit I. Salomiehele 25.2.1963. — KA. Ilmari Salomies Tänan Jussi Rytköneni abi eest ungarikeelsete dokumentide tõlkimisel. 602:241, kaust 15. 35J. Kiivit E. Gulinile 22.12.1961. — Samas. 41A. Arumäe M. Simojokile 29.3.1963. — OMA. Sim4 Ab:2.

1172 1173 “On küll kahju... ” Riho Saard

SOOME KIRIKU DELEGATSIOONID EESTIS suse esindajad. Pärast seda näidati Tallinnﬁlmis ENSVd tutvus- 46 1960. AASTATEL tavaid ﬁlme. August Arumäel õnnestus peapiiskop Kiiviti abiga selleks ajaks Tallinna tulla ja võtta osa Kiiviti kodus korraldatud Eesti ja Läti luteri kirikute peapiiskoppide kutsel alustas Martti õhtusöögist, ühisest lõunasöögist ja ühisest ooperikülastusest Es- Simojoki 12. veebruaril 1964 visiiti NSV Liitu.42 Delegatsiooni tonia teatris (Arumäe 2005: 446–447). koosseisu kuulusid professor Aimo T. Nikolainen ja praost Samuel Simojoki ja Nikolainen tundsid huvi, kas EELK on valmis Lehtonen. Simojoki kirjutas Kiivitile, et tal oli olnud võimalus saatma oma vaimulikke luterlaste ja ortodokside oikumeenilistele rääkida eelseisvast visiidist ka president Urho Kaleva Kekko- kohtumistele. Eesti ja Läti kirikud on pikka aega olnud seotud sele, kes oli sellest olnud väga huvitatud.43 Kekkonen oli jul- ida ja ortodoksliku maailmaga ning mõistavad ida ja õigeusku gustanud Simojokit sõnadega “Mine pealegi, aga ära räägi po- paremini kui lääne esindajad. Seega võinuksid nad soomlaste ar- liitikast” (Niiranen 2000: 221). Juba Helsingi raudteejaamas sai vates aidata ehitada silda ida ja lääne vahel. Soomlased küsisid Simojoki teada, et ka Vene Õigeusu Kiriku esindajad olid hu- ka, miks EELK ei saatnud üliõpilasi Helsingi ülikooli usuteadus- vitatud delegatsiooniga kohtumisest. Leningradi vaksalis tervi- konda, kuigi ammu oli teatatud valmisolekust võtta Eestist vastu taski soomlasi kõigepealt Leningradi ja Laadoga metropoliit Ni- stipendiaate. “Kas meil ei lubata saata noori pastoreid täiendama kodim (Boris Rotov, KGB agendinimi “Adamant”). Kiivitil tuli oma teoloogilist haridust teistes riikides?” küsisid soomlased otse. oma etteastet oodata tagapool. Soomlased said aru, et peaasja- Kiivit vastas, et EELK-l on juba Kaide Rätsep Oxfordis47 ja seal likult olid nad õigeusu kiriku ning alles seejärel ka Eesti ja Läti oli stipendium ootel veel teistegi jaoks. Kiivit mainis ka Kuno Pa- luterlike kirikute külalised.44 jula õpinguid Göttingeni ülikoolis. Kiivit teatas, et kirik on valmis See oli Soome luteri kiriku delegatsiooni esimene ametlik vi- saatma pastoreid luterlikesse usuteaduskondadesse, aga eelkõige siit Eestisse pärast Teist maailmasõda. Tallinnas olid delegatsioo- peetakse vajalikuks saata neid, kes on võimelised ka akadeemili- nile Balti jaama vastu tulnud EELK Konsistooriumi liikmed Julius seks tööks. Soomlased soovisid arendada suhteid Balti luterlike Voolaid, Edgar Hark ja Georg Klaus ning Tallinna pastorid Kaide kirikute vahel veel ka sellises vormis, et pastorid (soovitavalt koos Rätsep ja Kuno Pajula, kõik ühtlasi “organitesse” värvatud agendid abikaasaga) sõidaksid neile sobival ajal Soome puhkama. Kiivit “Rahula”, “Ego”, “Tammur”, “Ants” ja “Rein”, ning lisaks koha- kiitis ettepanekut, aga lisas, et puhkuse veetmine Eestis on oda- likud Vene Õigeusu Kiriku esindajad (nimesid ei ole mainitud).45 vam, väites, et Eesti vaimulikud tahavad puhata pigem koduses Esimesel päeval kohtuti Raekojas Tallinna linna täitevkomitee esi- keskkonnas ja kui pidada silmas vastastikkust, siis oli ta sunnitud mehe Johannes Unduskiga. Vastuvõtul olid ka Kotka linnavalit- soomlastele kõheldes ütlema, et kuidas see võiks küll nende arvates välja näha. Põhimõtteliselt toetas ta ideed, et konverentsidele 42M. Simojoki J. Kiivitile 27.1.1964. — EELKKA. Kirjavahetus kutsutakse Eesti vaimulikke, kes võivad siis pärast konverentsi Soomega 1956–1964. veel nädala või kahe jooksul tutvuda ka maa ja kirikutega. Kohtu- 43M. Simojoki J. Kiivitile 27.1.1964. — Samas. misel räägiti veel kirjanduse saatmisest ja võimalikust trükipaberi 44Lyhennetty keskustelupöytäkirja luterilai-ortodoksisia neuvotteluja hankimisest, aga Kiivit teatas viisakalt, et kohalikest riiklikest res- valmistelevasta seminaarista 7.12.1973 Helsingissä, 2 §. — KHA. KUT surssidest on kiriku vajadused olnud seni kaetud. Kiivit tundis Järvenpää 1974 Valmisteluseminaarien aineisto; Martti Simojoen puhe Eero Huovisen vastaanotolla 27.5.1992. — KHA. KUO videonauha 46Soome luterliku kiriku delegatsiooni (M. Simojoki, A. Nikolainen, VOK:n ja ELK:n neuvottelut 5/1992. S. Lehtonen) külaskäik 12.–27.2.1964 ja piiskop A. Lauha ja toompraost 45Piiskop Aleksius (agent “Drozdov”) oli olnud piiskop Martti Si- O. Paarma külaskäik NSVL-i 19.8.–2.9.1965. EELKKA. mojoe visiidi korraldaja. Vt Sõtˇsov 2008: 134–135, kes küll eksib visiidi 47Kaide Rätsep ei olnud 1964. aastal enam Oxfordis; ta õppis seal toimumise ajaga, pidades veebruari asemel selleks aprilli. 1958–1961.

1174 1175 “On küll kahju... ” Riho Saard huvi, miks Skandinaavia kirikud ei ole osa võtnud Praha Kristli- välispoliitiliste huvidega vastuolus. Estoﬁilist Kekkose visiit Ees- kust Rahukonverentsist. Vastuses toonitati, et Skandinaavias arva- tisse toimus peaaegu kohe pärast Simojoe juhitud delegatsiooni takse, et teoloogiline vundament sellel konverentsil ei ole piisavalt külaskäiku ehk 11.–14. märtsini 1964. Sellele seigale ei ole aja- selge, kuid viimasel ajal on selles suhtumises märgata paranemist. loolased tähelepanu pööranud (Sepp 2000: 2397). Kiivit kohtus Soome kirik saab Praha Kristliku Rahukonverentsi materjale ja on Kekkosega Tallinnas ja uskus, et see visiit tihendab Eesti ja Soome nende sisuga tuttav, aga nad on otsustanud veel oodata, kas töö suhteid.49 Pärast seda tärkasid mõlemal pool lahte suured lootused Prahas muutub sisukamaks või tulevad äkki hoopis uued inime- tihedamateks vastastikusteks sidemeteks. Nikolainen palus juba sed lähemal ajal võimu juurde, kes peavad silmas ainult poliitilisi juunis, et Simojoki küsiks Kiivitilt, kes eestlastest saaksid tulla eesmärke. Soomlastele olid nende enda sõnul teada raamid, milles Skandinaavia vaimulike konverentsile, kuhu oli Soome Pappis- töötavad kirikud NSVLis. Samuti teadsid nad administratiivsetest liitto kutsunud ka Ungari ja Ida-Saksa vaimulikke.50 Kiivit oma- abinõudest ja maksudest kirikutele ning küsisid, miks vastuvõtjad korda esitas 30. detsembril 1964 (protokollis ekslikult 1965) Simo- siis on tellinud iga päev nii palju sööki, aga vastuvõttudel jääb joele uue küllakutse Eestisse. Kiriku välistoimkond otsustas tema sellest suur osa järele. Lisaks hämmastas neid nõukogude ini- asemel sel korral Eestisse saata piiskop Aarre Lauha.51 Ka Läti meste headus, mis tuli esile juhuslikes kohtumistes. “Kuigi meie luteri kiriku peapiiskop Gustavs Turss oli Kiiviti kutsega liitunud külalised tahtsid esmaselt tutvuda luteri kiriku eluga, said nad kohe ja kutsunud 12. veebruaril 1965. aastal kirjutatud kirjas soom- aru, kui hästi võtsid neid vastu kõik meie maa organid. [---] Simo- lasi Lätti. Otsustati, et delegatsiooni koosseisu, kes külastavad joki ütles, et ta mõistab hästi, kui tähtis on Soomele head suhted juulis-augustis Eestit ja võimaluse korral ka Lätit, kuuluvad piis- NSVL-ga. See on neile kõige tähtsam.”48 kop Lauha ja toompraost Oskar Paarma.52 Martti Simojoki põimis Eesti-sõidust saadud kogemuse ja in- ENSV Ministrite Nõukogu usuasjade voliniku arhiivis on nii formatsiooni juba sama aasta suvel ilmunud raamatusse Religioon Lauha kui ka Paarma elulookirjeldus, mille koostajaid ei ole mai- või Jumal (Uskonto vai Jumala), milles hindas Nõukogude ühis- nitud. Kuna samas kontekstis räägitakse ka Kiiviti 1965. aasta konna ja seaduste mõju kirikutele Eestis kriisiks (Simojoki 1964: jaanuari sõidust Soome ja kohtumisest Tamperes toompraost Os- 45). Nõukogude Liidu ja kommunismi kriitikat tehti 1960. aastate kar Paarmaga, võib selle üheleheküljelise masinakirjas dokumendi Soomes üsna vähe. Näiteks piiskop Eelis Gulini juba 1961. aastal koostaja olla ka Kiivit ise, sest täpselt samasugused curriculum vi- ilmunud raamatu Kirik ja töölisliikumine (Kirkko ja työväenliike) tae’d leiduvad ka EELK Konsistooriumi arhiivis.53 Dokument on jõudmist Eestisse ja paigutamist EELK Usuteaduse Instituudi raa- kuupäevastamata, kuid selle alguses mainitakse, et soomlaste dele- matukokku võib pidada imeks. Suurema osa raamatust hõlmab gatsioon peaks saabuma Eestisse 19. augustil 1965. Piiskop Aarre kommunismi ja sotsialismi analüüs, mis päädib tõdemusega, et Lauha kohta kirjutatakse, et ta on progressiivne kirikutegelane, aatena on see ebaõnnestunud. Kõneldes Eesti annekteerimisest kes pooldab Soome sõbralikku koostööd Nõukogude Liiduga. Nõukogude Liitu, ei kasuta Simojoki siiski sõna “miehitys” (oku- patsioon), vaid neutraalsemat väljendit “liitettiin” (liideti; Simo- 49J. Kiivit A. T. Nikolaisele 3.4.1964. — KA. Aimo T. Nikolaisen joki 1964: 45). arkisto, karp 4. 50A. T. Nikolainen M. Simojoele 6.6.1964. — OMA. Sim4 Ab:21/17. Soomlaste visiidil oli kindlasti ka avaram välispoliitiline 51 tähtsus, sest see ei olnud Soome presidendi Kekkose ja Soome Suomen KUT 6.2.1965 kokouksen pöytäkirja § 5. — KHA. KUT Pöytäkirjoja 1954–1973. 52Suomen KUT 5.3.1965 kokouksen pöytäkirja § 4, § 6. — Samas. 48Soome luterliku kiriku delegatsiooni (M. Simojoki, A. Nikolainen, 53Soome luterliku kiriku delegatsiooni (M. Simojoki, A. Nikolainen, S. Lehtonen) külaskäik 12.–27.2.1964 ja piiskop A. Lauha ja toompraost S. Lehtonen) külaskäik 12.–27.2.1964 ja piiskop A. Lauha ja toompraost O. Paarma külaskäik NSVL-i 19.8.–2.9.1965. EELKKA. O. Paarma külaskäik NSVL-i 19.8.–2.9.1965. — EELKKA.

1176 2 1177 “On küll kahju... ” Riho Saard

Seetõttu peeti Lauha head vastuvõttu eriti tähtsaks, et “tugevdada takse viisa või mitte.56 Soome Kiriku Kogudustetöö Keskliidu meile sõbralike kirikumeeste ringi Soomes”. Paarma puhul osu- peasekretär Olavi Vuorela kutsus Kiivitit võtma osa 6.–8. jaa- tatakse sellele, et ta on Soome kõige progressiivsema piiskopi nuaril 1967 Vaasas peetavatest kirikupäevadest, mis olid seotud Eelis Gulini esimene asetäitja ja see “on paljutähendav”. Gulin oli Soome iseseisvuse 50. aastapäevaga. Kirikupäevadel pidi esinema algusest peale toetanud Soome sõbralikku koostööd Nõukogude ka president Kekkonen ja ühtlasi pidi sinna saabuma Luterliku Liiduga ja saanud endale seetõttu Soomes hüüdnime “Punane Piis- Maailmaliidu peasekretär Andr´eAppel. Soome kiriklik ajakirjan- kop”.54 dus oli reklaaminud Kiivitit kui üht peaesinejat.57 Kiivit kirjutas Kaheliikmelist Soome kiriku esindust võeti vastu üsna luksus- usuasjade volinikule, et teda on kutsutud ka 9.–12. jaanuarini 1967 likult. Restorani Tallinn direktorilt oli nende jaoks tellitud kõrgel Prantsusmaale Praha Kristliku Rahukonverentsi töökomitee oiku- tasemel toitlustamine ja Tallinna sõiduautodepargi direktorilt mik- meenilisele koosolekule. Ta palus teatada, millisele koosolekule robuss sõitudeks linnas ja väljasõitudeks Hagerisse, Märjamaale, neist lubatakse tal sõita.58 Pärnu-Jaagupisse ja Pärnusse. Lisaks kuulus kohustuslikku pro- Usuasjade volinik aga Vaasa kirikupäevadele sõiduks Kiivi- grammi kohtumine Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti tile luba ei andnud. “Me ei tea, miks meie usuasjade nõukogu Ühingus, Ajaloomuuseumi ja Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vaba- luterlaste suhteid ei pea millekski. Ma ei mõista, kas see joh- riikliku Liidu lasteaia külastamine. Külalised võtsid kaasa kuns- tub võhiklikust tõsiasjade ignoreerimisest, et Soome kirik alati titeoseid (maale) ja “kiitsid me kultuurilise elu kõrget taset, mis teiste kirikute ees on tunnistanud, heanaaberlike suhete arendamist põhjeneb majandusliku elu korraldusel”. Pärast koju jõudmist nõukogude liidu rahvastega.”59 Kiivit kirjutas sõiduraskustest ka ei tundnud nende külaskäigu vastu huvi mitte üksnes peapiiskop Eelis Gulinile: “Valuuta pärast tõmmatakse meil huvireisid maha Simojoki, vaid ka president Kekkonen ja välisminister Ahti Karja- kavast... Välisreise on mul olnud viimasel ajal vähem. Meil on lainen, kes hindasid reisi väga kõrgelt kui head panust välissuhete uus religioonide nõukogu ja see toetab minu mulje järele rohkem arendamisesse. Tugevamad kirikliku rahuliikumise pooldajad õigeusu kiriku sidemeid teiste kirikutega.”60 Soome kirikus olid raporti koostaja hinnangul peapiiskop Simo- Pole teada, kas Kiivit ka Prantsusmaale sõita sai. Kirikus joki, Gulin ja Lauha.55 liikusid jutud Kiiviti ebasoosingu kohta. Arumäe sõnul seleta- nud assessor Hark “ähmaselt, nagu oleks Kiivit viimati välismaal käies saanud kokku “soovimatute isikutega” ja et juba siis taheti PEAPIISKOP JAAN KIIVITI VÄLISSÕITE teda ametist tagandada, kuid kardeti skandaali”. Arumäe seda PIIRATAKSE Hargi versiooni ei uskunud, sest Kiivit olevat olnud väga ettevaat- lik ega rääkinud avalikult midagi sellist, mis võinuks teda kahjus- Järgmistel aastatel hakati Kiiviti sõite Soome aga juba silmanäh- tada (2005: 455–456). Usuasjade voliniku määrusega sunniti aga tavalt takistama. 56J. Kiivit A. T. Nikolaisele 12.9.1966. — KA. Aimo T. Nikolainen, Aimo T. Nikolainen saatis 1966. aastal Kiivitile ja pastor Paul kaust 4. Saarele küllakutse Kouvolas peetavale kirikuõpetajate konverent- 57Vt Kotimaa, nr 86, 18. XI 1966; Sana, nr 47, 17. XI 1966. sile. Septembriks polnud nad veel vastust saanud, kas neile an- 58J. Kiivit M. Tederile 29.11.1966. — EELKKA, sari 11, säilik 234 Jaan Kiivit. 54Rahvusvahelised suhted 1964–1974. — ERA, f R-1989 n 1, s 82. 59J. Kiivit A. Lauhale 16.2.1967. — EELKKA. Kirjavahetus Soo- 55Soome luterliku kiriku delegatsiooni (M. Simojoki, A. Nikolainen, mega 1966–1967. S. Lehtonen) külaskäik 12.–27.2.1964 ja piiskop A. Lauha ja toompraost 60J. Kiivit E. Gulinile 25.2.1967. — KA. Eelis Gulini kogu 602:258, O. Paarma külaskäik NSVL-i 19.8.–2.9.1965. — EELKKA. kaust 25.

1178 1179 “On küll kahju. . . ” Riho Saard eluaegseks peapiiskopiks valitud Kiivitit siiski 31. augustil 1967 emigrantlikud kirikutegelased agaralt kaasa lõid, neil aegadel kuul- esitama avaldust, milles ta teatas, et lahkub peapiiskopi kohalt dusi levitas kirikute “katakombiseisundist” meie kodumaal, siis oli tervislikel põhjustel, aga samas sooviga “vastavalt oma jõule ja peapiiskop Jaan Kiivit üks neid, kelle isik ja sõnad veensid vastupi- võimetele” edasi töötada EELKs seni, kuni ta seda suudab või teda dises ja kelle külaskäigud suuresti kaasa aitasid lojaalsete sidemete vajatakse. Kirikukogu rahuldas Kiiviti lahkumisavalduse 12. ok- väljakujunemisele väliskirikutega. Ta oli sügavalt veendunud tead- toobril.61 Seejärel peapiiskopi asetäitjaks määratud Edgar Hark mises, et kirikul on oma kindel osa ja ülesanne nii ühe rahva piires kui ka rahvusvahelises ulatuses täita vastastikuse mõistmise ja sõpruse rõhutas Kiiviti ordinatsioonipäeva õnnitluses muu hulgas ka tema süvendamisel ning kõikide inimeste ühtekuuluvuse ja solidaarsuse välissõite ja populaarsust, mis olid aidanud EELK-le maailmas 62 viljelemisel ka neis olukordades, kus tegemist on erinevate ühiskond- positiivset mainet luua. Kaide Rätsepa sõnul oli Kiivit muutu- like formatsioonide ja ideoloogiatega. Usalduslikud kontaktid suurte nud “legendaarseks kujuks evangeelses maailmas”, kellega olid oikumeeniliste organisatsioonide ja nende juhtidega hajutasid paha- püüdnud kohtuda isegi sellised silmapaistvad teoloogid nagu Karl tahtliku propaganda põhjustatud eelarvamusi, samuti nende juhtide Barth. Sellise populaarsuse saladuseks olevat olnud Kiiviti de- korduvad visiidid meie kirikule, kus nad võisid kohapeal tutvuda mokraatlikkus, sest ta ei otsinud suhtluses ainult teiste riikide kiri- kiriku ja koguduste tegevuse ja seisukorraga. Kõige selle tulemu- kujuhtide seltskonda (Rätsep 1966: 40). Järgmine EELK peapiis- seks oli, et koos teiste Nõukogude Liidus tegutsevate kirikutega ka kop Alfred Tooming andis 25. augustil 1969 Taani ringhäälingule EELK ilma takistuste ja vastuseisuta võeti üheltpoolt Kirikute Maail- intervjuu, milles ütles, et Kiivit lahkus ametist haiguse tõttu ja maliidu, teisalt aga Luterliku Maailmaliidu täisõiguslikuks liikmeks, mitte Moskvast tulnud käsu peale. Lisaks teatas ta, et Eestis on kus senini meie kirikut olid “esindanud” vaid emigrantlikud ringkonnad, kelle halvustavale propagandale tehti sellega ühtlasi resoluutne umbes 300 000 luterlast, kuid liikmeskond kahaneb, “kuna paljud lõpp. Tänu peapiiskop Jaan Kiiviti väsimatule selgitustööle lülitus end kirikust eemale hoiavad”. Ta märkis veel, et kuna kirik on nõnda ka meie kirik oikumeenilise liikumise avarasse voolu [---]. riigist lahutatud, siis on “kirik õnnelik”, et saab ENSVs olemas Peapiiskop Jaan Kiivitist kujunes läbinisti veendunud “rahusõdur”, olla tõelise rahvakirikuna, “kelle materiaalsete väljaminekute eest kes rahutöö kõrgeid eesmärke korduvalt tutvustas ka meie kirikurah- hoolitseb rahvas ise, ja kes ise korraldab ka oma sisemist elu”. vale — olgu sinodeil peetud ettekannetes või ka laiemaile hulkadele Tema sõnul kohtuvad usklikud ja ateistid aeg-ajalt diskussiooni- kirikutes jutlustades. Märgitagu lõpuks sedagi, et peamiselt tema deks63 (Okup. ... 1969). eestvõttel kehtestati meie kirikus adventaja teine pühapäev üldise Elmar Salumaa võtab Jaan Kiiviti välissõitude ajal saavutatud rahupühana, millel ei puudu ka oma sümboolne tähendus, et nimelt tulemused aga kokku nii: ikka ning jälle tulev Kristus leiaks oma koguduse ühe kõige humaan- sema aate eestvõitlejana. Aktiivse ning veendunud rahuaate kuuluta- Oma välisreisidel, millistel muide alati oli oma kindel siht ning ots- jana on peapiiskop Jaan Kiivit saanud populaarseks meie kirikurahva tarve, ei olnud peapiiskop Jaan Kiivit millalgi mingi huvireisija, laiades ringides ja võitnud sellega rohkesti usaldavat poolehoidu.64 vaid asjatundlik vaatleja [---]. Kui välismaine propaganda, milles ka Salumaa vohava retoorilisuse puhul tuleb arvestada, et see tekst oli mõeldud avalikuks ettekandmiseks Jaan Kiiviti matustel. 61J. Kiiviti avaldus EELK Konsistooriumile 31.8.1967. — EELKKA, sari 11, säilik 234 Jaan Kiivit; EELK Konsistooriumi väljavõte proto- kollist nr 6, 31.8.1967; Raamitud. . . 1997. 62Peapiiskopi asetäitja J. Kiivitile 15.7.1968. — EELKKA, sari 11, säilik 234 Jaan Kiivit. 63Tõenäoliselt pidas Tooming silmas 1963. ja 1967. aastal ajalehe Edasi algatusel Tartus toimunud kinniseid diskussioone teoloogide ja 64Elmar Salumaa. Jaan Kiivit in memoriam. Käsikiri 26. IX 1971.— ateistide vahel. Vt Edasi, nr 81, 23. IV 1963; nr 76, 31. III 1967. EELKKA, sari 11, säilik 235 Jaan Kiivit peapiiskop.

1180 1181 “On küll kahju... ” Riho Saard

KIRIKLIKU VÄLISSUHTLUSE TUNNUSJOONED puhul, et Hark “on alati välismaal mehiselt kaitsnud meie riigi 1970. AASTATEL välispoliitilisi seisukohti ja astunud printsipiaalselt välja imperia- listliku sõjapoliitika vastu”.70 Nõukogude võimu jaoks oli Hark EELK välissuhetes andsid endiselt põhitooni suhted Soome kiri- “patrioot ja väsimatu rahusõdur” kuni oma surmani 23. oktoobril kuga. Usuasjade Nõukogu voliniku Meinhard Tedre hinnangul oli 1986.71 ühenduse pidamine Soome kirikuga oluline, sest kirikul oli rah- Rootsi luterlik kirik tegi 1972. aastal ettepaneku, et EELK esin- vusvahelistes organisatsioonides “üsna suur mõju ja osatähtsus”.65 dajad võtaksid 1973. aasta kevadel osa KMNi ühe sektsiooni kor- Seepärast valiti EELK juhtkonnast hoolega välja isikud, keda oli raldatavast konverentsist. “Kahjuks jäi aga see seekordne kavatsus kasulik välissuhtluses edaspidi kasutada. Iseenesestmõistetavalt mitmesugustel ettenägemata põhjustel teostamata, mistõttu lepiti langes põhiosa sellest suhtlemisest peapiiskoppidele, aga nende Rootsi kiriku juhtkonnaga kokku, et visiit, mille eesmärgiks pidi kõrval kasutati ka konsistooriumi assessoreid või mõnda Usutea- olema vanade sõprussidemete uuendamine, võis toimuda mistahes duse Instituudi teoloogilise kraadiga õppejõudu. ajal meile avanevate võimaluste korral.” Selline võimalus saa- Nii võtsid assessorid Edgar Hark ja Eerik Hiisjärv 1970. aasta buski 1973. aasta septembris, mil peapiiskop Alfred Tooming ja septembris osa luterlike vähemuskirikute konverentsist Rumee- Elmar Salumaa72 viibisid kümnepäevalisel sõprusvisiidil Rootsi nias (vt Hiisjärv 1971). Tallinna Kaarli koguduse vaimulik peapiiskop Olof Sundby külalistena Uppsalas (Salumaa 1974: ja teoloogiadoktor Kaide Rätsep võttis korrapäraselt osa Praha 146). Tooming tegi volinik Leopold Piibule ettepaneku kut- Kristliku Rahukonverentsi tööst, viimati 1971. aasta 10.–14. juu- suda Rootsi peapiiskop 1974. aastal vastuvisiidile. Piibule idee nil.66 Sama aasta 12.–15. augustini toimusid Soome Kiriku meeldis, sest tihedamate sidemete loomine pidi aitama süvendada Kogudusetöö Keskliidu korraldatud kirikupäevad, millest paluti NSVLi ja Rootsi heanaaberlikke suhteid, süvendama eristumist EELK esindajana osa võtma Elmar Salumaad. Usuasjade voli- eesti “emigrantide-luterlaste” hulgas ning aitama kaasa objektiivse nik Meinhard Teder ei soovinud Salumaad Soome saata ja pak- info levimisele EELK kohta.73 kus kandidaadina välja assessor Edgar Hargi. Soomlastel jäi üle Piip pidas luterliku kiriku välissuhteid väga oluliseks, sest vaid nõustuda.67 Hark täitis Soomes oma missiooni ja raportee- ris hiljem, et Soome kiriku juhtkond üritab koguduseelu tasandil arvestades, et emigratsioonis viibivate luteriusuliste hulgas toimub 68 süvenev võitlus ja seda, et selle reaktsiooniline osa püüab välja lasta maha vaikida rahuküsimust. Kuna Hark täitis poliitilist üles- paista, nagu asuks EELK keskus mitte Eesti NSV-s, vaid välismaal, annet, avas Soome kaitsepolitsei tema kohta toimiku, kus Hargi oleks kasulik, kui “Kodumaa” annaks aeg-ajalt materjale EELK piis- venekeelsest ametinimetusest “sluˇzitel kulta” (kirikuteener, juma- kopkonna tegevusest ja eriti nendest sidemetest, mis ta omab rahvus- 69 lasulane) sai “kulttuurin palvelija” ehk kultuuri teener. Usuas- vaheliste religioossete organisatsioonide ja teiste maade luteriusu jade volinik Leopold Piip kirjutas tema 50-aastase ametijuubeli kirikutegelastega. See aitaks sealset diferentseerumisprotsessi akti-

65Kaljo Oja Vaino Väljasele 21.6.1971 Salajane. — Siseministeeriu- 70L. Piip EKP Keskkomiteele ja Ministrite Nõukogule 24.3.1986. — mis olev Usuasjade Nõukogu voliniku arhiiv (= SUNVA). Karp 1 Aru- SUNVA. Karp 8 Üldine kirjavahetus usuasjade küsimustes 1985–1987. anded ja ülevaated kirikute tegevuse kohta ENSV-s 1971–1973. TnrII T nr 296 (1986). (1971). 71L. Piip 23.10.1986. — Samas. 66M. Teder V. Väljasele 24.5.1971. — Samas. 72Elmar Salumaa esimene välissõit oli toimunud 1965. aastal Tam- 67K. Oja V. Väljasele 21.6.1971 Salajane. — Samas. peresse. — SUNVA. T nr 251 Elmar Salumaa. 68Aruanne Soome sõidu kohta 10.–16. augustini 1971. — ERA, 73L. Piip A. Greenile ja V. Väljasele ning ka vene keeles V. A. Kuro- f R-1989, n 1, s 127; Saard 2006: 125. jedovile 4.10.1973 Salajane. — SUNVA. Karp 1 Aruanded ja ülevaated 69Edgar Hark 11977. — Suojelupoliisin arhiiv Helsingis. kirikute tegevuse kohta ENSV-s 1971–1973. T nr II (1973).

1182 1183 “On küll kahju... ” Riho Saard

viseerida ning kindlustada [peapiiskop Konrad] Veemi-tüüpi luteri- kiriklik elu siin pole sugugi nii hiilgaval tasemel, nagu sellest usutegelaste isoleerimist.74 emigrantide andmed teavad pajatada. Viimase emigrantliku peapiiskopi valimisel on ilmnenud lahkhelisid ja praegune kirikupea EELK esindajate sidemeid Soome kirikuga peeti aga iseäranis olu- Konrad Veem on sõna otsemas mõttes “üle noatera” sellele ameti- liseks, sest seni olid need kandnud head vilja ning aidanud kindlus- kohale pääsenud — peamiselt USA ja Kanada esindajate häältega, tada ühtseid seisukohti rahu, riikide rahumeelse koostöö, imperia- 75 kuna Rootsi ringkonnad toetanud Richard Koolmeistrit” (samas: lismivastase võitluse ja teistes rahvusvahelise elu põhiküsimustes. 160–161). Reisikirja lõpus kõneleb ta Stockholmi muljetest ja Visiidist Rootsi kirjutas Elmar Salumaa pikema ülevaate, mille võtab jutuks koguni Rootsis leviva homoseksualismi, kuid selle alguses oli vaja näidata ka Eesti eksiilkiriku propaganda “karile kõrval on olulisemad siiski kohtumised eksiilkiriku esindajate Jo- jooksmist”. Alfred Toominga peapiiskopiks pühitsemisega seo- hannes Oskar Lauri, Karl Laantee ja Konrad Veemiga. Viimasele ses osutas Salumaa oma kirjutises seigale, et 1968. aastal ei kut- tehti märkus, et kahe kiriku suhteid häirib eksiilkiriku levitatav sutud “mõlemale poolele teatud ebameeldivuste” ärahoidmiseks väärinformatsioon kodumaa emakiriku kohta (samas: 166). Tallinna Uppsala peapiiskoppi, kes saatis tervituskirja üle andma 4.–15. augustini 1972 külastasid Eesti ja Läti kirikuid Luter- oma mitteametliku esindaja. Salumaa pidas põhjuseks “emigrantliku Maailmaliidu president Mikko Juva ja Ida-Euroopa luterlike liku” kiriku tegevust Rootsis ja mujal lääneriikides, “mille juhtivad vähemuskirikute sekretär Paul Hansen. Visiidi ajal esitati idee tegelased lasksid endid sealse avaliku arvamuse ja ka kirikute ees korraldada NSVLis, kas Eestis või Lätis juba 1973. aasta sügisel paista ainsate seaduspäraste eesti luterliku rahvakiriku esindaja- LMLi Euroopa vähemuskirikute konverents. Juva ja Hansen leid- tena ja igati halvustada püüdsid emakiriku olukorda ning tegevust sid, et sellise konverentsi korraldamiseks sobib kõige paremini kodumaal” (1974: 145). Eesti, sest Tallinnas on soomlaste töökvaliteediga ehitatud hotell Salumaa raportis ei jäänud kriitika alt välja koguni Tallinna Viru, mis sobib ideaalselt sellise ürituse paigaks.76 Konverentsi ja Tartu hipid ehk “karvased”, kellesarnaseid ta oli lootnud ko- võimaliku korraldamise üle Tallinnas vahetasid Juva ja Hansen hata “kõiksuguste vabadustega ülistatud maal”, kuid ei leidnud 14. augustil Moskvas Usuasjade Nõukogus mõtteid ka Pjotr Ma- neid. Salumaa kirjeldab professor Andrus Saareste tagasihoid- kartseviga, kelle seisukoht oli lühidalt kokkuvõetuna: “küsimus likku hauakivi tekstiga “Me emakeel on meie arm... ” ja jutustab on uudne ja sellepärast pole kohe võimalik midagi konkreetset käigust Uppsala ülikooli usuteaduskonda, kus kirikuajaloo dot- vastata.” Kindlat eitavat vastust seega ei antud, kuid otsusele sent Sam Dahlgren tegi ettepaneku pidada üliõpilastele ühel õhtul jõudmiseks näis kuluvat samuti rohkem aega, kui taotlejad olid ettekanne nõukogude kirikuelust. Salumaa keeldus ja mainis sar- arvanud. Oktoobris küsis Hansen peapiiskop Alfred Toomingalt, kastiliselt, et Dahlgren “näis üsna hästi kursis olevat nn “idaprob- ega ole võimalik vähemalt 15. novembriks teada saada, kas kon- leemiga”” (samas: 152). verentsi korraldamine Tallinnas on võimalik või mitte. Eitava Salumaa kirjeldab ka käiku Sigtunasse. Seal näidati neile maja, otsuse korral oli kavatsus korraldada see Poolas. “Kogemused kus Teise maailmasõja ajal kohtusid konspiratiivselt Saksa vas- on näidanud, et senini peetud konverentsidel on tegeldud mitte tupanuliikumise ja tunnistuskiriku tegelane Dietrich Bonhoeffer üksnes teoloogiliste küsimustega, vaid tähtsaks on peetud samuti ja Chichesteri piiskop George Kennedy Allen Bell. Ta jutustab ka rahvusvahelist olukorda, rahuküsimusi,” valgustas peapiiskop põhjalikult suhtlemisest Jakob Aunveri ja Aksel Margaga, kes Tooming Eesti usuasjade volinikku.77 tutvustasid talle lähemalt eksiilkiriku elu. “Vestluses selgus, et

74L. Piip EKP KK välissidemete osakonna juhatajale J. Jürnale 76A. Tooming usuasjade volinikule 19.10.1972. — ERA, f R-1989, 30.5.1973. — ERA, f R-1989, n 1, s 145. n 1, s 135. 75L. Piip EKP KK sekretärile V. Väljasele 7.5.1973. — Samas. 77Samas.

1184 1185 “On küll kahju... ” Riho Saard

Peapiiskopi algatuslikkus väärib tähelepanu. Alfred Toominga liku Rahukonverentsi internatsionaalse komisjoni istungil,80 Hark asetäitja Edgar Hark oli 29. septembrist kuni 2. oktoobrini 1972 omakorda 15.–20. septembrini Ungaris Kristliku Rahukonverentsi võtnud osa Soomes toimunud Praha Kristliku Rahukonverentsi töökomitee koosolekul, kus esines ka USA professor James Will tööst ja kohtunud seal ka peapiiskop Mikko Juvaga. Viimane tea- rahu ja õigluse ning avameelse informatsiooni teemal. Will esi- vitas Harki oma vestlusest Makartseviga, mille käigus sai talle tas Nõukogude Liidu kirikutele väljakutsuva küsimuse: kas neil selgeks, et luterlike vähemuskirikute konverentsi korraldamine on küllaldaselt niisugust vabadust, nii ideoloogilisel kui ka polii- Nõukogude Liidus sõltub kohapealsest, aga mitte väljastpoolt tu- tilisel tasemel, et teostada oma prohvetlikku ülesannet tõeliseks levast algatusest.78 Näib, et EELK juhtkonnas ei teadnud sellest koostööks õigluse ja rahu heaks. Hark oli kohustatud sellele rea- olulisest seigast oktoobri alul veel keegi. Informatsiooni ei olnud geerima, toonitades vastusõnavõtus, et “meilt ei nõua keegi meie Tallinnasse vahendatud ei Moskvast ega Helsingist ning see sele- ühiskonna ülistamist. Meie konstanteerime ainult fakte, olgu nad tabki, miks peapiiskop Toominga initsiatiiv ilmnes alles oktoobri positiivsed või negatiivsed”.81 keskel. Konverentsi ei korraldatud, sest võimuorganid ei oleks 1975. aasta 23. novembrist kuni 10. detsembrini viibis Hark jõudnud ennast selleks nii lühikese ajaga ette valmistada. Ideed ei Kirikute Maailmanõukogu V täiskogu istungil Nairobis, kus tal maetud aga maha (vt Saard 2011). tuli Vene Õigeusu Kiriku delegatsiooni juhi metropoliit Juvenali Luterliku Maailmaliidu Euroopa luterlike vähemuskirikute käsul pagulaskiriku peapiiskopi Konrad Veemiga “võidelda” usk- konverents korraldati Tallinna asemel 1974. aasta 1.–6. aprillini like inimõiguste küsimuses. Hark väitis, et kirik Nõukogude Lii- Varssavis. NSVLi delegatsiooniga viibisid sellel EELK esindaja- dus ei ole “kannatav kirik”. Ta kirjutab: tena assessor Eerik Hiisjärv ja Elmar Salumaa. Viimane kirjutas sõidust pikemalt ka masinakirjalises “Teoloogilises Kogumikus”. Kuna ma töötan kirikuõpetajana Eestis nõukogude võimu kehtesta- misest s.o 1940. aastast tänapäevani, siis tean ma tegelikku olukorda Selles on juttu ka Varssavi Evangeelsest Akadeemiast, mis oli paremini, kui need, kes 1944. aastal põgenesid kodumaalt [---] meie valminud “lausa sotsialistliku riigi toel”. Akadeemial oli rikkalik kirik eksisteerib, jumalateenistustest võtab osa palju rahvast [---] raamatukogu, kus rohke võõrkeelse kirjanduse kõrval leidus tema meie majanduslik baas on tugevam kui varem. Tõsi, kunagi olid jaoks üllatavalt palju ka poolakeelset teoloogilist kirjandust. Kon- mõned meie õpetajatest arreteeritud, kuid siis olid represseeritud verentsi peateemaks oli luterlike kirikute osa ja ülesanded Euroopa mitte ainult kirikuõpetajad, vaid paljud meie riigi kodanikud. See julgeoleku ja riikidevahelise koostöö raames. Paljudes ettekanne- oli isikukultuse aeg. Õnneks on see aeg nüüd kauge minevik. Riigi tes rõhutati dialoogi vajadust kristluse ja marksismi vahel. Oma võimud soodustavad kõigiti kogudusi, et nad saaksid remontideks sõnavõtus toonitas Salumaa, et sõnalise ja ideoloogilise dialoogi vastavat materjali. Kui kohapeal tekib ka mõnelpool mõningaid asemel, mis jääb paratamatult teoreetiliseks, on vaja aktiivset te- konﬂikte riigivõimu esindajatega, siis aitab usuasjade volinik need gude dialoogi, milles kirik oma teeniva tegevusega ilma pikemata õieti ja erapooletult lahendada [---]. Ma võin kinnitada selle auditoo- astub marksismi kõrvale (Salumaa 1974: 90). riumi ees: meie Eesti ja Läti ning kogu Baltikumi usklikud ei ole mil- gil määral inimõiguste rikkumise ohvrid [---] ümberpöördult: meile 10.–14. aprillini 1975. aastal viibis Edgar Hark Bulgaarias kõigile on kindlustatud [---] õigus oma usuliste tunnete väljendusele Kristliku Rahukonverentsi töökomitee istungjärgul.79 22.–26. ap- niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus meil kehtivate seadustega. Ühe rillini viibis Kaide Rätsep Saksa Demokraatlikus Vabariigis Krist- sõnaga meil on õigus elule selle sõna tõsises mõttes.82

78E. Hark. Välissõidu raport 29.10.1972. — ERA, f R-1989, n 1, 80K. Rätsep usuasjade volinikule 2.5.1975. — Samas. s 135. 81E. Hark usuasjade volinikule 30.9.1975. — Samas. 79E. Hark usuasjade volinikule 16.5.1975. — ERA, f R-1, n 15, s 885. 82E. Hark usuasjade volinikule 13.1.1976. — ERA, f R-1, n 15, s 915.

1186 1187 “On küll kahju... ” Riho Saard

Hark küsis Veemilt, miks pagulaskiriku esindajad kirjuta- Kui vähe (on) aga läänes avaldatud N.-Liidu autorite teoseid? Nii vad tendentslikult ja halvustavalt Eesti kirikust.83 Ta soovinuks oli võimalik teha ka “propagandat”.”85 mõlemalt kirikult “heanaaberlikke” suhteid. Hargi sõnul palunud 10.–13. augustini 1976 viibis peapiiskop Alfred Tooming Eero Veem vabandust ja öelnud, et soovis tähelepanu pöörata ainult Saarise kutsel86 Soomes Savonlinnas toimunud Skandinaavia lute- poliitilisele olukorrale Baltikumis ja mitte kirikute omale. Va- riusu kirikuõpetajate konverentsil, kus esitati referaate luterlike ki- lesti mõistetud sõnavõtu pärast vabandanud Veem koguni Vene rikute oikumeeniliste suhete ning kristlaste ja marksistide dialoogi Õigeusu Kiriku delegaatide ees. Hargi arvates pidi Veem esinema kohta. Tagasiteel Tallinna kohtas peapiiskop “endisi emigrante, “võib-olla pagulaseestlaste-rahvuslaste mõjul”.84 Veem kirjeldab kes juba julgesid külastada sünnimaad. Nendega vesteldes on Nairobis toimunut aastaid hiljem hoopis teises toonis ega maini ilmne, et emigrantlik ladvik teeb kõik selleks, et meie elu musta- sõnagagi oma vabandamist (1990: 342–343). des värvides serveerida,” tõdeb Tooming oma raportis.87 1976. aasta 17.–19. juunini viibis Soﬁas Kristliku Rahukonve- rentsi Euroopa-seminaril Kaide Rätsep, kes võttis seal korduvalt sõna Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Helsingi mudeli SOOME KIRIKU DELEGATSIOONI kohta, mille eeskuju oli viimasel ajal just Vene Õigeusu Kiriku 1976. AASTA VISIIT metropoliit Nikodim korduvalt rõhutanud. Rätsep esines pikema sõnavõtuga, tuues näiteid sellest, kuidas Nairobis olid “emigran- 1976. aasta kiriklikuks kõrghetkeks Eestis sai Soome kiriku dele- did” tulnud välja valedega, moonutades “meie tegelikkust”, nagu gatsiooni visiit eesotsas peapiiskop Martti Simojoega 26. augus- toimuks meil venestamine. “Meie vabariigis ilmuvad välismaiste tist kuni 2. septembrini. Selleks valmistuti mõlemal pool lahte kirjanike teosed suurtes tiraaˇzides [---]. 1971–1975 ilmunud tu- väga põhjalikult. Soome delegatsiooni liikmetele saatis Soome handest ilukirjanduslikust teosest olid üle 500 tõlgitud. Ja suure kiriku välistoimkond nn kohustuslikuks suvelektüüriks Briti Ki- osa neist tõlgitud raamatuist moodustasid just lääne autorite omad. rikute Nõukogu (The British Council of Churches) poolt nii oma liikmeskirikutele kui ka teistele soovitatud Trevor Beesoni raporti Diskreetselt ja valvsalt religioossest olukorrast Venemaal ning Ida-Euroopas (Discretion and Valour: Religious Conditions in 83Kirikute Maailmanõukogu V täiskogu eel oli pagulaskiriku kon- Russia and Eastern Europe; Glasgow, 1974). Eessõna oli sellele sistoorium avaldanud Nõukogude Eesti luterlikku kirikut ja pagulaski- kirjutanud tuntud Venemaa ekspert Sir John Lawrence.88 Rapor- rikut käsitleva broˇsüüri A Message to the Churches from the Estonian tis mainitakse muu hulgas Balti riikide okupeerimist 1940. aastal Evangelical Lutheran Church (Stockholm, 1975), millele lisati juurde ning sellele järgnenud arreteerimisi ja küüditamisi. memorandumid ja apell okupeeritud Eesti dissidentidelt ehk vabaduslii- kumiselt ÜRO peasekretärile. Kogu materjal saadeti KMN liikmeskiri- Peapiiskop Martti Simojoki pidi jutlustama Tartu Pauluse ki- kutele ja eraisikutele mitu kuud enne Nairobi konverentsi. Veem kohtus rikus ja Tallinna Toomkirikus. Jutlusi oodati ka Eero Saariselt 1. septembril 1975 Genﬁs KMNi peasekretäri Philip Potteri ja LMLi ja Jaakko Launikarilt. Peale jutluste tuli pidada kindlasti ka peasekretäri Carl Mauga. Viietunniliseks veninud kohtumisel lähtus Veem just nendest materjalidest, kuid sai Potterilt kinnituse, et KMN 85K. Rätsep usuasjade volinikule 2.7.1976. — Samas. võtab Nairobis aluseks Helsingi kokkuleppe. Vt Ülevaade EELK Kon- 86A. Tooming E. Saarisele 30.5.1975. — Helsingi Ülikooli kiriku- sistooriumi ja EELK delegaadi tegevusest seoses Kirikute Maailma ajaloo osakond (= HÜKO). Eero Saarise kogu. Nõukogu V Täiskogu koosolekuga. Koostanud K. Veem, 15.1.1976. .— 87A. Tooming usuasjade volinikule 10.9.1976. — ERA, f R-1, n 15, EELKKA. EELK Lõuna-Rootsi kogudus. EELK Konsistooriumi ring- s 915. kirjad ja konsistooriumi majandusaruanded 1968–1979. 88Jouko Martikainen E. Saarisele 15.6.1976. — HÜKO. Eero Saarise 84E. Hark usuasjade volinikule 13.1.1976. — ERA, f R-1, n 15, s 915. kogu.

1188 1189 “On küll kahju... ” Riho Saard ettekanne Soome kirikuelust.89 Tartus võttis delegatsiooni vastu riikide vähemuskirikute konverentsist. Noorem vaimulikkond ei täitevkomitee aseesimees Tiit Koldits, kes tutvustas linna aren- pääse välisriikidesse ja kirik püüab vältida välismaistest kontakti- gut ja päevaprobleeme, nagu näiteks põhjavee ohtlikult madalat dest johtuvaid võimalikke konﬂikte riigivõimuga. Soomlaste hin- taset linnas. Ülikooli esitles rektor Arnold Koop. Jaakko Launi- nangul oli Läti luterlikul kirikul väliskontakte palju rohkem. Pea- kari usalduslikus raportis kirjutatakse, et Tartu ülikoolis antakse piiskop J¯anis Matulis ja vaimulikud Viktors Ozoli¸nˇs, Voldem¯ars 80% õpetusest endiselt eesti keeles. Paljudes teaduskondades on Pl¯amsis ja Haralds Kalni¸nˇsviibisid tihti välismaal. Matulis oli eraldi venekeelsed rühmad. “Venelased on elanikkonna kogu- aktiivne ka oikumeenilises töös, luues suhteid Läti teiste kirik- hulka arvestades ülikoolis selgesti alaesindatud.” Tallinnas pi- kondadega. Matulis pidas oluliseks, et Ida-Euroopa luterlike ki- das Simojoki EELK Konsistooriumi liikmetele, Usuteaduse Ins- rikute esindajaid kutsutaks LMLi ja KMNi teenistusse. Eesti tituudi professoritele ja praostkondade praostidele loengu evan- luterlik kirik on Läti omaga võrreldes õnnelikumas olukorras geeliumi ja kiriku kuulutuse suhtest ning tutvustas Soome kiriku ainult selle poolest, et tal on võimalik koolitada endale noore- päevaküsimusi: naisvaimulikud; Euroopa luterlikke, reformeeri- maid kaastöötajaid, aga kellel siiski puuduvad võimalused jätkata tuid ja unioonkirikuid ühendav kirikuosadus Leuenbergi konkor- kraadiõpet välismaa ülikoolides. Lätis puudub noorema põlve dia; Piibli tõlkimine. Magister Voldemar Ilja pidas loengu Eesti vaimulikkond peaaegu täielikult. kirikuelust Rootsi ajal. Toomkirikus jutlustasid Simojoki ja lek- Launikari arvates tuli suhteid Nõukogude Liidu luterlike kiri- tor Leena Finnilä, Kaarli kirikus Eero Saarinen ja Jaani kirikutega süvendada ja õppida lähemalt tundma ka selle ühiskonna kus Jaakko Launikari. Kirikud olid puupüsti rahvast täis. Viru arengut, kuid mitte ainult vähemuskirikute silmade kaudu. Eriti hotellis korraldatud õhtusöögil viibisid õigeusu ja metodisti ki- tuli Launikari arvates jälgida marksistliku ideoloogia arengut, sest riku esindajad ning usuasjade volinik Leopold Piip, kes rõhutas selle kõrvalejätmine ainult kinnitaks käsitust kristluse illusoorsest oma sõnavõtus rahvastevahelise suhtlemise tähtsust rahu tugev- iseloomust. Soome kirik võiks koos Eesti ja Läti kirikutega moo- damisel. Piip korrigeeris oma kõnes ettekujutust, nagu teeks ta dustada ühise töörühma, mis käsitleks rahu ja kiriku identiteedi välissõitudele takistusi, nähes oma osa pigem nende sõitude koor- küsimusi ning kus oleks võimalik arendada kirikute ühiseid seisu- dinaatorina. Simojoki rõhutas vastukõnes, et Soome ja Eesti ki- kohti, analüüsides mõlema poole arusaamu KMNi, LMLi, Praha riku läbikäimine on Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Kristliku Rahukonverentsi, Euroopa Kirikute Konverentsi ja teiste põhimõtetega kooskõlas ning vältimatu. organisatsioonide sõnastatud päevakajaliste küsimuste kohta.90 Raporti kokkuvõtvas osas tõdeb Jaakko Launikari, et mõlemal Peapiiskop Alfred Tooming märkis oma raportis, et rektor Ar- kirikul tuleb kanda saksapärase luterluse ajaloolist taaka. Kirikute nold Koop käsitles pikemalt küsimust, miks on tung suurem hu- tegevus ja usutavus seatakse kergesti kahtluse alla. Ilma kandvate manitaarteaduskondadesse, Soomes aga reaalteadustesse. Koh- ja välispoliitiliselt usaldusväärsete suheteta välisriikide kirikutega tumisel praostide, Usuteaduse Instituudi õppejõudude ja konsis- võivad mõlemad kirikud jääda isolatsiooni ja jõuda olukorda, kus tooriumi liikmetega käsitles Simojoki naisvaimulike ordineeri- nende olemasolu võib muutuda küsitavaks. Välismaiste kontak- misküsimust. Kohtumisel Välismaaga Sõpruse ja Kultuuriside- tide suhtes on olukord Eesti luterlikus kirikus Lätiga võrreldes mete Arendamise Eesti Ühingu juhiga avaldas Simojoki soovi, et erinev. Eesti luterlik kirik praktiseerib väga ettevaatlikku rahvusvahelist suhtlust. Kiriku välismaised kontaktid piirduvad üks- nes Soome kirikuga. Eesti luterlik kirik ei võtnud 1976. aastal osa LMLi täidesaatva komitee istungist ega LMLi Ida-Euroopa 90Jaakko Launikari. Raportti kirkon valtuuskunnan matkasta Viroon ja Latviaan 26.8.–2.9.1976; kirjutatud 7.9.1976. — KHA. KUT Matka- 89J. Launikari 16.8.1976. — Samas. raportit 1976.

1190 1191 “On küll kahju... ” Riho Saard

Eestist võiksid kirikukoorid sõita külla Soome, sest Soome koorid Hargi ametisse pühitsemisel. Varasematele traditsioonidele toe- olid juba kaks korda esinenud Tallinnas.91 tudes pidasid soomlased seda võimalikuks. Soomlased omakorda soovisid, et EELK võiks saata 1978. aasta suvel kolm delegaati LMLi Skandinaavia ja Ida-Euroopa luterlike kirikute konverent- SUHTED SOOME KIRIKUGA sile Jyväskyläs.94 TIHENEVAD Kolme delegaadi asemel sõitsid 4. juunil 1978. aastal konverentsile Edgar Hark ja Ivar-Jaak Salumäe kahekesi. Salumäele oli 1977. aasta 11.–14. veebruarini viibis Tallinnas Soome Kiriku see esimene välisreis. Sellest sõidust ilmus pikem kirjutis ma- Välisabi delegatsioon. Nende eesmärgiks oli tutvuda EELK eluga sinakirjalises EELK Saarte praostkonna kroonikas, mis nii oma ja tugevdada kirikute sõprussidemeid. Jaakko Launikari jutlustas pikkuselt kui sisult oli luteri kiriku kontekstis väga erandlik.95 laupäeva õhtul Jaani kirikus arvukale kuulajaskonnale, seejärel oli Meeleolukasse jutustusse põimis Salumäe lõigu Porvoo piiskopi käärkambris kõne- ja muusikaprogramm, kus räägiti soomlastele John Vikströmi sõnavõtust: “See asjaolu, et me peame kasutama EELK tegevusest. Kirikul öeldi olevat ligi 250 000 liiget, sealhul- oma vaadete või kiriku kohta iseloomustavat täiendit “luterlik”, 92 gas ligi 75 000 aktiivset maksumaksjat. on väljendus sellest, et oleme ebanormaalses olukorras, ja meil Luterlik Maailmaliit saatis 8. detsembril 1977. aastal EELK-le tuleb tegutseda nii, et see täiend muutuks tarbetuks.” Salumäe kutse osaleda 1978. aasta 4.–11. juunini Skandinaavia ja Ida- refereeris ka Hargi ettekannet teemal “Kiriku identiteet rahutee- Euroopa luterlike kirikute konverentsil Jyväskyläs. Võimuorganid nistuses”. Hark rääkis Eesti kiriku rahutööst ja nimetas ka Ku- nägid selles head võimalust muuta luterlike kirikute poliitilisi ressaares peetud rahuteemalist palvenädalat. “Püüdlemine rahu hoiakuid. Delegatsiooni liikmeks pakuti peapiiskop Edgar Harki, poole on üks osa iga koguduseliikme kristlikust vastutustundest. sest “me leiame, et ta on selleks ajaks juba saanud peapiisko- Leiti, et üheks kriteeriumiks rahutöö vaatlemisel peaks olema ka piks”, teiseks delegaadiks aga Kingissepa (Kuressaare) ja Kaarma oma (kõrge) elatustaseme revideerimine, sest praegune olukord ei pastorit Ivar-Jaak Salumäed.93 Võimud olid Edgar Hargi pea- anna kolmanda maailma elanikkonnale võimalustki oma elatusta- piiskopiks saamise niisiis juba otsustanud, aga ometi küsisid seme tõstmiseks. Statistika USA-s näitab, et kui elatustase üha Hark, Tiit Salumäe ja konsistooriumi sekretär August Leepin veel tõuseb, siis eluiga hakkab lühenema.” “Praegu laialdaselt veel 11. detsembril Leningradis luterliku koguduse õnnistamis- levinud sõpruslinnade liikumise juures leiti vajalik olevat, et ka teenistusel Soome Kiriku välistoimkonna liikmete Eero Saarise ja pastorid pääseksid just pastoritena osa võtma delegatsioonidest ja Jaakko Launikari käest ka nende arvamust. Erilist huvi tunti selle vastu, kuidas Soome kirik suhtub Hargi võimalikku määramisse. 94Jaakko Launikari 19.12.1977 “Raportti osallistumisesta Leningra- Soomlased vastasid pikema aruteluta, et see on EELK siseasi. din luterilaisen seurakunnan vihkimisjuhlaan 9.–13.12.1977”. — HÜKO. Eestlasi huvitas, kas Soome peapiiskop Juva osaleks sel puhul ka Eero Saarise kogu. 95Luterlased ei koostanud oma välissõitudest reisiraamatuid, nii nagu 91A. Tooming usuasjade volinikule 10.9.1976. — ERA, f R-1, n 15, seda tegid evangeeliumikristlased ja baptistid, näiteks Rakvere koguduse s 915. jutlustaja Arp´ad´ Arder, kes 1967. aasta augustist kuni detsembrini viibis 92Yrjö Höysniemi 22.2.1977 “Kirkon Ulkomaanavun vierailu- ja tu- Rootsis ja Soomes, kirjutades seejärel 1968. aasta veebruaris Rakveres tustumismatka Tallinnaan Neuvosto-Eestiin 11.–14.02.1977”. — HÜKO. 64-leheküljelise masinakirjas reisiraamatu “100 päeva: Mälestusi mat- Eero Saarise kogu. kalt Rootsi ja Soome 1967. a.”, milles on ka 17 fotot. Kaks masinakirja- 93L. Piip V. A. Kurojedovale 5.4.1978 Salajane. — SUNVA. Karp 3 list reisiraamatut koostas oma välissõitudest ka vanempresbüter Robert Aruanded ja ülevaated kirikute tegevuse kohta ENSV-s 1978–1980. Võsu: “Pika reisi päevik” reisist Kanadasse, USAsse ja Austriasse ning T nr II (1978). 184-leheküljeline Rootsi ja Itaalia sõidu raamat “Põhjas ja Lõunas”.

1192 3 1193 “On küll kahju... ” Riho Saard sünniksid sõprussidemed nende linnade usurahvagi vahel.” Leiti, osa Edgar Hargi peapiiskopiametisse pühitsemisest. Hark aval- et niisugune konverents võiks 1981. aastal toimuda mõnes sotsia- das arvamust, et 1980. aasta kevadel võiks Tallinnas korraldada listlikus riigis. luterlike vähemuskirikute konverentsi (vt Saard 2011). Juva esi- Edgar Hargil tuli konverentsil vastata ka ajakirjanike küsi- tas omalt poolt mõtte, mis Soomes ja Ungaris oli viimastel aas- mustele luterliku kiriku ülesannetest Eestis. Kas seda vajatakse? tatel korduvalt jutuks olnud: nimelt et oleks hea korraldada taas Mil viisil saab kirik kaasa aidata desarmeerimisliikumises või kas üle pika aja Soome-Eesti-Ungari teoloogide-vaimulike kokkusaa- üldse saab? Kas on märgata Helsingi lõppakti mõju Nõukogude mine. Hark uuris, kui suure osavõtuga selline koosolek oleks, Liidu kirikute elule? Vastused tulid kiiresti, lühidalt ja täpselt. ning saanud kuulda, et soomlased ootaksid Eestist vähemalt paa- “Kiriku ülesandeks on jumala sõna kuulutamine ja sakramen- rikümmend vaimulikku, pidas ta seda hulka liiga suureks. Tema tide talitamine ning kuna luterlaste arv on umbes 250 000, siis arvates olevat viiest küllalt, kuid vestluse lõpuks vähendas ta se- järelikult vajatakse kirikut. Kuna kogu rahutöö on samal ajal dagi paarile-kolmele.99 1981. aasta juunis toimunud Soome-Eesti- seotud ka desarmeerimisliikumisega, on sellega kaasas kõik hea- Ungari teoloogide konverentsile läksid Hark, assessor Kuno Pa- tahtega inimesed ja kiriku esindaja kuulub alati Rahukaitsekomi- jula, praost Robert Kannukene ja õpetaja Voldemar Ilja.100 teesse. Helsingi-konverentsi vaim on märgatav kasvõi näiteks sel- Eesti ajaloolaste kohta on kirjutatud, et nende välissõidud jäid les, et Leningradis asutati soomekeelne luterlik kogudus ja selle nõukogude ajal valikuliseks, sõltudes otseselt teadlaste parteili- tarbeks on saadud piibleid ja lauluraamatuid.” susest ja lojaalsusest võimule (Rosenberg 2001: 19). Ka vaimulike Konverentsil tutvustas Soome kiriku välistoimkonna sekretär välissõidutoimikutes võib kohata märkusi, et tegemist on “5. osa- Lorenz Grönvik põhjalikult 1970. aastal alanud Soome luteri ki- konnale tuntud isikuga”. Riikliku Julgeoleku Komitee töötajate riku ja Vene Õigeusu Kiriku õpetuskõnelusi, mis olid kahe erineva keeles tähendas see fraas harilikult agenti või usaldusisikut. Usal- kiriku läbikäimise muutnud üha elavamaks, siiramaks ja viljaka- dusisikute kontaktid KGB operatiivtöötajaga polnud iseenesest samaks.96 Eenok Haameri sõnul ei jagatud seda huvitavat oikumee- lajased ja nendelt ei võetud salajase koostöö kohta allkirja, neile ei nilist informatsiooni aga kodumaal EELK vaimulikele.97 antud varjunime ega avatud nende kohta isiklikke toimikuid (Pih- Edgar Hark otsustas võtta Ivar-Jaak Salumäe oma saatjaks lau 2003: 80). “Koostööle organitega sunniti tavaliselt pärast esi- kaasa ka Mikko Juva ametisse pühitsemisele 1. oktoobril 1978 mest välissõitu. Arvan, et kõik need, kes sõitsid korduvalt välja, Turus. Sinna oli saabunud pagulaseestlaste peapiiskop Konrad tegid organitele ka mõningaid mööndusi. Need isikud kaotasid midagi oma kristlaseks olemise terviklikkusest,” väidab Jaan Kii- Veem, kellega Salumäel oli “lühike vestlus ja kes oma sõbraliku 101 ja sooja olemusega jättis väga meeldiva mulje”.98 31. oktoobril vit noorem. 1978. aastal olid Tallinnas Soome peapiiskop Juva, emeriitpeapiis- EKP KK propaganda- ja agitatsiooniosakonna lektor Villi Eha- kop Martti Simojoki ja teoloogiadoktor Tapio Saraneva, et võtta tamm kirjutas 1984. aastal: “Usuasjade Nõukogu plaani kohaselt käib meie usutegelasi välismaal paarikümne ringis. Palju- 96Jaak Salumäe. Suvel ja sügisel sõbralikus Soomes. — EELK Saarte praostkonna kroonika 1978/1979. (EELK Usuteaduse Instituudi raamatukogu.) 97Riho Saardi intervjuu Eenok Haameriga 2.4.2003 Tartus. 99Mikko Juva 14.11.78. Raportti EELK:n arkkipiispan Edgar Harkin 98Jaak Salumäe. Suvel ja sügisel sõbralikus Soomes. — EELK virkaan vihkimisestä Tallinnassa 31.10.1978. — KA. Mikko Juva kogu Saarte praostkonna kroonika 1978/1979. (EELK Usuteaduse Instituudi 602:367, A15. raamatukogu). — Ivar-Jaak Salumäe välissõidud katkestati pärast 100E. Hark L. Piibule 22.12.1981. — SUNVA. Karp 18 Rahvusvahe- 1978. aastat, sest ta keeldus tegemast “organitega” koostööd (Jaan Kiiviti liste usuorganisatsioonidega suhtlemine 1980–1985. T nr 242 (1981). intervjuu Riho Saardile 19.3.2002). 101Jaan Kiiviti intervjuu Riho Saardile 19.3.2002.

1194 1195 “On küll kahju... ” Riho Saard del on isiklikke sidemeid Soomes.”102 Need paarkümmend usu- Jaan Kiivit noorem kirjeldab: “Kõrgemaid asju aeti tavali- tegelast, kes “organite” loal ja plaanimajanduse järgi välismaal selt ainult telefoni teel, mitte kirja teel. Kirikuvalitsuse liik- said käia (mõned korduvalt), saadi kokku kõigi Eestis tegutse- metest Eerik Hiisjärv suhtles KGB-ga otse, aga peapiiskop Ed- nud usühenduste ja kirikute juhtorganite põhjal. Suurem osa gar Hark läbi usuasjade nõukogu voliniku, mis põhjustas pingeid EELK noorematest vaimulikest ei käinud neil aastakümnetel nende kahe vahel. Konsistooriumi peasekretär August Leepin võis välismaal, sest neid lihtsalt ei lastud sinna ega lülitatud ka mängida volinikega, sest ta oli üle elanud mitu volinikku. Ka Hark välisriikidesse saadetud delegatsioonide koosseisu, kui nad ei ol- oskas ja võis mängida süsteemiga.”108 Edgar Hark võis endale nud eelnevalt läbinud mõnda “lojaalsustesti”. lubada ka erivagunit, millega sõitsid EKP Keskkomitee liikmed. Reˇziimivastases tegevuses 1970. aastatel osalenud Jaan Kii- Pärast üht Ida-Saksamaa sõitu olevat ta öelnud: “Nüüd võin kiivit noorem oli selliste delegatsioonide liige juba 1964., 1965. ja delda, et olen riigimeestega võrdne” (Raudsaar 2002). 1966. aastal.103 Koos peapiiskopist isaga, assessor Edgar Hargi 1978. aasta 13.–16. novembrini korraldas Vene Õigeusu Ki- ja Elmar Salumaaga osalesid nad näiteks 1965. aastal Tˇsehho- riku patriarh Pimen Moskvas Praha Kristliku Rahukonverentsi slovakkias Praha Kristlikul Rahukonverentsil.104 Kiivit oli aga jätkukonverentsi, kus osalesid ainult NSVLi kirikute ja uskkon- andnud “organitele” ka koostööallkirja.105 Pärast isa taganda- dade esindajad.109 Leopold Piip pani selleks kokku EELK dele- mist peapiiskopiametist 1967. aastal katkesid ka noorema Kiiviti gatsiooni koosseisus Edgar Hark, Kuno Pajula ja Kalle Kasemaa, välisreisid. Ta jäeti siiski tööle Tallinna, sest oli endise peapiis- Hark nõudis aga ootamatult veel ka Eenok Haameri kaasatule- kopi poeg. Tallinna kirikutes oli töökoha saamiseks eelkõige kaks kut, mida Piip ei saanud üksi, ilma Moskvata otsustada. Lõpuks teed: kas nn oma mehe kohale seadmine või töökoha “organitelt” sõitsid Moskvasse ainult Hark ja Haamer. Hark soovis, et Haamer väljakauplemine.106 peaks konverentsil lühikese kõne ja ütleks midagi USA vesinikupommi katsetuste vastu. Ta andis ühtlasi mõista, et sellest võiks Vaimulikkonda on ehk valusamaid jälgi jätnud julgeolekukomitee olla abi uste avanemisel tulevasteks välissõitudeks. Haamer seadis nähtamatu, kuid destruktiivne tähelepanu. Kes tahab linnakogu- dusse kohta saada, ametiredelil tõusta, olla valitud kirikuvalitsusse, omakorda tingimuseks, et ta peab kõne eesti keeles ja Hark tõlgib välismaale pääseda, see peab lojaalsust üles näitama. Nõnda toi- selle. Hark polnud ideest vaimustatud, sest konverentsi töökeeleks mib demoraliseeriv selektsioon. Ametisse määramistesse vahelese- oli vene keel ning seda, et keegi võtab sõna rahvuskeeles, oleks gamine pole kusagil ﬁkseeritud, aga usuasjade volinik on see, kes tõlgendatud ilmselge “natsionalismina”. Selleks et Haamer oma väljastab ametitunnistused, ülesande Moskvas siiski täidaks, kirjutas peapiiskop Eenok Haa- meri nime lipikule ja andis selle üle õla edasi eesreas istujale, et 107 iseloomustab olukorda Kiivit noorem. see lipiku sõnavõtuks registreerijate kasti laseks. Eenok jõudis viimasel hetkel lipiku oma kätte haarata. Uksed välismaale jäid tema jaoks suletuks.110 Ametlikus aastaaruandes Haamer sellest 102EKP KK propaganda- ja agitatsiooniosakonna lektor V.Ehatamm 2.2.1984 “INFO Mõnede usualaste küsimuste kohta Eesti NSV-s”. — Eesti Riigiarhiivi ﬁliaal (= ERAF), f 1, n 302, s 403. 103Jaan Kiivit. EELKKA. 104Ümbrik fotodega Luterlikkude vähemuskirikute konverents Sliaˇcis IV 1968. Tˇsehhoslovakkias. — EELKKA. Edgar Hargi isikufond. 108Jaan Kiiviti intervjuu Riho Saardile 19.3.2002. 105Jaan Kiiviti intervjuu Riho Saardile 19.3.2002; Saard 2005: 55. 109Ettekanne Kirikukogul 10.6.1981. — EELKKA. Edgar Hargi isi- 106Jaan Kiiviti intervjuu Riho Saardile 19.3.2002. kufond. Aastaaruanded. 107Kolk 1988; vt ka Tallinna. . . 1989. 110Riho Saardi intervjuu Eenok Haameriga 2.4.2003 Tartus.

1196 1197 “On küll kahju... ” Riho Saard muidugi ei kirjutanud, seal ta üksnes tänas võimaluse eest koos Teist maailmasõda ja märkis, et “suure lünga jättis EELK ellu see, Hargiga EELKd esindada.111 et paljud koguduste õpetajad emigreerusid siis, kui Punaarmee Sagedane välislähetustes viibija oli ka Usuteaduse Instituudi tuli vabastama meie maad faˇsismi ikkest. Nad jätsid oma ko- süstemaatilise teoloogia õppejõud Elmar Salumaa, kes 23. märtsist gudused maha, tehes seega meie kiriku ees suure eksisammu”.114 kuni 31. märtsini 1979 viibis NSVLi kirikute delegatsiooni koos- Edgar Hargi sõnul oli aseõpetaja Lillemäe esimene välisreis “õpet- seisus Taanis. Kopenhaageni ülikooli usuteaduskonna õppejõud lik”.115 Lillemäe delegeeriti sama aasta 19.–25. oktoobrini Londo- avaldasid arvamust, et oleks viimane aeg luua sidemed Põhjamaade nis toimunud noorte teoloogide täiskogu koosolekule, kus arutleti usuteaduskondade ja Tallinna Usuteaduse Instituudi vahel. Salu- küsimuste üle nagu rahu teema jumalateenistusel, kirikute vastutus maa kõneles kirikutegelastele luterliku kiriku tööst NSV Liidus. võidurelvastumise pärast Euroopas ja pingelõdvendus Euroopas. Esitatud küsimused puudutasid seadusi ning usulis-kirikliku kir- Hargi sõnul väärisid Lillemäe sõnavõtud ka seal kiitvaid hinnan- janduse ja evangelisatsiooni problemaatikat. Mõnest küsimusest guid.116 Nii jätkas Lillemäe Hargi usaldusalusena ka järgmise kõlas Salumaa arvates läbi ilmne desorientatsioon, mida “teatud aasta oktoobris Portugalis toimunud XIII Euroopa Oikumeenili- kitsad ringkonnad on püüdnud levitada”. Ta kritiseeris eriti Kriste- sel Noortenõukogu täiskogu koosolekul: “Ka meie paljurahvusli- ligt Dagbladi korraldatud kinnist pressikonverentsi, kus tuli jutuks kus Nõukogude riigis on kõikjal saatmas usukuulutustööd rõõm ja vaimuliku kirjanduse illegaalne saatmine NSV Liitu: tänu, nagu kevadine linnulaul.”117 1982. aasta jaanuaris Hollandis püüdis ta teha selgeks, et Poola armee ja kommunistlik valitsus Meiepoolseis sõnavõttudes viidati taolise ürituse mõttetusele ja ko- esindavad maailmas “häid jõude” niisamuti nagu Nõukogude ar- guni kahjulikkusele, kuna sellise tegevusega püütakse levitada ja mee Afganistanis, deklareerides lisaks, et probleeme, millele ei süvendada umbusaldust mitte ainult kirikute, vaid ka rahvaste vahel, oleks lahendusi, “niisuguseid meil ei ole”.118 Lillemäega samas kus need kirikud tegutsevad. Delegatsiooni poolt näidati arvuliste praostkonnas töötanud Harri Mõtsnik iseloomustas Lillemäe te- andmete varal, kui palju on NSVL-is trükitud Piibleid ja kui palju 119 neid on ka legaalsel teel imporditud. Selgitati, et mitmel kirikul on gevust selge kollaboratsionismina. valmimas uued ajakohased piiblitõlked, mis on keeleliselt paremad Georg Lillemäe oli Edgar Hargi usaldusalune ja täitis välismaal ning täpsemad läänes avaldatud samakeelsete tõlgetega võrreldes.112 viibides Hargi kaudu talle antud ülesandeid. Lillemäe koostatud välissõitude raportite põhjal võib öelda, et ta kasutas välismaal Räpina koguduse vaimulik Georg Lillemäe113 võttis

1980. aasta 6.–12. juunini esimest korda osa Saksa Demokraatli- 114 kus Vabariigis Hirschluchis toimunud üleeuroopalisest noorte teo- Georg Lillemäe. Ülevaade konverentsist. — ECCE, nr 3, novem- ber 1980, lk 4. (EELK Usuteaduse Instituudi raamatukogu.) loogide konverentsist. Lillemäe valgustas seal EELK elu pärast 115E. Hark L. Piibule jaan. 1981. — SUNVA. Karp 18 Rahvusvahe- liste usuorganisatsioonidega suhtlemine 1980–1985. T nr 242 (1981). 111EELK Mustvee koguduse 1978. a sõnaline aruanne, lk 4. — 116Samas. EELKKA, sari 9, allsari 8, säilik 433 Tartu praostkonna 1978. aasta 117G. Lillemäe L. Piibule 12.11.1981. — SUNVA. Karp 18 Rah- aruanded. vusvaheliste usuorganisatsioonidega suhtlemine 1980–1985. T nr 242 112E. Salumaa usuasjade volinikule 7.4.1979. — ERA, f R-1, n 15, (1981). s 1009. 118G. Lillemäe. Ülevaade Euroopa Oikumeenilise Noortenõukogu 113Georg Lillemäe eemaldus 1990. aastate lõpul luterlusest ja lii- seminar-konverentsist Hollandis 9.–16. jaanuaril 1982, koostatud tus Eesti Karismaatilise Episkopaalkirikuga (asutatud 1997) ning rajas 1.2.1982. — SUNVA. Karp 18 Rahvusvaheliste usuorganisatsioonidega 2000. aastal Põlvas Eesti Karismaatilise Osaduskiriku. Kiriku patriar- suhtlemine 1980–1985. T nr 253 (1982). hina tuntakse teda praegu nime all Rabi Chaim Benjamin bin Awraham 119H. Mõtsnik E. Hargile 20.5.1984. — EELKKA, Sari 11, s 389 Lillemäe. Harri Mõtsnik; Mõtsnik 1982: 176, 1985: 95. Vt lähemalt Saard 2012.

1198 1199 “On küll kahju. . . ” Riho Saard esinedes sagedasti neidsamu fraase mis Hark oma poliitilistes usutegelaste delegatsioonid Saksa FV-st, Euroopa Kirikute Kon- karjaseläkitustes. EELK kirikukogu presiidiumi liikmed peapiis- verentsi sekretariaadist, Inglismaalt, Soomest, Kirikute Maailma- kop Hark, praost Aldur Parts ja saadik Reinut Põldoja pöördusid liidu sekretariaadist, USA-st, Rumeeniast, Rootsist, Saksa DV-st 10. juunil 1981 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Johan- ja Tˇsehhoslovakkiast. Kõigi nimetatud suhete kohta võib öelda, nes Käbini ja ENSV Ministrite Nõukogu esimehe Valter Klausoni et nad olid poliitiliselt kasulikud ning aitasid kaasa rahvusvaheli- poole: sele rahuüritusele ning kogu maailmas süvenevale usklike poliitilisele ümberorienteerumisele, mis koosvõetult tugevdas meie riigi Meie, EELK Kirikukogu koosolekust osavõtjad, tahame Teile ja Teie välispoliitilist positsiooni välisriikide usklike silmis. Kogu see töö kaudu kogu eesti rahvale kinnitada, et EELK juhtkond, EELK Kon- toimus tihedas koostöös vastavate administratiivorganitega (RJK), sistoorium ja kogudused ei säästa ka edaspidi jõudu ja energiat sel- kes osutasid meile alati tänuväärset abi ja nagu praktika näitas, kan- leks, et omalt poolt kaasa aidata NLKP XXVI kongressi poolt vastu dis see soovitud vilja.122 võetud rahuprogrammi elluviimisele. Selles suurepärases program- mis kätkeb kontsentreeritud kujul kogu progressiivse inimkonna pa- Tagantjärele ja ideoloogiliselt vabamas olustikus antud hinnan- rim püüdlus ja tahe, kätkevad ka kõigi ausate luterlaste kindlad veen- guil aitasid just suhted Soomega tugevdada (kultuurilist) eestlust dumused seoses võitlusega rahu, desarmeerimise ja progressi nimel. tolleaegsetes tingimustes (Kuuli 2002: 114). Jaan Kiivit noorem Me kinnitame Teile, et me ei säästa ka edaspidi jõudu ja energiat, kinnitas 1989. aastal, et “suhtlemine naaberriikidega ja vennas- et kaasa aidata kogu maailma luterlaste koondamiseks rahujõudude kirikutega (eestlaste jaoks esmajoones soomlastega), ühesõnaga ridadesse. Võttes osa mitmesugustest kirikutegelaste rahvusvahelis- inimestega, kes on kantud Lääne kultuurist ja oma olemuselt krist- test foorumitest ja nõupidamistest, püüame teha kõik selleks, et tõde likust ellusuhtumisest, on aidanud hoida eestlastes elavat mälu meie riigi rahuprogrammist jõuaks iga maa usklikuni ning aitaks demokraatlikust riigist” (1991: 23). neil mõista, kui tähtis on praegusel ajal rahujõudude koondamine, usklike ja mitteusklike ühine ja monoliitne võitlus imperialistlike sõjasepitsuste vastu selleks, et ära hoida katastroof, mida nad sala- KOKKUVÕTTEKS kavalalt kavandavad.120 Soome peapiiskopi Mikko Juva sekretär Tapio Saraneva tõdes Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku rahvusvahelised suhted enne 1979. aastal, et on päris selge: väliskontaktid tugevdavad kiri- Nõukogude okupatsiooni ja kuulumine 1960. aastate algusest taas kute positsiooni ametivõimude silmis ning Euroopa julgeoleku- rahvusvahelistesse organisatsioonidesse andis EELK-le võimaluse ja koostööprotsessi vaatenurgastki on neist kasu. Soome kiriku ja kohustuse olla seal esindatud vähemalt peapiiskopi tasemel. osa nende suhete arendajana ja hoidjana on esmatähtis.121 Usuas- Välissõitude puhul aga jagati ka vaimulikud mitmesugustesse jade Nõukogu volinik Leopold Piip kirjutas 1984. aasta aruandes: kategooriatesse. Esimese moodustasid peapiiskopid, koguduste liitude juhid ja superintendendid; teise kuulusid kirikuvalit- Vaimulike keskuste välispoliitilised suhted olid 1983. aastal võrdle- suste liikmed, konsistooriumi assessorid ja Usuteaduse Instituudi misi aktiivsed. Rahvusvahelistele usutegelaste foorumitele saatsime õppejõud; kolmandasse koguduste vaimulikud. Enne EELK 15 delegatsiooni, võtsime vastu 36. Vaimulike keskuste delegatsioonid käisid Inglismaal, Sveitsis,ˇ Saksa FV-s, Kanadas, Soomes, Itaa- liikmesust Kirikute Maailmanõukogus ja Luterlikus Maailmalii- lias, Taanis, Saksa DV-s ja Rootsis. Vaimulikke keskusi külastasid dus polnud välissõidud ajendatud niivõrd otsesest kohustusest

120ERA, f R-1, n 15, s 1069, lk 12. 122Usuasjade Nõukogu volinik Leopold Piip EKP Keskkomitee 121Tapio Saraneva. Raportti matkasta Tallinnaan, Riikaan ja Mos- propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhatajale A. Soidlale ja ENSV Mi- kovaan 21.–24.9.1979. — KHA. KUT Venäläisneuvottelut Pirisen nistrite Nõukogu esimehe asetäitjale A. Greenile 16.2.1984. — SUNVA. työryhmä 1969–1986. Karp 4 T nr 2 (1984).

1200 1201 “On küll kahju. . . ” Riho Saard nende organisatsioonide ees, kui “organite” soovist kasutada ki- B e s z ám o l óaz evangélikus egyházi delegációfinnországi és dániai rikut oma huvides ja vastupropaganda eesmärkidel. Peapiis- útjáról 25.4.1961. 2014. — Háló2: Dokumentumok és tanulmányok kop Jaan Kiivit vanema väliskontaktid algasid 1950. aastatel ja a Magyarországi Evangélikus Egyház és az állambiztonság kapcso- said võimalikuks “organite” loal ja huvil. 1960. aastatel said latáról, 1945–1990. Egyházvezet˝ok 1. Káldy Zoltán, Ottlyk Ern˝o. välissõidud uue põhjenduse, nüüd hakkas seda õigustama EELK Szerkeszt˝o: Mirák Katalin. Budapest: Luther Kiadó, o. 570–583 kuulumine rahvusvahelistesse kirikuorganisatsioonidesse. See E n g m a n , Kristel 2011. Usuteaduse Instituut Eesti ja Soome luterlike kirikute suhetes 1946–1986. — Kultuurisillad Läänemere-äärses lõi eeldused LMLi liikmeskirikute, eriti Soome kiriku ametlike kultuuriruumis: Töid eesti kirikuloo, süstemaatilise teoloogia ja piib- delegatsioonide saabumisele Eestisse ja kirikute koostööle, mis liteaduse alalt. (EELK Usuteaduse Instituudi toimetised XXI.) Toi- aitas kirikul isoleeritust leevendada. Aktiivselt osales EELK ka metanud Riho Saard. Tallinn, lk 137–163 Praha Kristliku Rahukonverentsi töös, mida Moskva pidas oma H i i s j ä r v , Eerik 1971. Luterlike vähemuskirikute konverentsilt Ru- välispoliitilisele orientatsioonile kõige lojaalsemaks kiriklikuks meenias. — Kakskümmend viis aastat Usuteaduse Instituuti. Tallinn, organisatsiooniks. Juhuslikumat laadi välissõidud olid seotud lk 20–29. (Masinakirjas: EELK Konsistooriumi arhiiv.) Soome kiriku vaimulike kirikupäevadega, kuhu tavaliselt kutsuti J ü r j o , Indrek 1996. Pagulus ja Nõukogude Eesti: Vaateid KGB, EKP peapiiskop ja koos temaga veel keegi, keda peapiiskop soosis. ja VEKSA arhiividokumentide põhjal. Tallinn: Umara Küllakutsed, mis olid adresseeritud mõnele tuntumale kirikute- K e t o l a , Hanna-Maija 1997. “Oikeiden” asenteiden opettajana — gelasele (näiteks Harri Haamer, Paul Saar, August Arumäe), aga The Rev. Herbert M. Waddams Ruotsissa ja Suomessa syystalvella sõit oleks pidanud toimuma ilma peapiiskopita, jäid üldjuhul vas- 1944. — Suomen kirkkohistoriallisen seuran vuosikirja 86 1996. Hel- sinki, s. 221–245 tuseta. K i i v i t , Jaan 1991. Eesti evangeelse luterliku kiriku olukorrast aas- Eesti NSVs tegutsenud vaimulike välisraportite sisu ja tooni tal 1989. III osa. — Eesti Kirik, nr 1, lk 19–23 hindamisel tuleb arvestada, et Nõukogude okupatsiooni tingimus- K i r i k u e l u kroonikat. 1957. — Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku tes töötanud ja välisdelegatsioonidesse võetud vaimulikud ei ol- aastaraamat 1956. Tallinn: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, lk 174 nud päris vabad esitama seal oma arvamusi. Küsimus, millal K o l k , Madis 1988. Vastab Jaan Kiivit. — Teater. Muusika. Kino, keegi neist rääkis ausalt ja kooskõlas oma südametunnistusega nr 12, lk 5–10 ning millal võimuorganite suuga, jääb ka tulevikus allikakriitili- K u u l i , Olaf 2002. Sula ja hallad Eesti NSV-s: Kultuuripoliitikast seks põhiküsimuseks. Uurija satub siin sageli pimedaks jäänud aastail 1953–1969. Tallinn: O. Kuuli Iisaki olukorda, kel tuleb tõdeda: “Hääl on Jaakobi hääl, aga käed M a l k a v a a r a , Mikko 2002. Kahtia jakautuneet Baltian luterilaiset kirkot ja Luterilainen maailmanliitto 1944–1963. (Suomen kirkko- on Eesavi käed!” (1 Mo 27:22) historiallisen seuran toimituksia 189.) Helsinki: Suomen kirkkohis- toriallinen seura M i k k , Siiri 2011. Kaide Rätsep EELK UI õppejõuna ja teoloogina. Kirjandus EELK Usuteaduse Instituudi bakalaureusetöö. Tallinn. (Käsikiri EELK Usuteaduse Instituudi raamatukogus.) A r u a n d e d Riikliku Julgeoleku Komitee 4. osakonna tööst 1. IV 1954 – M õ t s n i k , Harri 1982. Luterlik kogudus Leningradi oblastis.— Eesti 1. V 1955 ja 1955. aastal. 1999. (Ad fontes 6.) Tõlkinud ja toimeta- Kirik, nr 4, lk 174–176 nud Jüri Ojamaa, Jaak Hion. Tallinn M õ t s n i k , Harri 1985. Kodumaa kirikuelust. — Eesti Kirik, nr 2, A r u a n d e d Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst lk 95 1956. aastal. 2000. (Ad fontes 8.) Tõlkinud ja toimetanud Jüri Nielsen-Stokkeby, Bernd 1993. Mälestusi Eestimaalt. (Loo- Ojamaa, Jaak Hion. Tallinn mingu raamatukogu 51/52.) Tallinn: Perioodika A r u m ä e , August 2005. Hiiobi õnnistus: Mälestused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

1202 1203 “On küll kahju. . . ” Riho Saard

N i i r a n e n , Pekka 2000. Kekkonen ja kirkko: Tasavallan presi- S e p p , Helena 2000. Urho Kaleva Kekkonen: Soome patrioot ja dentti Urho Kekkosen ja Suomen evankelis-luterilaisen kirkon suhteet Eesti. — Akadeemia, nr 11, lk 2396–2410 vuosina 1956–1981. Helsinki: Kirjapaja Simojoki, Martti1964. Uskonto vai Jumala. (Avain-Sarja 2.) Hel- O k u p . Eesti piiskop Taani intervjuus. 1969. — Eesti Päevaleht, sinki: Kirjayhtymä nr 200, 30. VIII, lk 6 S õ t ˇso v, Andrei 2008. Eesti Õigeusu Piiskopkond Nõukogude re- P i h l a u , Jaak 2003. Eestlaste põgenemised Läände: Ärahüppa- ligioonipoliitika mõjuväljas 1954–1964. (Dissertationes theologie jad III. — Tuna, nr 3, lk 78–88 Universitatis Tartuensis 14). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus R a a m i t u d ruumipeegeldused: Kõnelused peapiiskop Jaan Kiivitiga. T a l l i n n a Pühavaimu koguduse õpetaja Jaan Kiivit jutustab. 1989. — 1997. — Eesti Kirik, nr 7, 19. II, lk 5–6 Eesti Kirik, nr 2, lk 71–73 R a u d s a a r , Mart 2002. Ustav pool sajandit. — Eesti Kirik,nr9,6.III, T a r m o S o o m e r e ülekuulamine. 1987. — Eesti Kirik, nr 1, lk 45– lk 5 52 R o s e n b e r g , Tiit 2001. Ajaloolane ja aeg: Sulev Vahtre 75. — V e e m , Konrad 1990. Eesti vaba rahvakirik: Dokumentatsioon ja lek- Muinasaja loojangust omariikluse läveni: Pühendusteos Sulev Vahtre sikon. Teine täiendatud trükk. Stockholm: Eesti Vaimulik Raamat 75. sünnipäevaks. Koost. Andres Andresen. Tartu: Ajalookirjanduse Sihtasutus “Kleio”, lk 13–36 R ä t s e p , Kaide 1966. Peapiiskop dr. J. Kiivit ja oikumeenilised kontaktid. — Sexaginta: Kogumik kirjutisi pühendatud peapiiskop D. dr. Jaan Kiivitile tema kuuekümnendal sünnipäeval. Tallinn: lk 39– RIHO SAARD (sünd. 1961) on lõpetanud insenerina Tallinna Polütehni- 47. (Masinakirjas; EELK Konsistooriumi arhiiv.) lise Instituudi ehitusteaduskonna 1987, õppinud Helsingi Ülikooli usu- S a a r d , Riho 2004. “Rõõmustame selle üle. . . ”: Usulise ja teoloogi- teaduskonnas 1990–2000, teoloogiamagister (1997) ja teoloogiadoktor lise kirjanduse saatmine Soomest Eestisse 1950.–1980. aastatel. — (2000, mõlemad Helsingi Ülikool). Eesti Vabariigi okupatsioonide rep- Akadeemia, nr 4, lk 844–869 ressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni teadur 1999–2001, Eesti Hu- S a a r d , Riho 2005. Jaan Kiivit senior — Soome ja Eesti kirikute va- manitaarinstituudi eesti kultuuriloo õppetooli professori kt 2000–2001, helise silla taastaja. — Kristuse täisea mõõtu mööda: Pühendusteos ajaloo ja Eesti kultuuriloo ühisõppetooli professor 2002–2004; olnud Jaan Kiivitile 65. sünnipäevaks. (EELK Usuteaduse Instituudi toimetised XIII.) Toimetanud Arne Hiob, Urmas Nõmmik, Arho Tuhkru. EELK Usuteaduse Instituudi kirikuajaloo professor, 2010–2011 Usu- Tallinn, lk 51–65 teaduse Instituudi erakorraline dotsent, a-st 2012 korraline dotsent; Hel- S a a r d , Riho 2006. “Suurenmoinen rakkauden näytelmä”: Suomen singi ja Ida-Soome (Joensuu) Ülikooli üldise kirikuajaloo dotsent. Aka- evankelis-luterilaisen ja Venäjän ortodoksisen kirkon oppineuvottelut deemias varem avaldanud artiklid “Kaug-Ida teoloogiast ja teoloogi- kylmän sodan vuosina. Tallinn: Argo dest” (1997, nr 6, lk 1213–1226); “Eesti kirikute juhtivvaimulikkond läbi S a a r d , Riho 2011. Luterliku Maailmaliidu Euroopa vähemuskirikute aegade” (1998, nr 2, lk 362–389; nr 3, lk 604–625); ““Rõõmustame selle konverents Tallinnas 1980. — Kultuurisillad Läänemere-äärses kul- üle. . . ”: Usulise ja teoloogilise kirjanduse saatmine Soomest Eestisse tuuriruumis: Töid eesti kirikuloo, süstemaatilise teoloogia ja piibli- 1950.–1980. aastatel” (2004, nr 4, lk 844–869); “Religiooniteoloogiast teaduse alalt. (EELK Usuteaduse Instituudi toimetised XXI.) Toi- ja religioonide dialoogist” (2007, nr 2, lk 351–387); “Eestlane ja luter- metanud Riho Saard. Tallinn, lk 164–192 lus” (2007, nr 6, lk 1238–1268, nr 7, lk 1424–1451); “Eesti Apostlik- S a a r d , Riho 2012. Aktiivsetest reˇziimivastastest Eesti luterliku kiriku Õigeusu Kiriku algusaastad” (2008, nr 7, lk 1543–1582); “Eesti evan- kontekstis 1970. ja 1980. aastatel. — Suomen kirkkohistoriallisen seuran vuosikirja 102. Toim. Jaakko Olavi Antila, Milla Bergström. geelse luterliku kiriku sünniloost” (2010, nr 12, lk 2177–2202), kaks Helsinki, s. 77–110 arvustust ja ühe väitluse. S a l u m a a , Elmar 1974. Luterliku kiriku külalistena Rootsis. — Teo- loogiline Kogumik XXVIII, lk 145–166. (Käsikiri.)

1204 1205 Ergo Naab

tekstides Js 52:7 ja 61:1, kus kirjeldatakse Jahve saadiku kuulu- tatavaid “häid sõnumeid”, milles domineerivad jumaliku pääste EVANGEELIUM JA IMPEERIUM ja poliitilise võidu motiivid. Nimetatud tekstid, kus mõistega “evangeelium” seoses on esitatud vanatestamentlikku kuninga- Jumal-inimese konstrueerimine ideoloogiat, on ka arvatavasti toetanud nn “pühade kirjade” kris- toloogilist tõlgendamist. On siiski vähe tõenäoline, et need üksi- kud kohad kreekakeelses Vanas Testamendis võisid olla aluseks Ergo Naab laiapõhjalisele termini “evangeelium” kasutusele algkristluses. Kõik katsed taandada mõistet “evangeelium” Pauluse kasutuses Septuagintale on ebaõnnestunud, sest Paulus samastab mõistega nii kuulutuse sisu kui kuulutamise akti. Terminoloogiliselt on mõistete “evangeelium” ja “impeerium” Sõna euaggelion esineb uustestamentlikes kirjutistes (76 korda) kõrvutamine kunstlik, kuna eri keeltest pärinedes puudub neil eriti just Corpus Paulinum’is (60 korda), millest omakorda suur ühine mõistestruktuur. Arvestades aga ajaloolis-kultuurilist kon- osa Pauluse autentsetes kirjades (48 korda). Nagu järeldab Randar teksti, varase keisririigi aegset Rooma impeeriumi, esinesid Tasmuth, koondub oluline osa mõiste tarvitusest sellesse Uue Tes- mõlemad mõisted ühises keelekollektiivis, kus ladina keel oli sea- tamendi (UT) varaseimasse kirjalikku kihistusse, mistõttu just siit dusekeel ja kreeka keel ﬁlosooﬁa keel.1 Ka selles keelekollek- tuleb otsida ka mõiste kasutamissituatsiooni kujunemist (Tasmuth tiivis omandasid need mõisted üsna erineva tähenduse ja funkt- 2009: 114). siooni. Artikli eesmärk on käsitleda evangeeliumi tähendust ja mõistevälja ning vaadelda selle suhet impeeriumiga algkristluse Miks sõnastas Paulus kui algkristliku kirjaˇzanri ja kirjakeele perspektiivist lähtudes. rajaja kuulutuse Kristusest, nimetades selle sisu just “evangeeliumiks” (1Kr 15:1 jj)? Miks valis ta sellise keelendi ja keelekasutuse, sidudes mõiste Kristuse ülendamise tähendusega “Jumala 1. APOSTEL PAULUSE EVANGEELIUM Pojaks väes” (Rm 1:4; 1Kr 1:18)? Nendele küsimustele vastamiseks tuleb uurida mõiste “evan- Algkristlikus kirjanduses kasutatud mõiste “evangeelium” taust geelium” kultuuriloolist tausta. Hellenistlik kultuur pakkus sellele on kahesugune. Ühe kontekstiks on Vana Testament (VT) ehk terminile oma kasutuse ja mõistmise (mis ei rajanenud kindlasti “pühad kirjad”, nagu seda nimetab Paulus seoses varase tradit- mitte kreeka ekvivalendil heebrea sõnast beˇsorah) (Tasmuth 2005: siooni sõnastamisega oma esimeses kirjas korintlastele (1Kr 15:1– 334). Pauluse kasutatud terminil euaggelion oli hellenistlikus 4): Kristus suri ja äratati üles “pühade kirjade” järgi (nimetatud mõistes kahetine tähendus: see tähendas (a) nii heade sõnumite 2 korda). Vastavates Septuaginta tekstides, millele Paulus siin 2 toomist kui ka (b) tasu heade sõnumite eest. Homeros on kasu- vihjab, ei leidu mõistet “evangeelium”. Küll esineb see aga tanud seda viimases tähenduses. Kuid heade sõnumite toomise

1 ehk pühitsemise (euaggelion thyein) tähenduses on seda tarvita- Ka kreeka keel võeti siiski üha enam Rooma seaduse õpetamise nud Aristophanes (u 446–385 eKr): “Pühitseda häid sõnumeid teenistusse. Seda õpiti nii ladina- kui kreekakeelsete provintside retoo- ohvritega” (Ratsanikud, 656). Mõiste “evangeelium” seostub rikakoolides kui populaarset “rahvakunsti”, nagu on märkinud William E. Ball (Ball 2009: 31). siin sõjalise võiduga: Hea sõnumi tooja pale särab, tema pea on 2Paulus peab silmas arvatavasti eksegeetilist kompilatsiooni erineva- pärjatud ja oda ehitud loorberitega ning palmioksa lehvitades kuu- test VT tekstidest: poeemi kannatavast sulasest (Js 53) ja ülesäratamisega lutab ta rahvale head sõnumit. Rahvas, kes selle vastu võtab, kau- seotud tekste nagu Ps 16:10 jms.

1206 1207 Evangeelium ja impeerium Ergo Naab nistab rõõmuga oma pühakojad ohvrite toomiseks. Hea sõnum on Poliitilises mõttes oli võim üsna spetsiifiline mõiste: Impe- vastuvõtjatele kui kingitus jumalatelt. (Friedrich 1965b: 722.) rium — ülemvõim või käsuõigus, mis anti kindlaks ajavahe- Hellenistlikus Rooma riigis seostus verbiga euaggelizomai ka mikuks (kümneks aastaks) teatava taseme magistraatidele. Impe- päästet tähistav sõna s¯ot¯eria. Hea sõnum oli kui “pääste kuulutus”, rium seostus juba üsna varakult ka mõistega potestas — võimus, mida kasutati samuti seoses võiduga vaenlaste üle. Selliselt puu- võim; võimalus. Imperium ja tribunica potestas olid kaks kõige dutab pääste kuulutus selle kuulutaja isikut kui “päästjat”. Samuti tähtsamat poliitilist vahendit. Keisri võim oli siiski midagi enamat täheldatakse tiitli s¯ot¯er seost tekstidega, kus on juttu jumalikust kui pelgalt poliitiline ja sõjaline. Keisri võimu mõistmisel tuleb inimesest (theios anthr¯opos). (Friedrich 1965a: 711.) vastu seista ühele tendentsile: nimelt on terminid “religioon” ja 3 Usk inimolemuse jumalikkusesse sai oluliseks kujundavaks te- “poliitika” rikastatud uusaegsest kasutusest. Võim ei ole seotud kitsalt poliitiliselt riigiaparaadi, administratsiooni ega mak- guriks nii filosoofilistes teooriates kui religioosses propagandas. 4 Ent selle kõige jõulisemat tulemust võib leida poliitilisest reaal- susüsteemiga. Keisrikultuse käsitlused, mis lähtuvad kristiani- susest ja hellenistlikust jumaliku valitseja kultusest, mis alates seerivatest religiooniteooriatest, eeldades, et religiooni põhiline Aleksander Suure ajast võttis üsna erilise pöörde. funktsioon on jagada vaimulikku juhatust personaalsetes kriisides ja lunastust igavesse ellu, eraldavad kunstlikult religiooni ja polii- Nõnda siis on algkristlusele ajaliselt lähem ja keeleliselt konk- tika eri valdkondadesse. Keisrikultus oli religioonina sama palju reetsem mõiste seotud hellenistliku Rooma jumalike valitsejatega võimust huvitatud kui poliitikana või diplomaatiana. Seega ei ole ja nende kultuses esineva sõnakasutusega. Siit tulenebki arutlus, Rooma keisrikultuse puhul põhjust eelistada poliitikat religioo- mis seob “evangeeliumi” mõiste varase keisririigi aegse Rooma nile. Kultus mängis olulist osa keisri kui jumaliku inimese võimu impeeriumiga ja keisrikultusega. konstrueerimises. Seda, et keisrikultuse puhul eksisteeris religiooni ja poliitika lahutamatu sümbioos, näitab tõsiasi, et selle preesterkond koosnes 2. EVANGEELIUM CAESARIST KUI “HEATEGIJAST” linna või provintsi kõrgetest elitaarsetest ametnikest. Vastupidi- selt hellenistliku kuninga kultusele, mille määrustes domineerib peamiselt poliitiline ja sõjaline kasu, viiakse Augustuse kultu- Imperaator ühendas endas kujutlused “jumalikust inimesest” ses tema teod jumalate tegudega samale tasemele. Jumalad olid (theios anthr¯opos), “õnnest” (tyh¯e) ja “päästest” (s¯ot¯eria), mis tuntud “heategijatena”, kuid Augustust ülistati nendest isegi suu- andsid “heategijale” tähenduse ja väe (Friedrich 1965b: 722). Ju- remana. (Samas: 54.) Tema puhul reageeriti pigem jumalikule maliku valitseja kontseptsiooni piiratus väljendub aga selle elitaar- isikule, mitte niivõrd konkreetsetele tegudele nagu hellenistliku suses ja antidemokraatlikkuses, sest see staatus sai kuuluda vaid kuninga puhul. vähestele valitutele. See oli ka vaieldamatult maskuliinne mudel, millesse naistel polnud õigust sattuda. (Koester 2007: 119.) Mõni erand siiski leidus — näiteks Augustuse abikaasa Julia Augusta Li- 3Seetõttu on mõned uurijad soovitanud nendest koguni loobuda, ju- via, kes Philoni järgi varjutas oma soost tulenevad “puudujäägid” hul kui käsitletakse selliseid muistseid nähtusi nagu kuningaideoloogia võimeka maskuliinse intellektiga (Philon 1995: 320). Võimekad ja keisrikultus. naised mängisid riigi valitsemises olulist rolli, juhul kui nad olid 4Michel Foucault on selgitanud, et “võim” analüütilise terminina keisri perekonnast. Simon Price rõhutab, et ajaloolased kaldu- väljendab väga laia mõistet: võim ei ole institutsioon, struktuur ega jõud vad liialt rõhutama imperaatorit autonoomsena, eirates keiserliku või sundus, mida oleks võimalik rakendada. See termin iseloomus- perekonna rolli. Impeerium oli perekonna kätes ja viimasel oli tab ühiskonna palju laiemat ja komplekssemat strateegilist situatsiooni. oluline osa keisri kuvandi loomisel. (Price 1997: 65.) (Price 1997: 67.)

1208 4 1209 Evangeelium ja impeerium Ergo Naab

Vormiliselt ei olnud Augustusel suuremat võimu kui ta ame- 71). Rõhuasetus seisnes selles, et see päev (23. sept) andis ka uue tikaaslastel senatis.5 Ent kuna ta loovutas suure osa oma täi- vaatenurga esimese sajandi Rooma universaasele kosmoloogiale, tevvõimust senatile, tekkis kummaline bumerangiefekt: temast märkides uue ajastu algust. Kirjutistes, milles kiidetakse kalendri sai Rooma rahvale res publica taastaja ja vastutasuks tõi rahvas sisseseadmist, tervitatakse sõnumit imperaatori sünnipäevast kui talle üleüldise tänuavalduse ning senat andis talle nimeks Augus- “evangeeliumi”. (Koester 2007: 121.) tus. Octavianuse teened olid nii suured, et nende väljendamiseks Tundmus, et “heategija” valitsus pakub kaitsevarju kogu inim- kõlbas vaid uus nimi: “Imperator Caesar divi ﬁlius Augustus”. konnale, peegeldus keisrikultuses, mis erinevalt hellenistlike ku- Esimene nimi väljendas väepealiku võimu ehk imperium’it, teine ningate linnakultusest arenes nüüd väga prestiiˇzseteks üleprovint- nimi, Augustus, näitas aga selle kandja ainulaadsust. Autoriteedi silisteks kogunemisteks. Price arendab mõtet kultuse rituaalidest ja mõjuvõimu poolest ületas ta teisi võimukandjaid. Lisaks hak- kui maailma kontseptualiseerimise vahenditest. Kultuslikel ri- kas talle kuuluma ka alaline imperium. Alates aastast 12 pKr tuaalidel oli oluline funktsioon “heategija” kui kosmose keskse kuulus Augustusele ka Rooma ülempreestri ehk pontifex maxi- kuju konstitueerimises. Augustuse programm läheb kultuslikest mus’e ametikoht. Rooma maailm hakkas seostuma üha rohkem rituaalidest palju kaugemale, mõjutades ka arhitektuurilist ärka- ühe isikuga, kelle ilmumist peeti “evangeeliumiks”.6 Ühe Juliuse mist. Keisrikultuse templid ehitati suuremad ja kolonnaadid pike- kalendri sissejuhatuses, kus ülistatakse heaolu, mis on tulnud maa- mad kui seniste jumalate omad. Augustuse kaasaegne Nikolaos ilma Augustuse kaudu, kirjeldatakse teda kui päästjat, kes on too- Damaskusest kirjeldab kreeka maailma spontaanset reaktsiooni nud uue ajajärgu. Siin esineb ka evangeeliumi mõiste: Augustuse monarhiat tervitades: ja kuna Caesar oma ilmumise kaudu on ületanud kõikide varase- Kogu inimkond pöördub Sebastose9 poole, olles täidetud austusega. mate heade sõnumite [euaggelia] lootuse, ületades mitte ainult hea- Linnad ja provintside valitsejad austavad teda templite ja ohverda- tegijaid, kes tulid enne teda, vaid ta pole jätnud vähimatki lootust mistega saartel ja kontinentidel, organiseeritult linnades ja provint- ühelegi, kes tulevikuski saaks teda ületada (Koester 1990: 3–4). sides, tema vooruse suuruse kohaselt, tasudes tema heasoovlikkuse Ettepaneku, et Augustuse sünnipäev oleks kalendri esimene päev, eest nende suhtes. (Nikolaos Damaskusest 1923.) tegi Aasia provintsis üks Rooma prokonsul ja keisrikultuse prees- Uut jumal-inimese võimuevangeeliumi kuulutati suure entusiasmi ter (asiarh).7 Selle üsna spetsiiﬁlise kalendrireformiga kaasnes ja erutusega. Keisrikultus ei olnud perifeerne nähtus, vaid see dünaamiline muutus imperaatori konstruktsioonis — Augustusest mõjus rikastavalt mitmekülgsetes ja keerulistes ühiskondlikes sai kogu maailma “heategija”.8 Augustuse sünnipäev kalendri esi- protsessides. See toimis religiooni, poliitika ja diplomaatia koos- mese päevana oli võrdväärne kõikide asjade algusega (Price 1997: lusena ja pakkus märkimisväärseid eneseteostusvõimalusi.

5Imperium’it said rakendada juba vabariigiaegsed väepealikud. 6Juba kreeklased nimetasid sakraalset sõnumitoojat või jumalikku saadikut sõnaga euaggelos (Friedrich 1965a: 711). 7See oli prokonsul Paullus Fabius Maximus, kellele kakskümmend aastat hiljem anti kuldpärg selle eest. Kuldne pärg oli mõeldud auhinnaks roomlaste uskumus, et nende impeerium on universaalne ja täidetud kõige innovatiivsemale inimesele seoses võimaluste leiutamisega uue ülemaiste jumalustega; ning et ükski teine rahvas ei janunenud nõnda jumaluse (s.o Augustuse) austamisel. (Price 1997: 78.) au ja hiilguse järele kui roomlased. Linnastunud plebeid olid sügavalt 8Juba vabariigiaegsed roomlased olid harjunud mõttega, et nende liigutatud imperiaalse sära väljendustest. (Brunt 1997: 25.) impeerium hõlmas kogu maailma. Ning et see maailm saab oma kor- 9Sebastos on kreeka vaste ladinakeelsele tiitlile Augustus, kuid tal raldatuse jumalatelt, kelle soosingu teenisid roomlased oma õigluse ja on tugevam assotsiatsioon religioosse auavaldusena (kr k eusebeia — jumalakartlikkusega. Brunt väidab, et uus ja enneolematu oli aga see religioosne auavaldus ja vagadushoiak jumalate suhtes) keisrile.

1210 1211 Evangeelium ja impeerium Ergo Naab

3. KAHE EVANGEELIUMI KONKURENTS hellenistliku Rooma diplomaatilises sõnavaras, võis tema keele- kasutuses osutuda provokatiivseks. Kristlike kogukondade areng ja formeerumine toimus ajal, mil Imperiaalne kontekst osutus siiski palju enamaks kui vaid jumal-inimese mõistest sai domineeriv ühiskondlik kuvand (Koes- mõisteliseks taustaks Pauluse teoloogias. Keisrikultuse rituaalide ter 2007: 121). Võiks postuleerida väite, et algkristliku “evangee- kaudu edastatud võimukonstruktsioon võimaldab aimata Pauluse liumi” üheks nn sekundaarseks modelleerivaks süsteemiks ongi apostellikku kohalolu ja evangeeliumi kuulutust (evangeelium kui keisrikultus. Kontseptsioon jumal-inimesest on kui metakeel ja kuulutuse akt kaasab ka kuulutaja). Täpselt nii nagu provintside kollektiivse või indiviidiülese mälu mehhanism ja kultuuriruum. eliit kultuse preestritena kasutas kultuslikku sümboolikat selleks, Peaaegu kõik Pauluse kirjutised sisaldavad algkristlikku kuu- et luua mitmekülgseid võimusuhteid, mõistab ka Paulus oma apos- lutust (k¯erygma), kas päris alguses, sissejuhatuses või põhitekstis. tellikku kutsumust jumaliku väe manifestatsioonina: Evangeelium Näiteks Rm 1:1–4: on “Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub” (Rm 1:16); Jumal- inimene on “Kristus, Jumala vägi ja Jumala tarkus” (1Kr 1:24); evangeeliumi, mida Jumal on muiste oma prohvetite kaudu pühades “Meie oleme ju Kristuse hea lõhn” (2Kr 2:15). kirjades tõotanud oma Pojast — kes liha poolest on sündinud Taa- Kas Paulus oponeeris niisuguse apostelliku manifestatsioo- veti soost, ent pühaduse Vaimu poolest määratud oma surnuist ülestõusmise järel Jumala Pojaks väes — Jeesusest Kristusest, meie niga Rooma võimu ritualiseerimisele? Siinkohal lähevad arva- Issandast. mused pisut lahku. Mitmed uurijad just seda väidavad. Die- ter Georgi juhib tähelepanu faktile, mida ükski eksegeet eira- Uue Testamendi eksegeedil tuleb selgitada, miks selline tekst ta ei saa, et Paulus vangistati ja hukati roomlaste poolt. Ta esineb sellise kirja alguses, mis on adresseeritud Rooma impe- väidab, et erinevalt hilisemate kristlaste martüüriumidest ei ol- riaalse võimu kõige olulisema linna kogudusele. Tekstil, kus esi- nud kuritegu, milles Paulust süüdistati, passiivne vastupanu — tatakse Messia Jeesuse kuninglikku päritolu ja märkimisväärsust, s.o keeldumine osalemisest keisrikultuses, vaid see oli aktiivne peab olema mingi suurem eesmärk kui religioossed ja pietist- religioonilis-poliitiline programm; et “evangeelium”, mis viis likud küsimused (Georgi 1997: 150). Kas on võimalik, et Pauluse märtrisurma, kõlab eriliselt vastu just kirjast roomlastele. lähtudes Pauluse tekstide käsitlemisel uusaja vaatenurgast, moon- (Georgi 1997: 157.) Tõepoolest võib nõustuda, et suur osa Rooma dub ühekülgseks meie arusaamine tema kirjade tõelisest olemu- kirjast räägib õigusest ja rahust (mõisted dikaiosyn¯e ja eir¯en¯e esi- sest? Kas on võimalik, et Paulus polemiseerib domineerivaks nevad epistlis läbivalt) Kristuses, nii nagu keisrikultuses ülistati muutunud keisriideoloogiaga? õigust ja rahu Augustuses. Mõlemad on teineteist välistavad “hea- Esile on tõusnud mitmed Pauluse uurijad,10 kes väidavad, et tegijad”. Üks toob Pax Romana, teine Pax Christi. tema kuulutus ei olnud apoliitiline. Nad toonitavad, et Pau- Samas käsitleb Paulus oma epistlites ka palju teisi teemasid luse teoloogia aspektides kajab vastu Augustuse ja Nero ajastu ja seepärast tuleks talle läheneda kompleksselt. Nagu ka Nicho- poeetilise ja visuaalretoorilise propaganda hääl. Kuulutades Jee- las T. Wright (1997) rõhutab, on Pauluse kasutuses oleval sõnal suse “jumala pojaks”, parodeerib Paulus silmanähtavalt Juliuste- “evangeelium” ka sisu poolest juutlik aspekt: hea sõnum Iisraelile Claudiuste dünastia teoloogiat (Elliott 2000: 25). On üpris selge, ja lootus kogu maailmale, et Jahve on tulemas Siionisse päästjaks et evangeelium kui “võidu uudis”, olles tehnilise terminina käibel (Vana Testamendi täitunud prohvetiennustused Js 40 ja 52). Ta hoiatab pidamast Paulust dualistlikuks antagonistiks. 10Peamiselt angloameerika päritolu teadlased: Richard Horsley, Neil Seetõttu ei saa me kindlasti väita, et Corpus Paulinum’it läbiks Elliott, Elisabeth Schüssler Fiorenza, Robert Jewett, Dieter Georgi, Da- sihiteadlik ja totaalne impeeriumile vastandumine. Kuna aga on vina Lopez jmt. võimatu jätta tähelepanuta kontraste kahe evangeeliumi — Ky-

1212 1213 Evangeelium ja impeerium Ergo Naab rios Jeesuse ja Kyrios Caesari vahel, siis võiks nõustuda Davina usuliste õiguste kaitsjaid. Judaistlikus ladvikus ei nähtud prob- Lopeziga, kes sedastab: Rooma imperiaalse ideoloogia taustal ei leeme keiserliku valitsuse tunnustamisel ei Jeruusalemmas ega moodusta Pauluse kuulutus mitte otsest paralleeli ega isegi vastu- ka diasporaas (Aleksandrias; ka Anatooliast on andmeid keisrile retoorikat, vaid antihegemoniaalset, kujutlust väljendavat diskur- pühendatud sünagoogidest). Rahulolematust põhjustasid valitse- sust (Lopez 2008: 18). Paulus kui mõiste “evangeelium” kasu- jad (nagu Caligula) ja ametnikud (nagu Pilatus), kes ei hoolinud tuselevõtja käivitas laiapõhjalise maailmavaateliselt konkureeriva Augustuse ja Tiberiuse korraldusest. Kindlasti on rahulolematuse programmi. põhjused palju laiemad ja mitmekülgsemad, kuid silmanähtavalt Juba Gustav Adolf Deissmann ja Günther Bornkamm väitsid, kerkivad esile polüteistlikud tendentsid. et algkristliku evangeeliumi eesmärk ei olnud vastandumine ise- Ka algkristlusel tuli polüteistlikus sotsiaalkultuurilises ühis- eneses. Keisri-mythos’ele vastandumisega ei mõisteta algkristliku konnas oma monoteistlikku traditsiooni kaitsta. Kuna müstee- evangeeliumi tõelist olemust (Hahn 1965: 122). Vastandumine riumireligioonide tõttu kinnitati, et Jeesus ei ole mitte üks palju- muutus aktuaalseks vaenamisperioodidel. Siinkohal tasub mõelda dest kultusjumalatest, vaid ainus Kyrios kogu maailma üle, siis algkristluse seostele judaistlike juurtega. tuli paratamatult tegemist teha ka keisrikultuses esile toodud selle Vanatestamentlike ja hellenistlike elementide kombinatsioo- maailma ainuvalitsejaga. Aklamatsioonis Kyrios I¯esous sisaldus niga oli võimalik esitada judaistliku monoteismi taotlusi. Iden- paratamatult jumal-inimese maailmavalitsejaidee. Arusaam Jee- tiﬁtseerides Jahve lunastaja-jumalusega rõhutati kolme peamist susest kui kogu mütoloogilise kosmose (taeva, maa ja maa-aluste) judaistlikku doktriini: üks jumal, üks jumala valitud rahvas ning isandast sattus konkureerivasse olukorda keiserliku Rooma valit- üks tulevik nii Iisraelile kui kogu maailmale (Wright 1997: 70). susideoloogiaga. Esimesel sajandil pKr oli Rooma impeeriumis Seda põhitõde peegeldab ka judaistliku liturgia keskne usutun- lõppkokkuvõttes ainult üks Kyrios ja see oli imperaator.12 nistus (Shema): “Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on Sellist konkurentsiolukorda võiks nimetada kahe jumal-inimese ainus” (5Ms 6:4). Nn shema-doktriini kristianiseeritud versioon vaheliseks võidujooksuks kultuse ja keele tasandil. On tekki- on aimatav nii Pauluse autentsetes kui ka deuteropauluslikes kir- nud kaks konkureerivat diskursust. Siin on intriig kahe valitseja, jutistes (vt “üks Jumal” aklamatsioon 1Kr 8:6; klassikaline näide kultuslikult idealiseeritud Rooma imperaatori ja heebrea päritolu heebrea monoteistlikust poeesiast: Kl 1:15–20). “Võitu” suhestamises. Mõlema n-ö valitseja inauguratsioon muu- Kristluse ja judaismi suures osas kattuvaist monoteismitaot- tub kultuuris märgiliseks. Selles mõttes võis kristlus Rooma poolt lustest saab teha mõned järeldused. Näiteks Aleksandria Phi- vaadatuna olla isegi problemaatilisem kui juutlus. loni keiser Caligula poole pöördumise kirjeldusest tuleb selgelt välja, kuidas varase keisririigi aegses impeeriumis elavad juu- did toetasid keiserlikku valitsust. Judaistlikud preestrid, palve- tades Jeruusalemma templis rahu eest kogu maailmas, olid valmis tervitama imperaatorit kui rahutoojat. (Philon 1995: 306.) Augustus ja Tiberius on Philoni järgi juutide jaoks ülimalt posi- tseremoniaalteenistus säiliks sellisena, nagu ta alati oli olnud (samas: tiivsed valitsejad. Peamine põhjus tundub olevat nende tolerant- 298). Philoni järgi oli Jeruusalemma tempel Süüria provintsist esimene, suses juutide religiooni suhtes.11 Neis nähti oma poliitiliste ja kus toodi tänuohvreid vastuolulise Caligula võimuletulekul (samas: 231, 356). 12Wright märgib siinkohal, et kuigi tiitel kyrios oli kreeka-rooma 11Näiteks Philoni järgi annetas Augustus oma tuludest kaks lammast maailmas levinud viisakusväljendina ja sellega viidati igasugustele sot- ja ühe pulli igapäevaseks põletusohvriks (Philon 1995: 317) ja Tibe- siaalselt kõrgemal astmel olevatele inimestele, omandas see erilise rius hoolitses kogu oma valitsusajal selle eest, et Jeruusalemma templi tähenduse sotsiaalse hierarhia tipus oleva isiku puhul (Wright 1997: 56).

1214 1215 Evangeelium ja impeerium Ergo Naab

KOKKUVÕTTEKS F r i e d r i c h , Gerhard 1965b. ευαγγλιoν. — G. Kittel, G. W. Bro- miley, G. Friedrich. Theological Dictionary of the New Testament. Hellenistlikus kasutuses tähendas mõiste “evangeelium” head Vol. 2. Grand Rapids, MI: Eerdmans sõnumit vaenlase üle sõjalise võidu saavutamisel. Algkristlusele G e o r g i , Dieter 1997. God Turned Upside Down. — Paul and Empire: ajaliselt lähedane mõistekasutus on seotud varase keisririigi aegse Religion and Power in Roman Imperial Society. Ed. by R. Horsley. Rooma imperaatori ja tema kultusega. Ettekujutusega Augustu- Harrisburg, PA: Trinity Press International sest kui kogu maailma heategijast kaasnes ka universaalne kos- H a h n , Ferdinand 1965. Christologische Hoheitstitel: Ihre Geschichte im frühen Christentum. Berlin: Evangelische Verlagsanstalt moloogiline muutus, mis märkis uue ajastu algust. Hea sõnum Kittel,Gerhard,GeoffreyWilliamBromiley,GerhardFried rich Augustuse võidust ning tema toodud rahust peegeldus arhitektuu- 1964–1976. Theological Dictionary of the New Testament. 10 vols. ris ja keisrikultuse rituaalides, millest said maailma mõistestamise Grand Rapids, MI: Eerdmans vahendid. Keiserlik evangeelium jumalikust päästjast mõjus ri- K o e s t e r , Helmut 1990. Ancient Christian Gospels: Their History kastavalt Rooma ühiskonna keerulistes ja mitmekülgsetes struk- and Development. London: SCM Press tuurides. “Evangeelium”, olles muutunud tehniliseks terminiks K o e s t e r , Helmut 2007. Paul & His World: Interpreting the New Kreeka-Rooma maailmas, sai ka peamiseks võtmesõnaks, mil- Testament in Its Context. Minneapolis, MN: Fortress Press lega apostel Paulus selgitas oma kuulutust Kristusest kui Taaveti L o p e z , Davina C. 2008. Apostle to the Conquered: Reimagining soost valitsejast. Seetõttu tuleb tunnistada, et algkristliku kuu- Paul’s Mission. Minneapolis, MN: Fortress Press lutuse kokkupuutepunkt keisriideoloogiaga osutus tahes-tahtmata N i k o l a o s Damaskusest 1923 = Nicolaus of Damascus. Life of provokatiivseks. Kuigi ei saa tõestada, et Pauluse eesmärk oli sihi- Augustus: A Historical Commentary Embodying a Translation. Trans. by C. M. Hall. (FGH 90 F 125.) teadlik vastandumine imperiaalse ideoloogiaga, võib järeldada, et P h i l o n 1995 = Philo of Alexandria, C. D. Yonge. The Works of Philo: tegemist oli ühe aspektiga evangeeliumi rahusõnumist. Seejuures Complete and Unabridged. Peabody, MA: Hendrickson tuleb arvestada Pauluse kuulutuse ja keelekasutuse komplekssust P r i c e , Simon R. F. 1997. Rituals and Power. — Paul and Empire: ilma teda dualismi kallutamata. On aga üpris selge, et algkristlusel Religion and Power in Roman Imperial Society. Ed. by R. Horsley. tuli oma seisukohti polüteistlikus maailmas kaitsta ning seepärast Harrisburg, PA: Trinity Press International on ilmne, et konkureerida tuli ka arusaamaga keiserlikust heate- T a s m u t h , Randar 2005. Where the Gospel comes from and how it gijast, keda peeti üleüldise austuse vääriliseks. was taken into use? — Kristuse täisea mõõtu mööda: Pühendusteos Jaan Kiivitile. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut Käesolev artikkel on kirjutatud ETFi grandi nr 8665 toetusel. T a s m u t h , Randar 2009. Mõistete “evangeelium” ja “ideoloogia” Kirjandus suhtest. — Töid algkristliku mõtlemise alalt. (EELK Usuteaduse Instituudi toimetised, XIX.) Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut B a l l , William Edmund 2009 [1901]. St. Paul and the Roman Law, and W r i g h t , Nicholas Thomas 1997. What Saint Paul Really Said: Was Other Studies on the Origin of the Form of Doctrine. Memphis, TN: Paul of Tarsus the Real Founder of Christianity? Grand Rapids, MI: General Books Eerdmans B r u n t , P. A. 1997. Laus Imperii. — Paul and Empire: Religion and Power in Roman Imperial Society. Ed. by R. Horsley. Harrisburg, PA: Trinity Press International ERGO NAAB (sünd. 1971) on lõpetanud Eesti Metodisti Kiriku Teo- E l l i o t t , Neil 2000. Paul and the Politics of Empire. — Paul and Po- loogilise Seminari (2006) ja Griggsi ülikooli (2007), teoloogiamagister litics. Ed. by R. Horsley. Harrisburg, PA: Trinity Press International (2009, EELK Usuteaduse Instituut); praegu TLÜ Eesti Humanitaarins- F r i e d r i c h , Gerhard 1965a. ευαγγελιζµα. — G. Kittel, G. W. Bro- tituudi kultuuriuuringute doktorant. miley, G. Friedrich. Theological Dictionary of the New Testament. Vol. 2. Grand Rapids, MI: Eerdmans

1216 1217 LUULET

Gloria Gabuardi Tolkinud˜ Jüri Talvet

ETTEVALMISTUS MAAGIAKS

Mündilehed ja mürdid, mandlikreem ja kummelitee värsked aedviljad, lihavabad — et puhtast, puhastunud ihust saaks hirvevasikas, elav ja süütu ja et ta nagu klaas, nagu puhas hing, lüüme ja peen, võppuks harﬁna su pehmest puudutusest, et justkui viiul või kitarr pingestuks sammas, et rinnad ajaksid end püsti nagu ei eal, et märasälu jalad võtaksid hoogu lennuks olgu lennukina või linnuna, et jalgekaar püsiks liikumatu ja kõik tuigatused kõlaksid kokku — nüüd kus sa tagasi tuled.

EERO TAMM (2014) Preparaci´on para la magia. — Mis recuerdos. — Estar´as en mi memoria.

1219 Luulet

MINU MÄLESTUSED Otsekui haav ja ihu, justkui välk ja rahupäevad mu pupillide salapeidikus. Hoian neid ühekaupa. Käin aina nende teedel nagu igijanune rändur. Iga kivi, iga leht, iga laul. Oh mu elu, sina rikkur, kuis teed valu!

SA PÜSID MU MÄLUS Aina püsid mu mälus. Mu kadunud paradiisi rannal, mu hirmude tumedais urkais, mu leekides, südamepragudes — kuni mu ennete sinine kuu kustub aeglaselt mu ripsmeis. Nüüd olen ekslev palverändaja elus, unenägude jahtija, kes ihkab jõuda maailma algusse, purjus igavesest vaikusest, ümberringi jäädavalt sulgunud uksed.

GLORIA GABUARDI (sünd. 1945 Managuas Nicaraguas) pälvis esik- koguga En defensa del amor (Armastuse kaitseks, 1984) oma riigi luule aastapreemia. Tema seni viimasest luulekogust M´astiles y velas (Mastid ja purjed, 2003) ilmus 2006. aastal Mehhikos kordustrükk. Gabuardi on elanud paguluses Mehhikos ja Costa Ricas, ta on õigus- teaduste doktor inimõiguste valdkonnas. Juba aastaid tegutseb ta Gra- nada rahvusvahelise luulefestivali ühe peakorraldajana. “Ettevalmistus maagiaks” ja “Minu mälestused” on ilmunud kogus En defensa del amor, “Sa püsid mu mälus” on võetud kogust M´astiles y velas. J. T. EERO TAMM (2014)

1220 Francisco de As´ıs Fernandez´

ja mu ihust saab peatäis tolmu, LUULET selle ees, et mu elu närtsinud julgustükid ja hullused mahuvad sessesamasse peotäiesse tolmu ja mitte keegi ei taju neid lindude looduse maastikel või ühe kaitsetu naise kahvatuil huulil. Francisco de As´ıs Fernandez´ PURJUS MEREMEES Tolkinud˜ Jüri Talvet On laule ja lõhnu, mis muudavad mu nime, linna, kus ma elan, ning elamise südiduse ja ängistuse. SURMAHIRM Nad tõukavad mind purjus meremehena tormi, nii et mu rinna ja selja vahel lõõtsub vaalu täis meri, Vananemise hirmust astusin surmahirmu. seal on kavaluseta Odysseus, kes mälub ilusaid hämaraid sireene Kõigest, mis ma elus endale võitsin, ja retsiteerib heksameetreid, valguse külge klammerduda jõudsin ohjamatu hirmuni see kõik kaotada. üritades. Ses eas on kahetsused viirastused ja tondid, Hällilaulud ja joomalaulud. Naiste ja lillede lõhn. mis sisenevad mällu ja rõhuvad öid, jälitavad ja karistavad. Taevas avaneb ja meri lõheneb. Nad on tuledes maja kinniste mälutubadega, Ollakse pööratud pea peale, luuletused valguvad tulelõkkesse mis lähevad pimedaks ja siis jälle ükshaaval valgeks, luulude ja ulmade raevus, pikad, tõkketult kulgevad varjuvööndid. lükates edasi rämpsu, ilmselgust, kainust Tahtsin olla see, kes ma olin, ja hommikul ärkamise haisvat proosat. aga ma ei tea, kas pole hilja saada, kelleks tahan. Üha õhutab leek mind, et põleksin, FRANCISCO DE ASIS´ FERNANDEZ´ (sünd. 1945 Granadas Nicara- et mu lennul kasvaksid mu kaelale ja seljale valged suled guas) on Granada rahvusvahelise luulefestivali korralduskomitee esi- ja et päike mind kõrvetaks ja paiskaks maha, mees, Nicaragua tunnustatud kultuuritegelane. et luule kisuks minust välja vooruse Ta on avaldanud tosin luuleraamatut, esikkoguks 1968. aastal ilmunud A Principio de Cuentas (Alguskokkuvõtteks), seni viimaseks La ja heidaks mind erakuna inimkõrbe. traición de los sueños (Unenägude reetlikkus; Managua, 2013). Luule- Nüüd aga tunnen loomalikku hirmu surma ees, kogu En el cambio de Estaciones (Pööripäevadel, 1982) on illustreerinud selle ees, et ei jää midagi alles mu ahastusest ja üksildusest, nimekas Kuuba kunstnik ja poeet Fayad Jam´ıs (vt tema tõlkevalikut eesti keelde raamatus Iidse lootuse tagasitulek: Kuuba nüüdisluulet; Tallinn: selle ees, et minu minast täiesti loomulikult saab minu eimiski Eesti Raamat, 1988). Luuletaja koondvalikkogu Granada, infierno y ja et mulle maapealses üksilduses kasvavad külge küüned ja cielo de mi imaginación (Mu kujutluse põrgu ja taevas Granada) ilmus karvad 2009. aastal. Siin tõlgitud luuletused pärinevad Managuas ilmuvast ajakirjast Cul- tura de Paz (nr 58, 2012). El temor de la muerte. — Marinero ebrio. J. T.

1222 1223 LUULET

Javier Alvarado Tolkinud˜ Jüri Talvet

VAATAN SU MAAILMA JA SEE LÄHEB PAOKILE

Vaatan sinu maailma ja see läheb paokile Seal on minu lapsepõlv ja asjad mis lähevad katki Merevaigukarva putukas kes raputab Eksinud õied su häbemelt Kus võin hammustada sammalt nagu ka puud Mida valvavad niisked inglid möödaniku vikerkaared Ja süljepära mille kinkisid vaimud Et võiks lakkuda mõnu Ja riputada sildu su elavast kullast ripsmetele

Jätta varju ilmuv kodu Ja ta läheb rändama kaugetesse mägedesse Ja ta tuleb tagasi ühes meiega sängi heitma Pärast vestlust millesse kuhjus rohkeid öid Rohkesti pärmita tainast mis ikka veel küpseb Imelises ahjus su selja ja piha vahel

EERO TAMM (2014) Miro tu mundo y se entreabre. — Llegas de Panam´aa la sombra extranjera. — Ofrenda de cebolla.

5 1225 Luulet Javier Alvarado

SAABUD PANAMAST VÕÕRAMAA VARJU Kus ta koor on valge Lumivalge nagu noore hundikutsika rind Saabud Panamast võõramaa varju Pruunjashall nagu liikumatu lehe kohale Olema troopika valdus ja valguse lõhkelaeng Laotunud värbtuvi suled. Vastu laevu mida mäletab pimedus. Ära paku mulle mahlakat huult Enne kui heidan magama ja otsin ulualust aasadel Ega kivistunud metsa mida kannad endas Mil pole nime ja mil on suus lambad Nagu hüljatud veinikarikat Koos taevatähtedega ning tulepositsioonid Maiseid ja taevasi ande Mis varemete keskelt pole kadunud Mida loomine sulle kinkis Muude suguvõsade summa Purustatud viljapeadega Olgu need kibedad või kopitanud või lihtsalt Parem juba öine kraater Büstid — et mälestada seda mis määndub Kahvatu kirss Nagu tõugud putukad koid — Kõrvuni armunud hirv kes turritab sarvi Loomakesed kes mäletsevad ja toituvad Sängi võõruspeol Meie perekondadest Lõhnavaid nagu kõrbesse puistatud kaneel Jättes meid mis tahes mälestusest ilma. Linnunokas suguti Millest tilgub kobavat seemet SIBULA OHVRIAND Või eose müstiline jõud. Parem pagen su valdustest Not a red rose or a satin heart. Ning jätan ameti ja teenistuse I give you an onion. Lauanõud ja jahtunud toidu [---] See on su keha armulaud kui sind paljaks koorida It promises light Eemaldada koor ja olla noast vallatud like the careful undressing of love. Ja avastada su ihu kurvilised lõigud Carol Ann Duffy, “Valentine” Mis avanevad aeglaselt nagu ime Või Jumala kokkulepe talledega. Ära kingi mulle roosi Ära anna mulle mitte midagi, Ära kingi mulle kõndu, tänavaid. Istutage vaid sibulaid minu maale Ära kingi mulle puukõlinat, Nii et pealsed kasvaksid Ära kingi mulle vett ega selle kristallilaegast. Ulatuma taeva määratuseni ja kõikide piiride tarkuseni. Ära kingi mulle ilu okkaid, Jätan sulle roosi, Anna mulle sibul Jätan sulle tuuled, mered, eluasemed Niisugune nagu kasvab Cocles´ või mujal pool maailmas

1226 1227 Luulet

Kõik kombatava, kuuldava, maitstava, nähtava ja haistetava. Ära tee mulle kingitusi, ära kingi mulle keha. Ära kingi mulle aastaaegu Ega palitut ega vihmavarju. Rebi mult kõik maailma viljad Ära jäta mind aga Sibulata orvuks.

JAVIER ALVARADO (sünd. 1982 Panamas) on jõudnud avaldada tosin luulekogu ning teda on tunnustatud mitme rahvusliku ja rahvusvahelise preemiaga (sh Nicaragua Rub´en Dar´ıo rahvusvaheline luuleauhind ja Pablo Neruda luuleauhind). Ta on esinenud paljudel rahvusvahelistel luulefestivalidel ja üritustel. Esikkogule Tiempos de vida y muerte (Elu ja surma ajad, 2001) järgnenud luuleraamatute hulgast on enim tähelepanu äratanud Alvarado uusimad teosed, Sotimaalˇ ja sealsete muljete põhjal kirjutatud Carta na- tal al pa´ıs de los locos (Poeta en Escocia) (Sünnikiri hullude maale (Luu- letaja Sotimaal),ˇ 2011), El mar que me habita (Meri, mis elab minus, 2011), Viaje solar de un tren de la noche de Matach´ın (Matach´ıni öise rongi päikesereis, 2012). Käesoleva valiku luuletused on tõlgitud kogust Sünnikiri hullude maale (Luuletaja Sotimaal)ˇ . J. T.

EERO TAMM (2014)

1228 Ants Laaneots

40 iseliikuvat suurtükki ja rohkem kui 250 soomukit ning jalaväe lahingumasinat. Koos samal päeval saabunud Pihkva 76. des- VENE-GRUUSIA santründediviisi kahe pataljoni taktikalise grupiga ja 19. motolaskurdiviisi kuuluva 503. motolaskurpolguga oli Lõuna-Osseetias 2008. AASTA SÕDA keskpäevaks rohkem kui 10 000 Vene sõdurit ehk umbes sama palju kui Gruusial operatsiooni alustades. Põhja-Osseetiast saa- Põhjused ja tagajärjed busid keskpäeval Dˇzava piirkonda ka kümme Vene lahingu- ja transpordikopterit, mis oluliselt suurendas Vene maaväelaste õhu- toetuse võimekust ning allüksuste manööverdamisvõimet mägisel Ants Laaneots maastikul (Pukhov 2010: 66–67). Lõuna ajal lahkusid Lõuna-Osseetiast viimased Gruusia üksu- sed. Kuna puudus vägede keskjuhtimine, oli nende taandumine ja edasine tegevus koordineerimata ning kaootiline. Üksuste ülemad, saamata kõrgematelt staapidelt juhiseid, talitasid oma 10. august — sõja kolmas päev äranägemise järgi. Nii hakkasid mõned 2. jalaväebrigaadi allük- sused kohe pärast Gruusia territooriumile jõudmist organiseerima Vene ja Gruusia suurtükiväe duell kestis kogu öö. Grusiinid kaitset Tshinvalist lõuna ja edela poole jäävate, piiri lähedal asu- tulistasid Zarski ümbersõiduteed, mida Vene üksused kasutasid vate gruusia külade ümbruses. Teine osa Gruusia üksustest jäi oma vägede juurdetoomiseks Tshinvalisse, ning venelased oma- Tshinvali ja Gori vahel asuvates külades ootele, teadmata, mida korda Gruusia üksuste oletatavaid asukohti. Samal ajal pommitas edasi teha. Juhtimissüsteemi lagunemise, side puudumise ning Vene lennuvägi Thbilisi lennukitehase lennurada ja sidekeskust leviva paanika ja peataoleku tõttu oli Gruusia väejuhatus võimetu Zugdidi lähedal Urthas. Öösel hakkasid Lõuna-Osseetiasse sise- organiseerima kaitset piki piiri Lõuna-Osseetiaga või korraldama nema ka Vene 42. motolaskurdiviisi üksused, kes olid sooritanud mingitki lahingutegevust oma territooriumi kaitseks Vene üksuste Tˇsetˇseeniast ligi 300 km pikkuse rännaku ning suundusid lõunasse. võimalike rünnakute vastu. Vene Spetsnaz, üks Pihkva dessantründediviisi pataljoni taktikaline grupp ja tˇsetˇseenide pataljon “Ida” korraldasid samal ajal pu- Kell 17.30 tegi Gruusia ametliku avalduse, et lõpetab lahingu- hastusoperatsiooni gruusia Liahvi koridoris põhja pool Tshinvalit tegevuse ja viib kõik oma üksused konﬂiktipiirkonnast ära. Vaa- ning asusid seejärel julgestama Zarski ümbersõiduteed, et tagada tamata sellele jätkus vastastikune suurtükiväe tulevahetus, mil- Vene 42. diviisi peajõudude takistamatu liikumine Tshinvalisse. les Gruusia poolelt osales peamiselt Suurtükiväebrigaad. Vene Vene väejuhatus oli sunnitud kasutama puhastusoperatsiooniks õhujõud sooritasid samal ajal pommirünnakud Gori ja Tshinvali oma eliitüksusi, et ära hoida osseetide vägivald gruusia külades. vahel asuvatele Gruusia üksustele ning hävitasid raketiga lennu- Vene üksuste tegevus osseetide pealinna oma kontrolli alla saa- liiklusradari Thbilisi rahvusvahelises lennujaamas. Enne keskööd miseks kestis kogu päeva. Lõuna-Osseetiasse sisenenud 42. mo- avas Gruusia suurtükivägi oma territooriumilt uuesti tule Tshin- tolaskurdiviisi koosseisus olid 70. ja 71. motolaskurpolk, 50. ise- valile. Selle alla jäi Vene 71. motolaskurpolk, kus hukkus kolm liikuva suurtükiväe polk, 417. luurepataljon ja hulk tagalaüksusi. ja sai haavata kaheksateist sõdurit. Veidi enne keskööd sisenesid Neis oli kokku ligi 4500 sõdurit ning 29 tanki T-62 ja T-62M, Zarski ümbersõidutee kaudu Tshinvalisse ka 19. motolaskurdiviisi 693. motolaskurpolgu ülejäänud allüksused ning ühinesid päeva esimestel tundidel oma pataljoni taktikalise grupiga, mis oli sinna Algus 2014. aasta 5. numbris. saabunud.

1230 1231 Vene-Gruusia 2008. aasta sõda Ants Laaneots

Teadmata Gruusia üksuste olukorda ja kavatsusi, asusid vene- Joonis 5 lased igaks juhuks tugevdama oma kaitsepositsioone Tshin- VENE VÄGEDE VASTUPEALETUNG vali ümber. Pimeduse saabudes hakkasid tegutsema ka Vene 10.–12. AUGUSTIL 2008 eriüksuslased. Öösel tungisid Vene helikopterid sügavale Gruu- sia territooriumile ning maandasid seal luure ja diversiooniaktide korraldamiseks mitu Spetsnazi meeskonda. Vene eriüksuste tegevuse kohta augustisõjas infot pole, kuid ilmselt ei saatnud nad korda midagi tähelepanuväärset. Ka grusiinide sõnul jäi nende tegevus märkamatuks ning seega roll sõjas kõrvaliseks. Suuremaid lahingukontakte Gruusia ja Vene üksuste vahel päeva jooksul ette ei tulnud. Grusiinid ei teinud ühtegi katset rünnata Vene vägesid, aktiivne oli vaid nende suurtükivägi. Abhaasia rindel maandati varahommikul Otˇsamtˇsira linna lähedale Abhaasia rannikule dessantlaevadel Novorossiiskist saabunud 7. dessantründediviisi pataljoni taktikaline grupp. Poolteist tundi hiljem saabus transpordilennukitel Babushara lennuväljale veel teine, Uljanovskis asunud 31. üksiku dessantründebrigaadi pataljoni taktikaline grupp. Seega oli 10. augusti keskpäevaks Ab- haasias juba neli dessantründepataljonide taktikalist gruppi. Sa- mal ajal hakkasid raudteed pidi saabuma ka Novorossiiski 7. des- santründediviisi peajõud. Kella kümneks hommikul lõpetas Abhaasia kaitseministeerium mobilisatsiooni, reservväelased suunati oma üksustesse. Abhaasia sõjaväkke kuulus nüüd ligi 9000 võitlejat. Vene suurtükivägi ning ründelennukid jätkasid päeva jooksul löökide andmist grusiinide positsioonidele Kodori orus. Pärastlõunal sisenesid Vene ja Abhaasia üksused rahvusvahelise rahuvalve lep- pega kehtestatud relvakeelutsooni Gruusia piiril ning asusid positsioonidele piki piiri voolavat Enguri jõge. Õhtul teatas Vene väejuhatus omakorda, et Abhaasias paiknevas väegrupis on nüüd 9000 Vene sõjaväelast, kusjuures enamiku väegrupist moodustavad dessantründeüksused. Nende käsutuses oli 350 soomusmasinat. Õhtul võtsid Vene dessantväelased kontrolli alla Abhaasia- Gruusia piiril Enguri jõel asuva silla ning sisenesid seejärel Gruu- sia territooriumile Zugdidi piirkonnas, kuhu jäädi ööbima. Allikas: Russia-Georgia war. en.wikipedia.org/wiki/Russia%E2%80% 93Georgia war.

1232 1233 Vene-Gruusia 2008. aasta sõda Ants Laaneots

11. august — sõja neljas päev tupanu, jõudsid dessantväelased kiiresti neile määratud joonele. Küll aga sattus Zemo Hvithi külas ilmselt grusiinide 2. brigaadi Kogu öö jätkusid Vene lennuväe rünnakud Gruusia territooriu- sõdurite korraldatud varitsusele 693. motolaskurpolk. Ägedas la- mil asuvatele objektidele. Keskööl hävitati raketiga Gruusiale hingus kaotasid venelased ühe tanki T-72 ja kaks jalaväe lahingu- ülitähtis õhukaitseradar, mis paiknes Gori lähedal Shavshebis ning masinat BMP-2, viis sõdurit langes ja tosin sai haavata. Polk jagu- tagas õhuruumi kontrolli sõjategevuse piirkonnas. Varahommi- nes kaheks: suurem osa jätkas pealetungi ettenähtud suunas, teine kul sai raketitabamuse ka Thbilisi lähedal Mkhati mäel paiknev osa aga piiras küla sisse ja viis koostöös tugevduseks saadetud võimas tsiviilradar, mis oli samuti hõlmatud Gruusia ühendatud tˇsetˇseenide pataljoni “Ida” ühe kompaniiga läbi puhastusoperat- õhuseiresüsteemi. Rünnati ka Gruusia õhujõudude juhtimiskes- siooni selles külas ja naaberkülades. Enne lõunat saadeti Gruusia kust ja Shiraki lennuvälja, kahjustades selle lennurada. Kell kuus territooriumile tunginud väegrupile tugevduseks veel üks Pihkva hommikul pommitati Goris paiknevat üksiku tankipataljoni linna- diviisi 234. dessantründepolgu pataljoni 300-meheline taktikaline kut teist korda. Tund aega hiljem sooritasid Vene lahingukopterid grupp. Selles operatsioonis tegutsesid dessantväelaste üksused reidi Senaki lennuväljale Abhaasia piiri lähedal, kus hävitasid kaks üldjuhul eelsalkadena väegrupi peajõudude ees. Gruusia helikopterit — Mi-24V ja Mi-14BT (Pukhov 2010: 69). Kella kolme paiku pärastlõunal ründas Liahvi jõest ida pool Gruusia täielikult halvatud õhukaitse ja lennuvägi ei olnud suu- liikuvat Vene üksust eksikombel nende oma lennuk Su-25. Pom- telised riigi ja enda kaitseks midagi tegema. Grusiinide olukorda mid hävitasid tankurauto, mitu sõdurit sai haavata. Üksus kergendas veidi vaid see, et Vene õhujõud kasutasid peamiselt juhi- vastas õhurünnakule kaasaskantavate õhutõrjeraketiseadeldiste tamatuid ja vananenud lennukipomme, millest rohkem kui pooled “sõbraliku” tulega. Lennuk sai tabamuse ja süttis põlema, kuid ei lõhkenud. suutis siiski oma baasi tagasi pöörduda. Lõuna-Osseetia pealinnas möödus öö üsnagi rahulikult. Vene Variani külasse sisenedes avastasid Vene õhudessantväelased vägede juurdevool separatistlikku vabariiki jätkus. Selleks et seal asuva grusiinide suure logistikabaasi, kust ilmselt varustati Tshinvali ja mässuline territoorium jääksid Gruusia suurtükkide konﬂikti piirkonnas tegutsevaid Gruusia üksusi. Pärast lühikest laskeulatusest välja, otsustas Vene väejuhatus korraldada peale- tulevahetust langes kogu baas koos seal oleva varustusega vene- tungi, et tõrjuda Gruusia üksused piiriäärsetelt aladelt nende ter- laste kätte. ritooriumi sügavusse ning luua piki Lõuna-Osseetia piiri puhver- Nähes venelaste pealetungi ning saamata edasise tegevuse tsoon. Ülesande täitmine pandi kahest polgu taktikalisest grupist kohta juhiseid ühendstaabist, hakkasid seni oma positsioone kaits- koosnevale väegrupile. Üks neist asus rünnaku lähtealale ida pool nud Gruusia 2. jalaväebrigaadi viimased allüksused taganema Liahvi jõge. Sellesse kuulusid üks Pihkva 76. dessantründediviisi Gori poole. Kui brigaadi pioneerikompanii jõudis Tshinvali-Gori pataljoni lahingugrupp, mis pidi tegutsema eelsalgas, ja 42. mo- maanteele, leidis ta end ees liikuva Vene dessantväelaste kolonni tolaskurdiviisi 70. motolaskurpolk peajõududes. Teine, 693. mo- sabast. Puhkes äge lahing, mille venelaste kasuks lõpetasid des- tolaskurpolk pidi lõuna pool Tshinvalit asuvalt lähtealalt ründama santväelastele appi saadetud tankid ja jalavägi. Langes seitseteist piki Liahvi jõe läänepoolset kallast lõuna suunas. Väeüksuste Gruusia sõdurit, hävitati üle kümne grusiinide masina. ülesandeks oli jõuda Lõuna-Osseetia piirist 20–25 km kaugu- Kell viis pärastlõunal tegi Gruusia väejuhatus viimase katse sel asuvale joonele, kindlustuda seal ning teha nii lõpp Gruusia peatada Vene üksuste liikumine. Kuus Gruusia õhujõudude lahin- suurtükiväe tulistamisele Tshinvali piirkonda, sest see oleks nüüd gukopterit Mi-24 ründas Phvenisi ja Dzerevi vahel liikuvat vene- jäänud väljapoole laskeulatust. laste kolonni, hävitades kaks masinat. Pealetungi aeglustada aga Kell 10.30 alustasid üksused liikumist Gruusia territooriumile, ei suudetud. Enne õhtut jõudsid Gori piirkonda kogunenud suure eelsalgaks Pihkva dessantväelaste pataljon. Kohtamata tõsist vas- Gruusia sõdurite massini kuuldused, et vene Väed liiguvad linna

1234 1235 Vene-Gruusia 2008. aasta sõda Ants Laaneots poole. Algas grusiinide korratu põgenemine Thbilisi ja Khuthaisi 12. august — sõja viies päev poole. Mõned allüksused haihtusid, sest nende sõdurid jooksid lihtsalt laiali. Kohtamata vastupanu, hõivasid Vene väed hommikul kogu Tshin- Hilja õhtul jõudsid Vene väed neile ülesandeks määratud maas- vali ja Gori vahelise ala. Kella üheteistkümneks jõudis üks tikujoonele. Teadmata, mis seisus ja kus asuvad Gruusia üksused, 693. motolaskurpolgu pataljon domineeriva kõrgendikuni Gori hakkasid nad kohe rajama kaitsepositsioone. Öö möödus siiski lähedal, kus asub ka Gori teletorn. Venelaste saagiks lan- vahejuhtumiteta. Allesjäänud võitlusvõimelised Gruusia üksused ges seal paiknenud grusiinide 100 mm tankitõrjekahurite MT-12 olid taandunud Thbilisi suunas ning rajasid nüüd kaitsepositsioone Rapira patarei, mille meeskond oli laiali jooksnud. Sellelt ligipääsuteedel pealinnale. kõrgendikult kontrollisid Vene suurtükiväelased nüüd täielikult Päeva jooksul saabus Lõuna-Osseetiasse veel Vene lisaüksusi. Thbilisi-Bathumi maanteed ja raudteed ning Gori linna, kasuta- Õhtuks oli Lõuna-Osseetias ja Gruusia piirialadel 14 000 Vene des ka trofeerelvi. sõdurit, ligi 100 tanki, rohkem kui 100 iseliikuvat suurtükki ja Veidi enne keskpäeva tulistasid Vene sõjaväelased välja kaks 40 reaktiivsuurtükiväe laskeseadet, üle 400 jalaväe lahingumasina uut tüüpi taktikalist raketti Iskander, ilmselt küll rohkem väljaõppe ja 200 mitmesugust soomukit (Pukhov 2010: 72). või testimise eesmärgil. Üks neist rakettidest langes väga lähedale Abhaasia rindel sisenes hommikul Zugdidi linna piirkonnas Bakuu-Supsha naftajuhtmele. Gruusia valitsus süüdistas hiljem Gruusia territooriumile veel kaks 7. dessantründediviisi pataljoni Moskvat katses seda vigastada. Teine rakett tabas aga Gori linna taktikalist gruppi. Linnas käskisid venelased kohalikul politseil keskväljakut, tappes kaheksa kohalikku elanikku ja ühe Hollandi ära anda nende käes olevad relvad. Samal ajal esitas Abhaasia ajakirjaniku. valitsus Kodori orus olevatele Gruusia sõduritele ja politseinikele Päeval teatas Venemaa president Dmitri Medvedev, et “Gruu- ultimaatumi, nõudes kogu nende relvastuse mahajätmist ja lahku- sia valitsuse rahule sundimise operatsioon on lõppenud”, lisa- mist orust. Ühendväegrupis formeeriti oru hõivamiseks ja Gruusia des, et Vene vägedel on käsk endiselt maha suruda igasugused sõdurite relvituks tegemiseks vajalikud ründeallüksused. vastupanukolded, kui need avastatakse. Kell kolm pärast lõunat Pärast keskpäeva sisenes 7. dessantründediviisi allüksus Gruu- lõpetasid venelased ametlikult lahingutegevuse. Kuna Gruusia sia liikluspolitsei ja ÜRO vaatlejate saatel 2. jalaväebrigaadi väed olid vastupanuta ja kontaktist pealetungivate Vene üksus- tühjadesse kasarmusse Senakis. Linnakust leidsid venelased neli tega hoidudes taandunud lõuna poole, oli tekkinud lai neutraalne tanki T-72, millest kaks liikumisvõimetut masinat lasti õhku ja tei- tsoon kahe sõjaväe vahel. Vastupanu kohtamata jõudsid Vene sed kaks pukseeriti Abhaasiasse. Senaki sõjaväelennuväljal lange- dessantväelased peagi Gori linna ning blokeerisid selle kirdest sid venelaste sõjasaagiks hinnaline keskmaa õhutõrjeraketisüstee- ja loodest, lõigates ära kõik nendel suundadel olevad teed. Lin- mi Buk-M1 laskeseade, kaks laadimismasinat ja mõned raketid. nas asuvast kolmest sõjaväelinnakust leiti rikkalikud laod relva-, Õhtul väljus Zugdidist Vene dessantväelaste kompanii, sõitis laskemoona-, tehnika- ja muu varustusega. Kodori oru suudme juurde ning blokeeris selle. Orus olevad Gruu- Lõuna-Osseetias hakati selle juhi Eduard Kokoitõ eestveda- sia sõdurid ja politseinikud olid nüüd piiramisrõngas. Mõistnud misel etniliselt puhastama seal asuvaid gruusia külasid: elanikud seda, hakkasid nad relvi maha panema ja lahkusid üksikult kas tapeti või aeti kodust välja, majad koos nendes oleva kraamiga või väikeste gruppidena orust. Venelaste sõnul ei teinud des- põletati. santväelased neile selleks takistusi. Öö hakul jõudis Phothi linna Iraagis missioonil viibinud Gruusia 1. jalaväebrigaadi põhijõud soomukitel BMD tegutsev Vene dessantväelaste luurepiilkond. toodi USA transpordilennukitega kiires korras Gruusiasse tagasi ning nad said ülesande asuda Thbilisi kaitsele. Ameeriklased olid eelnevalt Venemaa kindralstaabiga kokku leppinud, et Vene

1236 1237 Vene-Gruusia 2008. aasta sõda Ants Laaneots

õhujõud ei puutu sõdureid Gruusiasse transportivaid USA lennu- paarikümne kilomeetri kaugusele. Thbilisis põhjustas venelaste keid. tegevus paanika, sest arvati, et nad kavatsevad linna vallutada. Õhtul toimus Gruusia pealinnas miiting, millel president Mih- Mingit pealinna sõjalise kaitse süsteemi organiseeritud kujul ei heil Saakaˇsvili teatas Gruusia lahkumisest Sõltumatute Riikide olnud. Gori linna sissesõiduteedele pandi Vene kontrollpostid. Ühendusest. Miitingust võtsid osa Gruusia rahvast toetama saa- Linnas paiknevatest Gruusia sõjaväelinnakutest hakati koguma bunud Poola, Ukraina, Eesti ja Leedu president ning Läti peami- rikkalikku sõjasaaki ja seda ära viima. Jätkusid venelaste ja os- nister. Moskvast jõudis õhtul kohale ka Prantsusmaa president seetide rünnakud Lõuna-Osseetia piiri lähedal asuvatele gruusia Nicolas Sarkozy, kes tõi Saakaˇsvilile Kremli ettepanekud tuleva- küladele. Lääne ajakirjanikud täheldasid hiiglaslikku, ligi sadat hetuse lõpetamiseks. Prantslase sõnul tunnistas Gruusia president tuhandet inimest hõlmavat sõjapõgenike voolu Gorisse ja sealt need vastuvõetavaks. edasi Thbilisi poole. Abhaasia rindel alustasid Vene ja Abhaasia üksused varahommikul Kodori oru vallutamise lõppoperatsiooni. Maavägede sisse- 14. august tungile eelnesid ründelennuväe õhulöögid grusiinide kaitseposit- sioonidele Khvemo Aˇzara küla juures. Mõni tund hiljem maandati Gruusia parlament tühistas kõik dokumendid, mis käsitlesid riigi helikopteritelt õhudessant Gruusia siseministeeriumi üksuste kait- astumist Sõltumatute Riikide Ühendusse. Samal päeval allkirjas- sepositsioonide taha. Kuna vastupanu puudus, okupeerisid Vene tasid Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamata vabariikide pre- ja Abhaasia sõdurid üsna kiiresti oru kaks tähtsamat küla: Ülemise sidendid Eduard Kokoitõ ja Sergei BagapˇsVenemaa presidendi Zemo Aˇzara ja Kodori oru halduskeskuse Khvemo Aˇzara. Pärast Dmitri Medvedevi juuresolekul konﬂikti lahendamise plaani. seda hakkasid Gruusia sõdurid massiliselt alla andma. Kohtamata Sellele järgnenud pressikonverentsil teatas Medvedev, et Venemaa vastupanu, jõudsid ühendväegrupi üksused päeva lõpuks Gruusia- juhtkond toetab “igasugust otsust, mille langetab Lõuna-Osseetia Abhaasia piirile. Kodori org oli nüüd täielikult venelaste ja ab- ja Abhaasia rahvas”. haaside kontrolli all (Pukhov 2010: 74). Lõpuks hakkas Gruusia väejuhatus saadud ˇsokist toibuma. Pärastlõunal sisenesid Phothi sadamasse Vene 45. üksiku õhu- Päeva jooksul tehti katseid taastada mingilgi määral sõjaväe juhti- dessantvägede luurepolgu sõdurid, kes lasid õhku kõik seal asuvad mine ja lahinguvõime. Relvajõudude ja siseministeeriumi vähegi Gruusia sõjalaevad, mille meeskonnad olid maha jätnud. Hävis võitlusvõimelisi üksusi hakati paigutama venelaste okupeeritud peaaegu kogu Gruusia merelaevastik: kuus sõjalaeva, sh mereväe puhvertsooni piirile, vältides seejuures püüdlikult nendega lahin- tähtsaimad alused, raketikaatrid Thbilisi ja Dioscuria. gusse sattumist. Samal ajal vedasid Vene dessantväelased Gori sõjaväelinnakutest ära oma sõjasaaki. Neile tarbetu või liikumatu Augustisõja lõppjärk tehnika hävitati. Õhku lasti 20 Gruusia tanki T-72, hulk soomus- transportööre BTR-80 ja BMP-2 tüüpi jalaväe lahingumasinaid. Õhati ka 1. jalaväebrigaadi äsja valminud kasarmud ja staabi- 13. august hoone. Gruusia politsei püüdis küll pärast Medvedevi avaldust Gorisse siseneda, kuid Vene sõdurid kontrollpostides keeldusid Vaatamata president Dmitri Medvedevi avaldusele sõjalise ope- neid läbi laskmast (Pukhov 2010: 75). ratsiooni lõpetamise kohta, jätkus päeval Vene vägede agressiivne 15. augustil demonstreeris barbaarsust Vene lennuvägi, vi- tegevus. Vene üksused võtsid igasuguse vastupanuta täieliku kont- sates süütepomme Bordˇzomi rahvusparki. Selle aktsiooni ti- rolli alla Gori, seejärel suurema osa 70 km pikkusest Gori-Thbilisi puks oli Moskva keeldumine lubada Türgi ja Ukraina tulekus- maanteest, ning liikudes lõunasse, jõudsid Gruusia pealinnast vaid tutuslennukitel siseneda Gruusia õhuruumi, et aidata likvidee-

1238 1239 Vene-Gruusia 2008. aasta sõda Ants Laaneots rida rahvuspargis puhkenud hiiglaslikku metsatulekahju. Suur sisenenud ja Senaki hõivanud Vene väegrupi Lääs allüksused leid- osa põlismetsast hävis. Gruusia asulate ja ettevõtete ning taristu sid seal asuvast Gruusia 2. jalaväebrigaadi linnakust veel enne hävitamine ning inimeste tapmine jätkus ka järgmisel päeval. Vene sõda koostatud Abhaasia vallutamise plaani, mis kandis nime lennuvägi ründas külasid Kaspi rajoonis, sh veinivabrikut Okamis. “Kalju”. Selle järgi olevat Gruusia väejuhatus kavatsenud luua Keskpäeval mineerisid Vene sapöörid raudteesilla Kaspis ja lasid kolmest jalaväebrigaadist koosneva 9000-mehelise väegrupi, mille selle õhku. lähiülesandeks olevat olnud kahe ööpäeva jooksul jõuda Suhhumi 15.–16. augusti Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy al- linnani ja see vallutada. Üks brigaadidest pidi sel puhul tegutsema gatatud läbirääkimiste tulemusena sõlmiti Venemaa ja Gruu- piki Musta mere rannikut ning teine ida poole jääva ja grusiini- sia vahel kuuepunktiline relvarahu kokkulepe. Moskva teatas dega asustatud Kodori oru suunalt. Plaani järgi pidanud kolmas 18. augustil oma vägede väljatoomisest Gruusiast. Venelased brigaad operatsiooni esimesel etapil jääma väegrupi üldreservi, suhtusid sellesse kokkuleppesse aga neile omasel “vabal” viisil. olles valmis astuma lahingutegevusse väegrupi edasise ülesande Järgnevatel päevadel jätkati sõjasaagi ulatuslikku kogumist Gruu- täitmiseks, s.t jõudma riigipiirile Venemaaga (Gruzija... 2008). siast ja selle väljavedu. Jätkus ka relvajõudude infrastruktuuri hävitamine Goris, Senakis, Phothis ning Kodori orus asuvates VII. SÕJAS OSALENUTE KAOTUSED Gruusia sõjaväelinnakutes. Senaki lennubaasis lasti õhku lennu- juhtimiskeskus, lennurada ja angaarid. Phothi sõjasadam purustati Inimkaotused augustisõjas osutusid õnneks palju väiksemaks sel- peaaegu täielikult. Konﬁskeeriti ja viidi ära kõik seal olnud ujuv- lest, mida teatasid Venemaa kaitseministeerium ja ajakirjandus vahendid, sh vahetult enne sõda ostetud uued patrullkaatrid. ning Lõuna-Osseetia juht Eduard Kokoitõ. Viimane rääkis sõja Moskva eesmärgiks oli võimalikult suurel määral nõrgestada esimese päeva õhtul isegi kuni kahest tuhandest hukkunud ossee- Gruusia majandust ja sõjalist vastupanuvõimet, pidades silmas ka dist. tulevikku. Jäi ju Vladimir Putinil läänemeelne Mihheil Saakaˇsvili valitsus kukutamata. Ilmselt peeti Venemaa kindralstaabis silmas Gruusia ka võimalikku teist sõjakäiku Thbilisisse. 22. augustil teatas Venemaa kaitseministeerium, et Venemaa Sõjategevuses osalenutest olid Gruusia kaotused kõige suure- Föderatsioon on väed Gruusias tagasi tõmmanud, nii nagu seda mad. Thbilisi ametlike andmete järgi kaotas riik augustisõjas nägi ette relvarahu kokkuleppe. 25. ja 26. augustil tunnustas Ve- 170 sõjaväelast, 14 politseinikku ja 228 tsiviilisikut tapetuna, nemaa Riigiduuma Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust. 1964 sõjaväelast sai haavata (Pukhov 2010: 107), 14 Gruusia 28. augustil 2008 teatas Gruusia asevälisminister Grigol sõdurit jäi teadmata kadunuks. Intensiivse lahingutegevuse käigus Vaˇsadze, et Gruusia katkestab diplomaatilised suhted Venemaaga, saadud võrdlemisi väikeste kaotuste põhjuseks olid Gruusia ohvit- ning kuulutas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia okupeeritud territoo- seride hinnangul üksiksõduri head individuaalsed kaitsevahendid, riumideks. eelkõige kuulivest ja kiiver. Lisame siia ka sõjategevuse väga lühikese kestuse. Suuremad kannatused said osaks tsiviilelanikkonnale. Lõuna- VI. GRUSIINIDE VÄIDETAV Osseetia võimud hävitasid Eduard Kokoitõ käsul etnilise pu- ABHAASIA VALLUTAMISE PLAAN hastuse käigus kõik selle territooriumil asunud gruusia külad. Lõuna-Osseetiast ja Abhaasiast oli sunnitud põgenema rohkem Venemaa kindralstaabi aseülem kindral Anatoli Nogovitsõn väitis kui 100 000 tsiviilelanikku. Ligi 35 000-l neist ei ole enam ku- 27. augustil 2008 toimunud infotunnis, et Gruusia territooriumile hugi tagasi pöörduda, nende kodud on hävitatud. Eriti paistsid

1240 6 1241 Vene-Gruusia 2008. aasta sõda Ants Laaneots julmusega silma osseedid, mida on tunnistanud ka Moskva. Et mee mitte lahingutegevuse käigus, vaid sõjaväebaaside ja -linna- mitte näida idamaiste barbaritena, olid venelased sunnitud isegi kute sattumisega venelaste kätte, sest neist ei evakueeritud õigel sekkuma nende metsikustesse, püüdes maailma ees kuidagiviisi ajal ei tehnikat ega relvastust. säilitada ettevõetud operatsiooni “tsiviliseeritud” nägu. Sõda ei lõpetanud kahe rahva konﬂikti ega andnud lahendust probleemile, Venemaa vaid pigem süvendas seda veelgi. Gruusia väegrupp kaotas lahingute käigus Tshinvalis ja selle Venemaa kindralstaabi andmetel olid nende kaotused selles sõjas ümbruses 14 tanki, viis jalaväe lahingumasinat BMP-2, ühe kerge- 67 sõjaväelast tapetuna ja 323 haavatuna, kaheksa võeti vangi (Gen- soomuki Kobra ja kaks 152 mm iseliikuvat haubitsat Dana. Ligi ˇstab... 2008). 19. augustil 2008 vahetasid Gruusia ja Venemaa kakskümmend jalaväebrigaadidele kuulunud 122 mm haubitsat sõjavange: Gruusia loovutas viis Vene sõdurit ja sai vastu viisteist D-30 ja 120 mm miinipildujat jätsid Gruusia sõdurid maha Het- enda oma. hagurovo küla ja Gori linna juures ning Kodori orus. Need and- Lahingutegevuse käigus hävitasid grusiinid seitse Vene tanki sid venelased kohapeal üle abhaasidele ja osseetidele ning neid ja rohkem kui kaksümmend mitmesugust soomusmasinat. Kõige ei arvestatud Vene sõjasaagi hulka. Suure osa Gruusia üksuste olulisemad kaotused olid Vene lennuväel. Vaatamata oma õhujõu- relvastusest ja tehnikast jätsid sõdurid taganemisel maha kütuse dude mäekõrgusele üleolekule Gruusia õhukaitsest kaotati kuus lõppemise tõttu, sest tagalasüsteem ei toiminud ning kütuse juur- lahingulennukit (seitsmes oli ka ilmselt Vene õhujõudude oma), devedu lahinguväljal olevatele üksustele puudus. Gruusia len- sh kaks ründelennukit Su-25BM, üks ründelennuk Su-25SM, kaks nuvägi kaotas kolm kerget transpordilennukit ja neli helikopte- taktikalist pommitajat Su-24M, üks raskepommitaja Tu-22M3 rit. Veel kaks helikopterit põletasid venelased Senaki lennuväljal. ning kaks helikopterit — Mi-8MTKO ja lahingukopter Mi-24. Phothi sadamas ja merel hävitasid venelased ka enamiku Gruusia Kolm lennukit neist hävisid “sõbraliku” tule läbi (Pukhov 2010: sõjalaevadest (Pukhov 2010: 110–112). Ei ole täpselt teada, kui 104). palju relvastust ja tehnikat, eriti ratassoomukeid, hävitasid Vene sõdurid Goris ja Senakis, sest neid ei olnud sõjasaagi nimekirjas. Lõuna-Osseetia Venemaa kaitseministeeriumi 2008. a 20. augusti andmetel said venelased täiendavalt grusiinide lahingukaotustele sõjasaagiks Lõuna-Osseetia võimud on pärast sõda kõnelnud 365 hukkunud 65 tanki T-55 ja T-72, neist 44 tervena ja kasutuskõlblikuna; 15 ja- sõjaväelasest ja tsiviilisikust (Seinˇ 2009: 262–285). Organisat- laväe lahingumasinat BMP-2; 2 õhutõrje raketikompleksi Buk- siooni Human Rights Watch esindajad, uurinud olukorda Lõuna- M1 ja mitu raketti; 5 õhutõrje raketikompleksi OSA-AK; 6 ker- Osseetias, teatasid 14. augustil 2008, et 6. augustist peale on Tshin- get soomustransportööri Kobra; 2 152 mm liikurhaubitsat Dana; vali vabariiklikku haiglasse toodud 44 tapetut ja 273 haavatut. 16 mitmesugust tüüpi kaatrit; 764 USA päritolu automaati M- 16; 28 USA päritolu kuulipildujat M-40 ja 754 Kalaˇsnikovi automaati (vt Kidai... 2008). VIII. GRUUSIA VÄGEDE TEGEVUSE KOKKUVÕTE 18. augustil näidati neid trofeesid valitud ajakirjanikele. Kui President Mihheil Saakaˇsvili oli kindlasti jõuline, tark, sihikindel siia juurde arvata ka sõjategevuse käigus kaotatud tehnika, kaotas ja energiline riigijuht. Tema meeskond koosnes noortest, peami- Gruusia rohkem kui 30% tankidest ja kogu sõjalaevastiku. Vene- selt Läänes hariduse saanud teotahtelistest inimestest. Nelja aas- laste kätte langes ka hulk side- ja juhtimisvahendeid ning kümneid taga (2004–2008) suutsid nad panna laguneva, “ebaõnnestunud” tonne laskemoona. Eriti rikkalikku saaki saadi Gorist, Phothist ja riigi liikuma tänapäevase demokraatliku riigi poole. Ent nii pre- Senakist. Kõige suuremat ainelist kahju ei kandnud Gruusia ar- sidendil kui ka tema meeskonnal oli noortele juhtidele iseloomu-

1242 1243 Vene-Gruusia 2008. aasta sõda Ants Laaneots likke puudusi. Nende saavutatud edu tekitas kõrgendatud enese- ja pataljonide ülemaid, asendades nad võhikutega, keda pealegi ei hinnangu ja omaenda ning riigi võimekuse ülehindamise, mis on tundnud ega seega ka usaldanud üksuste isikkoosseis (IEC 2009: väga ohtlik eriti sõjalise riigikaitse valdkonnas. Kui tsiviilvald- 11–12). konnas tehtud vigu on võimalik kuidagi parandada, siis riigi jul- Otsus siseneda Lõuna-Osseetiasse jõuga oli eelkõige poliiti- geoleku ja kaitsega seotud otsuste ja tegevuse tagajärjed võivad line. Näib, et Gruusia juhtkond ei võtnud arvesse üsnagi mi- olla riigile ja rahvale saatuslikud ning neid on võimatu hiljem tut asja. Lõuna-Osseetia hõivamise plaani suurim viga oli see, muuta. President Saakaˇsvili oli väga kärsitu ja püüdis nii riiki kui et Thbilisi välistas täielikult relvastatud kokkupõrke tõenäolisuse ka selle elanikke lühikese ajaga muuta euroopalikuks. Esimeste Vene vägedega ega valmistunud selleks ei psühholoogiliselt ega aastate edu tekitas temas ilmselt tunde, et just tema teab kõige sõjaliselt. Gruusia sõdurid polnud sellisest võimalusest informee- paremini, mida Gruusiale vaja. See käib ka tema suhtumise kohta ritud ning ootamatu kohtumine Vene üksustega lahinguväljal oli Gruusia riigist eraldumist taotlevatesse territooriumidesse. Ta ei neile ˇsokk. Vene ohu eeldatava puudumise tõttu ei olnud läbi arvestanud vajalikul määral Gruusia, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia mõeldud ega loodud sõjalist kaitset Abhaasia suunal, polnud kor- rahvaste omavahelist keerulist ajaloolist tausta, ning selle asemel raldatud õigel ajal reservide mobilisatsiooni ega valmistatud end et konstruktiivse ja rahumeelse poliitika ning koostööga ületada ette sõjategevuseks; polnud loodud maaväe üksuste õhukaitset vaen ja lõimida need piirkonnad Gruusiaga, otsustas Saakaˇsvili Vene lennukite ja lahingukopterite rünnakute vastu ega sõjakäigus teha seda jõuga. Vägivallaga aga armsaks ei saa. Gruusia võib vajalikku logistikasüsteemi. Hinnati üle oma noorte, tegelikult olla kaotanud need territooriumid jäädavalt või vähemalt pikaks vaid nelja-aastaste relvajõudude võimekust korraldada ulatuslikke ajaks. sõjalisi operatsioone ja hõivata kiiresti Lõuna-Osseetia territoo- Presidendi kalduvus autoritaarsele juhtimisstiilile ja mustvalge rium. Poliitiline juhtkond sekkus kogu konﬂikti ajal jõuliselt suhtumine inimestesse ehk põhimõtte järgimine “kui sa pole minu sõjaväe juhtimisse, mis tekitas lahinguväljal kaose. Loobumine liitlane, siis oled vaenlane” oli nii riigi poliitilises kui ka sõjalises Roki tunneli sulgemisest ja üksuste kergekäeline tagasitõmbamine juhtkonnas tekitanud pideva kartuse oma positsiooni ja ameti- Tshinvalist ning seejärel nende uuesti linna sisenemine on samuti koha pärast. Tihti määrati nii tsiviil- kui ka sõjaväelistele vastu- seletatavad eelkõige riigi poliitilise juhtkonna kiirete meelemuu- tusrikastele ametikohtadele küll presidendile ustavad, kuid oma tustega. tööülesannete täitmiseks ettevalmistamata inimesed. Arvesta- Sõda näitas, et riigikaitse ülesehitamisel tegi Thbilisi vea, asu- mata, et iga juht vajab uues ametis töötamiseks ka sellele vas- des juurutama lääneriikide nn missiooniarmee mudelit. Igno- tavat pädevust ning töö keerukusest sõltuvalt kas lühemat või pi- reeriti täielikult relvajõudude sellise organisatsiooni, taktika ja kemat aega sellega kohanemiseks, oli Saakaˇsvilil tavaks nii enne väljaõppe loomist, mis oleks taganud Gruusia julgeolekuolukor- kui ka pärast augustisõda vahetada pidevalt riigi poliitilist ja rel- rast ja sõjaliste ohtude eripärast tulenevate ülesannete täitmise ehk vajõudude juhtkonda. Nii vahetusid 2004.–2008. aastatel kait- esmase enesekaitse. Augustisõda osutas, et Gruusia armee üles- seministrid ja koos nendega ka peaegu kogu kaitseministeeriumi ehitus, juhtimisstruktuur, otsuste langetamise metoodika, samuti isikkoosseis neli korda; Relvajõudude Ühendstaabi ülem ja koos taktika sobivad küll tegutsemiseks koalitsioonijõudude koosseisus temaga asutuse osakondade ülemad samuti neli korda; Rahvus- rahuvalveülesannete täitmisel mõnes teises riigis, aga mitte oma kaardi ülem (ühtlasi relvajõudude reservi ülem) alates 2005. aas- riigi kaitseks ülekaaluka agressori vastu konventsionaalses sõjas. tast viis korda; 2005. aastast saadeti erru suur hulk vanemaid ja Arvestades Venemaa agressiooni võimalusega mitmest suu- kõrgemaid, sh professionaalseid, kõrge kvaliﬁkatsiooniga ohvit- nast korraga, oleks Gruusia territoriaalkaitse süsteem olnud kind- sere; 2008. aasta juulis, üks kuu enne sõda, võeti kohalt maha lasti otstarbekam kui suurte eksterritoriaalsete, lahingutegevuseks sõjaväeluure ülem ning vahetati välja enamik maaväe brigaadide mägedes liiga kohmakate brigaadide loomine, kus pataljonidel ei

1244 1245 Vene-Gruusia 2008. aasta sõda Ants Laaneots olnud iseseisvat võitlusvõimekust, sest nad olid vaid osaks suurest pidama lootusetuks. Siinkohal erines Gruusia sõdurite menta- mehhanismist. Erilist rõhku oleks pidanud panema kompaniide liteet täielikult Soome sõdurite omast 1939.–1940. aasta Tal- ja pataljonide taktikaliste gruppide loomisele ning väljaõppele vesõjas ja tˇsetˇseeni võitlejate omast 1994.–1996. aastal. Gruu- tegutsemiseks iseseisvalt, samuti nende üksuste varustamisele sia üksuste ülemad on hiljem tunnistanud, et Vene lennukite ja küllaldase hulga miinipildujate ning kergete tanki- ja õhutõrje rel- suurtükiväe massiline pommitamine tekitas sõdurites lahinguˇsoki. vadega. Mida suuremad oleksid olnud venelaste kaotused lahin- Mõnel juhul jäeti ka käsk täitmata, nõrk distsipliin viis aga sel- guväljal, seda tugevam oleks olnud vastukaja neile nii Venemaal leni, et sõja viimastel päevadel jooksis mitu allüksust lihtsalt kui ka üldse rahvusvaheliselt. Kogu riiki katvad, vajaliku üksuste laiali. Gruusia ohvitserid on hiljem samuti väitnud, et õhutõrje komplektiga ja iseseisva lahinguvõimega sõjalis-territoriaalsed ei suutnud tagada manööverüksuste kaitset. Ukrainas toodetud väekoondised oleksid ka keskjuhtimise lakates taganud kaitse- Strela tüüpi kaasaskantavatel õhutõrje raketikompleksidel tekkis tegevuse alustamise vaenlase sisenemisel nende vastutusalasse. palju tõrkeid ja nende raketid olid ründepommitajate vastu üsna Nad oleksid võimaldanud koondada riigi kaitsejõudude mitmesu- ebatõhusad. Palju paremad olid brigaadide vastutusalas kasu- guste osiste — sõjaväe, Rahvuskaardi ja siseministeeriumi üksuste tatud Iisraeli päritolu õhutõrjeraketisüsteemid RAFAEL. Nende juhtimise regioonides ühtedesse kätesse, suurendades nii oluli- tuli sundis Vene lennukeid püsima suurel kõrgusel, mis raskendas selt nende ettevalmistatust sõjategevuseks kui ka kaitsetegevuse pommirünnakuid väikesemõõduliste sihtmärkide pihta. Teiseks tõhusust. Ei oleks tekkinud sellist olukorda nagu täiesti kaits- suureks probleemiks oli brigaadide ja nende allüksuste puudulik mata Abhaasia rindel, kus venelased liikusid takistamatult Gruu- tankitõrjerelvastus. Jääb mõistatuseks, miks loobuti strateegiliselt sia territooriumile ja purustasid seal või viisid sõjasaagiks kaasa tähtsa Roki tunneli sulgemisest. kõik, mida tahtsid. Territoriaalkaitse doktriinil põhinevat sõjaaja Seega olid Gruusia relvajõudude põhiprobleemid kokkuvõttes relvajõudude teist komponenti ehk manööverüksusi oleks aga saa- järgmised: nud kasutada sõjategevuse kõige tähtsamate ülesannete täitmiseks, • riigi poliitilise juhtkonna pidev sekkumine operatiivjuhti- sh Lõuna-Osseeetia operatsioonis. misse, mis tekitas suure segaduse käsuliinides; Sõda tõi selgelt esile Gruusia ohvitserkonna lahingutegevuse • sõjaväe madal võitlusmoraal, alaväärsuskompleks Vene organiseerimise ning üksuste operatiiv- ja taktikalise juhtimise os- vägede ees, nõrk distsipliin; kuse vähesuse. Ta näitas ka, et just kompanii ja pataljoni taseme • luure ja vastase tegevuse analüüsivõime puudulikkus, ei osa- juhtide ettevalmistus ja professionaalsus, nende meelekindlus ning tud aegsasti ja õigesti prognoosida Vene vägede sekkumist ega iseseisev mõtlemine on lahinguväljal otsustava tähtsusega. veenda selles oma riigi juhte; Gruusia sõdurite lahinguomadustest oli eespool juba lühidalt • sõjaväe noor ning ebapiisava, peamiselt teoreetilise etteval- juttu. Kaukaaslastele iseloomulik emotsionaalsus, erutuvus ja mistusega juhtkond oli nii operatiiv- kui ka taktikalisel tasandil tundlikkus soodustasid kohtumisel ülekaaluka vaenlasega sõdurite kogenematu üksuste juhtimiseks lahinguväljal; kiiret sattumist paanikasse. Ebakindlalt tegutsev väejuhatus ei suutnud lahingutegevuse käigus tagada üksuste võitlejate meele- • Gruusia üksused olid hästi relvastatud ja individuaalselt va- kindlust ega vajalikku distsipliini. Sattudes vastase tugeva surve rustatud, kuid nad polnud ette valmistatud konventsionaalseks la- alla, pommirünnakute ajal juhtimispunktidele või siis, kui vaen- hingutegevuseks pataljoni-brigaadi koosseisus; sõjaeelne üksuste lane kasutas elektronvõitluse vahendeid, lagunes üksuste juhti- väljaõpe oli suunatud rahuoperatsioonidele ja mingil määral ka missüsteem väga kergesti. Vene vägedega kokku puutudes hak- pealetungilahingu taktika harjutamisele, aga kaitsetegevust ja kas olulist rolli mängima ka väikerahva alaväärsuskompleks ehk taandumislahingut ei harjutatud peaaegu üldse; kaitsetahte järsk langus: võitlemist ülekaaluka väe vastu hakati

1246 1247 Vene-Gruusia 2008. aasta sõda Ants Laaneots

• maaväe relvaliikide (tankid, jalavägi, suurtükivägi, õhutõrje) dis kurb tõsiasi — Venemaa sõjaväes ei ole jalaväelasi (moto- koostegevusvõime lahinguväljal oli puudulik; laskureid), täpsemalt, neid on vägagi palju, ainult nad ei oska • suurtükiväe tulejuhtimisvõime ja seega ka tõhusus oli piira- sõdida. Seetõttu kasutati sõja esimesest päevast peale jalaväe tud: jalaväeüksustel puudusid tulejuhid, need olid vaid suurtüki- ülesannete täitmiseks dessantväelasi ja Spetsnazi. Lahingusse pai- väel, mis ei taganud võitlejate õigeaegset tõhusat tuletoetust dü- sati kohe 76. dessantründe- ja 98. õhudessantdiviisi ning 31. des- naamilises lahingus; santründebrigaadi üksused. Neid ei viidud tegevusse “taevast maa • nõrk tankitõrje: jalaväeüksustel polnud tankitõrje raketi- peale”, vaid jalaväe kombel maad mööda.” Tema sõnul sõdis Vene komplekse ega tankitõrjesuurtükke, olid vaid tankitõrje granaa- vägede koosseisus hästi ka veel Tˇsetˇseenia esimese kampaania diheitjad ja tankid, mis lahingutes Tshinvalis ja mägede piiratud aegsetest endistest vastastest komplekteeritud tˇsetˇseeni pataljon vaatlus- ja manööverdamistingimustes osutusid ebatõhusaks; “Ida” (Vostok), mida juhtis Venemaa kangelane Sulim Jamada- jev. Ei ole välistatud, et just “Ida” oli selles sõjas Venemaa rel- • relvajõudude mobilisatsioonisüsteem oli välja arendamata; vajõudude kõige tõhusam väeosa.30 Venemaa kindralstaabil oli • sõjaväe logistikasüsteem ei töötanud sõja ajal; puudusid pi- hea operatiiv-strateegiline luurepilt Gruusia tegevusest. Tähtis kemaajaliseks sõjategevuseks vajalikud varud: toit, laskemoon, osa venelaste edus oli kõrge võitlusmoraali ja hea väljaõppega kütus jm. õhudessantväeüksuste oskuslikul kasutamisel ja tegutsemisel. Vaatamata hoolikale eelnevale väljaõppele ja ettevalmistusele IX. VENE VÄGEDE TEGEVUSE KOKKUVÕTE ning eliitüksuste hulka kuuluvate dessantväelaste suurepärasele tegutsemisele läksid Vene väed ometi suurriikliku mentaliteedi Sõjaline operatsioon Gruusia vastu tehti teoks väeliikide ühend- järgi oma sõjalist vastast mütsiga lööma. Nii talitas Punaarmee operatsioonina, mida Venemaa oli aegsasti planeerinud ning harju- 1939. aastal Soome Talvesõja esimesel perioodil, kandes seejuu- tanud. Arvestades ilmselt Gruusia vägede organisatsiooni eripära res hiiglaslikke kaotusi. Samuti lubas 1994. aasta sügisel tolle- ja üksuste piiratud arvu ning paiknemist, oli kallaletung kavanda- aegne Venemaa kaitseminister Pavel Gratˇsov tˇsetˇseeni mässulised tud mitmest suunast korraga, kaasa arvatud Gruuusiale kuuluva Groznõis ühe dessantvägede polguga laiali ajada, ja me teame, mis Musta mere ranniku blokeerimine Vene sõjalaevade poolt. Vene sellest välja tuli. Augustisõjas väljendus mütsiga löömine 1960.– vägede juhtimine ja ümberpaiknemise kiirus operatiivtasandil olid 1970. aastate tehnika ja relvastuse kasutamises; tänapäevaste heal tasemel. Mõne päeva jooksul loodi nii Lõuna-Osseetia kui positsioneerimis-, side- ja öövaatlusvahendite puudumises; aegu- ka Abhaasia keerulisel mägimaastikul tugevad väegrupid, mis olid nud lahingumoona kasutamises lennuväe poolt, millest suur osa võimelised energilisteks manöövriteks soomusjõududega. Ope- ei lõhkenud; oma lennukite identiﬁtseerimise aparatuuri puudu- ratsiooni juhiti konﬂiktipiirkondade vahetus läheduses või nen- mises, mille tõttu kaotati “sõbraliku tule” läbi mitu lennukit. Vene- des paiknevatest juhtimispunktidest kindlakäeliselt. Lahinguid laste viiepäevases õhukampaanias osalenud ligi 280 sõjalennukil, peeti kindla rindejoone puududes, mis soodustas soomusüksuste v.a. raskepommitajad Tu-22M, puudus öine võitlusvõimekus. See julget manööverdamist ja kiiret liikumist Gruusia territooriumi väljendus ka pataljonide taktikalise luure puudumises ja kolonnide sügavusse. Põhimõttelisi uuendusi Vene vägede sõjakunstis ei sisuliselt “pimesi” liikumises Lõuna-Osseetia territooriumil. Eriti olnud. Ootamatu oli vaid Vene dessantväeüksuste kasutamine selgelt näitas seda juhtum grusiinide varitsusele sattunud 58. ar- peamiselt jalaväe rollis ja loobumine õhudessantidest. Sõja mee juhatajaga. käigus sooritati vaid üks, kompaniisuuruse allüksuse dessant helikopteritelt. Dessantväelaste laialdasel kasutamisel oli ka oma põhjus. Vene Poliitilise ja Sõjalise Analüüsi Instituudi analüüsi 30Baltic Center for Russian Studies. Venemaa toimik. Venemaa- osakonna juhataja Aleksandr Hramtˇsihhin selgitab: “Kinnitust lei- Gruusia sõja sõjalised õppetunnid. August 2008. Lk 7.

1248 1249 Vene-Gruusia 2008. aasta sõda Ants Laaneots

Ent andkem sõna ka Venemaa ekspertidele. Ajalehe Komso- hitavaid] suurtükimürske ega Smeltˇsak ja Gran tüüpi miine. [---] molskaja pravda sõjaline vaatleja ja Venemaa presidendi usaldus- 58. armee koosseisus on palju vananenud konstruktsiooniga tanke isik polkovnik Viktor Baranets kirjutab: (T-62 ja T-72 osa on kuni 60–75%). [---] Kui päeval võib rohkem kui kolmkümmend aastat tagasi konstrueeritud tanke hädapärast veel pi- Sõda andis karmid õppetunnid. [---] Operatsioonist osa võtnud dada tänapäevaseks, siis nende öised sihikud ei kannata mingit krii- sõjatehnika seisund tuleb tunnistada “kriitiliseks”. Peaaegu 95% soo- tikat. Need “jäävad pimedaks” laskude sähvatustest ja võimaldavad mustehnikast (tankid, soomustransportöörid, jalaväe lahingumasi- näha sihtmärki üksnes paarisaja meetri kauguselt. Infrapunased nad) ja lennundustehnikast on oma ekspluatatsiooniaja “ära teeni- valgustid suurendavad meeskondade jälgimise ja sihtimise kaugust, nud”. Just sel põhjusel langes peaaegu 15% tehnikast rivist välja. kuid demaskeerivad väga tugevasti tanke. Vanadel tankidel puudusid Paljud tankide raadiosaatjad lõpetasid töö juba operatsiooni esimes- nii GPS, soojuskaamerad kui ka tuvastussüsteemid “oma-võõras”. tel tundidel. Puudus oli öise nägemise ja suurtükiväe luure sead- Kolonnides sõidavad ikka needsamad vanad jalaväe lahingumasi- metest, mistõttu Gruusia Gradid [reaktiivsuurtükiväe süsteemid], nad BMP-1 ja BMD-1. Neil on õhuke soomus, algelised sihi- suurtükid ja miinipildujad said tundide viisi karistamatult tulistada kud ja jälgimisseadmed. Soomustransportööride seisund on sama Vene armee ja osseetide allüksuste positsioone. Sisuliselt läks “uus” rõõmutu. Vaid harva on näha lahingumasinaid, millel on ekraanid Vene armee operatsioonile tugevas, kuid äärmiselt räsitud külma sõja ja lisasoomus. Laskurid, dessantväelased ja luurajad sõidavad se- aegses soomusrüüs. Armee side seisukord on “äärmiselt vilets”. [---] niajani soomusel istudes (nii on ohutum), sest lahingumasin ei ole Paljudel komandöridel tuli kasutada oma mobiiltelefone, et staapi- kaitstud lõhkelaengu plahvatuse ega soomust läbiva mürsu eest, mis dega ja allüksuste komandopunktidega sidet pidada. Isegi 58. ar- sisemuses kõik ära põletab. See on lahinguks kõlbmatu paraadi- mee juhataja kindral Hruljov oli sunnitud kasutama satelliittelefoni, tehnika [---]. Armeele on negatiivselt mõjunud oma üksuste pi- mille andis talle Komsomolskaja pravda sõjakorrespondent (kes juh- kaajaline osavõtt terrorismivastastest operatsioonidest Tˇsetˇseenias, tus olema staabikolonnis). Sageli summutas vaenlane tõhusalt meie Inguˇsˇsias ja Dagestanis. Seal omandatud taktikaline vilumus, võtted raadiojaamu (2008). ja võitlusmeetodid ei osutunud tõhusaks kokkupõrgetes Gruusia armee hästi väljaõpetatud relvastatud võitlejatega. Oli juhuseid, Venemaa Sõjalis-Poliitilise Analüüsi Instituudi direktor Alek- kus jäädi Gruusia armee “tulekotti”. Venemaa väeosad tulistasid sandr Saravinˇ märgib, et konﬂikt Lõuna-Osseetias tõi esile Vene- üksteist, sest neil ei olnud võimalust oma asukohta täpselt kind- maa armee tehnilise varustuse mahajäämuse isegi väikesest Gruu- laks määrata. [---] Suurtükiväe tulistamist juhiti 1960.–1980. aastate siast: optiliste seadmetega. Maapinna distantssondeerimist luuresatellii- dilt ei kasutatud ainult seetõttu, et puudusid selleks vajalikud vas- Venemaa armee poolt vallutatud Gruusia tankidele olid paigaldatud tuvõtujaamad. Lahingute käigus võis märgata tanki- ja laskurüksuste GPS-navigeerimissüsteemid, meil niisuguseid asju ei olnud. Öösel koostegevuse ühitamatust. Suurtükiväe ja tankistide, suurtükiväe on võõral maastikul ilma selliste seadmeteta orienteeruda aga väga ja luurajate koostegevus oli kõikjal nõrk. Silmanähtav on ka Ve- keeruline. Lisaks on meie sõjaväel puudus öise vaatluse seadmeist nemaa õhujõudude suur puudus tänapäevastest täppisrelvadest, en- ning side- ja navigatsioonivahenditest (Kalmatski 2008). nekõike nende juhtimise satelliitsüsteemist H-555, rindelennuväe Sõjandusekspert, erupolkovnik ja sõjateaduste kandidaat Ana- raadiolokatsioonivastastest rakettidest H-28 (tegevusraadius 90 km) ja H-58U (tegevusraadius 60 km). [---] Peaaegu täiesti puudusid toli Tsõganok arvab: mehitamata luurelennukid. Meie väegrupi koosseisus oli vaid üks Tuleb tunnistada, et ei operatiivselt, sõjalise kindlustatuse ega teh- piloodita lennuaparaadi Ptˇsela keskklassi kompleks. Selle lennu- nilise varustatuse poolest ei ole armee sellisteks konﬂiktideks just aparaadi kaal on 140 kg, tegevusraadius 60 km, lennuaeg kaks väga valmis. [---] Peamine probleem: hädavajaliku kosmosegrupee- tundi. Ptˇselat kasutati tõhusalt esimeses ja teises Tˇsetseenia sõjas, ringu ja vastuvõtjate GLONASS puudumine. Sellepärast polnud kuid praeguseks on selle tehnika niigi üsna väike ressurss kahjuks võimalik kasutada täppis- ega juhitavaid rakette, Santimetr-tüüpi [ju- füüsiliselt ära kasutatud. (2008.)

1250 1251 Vene-Gruusia 2008. aasta sõda Ants Laaneots

Autoriteetses Vene ajalehes Rossiiskaja gazeta kirjutatakse: grusiinide kahjuks. Vene sõdurid väljendasid oma üleolekut isegi väljakutsuvas loobumises kiivrite ja soomusvestide kandmisest. Kõige tihedamini võis sõjataevas näha “künnivareseid” — ründe- lennukeid Su-25. Need võeti kasutusele rohkem kui kolmekümne Sõda avas ka Venemaa Föderatsiooni juhtkonna silmad oma aasta eest [---]. Isegi sihtmärk anti ja antakse Su-25-le lennuki relvajõudude haletsusväärse tehnilise ja materiaalse seisukorra sihitajalt raadio kaudu, näidates ära väga ligikaudsed koordinaa- ees ning käivitas riigis viimaste aastakümnete kõige ulatuslikuma did (või siis nagu iidsetel aegadel joonistatakse need paberist len- ja põhjalikuma sõjaväereformi, mis peab 2020. aastaks muutma nukaardile enne õhkutõusmist). Mingeid paikkonna pardaarvu- Venemaa relvajõud igati tänapäevaseks ja tõhusaks. tisse salvestatud koordinaatkaarte Su-25-l ei ole, nagu pole ka par- daarvutit ega isegi raadiolokaatorit. Kui taevas on pisemgi udu- Venemaa kallaletungi õiguslik alusetus vine, veel enam aga hämaras [---], on Su-25 piloodil tegelikult võimatu hinnata, kas sihikul on elumaja, relvaladu, terroristide baas Venemaa Föderatsiooni kallaletung Gruusiale oli agressiooniakt, või mõni oma väeosade laager. [---] Varustuses olevaid ülitäpseid millel puudub õiguslik alus. Tema õigusrikkumised võib liigitada relvi Venemaa armee tegelikus lahingus tõhusalt kasutada lihtsalt ei saa. On olemas “tark” mürsk Krasnopol. See sobib ideaal- kahte rühma. selt kasutamiseks 152 mm iseliikuvas suurtükis Msta-S. Selleks et niisuguse mürsuga hävitada näiteks liikuv vaenlase tank, mis A) Rahvusvaheline õigus: asub kakskümmend või rohkem kilomeetrit eemal, on vaja seda tanki näha ja valgustada laserkiirega. Sihtmärki leida ja näidata • Venemaa Föderatsioonil puudus nii ÜRO Julgeolekunõukogu, saab luuregrupp või siis luurelennuk, sh piloodita lennuaparaat. [---] Sõltumatute Riikide Ühenduse kui ka igasuguse muu pädeva rah- Klassikaline suurtükiluure lihtsalt ei oska töötada sügaval vaenlase vusvahelise organisatsiooni mandaat nn rahu jõustamise operat- tagalas. Tema keskkond on rindelähedane vöönd. Kuid Spets- siooni korraldamiseks Gruusias; nazi luurajaid, kes oskavad tagalas tegutseda, ei õpetata töötama • Venemaa “rahuvalvajate” tegevus ei vastanud ÜRO kinnita- käsikäes suurtükisüsteemidega, mis tulistavad Krasnopoliga. Piloo- dita lennuaparaate, mis on võimelised vastase sihtmärki leidma ja tud rahuvalvajastatuudile: sellel oli küsitav õiguslik alus; “rahuval- laseriga valgustama, ei ole isegi ette näha. Seetõttu roostetavad vajatel” oli raskerelvastus, mis on statuudiga keelatud; ühepoolne ülitäpsed isejuhtivad mürsud ladudes ning suurtükid Msta-S tulis- separatistide toetamine, relvastamine ja nende provokatsioonide tavad enamasti tavaliste fugassmürskudega. [---] Samuti on lood mahitamine; Vene “vabatahtlike” formeeringute lubamine Lõuna- ka ülitäpsete tiibrakettidega ja korrigeeritavate lennukipommidega. Osseetiasse ja kasutamine separatistide poolel nn rahu jõustamise Selleks et niisugust relva tõhusalt kasutada, on vaja oskusi. “Targa” operatsiooni käigus; “rahuvalvajate” ettekavatsetud muutumine relva ostmisel oleks rööbiti sellega pidanud looma ja tegevusse sõja käigus üheks konﬂiktis osalejaks jne; seadma selle kasutamiseks vajaliku, sugugi mitte lihtsa süsteemi. • kallaletung Sõltumatute Riikide Ühenduse partnerriigile, tea- Näib, et selleks ei piisanud jõudu, vahendeid ega tahtmist. Gruu- vitamata teisi ühenduse riike; sia suurtükiväelastel õnnestus lahingutegevuse esimeses järgus vas- tulöögist pääseda (Ptitskin 2008). • Sotˇsi (Dagomõssi) 1992. aasta rahuvalveleppe jäme rikkumine. Lepe välistab Vene vägede sekkumise õiguse konﬂikti ühel Ainult Gruusia vägede oskamatuse tõttu, kes ei suutnud vene- poolel ja reglementeerib “rahuvalvajate” tegevust; laste puudusi ära kasutada, ei mänginud see kõik olulist rolli la- • Heidi Tagliavini märgib raportis Euroopa Liidule: “Konf- hingutegevuse tulemustes. liktis nii Lõuna-Osseetias kui ka sellega külgneval Gruusia terri- Augustisõda kinnitas uuesti suurtükiväe suurt tähtsust maa- tooriumil selgitas [Euroopa Liidu] missioon välja, et kõik konf- vägede operatsioonides. Teravalt kerkisid üles kahe armee liktiosalised — Gruusia, Vene ja Lõuna-Osseetia väed — rik- sõdurite moraali ja võitlustahte erinevused lahinguväljal. Ja seda kusid rahvusvahelist humanitaarõigust ja inimõigusi käsitlevat

1252 1253 Vene-Gruusia 2008. aasta sõda Ants Laaneots

õigust. Arvukaid rikkumisi [gruusia külade ja elanike vastu] saat- vusvõitlus, tembeldas Moskva need “terroristide mässuks” ja hoia- sid Lõuna-Osseetias korda selle relvaformeeringud, palgasõdurid tas rahvusvahelist kogukonda sekkumise eest, sest see olevat Ve- ja relvastatud isikud. Nüüd on aga raske määratleda, kes olid nemaa siseasi. Seejärel surusid föderaalväed iseseisvumiskatsed nende kuritegude toimepanijad, ja nende vastutuse suurust. [---] julmalt maha, tappes hulga inimesi ja purustades valimatult ta- Kui poleks olnud raskusi identiﬁtseerimise ja omistamisega, oleks ristut. Nii toimis Moskva Tˇsetˇseenia iseseisvusliikumise ma- paljusid neid õigusrikkumisi ja tegevusi võimalik kirjeldada kui hasurumisel aastail 1994–1996 ja 1999–2000. Rahvusvahelise sõjakuritegusid.” (Vt Independent... 2009, I: 26.) inimõiguste organisatsiooni Human Rights Watch andmetel tapsid Venemaa föderaalväed Põhja-Kaukaasias aastail 1994–2000 ligi B) Venemaa Föderatsiooni seadused: 230 000 inimest. Täielikult purustati Tˇsetˇseenia pealinn Groznõi ja hulk väiksemaid asustatud punkte. • Venemaa Föderatsiooni 23. juuni 1995. aasta seaduse “Rahu Samal ajal mahitasid Venemaa võimud igati venemeelset se- ja julgeoleku tagamises osaleva sõjalise ja tsiviilpersonali eral- paratismi Moldova Transnistrias, Lõuna-Osseetias, Abhaasias ja damise korrast Venemaa Föderatsiooni poolt” jäme rikkumine. isegi Krimmi poolsaarel Ukrainas, kõhklemata vajaduse korral Seadus näeb ette, et otsuse selle kohta teeb president Venemaa käiku laskmast ka oma sõjaväge. parlamendi ülemkoja — Föderatsiooninõukogu määruse alusel. Võidukas sõda Gruusias andis Venemaale mitu võimalust: Föderatsiooninõukogu polnud seda küsimust isegi arutanud, sest • oluliselt nõrgendada Gruusia relvajõudude võitlusvõimet ja oli sel ajal puhkusel; sellega vähendada riigi juhtkonna võimalikke püüdeid taasühen- • Venemaa Föderatsiooni 28. märtsi 1998. aasta seaduse dada riigiga separatistlikud territooriumid, kui selleks võimalus “Sõjaväeteenistuse kohustusest ja sõjaväeteenistusest” rikkumine. avaneb; See keelab ajateenijate kasutamise nn rahuoperatsioonides välis- • näidata maailmale oma relvajõudude tõhusust, mis kasvab maal. 58. armee üksuste koosseisus olid ajateenijad. veelgi pärast augustisõda algatatud reformide tagajärjel; • demonstreerida rahvusvahelisele üldsusele lääne passiivsust X. KOKKUVÕTTEKS ja nõrkust oma Venemaaga lähinaabruses asuvate partnerite toe- tamisel; Vene-Gruusia 2008. aasta sõja asjaolusid uurinud Euroopa Liidu • anda Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvatele ja teistele komisjoni juht Heidi Tagliavini kirjutab raportis: “Esimest korda nõukogudejärgsete riikide juhtkondadele märku, et teatud asjaolu- pärast 1979. aastat pidas Moskva ettekavatsetud agressiivset del võib midagi niisugust juhtuda ka nendega; sõda naaberriigi vastu. See leidis aset Euroopa kontinendil, • tugevdada oma kohalolekut ja mõju Taga-Kaukaasias. Euroopa Nõukogu ja OSCE liikmesmaa vastu, millel on demo- Sõda kahjustas suurel määral nõukogudejärgsete riikide, eriti kraatlikult valitud valitsus. Venemaa on sellega suurelt üle- aga Gruusia rahva usaldust NATO, USA ja Euroopa Liidu kui rah- tanud oma võimupiire. Lääne materiaalse reaktsiooni puudu- vusvahelise julgeoleku tagajate vastu. Londoni Rahvusvahelise misel, mis hindaks Venemaa poliitikat, näib, et on tõenäoline Strateegiliste Uuringute Instituudi väljaandes kinnitavad Ariel Co- Moskva lähenemine arusaamale, et sõjalise jõu kasutamine oma hen ja Robert E. Hamilton: “Lõuna-Osseetia konﬂikt näitas NATO välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks Euroopas on kasu- ja Euroopa Liidu julgeolekusüsteemi nõrkust, sest nad ei pakku- lik” (Independent 2009: 36). ... nud nõutavat toetust, kui OSCE liikmesriik okupeeriti. Peale selle Kallaletungiga Gruusiale näitas Moskva taas oma kaksikmo- tõi “sõda” esile lõhe ühelt poolt Lääne-Euroopa riikide vahel, kes raali suhtumises separatismi. Kui pärast NSV Liidu lagune- soovivad säilitada häid suhteid Venemaaga, ja teiselt poolt Ida- mist algas Venemaa Föderatsioonis endas väikerahvaste iseseis-

1254 1255 Vene-Gruusia 2008. aasta sõda Ants Laaneots

Euroopa riikide vahel, kes seniajani kaebavad “Nõukogude oku- sarov 2009: 275) pürgiva Vladimir Putini meeskonna uusstalinlik patsiooni” üle pärast seda, kui Nõukogude Liit kakskümmend aas- tegevus on üha kasvavaks ohuks kogu Euroopale. tat tagasi kokku varises” (vt The Russian... 2011). Mitte NATO, vaid Moskva näib nüüd paljudele tugeva ja mõjuka sõjalise jõuna maailmas. “Koos usalduse langusega tõusis Kirjandus Gruusias ka uuesti päevakorda küsimus riigi läänesuunalise arengu 58-ja 2008 = otstarbekusest, sest see viib vastasseisuni Venemaaga. See on Pu- . . . 58-a armi RF gotova vo˘iti v Chinvali. 2008. — Gruzi Online, 03.08. Vt www.apsny.ge/news/ tini kõige tähtsam ideoloogiline võit,” ütles Rahvusvahelise Musta 1217792861.php Mere Ülikooli professor Georgi Mtˇsedliˇsvili vestluses raadiojaa- Allenova 2009= Allenova Olьga. Rossi i Gruzi kozyr- mas Ameerika Hääl 2013. aasta jaanuaris. Lääne jõuetust ehk nuli kartami. — Kommersant, 07.08. Vt www.kommersant. ebaadekvaatselt nõrka reaktsiooni Moskva kordasaadetud agres- ru/doc/1216705 sioonile on kritiseerinud Euroopa ja USA poliitikud, teadlased ja Averjanov, Bagdassarov 2009= Averь nov V., Bagdasa- ajakirjandus. Seda agressiooni on korduvalt nimetatud Sudeedi rov R. Nova russka doktrina: Pora raspravitь krylь . sündmuste kordamiseks 21. sajandil, sest Venemaa juhtkonna te- Moskva: UZA. Vt www.e-reading.ws/bookreader.php/1027017/ gevus Gruusia territooriumi okupeerimisel ja riigi terviklikkuse Averyanov - Novaya russkaya doktrina. Pora raspravit krylya.html lõhkumisel sarnaneb väga Hitleri tegevusega 1938. aastal, mil ta Baranets 2008= Baranec Viktor. Armi xla na vo˘inu v jõuga võttis Tˇsehhimaalt üle sakslastega asustatud alad ja liitis staryh latah. — Komsomolьska pravda, 26.08. Vt www.kp. need Reichiga. Võib arvata, et Moskva püüab uued “iseseisvad va- ru/daily/24152/368191 bariigid” aegamööda venestada ja liita Venemaa Föderatsiooniga. C o r n e l l , Svante E., David J. S m i t h , S. Frederick S t a r r 2007. The August 6 Bombing Incident in Georgia: Implications for the Euro- Venemaa Föderatsiooni võit Gruusias jäi aga poolikuks. Ta Atlantic Region. Central Asia-Caucasus Institute & Silk Road Studies ei suutnud tõugata võimult Mihheil Saakaˇsvili valitsust ega asen- Program. Silk Road Paper, October. Vt www.silkroadstudies.org/ dada seda Moskvale sobivamaga. Föderaalvägede kallaletung su- new/docs/Silkroadpapers/0710Georgia.pdf veräänsele Gruusiale tekitas maailmas ˇsoki. Esimest korda jäi Cornell, Svante E., Johanna Popjanevski, Niklas Nilsson uus Venemaa rahvusvahelisse poliitilisse isolatsiooni, keegi peale 2008. Russia’s War in Georgia: Causes and Implications for Georgia Kuuba ja Liibüa ei teatanud oma toetusest Kremli tegevusele. Ka and the World. Central Asia-Caucasus Institute, Silk Road Studies SRÜ riikides valitses vaikus, nende pealinnades hakati ilmselt esi- Program Joint Center. Policy Paper, August. Vt www.silkroadstudies mest korda mõistma, et mõni neist võib olla Moskva järgmine oh- .org/new/docs/silkroadpapers/0808Georgia-PP.pdf [VT] ver. Vaikis isegi Valgevene riigipea Aleksandr Lukaˇsenka, mis D ˇza d a n 2008 = Dжadan Igorь. P tidnevna vo˘ina: Rossi prinuжdaet k miru. eriti ärritas Venemaa välisministeeriumi. Aleksandr Surikov, Ve- Moskva: Evropa Felgengauer 2008= Felьgengauзr Pavel. V Gruzii estь nemaa suursaadik Valgevenes, teatas: “Me ei mõista, miks Val- komu voevatь. I qem voevatь. — Nezavisima gazeta. gevene võimud tagasihoidlikult vaikivad. Sellistes küsimustes on Priloжenie Nezavisimoe voennoe obozrenie, 25.7 vaja end selgemini väljendada — eriti liitlastele!” (Zõgar, Solov- F r a n t z , Douglas 2000. Russians send a message to Georgians: Toe the jov 2008). Thbilisit aga toetasid konﬂikti esimestest päevadest line. — New York Times, 21 December. Vt www.nytimes.com/2000/ peale Poola, Ukraina ja kolm Balti riiki. Gruusia jäi endiselt 12/21/world/russians-send-a-message-to-georgians-toe-the-line.html NATO võimalikuks liikmekandidaadiks. Genˇstab. . . 2008 = Genxtab nazval qislo poterь Rossii v Oluline on ka see, et Venemaa agressioon väikese naaberriigi жno˘iOsetii. — Kommersant.ru, 20.08. Vt www.kommersant. vastu sundis lääneriike võtma eest roosad prillid ning mõistma, ru/doc/1013807 et maailma “globaalseks administraatoriks” (Averjanov, Bagdas- G e o r g i a / A b k h a z i a : Violations of the laws of war and Rus- sia’s role in the conﬂict. 1995. — Human Rights Watch Arms

1256 7 1257 Vene-Gruusia 2008. aasta sõda Ants Laaneots

Project. Human Rights Watch/Helsinki, Vol. 7, No. 7 (March). ta — do predelьnogo limita. — NEWSru.com, 08.05. Vt www.hrw.org/reports/pdfs/g/georgia/georgia953.pdf Vt www.newsru.com/russia/08may2008/minobor print.html G e o r g i a : Georgian National Military Strategy. Tbilisi: Ministry Perevozkina 2004 = Perevozkina Marina. Avtonomny˘i of Defense of Georgia, 2007, Vt www.isn.ethz.ch/Digital-Library/ reжim. — Moskovski˘ikomsomolec, 04.04. Vt www.mk.ru/ Publications/Detail/?ots591=0c54e3b3-1e9c-be1e-2c24- editions/daily/article/2003/04/04/138487-avtonomnyiy-rezhim.html a6a8c7060233&lng=en&id=156939 Perevozkina 2008a= Perevozkina Marina. Moskva otve- G e o r g i a near Exit from GIS. 2006. The Jamestown Foundation, tit NATO Abhazie˘i. — Nezavisima gazeta, 14.04. Eurasia Daily Monitor, Thursday May 11 — Volume 3, Issue 92. Vt www.ng.ru/cis/2008-04-14/1 abhazia.html Vt www.ucipr.kiev.ua/publications/3549/lang/en Perevozkina 2008b = Perevozkina Marina. Polet na Gruzija . . . 2008 = Gruzi planirovala zahvatitь Abhazi opereжenie. — Nezavisima gazeta, 14.07. Vt www.ng.ru/ gruppirovko˘ido dev ti tys q voennosluжawih. — Inter- cis/2008-07-14/1 abhazia.html faks, 27.08. Vt www.interfax.ru/russia/29390 Plugatarjov 2005 = Plugatarev Igorь. жna Oseti I E C 2009 = Independent Experts’ Club. Crisis in Georgia, 2008: gotova voevatь s Gruzie˘i. — Nezavisima gazeta, 12.12. Preconditions, Reality, Perspectives. Tbilisi. Vt fes.ge/de/images/ Vt www.ng.ru/politics/2005-12-12/1 barankevich.html Fes Files/09 GeoP/crisis%202008%20in%20georgia final.pdf Ptitskin 2008 = Ptickin Serge˘i. Isqeznuvxi˘i “zoo- Illarionov, Starovoitova2009= Illarionov A., Staro- park”. — Rossi˘iska gazeta, 28.08. Vt www.rg.ru/2008/08/ vo˘itova O. (sost.). Naxa obwa bolь: Sbornik state˘i 28/zoopark.html 2008–2009 gg. SPb: Norma. Vt norma-spb.com/sites/default/ P u k h o v , Ruslan N. (Ed.) 2010. The Tanks of August. Moscow: Cen- files/nasha ob6aya bol.pdf tre for Analysis of Strategies and Technologies. Vt www.cast.ru/files/ I n d e p e n d e n t International Fact-Finding Mission on the Conflict in The Tanks of August sm eng.pdf Georgia: Report. 2009. Vol. I—III. September, 2009. Vt www.ceiig. Putkaradze 2008 = Putkaradze Georgi˘i. Felьgengauзr: ch/Report.html V Moskve prin li politiqeskoe rexenie naqatь vo˘inu I r a k l i 2009. Processes Ongoing in the Defence System of Georgia in s Gruzie˘i. — Gruzi Online, 21.06.2008. Vt www.apsny.ge/ 2004–2008, April 3, 2009. Vt www.one.newcaucasus.com/english- interview/1214072414.php version/processes-ongoing-in-the-defence-system-of R u s s i a c o n f i r m s its aircraft intruded into Georgia. 2008. — Civil K a a s , Kaarel 2008. Gruusia-Vene kriisi areng ja tagamaad: Tausta- Georgia, 10 July. Vt www.civil.ge/eng/article.php?id=18748 paber. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 07.05. Vt www. R u s s i a s u s p e n d s all transport, postal links with Georgia. 2006. — icds.ee/fileadmin/failid/Kaarel Kaas - ABH Taust.pdf USA Today, 3 October. Vt usatoday30.usatoday.com/news/world/ Kalmatski 2008= Kalmacki˘iMihail. Voenna ta˘ina. — 2006-10-02-georgia-russia x.htm Novye izvesti , 27.08. Vt www.newizv.ru/economics/2008-08- Sergejev, T j a ˇzl o v, T ˇse r v a k o v 2006 = Sergeev 27/96780-voennaja-tajna.html Nikola˘i, T жlov Ivan, Qervakov Andre˘i. Na Gruzin Kidai . . . 2008 = Kida˘ibolьxe — begi dalьe: O rossi˘iskih ne poжeleli zakonodatelьstvo. — Kommersant, 5.10. trofe h, zahvaqennyh v hode boevyh de˘istvi˘iv жno˘i Vt www.kommersant.ru/doc/710392 Osetii i Gruzii. — Lenta.ru, 21.08. Vt lenta.ru/articles/2008/ S o c o r , Vladimir 2006. Moscow kills Boden paper, threatens to termi- 08/21/trophy nate UNOMIG in Georgia. — Eurasia Daily Monitor, Vol. 3, Iss. 26, Maksimov, Safronov, Solovjov 2006= Maksimov Fe- 7.02. Vt www.jamestown.org/single/?no cache=1&tx ttnews%5Btt dor, Safronov Ivan, Solovьev Vladimir. Rossi news%5D=31362 po˘imali v xpionsku setь: V Gruzii arestovany qetyre Sozajev-Gurjev 2008= Sozaev-Gurьev Egor. Rossi˘iska oficera GRU. — Kommersant, 28.09. Vt www.kommersant. armi podoxla k granice жno˘iOsetii. — Life.ru, 04.08. ru/doc/708235 Vt www.russian.kiev.ua/print.php?id=11603935 Minoboronõ . . . 2008 = Minoborony RF grozit uveliqe- Sˇ e i n 2009 = Xe˘in Oleg. Razgrom gruzinskih zahvaqikov pod niem mirotvorcev v zone gruzino-abhazskogo konflik- Chinvali. (Vo˘iny XXI veka.) Moskva: UZA—ЗKSMO

1258 1259 Vene-Gruusia 2008. aasta sõda

Zõgar, Solovjov 2008= Zygarь Mihail, Solovьev Vla- dimir. P tidnevna vo˘ina. — Kommersant vlastь, 18.08. Vt www.kommersant.ru/doc/1011909 MODERNISTLIKU T a g l i a v i n i , Heidi 2009. Lessons of the Georgia conflict. — New York Times, September 30. Vt www.nytimes.com/2009/10/01/opinion/ KEELEFILOSOOFIA 01iht-edtagliavini.html? r=0 T h e R u s s i a n Military and the Georgia War: Lessons and Im- MOISTELINE˜ PIIR plications. 2011. — Valdai. Discussion Club, 21.12. Vt val- daiclub.com/books english/43342.html Tsõganok 2008= Cyganok Anatoli˘i. Uroki p tidnevno˘i vo˘iny v Zakavkazьe. — Nezavisimoe voennoe obozrenie, Ene Grauberg, Igor Gräzin 29.08. Vt nvo.ng.ru/wars/2008-08-29/1 uroki.html Tsõganok 2011 = Cyganok Anatoli˘i. Vo˘ina na Kavkaze: Ruski˘ivzgl d. Gruzino-osetinska vo˘ina 8–13 avgusta Lühidalt öeldes tuleb selles artiklis arutusele teema, kas pole meie 2008 goda. Moskva: AIRO-XXI kaasajal peale keelte endi muutumas ka see, kuidas me neist — V i n o c u r , John 2009. Georgia is focal point in U.S.-NATO Russian või ka keelest kui niisugusest üldse ja ülepea — räägime. Sest tension. — New York Times, 4 May. Vt www.nytimes.com/2009/05/ neile keelefilosoofilistele ettekujutustele ja traditsioonidele, mis 05/world/europe/05iht-politicus.html?pagewanted=all 2000 aastat olemas on olnud, on tulnud sein ette. Niisiis: modernistlik ruum (milles on olemas nii sellele vas- tavad väärtused kui ka olemised) on asendumas millegi muuga, mida parema puududes on nimetatud postmodernistlikuks. See ANTS LAANEOTS (sünd. 1948) on õppinud kaardiväe kõrgemas tan- protsess algas juba aastakümnete eest, aga sai üldnähtavaks reaal- kivägede koolis Harkovis 1966–1970, Malinovski-nimelises soomus- suseks viimase 20 aasta IT-murranguga. tankivägede akadeemias Moskvas staabitöö ja vägede juhtimise eriala 21. sajandil sai ilmseks seni vaid pigem intuitiivne tõdemus: 1978–1981, omandades kõrgema sõjaväelise hariduse; polkovnik 1987, virtuaalmaailm (arvutis) võib olla ontoloogiliselt tugevamgi kui kolonel 1992, kindral 2011. Nõukogude Liidus 48. tankidiviisi tan- “reaalne” maailm ise. Ehk: Karl Popperi III maailm — subjektist kirühma, õppekompanii ja tankipataljoni ülem Ukrainas 1970–1978, sõltumatu teadus- ja kunstiideede maailm1 — sai tegelikkuseks. Ja 155. motolaskurdiviisi tankipolgu staabiülem Kasahstanis 1981–1982, virtuaalses reaalsuses eksisteerivad nähtused, millel puudub vaste 78. tankidiviisi tankipolgu ülem ja tankidiviisi staabiülem Kasahstanis selle maailma välises tegelikkuses. Seda on näiteks korduvalt 1982–1987, jalaväediviisi ülema nõunik ja armeekorpuse ülema nõunik rõhutanud James Cameron, rääkides oma filmi Avatar ontoloogi- Etioopias 1987–1989, Tartu sõjakomissariaadi ülem 1989–1991. Eesti lisest taustast. Vabariigi Kaitsejõudude peastaabi ülem 1991–1994 ja 1997–1999, kait- Aset leidnud digitaalse revolutsiooni tulemusena on tekki- seväe peainspektor 1997, Balti Kaitseuuringute Keskuse ülem 1999– nud olukord, kus (a) inimene suudab üha vähem kontrollida ja 2001, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem 2001–2006, Eesti Va- bariigi kaitseataˇsee Venemaal ja Ukrainas 2002–2006, kaitseväe juha- 1Popper 1968: 333. Popper selgitab, et tema III maailma kontsept- taja 2006–2011; peaministri nõunik riigikaitse- ja julgeolekuküsimustes sioon on üldisem kui Platoni ideede (vormide) või Hegeli absoluutse 2011–2013; ESS Lõuna direktor 1994–1996. vaimu kontseptsioon ning et see on pigem suguluses Gottlob Frege arusaamaga. Popper püüdis näidata, et III maailm on tunnetavast subjektist sõltumatu ja autonoomne samas tähenduses, nagu on teadmiste objektiivne sisu sõltumatu tunnetava subjekti teadvusest.

1260 1261 Modernistliku keelefilosoofia mõisteline piir Ene Grauberg, Igor Gräzin mõista omaenese loodud keelelist ja siit edasi ka informatsioo- vaheline eraldusjoon muutub olematuks,2 on sarnane samasuguse nilist ruumi — ei Assange ega Snowden pole arugi saanud, mil- olukorraga e-maailmas.) lega nad õieti hakkama said, kuigi mõlemad on virtuaalmaailma Eksistentsiaalne probleem kerkib aga antud oludes sellest, et ja selle võimalusega kindlasti hästi tuttavad, ja (b) kaob piir te- elu oma bioloogilises tähenduses rajaneb vahetegemisel tegeliku geliku ja virtuaalmaailma vahel — nii üks kui teine kuvatakse ja kujuteldava vahel (kala, kes haarab viidika asemel lanti, läheb arvutiekraanile. Probleem pole teoreetiline: tarbijakaitseametid supiks) ja korduvusel (taimed, inimesed, loomad saavad funktsio- üle kogu maailma õpetavad, kuidas ära tunda fiktiivseid müügi- ja neerida vaid keskkonnas, milles protsessid korduvad ja millega rahaskeeme, reklaame vms. NASDAQil, mille substraat ongi di- on võimalik kohanduda). Kohaneda ei saa olukorras, kus kõigest gitaalne, on kümneid järeletehtud analooge, kusjuures nende taga võib välja tulla ükskõik mis. Sotsiaalses keskkonnas tagab niisu- pole mitte alati kelmid. Tähenduslikult komplitseerib olukorda ka gust korrapära näiteks juriidilise regulatsiooni mehhanism. see, et paljud virtuaalmaailma ikoonid viitavad “reaalmaailma” Kohtuotsuse ideaal on korrata ennast uutes oludes samade as- nähtustele — “failil” on töölaual ka kujundina kaustapilt, ometi jaolude suhtes. See on õiguse omadus, mis teeb ta sarnaseks kee- tekib küsimus, kus see nimetatud “kaust” (kodulehekülg, e-kiri lega, kuigi argikeelest erinevaga. Oigus˜ ei saa eksisteerida tei- vms) füüsiliselt asub — arvutis, võrgus, serveris (millises — ko- siti kui teatav keel, ja keelena on õigus alati täielik ja lõpetatud, duses, NSA omas, mõnes muus?). nagu mistahes muu lõplik virtuaalsüsteem. (Keele “taha” pürgivad Rangelt võttes pole selline olukord filosoofilisele tunnetusteoo- “õiguse” ja “arvutimaailma” kriitikud — üldjuhul: diletandid.) riale uus. Uusaja filosoofia algusest peale on küsitud: mis vahe Oigustekstide˜ puhul ilmneb just virtuaalmaailmas neile omane se- on unenäol, fantaasial ja tegelikkuse objektiivsel peegeldusel meie mantiline paindlikkus (s.t saab ilmseks, et nad tähendavad eri asju teadvuses (nt Hume, Berkeley). Sellest aga ei järeldu, et probleem näiteks protsessi pooltele) ja pragmaatiline tähendus — nad ei oleks lihtne või lahendatav. peegelda ega tähenda midagi, nad funktsioneerivad (kui keelud, Selline olukord on paratamatult mõjutanud ka ühiskonnas lubadused, tõotused, ähvardused vms). toimuvaid protsesse, mis kanduvad hüperrealistlikesse ruumi- Samas märgakem veel kord: erinevus modernismi ja post- desse — Facebooki ja mujale sotsiaalmeediasse, Hollywoodi ga- modernismi vahel on ise modernistlik ja järelikult ei kasuta me ladele, Kroonikasse jne. mõistet “piir” mitte 21. sajandi, vaid klassikalise 20. sajandi al- Seega on modernne, konkreetsete piiridega maailm asendu- guse modernismi tähenduses. Ehk teisiti: me saame aru sellest, mas maailmaga, milles tavalisi keelepiire enam ei ole. Kuigi et meil tuleb rääkida oma kaasaegsetest asjadest, aga kasutades põhjuslik seos siin puudub, tuleb pidada ajalooliseks vedamiseks vananenud keelt. Me räägime uue ajastu keelest, aga vanamoodi, seda, et traditsioonilises humanitaarias (kunstis, filosoofias, ühis- ja püüame jõuda veendumusele, et teeme valesti ja teisiti esialgu konnateadustes, eetikas jne) toimub samal ajal virtuaalsuseväline ei saa. “kah-revolutsioon” — postmodernistlik, mis annab tavateadvu- sele võimaluse virtuaalmaailmas toimuvat inimlikult mõtestada. (See koht vajab rõhutamist: digi ja postmodern pole omavahel KEELEFILOSOOFILINE PARADIGMA, seotud põhjuslikult, aga klapivad omavahel hästi kokku, sest piire MIS EI OLE GRAMMATIKA lõhkuv piirideta postmodernne maailm, kus originaali ja koopia Paradigma on keeleteaduses süntaktiline algoritm, eesti keeles näiteks käänd- ja pöördkonnad, tüüpsõnad jne. Ent keelefilo-

2Siin võiks muidugi arutleda, kas me ei ole juba postmodernsusest väljumas ja sisenemas uude ajastusse.

1262 1263 Modernistliku keelefilosoofia mõisteline piir Ene Grauberg, Igor Gräzin soofias kasutatakse seda keeleteaduse mõistet teisiti. Alustame andnud (matemaatika, loogika, osalt ka filosoofia ise), kuid para- kaugemalt. doksaalsel moel tegi seda ometi sel teel, et teisendas olemasolevaid Radikaalsed muutused nüüdisühiskonnas on kaasa toonud lauseid mingite kindlate reeglite alusel (nagu näiteks areneb välja sügavad muutused ka keeleparadigmas ehk selles, kuidas me seda kogu eukleidilise geomeetria teoreemide süsteem). Paradigma maailma näeme ja seletame. Olgugi et kohati võib tunduda, nagu on sellest aspektist võetuna reeglite süsteem, mille alusel teatavad kasutaksime nendest muutustest arusaamiseks vana terminoloo- keelelised väljendused ja transformatsioonid on lubatavad ja teised giat. Teisalt tuleb aga teadvustada, et maailm ei ole meile, sh ka mitte. Pangem tähele — nende vastavus tegelikkusele väljaspool teadusele, kunagi antud sellisena, nagu ta tegelikult on, vaid selli- keele funktsioneerimist pole tähtis. sena, nagu ta on paradigmasse haaratud. Oma jõudmisest sellise Keeleparadigmaline lähenemine ühiskonnale ja kultuurile on arusaamise juurde räägib Thomas S. Kuhn nii: oluline mitmel põhjusel. Esiteks kasvõi sellepärast, et tajumata maailmas toimuvaid radikaalseid muutusi keelefilosoofilisest as- veetes aasta valdavalt ühiskonnateadlastest koosnevas kollektiivis, pektist, takerdume oma arutlustes ja uuringutes tihti juba ammu sattusin silmitsi ootamatute probleemidega [---]. Eriti rabas mind iganenud mõtteskeemidesse, mis võivad meile enestele olla küll ühiskonnateadlaste seas valitsevate varjamatute lahkarvamuste hulk intellektuaalselt huvitavad, kuid on meie kaasajas mõttetud või ka ja ulatus ehtsate teadusprobleemide ja õigete meetodite loomuse suhtes (Kuhn 2003: 10). igavad. Teiseks, rääkides tänapäeva ühiskonnas toimuvatest para- Püüd jõuda selle erinevuse mõistmise juurde, miks ühiskonna- digmaatilistest muutustest, märkame, et neist ei saada tegelikult teadlastele on erinevalt loodusteadlastest nii olulised vaidlused aru. 9/11, Breivik, vennad Voitkad, Aaviksoo reform, Wikileaks, põhialuste üle, viis Kuhni paradigma mõiste juurde. Kuhni revolutsioon Egiptuses vms ei ole tajutavad seniste arusaamade enda sõnade järgi tõi see ta äratundmisele, missugune roll on tasemel.3 teaduslikus uurimistöös struktuuridel. Selliseid mõttestruktuure hakkas ta sestpeale nimetama paradigmadeks. Paradigma all 3Vastavalt: terrorirünnak New Yorgi kaubanduskeskusele 9. sep- mõistis Kuhn tegelikult mingis uurijate rühmas omaks võetud tembril 2001. a, maniaki massimõrv Norras, Eesti haridusreform ees- väärtushinnangute, põhimõtete ja uskumuste kogumit. (Täpsustu- märgiga asendada kõrgharidus kutse-keskharidusega, andmete massile- seks olgu siiski märgitud, et Kuhni teooria kuulub eeskätt teaduse vitamine Julian Assange’i poolt, “Araabia kevad” algatatuna Twitterist. Tegemist ei ole revolutsioonilise variatiivsusega ühiskondlikel ja tehni- metodoloogia ja sotsioloogia, mitte teaduslingvistika valdkonda.) listel teemadel, vaid teistsuguse maailmaga, kus eelnevast kehtib vaid Kuhni vaadetest mõjutatuna mõistavad autorid keeleparadigma vähene. Kusjuures me ei tea, milline, nagu märkis Kafka. Omaaegseid all keelelis-mõttelist struktureeritud arusaama maailmast, mis tuntumaid tulevikulemõtlejaid, vesinikupommi “isa” ja tundlik ühiskon- aitab paremini mõista inimese ja maailma vahelisi keelelisi suhteid nategelane Edward Teller suutis vaid 20 aasta eest ette näha maailma lähtuvalt mingitest konkreetsele ajastule omastest üldtunnustatud arengut kui olemasolevate tendentside radikaalset edasiarendust, ent ol- põhimõtetest ja väärtustest. Keeleparadigma pole seega mingi les ise oma professionaalses töös kasutanud 1980. aastate eesrindliku- igaveseks ajaks etteantud muutumatu keelelis-kultuuriline raamis- mat infotehnoloogiat, ei suutnud ta märgata sotsiaalset muutust, mis selle tik, vaid ajastu olulistest põhimõtetest, väärtustest ja teadmistest areng endaga kaasa võib tuua. See vajab rõhutamist: me ei ela maailmas, sõltuv mõtlemismudel, mis aitab radikaalseid muutusi maailmas mis avab uusi võimalusi (sageli ta seda ei tee — ta võtab vanadki ära: näiteks kirjandusliku loomingu, inseneri loovuse või isikliku suhtluse) paremini mõista. või on mistahes mõttes parem või arenenum (praeguste kooliõpilaste Teaduskeeleliselt võib Kuhni idee ümber sõnastada — tagasi analüütilis-keeleline tase on silmanähtavalt madalam kui oli Lutsu Ke- (või “edasi”) Kanti juurde, kelle jaoks eksisteeris “sünteetilise” vade ajal — kus katekismust mitte ainult peast ei teatud, vaid osati ka teadmise aprioorne valdkond, mis rangelt võttes uut teadmist ei tõlgendada!), vaid me elame maailmas, mis on täiesti uus ja millest me

1264 1265 Modernistliku keeleﬁlosooﬁa mõisteline piir Ene Grauberg, Igor Gräzin

Kolmandaks, kuivõrd paradigma on formaalse moodusti- tiusu traditsioon tugineb pühakirja mõttele — alguses oli Sõna. sena metakeel, siis aitab keeleparadigma radikaalsete muutuste Subjektiivne logos oli arvamus, veendumus, sõna, mis juhib ini- mõistmine (loogikas, grammatikas ja sõnastikes), s.t selle mõist- mese mõtteid ja tegusid. Arutluse ja järelduse vormi aspektist mine, kuidas me toimuvast või siis mingist teooriast räägime, pa- on semantilises keeleparadigmas kesksel kohal subjekti ja predi- remini aru saada ka tänapäeva ühiskonna muutumisest. kaadi suhted, kuid nad ise on teineteiseks üleminevad. Tähtis pole Neljandaks, oluline on rõhutada, et rääkides ühiskonna dü- niivõrd üksiku termini positsioon ja funktsioon mingis lauses (nt naamikast ja eesmärgist püüda selgitada ja mõista seda keele- “S on P”, kus muutuja S tähistab subjekti ja P predikaati), vaid sub- paradigmade kaudu, võib Lääne ühiskondlik-kultuurilises mõt- jekti eristumine predikaadist ja vastupidi. Näiteks võtame kolm lemisruumis eristada kolme suurt keeleparadigmat: semantilist, lauset: “Kõik poliitikud on inimesed”, “Kodanik IG on poliitik”, süntaktilist ja pragmaatilist. Ajaliselt jääb semantiline kee- “Järelikult on kodanik IG inimene”. Esimesel juhul on “poliitik” leparadigma domineerivaks keeleraamistikuks antiigis ja kesk- subjektiks, teisel juhul predikaadiks, mis nimetab kodanik IG-d. ajal. Süntaktiline keeleparadigma hakkab kujunema koos teo- Põhiküsimuseks on: kas tegelikkus ise on asi või lihtsalt mõiste reetilise füüsika ja matemaatika kiireneva arenguga juba 19. sa- sellest asjast ning millised on tegelikkuse ja keele suhted? Kee- jandi modernistlikus kultuuris ja ühiskonnas, kus essentsialistli- lefilosoofiat ei huvita mitte niivõrd nimi ise, kuivõrd nimetamine. kust lähenemisest maailmale ehk asjade olemuse tunnetamisest Kas nime andmine mingile asjale, näiteks inimesele või õigus- muutub nt teaduses olulisemaks formaliseeritud keelemudelite normile on seotud konkreetse inimese või õigusnormiga, nende loomine maailma kohta. Koos uue maailmapildi ja -vaate kujune- olemusega või on tegemist lihtsalt mingi kokkuleppega tähistada misega alates 20. sajandi 30.–40. aastatest, mil uuritavast objektist kõnealuseid asju mingite sõnadega. Ajalooliselt on nimetamine hakkab olulisemaks muutuma uurija — subjekti — lähenemine välja kasvanud nime andmisest inimesele. maailmale ja selle konstrueerimine subjekti eesmärkidest ja hu- Sõltuvalt selle küsimuse lahendamisest võib rääkida mõistekä- videst lähtuvalt, hakkab kujunema ka senisest pragmaatilisem sitluse kahest laiast voolust: realismist ja nominalismist. Realism, maailmavaade, mis aga jõuab kvalitatiivselt uuele, ütleme siis — mis domineeris lääne kultuuriruumis kuni 17. sajandini pigem hüperpragmaatilisele tasemele 1990. aastatel, mil virtuaalmaailm koolkonna kui suunana, oli välja kasvanud mütoloogilistest etteku- muudab kogu inimliku suhtumise temasse rangelt pragmaatili- jutustest sõnade üleloomulike omaduste kohta ehk sõnamaagiast. seks: pole pragmaatilisemat keelenähtust kui arvutikäsklus. Hiljem leidis realism väljenduse kristlikus teoloogilises ontoloogias: Jahve üks varjatud nimesid on... Logos. Pikka aega arvati, et nime olemus on sellele seesmiselt omane, see kandub imelisel SEMANTILISEST KEELEPARADIGMAST kombel ka selle kandjale. Seetõttu suhtuti nime andmisesse väga tõsiselt, sest nimi osutab alati millelegi üldisemale ja kestvamale Antiik- ja keskaegse kultuuri- ja keeleparadigma keskseks mõisteks kui üks eraldivõetud inimene või asi. oli logos kui mingi üldine, objektiivne printsiip, mis kandis algselt kosmilist, keskajal aga teistlikku iseloomu. Objektiivset logos’t Filosoofiline traditsioon saab alguse Platonist, kes väitis, et käsitati kui igavest algust, mis on loonud maailma üleüldise korra, üldnimed on olemas “asjadest sõltumata” (täpsemalt — “enne harmoonia ja mõistuspärasuse. See oli ka sõna ja õpetus, mille alg- asju”, ante rem), need ei teki ega hävi ning nende tähendus on ni- printsiipidest saab tuletada teadmised kogu maailma kohta. Ris- medesse justkui kätketud ehk immanentselt nendes juba olemas. Näiteks, mõiste “sõprus” viitab muutumatule ja igavesele sõpruse midagi ei tea. Teaduslikust seisukohast lähtudes: me elame maailmas, ideele teatavas “ideede maailmas”. (Ajaloos on üsna olulist rolli mille nähtusi me ei oska klassifitseerida ja kus subjekti-predikaadi suhe mänginud üks Platoni lihtsamaid ideid sellest, et kusagil “seal- on juba ammu asendunud predikaatidevahelise suhtega. poolsuses” eksisteerib eriline ideaalsete substantside, “ideede”

1266 1267 Modernistliku keelefilosoofia mõisteline piir Ene Grauberg, Igor Gräzin maailm, mida “siinpoolne” maailm peegeldab, kopeerib, kehastab siooni kaudu, kui ka sotsiaal- ja humanitaarteadusi, kus täpsete vms. Varakristliku teoloogiagi seisukohalt — nagu märkis püha määratluste jaoks piisab ka tavakeelest (Heisenberg 2013: 160). Augustinus — ei väärinud see idee tema loojat. Aquino Thomas Aktseptides “üldiste objektide” eksisteerimist väljaspool mõistust tõestas Platoni “ideede riigi” võimatuse juba sellegi alusel, et see konkreetsete, individuaalsete esemete eksisteerimise kaudu, aren- teeb võimatuks nii loendamise kui ka mitmuse — keeles ja arvu- das Aristoteles mõõdukat realismi. tamisel.) Kuid jah — Platoni üldmõiste või üldnimi, antud juhul Nominalism erineb realismist selle poolest, et eitab nn üldob- “sõprus” nimetab mingit ideed. jektide eksisteerimist üldse. Seda nii mõtlemises kui väljaspool Asjad, mis Platoni arvates on aga pidevas tekkimises ja muu- seda. Maailm koosneb vaid üksikobjektidest ning universaale tumises, on olulised ainult sedavõrd, kui need aitavad meil mee- pole olemas (Ockham). Sama nimega asjadel pole muud ühist nutada üldnimede tähendust. Näiteks sõbraks olemise eri ilmin- kui see, et neid nimetatakse samade sõnadega. Mõõdukas no- gud aitavad meil meenutada üldmõiste “sõprus” tõelist olemust. minalism tunnistab küll universaalide võimalikku eksisteerimist Konkreetsed inimesed või asjad aitavad aga meenutada vastavate mõtlemises, kuid mitte asjades, nagu arvas Aristoteles. Inimestel üldmõistete olemust ehk tähendust. Filosoofias on see probleem on lihtsalt kalduvus maailmas olevaid asju rühmitada, liigitada, tuntud universaalide probleemina. Mõiste “universaal” viitab määratleda jms. Universaalid ehk üldmõisted on asjadest abstra- sellele, et juttu on paljudele üksikjuhtudele sobivast üldmõistest, heeritud. Need on justkui “mõistete varjud”, mis inimmõistuses samas jääb varjatuks selle üldmõiste genees. eksisteerivad “pärast asju” (post rem). Platoni õpetust üldmõistetest, mida on nimetatud ka äärmusli- Nominalistlik lähenemine maailmale on olulist toetust leid- kuks realismiks, on püütud hiljem mitmeti arendada. Aristotele- nud tänapäeva üleilmastuvas ja postmoderniseeruvas maailmas, se arvates koosneb maailm üksikasjadest. Näiteks Sokrates pole kus suurte lugude ja tõdede asemele on astunud palju väikseid olemas mitte seepärast, et ta on olemas filosoofi või siis inimese lugusid ja tõdesid. On täiesti arusaadav, et selles kiiresti muutu- idees, vaid seetõttu, et see on meelelise tegelikkuse eriline objekt. vas maailmas kaotavad paljud mõisted oma tähenduse enne, kui Aristotelese arvates pole universaalidel iseseisvat olemist. See neid jõutakse laiemalt kasutusele võtta. Seetõttu on mõistetav, tähendab, et universaalid ei eksisteeri “asjadest sõltumata”, vaid et tihti kasutatakse ka mõisteid, mille semantiline tähendus on “asjades” (in re). Asja olemus ehk substants on Aristotelese järgi täpselt määratlemata (“vabakond”, “taristu”, “uus maailmakord”, aga see, mis teeb asjast selle, mis ta on ja mis jääb selle asja muutu- “Euroopa väärtused” vms), ometi teatakse nende tähendust. Te- des samaks, erinevalt aktsidentsist. Asja olemus pole aga lihtsalt gemist on pigem kokkulepetega kui täpsete määratlustega, kok- aine (sisu), vaid see on aine ja vormi ühtsus. Samas on vorm kulepetega tähistada asju teatud kontekstist lähtuvalt vastavate ni- Aristotelese arvates mateeriast siiski olulisem ja fundamentaal- medega. Seetõttu võib kohati tunduda, et tegemist on teatavate sem, sest vorm esindab seda universaalset, mis teeb võimalikuks aktsepteeritud ideaalidega, mis seostuvad maailmaga, milles toi- teadmise. Teadmine on aga teadmine üldmõistest, mille olemus mub reaalne elu. (Mõistagi ei saa arenenud eurooplane mõelda avatakse defineerimise teel. Näiteks kui tahetakse teada, mis on mingile ideedemaailma vms eksistentsile, märkamata seejuures, vabadus, tuleb see mõiste defineerida. Defineerimise kaudu tun- et sotsiaalmeedia sfäär hakkab selle maailma teatavaid omadusi netatakse aine ja vormi ühtsust nii, et avatakse asja olemus. juba tasapisi omandama.) Aristotelese katse analüüsida oma loogikas mõtlemise vormi- Teisalt, tänapäeva üleilmastuva ühiskonna tihti ülerõhutatud list struktuuri sõltumata selle sisust lõi tegelikult aluse teaduskeele aktsent üksikule ja erilisele ning ühiskonna ülepaisutatud fragmen- tekkimisele ja arusaamale, et teaduse üldiste seaduste alusmõisted teerumisele nt inimõiguste valdkonnas on viinud asjad nii kaugele, peavad olema defineeritud täpselt. See puudutab nii loodustea- et kuulutatakse välja üha uusi põhiõigusi, millele on põhiseaduse dusi, kus defineerimine on võimalik ainult matemaatilise abstrakt- või rahvusvaheliste lepingutega antud pühaduse oreool. Selliselt

1268 1269 Modernistliku keelefilosoofia mõisteline piir Ene Grauberg, Igor Gräzin kaob seaduse suhtes igasugune neutraalsus. Seega pole univer- igavesti muutumatuid olemusi saab avada nende määratlemise saalide ehk üldmõistetega seotud küsimused oma aktuaalsust kao- (realism) või lihtsalt nimetamise kaudu (nominalism). Edaspi- tanud ka tänapäeval. Kuidas mõista näiteks selliseid üldmõisteid, dine filosoofia ja füüsika arendavad mõistet “asi” mõisteks “mate- millel puudub nii ruum kui ka aeg (nt “õigus”), kuid mida ka- riaalne substants”, mis koosneb üliväikestest osakestest. Einsteini sutatakse eri kohtades ja eri aegadel. Kas ühise omaduse esi- relatiivsusteoorias muutuvad need osakesed sündmusteks. Siit nemist paljudel eri asjadel saab analüüsida sarnasussuhte alusel? edasi arenedes, digitaalmaailma tekkides hakkab ilmnema, et no- Jne. Lisame hoiatuse: kuigi sellel käsitlusel puudub filosoofiline minalismi ja realismi vastasseis on kaotamas üleüldse mistahes tähendussisu ca aastast 1995 (esimene internetiportaalide mas- mõttekust — nende ülaltoodud analüüsil pole mingit mõtet “lapi- sileviku aasta), on sel mõtet eri võrgustike omavahel ühitamisel kus” ja “ühemõõtmelises” kuvaripildis, kus kõik märgid ilmnevad ja koordineerimisel. (Klassikaliselt koomiline näide — Google’i ühesugusena olenemata sellest, mida nad tähistavad — universaale tõlge, mis on saanud võrgustikulise keelesuhtluse sünonüümiks.) või noomeneid. Erinevus endise ja digitaalse maailma vahel on empiiriliselt tajutav, kui võrdleme maailmu, nagu nad on esitatud tavapärases trükitud entsüklopeedias ja näiteks Google’is. UUEST TEADUSLIKUST Ühes uue teadusliku maailmapildi kujunemisega 20. sajandi MAAILMAPILDIST JA KEELEPARADIGMAST 20. aastatel murdub ka semantiline keeleparadigma ja selle ko- 20. sajandi alguse teaduslikud avastused kvantmehaanikas ja re- hale tuleb nn predikaatfilosoofia ehk süntaktiline keeleparadigma. latiivsusteoorias on osalt aidanud kummutada seisukohta, et tea- Predikaatide suhted keeleväliste objektiivsete seoste ja suhetega dus on maailma objektiivne vaatleja, mis seisab justkui looduse ning nende keeleliste väljenditega on hoopis midagi muud kui asja ühiskonna vastas. Selgeks on saanud, et tänapäeva teaduse, sh jade olemuste nimetamine, mis oli omane eelnenud semantilisele aatomifüüsika küsimused on eelkõige keelelised. See tähendab, et keeleparadigmale. Olgugi et algul uuritakse predikaatidevahelisi maailm on mõistetav vaid keele vahendusel. Olulised on seejuures suhteid lauses veel vanadest semantilistest kaanonitest lähtuvalt. nii tava- kui ka teaduskeel. Nt aatomifüüsikast arusaamiseks tuleb Bertrand Russell on ilmselt üks esimesi, kes püüdis seda uut kasutada nii tavakeelt kui ka matemaatika abstraktsioone. Selline keelepilti ka selgitada. Maailm ei koosne Russelli arvates mitte nn kakskeelsus aitab maailma sügavamini mõista. Kuigi tõelise asjadest, vaid faktidest või sündmustest. Fakte saab jaatada või arusaamiseni loodusest viib ainult täpne, abstraktne ja suletud eitada, kuid fakte ei saa nimetada. Faktiks on kõik see, mis maa- keel. See on formaliseeritud, rangete tõestuste keel. (Heisenberg ilmas aset leiab. Näiteks: päike paistab — see on fakt; kui Caesar 2013: 155–173.) Tavakeel võib aga oma ebatäpsuse tõttu tekitada ületas Rubico, siis see oli fakt; kui minu hammas valutab, siis on tihti vääritimõistmisi ja eksitusi. Seega, meie teadmised ümbrit- minu hambavalu fakt. Kui ma midagi väidan, on ka minu väiteakt sevast sõltuvad sellest, kuidas me suhestame end selle maailmaga fakt. Kui üks väide on tõene, siis on tegemist faktiga, mille tule- keele vahendusel. musel see on tõene. Seda fakti ei ole aga siis, kui väide on väär. Filosoofia kui teaduskeele metakeele taassünd leiab aset mõtte- Faktid on need, mis muudavad mingi väite tõeseks või vääraks. liikumises, mida tuntakse loogilise positivismina. Filosoofia üles- (Russell 1995: 193–341.) Sündmusi käsitatakse selles kontekstis annet nähakse teadusloogikas ehk teadusmõistete ja -lausete loo- kui fakti erijuhtumit. Nimi ei saa olla fakti keeleline vorm. Sel- gilises analüüsis. Keskseks muutuvad loogilise süntaksi problee- leks on lause ja selle keskmes olev predikaat. Maailm koosneb mid — kuidas tuletada üht lauset teisest või paljudest teistest. See faktidest ja sündmustest, mitte tühjas ruumis olevatest asjadest. muutus keeleparadigmas on oluline keele ja maailma ning nende Iga sündmust saab kirjeldada nn atomaarsete lausete abil. Kirjel- suhete kirjeldamisel. Maailm pole filosoofiale enam tühi ruum, dus on objektiivne, kui see on sõltumatu rääkija hoiakutest. Fakti nagu arvati antiigis, millesse asjad on justkui paigutatud ning mille

1270 1271 Modernistliku keelefilosoofia mõisteline piir Ene Grauberg, Igor Gräzin kirjelduseks kasutatakse predikaati ja nimesid, millel on lauses maailm eksisteerib küll subjektist sõltumatult, kuid on temale an- predikaadiga osutatud koht. tud nähtumusena tema käsitluse viisil. Teaduse ülesandeks on Predikaat on üks kõige antisemantilisemaid mõisteid üldse, nende nähtumuste erapooletu ja täpne kirjeldamine. Millest ei saa sest predikaadid, vaatamata sellele et neil on alati suhe väljaspool rääkida, sellest tuleb vaikida, märgib varane Wittgenstein (Witt- keelt asuvaga, ei nimeta seda kunagi. Näiteks on raske väita, genstein 1996). Järelikult sellest, millest ikkagi saab rääkida, tuleb et lauses “Ma olen siin” on “siin” või siis predikaat tervikuna rääkida selgelt ja täpselt. Mida see nõue iseenesest ka ei tähendaks. (“olen siin”) kohanimi. Ja seda vaatamata sellele, et predikaat on Tavakeelt analüüsides jõuab Wittgenstein hiljem järeldusele, et antud lauses kohapredikaat. Predikaate endid ei nimetata keele “isiklikku” keelt ei ole olemas, on üksnes “avalik” keel (Wittgen- sõnadega. Meie näite puhul on raske väita, et sõna “siin” nime- stein 2005). Isiklik on vaid kogemus, oskus kasutada keelt tugineb tab predikaati kui mingit mõttelist olemust, millel on antud lauses aga kogemusele, mis on isikust ülemal. Keele kasutamine kuju- kindel koht. Ühelt poolt võiks küll väita, et nimefilosoofiast tun- tab enesest aga kindlate reeglite järgi kulgevat üldist aktiivsust. tud semantiline kolmnurk asi — selle nimi (sõna) — mõiste on Ja sellisena allub keel vaid omaenese konstrueerimise reeglitele, rakendatav ka predikaatfilosoofias. Teisalt tuleb aga rõhutada, et mitte aga seostele keelevälise maailmaga. Keel ise on see, mis predikaatfilosoofias “laguneb” see kolmnurk, sest “asi” pole pre- tegelikult konstrueerib selle tähendus- ja väärtusmaailma, kus me dikaatfilosoofias enam asi, “nimi” pole enam nimi ja “mõiste” pole elame. mõiste. Subjekti kohta midagi preditseerida tähendab kirjeldada Semantilise keeleparadigma piirsituatsioonini jõudmine 20. sa- seda mingi omaduse kandjana või mingis relatsioonis seisvana, jandi algusaastatel (NB! “piir” ise on tinglik, modernne mõiste, seejuures eksisteerib võimalus käsitada predikaati mingi omaduse nagu öeldud) ja selle asendumine süntaktilise keeleparadigmaga või universaali nimena. Selliselt saaksime aga lihtsalt rida nime- aitab paremini aru saada paratamatult toimunud teisenemisest tea- sid või loendi nendest, mitte aga propositsiooni. Nende sisemiste duslikus mõtlemises ja kultuuris üldse. Muu hulgas toimuvad suhete süsteemi, mis on ühine nii kujutatavale kui kujutisele, ni- need muutused ümbritseva seletamises ja tõlgendamises. Oluli- metab varane Ludwig Wittgenstein “loogiliseks vormiks” (selle sim sealhulgas on see, et sotsiaalne “tellimus” nii seletamise kui mõiste võttis esimesena kasutusele Russell). Wittgensteini arvates ka tõlgendamise järele langeb. võimaldab just see asjaolu, et mõlema loogiline vorm on seesama, olla ühel teise kujutiseks. Ja tänu sellele saame asju märkivaid PRAGMAATIKA KAUDU POSTMODERNISMIST EDASI sõnu ühendada lauseteks, mille loogiline vorm vastab kirjeldata- vale tegelikkusele. Seega võimaldab loogiline vorm meil kõnelda Alates 20. sajandi 50.–60. aastatest, seoses tehnika kiire aren- maailmast täpselt või ebatäpselt. guga ning vastuseisu kujunemisega modernse industriaalajastu 20. sajandi alguse loogilist positivismi iseloomustab püüd va- väärtustele, hakkab süntaktiline keeleparadigma oma juhtrolli baneda kõigest, mis on justkui üleval- või allpool empiirilises ko- maailma mõistmisel loovutama pragmaatilisele keeleparadigmale. gemuses antut. Selleks on mitmesugused maailmavaatelised, reli- Pragmaatika uurib teksti ja kasutaja suhet, rõhutades seejuures, et gioossed jms eeldused. Ühesõnaga püütakse vabaneda essentsia- teadmine ja tähendus on meie tegevusest lahutamatu. Teadmise lismist, mis siiani oli filosoofiat iseloomustanud alates Aristotele- ja tõe mõõdupuuks peetakse aga tegevuse praktilist tulemuslik- sest. Edasi toimub maailma deontologiseerimine. Ei räägita enam kust. Pragmaatika aspektist on oluline, et küsimuse püstitamisel ja uuritava nähtuse igavese ja muutumatu olemuse avastamisest, vaid käsitlemisel arvestataks adressaati ja tema kultuurilist konteksti.4 kogemuses antud nähtumuse funktsioneerimisviisi fikseerimisest 4 empiiriliselt kindlakstehtavate tingimuste juures. Kogemuses on Vt Wittgenstein 2005: §269: “Meenutame, et kui inimene ei saa mõnest sõnast aru, see sõna ei ütle talle midagi ja ta ei oska sellega antud vaid nähtumused, mitte olemused. See tähendab, et reaalne midagi peale hakata, siis sellel on oma kindlad kriteeriumid käitumises.”

1272 8 1273 Modernistliku keeleﬁlosooﬁa mõisteline piir Ene Grauberg, Igor Gräzin

See on “arutleva demokraatia” (Habermasi termin) ja kokkulepete “Tõe otsing” (mida see ka tähendaks) võib olla tõhus juhul, kui maailm, mis tegelikult lähtub paljus konstruktivistlikust keele- ja antakse endale selgelt aru, millest käib jutt — mõistelisest komp- maailmakäsitusest. Pragmatismi järgi pole teadmisel mingit ab- romissist. Tuleb arvestada asjaoluga, et pragmaatilise lingvistika soluutselt kindlat alust. Mõisted, teooriad ja nn tõed on vaid eri- ajastul ei saa kompromisside aluseks olla pretensioonid “suurele nevast otstarbest valitud vahendid. Uue eesmärgi puhul võidakse legitiimsusele” — ajaloolised privileegid, sotsiaalne traditsioon, need lihtsalt välja vahetada. See kehtib ka selliste universaal- sotsiaalne respekteeritus vms, mis põhinevad nn suurtel narra- sete väärtuste kohta nagu vabadus, demokraatia ja inimõigused. tiividel. “Tõde” (siinkohal on jutumärgid alati vajalikud!) on see, Seega ei panda rõhku mitte maailma tundmaõppimisele, vaid selle mis on kasulik asja efektiivse lahendamise aspektist (utilitaarne ja konstrueerimisele mitmesuguste keeleliste tähenduste kaudu tea- pragmaatiline lähenemine, mis saab alguse juba 19. sajandi lõpu tud eesmärkidest ja huvidest lähtudes. pragmatismist — Peirce, James jt). Erinevalt semantilisest keelefilosoofiast, mis on võrdlemisi Need kolm suurt keeleparadigmat on uues virtuaalmaailmas ühtne õpetus, on pragmaatiline keelefilosoofia (nagu ka predi- minetanud oma tähenduse ja me kirjeldasime neid selleks, et see kaatfilosoofia) tunduvalt mitmepalgelisem. 20. sajandi 50. aas- väide oleks ilmne. Keelefilosoofia ajaloo sügavamaks huviks tatel lähtutakse keele analüüsimisel juba üldistest seostest. Tuleb on praegu mõista toimuvate muutuste fundamentaalset tähendust kasutusele üldjaotuse mõiste, mis peegeldab asjaolu, et keelt ning inimkonnale ja inimeste mõtlemisele. Kuna põhjuslikkus on iga selle elementi püütakse käsitleda “keeleväliste suhete võrgus”. siiski universaalne ja seda ka väliste mõjutuste puhul (antud Holistliku arusaamise järgi verifikatsioonist on meie teadmisteko- juhul — digitaalmaailma sünni mõju keelefilosoofiale, kusjuu- gum võrk. Selle ääred on kokkupuutes kogemusega. Iga punkt res — rõhutagem! — mitte vastupidi), siis võime tõmmata selles on suhete võrgustiku kaudu seotud teiste punktidega. (Quine punktiirjoone pragmaatilise keeleparadigma juurest (mis enam ei 1995.) Võrgu keskel ehk südames olevate teadmiste ja uskumuste kehti) sellele järgneva paradigma juurde, mida võiks nimetada muudatused mõjutavad kogu võrku. Põhiline muutus ilmneb siis, hüperpragmaatiliseks keelekontseptsiooniks. Ja nimelt: keeleaja- kui pannakse proovile meie tuumuskumused — näiteks püha Pau- lugu on tundnud ja tunneb puhtpragmaatilist keelekasutust, mille luse pöördumine ristiusku. Sel juhul tuleb suurem osa võrgust puhul üksikutel sõnadel või keelestruktuuridel on reaalne mõju ümber teha. Willard Van Orman Quine’i järgi püütakse tavali- või nad saavad osaks keelevälisest reaalsusest. selt uue kogemusega kohaneda, tehes võimalikult vähe muudatusi. Kui tuua vanimaid näiteid, siis on sellisteks verbaalsed lepin- Seetõttu püütakse muuta pigem võrgu pehmeid kui tugevaid osi. gud Rooma õiguses, tuntuim ja lihtsaim neist — stipulatsioon, (Märkusena: niimoodi arutledes võiks küsida, millised on Eesti ühepoolne tingimusteta lubadus. Lubada ei saagi teistmoodi, ühiskonna kui sotsiaalse võrgu tuumideed ja seisukohad, millest kui öeldes “ma luban”. Tunnistajat ei saa vande all üle kuu- ei tohiks mitte mingitel tingimustel loobuda! Ja mis juhtub siis, lata muidu, kui ta ei ütle eelnevalt “ma vannun” (kõnelda tõtt ja kui me nendest loobume?) ainult tõtt... jne). See oli keelepragmaatika oma äärmuses veel Siinkohal omandab paljus hilisest Wittgensteinist lähtuv keele- paarkümmend aastat tagasi. Tänapäeval on aga keeleosiseks saa- filosoofiline problemaatika ka küllaltki reaalse poliitilise tähenduse. nud otsesed käsundid arvutile, millel puudub üldse igasugune kee- Kuigi pole mingit filosoofilis-teaduslikku mõtet rääkida tõest nii, leväline tähendus — failid, “laikimised”, allalaadimised on keeles nagu seda tegi Aristoteles kaks tuhat ja Kant kakssada aastat ta- kasutatav arvutisõnavara. See on jõudnud isegi poliitilise leksika gasi, näitavad Eesti poliitilise elu viimaste aastate sündmused, et tasemele — USA ja Venemaa vaheliste suhete parandamise po- rahvas tahab sellest rääkida. Jättes siinkohal kõrvale küsimuse liitikat nimetas Hillary Clinton nende “re-settinguks”, kusjuures sellest, et rääkimine tõest eeldab ka selle teatavat subjekti. S.t mitte kujundi, vaid praktiliselt teostatava poliitilise mehhanismi näiteks, kes on see rahvas, kes tahab rääkida. tähenduses. Teiste sõnadega: hüperpragmaatiline keelekasutus

1274 1275 Modernistliku keelefilosoofia mõisteline piir Ene Grauberg, Igor Gräzin jõuab küll tavalise keelekasutuse maailma, kuid eksisteerib sel- ENE GRAUBERG (sünd. 1944) on lõpetanud 1971 Leningradi ülikooli lest sõltumatult ja on seotud vaid ühemõõtmelise digitaalmaailma loogika ja metodoloogia erialal, kandidaadikraad sealsamas 1978. Töö- ja arvutiekraaniga. tanud 1973–1975, 1979–1989 ERKIs (vanemõpetajast professorini), oli 1991–2009 Akadeemia Nord rektor. Praegu Tallinna ülikooli õigusaka- Arvame, et selle murdepunkti võib määratleda üsna täpselt: deemia õigusteooria osakonna juhataja, teoreetilise filosoofia professor. aasta 1984, mil Apple varustas “hiirega” oma Macintoshi mass- Akadeemias varem avaldanud artikli “Kõrghariduse legitimeerimisest ja kasutus-arvuti ja lõi esimesed ekraaniikoonid. (Seda, kui äsja see Eesti tulevikust” (2013, nr 10, lk 1782–1800) ning arvustuse “Mõtteid kõik toimus, suudame mõista, kui võtame teadmiseks, et selle mur- ruumist ja keelest Jüri Soolepi raamatu Ruum ja mõte kontekstis” (2012, rangulise leiutise autor Douglas Carl Engelbart suri alles mullu.) nr 10, lk 1874–1883). Kuni selle ajani oli “arvutipragmaatika” eristatud muust keelest IGOR GRÄZIN (sünd. 1952) on lõpetanud 1975 TRÜ õigusteadus- seeläbi, et suhtlus masinatega toimus üksnes spetsialiseeritud ar- konna, õigusteaduse doktor 1987. Eesti Riigikogu liige, Tallinna üli- vutikeelte kaudu (mille tundmine eeldab vastavat eriharidust), kooli õigusakadeemia avaliku ja eraõiguse osakonna külalisõppejõud, siis nüüd arvutid demokratiseerusid — võtsid omaks tavakeele professor. Akadeemias varem avaldanud artikli “Alalhoidlikkus kui parim strateegia Eestile Euroopa Liitu astumiseks” (2002, nr 5, lk 1028– ja üldmõistetavad ikoonilised märgid ja tõid nad tavakeelde ta- 1042). gasi juba nende eneste kujundatud (või moonutatud) tähenduses. Nõustugem, et 1000 sõpra Facebookis ei ole ikkagi sõbrad selles tähenduses, nagu me seni oleme sõpradest mõelnud. Ja selles kogu probleem ongi: kas me suudame edaspidi säilitada või “tagasi võita” need keeleparadigmad, mida me oleme seni väärtustanud ja mis tegelikult moodustavadki meie kui inimeste tegeliku olemuse?

Kirjandus

H e i s e n b e r g , Werner 2013. Füüsika ja filosoofia. Tlk P. Kuusk. Tartu: Ilmamaa K u h n , Thomas S. 2003. Teadusrevolutsioonide struktuur. Tlk R. Lias. Tartu: Ilmamaa P o p p e r , Karl R. 1968. Epistemology without a Knowing Subject. — Logic, Methodology and Philosophy of Science, vol. III. Amsterdam Q u i n e , Willard Van Orman 1995. Tõe otsing. — Akadeemia, nr 4, lk 861–893; nr 5, lk 1093–1117; nr 6, lk 1315–1341; nr 7, lk 1545– 1564; tlk L. Pilter R u s s e l l , Bertrand 1995. Uurimus tähendusest ja tõest. Tlk T. Hallap. Tallinn: Hortus Litterarum W i t t g e n s t e i n , Ludwig 1996. Loogilis-filosoofiline traktaat. Tlk J. Kangilaski, V. Palge. Tartu: Ilmamaa W i t t g e n s t e i n , Ludwig 2005. Filosoofilised uurimused. Tlk A. Luure. Tartu: Ilmamaa

1276 1277 TEADUSE OKKALINE TEE AATOMITE KEERUKASSE SISEMUSSE

Taivo Liiva

Fundamentaalteadused on möödapääsematud, sest teisiti me maailmas toimuvat mõista ei suuda. Muidu võib meile ajada igasugust udu. Endel Lippmaa (Kändler 2012: 43)

Juba paljud muistsete idamaade ja Kreeka mõttetargad uskusid, et kõik looduses esinevad ained koosnevad kaduvväikestest, silmaga nähtamatutest jagamatutest osakestest. Kuid ometi oli see kõik mõtiskluste ja oletuste, mitte aga katsete või teaduslike üldistuste vili. Kõige täiuslikumalt väljendas oma mõtteid Kreeka ﬁlosoof Demokritos, kes elas 5. sajandil eKr. Tema oli ka esimene, kes hakkas jagamatuid aineosakesi nimetama aatomiteks — “jagama- tuteks”, väites seejuures, et nad on igavesed, läbitungimatud, loomult ühesugused ja muutumatud. See hüpotees kujundas 17. sa- jandist alates nüüdisteaduse vundamendi. Mõte aatomitest paelus mitmeti, sest nende kaudu sai näiteks seletada, miks on aine muun- datav, kuid mitte uuesti loodav ega hävitatav. Aatomeid võib küll ümber korraldada, kuid nad on jäävad. Looduse muutlikkuse ja keerukusega silmitsi seisvale õpetla- sele sisendas atomism lootust: ehk on loodus oma pisimõõtmeis paremini korrastatud kui päevast päeva kogetav maailm. Ja ometi oli atomismil algusest peale ka mõjukaid kritiseerijaid. Demokri- tose kaasaegne Anaxagoras tundis näiteks huvi, millest need aatomid siis tehtud on. Ja kui nad on vaid mingi pideva aine pi- sitükikesed, peaks hoopis too aine ise suuremat teaduslikku huvi äratama. Näiteks sõltuvad tellisseina omadused põletatud savi EERO TAMM (2014) omadustest, mitte telliste kujust ega suurusest. Küllap on aatomitel veelgi väiksemaid koostisosi, neil omakorda veel pisemaid, ja

1279 Teaduse okkaline tee aatomite keerukasse sisemusse Taivo Liiva nii saaksime lõputu ahela “seemneid seemnetes”. Ning sel viisil masolust. Ilmselt ei valitsenud kaos mitte looduses, vaid teadlaste kaotavad aatomid oma paeluvuse. Teaduse ajalugu ongi silmas endi ebapiisavates teadmistes. Just siin tuli kord luua. pidanud seda teist, Anaxagorase stsenaariumi. Kogu oma empiirilisuse ja eksperimenteerimise juures on Ebasoosingusse ei viinud atomismi mitte seesugused argumen- keemia tundunud oma arengus füüsikast konservatiivsem olevat. did, vaid hoopis kristluse esiletõus. Kuna paljude atomistide (Epi- Eirates abstraktsioone ja teoretiseerimist, ei hoolinud keemikud kuros, Lucretius) maailmavaade ei olnud kooskõlas kirikudogma- kuigi palju atomismist, kuni üks nende seast, inglane Thomas dega, langes põlu alla ka antiikajast pärit aatomihüpotees. Samuti Dalton (1766–1844), pööras peatähelepanu aatomile ja selle ehi- nägid kirikuisad aatomite püsivas muutumatuses ohtu armulaua tusele. Oma 1808. aastal ilmunud raamatus Uus keemiasüsteem imele, milles leib ja vein pidid muutuma Kristuse lihaks ja vereks. väidab ta muu hulgas, et ühe elemendi aatomid on identsed ja eri Kuid atomismi ketserlusest hoolimata polnud ta kunagi päris elementide aatomid erinevad. Mis tahes aine väikseimat osakest, maha maetud, sest ta suutis selgitada paljusid aine kvalitatiivseid millel on veel kõik selle aine omadused, hakkas Dalton nimetama omadusi. Kõige veenvamalt põhjendas ta aine kolme olekut — molekuliks. Molekuli lagunedes lakkab aine iseseisev olemine ja tahket, vedelat ja gaasilist. Tahke keha jäikuse tingib tema aato- sellest vabanenud aatomid on mitmesuguste keemiliste elemen- mite tihe kokkusurutus. Vedelikus on need küll lähestikku, kuid tide väikseimad osakesed.1 Ühtlasi näitas Dalton, et aine aatom- võivad vabalt ringi liikuda. Seepärast võtavad nad anuma kuju, struktuuri tundmine võimaldab selgitada korrapära ka ühendite kuid kokku suruda on neid sama raske kui tahkeid kehi. Gaas sisemuses. See korrapära sai tuntuks konstantsete suhete seadu- seevastu võib paisudes täita mistahes anuma, sest tema aatomid sena. Selle kohaselt on teatud elemendi hulgad, mida vajatakse on hajali ja kiires liikumises. kõikide tema ühendite tekkeks, omavahel kindlas suhtes. Võttes Nii Galilei, Descartes kui ka Newton olid küll atomistid, kuid ühikuks vesiniku kui kergeima elemendi, näeme, et hapnik on te- tegid atomismi arendamiseks vähe. Selle, millesse füüsikud us- mast kaheksa korda raskem, naatrium 23 korda, kloor 35 korda jne. kusid, kuid tõestada ei suutnud, võtsid oma katsetega ette kee- Näiteks tähendaks keedusoola retsept — 23 osa naatriumi 35 osa mikud. 18. sajandi teine pool tähendaski keemiateadusele seda- kloori kohta —, et nende aatomite kaalud suhtuvad nagu 23 : 35 sama mis Galilei ajastu füüsikale. Üheks tähtsaimaks avastuseks ja sool tekib iga naatriumiaatomi ühinemisel ühe klooriaatomiga. oli keemilise reaktsiooni eristamine ainete segunemisest. Hakati Niisiis on igal elemendil talle iseloomulik ekvivalentkaal. Ekvi- mõistma, et segude omadused on segu komponentide omadustest valentkaalusid saabki tõlgendada kui nende elementide suhtelisi olenevalt nende suhtelisest osakaalust. Keemilisel reaktsioonil kaalusid. tekib aga uus aine kvaliteet, mis ei sarnane põrmugi tema valmis- Mõndagi tuli siinkohal veel selgitada. Mõnel elemendil näis tamiseks kasutatud komponentide kvaliteediga. olevat mitu ekvivalentkaalu. Ajapikku selgus, et aatomeid ei saa Aineid saab enamasti kokku segada mis tahes kaalusuhtes, kuid lihtsalt paari panna, nagu oli arvanud Dalton. Ta oletas ekslikult, et keemilistes reaktsioonides osalevad koostisosad kindlas kaalusuh- elemendid ühinevad enamasti vaid üks ühele (näiteks vesi on HO, tes: kui mõnda on liiaga, jääb teda pärast reaktsiooni üle. Ühtlasi selgus, mis eristab ühendeid keemilistest elementidest. Elemente 1Arusaamatusi võib tekitada asjaolu, et paljude elementide puhul ei saa enam teisteks elementideks lahutada, küll aga ühendeid. pole vähimaks üksuseks mitte elemendi üksikaatom, vaid kahest tuge- Samm-sammult kõikvõimalikke looduslikke aineid uurides ja vasti paariks liitunud aatomist koosnev moodustis. Nii on see enamiku gaasilises olekus esinevate elementide — vesiniku, hapniku jt puhul. uusi elemente avastades selgitasid keemikud üha täpsemini nende Just seetõttu on nende elementide vähimateks üksusteks molekulid, mis omadusi. See kõik erutas teadlasi. Faktide kaootilisest korra- koosnevad kahest ühesugusest aatomist (H2, O2 jne). Kui selline mo- päratusest paistsid ähmaselt mingid seaduspärasused, mis and- lekul aga purustada, ei muuda see ainet. Kokkuleppeliselt käsitatakse sid märku teatud range, kuid seni veel tundmatu korrapära ole- aatomit ikkagi elemendi väikseima üksusena.

1280 1281 Teaduse okkaline tee aatomite keerukasse sisemusse Taivo Liiva mitte H2O). Kuigi vaidlused Daltoni teooria paikapidavuse üle sest kineetilise energia ja temperatuuri vahel. On selge, et kui kõik kestsid veel aastakümneid, oli alus nüüdisaegsele aatomiteooriale molekulid seiskuvad, on temperatuuri edasine alandamine juba pandud. võimatu, sest kineetiline energia ei saa olla nullist väiksem. Sirg- Atomismi edu keemias taaselustas nüüd füüsikute kunagised joonsete graafikute pikendamine temperatuuri ja rõhu teljestikus mõtted aatomeist. Juba veendunud atomist ja Newtoni kaasaegne kuni horisontaalse temperatuuriteljeni näitas lõikepunkti, mille ◦ Robert Hooke (1635–1703) arvas, et gaasi rõhu anuma seintele väärtust –273 C hakati nimetama absoluutseks nulliks ja sellest tingib aatomite ja molekulide rahe: iga aatom ja molekul mõjutab loetud temperatuuri tähistama tähega T . seina mingi jõuga ning nende kogusumma tekitabki alalise rõhu. Aurumasinate areng viis tööstuse põhjaliku ümberkujune- Iirimaa rikkaima mehe 14. lapse Robert Boyle’i (1627–1691) miseni ning peahuvi keskendus nüüd molekulaarfüüsikale ja ter- viljaka töö tulemusena sai keemiast omaette teadusharu. Rober- modünaamikale. Kogu soojusfüüsika saab mõistetavamaks, kui tile pärandatud rikkus oli see, mis andis talle mõtlemisvabaduse. pidada absoluutsest nullist mõõdetud temperatuuri ehk absoluut- Ta hakkas koos Hooke’iga tegema katseid, mis said võimalikuks set temperatuuri molekulide kineetilise energia mõõduks. Kui tänu Hooke’i leiutatud keerulisele vaakumpumbale — kõige rõhk on tingitud molekulide rahest, tõstab nende kiirendamine täiuslikumale tollal. Tema avastustest tähtsaimat tuntakse Boyle’i rõhku kahel viisil: suurendab nii vastu anuma seinu toimuvate seadusena (selle avastas iseseisvalt ka prantslane Edme Mariotte), põrgete sagedust kui ka molekulide põrkejõudu. Neist esimese mis väidab, et gaasi rõhk on jääval temperatuuril pöördvõrdeline toime on võrdeline molekulide kiirusega v ja teine nende liikumis- gaasi ruumalaga. See on hästi mõistetav eeldusel, et gaas koos- hulgaga mv. Rõhk peab siin tõusma võrdeliselt nende korrutisega neb molekulidest. Kui molekulide liikumisruum anumas väheneb v × mv = mv2 , s.t võrdeliselt kineetilise energiaga. Mõistagi näiteks kaks korda, paiknevad nad seal kaks korda tihedamalt. Nii- ei liigu kõik gaasimolekulid sama kiirusega ning iga kuupsenti- suguse kuhjumise tõttu toimub nüüd põrkeid kaks korda rohkem meeter gaasi sisaldab loendamatu hulga molekule — umbes 30 ja rõhk kahekordistub. miljardit miljardit. Õnneks pole gaasi käitumise uurimisel vaja Boyle taipas, et gaasi uurimisel on neli olulist muutujat: gaasi lahendada miljardeid võrrandeid. Füüsika on selleks loonud hoo- hulk, temperatuur, rõhk ja gaasi sisaldava anuma ruumala. Neist pis mõjusama vahendi ja selleks on statistilised meetodid, millega ühte fikseerides on mugav uurida seoseid teiste muutuvate suuruste ei püütagi kirjeldada üksikaatomi või -molekuli liikumist, sest tea- vahel. Ta fikseeris gaasi hulga, kuid varieeris mahuti ruumala või duse vaatenurgast pole sel mingit tähtsust. Kuid osakeste tohutu sellele avaldatavat rõhku või temperatuuri. hulga tõttu osutub võimalikuks teha olulisi järeldusi kõigi osakeste keskmise käitumise kohta, kasutades selleks kineetilise ener- Juba enne Galileid oli neid, kes erinevalt flogistoniteoreetiku- gia keskmist väärtust. Just niisugune käitumine huvitabki füüsikut test2 pidasid soojust mingiks mikroliikumise vormiks. Tõepoolest, kõige rohkem, sest see selgitab makrohulkade — suurte gaasimas- kuumutades või jahutades suletud anumas suvalist gaasi, muutub side käitumist. Jätame siinkohal süüvimata molekulaarfüüsika selles gaasimolekulide liikumiskiirus võrdeliselt temperatuuriga. ja termodünaamika huvitavasse maailma ning keskendume artikli Rõhk muutub alati nii, nagu ta saaks nulliks ühel ja samal tempera- ◦ pealkirjas nimetatud teemale. tuuril, s.o –273 C juures. Praktikas selleni küll kunagi ei jõutud, ∗ sest absoluutne null vastab olukorrale, kus molekulide keskmine kineetiline energia võrdub nulliga, nagu see vahetult nähtub seo- Looduse hoolikalt varjatud saladuste paljastamisel tegi suure töö ära Peterburi ülikooli professor Dmitri Mendelejev (1834–1907), 2Flogiston oli 17. sajandi lõpu ja 18. sajandi teadlaste ettekujutuses kelle kirjutis “Katse luua elementide süsteemi nende atomaarse tulesarnane substants, mis põlemisel eraldub kõigist põlevatest kehadest ja keemilise sarnasuse alusel” loeti ette 6. märtsil 1869 toimunud ja soojendamisel siseneb neisse. Toim. Vene Füüsika ja Keemia Seltsi istungil. Kuigi selle esialgne vas-

1282 1283 Teaduse okkaline tee aatomite keerukasse sisemusse Taivo Liiva tuvõtt oli küllaltki jahe, tõi see töö 35-aastasele teadlasele edaspidi väljavalitu hulgas Vene ja nõukogude teadlastest peale Mendele- ülemaailmse kuulsuse. jevi nimetatud veel matemaatik Andrei Kolmogorovit. Mendelejev oli kaua vaevanud pead, kuidas leida keemiliste elementide maailmas mingitki korrapära. Selleks võiks kõik tun- ∗ tud (ja ka seni avastamata) elemendid järjestada mingite oma- Atomismi edu ei tulnud kergelt, vaid teostus visas võitluses nen- duste põhjal. Kuid milliste? Mendelejev otsustas aatommassi dega, kes lükkasid otsustavalt tagasi igasuguse võimaluse seletada kasuks. Märkinud 63 tollal tuntud elemendi kaardi tagaküljele aine jälgitavaid omadusi mingite nähtamatute aatomite abil, olles aatommassi ja keemilised omadused ning sättinud neid kaua ja kindlalt veendunud, et uurida saab vaid meie meeleorganite poolt visalt kõikvõimalikesse kombinatsioonidesse, hakkas tal midagi vahetult tajutavaid objekte. Filosooﬁas esiplaanile tõusnud positi- koitma. Mendelejevi enda märkmete andmeil oli perioodiline ta- vismi peajutlustajad Mach, Ostwald jt ründasid neid, kes püüdsid bel sündinud inspiratsioonisähvatusena 1869. aasta 17. veebruari jälgitavate nähtuste sisemist mehhanismi mõista atomistlike ette- viljakatel tundidel, kui ta plaanis uue keemiaõpiku kirjutamist. kirjutuste varal. Füüsikalise keemia isa Wilhelm Ostwald (1853– Rühmitanud aatommassi kasvu järgi reastatud keemilised elemen- 1932) kinnitas veel möödunud sajandi algul oma loengul, et “ato- did horisontaalselt, paigutusid sarnaste keemiliste omadustega ele- mistlikul teoorial oleks juba ammu aeg kopitada raamatukogude mendid üksteise alla, ja nii tuli kõikide elementide omadustes välja tolmus” (Gilzin 1970: 109). mingi perioodilisus. Kuid kõik elemendid püsttulpades ei olnud Aatomit näha selle sõna otseses mõttes tõesti ei saa, on ta siiski päris kohakuti. Ja nüüd astus Mendelejev väga julge sammu. − ju mõõtmetega suurusjärgus 10 8 cm ehk valguse lainepikkusest Ta oletas, et seal, kus mingi element horisontaalreas ei paikne mitu tuhat korda väiksem, nii et mikroskoobi all pole teda tõepoo- täpselt oma teisiku all, on elemendi üldtunnustatud aatommass lest võimalik vaadata. Orest Hvolson on kirjutanud: “Kui ühes kas valesti määratud või puudub reas mõni avastamata element. kuupsentimeetris õhus sisalduvad molekulid asetseksid üksteise Viimaste tarvis jättis ta tabelisse tühjad kohad. Veelgi enam, tun- kõrval reas, moodustaksid nad niidi, mis ulatuks 375 korda (ekvaa- des avastamata elementide ülemisi ja alumisi “naabreid”, ennustas tori kohal) ümber maakera. Molekuli suurus suhtub hariliku haav- Mendelejev nende seni tundmatute elementide keemilisi omadusi litera suurusse nagu kuupsentimeeter kogu maakera suurusse.” hämmastava täpsusega. Praktikas leidis see hiilgavat kinnitust. Valguskiired ei suuda edasi anda aatomi piirjooni — selleks on ta 1875. aastal avastati gallium, 1879. aastal skandium ja 1886. aas- liialt väike. Tolleks ajaks oli mikroskoop saavutanud oma täiuse tal germaanium. teoreetiliselt võimaliku piiri ja aatomite uurimiseks tuli kasutada Kuigi aatomi ehitusele ei lisanud Mendelejevi tööd midagi eri- kaudseid teid. list, sai tema keemiliste elementide klassiﬁtseerimisest meetod, Ei füüsikud oma gaasiseadustega ega keemikud oma reaktsioo- mis kujundas ümber kogu keemia. Möödus veel pool sajandit, niretseptidega suutnud öelda, milline on aatomite tegelik mass. enne kui Mendelejevi empiirilise töö aluseks olev põhiprintsiip Rõhk sõltub molekulide masside kogusummast, mitte aga üksik- sai põhjenduse Niels Bohri (1885–1962) töödes, kelle “orbiitide” molekuli massist. Keemia küll väitis, et hapniku aatom on vesi- kontseptsioon näitas, et elementidel on erinev arv elektrone, mis niku aatomist 16 korda raskem, kuid ometi ei teatud, kui palju nad tiirlevad ümber keskse tuuma. Aga sellest juba edaspidi. siis ikkagi kaaluvad. Ainsa Vene teadlasena on Mendelejev pääsenud Jon Balchini Atomismi edu ei suutnud aga väärata isegi Ostwald. Olude kogumikku 100 teadlast, kes muutsid maailma (ilmus eesti kee- sunnil püüdis ta aatomit kujutleda üksnes abstraktse abimõistena, les 2008. a). Peter Moore’i väikeses raamatus suurtest ideedest mitte tõelise objektina. Viimaseks lootuseks vastasseisus aato- pealkirja all Teadus (eesti keeles samuti 2008. a) on viiekümne mitega jäi talle energia mõiste laiendamine ja see leidis toetajaid isegi autoriteetide seas. Tüliõunaks aatomkaalu määramisel ku-

1284 1285 Teaduse okkaline tee aatomite keerukasse sisemusse Taivo Liiva junes Avogadro arvu täpne väljarehkendamine, kuid kõigepealt saldas õietolmu, tahmakübemeid või teisi mikroskoopilisi tahkeid tuleb see mõiste ära seletada. osakesi, mõnisada korda suurendava mikroskoobi eseme- ja katte- Avogadro arvuks N nimetatakse molekulide arvu 22,4 liitris klaasi vahele, märkas Brown, et osakesed vedelikus ei jää kordagi gaasis temperatuuril 0 ◦C ja rõhul 760 mm Hg. Miks on ruumala paigale, vaid hüplevad kaootiliselt siia-sinna. Nende liikumine just 22,4 liitrit ja miks on Avogadro arv teadlastele nii oluline? oli pidev põrgete, löökide ja tõugete jada, mitte lihtsalt ringiki- Selgub, et võttes gaasimolekulide arvu just sellisest ruumalast, hutamine. Paljud neist pöörlesid oma teekonnal kord kiiremini, on nende kogumass grammides täpselt võrdne ühikute arvuga gaa- kord aeglasemalt, teised lihtsalt võnkusid kord üksteisest eemal- si molekulkaalus. Näiteks vesiniku molekulide kogumass vaadel- dudes, kord üksteisele lähenedes. Ilmselt oli tegemist moleku- davas ruumalas on 2,016 g, hapnikul täpselt 32 g, lämmastikul 28 g lide kaootiliste põrgetega vastu kergeid kübemeid. Kuid kõik jne. Niisugust ainehulka nimetatakse teaduses gramm-molekuliks need tasakaalustamata põrked unustati õige pea ning 19. sajandi ehk gramm-mooliks ehk lihtsalt mooliks.3 Ühe mooli lämmastiku lõpul pidid füüsikud ja keemikud Browni liikumise taasavastama, mass on seega 28 g ja hapniku oma 32 g, kusjuures molekulide sest paljud nägid selle nähtuse kvantitatiivses mõõtmises lahen- arv moolis on kõigil juhtudel sama, võrdudes Avogadro arvuga. dust N-i täpsemaks määramiseks. Einstein visandas selleks oma 22,4 liitrit on ruumala, mille normaaltingimustes võtab enda alla 1905. aasta töödes lihtsa katseskeemi. Ta soovitas ühesuguste üks mool mingit gaasi. peente kerakeste hõljumis mõõta iga kerakese liikumist eraldi, ﬁk- seerides aja, mis osakesel kulub etteantud raadiusega ringi kesk- On mõistetav, et teaduses eelistatakse gaasi ruumala grammi- punktist selle äärde jõudmiseks. Kuna Browni liikumine on ju- dele ja moole kilogrammidele. Sisaldub ju eri gaaside grammis husliku iseloomuga, tuleb selliseid mõõtmisi teha palju kordi ning erinev hulk molekule, moolis on neid aga ühepalju. Pealegi pole tulemused keskmistada. Einsteini idee võttis omaks noor, kuid ko- sugugi ükskõik, kui palju neid gaasi molekule üldse on — ei kee- genud Prantsuse katsefüüsik Jean Perrin. 1909. aastaks oldi N-i mikule, sest omavahel reageerivad nimelt molekulid, mis määrab väärtuse kääre kitsendanud 6 × 1023 ja 9 × 1023 vahele. Viimase reaktsioonis osalevate ainete hulga, ega ka füüsikule, sest gaa- aja kirjanduses on Avogadro arvuks pakutud 6, 02 × 1023. side molekulaarteooria põhivõrrandisse kuulub just molekulide hulk ehk täpsemalt, nende kontsentratsioon, millest sõltub gaasi 1909. aastal tunnistas Ostwald aumehena oma lüüasaamist. füüsikaline olek. Browni liikumine ja Einsteini osa selle uurimises pöörasid Ost- waldi atomismiusku. Tema ülestunnistus oli enamatki kui vaid Vaidlused Avogadro arvu täpsel määramisel lahvatasid uue teadusliku eksituse omaksvõtt: 1901. aastal oli ta keeldunud ra- hooga möödunud sajandi algul, sest ükski senine mõõtmistulemus huldamast kellegi Albert Einsteini taotlust uurimisassistendi koha polnud usaldusväärne: käärid N-i suurima ja vähima väärtuse va- saamiseks. hel olid enam kui sajakordsed, nii et hakka või Ostwaldi uskuma. Poleemikasse sekkus erirelatiivsusteooria sünniaastal selle autor Juhud, kus geenius ei mõista geeniust, polegi nii harvad. Lev Albert Einstein ise, kes oma doktoriväitekirjas soovitas uurida Tolstoi ei mõistnud elu lõpuni, miks Shakespeare nii kuulus on. suurte molekulide, näiteks suhkru molekuli difusiooni lahustes Ka aatomifüüsika edasises arenguloos ei puudu säärased kaasused. ning käsitles 1905. aastal kahes artiklis Browni liikumist. Kuid nendest juba hiljem. Ostwaldi meenutades ei tahaks siiski märkimata jätta, et oma loometee algul õppis ja töötas ta Tartu Browni liikumise oli 1827. aastal avastanud Inglise botaanik ülikoolis, olles seniajani selle ainus kasvandik, kes on pärjatud Robert Brown. Asetanud tilga vett või muud vedelikku, mis si- Nobeli preemiaga. Loomult ﬁlosoof, nagu ta oli, teenis ta nii kõrge autasu 1909. a välja oma energetismi kontseptsiooniga. 3 Täpselt niisamuti nimetatakse gramm-aatomiks ainehulka, mille Mitmed oletused olid viinud juba Daltoni ja teisedki teadla- mass grammides on võrdne ühikute arvuga selle aine aatomkaalus (näiteks sed veel julgemale mõttele: kas aatom ikka on materiaalse maa- vesiniku gramm-aatom on 1 g).

1286 1287 Teaduse okkaline tee aatomite keerukasse sisemusse Taivo Liiva ilma jagamatu osake? Üle kahe tuhande aasta oli aatomit peetud gusega kuidagi seotud. Intensiivne kiirgus oli lihtsalt radioaktiivse lõplikuks, jagamatuks. Nüüd, lähtudes keemiliste elementide pe- aine siseomadus, sõltumatu kuumutamisest, peenendamisest või rioodilisusseadusest, ilmnes, et keemiliste elementide aatomid ei millest tahes. olegi lihtsalt aatomid, vaid terved iselaadi maailmad, mis koos- Becquereli õpilane Marie Skłodowska-Curie (1867–1934) nevad lihtsamatest komponentidest — elementaarosakestest. Ja avastas, et pigimaak sisaldab veel kahte radioaktiivset elementi: kuigi teadlased nimetavad neid osakesi elementaarseteks, s.t liht- polooniumi ja raadiumi. Raadium kiirgas iga päev energiahulga, saimateks, on kogu tänapäeva teaduse arenemiskäik näidanud, et mis oli võrdeline sama koguse tugevatoimelise lõhkeaine omaga, nad pole kaugeltki elementaarsed. Juba Mendelejevi kujutluse kuid selle kiirgus ei vähenenud kuigivõrd. Ühtlasi näitas ta, et järgi “on aatomite maailm samasugune nagu taevakehade maailm, niisugune kiirgus võib kahjustada eluskude ning siit sai alguse milles on omad Päikesed, planeedid ja nende kaaslased” (Glad- kiiritusravi ulatuslik kasutuselevõtt onkoloogias. Ta mõistis veel, kov 1969: 66). Elementide perioodilisusseadus purustas müüri, et soojuse intensiivne eraldumine radioaktiivsetest ainetest lubab mis oli pikka aega keemiat eraldanud füüsikast. Läbi laia lõhe eeldada neisse kätketud tohutut energiakogust. Keemik Frede- anti teatepulk edasi mikromaailma uurijatele. rick Soddy (1877–1956) ja füüsik Ernest Rutherford (1871–1937) Pöörde aatomi uurimisse tõid kaks ülemöödunud sajandi lõpul tegid kindlaks, et selline energia vallandub aatomite sisemusest, laineid löönud avastust, mis on seotud Antoine-Henry Becquere- kusjuures kiirates muutub ühe elemendi aatom teise elemendi li (1852–1908) ja Joseph John Thomsoni (1856–1940) nimega.4 omaks. Kui Soddy soovitas seda protsessi transmutatsiooniks ni- Kui Wilhelm Conrad Röntgen (1845–1923) oli 1895. aastal avasta- metada, ahastas Rutherford: “Nad tõmbavad meid alkeemikute tud X-kiirtega teeninud esimese Nobeli füüsikapreemia, oli prants- pähe oksa!” (March 2000: 241). Olid ju 19. sajandi keemikud lane Becquerel üks neist, keda see avastus tegutsema virgutas. tõestanud, et alkeemikute üritus muuta lihtmetalle kullaks on tühi X-kiiri uurides (tänapäeval nimetatakse neid röntgenikiirteks) ko- töö — aatomid on muutumatud, ja loril lõpp! mistas ta nähtuse otsa, mida nüüd tuntakse radioaktiivsusena. Nüüd muutus aatomite kompimine lausa hädavajalikuks, sest Prantslase läbimurre suurde teadusse algas ühestainsast hüpotee- aine nii järsk iseeneslik muutumine peab tähendama keerukat sees- sist. Eksiaimuse ajel püüdis Becquerel leida ainet, mis kiirgaks mist mehhanismi. päevavalguse toimel röntgenikiiri. Sel juhul peaksid need kiired fotoplaati katvat kaitsekihti läbistades jätma jälje fotoplaadile, ∗ nagu Röntgen oli tõestanud. Hakatuseks kasutas Becquerel “ﬂuo- Milline on siis aatomi ehitus, tema “arhitektuur”? Otsingud restseeriva” ainena uraani, mille ühendeid ta oli uurinud juba va- selle selgitamiseks olid juba ammu viinud teadlaspere elektriliste remgi. Selgus, et pärast kokkupuudet päikesevalgusega jätab see nähtuste maailma. Pikka aega seletati kehade elektrilisi omadusi materjal fotoplaadile tõepoolest jälje. Hoopis põnevamaks läks mingi iseäraliku kehades sisalduva “elektrivedelikuga”. Kuid kas aga asi siis, kui Becquerel oli kogu varustuse kokku pakkinud ja selline seletamine suudabki midagi seletada? Ja millised oleksid see oli mitu päeva pimedas seisnud. Pärast lahtipakkimist mär- siis selle vedeliku enda omadused? kas ta üllatusega, et uraani sisaldav pigimaak kiirgab endiselt ja on jätnud jälje fotoplaadile, kuigi kiired polnud nii läbistavad kui Hüpoteesi, et “elektrimateeria koosneb üliväikestest osakes- röntgenikiired. Nüüd sai selgeks, et põhjuseks polnud siin röntge- test”, püstitas esimesena USA füüsik Benjamin Franklin juba nikiired, vaid mingi uus mõistatuslik nähtus, mis polnud päevaval- 1748. aastal. Ometi ei leidnud see hüpotees pikka aega teadlaste toetust. 4Seda Thomsonit ei tohiks segi ajada teise Inglise füüsiku William Esimese seda liiki katse tegi 1833. aastal Inglise füüsik Michael Thomsoniga (1824–1907), kellest sai pärast valimist parlamendi lordide Faraday (1791–1867), keda peetakse üheks kõigi aegade suuri- kotta 1892. aastal lord Kelvin. maks teaduseksperimentaatoriks. Uurinud ainete lahuste elektri-

1288 9 1289 Teaduse okkaline tee aatomite keerukasse sisemusse Taivo Liiva juhtivust, märkas ta, et lahusest (elektrolüüdist) eralduvad sellesse valgustab teleriekraane maakera kõigis nurkades! Võtmeks järg- asetatud elektroodidele mitmesugused ained. Sellist protsessi ni- mistes arvutustes sai Thomsonile osakese laengu q ja massi m metatakse elektrolüüsiks. Selgus ka, et elemendi hulk, mis elekt- suhte q/m määramine. Ta mõõtis kiire vertikaalse hälbe foto- roodile sadestub, on võrdeline vedelikku läbinud kogulaengu ja plaadil elektrivälja toimel. Hälve sõltub vahetult suhtest q/m, aga elemendi ekvivalentkaaluga; kui näiteks lahust läbib kaks korda mitte osakese massist ega laengust eraldi. Kuid suhe sõltub ka rohkem elektrit, eraldub ka kaks korda rohkem ainet. Kas ei osakese kiirusest, mida ei teatud, ning seetõttu saadakse võrrand näita see seaduspära (mis hiljem nimetati Faraday seaduseks), et kahe tundmatuga. Et niisugune võrrand pole lahendatav, teab iga on olemas range hulgaseos elektroodile sadestuva aine aatomite kooliõpilanegi. Thomson ületas selle raskuse, kui mõjutas osa- arvu ja talle vastava “elektri aatomite” arvu vahel — et elektrit keste liikumist elektriväljas samal ajal ka magnetväljaga. Nüüd peavad transportima aatomil istuvad elektrilaengud? Seega tu- hälbis jälg fotoplaadil nii püst- kui ka rõhtsihis ning mõõta tuli leb mingil seletamatul põhjusel kõikidel aatomitel — elemendist veel rõhtsihiline hälve. sõltumata — kanda sama laengut või selle ühiklaengu kordset. Tollal oli juba teada, et magnetväljas tugevusega B mõjub osa- Faraday hakkas laetud aatomeid nimetama ioonideks, mis kreeka kesele laenguga q ja kiirusega v jõud Fm = qvB ning elektriväljas keeles tähendab rändajat. tugevusega E jõud Fe = qE. Osakese kiiruse saab nende jõudude 1858. aastal avastas Saksa füüsik Julius Plücker (1801–1868), võrdsustamisel. Niisiis v = E/B. Leidnud kiiruse, sai Thomson et elektrivool läbib vabalt klaastoru, millest peaaegu kogu õhk on hälbe järgi arvutada kiirenduse ning lõpuks ka suhte q/m. Ja kui- välja pumbatud. Kui torus olevasse anoodi puurida auk, läbivad das ta ka osakeste kiirust ei varieerinud, q/m-i väärtus jäi kõikides selle mingid tundmatud kiired ja tekitavad katoodi vastas ole- katsetes alati muutumatuks. Hiljem selgus, et see on tõepoolest val klaasseinal helendava täpi. Neid katoodist väljuvaid kiiri universaalne füüsikakonstant, mis on ühesugune kõikjal ja alati, nimetati katoodkiirteks, sest nad kulgesid negatiivselt elektroo- kõigis katsetes ja mis tahes tingimuses. dilt (katoodilt) positiivsele (anoodile). See uurimissuund andis Thomsoni mõõtmisel osutus q/m-i väärtuseks 5, 273×1017 (kui lõpuks tulemuseks neoonreklaami ja luminestsentslambid. Ka- laengut q mõõta absoluutsetes ühikutes5 ja massi m grammides). toodkiirte käitumine ei sõltunud sellest, milline gaas toru täitis, See arvutatud suhe kehtib ühe korpuskli kohta, ent kuidas seostada ning nende olemus tekitas teadlaste hulgas tollal vaidlusi. Kiired selle osakese massi aatomi massiga? Katsed näitasid, et “elektri olid nähtavad nagu tavaline valgus, kuid oli ilmselge, et tegemist osakesed” on lahutamatult seotud aine aatomitega, mis nende osa- pole tavalise valgusega. Kuid millega siis? kestega liitudes omandavad laengu ning muutuvad koos nendega 19. sajandi lõpul asus katoodkiiri uurima Joseph John Thom- ioonideks. Ühtlasi võimaldasid katsed kindlaks teha, kui suur son. Ta mõistis, et kui gaasi küllaldaselt hõrendada, võivad need elektrihulk kandub üle ühe aatomi kohta. kiired läbida pikki vahemaid, põrkumata ainsagi aatomiga. Ja selle Thomsonile meenus veel, et iga gramm elektrolüüdist eraldu- häirimatu lennu puhul ilmnes, et katoodkiiri saab kallutada elektri- nud vesinikku kannab läbi lahuse kindla koguse elektrit, ja nimelt ja magnetvälja abil, mida polnud varem nähtud. Sellest järeldas 2, 894×1014 absoluutset laenguühikut. Võib veenduda, et see suu- Thomson, et kiired koosnevad mingitest uut liiki osakestest, mitte rus (Faraday arv) on elektri aatomi laengu q suhe vesiniku aatomi lainetest. massi m. Tõepoolest! Suhe q/m on q-st nii mitu korda suurem, Need osakesed, mida Thomson nimetas korpuskliteks, pidid kui 1 g on suurem vesiniku aatomi massist, seega on erinevus nii ilmselt kandma negatiivset laengut. Thomson otsustas mõõta nende kõrvalekalde suuruse. Kui ta asetas katoodkiirte teele fotoplaa- 5 di, jätsid need sellele jälje. Kas oleks Thomson osanud aimata, Üks absoluutne laenguühik on laeng, mis mõjub teisele samasu- et see idee saavutab kunagi eluõiguse miljonites kineskoopides ja gusele laengule kauguselt 1 cm jõuga 1 düün (nagu ütleb Coulomb’i seadus). Kulonites on see arv 1, 602 × 10−19.

1290 1291 Teaduse okkaline tee aatomite keerukasse sisemusse Taivo Liiva mitme kordne, kui palju on aatomeid ühes grammis vesinikus. Ent tikmõju? Sama teatmeteose 237. leheküljel pakutakse see mõiste ka Faraday arv on q-st täpselt sama palju kordi suurem — on ju see välja pisut teisel kujul: “Elektromagnetväli, füüsikaline väli, mille laeng, mida kannavad üle kõik ühes grammis vesinikus sisalduvad tekitavad elektrilaengud.” Tõeline surnud ring! Elektrilaeng on aatomid, kusjuures iga aatom viib üle laengu q. Järelikult kujutab see, mis on seotud elektromagnetväljaga, ja elektromagnetväli on Faraday arv endast suuruse q suhet vesiniku aatomi massi. see, mis on seotud elektrilaenguga. Niisugune järeldus viib vältimatult üsna üllatava tulemuseni. Uue ENE 2. köite (1987) lehekülgedel 514 ja 524 on need Kui Thomsoni leitud elektriosakese laengu suhe tema massi (ehk selgitused küll pisut pikemad, kuid sisu ikka sama — põhimõttel, erilaeng) on 5, 273 × 1017 ja selle laengu suhe vesiniku aatomi et tõmbas noka lahti, jäi saba kinni, tõmbas saba lahti, jäi nokk massi võrdub Faraday arvuga, saab mõlema väärtuse järgi kergesti kinni... Midagi paremat ei leia ka venekeelsetest teatmeteostest. määrata vesiniku iooni ja elektri osakese masside suhte. Nende määratluste ebapiisavus peegeldab tegelikke raskusi, Arvutustulemused olid rabavad: katoodkiirte voog koosneb mis võivad põhimõisteid defineerides tekkida, sest lühikesi ja lait- osakestest, millel on sama suur laeng kui ioonidel, kuid nad on matuid määratlusi polegi siin üldse võimalik anda. Nii on see umbes 2000 korda kergemad vesiniku ioonist, ja mis veel oluli- olnud ka mehaanikas jõu mõiste defineerimisel. Oleme harju- sem — need korpusklid või osakesed on olemas kõikides elemen- nud leidma arusaadavaid seletusi väga keerukatele objektidele ja tides. Niisuguse osakese mass moodustab aatomi massist tibatil- nähtustele, nagu aatom, tuuma ahelreaktsioon jne. Ometi on just lukese osa. selliseid keerukaid objekte võrdlemisi kerge seletada. Kuid kõige Nüüd võis Thomson 1897. aasta aprillis uhkusega teatada, et põhilisemad, elementaarsed mõisted, mis pole enam lihtsamaks ta on avastanud aatomist väiksema osakese. Sellest sai aatomite lahutatavad ja millel nüüdisaja teaduse andmetel puudub igasu- uurimisel omamoodi pöördepunkt teel nende keerulisse, kuid põ- gune sisemine mehhanism, ei ole rahuldaval viisil lühidalt seleta- nevasse sisemaailma. Thomsoni järeldused võeti peagi kõikjal tavad, eriti veel, kui meie meeleelundid neid vahetult ei taju. Ja omaks, kuid tema loodud termineid mitte. Tillukese laenguga kas algmõisteid saabki enam üldisemalt defineerida? Just selliste osakesed nimetati korpusklite asemel elektronideks.6 põhimõistete hulka kuuluvadki elektrilaeng ja elektromagnetväli. 1906. aastal sai Thomson Nobeli füüsikapreemia. Koolis nendega tutvudes on vahel nii, et algul ei saada neist lihtsalt aru, hiljem aga harjutakse mõistete endiga sedavõrd, et kasutatakse Väiksemat laengut kui elektroni oma, looduses avastatud ei ole. neid sisusse süüvimata. Hilisemad katsed on näidanud, et kõigil elementaarosakestel on laeng suuruselt võrdne elektroni laenguga ja võib sellest erineda Veel ülemöödunud sajandi keskel võis isegi oma aja silmapaist- vaid märgi poolest. vatel mõtlejatel esineda elektri olemusest kõige kummalisemaid kujutelmi. Nii arvas näiteks Hegel Looduse filosoofias, et “elekter Peagi tõestati veenvalt, et elektrivool juhtmes pole midagi on keha sisemine raev, sisemine tormitsemine”, tema “raevukas muud kui elektronide suunatud voog ja et elektrilaeng võrdub egoism”, mis “avaldub igas kehas, kui seda ärritatakse” (Grigor- elektroni laenguga. Aga ikkagi — mis on elektrilaeng? Kas me jev, Mjakiˇsev 1970: 85). Ja veel 1897. aastal kirjutas lord Kel- oskame seda ka nüüd, rohkem kui sajand hiljem täpselt definee- vin “elektrist kui pidevast (!) ühtlasest vedelikust” (Gilzin 1970: rida? Väikeses entsüklopeedias on kirjas: “Elektrilaeng, füüsika- 109), ehkki selsamal aastal oli teine Thomson — Joseph John — line suurus, mis iseloomustab kehade elektromagnetilist vastastik- tõestanud, et elekter koosneb üksikutest osakestest — “elektri mõju. Väikseim elektrilaeng on elementaarlaeng. E-u mõõtühik aatomitest”. on kulon” (Aro 2001: 236). Aga mis on elektromagnetiline vastas- Elektroni kui aatomi tähtsa koostisosa avastamine tõstatas se- 6Nimetuse “elektron” pani ette Iiri füüsik George Johnstone Stoney damaid uusi küsimusi. Kuidas on elektronid seal paigutatud? Kui 1891. aastal ja see muutus peagi üldkasutatavaks. nad nii vähe kaaluvad ja neil on ainult negatiivne laeng, samal ajal

1292 1293 Teaduse okkaline tee aatomite keerukasse sisemusse Taivo Liiva kui aatom ise on elektriliselt neutraalne, kus paikneb siis aatomi dagi muud kui ruumis leviv elektromagnetlainetus. Nüüd said positiivne laeng ja enamik aatomi massist? Just seepärast lõigi seletuse paljud seni arusaamatuks jäänud nähtused. Miks näiteks Joseph John Thomson, seesama mees, kes katsetes katoodkiirtega kiirgab keha kõrgel temperatuuril valgust? Sest kõrgel tempera- tõestas, et aatom polegi nii lihtne, nagu tundub, esimese aato- tuuril liiguvad laetud aineosakesed, ka elektronid, suure kiirusega, mimudeli. Ta kujutles aatomit positiivse laenguga kerana, mil- tekitades kiiresti muutuva elektrivälja, mis omakorda indutseerib lesse on pikitud elektronid nagu ploomid pudingisse või rosinad valguse kiirusega leviva magnetvälja, ja see ongi valguskiirgus. kuklisse; elektronide arv tavalises olekus võrdub tuuma positiivse Niisiis genereerib iga võnkuv elektrilaeng või magnet elektromag- laenguga, kuid tuuma enda laeng võib elektronide kiirgumise või netlaineid ja on seega valgusallikaks, kiirates valgust sagedusega, neeldumise tagajärjel muutuda. mis on võrdne tema võnkumissagedusega. Kiirguse lainepikkuse Samal ajal tõusis esile ka aatomi nn planetaarne mudel, mil- ja sageduse järgi eristatakse nüüd näiteks raadiolaineid (Herzi lai- les aatom koosneb keskel asetsevast positiivsest tuumast ja selle neid), infrapunaseid kiiri, ultraviolettkiiri, röntgenikiiri, gamma- ümber tiirlevatest elektronidest, mille orbiidid moodustavad just- kiiri jne. kui kera. Tiirlevate elektronide arvust olenevad kõik elemen- Elektromagnetlaine on kaksiklaine ja mõlemad lained le- tide keemilised omadused. Analoogia põhjal Coulomb’i seaduse vivad üheskoos, ilma et neid oleks võimalik teineteisest lahutada. ja Newtoni gravitatsiooniseadusega oli päikesesüsteemisarnane Võngub elektri- ja magnetvälja tugevus, lainekandjaks on aga aatom positiivse “päikesega” keskel ja tema ümber Kepleri or- ruum ise. Seega on valgus ruumis leviv elektromagnetväljalaine, biitidel tiirlevate negatiivsete elektronidega liialt ilus analoogia, mis on eraldunud välja tekitanud elektrilaengutest. Tähtsuselt on et sellest ükskõikselt mööda minna. Enamgi veel, see mudel and- Maxwelli avastus võrreldav gravitatsiooniseaduse avastamisega nuks teoreetikute käsutusse üsna vaheda arvutusmeetodite relva, Newtoni poolt. mida oli välja töötatud enam kui kahe sajandi vältel. Ja ometi ei võetud esimesi katselisi tõendeid aatomite ole- Näis, et puudub vajadus vaielda aatomi täpse ehituse üle. Kui masolu kohta mitte alati tõsiselt. Isegi siis, kui füüsikud suutsid kera, siis kera; elektronid selles — olgu pealegi! Tõenäoliselt ei lahuseid elektrivoolu toimel koostisosadeks lahutada ning veen- saa seda keegi kunagi kontrollida: aatomeid endidki pole ju keegi dusid elektrolüüsi käigus elektriosakeste reaalsuses, suhtus igati kunagi näinud, mis siis veel aatomi sisemusest rääkida! Erinevate läbinägelik Maxwell sellesse kui ajutisse nähtusse. Ta kirjutas aatomimudelite hulgast ei suudaks ükski ˇzürii üht teisele eelistada. 1873. aastal: “On äärmiselt ebatõenäoline, et kui tulevikus hak- Kuid aeg nõudis aatomi mudeli kohta üha täpsemaid selgitusi ja kame elektrolüüsi tõelist olemust mõistma, säilitame mingilgi ku- hakkas tegema ka vajalikke korrektiive. Vahekohtunikuks sai, jul molekulaarsete laengute teooria; siis saab meil olema juba kin- nagu peagi selgus, valguskiirgus. del alus elektrivoolu tõelise teooria loomiseks ning me muutume Juba oli sündinud veel üks tähelepanuväärne hetk füüsika aja- seega sõltumatuks neist mööduvatest hüpoteesidest” (Radunskaja loos, kui James Clerk Maxwell (1831–1879) oli arvutustega kind- 1984: 22). laks teinud, et elekter ja magnetism on ühe ja sama nähtuse al- “Mööduvad hüpoteesid” said aga tänapäeva füüsika vunda- ternatiivsed vormid. Maxwelli avastusest jäi veel teha üks väike, mendiks. Maxwell oli kindlalt veendunud elektromagnetlainete kuid julge samm. Käes ainult sulg ja silme ees elektromagnetvälja tegelikkuses, kuid tal ei õnnestunud elada nende avastamiseni. Ta võrrandite süsteem, tõestas Maxwell puhtmatemaatiliselt, et selle suri võrdlemisi noorelt, kümme aastat enne seda, kui saksalikult protsessi levimiskiirus võrdub valguse kiirusega tühjuses. Seega täpne Heinrich Hertz 1888. aastal näitas eksperimentaalselt, et ini- tekib laengut ümbritsevas ruumis perioodiliselt muutuvate elektri- mene saab elektromagnetilisi laineid nii luua kui ka kinni püüda. ja magnetväljade süsteem, mis hõlmab üha suuremaid piirkondi, Tõdemus, et aatomite läbimõõt on 10−10 meetri ringis ning et elekt- ja see protsess levib valguse kiirusega. Järelikult pole valgus mi- roni laeng ja mass sobivad siduma aatomi mõõtmeid valguse sage-

1294 1295 Teaduse okkaline tee aatomite keerukasse sisemusse Taivo Liiva dusega, innustas ka planetaarmudeli entusiaste. Kuid nende aato- annab ise spektrijoone. Väikeste teisendustega kõlbab see valem mimudeli sarnasus miniatuurse päikesesüsteemiga, kus tuum on ka leelismetallidele. keskne taevakeha, elektronid aga planeetide rollis, osutus puhtal Ei seda valemit ega ka pilti teiste elementide tohuvabohust kujul väliseks. Oli juba ammu teada, et taevakehade liikumise suutnud ploomipudingi (alias rosinakukli) mudel selgitada, sest saab erilise vaevata paberil välja arvutada. Kui füüsikud püüdsid see nõudnuks paljude võnkesageduste täpset arvutamist. sedasama teha ka aatomi ülipisikese süsteemiga, ei tulnud neil Ja kui 1902. aastal oli füüsikamaailma rabanud Rutherfordi ja midagi välja, sest elektronid ei saa aatomis liikuda sirgjooneliselt. Soddy avastus, et radioaktiivsus on ühe elemendi aatomite muun- Nad liiguvad kiirenevalt ja peavad järelikult kiirgama elektromag- dumine teise elemendi aatomiteks, veenis see lõplikult, et “pudin- netlaineid. Kiirgusega kaasneb energiakadu ja seepärast peavad gimehed” on teinud panuse valele kaardile. elektronid vältimatult tuumale langema, nii nagu atmosfääri üla- kihtides langeb õhutakistuse tõttu energiat kaotav tehiskaaslane ∗ varem või hiljem maakerale. Kui tehiskaaslane võib tiirelda aastaid, siis elektroni tõmbumiseks orbiidi keskmesse ei kulu rohkem Kasvanud üles Uus-Meremaa looduskaunis maakohas, astus Er- kui miljondik sekundit. Võrrandid näitasid, et selline aatom ei saa nest Rutherford tahumatu maapoisina Inglismaa pinnale 1895. aas- eksisteerida, ta on ebapüsiv ega anna joonspektritele loomulikku tal. Pärast kolme nurjunud katset asuda õppima arstiteadust seletust. Kui tuuma ümber tiirleva elektroni orbiidi raadius pi- sai ta tänu oma varem väljatöötatud lülitusmehhanismile ja sei- devalt muutub, siis muutub pidevalt ka aatomist väljuva elektro- resüsteemile stipendiumi uurimistööks Cambridge’is Cavendishi magnetkiirguse sagedus. Järelikult peaksid aatomispektrid olema laboris Joseph John Thomsoni käe all. Kolme aasta möödudes pa- pidevad, mitte joonspektrid. Thomsoni mudelis säilitasid seevastu kuti noorele perspektiivikale Rutherfordile juba professorikohta elektronide võnkumised oma sageduse ka sumbudes. tollal üha mainekamaks teadusasutuseks muutuvas McGilli üli- Füüsikas on spektromeetria osutunud suurepäraseks keemilise koolis Kanadas, mis nii mõnelegi sünnipärasele inglismaalasele analüüsi vahendiks. Robert H. March on uuritava keha spekt- võis tunduda pagendusena. Rutherford ei kõhelnud aga hetkegi, rijooni võrrelnud sõrmejälgedega, sest neid jooni saab mõõta sest miks mitte pidada seda oma võimaluseks? Tema enda maine ülitäpselt (March 2000: 249). Joonspektrite korrapära ja keerukust ja Thomsoni tunnustus olid küllaldased, et tõmmata ligi parimaid ei osanud Thomsoni mudel siiski selgitada; füüsikud ei suutnud abilisi Inglismaalt, Ameerika Ühendriikidest, Mandri-Euroopast aga vastu panna kiusatusele otsida seda kõike oma katsetehnika ja muidugi ka Kanadast. abil optika vallas, samal ajal kui keemikud olid piirdunud spekt- Rutherfordi labori tootlikkus ületas kõik ootused. Just seal rograaﬁa andmestiku kogumisega. avastas ta, et radioaktiivsed elemendid kiirgavad vähemalt kahte Korrapära oli avastatud perioodilisustabeli esimese veeru ele- tüüpi erinevate omadustega kiiri. Ta nimetas need alfa- ja bee- mentide — vesiniku ja leelismetallide seas. Vesiniku spektri- takiirteks. 1900. aastal tegi ta kindlaks veel kolmandatki tüüpi joonte korrapärast järjestust märkas oma katsetustes 1880. aastail kiired — gammakiired. Nende eripäraks on see, et magnetjõud esimesena Sveitsiˇ kooliõpetaja Johann Balner; sümbolite keeles ei mõjuta neid, sama ajal kui alfa- ja beetakiired kallutas see eri väljendab seda valem suundadesse. Kuna radioaktiivse kiirguse olemus oli nüüd küllalt selge, võis seda rakendada aatomi sisemuse uurimiseks. Ja siin 1 1 jõudis Rutherford põhiprobleemini: aatomite ehitus peab peitma ν = ν − , 0 n2 m2 endas võtit meid ümbritseva aine omaduste selgitamiseks. Ot- sustava katse selle mõistmiseks tegid 1910. aastal Ernest Ruther- kus ν on spektrijoonele vastava valguse sagedus, ν0 konstant ning ford, Hans Geiger ja Ernest Marsden. Selleks suunati radioaktiiv- n ja m täisarvud, kusjuures m on suurem kui n. Iga täisarvupaar sest ainest kiirgav alfaosakeste voog, mis kujutab endast heeliumi

1296 1297 Teaduse okkaline tee aatomite keerukasse sisemusse Taivo Liiva ioone (heeliumi aatomeid, millelt on ära võetud kaks elektroni), põrgetest. Esialgu midagi põrutavat ei juhtunud. Seejärel hälbisid läbi mitmesuguste õhukeste plaatide. Selgus, et vilgukivi lehti aga mõned üksikud osakesed, vahest üks tuhandest, päris suure läbides hälbis see voog pisut. nurga võrra. Ja veelgi vähesemad — umbes üks kümnest tuhan- Vahepeal, 1907. aastal oli Rutherford naasnud Inglismaale, et dest — põrkasid koguni tagasi! võtta üle õppetool Manchesteri ülikoolis. Tema teadlasekarjäär Erutatud Geiger tormas Rutherfordi kabinetti: “Meil õnnes- päädis Cavendishi labori direktori kohaga Thomsoni järglasena. tus avastada tagasipõrkuvad alfaosakesed!” (Weisskopf 1970: Hans Wilhelm Geigeri (1882–1945) juhtimisel töötati selles 69). Rutherfordi enda sõnul oli see tema elu kõige uskumatum laboris välja loendur, mis mõõtis radiatsiooni taset. Rutherford sündmus. Umbes sama uskumatu, nagu oleks 15-tolline kahu- kasutas seda Geigeri loendurit alfakiirte koostise kindlakstege- rimürsk põrganud tagasi siidpaberist märklaualt ja haavanud see- miseks ja põrkuvate laengute loendamiseks. Veel ei kahelnud ta juures tulistajat ennast. Ta palus Geigerit, et too ka ise Marsdeni hetkegi, et Thomson oli maalinud aatomist õige pildi. katses vahetult osaleks. Teaduse arengu käänulistel radadel jõutakse mõnikord õige Järele mõeldes mõistis Rutherford, et tagasisuunas hajumine järelduseni ka tänu juhusele. Rutherfordi uurimisrühmas oli pa- peab olema üheainsa põrke tulemus. Pärast arvutusi selgus, et rajasti vaja uurimisteemat Ernest Marsdenile. Rutherfordi arvates saadud katsetulemus on võimalik vaid aatomi imepisikese tuuma võinuks tema nooruke õpilane kontrollida, kas mõned alfaosake- korral, millesse on koondunud põhiosa tema massist. Aatomi sed hajuvad vaakumtorus ka suure nurga all, kuigi ta ise sellesse ülejäänud osa on põhiliselt “tühi ruum”, milles elektronid tiirlevad ei uskunud. Oli ju teada, et alfaosake on väga kiire, massiivne ja ümber tuuma just nagu planeedid ümber päikese. Üks kümnest suure energiaga. tuhandest alfaosakesest põrkus tagasi sellepärast, et tabas posi- Kitsa kiirtekimbu saamiseks pani Marsden alfaosakesi kiirgava tiivse laenguga aatomituuma, samal ajal kui ülejäänud läbisid liht- aine peenikesse vaakumtorru, mille laiemas osas oli märklauaks salt tühja osa — sellest siis ka nende vaid mõnekraadised hälbed. õhuke kullast leheke. Kullast sellepärast, et juba keskajal oska- Oluline oli seegi, et seda laadi hajumise kohta võis koostada täpse sid kullassepad taguda seda pehmet metalli nii õhukesteks lehte- valemi. Saadud arvutustulemused kuulutasid Thomsoni aatomi- deks, et valguski neist läbi paistis. See oli oluline, sest isegi kar- mudelile surmaotsuse. tongileht võib peatada alfakiire (radioaktiivse kiirguse surmaohtu Tuleb tunnistada, et Rutherfordi avastus tekitas rohkem kü- põhjustavad hoopis läbitungivamad beetaosakesed ja gammakii- simusi, kui ta neile vastata suutis. Kui positiivne laeng ja ena- red). mik aatomi massist on kuhjunud aatomi tillukesse südamikku, Positiivse laenguga alfaosakesele, mis läheneb Thomsoni siis kus täpselt paiknevad elektronid? Nagu eespool juba selgus, ploomipudingile (rosinakuklile), ei mõju mingi jõud enne, kuni jäi aatomi planetaarne mudel senises ettekujutuses ebapüsivaks. ta pole jõudnud sellele väga lähedale või koguni selle sisse tun- Hämmeldunud teadlased kontrollisid arvutusi, otsisid vigu, kor- ginud. Tema positiivse laengu tasakaalustavad “kukli” negatiivse dasid kõike algusest peale. Võrrandid jäid aga kõigutamatuks: laenguga elektronid. “Kuklisse” jõudnud osakesele mõjuvad küll füüsikaseadused ei luba niisugustel aatomitel eksisteerida. Süüdi vägevad jõud, kuid nad mõjuvad peamiselt tema teele jäävatele oli selles elektron. Kuid ometi oli Rutherfordi avastus aatomi ehi- elektronidele. Et need on palju kergemad kui suure energiaga tuse mõistmiseks ülioluline ja aitas Niels Bohril 1913. aastal sama sissetungija, räsib põrge neid palju tugevamini. Läbinud hulga probleemi uurimisega edasi jõuda. Aga see oli juba uurimistöö aatomeid, võiks alfaosake vaid pisut hälbida, ilma et oleks lootust järgmine etapp. suurematele kõrvalekalletele. Kogu teadlasetee vältel oli Rutherfordi saatnud vankumatu usk Marsdenil tuli kannatlikult loendada nõrgukesi sähvatusi, aatomite reaalsesse olemasollu. Kui kord lõunalauas küsiti, kas ta mis ilmusid ﬂuorestseerivale ekraanile sellele langevate osakeste tõesti usub, et alfaosakesed on tegelikult olemas, müristas ta: “Kas

1298 1299 Teaduse okkaline tee aatomite keerukasse sisemusse Taivo Liiva nad on olemas? Kuidas siis muidu! Ma ju näen neid väikesi venni- mis pöörasid pea peale inimkonna senise ettekujutuse füüsikast. kesi enda ees sama selgesti nagu seda lusikat siin!” (March 2000: Õige aeg kvantmehaanika tekkeks ja arenguks oli kätte jõudnud. 253). Mõnikord andsid aga Rutherfordi kiindumused voli nina- tarkusele, kui ta lausus: “Teadus on üksnes füüsika. Kõik muu on margikogumine” (samas: 251). Kui 1908. aastal anti füüsik Kirjandus Rutherfordile nagu karistuseks taktituse eest Nobeli preemia kee- A r o , Rein (toim.) 2001. Väike entsüklopeedia 2002. Tallinn: Eesti mia alal, võis nii mõnigi nentida, et Nobeli komisjonil on piisavalt Entsüklopeediakirjastus huumorimeelt. Balchin, Jon 2008. 100 teadlast, kes muutsid maailma. Tallinn: Teaduse areenile ilmus uus geenius, kes tervitas rõõmuga Ersen Rutherfordi saavutusi. See oli taanlane Niels Bohr. Ta saabus G i l z i n , K. 1970. Novellid teistsuguste konstantide maailmast. Tal- 1911. aasta sügisel Cavendishi laboratooriumi, et lõpetada Taanis linn: Valgus alanud teooriaõpingud — kus mujal kui mitte kuulsate Briti eks- G l a d k o v , K. 1969. Aatomi ABC. Tallinn: Valgus perimentaalfüüsikute seltskonnas. 26-aastasele noormehele, kes Grigorjev, V., G. M j a k i ˇse v 1970. Jõud looduses. Tallinn: Valgus oli täis energiat ja teotahet, ei tundunud Cambridge roosiaiana. M a r c h , Robert H. 2000. Füüsika võlu. Tartu: Ilmamaa Sellest õhkus omamoodi jäikust ja akadeemiliste traditsioonide M o o r e , Peter 2008. Väike raamat suurtest ideedest. Teadus. Eesti väiklast kõrkust koos mahuka ettekirjutuste paketiga sellest, mida Päevaleht tohib ja mida mitte. Thomsoni maine tõttu oli Cavendishi labor Radunskaja,Irina1984. Pöörased ideed. Tallinn: Valgus paisunud suureks ja selle õhkkonda võrdles Bohr “molekulaarse W e i s s k o p f , Victor F. 1970. Teadmine ja teadmishimu. Tallinn: kaose seisundiga” (samas: 260). Pealegi ei hoolinud Thomson Valgus tema väitekirjast ja lugemata see hõivatud professori lauale jäigi. Cambridge’i külastanud, kuid vahepeal Manchesteri kolinud Rutherford kohtus Cavendishi laboris Thomsoni “poistega” ja tutvus seal noorukese Niels Bohriga. Selle tulemusena sõitis Bohr TAIVO LIIVA (sünd. 1940) on lõpetanud 1964. a Tartu Ülikooli mate- aprillis 1912 Manchesteri, et lõpetada seal Rutherfordi käe all oma maatikaosakonna mehaanika erialal; füüsika-matemaatikateaduste kan- Inglismaa-turnee. Juba see oli Thomsonile vastukarva, et tema didaat (Leningradi ülikool, 1970). Praegu Tallinna Tehnikaülikooli eme- seni edukaim õpilane oli esitanud väljakutse oma õpetaja aato- riitdotsent. Akadeemias on temalt varem ilmunud artiklid “Albert Ein- mimudelile. Kuid see, et Rutherford oli söandanud talt üle lüüa steinist kui füüsikust ja inimesest” (2009, nr 12, lk 2218–2235), “Jõud noore andeka mehe, oli juba liig. ja seadused” (2010, nr 12, lk 2115–2139), “Need müstilised inerts- Tööstusliku Kesk-Inglismaa õhustik erines Cambridge’i ahis- jõud” (2011, nr 11, lk 1979–1994) ja “Energia — mis see on?” (2012, tavast kombekusest nagu öö ja päev. Labori noores ja ärksa vai- nr 12, lk 2152–2171). muga kollektiivis valitses vabameelsus ja innukus haarata kinni uutest meeletutest ideedest. Kapteni rollis Rutherford tavatses hommikuti marssida läbi laboratooriumi ning õhutada oma õpilasi, kõmistades valjuhäälselt laulda “Edasi, Kristuse sõdurid”. Sest teisi laule ta ei osanud. Ja Bohr oli nüüd oma sõiduvees. Siit algas sügav sõprus ja pikk viljakas koostöö füüsikute Rut- herfordi ja Bohri vahel. Ees ootas aatomi siseehituse täpsem kirjeldamine ja sellega seoses terendasid kauguses hullutavad kvandid,

1300 1301 Arvustus

hüppeid, kus lineaarne areng katkeb. Teadustulemustega jõutakse punkti, kus uued tulemused ei sobitu enam kehtivasse maailmapilti ja lineaarne ARVUSTUS areng pole enam võimalik. Selliseid hüppeid teaduse arengus nimetatakse paradigma muutusteks ja just need viivad teaduse uuele tasemele. Ühe viimase saja aasta olulise paradigmamuutuseni astronoomias viis TUMEAINE JA KOSMILISE VÕRGUSTIKU LUGU meie naabergalaktika Andromeeda kauguse mõõtmine Eesti päritolu ast- ronoomi Ernst Julius Öpiku poolt Tartu tähetornis. See saavutus andis meile teadmise, et meie Linnutee galaktika ei ole siin universumis üksi Jaan Einasto. Dark Matter and Cosmic Web Story . (Advanced Series in Astrophysics & Cosmology, vol. 14.) World Scientific ja et universum on palju kordi suurem, kui me seni arvasime. Kui nüüd Publishing Co. Pte. Ltd., 2013. 364 lk. tagasi tulla siin vaadeldava raamatu juurde, siis kirjeldab ka see avastusi, mis järk-järgult, kuid kindlalt viisid teadusliku paradigma muutumiseni. Erinevalt Andromeeda kauguse mõõtmisest ei ole tumeaine ja univer- Astronoomia on inimkonda paelunud aegade algusest saadik. Küsimus, sumi struktuuri avastamise juures võimalik välja tuua ühte konkreetset kust me pärit oleme ja mis on meie ümber, on teaduses üks peamisi eda- saavutust, mis oleks selle tulemuseni viinud. Paradigma muutumiseni siviivaid jõude. Eks needsamad küsimused paelusid ka Jaan Einastot, viisid paljud väikesed avastused, mis olid üha enam vastuolus valitseva kui ta alustas oma teadlaseteed. Ja nüüd on Jaan Einasto panus nende maailmapildiga. probleemide lahendamisse jõudnud raamatukaante vahele. Dark matter Kui raamatus käsitletud teaduslik areng lühidalt kokku võtta, siis tu- and cosmic web story (Tumeaine ja kosmilise võrgustiku lugu) sisal- leb alustada maailmapildist, mis valitses 50 aastat tagasi. See oli aeg, mil dab tumeaine ja universumi struktuuri avastamise lugu Eesti ühe tuntui- tumeainest ei rääkinud veel keegi (kaudsed viited sellele olid küll olema teadlase ning maailmas suure tunnustuse pälvinud astrofüüsiku Jaan mas, kuid neid ei osatud tõlgendada), ja universumi struktuurist ei olnud Einasto silmade läbi. võimalik kõnelda, sest puudusid vajalikud vaatlusandmed. Aktuaalseks Kõnealust raamatut on väga raske klassifitseerida. Ühelt poolt on ülesandeks oli tol ajal meie oma galaktika ja lähedaste naabergalakti- tegemist teaduskirjandusega, mis käsitleb üht küllaltki spetsiifilist, kuid kate uurimine ja modelleerimine. Üks olulisi küsimusi oli ka varjatud äärmiselt huvitavat teaduslikku probleemi ja selle avastamislugu. Teisest aine olemasolu Päikese ümbruses Linnutee galaktikas. Varjatud aine all küljest on jälle tegu ajalooraamatuga, mis annab põgusa ülevaate sellest, mõisteti tol ajal kõike peale tähtede. Linnutee uurimine ja modelleerimi- kuidas teadus ja teaduse tegemine on aastakümnete jooksul muutunud ne oli vajalik selleks, et mõista galaktikate siseehitust, kuid läbimurre tuli ning millist osa etendasid selle juures välised tegurid (sealhulgas Teine tumeaine avastamisega, kui hakati uurima meile lähedasi naabergalakti- maailmasõda, okupatsiooniperiood ja Eesti taasiseseisvumine). Paljude kaid. Selle läbimurdeni jõudis esimesena Jaan Einasto, kes kombineeris ajalooliste ja teaduslike faktide kõrval sisaldab raamat ka Jaan Einasto galaktikate täheaine jaotuse galaktikate pöörlemisega. Neist vaatlustest isiklikke mälestusi ja meenutusi, mis rikastavad nii teose teaduslikku selgus, et ainult täheainest ei piisa seletamaks galaktikate vaatluslikke kui ka ajaloolist külge. Raamat kannab pealkirja, mis on igati kooskõlas pöörlemiskõveraid, s.t raadiusest sõltuvat pöörlemiskiirust. Probleemi- tema sisuga, ja jutustab niihästi inimlikust vaatevinklist kui ka teadusliku le oli kaks lahendust: kas galaktikate välisosades on meile tundmatu- paradigma muutumiseni viinud avastuste seisukohalt huvitava loo. te omadustega täheline populatsioon või ümbritseb galaktikaid tume- Kui mõelda teaduse arengu peale üldiselt, siis enamik teadustule- aine kroon. Kuna vajalike omadustega tähelise populatsiooni olemas- musi järgib lineaarset mudelit. See tähendab, et iga uus teadustulemus olu tundus võimatu, ei jäänud Jaan Einastol muud üle, kui postuleeri- avardab ainult õige pisut meie silmaringi ja iga tulemusega paranevad da, et galaktikaid ümbritseb massiivne tumeaine kroon, mis on palju meie teadmised vähehaaval, kuid järjekindlalt. Selline lineaarne mudel kordi suurem ja massiivsem kui galaktikad ise. Et tegemist oli täiesti on oma olemuselt igav, ja kui kogu teadus oleks lineaarne, poleks ta uue nähtusega ja maailmapildi muutusega, ei võetud seda väidet esialgu pooltki nii huvitav, kui ta tänapäeval on. Teaduse muudab paeluvaks ja tõsiselt. Alles pärast seda, kui sama järelduseni olid jõudnud teisedki kaasahaaravaks asjaolu, et ikka ja jälle tuleb seal mõne aja tagant ette maailma tunnustatud astronoomid, hakkas teadmine tumeainest levima

1302 1303 Arvustus Arvustus ning tänapäeval on selle olemasolu kosmoloogilise standardmudeli lahu- tuaalsetest küsimustest. Eelkõige on vaadeldud neid teaduslikke problee- tamatu osa. Nüüdseks on paljud sõltumatud eksperimendid kinnitanud, me, millega on tegelnud Tartu observatooriumi astronoomid ja millega et tumeainet on meie universumis ligikaudu viis korda rohkem kui meile praegu tegeldakse. Nende teemade hulka kuuluvad galaktikate tekki- tuntud barüonainet ehk ainet, millest on tehtud planeedid, tähed, galak- mise ja arengu uurimine kosmilises võrgustikus, tumeaine ja tumeener- tikad jne. gia roll kosmilise võrgustiku kujunemisel, tumeaine füüsikaline olemus Tumeaine avastamine galaktikate ümber ei jäänud siiski ainuke- ja mitmed teised probleemid. Kõige olulisemaks ülesandeks järgmisel seks Jaan Einasto suureks saavutuseks teaduses. Raamatu teises poo- kümnendil kujunebki vahest tumeaine ja tumeenergia olemuse kindlaks- les käsitletakse avastusi, mis viisid universumi struktuuri selgitamise- tegemine universumis. Need on komponendid, mis võtavad enda alla ni. Kõige tähtsamaks aspektiks selle probleemi lahendamise juures olid 96% universumi energiabilansist ja nende olemuse väljaselgitamine võib vaatlusandmed. Vaadeldes taevast ja määrates seal galaktikate asuko- kaasa tuua järjekordse hüppe teaduse arengus. had, on võimalik uurida galaktikate jaotust taevatasapinnas. Selline Nagu juba öeldud, on raamat kirjutatud kui lugu, mis käsitleb tea- analüüs näitab, et galaktikad ei ole jaotunud ühtlaselt, vaid on koondunud dusrevolutsiooni astronoomias. Iga loo lahutamatuks osaks on keskkond, rühmadesse ja parvedesse. Paraku pole galaktikate kahemõõtmelise jao- kus tegevus toimub. Nii on ka Jaan Einasto andnud põgusa ülevaate teda tuse uurimine universumi struktuuri olemuse mõistmiseks piisav. Kosmi- ümbritsenud keskkonnast ja välistest teguritest, mis mõjutasid oluliselt lise võrgustiku selgitamiseks on hädavajalik teada galaktikate kaugust, teadustöö tegemist. Kõige tähtsamateks sündmusteks olid kahtlemata mis võimaldaks uurida galaktikate jaotust kolmemõõtmelises ruumis. Teine maailmasõda, okupatsiooniperiood ja Eesti iseseisvuse taastami- Raamatus antakse ajalooline ülevaade sellest, millised vaatlusandmed ne 1990. aastate algul. Okupatsiooniperioodil oli Eesti muust maailmast olid mõnikümmend aastat tagasi saadaval ja kuidas andmete lisandu- suuresti ära lõigatud ning koostöö Lääne-Euroopa ja Ameerikaga oli des sai üha selgemaks kosmilise võrgustiku olemasolu. Selle võrgustiku väga keeruline. Jaan Einastol õnnestus neid raskusi trotsida ja paljud te- avastamist võib pidada Jaan Einasto juhitud töörühma teiseks oluli- ma teadussaavutused said teoks ainult tänu sidemetele muu maailmaga. seks saavutuseks. Nende uuringute tulemused on lühidalt kokkuvõetavad Minul kui noorema põlvkonna teadlasel on isegi raske ette kujutada, mis järgmise kirjeldusega kosmilisest võrgustikust. Galaktikad on universu- tingimustes tuli omal ajal teadust teha. See, et neis oludes õnnestus jõuda mis koondunud parvedesse ja neid parvi ühendavad galaktikatest ning läbimurdeliste avastusteni, on kahtlemata märkimisväärne. Samas pol- galaktikarühmadest koosnevad ahelad, mida nimetatakse galaktikate ﬁ- nud pärast raudse eesriide langemist, kui reisimispiirangud kadusid, elu lamentideks. Selline parvede ja ahelate võrgustik on mõnes universumi esialgu sugugi palju lihtsam. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaas- piirkonnas tihedam kui teises ning neid tihedamaid piirkondi nimetatak- tatel oli teaduse rahastamine Eestis küllaltki kesine, mis mõjutas tugevalt se galaktikate superparvedeks. Kogu selline kosmiline võrgustik võtab teadusasutusi, sealhulgas Tartu observatooriumi. See oli periood, mil enda alla võrdlemisi väikese osa ja enamik ruumist kuulub kosmilis- noorte teadlaste järelkasv sisuliselt puudus, ja selle mõju on tunda veel tele tühikutele. Tühikud on piirkonnad, kus galaktikaid leidub tundu- tänapäevalgi. Võib öelda, et ajalooline ja inimlik külg selles raamatus on valt vähem kui muudes struktuurides (ﬁlamendid, rühmad, superparved), väga oluline. Selgub, et ka reaalteadlased on inimesed ja et silmapaist- kuid nad ei ole päris tühjad. Ka kosmilistes tühikutes leidub väiksemaid vate saavutusteni jõudmiseks tuleb ületada takistusi igapäevaelus ning galaktikate ahelaid, mis tühikuid läbivad. Piltlikult võib öelda, et teatud soovitud tulemusteni jõudmine pole alati sirgjooneline protsess. skaalavahemikus on kosmiline võrgustik fraktaalne. Universumi struk- Lõpuks tooksin välja ühe inimliku aspekti, mida raamatus on tuur on väga mitmekesine ning pelga kirjeldusega ei ole võimalik selle käsitletud. Teaduses üldiselt on olulised tulemused, kuid teadlastele en- tegelikku olemust edasi anda. Jaan Einasto raamatuga on kaasas mitu dile on tähtis see, kes uute tulemusteni esimesena jõuab. See tekitab kon- videot, mis annavad kosmilisest võrgustikust visuaalselt väga hea üle- kurentsi, mis tuleb teaduse arengule kasuks, kuid seab väikesed ja suu- vaate. red teadusrühmad ebavõrdsesse olukorda. Jaan Einasto on oma raama- Need kaks eelnimetatud saavutust — tumeaine ja kosmilise võrgustiku tus kirjeldanud mitut olukorda, kus maailma juhtivates teaduskeskustes avastamine — on kõige tähtsamad teemad, mida raamatus käsitletakse. töötanud inimesed jätsid teadlikult tähelepanuta väiksemate töörühmade Kuid peale nende on juttu veel teistestki tänapäeva kosmoloogia ak- varasemad teadustulemused. Kuna tunnustatud teaduskeskuste artikleid

1304 10 1305 Arvustus Arvustus loetakse (ja neile viidatakse) rohkem, siis jäävad nii mõnelgi juhul dernsuse lõpp on kaunis keeruline lugemisvara, peaks selle läbimine väiksemate töörühmade avastused esialgu tähelepanuta. Samas tuleb vähemalt mainitud sekundaarallikate abiga olema igale filosoofiahuvi- tõdeda, et kui läbimurdelise avastuseni jõuab mõni väiksem töörühm (na- lisele jõukohane ülesanne. Siiski nõuab raamatu nautimine mõningast gu seda oli Jaan Einasto oma), siis on see seda tähelepanuväärsem. mandrifilosoofilise tausta tundmist, kuna Vattimo astub oma vaateid esi- Otsi kokku tõmmates võib öelda, et tegemist on raamatuga, mis tades pidevalt dialoogi varem mõelduga. Eriti kehtib see Nietzsche ja väärib lugemist ja milles teaduse arenguloo kõrval on kirjeldatud ka Heideggeri kohta. keskkonda, mis teadustööd tugevalt mõjutas. Peale faktilise teadusloo Järgnevalt ei kavatse ma asuda Vattimo teose seisukohtadega sü- rikastavad raamatut Jaan Einasto isiklikud mälestused ja arvamused. venenud vaidlusse: olen tema mõttekäike esitades seda teinud varem Raamat annab ülevaate nii autori kiindumusest arvutitesse kui ka te- (nt Luks 2003: 1472–1475) ning pole põhjust ennast korrata. Piir- ma huvist teadustulemuste tsiteeritavuse vastu. Raamatust saab teada, et dun sestap mõningate toimetusalaste lühikommentaaridega ning ehitan ülejäänud arvustuse üles lugemisabilisena (nn Reader’s Guide). Selleks Jaan Einasto on kirglik klassikalise muusika huviline ja et talle meeldib avan punkthaaval Modernsuse lõpus (ML) sisalduvad ja pidevalt omava- aega veeta oma esivanemate talus. Nii ei ole tegemist tavalise teaduskir- hel põimuvad mõtteliinid ning tutvustan iga kord esiteks sobivat tausta- jandusega. See on raamat, kus valemid peaaegu puuduvad (päris ilma lugemist algajale huvilisele ning teiseks viitan süvenemishuviga akadee- valemiteta siiski ei saa), mis on reaalteadustes harukordne. Samas teeb milisi uurijaid silmas pidades, millised teised Vattimo tekstid kõnealuses valemite puudumine raamatu loetavaks ka neile, keda valemid ehk hir- valdkonnas asjasse puutuvad. Täpsuse huvides tuleb tunnistada, et pean mutada võiksid. oma viidetes piirduma inglis- ja saksakeelsete tõlgetega, kuna ma itaalia Elmo Tempel keelt ei mõista. ML ilmus originaalis 1985. aastal. Kuigi Vattimo mõtlemine on sellest ajast tublisti muutunud, võib tõlkevalikut siiski kiita. Tegemist on ELMO TEMPEL (sünd. 1980) on lõpetanud Tartu Ülikooli astrofüüsika teatud mõttes teelahkmeraamatuga, kus on ühelt poolt paista, kuhu Vat- erialal (2003) ning kaitsnud samas magistri- (2005) ja doktoriväitekir- timo filosoofia järgnevatel aastakümnetel edasi liigub: üha rohkem meie ja (2011). 2013. aastal pälvis Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore igapäevase tegelikkuse analüüsi poole. Päevakajalisust, põnevust, po- teadlase preemia. Praegu töötab Tartu observatooriumis teadurina. liitilist intriigi leiaks Vattimo hilisemast loomingust seega palju enam, miks mitte näiteks ehmatada eesti lugejat Hermeneutilise kommunismi tondiga (Vattimo, Zabala 2011)? Kuid probleem on selles, et Vatti- mo seletab oma mõtlemise filosoofilisi juuri aasta-aastalt üha napimalt TEEJUHT VATTIMO LABÜRINTI ja hõredamalt, mistõttu tema viimaste raamatutega alustamine poleks mõistmise seisukohast parim valik. Modernsuse lõpp tutvustabki teiselt Gianni Vattimo. Modernsuse lõpp . Tlk Maarja Kangro ja poolt piisava süvenemise ja rangusega Vattimo filosoofia aluseid ning Maarja Kaplinski. (Avatud Eesti raamat.) Tallinn: Eesti Keele ühtlasi seda, mida nimelt on eelkäijate (Nietzsche, Heidegger, Gadamer) Sihtasutus, 2013. 228 lk. mõtlemisest üle võetud.1 Tõik, et raamat on kokku pandud artiklitest ja ettekannetest (ML: 207) ning sisaldab hulganisti mõttekordusi, on peda- googilises plaanis ehk koguni vooruseks — ülimalt keerukaid mõisteid Sissejuhatus ja mõttekäike seletatakse korduvalt ja mitme kandi pealt. Gianni Vattimo on eesti keeles juba tuntud mõtleja. Tema esimesed tekstid (vaatlusaluse raamatu 1. ja 10. peatükk) jõudsid maakeelde 1995. aas- 1Üheks siinses kirjatöös avamata jäävaks võimaluseks Vattimo tekste tal Akadeemia vahendusel (Vattimo 1995a, 1995b); 2003. aastal ilmus akadeemilises kontekstis lugeda on keskendumine just tema Nietzsche- samas üks Vattimo kesksemaid ontoloogiaalaseid esseid “Vastu lan- ja Heideggeri-tõlgendustele — see aspekt pole tema mõtlemises tänini guse ontoloogiale” (Vattimo 2003). Lisaks on ilmunud ka mõned se- kadunud, vt nt Vattimo 2006. Kõige provokatiivsemalt tõlgendab Vatti- kundaarsed tutvustused (Albertelli 1995; Luks 2003, 2009). Kuigi Mo- mo oma mõjutajaid artiklis Vattimo 1989.

1306 1307 Arvustus Arvustus

Isiklikult pean 1980. aastaid Vattimo filosoofiliseks kõrgajaks, kui- Lk 20: ontoloogia hävitamine (Kangro) / lk 198: ontoloogia dest- gi ülemaailmne tuntus avaliku intellektuaalina on saabunud hiljem. Fi- ruktsioon (Kaplinski). Selle Heideggeri mõiste levinud tõlkevasteks on losoofilise ranguse ja süvenemise poolest on minu vaieldamatu lem- eesti keeles olnud destruktsioon, aga olgu vähemasti ühtemoodi! mik 1981. aastal ilmunud Teispool subjekti (Vattimo 1986b), kuid seal Lk 123: sellesama pidev taastulek (Kangro) / lk 191: sellesama iga- kõnetatakse jällegi kaasaegset kultuuri vähem. Lisaks ilmuvad samal vene taastulek (Kaplinski). Nietzsche väljend, siinkohal on igavene saksa aastakümnel raamatud Erinevuse seiklus (Vattimo 1993, originaal 1980); ewige tõlkena igal juhul täpsem. Nietzsche: sissejuhatus (1992b, originaal 1985) ning laiendatud kogu- Lk 184: Ajakohatud mõtisklused (Kangro) / lk 188: Ajakohatud vaat- mik varasematest esteetikaalastest töödest Poeesia ja ontoloogia (Vatti- lused (Kaplinski). Nietzsche teose pealkiri, seni käibel olnud pigem Aja- mo 2008, originaal 1985). kohatute vaatlustena. 2. Võõrkeelsed mõisted vajaksid kommentaare. Ennekõike Heidegge- Märkusi toimetamisest ril on palju selliseid mõisteid, mida on raske mistahes keelde tõlkida (nt Dasein, Ge-stell, Verwindung, Ereignis jne). Vattimo jätab säärased MLi tõlge on kahe tõlkija ühislooming. 1. ja 10. peatüki on tõlkinud mõisted tõlkimata, lisab need võõrkehadena itaaliakeelsesse teksti — Maarja Kaplinski, ülejäänud raamatu Maarja Kangro. Originaali luge- samamoodi talitavad ka tõlkijad. Heideggeri loomingu tundjate jaoks mata ei ole võimalik tõlke kvaliteeti hinnata (olen tuttav MLi ingliskeelse on nii isegi lihtsam, ent laiemat lugejaskonda silmas pidades oleksin tõlkega), samuti puudub mul võimalus mõistmise osas n-ö realugeja- toimetajana lisanud siin-seal joonealuseid märkusi. On ju Eestis tehtud ga samastuda, kuid üldmulje on hea. Tõlke eesti keel on ladus, raama- tõsiseid katseid (Ülo Matjus, Tõnu Luik, Eduard Parhomenko) luua Hei- tut ei ole nimme keerukamaks tõlgitud. Ometi on tekstis endaski kee- deggeri sõnavarale omakeelseid tõlkevasteid.4 Tõlkijad on teinud üksi- rukust küllaga ning minu hinnangul saanuks seda toimetamistöö abil kuid sääraseid märkusi (nt lk 130 allmärkus 9 Entwurf’i kohta; samuti on vähendada. Ent toimetamisega on imelikud lood: tiitellehe pöördel ei Maarja Kaplinski pannud keerukamate mõistete võimalikud tõlkevasted ole toimetajat üldse märgitud. Vahel harva on seda “Avatud Eesti raa- sulgudesse, nt lk 25), kuid vaja olnuks koostada selliseid kommentaare matu” sarjas ennegi ette tulnud, kuid nii komplitseeritud ja pealegi kahe järjekindlalt. tõlkija koostöös sündinud tõlke korral ei saa seda küll heaks kiita. As- ja lähemalt uurides ilmnes, et Kultuurkapital on siiski Märt Väljatagale 3. Allmärkustes jäetakse teoste pealkirjad valdavalt tõlkimata, olgu- toimetamistasu välja maksnud,2 küllap siis on toimetaja suurest taga- gi et päris paljud neist on itaaliakeelsed. Samas olnuks lugejasõbralikum sihoidlikkusest ennast varju jätnud.3 Olgu kuidas on, mitmes punktis ka pealkirjad eesti keelde tõlkida, nagu seda on tehtud allmärkuses 18, saanuks pühendunud toimetamistöö abil raamatut lugejasõbralikumaks lk 144. Kui lähtuda sellest, et originaalpealkiri toimib leitava allikavii- muuta. tena, siis võinuks tõlke lisada sulgudesse. 4. Viited eestikeelsetele allikatele. Tõlkijad on üldiselt lähtunud meel- 1. Ühtlustamata mõisted ja väljendid. Kuigi ma ebakõlasid eral- divast tavast, et kui raamatus viidatud allikas on eesti keelde tõlgitud, di ei otsinud, jäid mõned siiski silma. Ma ei usu, et tegemist on siis viidatakse just sellele (nt Kuhni Teadusrevolutsioonide struktuur läbivaieldud otsustega säilitada tõlkijate eriomane stiil, pigem ikka 6. peatükis). Kui rangelt näpuga järge ajada, siis leidub raamatus vaid tähelepanematusega. üks koht, kus eestikeelne tõlge on maha magatud, lk 171, allmärkus 13

4Nagu võib lugeda mitmete Heideggeri-tõlkijate järelsõnadest, kujutab Heideggeri keeruka ja eripärase keele tõlkimine ise endast ﬁlosoo- 2Vt www.kulka.ee/?module=taotlused&action=eraldatud&blank=1 ﬁlist ülesannet, mis on põhjustanud isegi avalikke debatte. Kuigi tõlgete (24.01.2014 seisuga). järelsõnadest võib leida olulisi viiteid Heideggeri mõistete sisuliseks 3Olgu nimetatud, et varem Akadeemias ilmunud M. Kaplinski mõistmiseks, läheks kõigi asjakohaste allikate viitamine siinkohal lii- tõlgitud 1. ja 10. peatüki puhul on algse toimetamistöö teinud Jaan ga pikale, piirdun ühe viitega tekstile, mis võtab tõlkimise probleemi Kangilaski. reljeefselt kokku: Parhomenko 2003.

1308 1309 Arvustus Arvustus

Levinasi kohta (e.k Levinas 2012). Ent jällegi võinuks toimetaja üldhari- lähtudes — mis omakorda võrsub Nietzsche ja Heideggeri mõtlemise val eesmärgil lisada allikaviiteid eestikeelsete tõlgete kohta ka sinna, kus vastastikmõjulisest tõlgendusest — avanevad Vattimo teineteisest lahu- Vattimo teksti üksnes mainib, ilma allmärkuses viitamata. Sääraseid ava- tamatud ontoloogiline ja ajalooline mõtteliin, viimasesse aspekti kuulub mata seoseid on raamatus hulgi, pakun siinkohal lugejaile toimetuslikke ka käsitus postmodernsusest. lisandusi, piirdudes filosoofiliste allikatega: Lk 13, allmärkus 13 vihjatakse küllap allikale Habermas 1996. 1. Ontoloogiline taust ja Heideggeri panus sellesse Lk 25 refereeritakse esmakordselt Nietzsche nihilismikäsitust, esin- duslik fragmentide valik eesti keeles on Nietzsche 2004. ML paistab esmapilgul puhtakujulise kultuurifilosoofilise mõtisklusena, Lk 28–29 räägitakse Wittgensteini Tractatus’est ja müstilisuse rollist nagu neid on 20. sajandil kirjutatud sadu. Aga pangem tähele, et Vattimo seal, e.k Wittgenstein 1996: 199. ei ürita üksnes hetke tabada, vaadelda pealispindselt praeguse ajaloolise Lk 29 vihjatakse esmakordselt seade-stule (Ge-stell), miks mitte vii- olukorra põhijooni, vaid ta üldistab julgelt, kõneldes postmodernsusest data sellekohasele tähtsale allikale Heidegger 1989. ja nihilismist kui meie saatusest (ML: 25), ajastu loomusest. Nende Lk 44 mainitakse eesti keeles kättesaadavat Spengleri Õhtumaa al- üldistuste taust on ontoloogiline selles tähenduses, mille annab onto- lakäiku (Spengler 2012). loogia mõistele Heidegger. Rohkemaks kui taustaks ei saa seda MLi Lk 63 refereeritakse Walter Benjamini esseed “Kunstiteos oma teh- põhjal nimetada, kuna ontoloogiale tehakse üksnes põgusaid vihjeid, nilise reprodutseeritavuse ajastul” (Benjamin 2010). kõige täpsemalt öeldakse ehk lk 10: Lk 83, allmärkuses 12 viidatakse just nimelt eesti keeles loetavale Ontoloogia pole miski muu kui meie tingimuste või olukorra tõlgendus, kuna osale Heideggeri raamatust Teekonnal keele poole (Heidegger 1999). “olemine” pole midagi väljaspool oma “sündmust”, mis leiab aset olemise ja meie ajalooks saamises. Lk 170 mainitakse Quine’i käsitust radikaaltõlkest, mille kohta saab eesti keeles lugeda (Quine 2005: 2. ptk). Kes soovib selle tausta enda jaoks lahti mõtestada, peaks enne MLi lugemist alustama Vattimo languse ontoloogia alasest esseest (Vatti- Lk 202–203 käsitletakse Heideggeri ettekannet “Filosoofia lõpp ja 5 mõtlemise ülesanne”, eesti keeli Heidegger 1988. mo 2003), lisaseletusi vt Luks 2003: 1470–1472. Sealne argumentat- sioon nõuab omakorda Heideggeri olemismõtlemise tundmist vähemalt üldjoontes; kiireima ülevaate sellest saab Parhomenko 2009 varal (eriti Raamatu mõtteliinid: kommentaare, lugemisjuhiseid ja taustu lk 232–236). Korduvalt tugineb Vattimo ka Heideggeri olemasolemise (Dasein) analüütikale, samas olemasolemise mõistet põhjalikult seleta- Vattimo mõtlemine on paljukihiline võrgustik: eri mõtlejatelt laenatud mata, selle kohta soovitan lisaks lugeda allikaid Luik 2002: 53–84; Tool filosofeemid mängivad omavahel ringmängu ning muudavad Vattimo 1997: 304–322. filosoofilise positsiooni mobiilseks, isegi pisut ebalevaks. Kuna Vattimo Põgusalt öeldes on Vattimo mõjutatud järgmistest Heideggerilt mõtlemises pole ranget süsteemi, ei ole järgnevalt esitatud mõtteliinid pärinevatest eeldustest: reastatud tähtsuse järjekorras. • protsessina mõistetud olemine on midagi täiesti muud mistahes ole- Lähenen raamatule selle võtme abil, mida kõige paremini tunnen. ML vast (ontoloogiline diferents); demonstreerib nihilismi mõtlemist genitiivi kahetähenduslikkuses. Ühes • läänelik metafüüsika mõtleb kõigest, ka olemisest, kui kõrgemat tähenduses on see nihilismist mõtlemine, mis on ise programmiliselt järku olevast (nt Platoni idee) — seega on metafüüsika olemisunus- nihilistlik (vt ML: 1. ptk). Siit saame avada Vattimo metodoloogilis- tus; epistemoloogilise mõtteliini (vt allpool 3. punkt), mis tugineb kõige enam filosoofilisel hermeneutikal. Kuid teises tähenduses on see nihilis- • see olemisunustus päädib filosoofia lõpuga moodsa teaduse ja teh- mis mõtlemine — Vattimo eelduste kohaselt on nihilism meie praeguse nika juhitavas maailmas; ometi pole olemisunustus inimlik eksitus, õhtumaa vältimatu saatus ning mõtlemine peab olem ajakohane — üle- 5 ajalised metafüüsilised positsioonid on kättesaamatud. Sellest eeldusest Ontoloogiast süvendatult vt ka Vattimo 1992b; 1993: 3., 7. ptk; 2004: 3–20.

1310 1311 Arvustus Arvustus

mida saaks n-ö parandada — kogu ajalugu koosneb olemise enda- Modernsus on Vattimo määratluse kohaselt esiteks “ajastu, kus andmise epohhidest; moodne olemisest saab [---] põhiväärtus, millele hakkavad viitama kõik • seega on metafüüsika ja ka teaduslik-tehniline kultuur loomu poolest teised” (ML: 115). Uudsuse põhiväärtus pole mitte stilistiline poos, vaid küll nihilism: ajalugu, kus olemisega ei ole midagi — kuid just selles see tugineb teadusliku ratsionalismi progressiusule (ML: 117; vt ka nihilismis iseneb (ereignet) olemine varjulejäävana. Wright 1996). Teiseks on modernsus tugevalt seotud sekulariseerimi- sega (vt ML: 116) — Nietzsche poolt sõnastatud Jumala surmaga kui moodsa kultuuri põhisündmusega. Eelnevalt avatud ontoloogilist taus- Põhiline ontoloogiline vaidlusküsimus seisneb selles, kas olemisunus- ta mängu tuues võib öelda: modernsus on ajastu, kus olemine taandub tus on mööduv või igavene? Hilise Heideggeri seisukoht on ühes rehkendatavateks väärtusteks (nii Nietzsche kui Marxi mõtlemises) ning küsimuses selge: inimliku tahte abil ei saa olemisunustust ületada, ole- ülimaks väärtuseks saab uudsus (vt ML: 192). mist n-ö taasesitada (vt ka Vattimo korduvaid märkusi ületamissoovi metafüüsilisusest MLis). Ent mida siis teha, kas peatada mõtlemine Postmodernsus tähistab Vattimo jaoks modernsuse kriisi, uudsu- võimatus olemise meenutuses, jääda n-ö Godot’t ootama, olles seejuu- se väärtuse lahustumist (vt ML: 11, 120–122). Tuginedes Arnold Geh- res kompromissitult tõrjuv kõigi tehnikamaailma väljakutsete suhtes; või leni uurimustele, toob Vattimo esile, et vähemalt 20. sajandi keskpai- hoopiski leppida nihilismiga ja mõtelda edasi selle käes elamise perspek- gaks kaotab progress väärtusena oma veetluse, rutiniseerub ja jookseb tiividest? Vattimo valib Gadameri jälgedes selgelt teise tee (vt ML: 21). tähendusest tühjaks (ML: 15, 122). Toimub see, mida ennustas Nietzsche Jumala surma metafoori kaudu: sekulariseerimine asub murendama ka n-ö ilmalikke ideaale — ennekõike progressi. 2. Postmodernsuse mõtteliin Kuid pangem tähele: postmodernsus ajaloolise olukorrana ei saa- Julgen väita, et ennekõike see mõtteliin vääriks ka laiema kultuurihu- bu Vattimo järgi kõikjal läbinisti ja ühekorraga. Pöörakem kõrgendatud vilise publiku tähelepanu. See väide kõlab anakronistlikult. Kas pole tähelepanu Heideggerilt laenatud Verwindung’i (vaibumise) mõistele postmodernism äraleierdatud teema ning 1985. aasta visand igati ajast- ning selle erinevusele ületamisest (Überwindung) — Vattimo seletab arust? On ju praeguseks korduvalt kuulutatud postmodernismi surma seda mõistet korduvalt (ML: 46–49, 60, 195–198). Modernsust (me- (Kirby 2010; Eshelman 2010) ning eesti mõtlejategi poolt teemale mit- tafüüsikat, nihilismi) ei ole võimalik ületada, sest ületamine ise on üli- me kandi pealt post-post-vint peale keeratud (vt Vikerkaar 4–5 ja 7–8, malt modernne kategooria (ML: 189). Modernsusel tuleb vaibuda lasta 2011). (vt ka Vattimo 1992a) ning see protsess võib eri tasanditel võtta omajagu aega. Kui lääne kultuurifilosoofias on skepsis modernsuse vastu 20. sa- Kinnitan siiski: Vattimo käsitus postmodernsusest ei ole sugugi va- jandil valdav, siis näiteks poliitilises retoorikas lähtutakse seni arengu nanenud, samuti ei ole minu arvates postmodernsus ajaloolise epoh- (majanduskasvu) dogmast ning nn teaduse sekulariseerimine on samuti hina ning sellega kaasnevate väljakutsetega lõppenud. Soovitan ülima alles algusjärgus (vt ML: 6. ptk). tähelepanuga lugeda MLi peatükke 6 ja 10, pean seal avalduvat postmodernsuse käsitust üldise kultuurisituatsioonina mulle teadaolevatest Kuna sekulariseerumisena kulgev postmodernsus jätab inimese ilma kõige üldisemaks, täpsemaks ja tabavamaks. Vattimo käsitus on Eestis n-ö püsiväärtustest (see on nihilismi nietzschelik tähendus), pole harvad teenimatult tähelepanuta jäänud, sellega ei haakunud Vikerkaare-debatis ka nende taastamise katsed kas religiooni reanimeerimise abil või siis keegi, samuti ei maini seda oma monograafias Janek Kraavi (2005). nt marginaalse rahvakultuuri vastandamise abil nn valitsevale kultuurile (ML: 31, antud protsess on väga reljeefselt esil praeguses Eestis). Just Vattimo käsitus ei lähe vastuollu tuntuimate postmodernsuse teo- säärased pärisomasuse taasleidmise katsed põhjustavad minu hinnangul reetikute omaga (Lyotard, Jameson), vaid avardab viljakalt nende ka kuuldusi postmodernsuse surmast, uusmodernismist jms. lähenemisviise (Lyotard’i epistemoloogilist vaatevinklit; Jamesoni marksistlikku käsitust). Kiiduväärt on see, et Vattimo eristab rangelt Üheks autentsuse taastamise katseks on ka marksismist võrsunud re- modernsust kui teaduslikule maailmavaatele tuginevat progressiusku volutsioonilised liikumised (tänapäeval ennekõike antiglobalism), mille kunstilisest modernismist — paljud mõtlejad käsitlevad neid tasandeid taotluseks on taastada asjade tarbimisväärtus (ML: 27) — postmodern- läbisegi. Samas ei jäta Vattimo analüüsimata ka kunsti rolli postmodern- suses/nihilismis on olemine taandatud nimelt rangelt vahetusväärtuseks se eluhoiaku kujundamisel, nagu on näha MLi II osast, eriti 6. peatükist. (ML: 26; vt ka Debord 2013). Vähemalt MLis jääb Vattimo kõigi mai-

1312 1313 Arvustus Arvustus nitud restauratsiooniprogrammide suhtes skeptiliseks;6 nihilistlik post- ajaloosituatsiooni suhtes. Mõtlemine muutub narratiivseks ja ekslevaks. modernsus pole mingi mõtteviisi haigus ega ka mõne pahatahtliku Püüan järgnevalt loetleda metodoloogilise mõtteliini aspekte neid kunst- rühma vandenõu, vaid meie vältimatu saatus.7 Seda saatust viib täide likult üksteisest eraldades. tegelikkuse (ja ka subjekti) korrapärast struktuuri laialipillutav mood- ∗ Teadusliku ratsionaalsuse kriitika. Vattimo rõhutab, paljuski Tho- ne tehnika, mida Vattimo mõistab ennekõike kommunikatsioonitehni- mas Kuhnile tuginedes (vt ML: 6. ptk), et teaduslik realism on samuti ka võrgustikuna. Tehnika maailmaajaloolisest rollist on raamatus palju modernismi müüt. Ükski teooria ei seostu “asjade endiga”, vaid on juttu, sestap ma teemasse ei süvene, vaid soovitan üksnes mõningaid üks luiskelugu teiste seas. Iga paradigma aluste omaksvõtmine toi- täiendavaid allikaid (Vattimo 1996, 2003, 2004; e.k vt Kiisler 2000). mub teatud retoorilise protsessina — tõe loomus on retooriline (vt ML: 8. ptk). 3. Metodoloogia mõtteliin: hermeneutika kui nihilism ∗ Epistemoloogia estetiseerumine ja tegelikkustunde nõrgenemine. Kui nõustuda, et pole tugevat ontoloogilist alust ühegi teooria eelista- Eelneva põhjal selgus, et Vattimo ei ole revolutsionäär ega utopist: ML miseks, muutub kardinaalselt subjekti epistemoloogiline alushoiak. ei esita visandeid postmodernsest/nihilistlikust situatsioonist väljapää- Olukorra üle järele mõteldes peaks meie reaalsustunnetus nõrgenema semiseks, vaid vaatleb neid perspektiive, mis terendavad silmapiiril n-ö (vt Vattimo 1998), me elame justkui kostüümilaos, saades osa ühest nihilismi käes elades. Siinses alapeatükis keskendume epistemoloogilis- või teisest kokku luisatud reaalsuskogemusest (ML: 36). Hägustuvad tele aspektidele; praktilisi edasiarendusi käsitleme viimases alapeatükis. piirid teaduse ja kunsti vahel (vt ML: 6. ptk) peaksid viima edasi epis- Kuna nihilismi omaksvõtmine tekitab mõtlemise metodoloogia alal temoloogia estetiseerumiseni (vt Vattimo 1985, 1986a), kuid Vattimo hulgaliselt keerukaid küsimusi, on Vattimo sellele pühendanud palju rõhutab, et see segunemine on veel tulevikumuusika (Vattimo 1985: trükiruumi (vt ennekõike Vattimo 1997, aga ka Vattimo 1993: 1., 2., 293). 5. ptk). MLis käsitleb Vattimo metodoloogilisi küsimusi peatükkides ∗ Subjektiivsuse nõrgenemine. Oleks imelik väita, et kui tegelikkus mi- 6–8. nu ümber hägustub, jään ma ise sellekssamaks subjektiks kartesiaan- 8 Tuntuimaks märksõnaks Vattimo filosoofias on nõrk mõtlemine. Si- liku mõtleva asjana. Nii äsja esitatud punktid kui ka tehnika loomuse dudes eespool avatud kultuurifilosoofilised mõtted Gadameri hermeneu- (seade-stu) üldine kõikeläbistav mobiilne surve põhjustavad selle, et 9 tikaga, jõuab Vattimo tulemuseni, mille kohaselt ükski põhjendus ei saa metafüüsiline konstruktsioon tegelikkuse jagunemisest subjektiks ja olla “tugev”, s.t viidata mõnele ontoloogilises mõttes püsivale struktuu- objektiks mureneb (vt ML: 206). Nietzschele tuginedes kirjeldab rile. Filosoofia ei saa teeselda välisperspektiivi saavutamist nihilistliku Vattimo identiteedi lõhustumist arusaamisena sellest, et mina on pigem paljude surelike hingede kimp (ML: 49). Tuleb siiski öelda, 6Nüüdseks on Vattimo asunud tihedasse dialoogi Marxiga ja kom- et põhjalikumalt on Vattimo käsitlenud subjektiivsuse hägustumist munismi ideega (Vattimo, Zabala 2011). teisal (Vattimo 1986b: 36–64, 1993: 40–60). On veel mõtestamata 7On kahetsusväärne, et Vattimo pole mulle teadaolevalt kusagil asu- küsimus, millise panuse võiks see mõtteliin anda levinud postsub- nud kriitilisse dialoogi Alain Badiou mõtlemisega, kelle sündmuse- jektivistlikusse suundumusse moodsas mandrifilosoofias. käsituses tundub sisalduvat selge autentsusepaatos. Samuti on Badiou Subjektiivsuse ja reaalsustunde nõrgenemisest lähtuvalt jõuab Vat- (1999: 53–60) selgesõnaliselt eitanud nihilismi mõiste adekvaatsust timo 1990. aastate teisel poolel nõrga mõtlemise religioosse kalduvuse käesoleva ajastu mõistmiseks. avastamiseni, mis pole samas jumala kui stabiilse aluse taaskehtestami- 8 Kogumik, mille mõjul märksõna käibele läks, on nüüd tõlgitud ne. Kuna ML on sellest arengust veel kaugel, ei süvene ma siinkohal ka inglise keelde, vt Gianni Vattimo, Pier Aldo Rovatti (toim.). Weak sellesse teemasse, piirdun vaid oluliste allikaviidetega: Vattimo 1999, Thought. Albany: State University of New York Press, 2012 [1983]. Ku- 2002; Caputo, Vattimo 2007; Rorty, Vattimo 2005. na minu kokkupuude antud allikaga piirdub Google Books’is esitatud näidisega, ei leidu seda kasutatud kirjanduse nimekirjas. 9Gadameri on eesti keelde üksjagu tõlgitud, nt kogumik Gadamer 2002.

1314 1315 Arvustus Arvustus

4. Esteetika mõtteliin 5. Nihilismi mõtlemise praktilised edasiarendused

Lisaks eelmises alapeatükis esile toodud epistemoloogia estetiseeru- Kui Vattimo mõtlemine tahab olla tegelikkuse ontoloogia ning nihi- misele (ML: 6. ptk) on dialoog kunstiga Vattimo jaoks veel mit- listlikul tegelikkusel puudub positiivne ühendav alus, siis peaks see mes mõttes oluline. Tuleb rõhutada, et ka kõik kolm põhilist Vattimo filosoofia suutma demonstreerida seletusjõudu sattumuslike nähtuste mõjutajat — Nietzsche, Heidegger ja Gadamer — on olnud kunstiga mõtestamisel. MLis kuulutab nõrga mõtlemise praktiliste rakenduste pidevas dialoogis. Terve MLi neljast peatükist koosnev II osa (“Kuns- ajajärku 9. peatükk “Hermeneutika ja antropoloogia”. Siit näeme, et ti tõde”) on sellele dialoogile pühendatud. Minu hinnangul avaneb siin kuigi Vattimo omistab seniseid metafüüsilisi konstellatsioone hajutava- kaks olulist aspekti. le moodsale tehnikale üldiselt positiivset rolli,11 ei arva ta sugugi sini- Esiteks käsitleb Vattimo teravapilguliselt modernistliku kunstiga silmselt, et üleilmastuva tehnika maailm muutuks üldiseks rõõmupeoks. seotud probleeme (ML: 3., 5. ptk) — meenutame, et Vattimo filosoofili- Läänestumine ei too Vattimo järgi kaasa mitte teiste kultuuride kadu- ne modernsusemääratlus ei lähtunud kunstist. Modernistlik kunst (ning mist, vaid uusi segunenud kultuure, kusjuures mittelääne maailm on selle paatost jagav esteetikateooria, nt Adorno oma) on Vattimo järgi tohutu ellujäämise ehitusplats. Samuti toimub kultuuride segunemine reaktsiooniks hilismodernsusele omasele massikultuurile, mis estetisee- industriaalühiskonna getodes (ML: 181). rib valimatult kõike. Kunsti erilisust ja autentsust taotlev looja kogeb Õige pea asub Vattimo oma mõtlemise praktilisi ühiskondlikke aren- säärast olukorda kunsti surmana ning reageerib nn protesti-enesetapuga, dusi välja töötama ja avaldama: 1989. aastal ilmus Läbipaistev ühis- keeldumisega kommunikatsioonist (vt ML: 65–67).10 Ometi ei ole kunst kond (Vattimo 1992c), 1991. a Interpretatsiooni eetika12; uuel sajan- vähemalt institutsionaalses tähenduses lõppenud. Postmodernne esteeti- dil mitmeid olulisi raamatuid nõrga mõtlemise eetiliste ja poliitiliste ka on Vattimo järgi säärane, mis elab modernset kunsti surma igavesti läbi järelduste kohta (Vattimo 2004), kuni Hermeneutilise kommunismini13 kunsti loojanguna, seejuures vähem intensiivselt (vt ka Vattimo 1992c: välja. Kõigi nende mõtiskluste juhtmotiiviks on nõrgenenud reaalsustun- 4. ptk). dest ja väärtushoiakutest tulenev kalduvus hoiduda mistahes vägivallast, Teiseks avaneb Vattimo kunstialastes mõtisklustes taotlus mõista olulist rolli mängib siin ka enda lõplikkuse-surelikkuse kogemine. kunsti ontoloogilist rolli (4.–5. ptk; vt ka Vattimo 1986b: 94–118, Loodan, et siinne ülevaade suutis pisut korrastada MLis avanevat 2008). See otseselt Heideggeri luuletõlgendusi edasi arendav teema on “hargnevate teede aeda”, ehk koguni inspireeris tema mõtlemist lähemalt lühiülevaate andmiseks liiga kompleksne ja krüptiline, ent äärmiselt uurima. põnev. Mõne sõnaga öeldes üritab Vattimo ühendada Heideggeri vara- Leo Luks semat käsitust luulest kui tõe teosesse panekust ja ajaloolise maailma ülesehitamisest (Kunstiteose algupäras, 1936 (e.k Heidegger 2002)) hiljem väljendatud ütlustega luulelisest keelest kui vaikuse helinast (Tee- LEO LUKS (sünd. 1976) on filosoof, Eesti Maaülikooli majandus- ja kond keele poole, 1959). Ontoloogiline tähtsus seisneb selles, et just sotsiaalinstituudi dotsent ning Tartu Herbert Masingu kooli õpetaja. seal, kus luulekeeles sõna tavaline tähendus puruneb, leiab aset mitte- Lõpetanud 1999 Tartu ülikooli filosoofia erialal, magistrikraad sealsamas objektiveeriv kohtumine olemisega kui vaikuse efektiga (ML: 83), mis 2002. Doktorikraad TLÜ Eesti humanitaarinstituudist 2010. Akadeemias haarab kaasa ka teadevoleku surelikkusest. “Olemise juhtumine on hei- 11 deggerlikus nõrgas ontoloogias pigem mitteilmne ja marginaalne, taus- Eriti kui võrrelda Vattimo mõttekäike uusmarksistlike (Adorno, tale jääv sündmus” (ML: 100). Debord) ja postweberlike (Schumpeter) mõtlejatega või siis biovõimu kontseptsiooni edasiarendajatega (Agamben). 12Kuna seda kogumikku ei ole inglise ega saksa keelde tõlgitud, ei leidu seda siinse arvustuse kasutatud kirjanduse nimestikus. 13Ei tasu arvata, nagu oleks sidumus kommunismi ideega ainuüksi 10Siinkohal tasuks tõmmata paralleeli Lyotard’i (2000) ülevuse es- Vattimo veidrus. Paljud juhtivad mandrifilosoofid on pidanud vajalikuks teetikaga, mis on minu hinnangul täpseimaks (post)modernsuse esteeti- selle üle mõelda, vt nt ka Vattimo artiklit sisaldavat kogumikku Douzi- lise loomuse visandiks. nas, Ziˇzekˇ 2010; e.k vt ka Negri 2008.

1316 1317 Arvustus Arvustus varem avaldanud artiklid “Nihilismi “hea uus ilm”: Gianni Vattimo filo- H e i d e g g e r , Martin 1999. Keel. — Akadeemia, nr 4, lk 711–729; tlk soofia kriitiline vaatlus” (2003, nr 7, lk 1464–1484), “Ilma kodutunde- V. Kiisler ta me jääme kodutuks: Kodutuse kogemuse kultuurifenomenoloogilise Heidegger,Martin2002. Kunstiteose algupära. Tlk Ü. Matjus. Tar- analüüsi katse” (2013, nr 3, lk 402–427) ja “Kas kodutus on moodsa tu: Ilmamaa aja normaalseisund?” (2013, nr 6, lk 1111–1130); tõlkinud Gianni Vat- K i i s l e r , Vilja 2000. Mäe vari: ringi ümber riiuli. — Akadeemia, nr 3, timo “Vastu languse ontoloogiale” (koos Külli Kressaga; 2003, nr 7, lk 563–578 lk 1445–1463) ja Friedrich Nietzsche “Fragmente nihilismist” (2004, K i r b y , Alan 2010. Postmodernismi surm ja mis saab edasi. — Viker- nr 8, lk 1793–1832); avaldanud ka viis arvustust. kaar, nr 3, lk 66–73; tlk M. Väljataga K r a a v i , Janek 2005. Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur. Viljandi: Viljandi Kultuuriakadeemia L e v i n a s , Emmanuel 2012. Teisiti kui olla ehk Teispool olemust. Tlk K. Sisask. Tallinn: TLÜ Kirjastus L u i k , Tõnu 2002. Filosoofiast kõnelda. Tartu: Ilmamaa Kirjandus L u k s , Leo 2003. Nihilismi “hea uus ilm”: Gianni Vattimo filosoofia kriitiline vaatlus. — Akadeemia, nr 7, lk 1464–1485 A l b e r t e l l i , Guido 1995. Gianni Vattimo nihilismi-apoloogia. — L u k s , Leo 2009. Gianni Vattimo. — E. Annus (toim.). 20. sajandi Akadeemia, nr 7, lk 1461–1482; tlk E. Parhomenko ∗ mõttevoolud. Tallinn/Tartu: TÜ Kirjastus, lk 453–468 B a d i o u , Alain 1999*. Manifesto for Philosophy. Trans. N. Madarasz. L y o t a r d , Jean-Fran¸cois 2000. Vastus küsimusele: Mis on postmo- Albany: State University of New York Press dernsus? — Akadeemia, nr 7, lk 1419–1430; tlk I. Raag B e n j a m i n , Walter 2010. Kunstiteos oma tehnilise reprodutseerita- N e g r i , Antonio 2008. Sotsialism on surnud, elagu kommunism (in- vuse ajastul. — Valik esseid. (Loomingu Raamatukogu, nr 26–29.) tervjuu Jüri Lippingule ja Hent Kalmole). — Sirp, 9.05, lk 11–13 Tallinn: SA Kultuurileht, lk 113–144; tlk M. Sirkel N i e t z s c h e , Friedrich 2004. Fragmente nihilismist. — Akadeemia, C a p u t o , John D., Gianni V a t t i m o 2007*. After the Death of God. nr 8, lk 1793–1832; tlk L. Luks New York: Columbia University Press P a r h o m e n k o , Eduard 2003. Võõra sõna järelküpsemine, pärisoma D e b o r d , Guy 2013. Vaatemänguühiskond. Tlk A. Saar. Tallinn: TLÜ sünnivalu. — Tõtt-öelda. Toim. T. Lott jt. Tartu: TÜ Kirjastus, lk 28– Kirjastus 39 ˇ Douzinas, Costas, Slavoj Z i ˇze k (eds.) 2010. The Idea of Commu- P a r h o m e n k o , Eduard 2009. Martin Heidegger. — E. Annus (toim.). nism. London/New York: Verso 20. sajandi mõttevoolud. Tallinn/Tartu: TÜ Kirjastus, lk 229–262 E s h e l m a n , Raoul 2010. Performatism ehk postmodernismi lõpp. — Q u i n e , Willard Van Orman 2005. Sõna ja objekt. Tlk A. Unt. Tartu: Vikerkaar, nr 10–11, lk 109–129; tlk M. Väljataga TÜ Kirjastus G a d a m e r , Hans-Georg 2002. Hermeneutika universaalsus. Tlk R o r t y , Richard, Gianni V a t t i m o 2005. The Future of Religion. A. Tool. Tartu: Ilmamaa New York: Columbia University Press H a b e r m a s , Jürgen 1996. Modernsus — lõpetamata projekt. — Aka- S p e n g l e r , Oswald 2012. Õhtumaa allakäik. Tlk M. Sirkel, K. Ligi. deemia, nr 1, lk 75–93; tlk A. Kärssin Tartu: Ilmamaa H e i d e g g e r , Martin 1988. Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne. — T o o l , Andrus 1997. Hermeneutika ja filosoofia. Saateks. — Filosoofi- Looming, nr 8, lk 1081–1088; tlk Ü. Matjus lise hermeneutika klassikat. Koost. A. Tool. Tartu: Ilmamaa, lk 251– H e i d e g g e r , Martin 1989. Küsimus tehnika järele. — Akadeemia, 328 nr 6, lk 1195–1222; tlk Ü. Matjus

∗Tärniga tähistatud allikad puuduvad Eesti raamatukogudest, kuid olid 24.01.2014 seisuga vabalt kättesaadavad keskkonnas http://lib. freescienceengineering.org/.

1318 1319 Arvustus Arvustus

V a t t i m o , Gianni 1985**.∗ Aesthetics and the End of Epistemolo- V a t t i m o , Gianni 2003. Vastu languse ontoloogiale. — Akadeemia, gy. — P. J. McCormick (ed.). The Reasons of Art: Artworks and the nr 7, lk 1445–1463; tlk K. Kressa, L. Luks Transformations of Philosophy. Ottawa: University of Ottawa Press, V a t t i m o , Gianni 2004. Nihilism and Emancipation: Ethics, Politics, pp. 287–294 and Law. Trans. W. McCuaig. New York: Columbia University Press V a t t i m o , Gianni 1986a*. Hermeneutics and Nihilism: An Apology V a t t i m o , Gianni 2006**. Dialogue with Nietzsche. Trans. for Aesthetic Consciousness. — Hermeneutics and Modern Philo- W. McCuaig. New York: Columbia University Press sophy. Albany: State University of New York Press, pp. 446–459 V a t t i m o , Gianni 2008 [1985]**. Art’s Claim to Truth. Trans. V a t t i m o , Gianni 1986b [1981]**. Jenseits vom Subjekt. Wien: Böhlau L. D’Isanto. New York: Columbia University Press (originaal: Poesia V a t t i m o , Gianni 1989. Heideggers Nihilismus: Nietzsche als Interp- e ontologia) ret Heideggers. — Kunst und Technik: Gedächtnisschrift zum 100. Ge- V a t t i m o , Gianni, Santiago Z a b a l a 2011*. Hermeneutic Com- burtstag von Martin Heidegger. Hrsg. von W. Biemel, F. W. von Herr- munism: From Heidegger to Marx. New York: Columbia University mann. Frankfurt am Main: Vittorio Klostermann, S. 141–153 Press V a t t i m o , Gianni 1992a. Heideggers Verwindung der Moderne. — W i t t g e n s t e i n , Ludwig 1996. Loogilis-filosoofiline traktaat. Tlk Martin Heidegger,Denker der Post-Metaphysik. Hrsg. von F.W.Veau- J. Kangilaski, V. Palge. Tartu: Ilmamaa thier. Heidelberg: Winter, S. 40–50 W r i g h t , Georg Henrik von 1996. Progressi müüt. — Minerva öökull. V a t t i m o , Gianni 1992b [1985]. Nietzsche: Eine Einführung. Stuttgart/ Tallinn: Vagabund, lk 17–50; tlk J. Kaplinski Weimar: Verlag J. B. Metzler V a t t i m o , Gianni 1992c [1989]. The Transparent Society. Cambridge: Polity Press V a t t i m o , Gianni 1993 [1980]*. The Adventure of Difference: Philo- sophy after Nietzsche and Heidegger. Cambridge: Polity Press V a t t i m o , Gianni 1995a. Nihilismi apoloogia. — Akadeemia, nr 7, lk 1434–1444; tlk M. Kaplinski V a t t i m o , Gianni 1995b. Nihilism ja postmodernsus filosoofias. — Akadeemia, nr 7, lk 1445–1460; tlk M. Kaplinski V a t t i m o , Gianni 1996**. Postmoderne und Technologie. — Logos: Zeitschrift für systematische Philosophie, Nr. 3, S. 40–56 V a t t i m o , Gianni 1997 [1995]. Beyond Interpretation: The Meaning of Hermeneutics for Philosophy. Stanford, Cal.: Stanford University Press V a t t i m o , Gianni 1998**. Die Grenzen der Wirklichkeitsauflösung. — Medien — Welten — Wirklichkeiten. Hrsg. von G. Vattimo, W.Welsch. München: Wilhelm Fink Verlag, S. 15–26 V a t t i m o , Gianni 1999*. Belief. Trans. L. D’Isanto, D. Webb. Stan- ford, Cal.: Stanford University Press V a t t i m o , Gianni 2002. After Christianity. Trans. L. D’Isanto. New York: Columbia University Press

∗Kahe tärniga tähistatud kirjandusallikad pole Eestis kättesaadavad, ent leiduvad siinkirjutaja eraraamatukogus. Huvilistel on võimalus neid endale paljundada, kontakt [email protected].

1320 11 1321 Abstracts

invited. Visits to which lesser-known church personages were invited without the participation of the archbishop usually did ABSTRACTS not materialise. When judging the value of the content of the reports on foreign visits, one has to take into account that the members of the clergy working under the Soviet occupation were not free to present their own opinions as members of for- JAAN ISOTAMM. In my dreams I see eign delegations. The question whether one reported honestly with good conscience or spoke with the mouth of the powers RIHO SAARD. “It really is a pity. . . ”: About the foreign to be is and will remain a principal issue for source-criticism. visits by the Lutheran clergy of Soviet Estonia and the visits The researcher will often find themselves in the same situation of foreign church officials to Soviet Estonia as blind Isaac who concluded: “The voice is Jacob’s voice, but the hands are the hands of Esau” (Genesis 27:22). (Auth.) The article deals with the foreign relations of the Estonian Evangelical Lutheran Church during the Cold War period. ERGO NAAB. The gospel and the empire: The construc- One of the goals of these relations was to break the isolation tion of the divine man of the church which had institutional international contacts and membership in international organizations; at the same In its Hellenistic use, the concept of ‘gospel’ was related to time, however, these relations were dictated by the state or military victory over the enemy. A chronologically closer use were indirectly in the service of state-assigned tasks. The study of the concept connoted the Roman imperial cult and the per- reveals that the clergy were assigned categories when travel- son of Caesar Augustus in the first century. The concept of ling abroad. The first consisted of archbishops, the leaders Augustus as a benefactor of whole world initiated universal of congregational leagues and superintendents. The second cosmological change that marked the beginning of a new era. consisted of members of governing bodies of the church, con- The good news about peace and victory of Augustus’ impe- sistorial assessors and the faculty of the Institute of Theology. rial programme was reflected back in architecture and also in The third consisted of the clergy who served congregations. the rituals and practices of the imperial cult which became a Before the EELC became a member of the World Council of medium of conceptualisation of the world. The gospel about Churches and the Lutheran World Federation, travel abroad Caesar and the good news of his saving abilities had a com- was not directly related to serving on the bodies of these or- plex and diverse influence on the Roman society. The concept ganisations but in the interest of the “organs” who wished of gospel, which became a technical term in the Greco-Roman to use the interest in the church for their own interests and world, was implemented by the Apostle Paul to explain of the counter-propaganda. In the 1960s, travel abroad had a new good news about Jesus Christ as a king from the Davidic dy- purpose — it was justified by the EELC being a member of in- nasty. Therefore, we have to admit that the early Christian ternational church organisations. This precondition enabled message became provocative and challenging to the imperial LWF member churches, especially the Church of Finland, to ideology. Although we cannot prove that Paul’s aim was in send official delegations to Estonia and to create inter-church clear and direct opposition with this ideology, we can conclude co-operation which helped to alleviate the isolation of the ghet- that this was at least one aspect of the peace message of the toised church. The EELC participated actively in the work of gospel. It is important to take into consideration the complex- the Prague Christian Peace Conference, which Moscow, ac- ity of Paul’s use of the language without regarding him as an cording to its foreign policy, considered the most loyal church antagonistic dualist. Nevertheless, it is quite clear that early organisation ever. Occasional visits abroad were tied with the Christianity had to protect its viewpoints in the pluralistic and ecclesiastical church days of the Church of Finland to which multicultural world, and therefore, competition with godlike usually the archbishop and someone whom he favoured were Caesar as a benefactor is implicit to its core structure. (Auth.)

1322 1323 Abstracts Abstracts

GLORIA GABUARDI. Poetry within the Russian Federation started striving for independence, Moscow branded their attempts as “terrorist rebel- FRANCISCO DE ASIS´ FERNANDEZ.´ Poetry lions” and warned the international community against in- terference, as this was supposed to be an internal affair of Russia. Thereafter, the federal troops cruelly suppressed the JAVIER ALVARADO. Poetry attempts at gaining independence. This is how Moscow acted when suppressing the independence movement in Chechnya ANTS LAANEOTS. Russian-Georgian war of 2008: Causes from 1994–1996 and 1999–2000. Simultaneously, the Rus- and effects. Part III sian authorities greatly supported pro-Russian separatism in Transnistria (in Moldova), South Ossetia, Abkhazia and even The article continues with a detailed description of combat on on the Crimean Peninsula in Ukraine, without hesitating to the South Ossetian and Abkhazian fronts from 10 August, the use the army if necessary. third day of the war. On 11 August, because of the counterof- fensive by the overwhelming Russian troops, the remaining The war greatly harmed the confidence of Post-Soviet coun- battleworthy Georgian units were forced to withdraw in the tries, particularly of the Georgian people in NATO, the US and direction of Thbilisi and take defensive positions on the access the European Union as the guarantors of international secu- roads to the capital. As almost no resistance was put up on rity. Nonetheless, the victory of the Russian Federation in the Abkhazian front, the Russian units reached the Georgian- Georgia remained incomplete. Mikheil Saakashvili’s govern- Abkhazian border late on 12 August. ment could not be ousted from power and replaced by one more suitable for Moscow. The world was shocked by the attack of Despite President Dmitri Medvedev’s 12 August statement Russian federal troops on sovereign Georgia. For the first about the end of the military operation, the aggressive ac- time, the new Russia remained in international political iso- tivities of the Russian troops continued until 15 August. On lation — no countries except Cuba and Libya expressed their 25 and 26 August, the Russian State Duma recognised the support to the activities of the Kremlin. Even the capitals of independence of Abkhazia and South Ossetia. On 28 August the Commonwealth of Independent States kept silence, as they Grigol Vashadze, Deputy to the Georgian Foreign Minister,an- realised for the first time that some of them could be Moscow’s nounced that Georgia would break diplomatic relations with next victims. (Edit.) Russia and declared Abkhazia and South Ossetia occupied territories. ENE GRAUBERG, IGOR GRÄZIN. Conceptual limits of One of the reasons for this was that the Georgian side and modern philosophy of language President Saakashvili had made a political error before the outbreak of the August War. They had not sufficiently consid- The main objective of this paper is a comparative analysis of ered the complicated historical background of relations be- the linguistic paradigm in the modern and postmodern society, tween the peoples of Georgia, Abkhazia and South Ossetia. taking account of the globalising world. The main questions Instead of overcoming the hostility and integrating these re- of interest in the research are: (1) If and how is the theoretical- gions with Georgia peacefully, Saakashvili decided to take philosophical aspect of the modern conception of the linguistic them by force. Nonetheless, the attack on Georgia by the Rus- paradigm collapsing in the contemporary globalising society? sian Federation was an act of aggression that had no legal 2) What has become of linguistic paradigms within the frame- justification internationally or even according to the laws of work of the paradigms of modern and postmodern society, both the Russian Federation. in theory and practice? By attacking Georgia, Russia demonstrated once again its The latest changes in linguistic substances have made most double standards in its attitudes to separatism. When, af- of linguistic philosophies irrelevant. These changes are both ter the disintegration of the Soviet Union, small ethnicities very recent and fundamental at the same time. The most impor-

1324 1325 Abstracts Abstracts

tant technical device in the semiotic revolution — the computer has managed to crack one secret after another. The journey mouse and the screen icons invented by D. C. Engelbart (who into the depths of the microworld has not been a straight as- passed away a year ago) — were introduced in 1984. But phalt road through a flowering meadow, but it has proceeded through the elimination of procedures of linguistic communi- through successes and failures, demanding a lot of patience, cations by computers, we have reached a situation where the mental energy and devotion from the best brains of humankind. world of linguistics and the designated world are one and the This article covers the period from ancient Oriental and same. None of the participants in Wikileaks networks is able Greek philosophers’ beliefs about invisible and indelible to describe its essence or consequences. atoms to Sir John Joseph Thomson’s discovery in 1897 that Thus, we must accept the fact that neither grammar nor even smaller particles than atoms exist. Later, those were any traditional linguistic paradigm exists anymore: the vir- named electrons. (Auth.) tual world is inseparable from the “outer” one, and they act by identical rules that cannot be formalised by the methods of the traditional logistics. Kuhn’s time is over — paradigms are not related to the rules, schools or grammars. It has to be Review concluded that the next bi-ontological world where language and being are virtually the same requires our courage to wave ELMO TEMPEL. Dark matter and cosmic web story away most of the tradition of modern and post-modern philosophy of language. And of the recognition of the fact that we Jaan Einasto. Dark Matter and Cosmic Web Story. (Advanced do not know yet how to do that. (Auth.) Series in Astrophysics & Cosmology, vol. 14.) World Scientific Publishing Co. Pte. Ltd., 2013. 364 pp. TAIVO LIIVA. The thorny road of science into the intricate interior of atoms LEO LUKS. Guide to the Vattimo labyrinth When a child breaks a favourite toy, he is interested in what is Gianni Vattimo. Modernsuse lõpp. [The End of Modernity.] inside it. When schoolchildren are explained that matter con- Translated by Maarja Kangro and Maarja Kaplinski. (Open sists of molecules and atoms, atoms in their turn of the nucleus Estonia Book.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 228 pp. and the electrons circulating around it, they are amazed how simple the microworld is, as this planetary model resembles the solar system. Thus, the structure of matter is not so diffi- Serial cult to explain. The situation changed completely when it was discovered that the invisible atom consists of many elemen- “All kinds of rumours are going around. . . ”: Reports tary particles of inexhaustible diversity. Understanding the about the situation in Estonia in 1943–1945. Part XXXV structure of matter became particularly complicated when, by physical experiments, attempts were made to explain the laws We publish information summaries about the situation in Es- of movement of the particles of the atom (initially of electrons). tonia in the last years of the German occupation, the begin- The current article is the first chapter of a trilogy published ning of the second Soviet occupation, and about the fate of in Akadeemia, which concludes with the creation of the quan- Estonian refugees. The reports meant for Estonian diplo- tum theory and the changes this theory caused in our physical matic representatives in Finland and Sweden (in 1943–1944 and philosophical world picture. The three articles together also for the Finnish General Staff) were mainly compiled do not form a manual of atom physics but only offer a glimpse by journalist Voldemar Kures (1893–1987). He interviewed into the complicated microworld. Primary emphasis is laid refugees, monitored letters from Estonia, newspapers, radio on the historical development of physics as a science which programmes, etc. (Edit.)

1326 1327 Abstracts

AUTHORS JAVIER ALVARADO (b. 1982), Nicaraguan poet “MITMESUGUSEID KUULDUSI FRANCISCO DE ASIS´ FERNANDEZ´ (b. 1945), Nicaraguan poet LIIGUB... ” GLORIA GABUARDI PhD (b. 1945), Nicaraguan poet Teateid olukorra kohta Eestis ENE GRAUBERG PhD (b. 1944), head of the Department of Legal Theory at Tallinn University Law School, professor of 1943–1945 theoretical philosophy IGOR GRÄZIN PhD (b. 1952), member of the Estonian Parlia- ment, visiting lecturer at the Law School of Tallinn University, professor JAAN ISOTAMM (1939–2014), editor of the socialia department of Akadeemia 1988–2003, translator and poet ANTS LAANEOTS (b. 1948), retired Estonian general LEO LUKS PhD (b. 1976), associate professor at the Institute of Economics and Social Sciences at the Estonian University of Life Sciences, teacher at Tartu Herbert Masing School TAIVO LIIVA PhD (b. 1940), associate professor emeritus of Tallinn University of Technology ERGO NAAB Mag. Theol. (b. 1971), doctoral student of cul- XXXV tural studies at the Estonian Institute of Humanities, Tallinn University RIHO SAARD Dr. Theol. (b. 1961), associate professor of church history at the Universities of Helsinki and Eastern Fin- land (Joensuu), associate professor at the Institute of Theology of the Estonian Evangelical Lutheran Church EERO TAMM (b. 1965), Estonian artist ELMO TEMPEL PhD (b. 1980), researcher at Tartu Observa- tory

Algus 2011. aasta 1. numbris.

1328 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945

171. 17.–21. II 1945 (järg) Jaanuari alul olid 45. ja 46. rügement valmis, kuid õppus käis edasi. Oodati teise diviisi moodustamist, kuid see oli rohkem meie oletus. Kui algas 16. jaanuari711 suurpealetung Idarin• del, valitses meeste hulgas teatava määrani meeleolutõus: nüüd saame igavesest mahvist lahti, pääseme rindele, kus saab süüa ja soomust! Meid üksinda ei toidetud halvasti, ka Saksa sõjavägi nälgis. Puhkusi anti päris korralikult. Poisid võisid minna oma su• gulaste ja tuttavate juurde, tuli enne üles anda täppisaadress ja sõjaväepolitsei kontrollis enne — küll mitte alati, kuid võis seda igal ajal teha —, kas sellised inimesed on olemas. Puhkust said need kakskümmend päeva, juurde arvatud kaks päeva rei• siks, kes olid üle kuue kuu teeninud SS•is. Selline oli Führer’i erimäärus, et kõik saavad sellise puhkuse, kes kuuluvad Balti ruumist evakueerunud üksustesse. Põgenemisjuhtumeid puh•

711Wisła-Oderi pealetungioperatsioon algas 12. jaanuaril ja lõppes 2. veebruaril 1945. Selle käigus jõudis Punaarmee Wisła jõest 480 km kaugusel asuva Oderi jõeni, 70 km kaugusele Berliinist; Ida-Preisi pealetungioperatsioon algas 13. jaanuaril ja kestis kuni 25. aprillini. Jne.

1331 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 kusele läinud meeste hulgas tean suurtükiväes kahte, kuid need mahasurumiseks. (Jahikomando on alati umbes kolmesaja mehe läksid SD•meestena Eestisse. Hiljem nende nimed kustutati kar• suurune.) Nad olid Posenist tulnud ja ütlesid, et olid sealt ühel gurite nimekirjast. ajal ära sõitnud eestlastega, kuid Saksas kusagil lahku läinud. Sain 19. jaanuaril puhkusele. Mul oli staabi juures ülemus• Kuhu eestlased saadeti, seda nad ei teadnud. Venelased olid just tega parem vahekord. Ma ei olnud veel kuus kuud sõjaväes selliste ülesannete täitmiseks kõige paremad — täidavad hästi teeninud, kuid seletasin neile, et olen varem kaua aega mereväes käsku ja teevad igasuguseid sigadusi. Viimasel ajal oli ka Tallin• olnud. Palusin puhkuse määrata Kopenhaageni, kuhu andsin nas kombeks vangivalvuriteks panna venelasi ja SD jahikoman• üles aadressi ja inimesed, kelle juurde lähen, nii•öelda kobina dol oli viimati ka puhtalt vene koosseis. peale. Nähtavasti neid andmeid ei kontrollitud, puhkus tuli. Tallinnas asunud eesti lennugrupp, kus viimati võis olla Mul oli õnne. Kui Vene pealetung algas idas, pandi varsti kõik 1000 meest või rohkem (neist asjust teab lähemalt lendur•leitnant puhkused seisma. Lepp,713 kes asub L[õuna]•Rootsis Frostvalleni laagris), on laiali Nagu juba mainisin, võidi 45. ja 46. rügement rindele saata. mööda Saksamaad. Ohvitserid toodi suuremalt osalt eesti SS•di• Enne seda ei olnud ühtegi eesti üksust rindel. Poseni linnas oli viisi kahurväkke. Neid on (meeskonnaliikmed) ka Dortmun• üks SD•jahikomando (Jagdkommando). Seal oli kolmsada eestlast. dis (Flak714), Taanis langevarjurite koolis, Stolp•Reizis Pommer• Need olid varemalt kuulunud Wehrmachti alla ja neil ei olnud nis (tehnilised mehed) — kõik saksa üksuste juures, ja osa Kura• diviisiga midagi ühist. Nende hulgas oli eestlase•ülemusena üks maa rindel (ka Flak). Seal on ka V. Suigussaar, endine skautmas• Untersturmführer. Selle komando ülesanne oli tagala julgestamine ter,715 Gefreiteri716 aukraadis (tema aadress oli — Fp. nr. 33.264 Poola partisanide vastu.712 Kopenhaagenis olles kohtasin kaks LgPa717 Königsberg). Meie eesti lennugrupi ohvitserid, kes, nagu päeva enne Rootsi põgenemist 1. veebruaril ühte Vene SD•jahiko• juba mainitud, pea täielikult diviisi suurtükiväkke üle toodi (“len• mandot, kes oli toodud täies koosseisus Kopenhaageni rahutuste dava koosseisu” tõttu tekkis ka ohvitseride üleküllus kahurväes), komandeeriti osaliselt ka Glausse Berliini lähedale Artillerie• 712Arnold Purre sõnade järgi oli eestlastest koosnenud jahikomando schulesse nr. 1. Seal oli õppimas 60–70 eesti ohvitseri, enamikus ülesandeks väejooksikute püüdmine. Vt A. Purre. Eesti sõdurid sõja lõpufaasis. — Eesti saatusaastad 1945–1960. I: Rahu vabadu- 713 seta. Stockholm: EMP, 1963, lk 26. Ilmselt oli siiski tegemist Ho- Eduard Lepp (1914 – 1. IV 1986 Saltsjöbaden) lõpetas Lennukooli hensalzas (poola k Inowrocław) asunud Waffen-SS Jagdverband Ost’i 1937. Üksiku lennuväedivisjoni II salga lendurvaatleja a-st 1938, noo- luure- ja diversioonikooliga, kus oli teiste hulgas kolmsada baltlast; remleitnant 1938. 22. territoriaalse laskurkorpuse üksikus lennueskad- 20. jaanuaril 1945 viidi nad üle Friedenthali Berliini lähedal (Hans rillis 1940–1941; Oberstleutnant, Liibavi lennukooli täienduskursuste Salm. Luurekooli “metskassid”: Dokumentaaljutustus. Tõrva, 2008, instruktor 1943, 11. öölahingulennugrupi 1. lennusalga lendur ja salga- lk 4–5, 31 jj, 46, 56 jj); selle koosseisus olid ka Jagdeinsatz Balti- ülema asetäitja 1944. a jaanuarist; põgenes Liibavist 1. oktoobril lennu- kum ja Jagdeinsatz Russland (vt M. . Krysin. Pribaltika kiga Fokker CVE Ojamaale (meeskonnas veel Oberfeldwebel Konrad meжdu Stalinym i Gitlerom. (Voennye ta˘iny XX veka.) Külmallik ja Feldwebel Rubo Kaarn). Rootsis töötas paadiehitusette- ). Untersturmführer’i all peetakse arvata- võttes, seejärel valmistas hambaarstitoole. Moskva: Veqe, 2004 714 vasti silmas Gustav (Kusta) Aluperet (1911–1997). Arvesse võiks S.t Luftwaffe ﬂakiteenistuses (Fliegerabwehr) ehk õhutõrjes. tulla ka luurepataljon nr 326 (Front-Aufklärung Btl. 326). Vt näiteks 715Valter Suigusaar (1911–1946 Aschaffenburg) õppis Tartu ülikooli www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?p=103091#p103091; Jaak õigusteaduskonnas 1938–1941. Saksa okupatsiooni ajal Eesti Noorte Pihlau. “Raadiomängud Eestis Teise maailmasõja ajal ja järel: II peatükk. peastaabi I osakonna juhataja. Põgenes Saksamaale 1944, oli tegev Abwehrgruppe 326”. — Tuna: Ajalookultuuri Ajakiri, nr 4, 2008, lk 80– Altenstadti ja Geretsriedi põgenikelaagreis 1945–1946. 96; Serge˘iQuev. Specsluжby Tretьego Re˘iha. Kniga 1. 716Sellele vastas Eesti sõjaväe kapral. SPb.: Izdatelьski˘iDom “Neva”, 2003, lk 149–151. 717S.t Luftgau-Postamt.

1332 1333 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 lennugrupist, kuid ka varemaid kahurväeohvitsere. Lennuohvit• täpset arvu ei tea. Kõige raskema reziimigaˇ Saksa alljuhtide kool, serid saabusid meile jaanuari algul.718 eelpõrgu. Nagu juba eelpool olen öelnud, oli Praha lähedal Beneschaus Siis oli veel Baseli lähedal Radolfzellis721 alljuhtide kool. Sinna suurtükiväe laskeplats, kus oli ka eestlaste jaoks suurtükiväe saadeti diviisist jaanuari keskel umbes kolmkümmend meest. Ja erialakool. Siin õppisid igasugu mõõtemehed, pikksilma• kogu meie pioneerpataljon oli minu lahkumisel ärasõiduvalmis allohvitserid ja teised kitsad spetsialistid. Minu äratulekul Sak• Prahasse. Puhkusi pioneerpataljonist enam ei antud. Prahasse sast võis Beneschaus olla üheksakümmend eesti poissi — eliit• oli juba varem 60–70 alljuhti ette läinud, seal oli ka nende kool grupp, enamikus gümnaasiumiharidusega. või kursus (Lehrgang). Vahepeal teenis Saksamaal eestlasi üksikutes linnades korra• Üks grupp tööteenistuslasi jäi Uelzeni (kusagil läänes Ham• ja tulekaitsepolitseinikena kaunis arvukalt (Berliinis, Magdebur• burgi kandis).722 Neid ei toodud SS•diviisi. gis ja veel ühes linnas, mille nime olen unustanud). Osa tu• Lennuväe abiteenistuslased eesti noored jäid Flak’i juurde, letõrjujaid toodi üle SS•diviisi, osa jäid oma kohtadele, peamiselt asuvad Sudeedimaal Troppau723 linnas Egeri724 maakonnas. Ena• Berliini. mikus nad on kõik sinna koondatud. Selle salga eestipoolseteks Sõjaväekoolidest, kus õpib eestlasi, on suuremaid Bad• juhtideks olid Raimund Päls,725 kes oli Tallinna Noorte Maleva Tölzis — SS Führerschule, kus eestlasi on õppinud Saksa oku• juht, ja Oskar Tedersoo,726 endine skautmaster, kes oli viimati ka patsiooni algusest peale, niipea kui eestlasi hakati võtma Saksa Eesti Noorte peastaabis. Troppaus asub ka Eesti Noorte peastaap armeesse ja välja koolitama. Siit tulevad välja kogu Saksa SS• ja Gustav Kalkun, peastaabi ülem,727 koos oma abilistega. Ka Führer’id. Siin koolitati ka Eesti endise armee ohvitsere ümber. 721Radolfzell asub Baden-Württembergi liidumaal Bodeni järve Pidin ka siia tulema. Nüüd võis olla Bad•Tölzis ohvitseride va• ääres. nemates klassides 60–70 meest. Viimati saadeti sinna palju noori 722Uelzen asub Saksa loodeosas Alam-Saksi liidumaal. juurde. Eelklassis võis nüüd olla 200 poissi. Meie laagris oli ka 723Tˇsehhi keeles Opava; Austria-Sileesia ajalooline pealinn, oma Waffenführer•Lehrgang, kus endiseid Eesti ohvitsere ümber 1919. aastast Tˇsehhoslovakkia koosseisus, 1938–1945 Saksamaa osa. õpetati. 724Tˇsehhi k Cheb. Siis oli veel alljuhtide (Unterführer) koole. Meie laagris oli 725Tegelikult Raimond Pals (1917 – 10. IV 2014 Lakewood), kes 719 üks. Suuremad koolid olid Laibachis (Põhja•Itaalias), sinna lõpetas Eesti Vabariigi Sõjakooli 1937 ja Hannoveris Gottfried Wilhelm läks meie diviisist novembris umbes 120 meest. Selles koolis val• Leibnizi Ülikooli 1948, õppinud ka Tallinna Tehnikaülikooli keemia- mistatakse ette tankikütte. Siis veel Lauenburg (Pommernis).720 teaduskonnas a-st 1939 ja New Yorgi Linnakolledˇzis (B. Sc. keemia Siin on õppinud palju meie mehi. Viimati oli seal 40–50 eestlast, alal 1954). Põgenes 1944. a Saksamaale, kust 1951. aastal asus ümber USAsse; töötas kolmkümmend aastat FMC Corporation Research Cen- teri tööstus- ja uurimiskeemikuna. Lakewoodi Eesti Täienduskooli õpe- 718Eesti lendureist Saksamaal ja Taanis vt Hendrik Arro. Eesti len- taja ja juhataja 1961–1969, organisatsiooni Eesti Spordiliit USAs üks durid lahingute tules: Kogumik. Tallinn: Autor, 2008, eriti lk 96–102. asutajaid 1954. Vt digar.nlib.ee/digar/show/?id=45659. 726Tegelikult Johannes (Johann) Tedersoo (Tedderson; 1904 – 29. XI 719Sloveeni keeles Ljubljana, saksa k Laibach, itaalia k Lubiana, 1946 Besan¸con), kes lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna 1929. praegu Sloveenia pealinn. Teise maailmasõja ajal okupeeris Itaalia linna, Kaitseliidu peastaabi noorteosakonna pealik ja Noorte Kotkaste peastaabi 3. maist 1941 Provincia di Lubiana pealinn; pärast Itaalia kapituleeru- ülem 1930–1940, skautmaster 1921. Ajakirja Eesti Skaut peatoimetaja mist Saksa valduses, kuigi vormiliselt jäi ta kuni 9: maini 1945 edasi 1924–1928. Itaalia provintsi pealinnaks. 727Gustav Kalkun (1898 – 24. IV 1972 Windsor, Detroit) lõpetas 720Poola k L¸ebork. Genﬁ ülikooli kehalise kasvatuse alal 1930. Esimeses maailmasõjas

1334 1335 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945

Liis Juske728 on Troppaus — Eesti tütarlaste juht (kõik Saksa•aegsed alla. Diviisis olid ka Tarem731 Eesti Noorte peastaabist ja Guido uued noorteorganisatsioonid Eestis. V. K.), ja Vaike Mandel729 ka, kes Allas, noorte sõjalise kasvatuse ülem Eestis ja end. Lääne Noorte oli Tallinna Tütarlaste Maleva juht. Veel oli seal end. skautmaster Maleva ülem — mõlemad Untersturmführer’id (leitnandid). Michelson.730 Nagu juba ütlesin, läks osa Eesti Noortest SS•diviisi Mis oli Eesti Noorte peastaabi ülesanne Troppaus? Lennuväe abiteenistus käib tegelikult noorteliikumise juhtimise alla ja näis, 1917, I Eesti polgus 1917–1918, Saksa sõjavang Muhus 1917, põgenes et E[esti] N[oorte] peastaap sekeldas selles suhtes midagi. Kas tal 1918. Vabadussõjas vabatahtlik 1918–1920 2. jalaväepolgu ratsaluu- eesti nooruse juhtimisel lennuväe abiteenistuses mingit tegelikku rekomandos, lipnik. Tartu Õpetajate Seminari võimlemisõpetaja 1920– võimu oli, seda ei tea. Ka öeldi, et Eesti Noorte peastaap hoo• 1927, Noorte Meeste Kristliku Ühingu sekretär Tallinnas, Narvas ja Tar- litseb eesti tütarlaste maatöölaagrite eest. Eesti Noorte peastaabi tus, Eesti Spordi Keskliidu noortejuht a-st 1936, võttis kettaheitjana osa aadress on: Jugendführung[s]stab Estland, Troppau, Sudetengau, Pariisi (1924) ja Amsterdami (1928) olümpiamängudest, Eesti rekordite Dienststelle Nickel. omanik. Tallinna Omakaitse pataljoniülem 1941, Eesti Noorte peastaabi Glaus Berliini lähedal, millest eelpool juttu, oli peale ohvit• ülem 1942–1944. Põgenes 1944. aastal Saksamaale, sealt edasi Taani, seride kooli veel üks kursus, kus õpetati eesti noori arvutaja• kust asus ümber Kanadasse. Töötas Sault Ste. Marie Noorte Meeste Kristliku Ühingu juures kehalise kasvatuse juhatajana ning motelli ju- teks ja mõõtemeesteks. Viimane grupp läks sinna diviisi ka• hatajana Batchawanas. Pärast pensionile jäämist ja uuesti abiellumist hurväerügemendist, 60–70 poissi. Kooli juhiks ja lektoriks oli asus elama USAsse. eestlane Ostuf (Obersturmführer) Leppik. 728Liis Juske (1899 – 22. VII 1986 Toronto) oli Valga Tütarlaste Danzigis oli gaasikaitse Lehrgang. Kogu diviisist läks sinna Gümnaasiumi eesti keele ja võimlemise õpetaja 1923–1940, kooliõpetaja jõulu ajal umbes sada meest. Kusagil Müncheni juures oli tan• Tapal 1940–1944; Eesti Gaidide Maleva peastaabi Gaiderite Kogu juha- kivõitluse Lehrgang (miinid, tankirusikas, tankihirm jne.). Sinna taja a-st 1936; Eesti Noorte peastaabi tütarlaste üldjuht 1944. Põgenes 1944. a Saksamaale, kust asus 1947. a Rootsi ja sealt 1953. a edasi Ka- Philadelphiasse Ameerika skautide treeninglaagri Breier Training Area nadasse. Oli Rootsis Eesti Gaidtöö Keskuse juhataja a-st 1949 ning instruktoriks, seejärel kuni 1973. aastani sama laagri direktor. Avalda- seejärel ühingu Eesti Gaidid Paguluses juht; Kanadas a-st 1964 Eesti nud mälestused Eesti radadelt: Raamat noortele ja vanemaile, kodu- Gaidide Maleva vanem ja seejärel auvanem. dele, kirjanduse sõpradele, noorsootöö- ja spordihuvilistele (S.l.: Eesti 729Vaike Radamus (sünd. Mandel; 1920 – 20. X 2010 Golden Valley, Skautmastrite Kogu USA Koondis, 1975) ja Kodumailt võõrsile: Raamat USA) põgenes 1944. aastal Saksamaale, kust lahkus samal aastal Taani, noortele, noortejuhtidele, vanemaile ja noortesõpradele. Mälestusi ja sealt 1947. a Argentiinasse ning edasi 1963. aastal USAsse. Lõpetas teatmeid 1942–1963 (New York: Eesti Skautmastrite Kogu USA koon- Minnesota ülikooli sisekujunduse erialal 1968. Töötas lühikest aega sa- dis, 1979). mas sisekujunduse õppejõuna; a-ni 1992 sisekujundaja asutuses General 731Ardo Tarem (Arthur Grünberg; 1898 – 30. III 1970 Salem, Ore- Ofﬁce Products in St. Louis Park. gon) lõpetas Springﬁeldi kehalise kasvatuse ülikooli USAs 1929. aas- 730Herbert Michelson (1904 – 26. IX 1986 Toms River, New Jersey) tal magistrikraadiga. Põgenes Venemaalt suuskadel üle Peipsi Ees- õppis Inglismaal Gilwelli pedagoogilistel kursustel noorsookasvatuse tisse, radist suurtükilaeval Tasuja 1919–1920. Sõjakooli spordiinst- eriala. Ajalehe Postimees teenistuses a-st 1921, Postimehe raamatu- ruktor 1920–1926, Westholmi gümnaasiumi, Inglise Kolledˇzi ja Tal- kaupluse teenistuja ja juhataja Tartus, Tartu ülikooli kehalise kasvatuse linna Pedagoogiumi võimlemisõpetaja a-st 1929, Eesti Punase Risti ve- instituudi õppeülesandetäitja a-st 1938; kergejõustiklane, ka Eesti meis- telpäästeinstruktor Tallinnas, Noorte Kotkaste Tallinna maleva pealiku ter. Skautmaster ja Tartu Skautide Maleva juht a-st 1924, Eesti Skautide abi 1930–1933. Eesti Noorte peastaabi kehalise kasvatuse osakonna Maleva peastaabi ülema abi a-st 1934; Eesti Noorte peastaabi osakonna- juhataja 1944. Põgenes 1944. a Saksamaale, kus Geislingenis elades juhataja 1942–1944, ajakirja Eesti Noored toimetaja; organisatsiooni töötas USA tsoonis rahvusvahelises Noorte Meeste Kristlikus Ühingus. Eesti Skaudid Paguluses (Eesti Skautide Liit) keskbüroo peasekretär Asus 1949. a ümber USAsse, kus töötas kuni 1964. aastani Salemis ehk peaskaut. 1950. a-st USAs, esialgu tööl Pittsburghis, kust kutsuti NMKÜ abisekretärina.

1336 12 1337 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 läksid mehed diviisist detsembri lõpul ja jaanuari alul, kokku eesti väeüksustest mööda sõitnud, kuid mitte peatunud ega meie umbes viiskümmend. Kirjutasid, et saavad käia Münchenis. Siis sõdureid tervitanud. See oli juhtunud kusagil Marienwerderi läks veel igale poole laiali muudele Lehrgang’idele, kõiki ei jõua juures. Nad nähtavasti ei julenud diviisi tulla, sest nad tead• loetleda. Kahurväest üksi komandeeriti kuueteistkümnele Lehr• sid, kuidas neisse suhtuti. Üks juhtum: Kui Mäe laeval Danzigi gang’ile ja erialakursusele (nende hulgas olid hobusetoitmise, jõudis, on ta katsunud seal eesti sõdurite kaudu oma idaraha rii• •rautamise, varustusala kursused jne.). Mõnele läks ainult üks gimarkadeks ümber vahetada. Sõduritel oli see võimalik. Keegi või kaks meest. ei olnud tema palvet täitnud. Gaasikaitse ettevalmistus algas viimati suure hooga. Lehr• Vanematest, meie üldtuntud Eesti ohvitseridest ei kohanud gang’id algasid peale jõulude paiku, kuid enne seda juba oli kedagi Saksas. Kõneldi nagu kolonel Sinkast või Reiost, üks ette nähtud kolm tundi nädalas gaasikaitse peale. Tuli määrus neist oli.734 Olevat nähtud Berliinis. Kapten Eras,735 välja, et ilma gaasikaitsetorbikuta ei tohi puhkusele minna, kuid minu äratulekul ei olnud eesti diviisile veel torbikuid kätte an• tud. Puhkusele minekul meie mehed said need. Varem kuulus torbik sõduri varustuse hulka, kuid [seda] ei pruukinud kanda. Kõrgemalt poolt tuli kõva nõue gaasikaitseõppuste korralda• miseks. Mida selles suhtes tsiviilelanikkonna keskel tehti, seda 734Arnold Sinka kohta vt kommentaar 195. — Ago Reio (August ma ei tea. Reinhold; 1895 – 29. VI 1971 Buenos Aires) lõpetas Kaasani sõjakooli Kõigist neist koolidesse komandeerimistest ja kursustele saat• 1916, alalisväe ohvitseride ja pataljoniülemate kursused, Tartu ülikooli mistest nähtub, et eesti diviisiga oli suuri kavatsusi. õigusteaduskonna 1932. Võttis osa Esimesest maailmasõjast ohvitse- Eesti väeüksuste kindralinspektorit Oberführer732 Soodlat, kes rina, sattudes Saksa sõjavangi; Vabadussõjas 1. jalaväepolgus; 2. di- oli ka Saksa evakueerunud, ei nähtud kordagi eesti SS•diviisi juu• viisi õppekompanii ülem 1924–1927; 7. jalaväerügemendis, seejärel res laagris, samuti ka mitte Mäed ega Omavalitsuse propagan• 8. üksikus jalaväepataljonis 1927–1930; Kaitseliidu Lääne maleva pea- dajuhti Mutti (propaganda•Mutti, nagu teda kutsuti), kes oma lik 1930–1934; Sõjavägede Staabi jalaväe inspektuuris inspektori abi hüsteerilistes raadiokõnedes Eestis kutsus eesti mehi võitlema. laskeasjanduse alal 1934–1937, juriskonsultuuris 1937–1940, kolonel- leitnant 1934. Eesti Laskurliidu sekretär 1926–1940, laskursportlane Endine Omavalitsuse rahvakasvatuse talituse propaganda• ja Eesti rekordi omanik. Vabastati sõjateenistusest 1940. a kevadel, pealik Boris Meret oli Untersturmführer’ina sõjaväes, kuid kuu• Nõukogude okupatsiooni ajal 1940–1941 elektrik ja raudteeloodija, ar- lus vist sõjakirjasaatjate kilda ja kirjutas juhtkirju ajalehes “Rün• reteeriti 29. VI 1941 Pärnus, kui püüdis koos teistega minna läbi rinde, nak”.733 Mäe ja Soodla olevat kord Danzigi lähedal lahtises autos seejärel varjas end Tallinnas. Harjumaa Omakaitse staabiülema abi 1941, Tallinna-Harju prefekt 1941–1942, Viru-Järva prefekt Rakveres 732Tegelikult oli Johannes Soodla Saksamaal tegutsedes juba Briga- 1943–1944. Põgenes 1944. aasta septembris Rootsi, kus interneeriti mit- deführer (kindralmajor). meks kuuks. Töötas Electroluxis ja arhiivitöölisena Armeemuuseumis, 733Ajaleht Rünnak: Germaani ühtsus-idee Eesti võitlusleht (viima- lahkus 1949. aastal Argentiinasse, kus tegutses laskespordiinstruktorina. sel numbril alapealkiri Eesti Vabadusliidu võitlusleht) ilmus SSi Pea- 735Priidik Eras (Friedrich Ervin; 1903 – 14. I 1993 Melton Mowbray, valitsuse germaani juhtimiskeskuse (SS-Hauptamt, Germanische Leit- Inglismaa) lõpetas Sõjakooli 1925 ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna stelle) väljaandel Alam-Saksi liidumaal Hildesheimis alates 20. novemb- 1937. 1. diviisi suurtükiväes 1925–1930, 2. suurtükiväegrupi 5. pata- rist 1944, ilmuda jõudis kuus numbrit (veel 5. ja 18. XII 1944, 17. ja 31. I rei ülem, kapten 1940. Punaarmee 22. territoriaalkorpuses 1940–1941, ning 21. II 1945), ajalehte levitati tasuta; peatoimetaja Elmar Tõnismäe. Saksa sõjavang 1941. Saksa sõjaväes 20. diviisi suurtükirügemendi Vt ka ““Rünnak” Eesti Vabadusliidu häälekandjaks”. — Rünnak, nr 6, rügemendiülem 1944. a oktoobrist novembrini; 3. divisjoni ülem; 21. II 1945, lk 2. Hauptsturmführer. Asus 1947. aastal Saksamaalt ümber Inglismaale.

1338 1339 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 major Võhma,736 major Suurkivi737 ja kapten Maanemaa — need on täissõdur. Diviisis on veel kpt. Maitla,738 kpt. Saul,739 kpt. Ka• neli ohvitseri olid diviisi suurtükiväerügemendi Abteilung’ite üle• sak, ülemleitnant Hendrikson.740 Oberscharführer Nugiseks741 on mad. Major Rebase nimi ei ole diviisis hea kõlaga, keegi ei taha rühmaülem 45. rügemendis. vabatahtlikult tema rügementi minna. Öeldakse — Rebane ta• 738Paul Maitla (Mathiesen; 1913 – 10. V 1945 Nymburk Tˇsehhis) hab Tammelehti teenida. Riipalu on mees, kes meeldib kõigile, lõpetas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste aspirantide klassi pioneeri erialal 1935 ning Sõjakooli ohvitseride klassi 1938. Teenis 2. ja- laväerügemendis Tartus ning 3. üksikus jalaväepataljonis Valgas (jaoülem ja pataljoni ülema adjutant), nooremleitnant 1939. Oli riigikaitse korraldaja-juhendaja Tartu gümnaasiumides 1939–1940. Pärast Eesti okupeerimist 22. territoriaalse laskurkorpuse 182. diviisi 171. jalaväe- polgu rühmaülem Petseris, andis end 1941. a juulis Porhovi lähedal saks- lastele vangi. Seejärel oli neli kuud Saksa sõjavangilaagrites. 1941. a novembris asus teenima Tartus formeeritud 37. kaitse-vahipataljonis, 1942. a oktoobris astus Eesti Leegioni. Oli 1943. a kevadeni Bad- Tölzis ohvitseride täienduskursusel. Teenis Eesti Leegionis 1. pataljoni 3. kompanii ülemana ning Eesti Brigaadis 42. rügemendi 1. pataljoni 3. kompanii ülemana. 1944. a aprillist 20. eesti diviisi 45. rügemendi 736August Võhma (1912 – 8. IV 1984 Cary, Illinois) lõpetas Sõjakooli 1. pataljoni ülem. Sinimägedes Grenaderimäe tagasivallutamise ja kaitse aspirantide kursuse suurtükiväe alal 1934 ja Sõjaväe Tehnikakooli juhtimise eest omistati talle 23. augustil 1944 Raudristi Rüütlirist. Sai 1940, nooremleitnant 1940. Telefonimehaanik Rakveres 1934–1936. augustis Tartu rindel Kambja lähedal selja tagant lastud kuulist õlga 3. suurtükiväegrupi rühmaülem Tartus, Punaarmees 625. suurtükiväe- haavata, oli 1944. a lõpuni Bregenzi sõjaväehaiglas. 1945. a 20. eesti di- polgus 1940–1941, mille koosseisus viidi Venemaale, Saksa sõjavang viisi 45. rügemendi ülem, Sturmbannführer. Teekonnal läbi Tˇsehhimaa 1941, Tartu vahipataljoni (33. kaitsepataljoni) rühmaülem 1941–1942, läände vangistasid tˇsehhi vastupanuvõitlejad Maitla ja ta kaaslased, kompaniiülem 1942–1943, Eesti Leegionis, Eesti Brigaadis ja 20. eesti nad mõisteti nn sõjakohtu otsusega surma ja hukati Nymburki linna diviisi suurtükiväerügemendis patarei ja üksuse ülem ning rügemendi lähedal (u 50 km Prahast idas). Vt lähemalt Heino Prunsvelt. Maitla: ülema kt 1944–1945, Sturmbannführer 1944. Nõukogude sõjavang Ühe Rüütliristi kavaleri elutee kroonika. Tallinn: Grenader, 2013. Tˇsehhoslovakkias 1945, põgenes sealt Saksamaale, kus oli õpetaja eesti 739Arvatavasti Arnold Saul (1902 – 14. I 1984 Portland), kes teenis põgenikelaagreis ning teenis Inglise vahi- ja töökompaniides sideohvit- 1925. aastast 1. diviisi suurtükiväes ja 1930. aastast 1. suurtükiväegrupis, serina. Asus 1950. aastal Rootsi, kus tegutses tööriistade konstruktorina. kapten 1937. Lahkus 1956. aastal USAsse, töötas Chicagos konstruktorina. Vt tema 740Arvatavasti Henn (Alfred) Hendrikson (1907 – 13. VII 1968 mälestusi “Sõdur ja saatus” raamatus Me olime Eesti sõdurid (koost. Carl Lido Beach, Florida), kes õppis Tartu ülikooli usu-, arsti- ja põllu- Orav; Tallinn: Menu Kirjastus, 2011, lk 267–369). majandusteaduskonnas 1939–1943, lõpetamata ülikooli. Teises maa- 737Paul Suurkivi (1914 – 16. VIII 1959 Leicester) lõpetas Sõjakooli ilmasõjas 287. politseipataljoni rühmaülem ja 3. kompanii ülem 1943– ja õppis 1940. aastast Tartu ülikoolis matemaatikat. Nooremleitnant 1944. Põgenes 1944. aastal Saksamaale, kust asus 1950. aastal ümber 1939, teenis 4. suurtükiväegrupis; 1940–1941 Punaarmees 22. terri- USAsse. Uppus. toriaalse laskurkorpuse 182. laskurdiviisi 625. kergesuurtükiväe pol- 741Harald Nugiseks (1921 – 2. I 2014) võttis 1941. a augustis osa Tal- gus, läks Saksa poolele üle. Seejärel Saksa sõjaväes 33. politsei- linna vabastamisest. Pärast lühiaegset teenimist Omakaitses oli 1941. a pataljoni adjutant 1941–1942, Eesti Leegionis 1942–1943, Eesti Bri- oktoobrist kuni 1942. a detsembrini 185. eesti julgestusgrupis (5. ida- gaadi suurtükiväerügemendi 3. patarei ülem 1943–1944, Eesti Diviisi pataljonis) sanitar ja laskur. Astus 1943. a mais Eesti Leegioni, oli suurtükiväerügemendi 4. üksuse ülem, Sturmbannführer. Põgenes väljaõppel Heidenheimi luurekoolis ja Lauenburgi allohvitseride koo- 1944. aastal Saksamaale, kust lahkus 1947. aastal Inglismaale. lis. Sai Eesti Brigaadi koosseisus Neveli lähedal mitu korda haavata;

1340 1341 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945

Meil on neli Rüütliristi kavaleri: Obersturmbannführer Re• sõdur. Riigiküla tagasivallutamisel, kui kõik tema rühma ohvit• bane (see on juba koloneli kraad), Ostubaf (Obersturmbannführer’i serid välja langesid, asus ta ise rühma juhtimisele ja saavutas edu. lühendus) Riipalu, Hastuf (Hauptsturmführer — kapten) Maitla — Ta oli tookord allohvitser, nüüd Oberscharführer, midagi veeblitao• esimese pataljoni ülem 45. rügemendis, ja Oberscharführer Nu• list. Meil öeldi ja oli ka õige: eestlastest ainult need neli Rüütliristi giseks. Riipalu on teinud kõige suurema karjääri. Ta tuli leit• kandjat elavad hästi diviisis. Saksamaa armees on praegu kokku nandina Saksa sõjaväkke, oli enne kompaniiülem kpt. Maitla pa• 900 või umbes 950 Rüütliristi kandjat ja neil on suuri eesõigusi.743 taljonis ja on nüüd rügemendiülem, missuguses väeosas kapten Üks eestlaste sõjaväehaigla oli Spindlermühle•Riesengebir• Maitla, nüüd temale alluvana, on ikka veel pataljoniülem. ges,744 Tsehhoslovakkiaˇ piiri ääres Ülem•Sileesias, kus oli palju Rebane sai Rüütliristi Narva juures. Ta võttis taandumisliiku• haavatuid. Seal oli ka palju põgenikke Eestist, kes hoolitsesid mise juhtimise, õieti taandumise kaitse Narva juures oma peale haavatute eest ja korraldasid neile meelelahutusõhtuid. ja kaotas seejuures kolm neljandikku oma meestest. Tuli ma• Nüüd võõrastest meie laagris — venelastest ja ungarlastest. jorina Saksa sõjaväkke, oli varem aktiivohvitser Eesti sõjaväes Küsiti: Kel on hea Saksamaal elada? — Vastus: Venelastel! Nii tankirügemendis.742 kummaline kui see ka ei ole, kuid on tõsi. Juba pikemat aega Maitla sai Rüütliristi koos Riipaluga võitlustes Vaivara Sini• venelasi hellitatakse, eelistatakse, potitatakse. Mis on selle mo• mägedel. Võitlustes Tartu all ta sai haavata. Venelased tegid oota• tiivid, põhjused, on raske öelda. Täiesti seletamatu. Ei tea, mis matu läbimurde ja tungisid tema pataljoni staapi. Maitla vastu• õnnistust nad sellest loodavad. Esitan faktid. hakkamise asemel hakkas maanteed pidi tagasipoole põgenema. Nagu juba märkisin, toodi meie laagrisse ka kaks diviisi Vlas• Siis üks meie oma sõdur, poiss Tartumaalt, tulistas teda omaenda sovi armee mehi. Kui palju neid arvuliselt oli ja kust nad tulid, püssist, Maitla sai haavata. See lugu oli diviisis üldiselt teada — seda ma ei tea. Neid oli kaugelt üle kümne tuhande. Kandsid Maitla loeti ikkagi lahingus, võitluses vaenlasega haavata saa• Saksa vormi. Venelasi koheldi silmapaistvalt paremini, ka söök nuks ja ta ei tahtnud end sellepärast meestele näidata. Viibis tihti oli neil hea. Venelaste käest ostsime leiba, 150 marka leib. Laagri• puhkusel. Ka Rebast oli vähe näha. Nugiseks on tore poiss, hea kinos võisid käia nii palju kui soovisid. Neil olid omad ﬁlmid, omad varieteed. Eelistatud rahvas — ei teinud väljaõpet ka ja ei Unterscharführer. 1944. a veebruarist Narva rindel, 20. aprillil omistati tarvitsenud ohvitsere tervitada. Käisid vabalt linnas, meie saime talle Raudristi Rüütlirist. Oli ravil Lõuna-Tiroolis Meranos, kust jõudis selle eest ränkade karistuste osalisteks. Ja ometi oli teada, et neid 1944. a oktoobris Neuhammeri; Oberscharführer. 1945. a algul õppis Neweklau junkrukoolis. Sattus 8. mail 1945 Tˇsehhis tˇsehhide kätte, anti rindel üle jooksis, mõnes üksuses viimseni. Eks ole kummaline üle venelastele ja viibis Nõukogude sõjavangis. 1945. a septembris viidi lugu! Nugiseks üle laagrisse Vorkutasse. Vabanes 1946. a septembris, töötas Tõepoolest haruldane hoolitsus! Neil olid laagris isegi omad Türi metskonnas metsapraakerina. Arreteeriti taas 1947. a veebruaris bordellid. Selleks oli nende laagris reserveeritud kaks kahekord• ja süüdistatuna teenimises Saksa sõjaväes mõisteti ta kümneks aastaks set avarat hoonet. Ja muidu oli laagrites suur ruumipuudus. sunnitöölaagrisse ning viieks aastaks asumisele. Vabanes Obi jõe suud- Ei ole kuulnud, et sõjaväes oleks sakslastel või teistel rahvastel mes asunud laagrist amnestiaga 1953. a septembris ning saadeti Tjumeni olnud oma eribordelle. Neis bordellides olid prostituutideks ve• oblastisse. Naasis 1958. a Eestisse, töötas Pärnu rajooni Rahnoja sov- nelannad, poolatarid, ka mõned prantslannad — nii kuulsime, hoosis ehitajana, Vändra lähedal Pärnjõe sovhoosis ehitustööde juhata- sest peale venelaste oli kõigil teistel pääs sinna keelatud. Vene• jana, Sauga sovhoosi garaaˇzijuhatajana ja seejärel melioraatorina kuni pensioneerumiseni 1981. a. Eesti Kaitseväe kapten 1994. Vt Heino Prunsvelt. Nugiseks: Ühe Rüütliristi kavaleri elutee kroonika. Tallinn: 743Sõja ajal anti välja üle 7300 Raudristi Rüütliristi. Grenader, 2012. 744Tˇsehhi keeles Spindleruvˇ Mly´n, 1939–1945 Spindelmühle im 742Tegelikult 1. soomusrongirügemendis 1929–1935. Riesengebirge.

1342 1343 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 lastel oli ka oma improviseeritud turg kahe bordellihoone vahel. Müüdi kelli ja igasugu prahti. Meil oli alul palju raha, käisime seal ostmas, saime päris häid käe• ja tasku•uure. Venelased olid suured kaubasellid ja määrasid laagri vabaturuhinnad. Ungarlased tulid Neuhammerisse jaanuari alul. Esimesed üksused jõudsid jõululaupäeval kohale. Neid oli 30 000 mehe ümber. Elasid väga viletsalt, tallides. Kui saabusid, olid väga vi• letsad, nagu segilöödud armee võib olla, osa mehi isegi tsiviilis. Said uut varustust, kuid väga pikaldaselt, ja hakkasid siis õppusi tegema. Nende meeleolu ja moraal olid üldiselt head. Kolme nädalaga jõudsid nad õppustes nii kaugele, nagu meie oma divii• sis olime jõudnud umbes kolme kuuga. Neil olid oma väliköögid, leiba palju ja vorsti, mis oli Saksas juba haruldus. Ungarlaste tu• lekul läks vabaturul leiva hind kohe alla, mille venelased olid kõrgele kruvinud. Leiva saime nüüd osta 40 marga eest. Ka suitsu oli neil palju. Olid sõbralikud mehed, käisime nendega läbi. Nende komandokeel oli ungari keel. Nii venisid meie päevad laagris. Õppused, kord ja saks• laste toores käitumine tüütasid koledasti ja igaüks tahtis välja pääseda. Niisiis juhtus, et kolmkümmend noort poissi, endi• sed koolipoisid, kes koolipoistena olid sõjaväkke tulnud, kes olid “Narva” pataljonis võidelnud ja surmale silma vaadanud, and• sid endid üles kandidaatideks ühemehetorpeedo komandodesse astumiseks. Kuid siis oli juba arv, 6000 meest täis, ei võetud enam. Neid poisse tõmbasid uued oodatavad seiklused. Enne tegevusse astumist pidi olema pikem eriväljaõpe ja priima elu ja mis peaasi —• tore mereväemunder, ja kui ülesanne õnnestub, siis Rüütlirist või mingi kuldrist ja jälle härra elu.∗ (Järgneb)

∗Akadeemia 6. numbris on “Teadete. . . ” 683. kommentaaris samas- tatud tekstis leiduv leitn. Varik ekslikult hilisema kirikuõpetaja ja praosti Jaan Varikuga (1912–1998), praost Jaak Variku (1882–1941) pojaga. Hilisem õpetaja Varik ülendati 1939. a lipnikuks ja oli maaväe reserv- ohvitser; pole teada, et ta oleks teeninud mereväes või Saksa sõjaväes. Täname Arti Hilpust sellele osutamise eest. M. O.

1344