DOCSLIB.ORG

OMA UNEDES NÄEN MINA Sygisest Maad Mudaseid Põlde Ja Poriseid

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
OMA UNEDES NÄEN MINA Sygisest Maad Mudaseid Põlde Ja Poriseid OMA UNEDES NÄEN MINA sygisest maad mudaseid põlde ja poriseid teid vareseparvesid raibete kallal huntide näljaseid vilkumas silmi ilmsi kuid igavest kevadet käin lilledevaipadel kepsu lööb jalg lõokeste laulu on täis minu teed õitsemist õhk ning sireleid peod oma unedes kohtan ma orjade varje libusid vargaid ja santide karju akendest hiilivad värdjate lõustad peldikuist loodete jäänuseid leian ilmsi kuid kauniste neidude hulgad pruunid ja paljad piiramas mind sõprade tugevaid käsi ma tunnen kõrvus vaid laul ja lustilik naer oma unedes kardan ma pimedaid öid mõrtsuka kaigast tyrannide tyrme kuhu ka vaatan seal rippumas köis verepenide larin kannul mul käib ilmsi kuid maailm on lahti mu ees minu soovide saared ja pilvede linnad kosmose kaugused merede põhjad iseendagi eest ära võin minna Jaan Isotamm 1163 Riho Saard Kiivit noorema sõnul võis juba ainuüksi stiil reeta, kelle korral- dusel raportid olid kirjutatud.2 EELK peapiiskopi Edgar Hargiga “ON KÜLL KAHJU... ” suheldes omandasid vohava sovetliku retoorika ja stiili aga ka juba Soome “soomestunud” luterliku kiriku esindajad. Soome kiriku Luteri kiriku vaimulike välissõitudest välistoimkonna sekretär Jaakko Launikari ja peapiiskop Mikko Juva on kirja pannud sellised laused: “Oleme veendunud selles, ja välismaa kirikutegelaste et meie kirikute suhete tugevnemine edendab Nõukogude Liidu ja Soome riikide kestvat teineteisemõistmist ja siirast soovi edendada külaskäikudest rahuliku kooseksisteerimise eesmärgil kultuurivahetust.”3 Neisse raportitesse tuleb loomulikult suhtuda allikakriitili- Eesti NSVsse selt. Joosep Tammo sõnul ei tuleks nende kogu sisu tõsiselt võtta, sest “tolleaja menufilmiks oli “Seitseteist kevadist hetke” ja mõnegi asjaajamise puhul pühitses eesmärk abinõu. Seda Riho Saard on aga tagantjärele väga raske hinnata, milline oli eesmärk ja milline abinõu”.4 Kahtlemata oli avameelsus eesmärkide ja abinõude valiku puhul raske. Pole teada, kui palju vaimulikke Artiklis käsitletakse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) oma välissõitude raportite sisust üldse ametivendadele rääkis. Ega külma sõja aegseid välissuhteid. Nende üheks eesmärgiks oli ole ka teada, kui paljud vaimulikud enda “vestlusele” kutsumi- murda kiriku kui rahvusvaheliste kokkupuudetega ja rahvusva- sest KGBsse teistele ametivendadele kõnelesid. Hilisema mere- helistesse liitudesse kuuluva institutsiooni eraldatus, kuid need teadlase ja matemaatiku, tollal omakirjastuslikult teoloogilisi jm suhted olid samas ka võimuorganite ettekirjutatud või kaudselt kirjutisi tõlkinud ning levitanud Tarmo Soomere ülekuulamistoi- soovitud ülesannete teenistuses. mikust selgub, et 1985. aasta varasuvest kuni oktoobrini kuulati Käsitluse allikateks on peamiselt kiriku enda arhiivi talletatud üle 51 isikut, põhiliselt EELK liikmeid, Usuteaduse Instituudi kirjavahetus väliskirikutega ja ENSV Ministrite Nõukogu juures õppejõude ja üliõpilasi, ning kolmkümmend neist kirjutas seletus- tegutsenud Usuasjade Nõukogu voliniku materjalid. Need sisal- kirja.5 Ainult tosin väljakutsutuist pidas vajalikuks seda ka Soo- davad näiteks vaimulike välissõitude raporteid. Tihti kaheksa- merele mainida.6 Kiiviti sõnul polnud kirikul sellisteks juhtudeks kuni kümneleheküljelised tekstid on koostatud tüüpküsimustiku kindlat käitumismudelit, “näiteks tollane Saarte praost Toomas põhjal. Kui mõni kirikutegelane käis ametliku delegatsiooni koos- Paul soovitas niisugustest jutuajamistest teistele mitte rääkida”.7 seisus välismaal või kui välismaalased külastasid Eesti NSVd, tuli alati kirjeldada ka isikute positsiooni oma kodumaal ja seda, mis 2Jaan Kiiviti intervjuu Riho Saardile 19.3.2002. kasu oli nende viibimisest ENSVs, või siis seda, mis kasu saadi 3Jaakko Launikari ja Mikko Juva Edgar Hargile 7.6.1981. — Eesti välismaal teiste kirikute esindajatega kohtumistest. Peapiiskopil, Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi arhiiv (= EELKKA). Kir- metodistide superintendendil, evangeeliumikristlaste ja baptistide javahetus Soomega 1975–1981. 4 vanempresbüteril või nende asetäitjatel tuli raportid usuasjade vo- Joosep Tammo e-kiri Riho Saardile 7.2.2002. 5 linikule kirjutada üldjuhul kahes eksemplaris.1 Peapiiskop Jaan Vt Tarmo Soomere. 1987. 6Vt ECCE (Ecclesia Estoniae). Tallinn: EELK, 1986, lk 2. Selles 1Joosep Tammo e-kiri Riho Saardile 7.2.2002. Joosep Tammo oli masinakirjas paljundatud ajakirjas on lk 1–9 kirjeldatud Tarmo Soomere 1984. aastast Eesti Evangeeliumikristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu tegevust ja tema ülekuulamist. vanempresbüteri asetäitja ja 1992. aastast liidu president. 7Jaan Kiiviti intervjuu Riho Saardile 19.3.2002. 1164 1165 “On küll kahju... ” Riho Saard Selline käitumine näis meeldivat ka “organitele”, kes Soomerele kiriku koolitatud kvalifitseeritud agente Rootsi, kus nad oleksid vestlusel noomituse tegid, et ta oma “asjadest” nii paljudele oli imbunud nn emigrantlikesse organisatsioonidesse.11 rääkinud, mis tegi olukorra ka “organite” jaoks keerulisemaks.8 Selle ülesande teostamiseks oli Kiiviti usaldusväärsust kont- Mõnikord paljastasid asjaosalised ehk raporti koostamise kohus- rollitud kvalifitseeritud agendi “Ego” (konsistooriumi assessori lased aga ise oma ülesande. Näiteks olevat Lembit Tedder (kon- Edgar Hargi) ja salajaste pealtkuulamisseadmete abil (Jürjo 1996: sistooriumi assessor 1948–1954) öelnud päris avalikult, et ta peab 163).12 Kiivit täitis ülesande Helsingis ainult osaliselt, sest tal ei raporti koostama, ning hoidnud konsistooriumi koosolekutel alati õnnestunud kohtuda peapiiskop Salomiehega. Siiski olid “orga- käes lahtist märkmikku, andes sellega mõista, et ametivennad hoo- nid” rahul, et suhted Soome kirikuga olid Tampere piiskopi Eelis 9 lega sõnu valiksid. Gulini abil loodud ning esialgne lubadus EELK teoloogiaõpilaste Helsingisse õppima saatmiseks saadud.13 Pärast seda anti Kiivitile samasugune ülesanne ka Inglismaa PEAPIISKOP JAAN KIIVIT — jaoks, kuhu ta juba 1955. aasta juulis Briti Kirikute Liidu kut- VÄLISKONTAKTIDE TAASTAJA JA LOOJA sel Nõukogude Liidu kirikute delegatsiooni sõprusvisiidi raames sõitis.14 1955. aasta detsembris tegi KGB Kiivitile ülesandeks saata kirjad piiskop Gulinile ja Inglismaa anglikaani kiriku ka- 1950. aastate alguseks oli Moskva aru saanud, et läbimurdmiseks noonikule Herbert M. Waddamsile,15 milles ta pidi teatama, et läände on arukas kasutada Balti luteri kirikuid, kelle vastu seal kirik on valmis saatma ENSVst kaks-kolm inimest Soome ja Ing- oli suurem usaldus kui Vene Õigeusu Kiriku puhul.10 Välismaal korraldatavates operatsioonides taheti kasutada ka EELK pea- 11ENSV MN juures asuva Riikliku Julgeolekukomitee 4. osakonna piiskoppi Jaan Kiivit vanemat. ENSV Ministrite Nõukogu juu- ülem polkovnik Beljajev Riikliku Julgeoleku Komitee esimehele pol- res oleva KGB 4. osakond oli 1954. aastal vastastikusel arusaa- kovnik Karpovile, 31.3.1955. Vt Aruanded. 1999: 23, 34–35. misel KGB 4. valitsuse 7. osakonnaga otsustanud, et Kiivit saade- 12Jaan Kiivit arvestas pealtkuulamisseadmete võimalikku olemas- takse NSV Liidu kirikute ja usuühingute delegatsiooni liikmena olu konsistooriumis. 1959. aastal külastas teda Moskvasse akrediteeri- 1955. aasta juunis Helsingisse Maailma Rahunõukogu (World tud ajakirjanik Bernd Nielsen-Stokkeby. Vestlus oli kulgenud esialgu Peace Council) konverentsile. Kiiviti ülesandeks oli sõlmida pisut kõhklevalt, aga kui oli vesteldud juba ligi tund aega, tegi Kiivit ettepaneku veel pisut Toompeal jalutada. “Kui olime välja jõudnud, isiklikud suhted Soome kiriku peapiiskopi Ilmari Salomiehega, küsisin temalt, kas ta arvab, et konsistooriumihoones võiks olla KGB et tema abil kohtuda Rootsi peapiiskopi Yngve Briliothiga. “lutikaid”. “Arvatavasti mitte, aga kunagi ei tea täpselt. Mul polegi ju Eesmärgiks oli sõlmida leping või saavutada kindel kokkulepe teile riigisaladusi avaldada, aga värske õhu käes asetuvad rõhud ikkagi selle kohta, et mõned Eesti teoloogid ja veel teoloogiat õppivad veidi teisiti”” (Nielsen-Stokkeby 1993: 78–79). isikud saaksid õpinguid jätkata Stockholmi Teoloogilises Instituu- 13Vt Aruanded. 1999: 47. Kiiviti visiidist Helsingisse vt Saard dis. Selle kanali kaudu oleks olnud hiljem võimalik saata luteri 2005. 14ENSV MN juures asuva Riikliku Julgeolekukomitee 4. osakonna ülem polkovnik Beljajev Riikliku Julgeoleku Komitee esimehele pol- 8ECCE (Ecclesia Estoniae). Tallinn: EELK, 1986, lk 5. KGB töötaja kovnik Karpovile, 31.3.1955. — Vt Aruanded. 1999: 23, 34–35. “Eero” korraldas 1983. aasta sügisel käesoleva töö autoriga Tallinna 15Herbert M. Waddams oli olnud 1938. aastal Lätit ja Eestit Polütehnilise Instituudi sööklas kolmetunnise vestluse, mille lõpul too- külastanud anglikaani kiriku delegatsiooni sekretär. Teise maailmasõja nitas, et sellest kohtumisest ei peaks kellelegi rääkima. ajal pooldas Waddams NSV Liidu ja Inglismaa tihedat koostööd ning 9Jaan Kiiviti intervjuu Riho Saardile 19.3.2002. 1943. aasta septembris kuulus ta anglikaani kiriku kolmeliikmelisse de- 10Samas. legatsiooni, mis viibis Moskvas Vene Õigeusu Kiriku kutsel. Delegat- 1166 1167 “On küll kahju... ” Riho Saard lismaa ülikoolidesse teoloogiat õppima. KGB-l oli kavas neid eitanud ka Jaan Kiivit noorem.19 1958. aasta oktoobris suundus kanaleid kasutades saata välismaale õppima agendid “Sergei” ja kaheks aastaks Oxfordi õppima Tallinna Kaarli koguduse 2. piht- “Djadja”.16 konna õpetaja, Usuteaduse Instituudis eelmisel aastal kreeka keele Jaan Kiivit pidas “organite” soosival teadmisel Eesti teoloo- õpetajana alustanud Kaide Rätsep (Mikk 2011: 12–13, 16). gide Soomes koolitamise küsimuses Salomiehega kirjavahetust ka Soome luterlased hakkasid
Load more

Recommended publications
  • Eesti Luteri Kiriku Reaktsioonid Usuvastasele Kampaaniale Ja Maailmapildi Ning Väärtuste Muutumisele Aastail 1958–1964
    Acta Historica Tallinnensia, 2013, 19, 89–114 doi: 10.3176/hist.2013.1.04 EESTI LUTERI KIRIKU REAKTSIOONID USUVASTASELE KAMPAANIALE JA MAAILMAPILDI NING VÄÄRTUSTE MUUTUMISELE AASTAIL 1958–1964 Riho ALTNURME Tartu Ülikooli usuteaduskond, Ülikooli 18, 50090 Tartu, Eesti; [email protected] Luteri kirik Eestis pidi sarnaselt teiste kirikutega Nõukogude Liidus aastail 1958–1964 üle elama terava usuvastase kampaania. Kuigi religiooni tauniti ideoloogilistel põhjustel Nõukogude riigis kogu selle eksisteerimise aja jooksul, oli Nikita Hruštšovi valitsemisajal toimunud ateistlik kampaania aktiivseim. Võib väita, et 1960. aastad andsid kirikute asendile ühiskonnas otsustava hoobi. Kui võr- relda vabade ühiskondadega Lääne-Euroopas, siis toimus sealgi samal perioodil aktiivne sekularisee- rumine (kirikute taandumisena ühiskonnaelu olulise mõjutaja rollist), kuid üldjuhul vabatahtlikult (ei puudunud küll sekulaarsust toetavate gruppide ja nende vastaste vastasseis, kuid surve oli siiski teisel tasemel) ning mõjutatuna ajastu mõttevooludest ja käitumismallide muutumisest. Artiklis on käsitletud Eestis tegutsenud luteri kiriku vaimulikkonna reaktsioone ühiskonnas toimunud protsessidele, eelkõige usuvastasele kampaaniale, ja nendega kaasnenud isikuvastastele rünnetele, aga samal ajal ka mõttemaailmas toimunud muutustele, mis mõjutasid inimeste menta- liteeti (lood “tehnikaajastust” jms). Juhtkonnast avaldas peapiiskop Jaan Kiivit seenior (1906– 1971) mitmetel kirikusisestel kogunemistel seisukohti nii ühiskonnas toimuvate muutuste kohta kui ka julgustas
    [Show full text]
  • UNIVERSITY of TARTU European College Master Thesis
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library UNIVERSITY OF TARTU European College Master Thesis Elizabeth A. Cleary THE IMPACT OF RELIGION ON MINORITY IDENTITY AND COMMUNITY: A CASE STUDY OF RUSSIAN ORTHODOXY AND THE RUSSIAN MINORITY IN ESTONIA Supervisors: Dr. Alar Kilp, PhD & Dr. Robert Blobaum, PhD Tartu 2014 I have written the Master’s thesis independently. All works and major viewpoints of the other authors, data from other sources of literature and elsewhere used for writing this paper have been referenced. ......................................................................... (Signature of the author and date) Student’s code ................................... The defense takes place: December 19, 2014. Tartu, Estonia Opponent: ………………………………………. The Impact of Religion on Minority Identity and Community: A Case Study of Russian Orthodoxy and the Russian Minority in Estonia Author: Elizabeth Cleary Supervisor: Dr. Alar Kilp, PhD. Date: December 19, 2014 English Language (81 pp) This thesis seeks to contribute to the scholarship on this underdeveloped topic of how religion, minority identity, and issues of integration intersect by evaluating the questions of a) whether religion significantly fosters identity within minority groups, b) whether religious communities linked with specific minority groups help or hinder integration, and c) what level of importance religion has in the interplay of minority identity and loyalty to the state where a minority has long resided or claims citizenship. The case study of Estonia was chosen. Its large Russian minority, history as a former Soviet republic, and proximity to Russia make it a fitting choice for this topic, as does its religious landscape which provides an interesting field for examination.
    [Show full text]
  • B 20004 F Gw Issn 0001 - 0545
    B 20004 F GW ISSN 0001 - 0545 BULLETIN OF THE ANTIBOLSHEVIK BLOC OF NATIONS ON THE DEATH OF OLENA ANTONIV The news cut through the heart with a knife. They have killed Olena Antoniv, Mrs. Olena, Olenka. She was neither a poet, nor an artist, nor a composer. She did not write poetry. She did not compose music. She herself was music, a living melody of kindness and friendship in a savage empire of evil and cruelty. Because of this, the stupid, the cruel, the evil and the savage hated her. And they have killed her. Family, friends, the city of Lviv, the adornment of which was Olena Antoniv, have been left orphans. Together with all those persecuted for honesty in and outside Ukraine w'e are in deep sorrow, bidding farewell today... to yet another broken melody. Olena Antoniv and son Taras Svyatoslav Karavansky and Nina Strokata Munich, February 7, 1985 USSR News Brief issued the following: On February 4, in the Ukrainian city of Lviv, Olena Antoniv was killed in a car accident. Mrs. Antoniv, who was the wife of former political prisoner and poet Zinoviy Krasivsky, was very active in the framework of the Fund to Aid Political Prisoners and for this was strongly attacked in the Soviet mass media. On February 6, in Lithuania, the priest of the Cathedral of Rudamina Jozas Zdebskis was also killed in a car accident. J. Zdebskis, aged 57 was ordained a priest in 1952. In 1978 he became one of the founders of the unofficial Catholic Committee to Defend the Rights of Believers.
    [Show full text]
  • Estonian Cultural Heritage. Preservation and Conservation Vol
    VOL. 1 2005–2012 ESTONIAN CULTURAL HERITAGE PRESERVATION AND CONSERVATION CITYSCAPE / PUBLIC AND RESIDENTIAL BUILDINGS / CHURCHES / MANORS INDUSTRIAL HERITAGE / TECHNOLOGY / ARCHAEOLOGY INTERNATIONAL COOPERATION1 / MISCELLANY VOL. 1 2005–2012 ESTONIAN CULTURAL HERITAGE. PRESERVATION AND CONSERVATION AND CONSERVATION PRESERVATION HERITAGE. CULTURAL 1 ESTONIAN VOL. 2005–2012 Editors-in-chief: MARI LOIT, KAIS MATTEUS, ANNELI RANDLA ESTONIAN Editorial Board: BORIS DUBOVIK, LILIAN HANSAR, HILKKA HIIOP, MART KESKKÜLA, JUHAN KILUMETS, ILME MÄESALU, MARGIT PULK, CULTURAL HERITAGE TÕNU SEPP, OLEV SUUDER, KALEV UUSTALU, LEELE VÄLJA PRESERVATION AND CONSERVATION Translated by SYNTAX GROUP OÜ Graphic design and layout by TUULI AULE Published by NATIONAL HERITAGE BOARD, TALLINN CULTURE AND HERITAGE DEPARTMENT, DEPARTMENT OF CULTURAL HERITAGE AND CONSERVATION AT THE ESTONIAN ACADEMY OF ARTS Supported by THE COUNCIL OF GAMBLING TAX Front cover: The main stairway of the former Estländische adelige Credit-Kasse. Photo by Peeter Säre Fragment of the land use plan of the comprehensive plan of the old town of Narva 15 Seaplane hangars. Photo by Martin Siplane 29 Detail from a coat-of-arms epitaph in Tallinn Cathedral. Photo by the workshop for conserving the coats-of-arms collection of Tallinn Cathedral 65 Laupa Manor. Photo by Martin Siplane 93 Carpentry workshop of the Rotermann Quarter. 7 Rosen Str, Tallinn. Photo by Andrus Kõresaar 117 Lead sheet on the lantern at the façade of the Tallinn Great Guild Hall. Photo by Martin Siplane 133 13th c. merchant’s
    [Show full text]
  • The Voice of Confessionalism and Inter-Lutheran Relations
    The Voice of Confessionalism and Inter-Lutheran Relations The Influence of the Missouri Synod in the Baltic and Ingrian Lutheran Churches, 1991–2001 Kalle Kuusniemi Academic dissertation to be publicly discussed, by due permission of the Faculty of Theology at the University of Helsinki in Auditorium XII (Unioninkatu 34), on the 6th of June, 2015 at 12 o’clock. HELSINKI 2015 Taitto: Arto Kuorikoski ISBN 978-951-51-1224-8 (paperback) ISBN 978-951-51-1225-5 (PDF) Unigrafia Oy Helsinki 2015 Abstract The Lutheran Church-Missouri Synod (LCMS) had no contacts with the Baltic and Ingri- an Lutheran Churches in the Soviet Union. It was virtually impossible for the Missouri Synod to make connections because of its narrow view of ecumenism, its anti- communism, and its non-membership in the Lutheran World Federation (LWF), which communicated to some extent with the churches of the USSR. However, the collapse of the Soviet Union made it possible for the Synod to establish totally new contacts with post-Soviet Lutherans. I examine how the Missouri Synod influenced the Baltic and Ingri- an Churches between 1991 and 2001 in the context of inter-Lutheran relations. The starting point of the study is when the Missouri Synod first made contact with the Baltic and Ingrian Lutherans. It set up initial connections in 1991 through the LCMS auxiliary organizations in cooperation with the Finnish sister organization, the Confessional Lutheran Church of Finland. However, the first direct official Missourian contacts with the Lutherans in those countries were established in 1992. The Estonian Church, being more developed, more self-sufficient and strongly supported by the Finnish Church, was not so needful of support from the Missouri Synod.
    [Show full text]
  • Religious Cults”, Particularly Lutheranism, in the Soviet Union in 1944-1949
    TRAMES, 2002, 6(56/51), 1, 3–16 “RELIGIOUS CULTS”, PARTICULARLY LUTHERANISM, IN THE SOVIET UNION IN 1944-1949 Riho Altnurme University of Tartu Abstract. This article deals with the attitude of the Soviet state towards the so-called religious cults (all religious associations except the Russian Orthodox Church) in 1944- 1949. Following a change in Stalin’s policy on religion in 1943, a special Council for the Affairs of Religious Cults (CARC) was established for the regulation of the relations between “religious cults” and the state. At first (1945), “religious cults” were categorized only on the basis of their political views they had adhered to until then (neglecting Marxist ideology). In 1946-1949, religious associations were increasingly classified on the basis of their influence in society. Several organizations, including the Lutheran Church, improved their reputation due to their greater political loyalty. Traditional churches attained a better position thanks to their relatively low public activity, whereas active free churches came under attack. The CARC was quite independent in its policy; however, it primarily expressed the views of the Soviet government. In 1943, there was a certain shift towards tolerance in Stalin’s policy on religion; the plans of direct annihilation of religion and churches were scrapped. This was one of the preconditions set by the Allies for the provision of aid in World War II. Due to these foreign policy considerations, the state maintained outward correctness in its relations with churches during and after the war. The Russian Orthodox Church, which voluntarily promulgated patriotic exhortations right from the beginning of the war, enjoyed greater rights than the others.
    [Show full text]
  • University of Tartu Institute of History and Archaeology Department of Estonian History
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library University of Tartu Institute of History and Archaeology Department of Estonian History RUSSIAN MIGRATION TO ESTONIA: THE CASE OF TARTU, 1855-1897 Master’s thesis by Patrick Monson Advised by Professor Tõnu Tannberg Tartu 2015 Table of Contents Introduction…………………………………………………..………………………… 1 1. Historiography…………………..……………………………………………………... 1 2. Confessant Lists…………...…………………………………………………………… 4 3. Russification…………………………………………………………………………….7 3.1. The Prevalence of Russification in the Historiography………………………….... 7 3.2. Background on Russification……………………………………………………… 10 3.3. Migration to Estonia Resulting from Russification……………………………….. 11 3.3.1. Citizens…………………………………………………………………….. 12 3.3.2. Clergy………………………………………..…..…………………………. 15 3.3.3. Military………………………………………………………………….......16 3.4. A Reassessment…………………………………………………………………… 17 4. Increasing Internal Migration…………………………………………………………...18 4.1. The Demographic Transition……………………………………………………… 19 4.2. Urbanization…………………………………….………………………………… 19 4.3. Russians in Estonia………………………………………………………………... 20 4.4. Peasants………………………….………………………………………………… 23 4.4.1. Proximity…………………………………………………………………... 25 4.4.2. Emancipation………………………………………………………………. 28 4.4.3. Migration Legislation……………………………………………………….29 4.5. Industrialization…………………………………………………………………… 32 4.6. Transportation……………………………………………………………………... 33 4.7. Merchants and Artisans………………………….………………………………... 33 5. Russian Orthodox
    [Show full text]
  • Kristjan Luhamets E E L K Tartu Pauluse Kogudus
    KRISTJAN LUHAMETS E E L K TARTU PAULUSE KOGUDUS ALGUSEST PEALE KRISTJAN LUHAMETS E E L K TARTU PAULUSE KOGUDUS * – ALGUSEST PEALE – ALINE JA EDUARD AULE MÄLESTUSEKS TARTU 2002 Sisukord Sisukord 5 Saateks 9 Alguses 11 Õpetajad Willigerode ja Habicht 12 Algusaastad 1910 – 1933 14 Maarja koguduse rüpes 14 Apostel Paulus 16 Kalmistu 16 Kiriku ehitus 17 EELK Tartu Pauluse kogudus – algusest peale Kiriku õnnistamine 22 Koostanud: Kristjan Luhamets Altarikuju 25 Kellad 28 Kujundanud: Kalle Müller Tiibhoone 30 Korrektor: Ia Mihkels Muusikaelu 30 Kirikumuusika selts 31 Kaupmees Mart Jänes 34 © EELK Tartu Pauluse kogudus, 2002 Juhatuse esimehed 35 Kõik õigused kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata 1910 – 1913 Aleksander Paldrok 35 pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, 1913 – 1920 Eduard Aule 36 elektroonilisel ega muul viisil. 1920 – 1924 Johannes Koiva 36 1924 – 1930 ja 1933 – 1934 Peeter Kase 37 ISBN 9985-78-715-3 1930 – 1933 Karl Veski 37 Väike Vanker, 2002 Habichti lahkumine 38 Luthar-Akadeemia 38 EAN-13 978998578715 Uue abiõpetaja valimine 40 Lahkumisavaldus 40 5 Sisukord Sisukord Pihtkonnad 1933 – 1945 43 Kiriku pühitsemine 91 Koguduse lõhenemine 43 Spordimuuseumi sünd 92 Uue õpetaja valimised 43 Rahvamuuseum leidis laoruumi 93 Teise pihtkonna sünd 46 Tagasi oma kirikus 94 Harri Haameri saabumine 47 Segakoori asutamine 96 Töö käivitumine kahes pihtkonnas 48 Orel ja organistid 97 Arthur Võõbuse valimine 49 Õpetaja Harald Tammur 98 Kaupmees Peeter Luksep 50 Rahunädalad 98 Vaimulik elavnemine
    [Show full text]
  • Johannes Tõrs 80
    Reede, 31. juuli 2020 Haarjurju Elluu Nr 31 (2255) Hind 0,99 eurot Maakonnaleht juba 75 aastat JJOHANNESOHANNES TTÕRSÕRS 8080 MMEES,EES, KESKES RAJASRAJAS LAGEDILELAGEDILE EESTIEESTI VVABADUSVÕITLUSEABADUSVÕITLUSE MUUSEUMIMUUSEUMI LKLK 6 UKRAINAST EESTI MEHE JUURDE SAUE VALLAS VALMIB TÄHETORN LK 2 LK 3 KEHRAS PEETI PABERIPÄEVA LK 8 1524 firmat, sisaldab 1500 suurimat Harjumaal ja Tallinnas instagram.com/harjuelu 221 722 inimest, sisaldab firmades töötajaid, lehetellijaid ja veebis lugejaid facebook.com/harjuelu 2 31. juuli 2020 / aasta 31. nädal HHarjuarju EElulu ELU Renoveeritakse Kiili kaugküttetorustik AS TREV-2 Grupp alustas võimsusega, mis rahuldab nii soojusettevõtte N.R. Kiili gümnaasiumi ja lasteaia Energy tellimusel Kiili kui ka ümberkaudsete tulevas- kaugküttetorustiku reno- te kinnisvaraarenduste vajadu- veerimistöödega, mis vä- si.” hendavad märkimisväär- Kokku on renoveeritaval selt Kiili aleviku korter- kaugküttetrassil 26 liitumis- majade elanike kütteku- punkti, neist 12 on korterma- lusid ning arvestavad Kii- jad. li gümnaasiumi ja laste- Suuremahulisemad ehitus- aia ning ka perspektiivse- tööd algavad juba augustis, te arendusprojektide kuid sellepärast Kiilis keegi sü- suureneva soojusenergia gisel soojata ei jää. Soojusva- vajadusega. rustuse võimekus tagatakse elanikele tänavuse küttepe- “Kokku vahetatakse renovee- rioodi alguses, tööde lõplik val- rimistööde käigus välja üle ka- mimisaeg lükkub 2021. aastas- he kilomeetri amortiseerunud, se. valdavalt 70. ja 80. aastatel pai- Tööde tellija on Kiili alevit galdatud, soojustaristut,” lau- soojaga varustav N.R. Energy sus TREV-2 Grupi keskkonna- ning rekonstrueerimistöid ra- ehituse valdkonnajuht Andres hastab lisaks tellijale ka Euroo- Pürg. “Uue ja tänapäevase pa Liidu Ühtekuuluvusfond SA torustiku projekteerimisel ole- Keskkonnainvesteeringute me arvestanud nii olemasole- Keskuse kaudu. Renoveerimis- vate kortermajade ja muude projekti lepinguline maksumus hoonete kaugkütte tarbimise on ligi miljon eurot koos käibe- kui ka planeeritava täiendava maksuga.
    [Show full text]
  • Piiskopiamet Eesti Kirikus Veiko Vihuri Ajaleht Eesti Kirik - 02.02.2005
    Piiskopiamet Eesti kirikus Veiko Vihuri Ajaleht Eesti Kirik - 02.02.2005 Piiskoplik korraldus on ristikirikule algusest peale omane olnud. Piiskop ei ole ainult kohalik kirikujuht, vaid ka kiriku ühtsuse ja üleilmsuse sümbol. Piiskopkonnad ja territoriaalkirikud 13. sajandi esimesel poolel tekkis Eesti alal 3 piiskopkonda: Tallinna, Tartu ja Saare- Lääne. Kaks viimast kuulusid Riia kirikuprovintsi, Tallinna piiskop jäi Taanile kuuluva Lundi peapiiskopi alla. Saare-Lääne ja Tartu piiskop olid ühtlasi ilmalikud maaisandad. Luterlik usupuhastus Saksamaal ei suutnud kaasa tõmmata piiskoppe (v.a. üksikud erandid). Rootsis seevastu säilis piiskoplik kirikukorraldus ning Västeråsi piiskop Petrus Magni kaudu ka piiskoppide apostellik ametijärglus. 16.-17. sajandil tekkisid Eestis luterlikud territoriaalkirikud. Põhja-Eestis säilis luterlik piiskopiamet kuni 1710. aastani. Tallinna piiskopid pühitseti ametisse Uppsalas. Liivimaa kirikut juhtis superintendent (lad. k. "ülevaataja"), hiljem kindralsuperintendent, kes resideeris Tartus või Riias. Superintendendiks nimetati ka Saaremaa ning Narva ja Ingerimaa kõrgemaid vaimulikke. Vene ajal piiskoppe ametis ei olnud, aadli vastuseisu tõttu jäi vakantseks Tallinna piiskopitool. 1832. a. kirikuseaduse järgi oli Eesti alal tegutsev luterlik kirik jagunenud nelja konsistoriaalringkonna (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Tallinn) vahel. Kõrgeim kohalik vaimulik kandis superintendendi tiitlit. Piiskopiamet EELK-s Aastatel 1917-1919 pandi alus Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kui vabale rahvakirikule,
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2017 XXIII (50)
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIII (50) 2017 TALLINN 2018 Editor in chief: Jaak Järv Editor: Anne Pöitel Translation: Ülle Rebo and Technical Translation Centre Editorial team: Helle-Liis Help, Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Piret Suurväli Maquette: Kaspar Ehlvest Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas: pp.105–108; Reti Kokk: p.54; Maris Krünvald: p.109; photograph collection of the Estonian Academy of Sciences. Thanks to all authors for their contributions: Agnes Aljas, Madis Arukask, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Freiberg, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Angela Ivask, Marin Jänes, Jelena Kallas, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Ants Kurg, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Marju Luts-Sootak, Olga Mazina, Helle Metslang, Andres Metspalu, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Enn Tõugu, Jaan Undusk, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar. Prepared by Publishing House Argo, 2018 Printed in Printing House Paar ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................5 CHRONICLE 2017 ..................................................................................................8 MEMBERSHIP OF THE ACADEMY ............................................................... 17 GENERAL
    [Show full text]
  • Churches and European Integration
    FINAL REPORT Title: Churches and European Integration Project coordinator: University of Helsinki Department of Church History, Faculty of Theology Professor Aila Lauha Partners: University of Lund University of Glasgow University of Tartu University of Muenster Reference period: from 1 September 2001 to 31 August 2004 Starting date: 1 September 2001 Duration: 36 months Date of issue of this report: 31 October 2004 Revised version issued December 23, 2004 Project financed within the Key Action Improving the Socio -economic Knowledge Base 1 CONTENTS EXECUTIVE SUMMARY 3 1. THE SOCIAL AND POLITICAL ISSUES IN THE TRADITION OF THE CHURCHES BEFORE THE SECOND WORLD WAR 8 2. CHURCHES IN DIALOGUE DURING COLD WAR 13 3. CHURCHES AND GLOBALISATION 24 4. THE COLD WAR AND THE POLITICAL ROLE OF THE LUTHERAN CHURCH OF FINLAND 39 5. BRITISH CHURCHES AND THE EUROPEAN INTEGRATION 71 6. THE CULTURAL AND SOCIAL IMPACT OF THE NORDIC CHURCHES ON EUROPEAN INTEGRATION: CASE SWEDEN AS AN ILLUMINATING EXAMPLE 79 7. CHURCHES OF EASTERN EUROPE – BREAKING THE ISOLATION THROUGH COMMUNICATION WITH THE WESTERN CHURCHES AND PREPARING FOR INTEGRATION. THE ESTONIAN CASE 93 8. SIGNIFICANCE OF CHRISTIANS IN POLITICAL CHANGES IN EASTERN EUROPE - EASTERN AND CENTRAL EUROPEAN CHURCHES IN THE TRANSITIONS FROM THE 1980S TO 2005. CASE CZECHOSLOVAKIA/CZECH REPUBLIC 104 9. CONCLUSIONS 111 10. MANAGEMENT AND COORD INATION ASPECTS IN THE FINAL YEAR 119 11. DELIVERABLES AND ACTIVITIES 1.9.2003 – 31.8.2004 125 ANNEX 1 (cost statements), sent separatel y ANNEX 2 Abstracts of the papers in the final conference of CEI August 20 -22. 2004 139 ANNEX 3 Evaluation form used in the internal evaluation of the CEI project 150 2 EXECUTIVE SUMMARY AND KEY RESULTS Description of research activities The Project “Churches and European Integration” studied the political role of the Churches in th e post- Second World War Europe.
    [Show full text]