Acta Historica Tallinnensia, 2013, 19, 89–114 doi: 10.3176/hist.2013.1.04 EESTI LUTERI KIRIKU REAKTSIOONID USUVASTASELE KAMPAANIALE JA MAAILMAPILDI NING VÄÄRTUSTE MUUTUMISELE AASTAIL 1958–1964 Riho ALTNURME Tartu Ülikooli usuteaduskond, Ülikooli 18, 50090 Tartu, Eesti;
[email protected] Luteri kirik Eestis pidi sarnaselt teiste kirikutega Nõukogude Liidus aastail 1958–1964 üle elama terava usuvastase kampaania. Kuigi religiooni tauniti ideoloogilistel põhjustel Nõukogude riigis kogu selle eksisteerimise aja jooksul, oli Nikita Hruštšovi valitsemisajal toimunud ateistlik kampaania aktiivseim. Võib väita, et 1960. aastad andsid kirikute asendile ühiskonnas otsustava hoobi. Kui võr- relda vabade ühiskondadega Lääne-Euroopas, siis toimus sealgi samal perioodil aktiivne sekularisee- rumine (kirikute taandumisena ühiskonnaelu olulise mõjutaja rollist), kuid üldjuhul vabatahtlikult (ei puudunud küll sekulaarsust toetavate gruppide ja nende vastaste vastasseis, kuid surve oli siiski teisel tasemel) ning mõjutatuna ajastu mõttevooludest ja käitumismallide muutumisest. Artiklis on käsitletud Eestis tegutsenud luteri kiriku vaimulikkonna reaktsioone ühiskonnas toimunud protsessidele, eelkõige usuvastasele kampaaniale, ja nendega kaasnenud isikuvastastele rünnetele, aga samal ajal ka mõttemaailmas toimunud muutustele, mis mõjutasid inimeste menta- liteeti (lood “tehnikaajastust” jms). Juhtkonnast avaldas peapiiskop Jaan Kiivit seenior (1906– 1971) mitmetel kirikusisestel kogunemistel seisukohti nii ühiskonnas toimuvate muutuste kohta kui ka julgustas