DOCSLIB.ORG

Kernu Valla Talimängud 2018 JUHEND

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kernu Valla Talimängud 2018 JUHEND Kernu valla talimängud 2018 JUHEND 1. Koroona 07.01.2018 kell 10.00 Kernu Rahvamaja 2. Korvpalli vabavisked 15.01.2018 kell 18.30 Kernu Rahvamaja 3. Sulgpall 20.01.2018 kell 10.00 Ruila Spordihoone 4. Suusatamine 21.01.2018 kell 12.00 Alema 5. Male 08.02.2018 kell 18.30 Kernu Rahvamaja 6. Kardisõit 17.02.2018 kell 10.00 Laitse RallyPark 7. Kabe 22.02.2018 kell 18.30 Kernu Rahvamaja 8. Lauatennis 25.02.2018 kell 10.00 Kernu Rahvamaja 9. Sõudeergomeeter 08.03.2018 kell 18.30 Kernu Rahvamaja 10. Kergejõustik 10.03.2018 kell 11.00 Ruila Spordihoone 11. Võrkpall 24.03.2018 kell 11.00 Ruila Spordihoone 12. Sportlik mälumäng 05.04.2018 kell 19.00 Kernu Rahvamaja Võistkonnad Haiba – esindajad Lauri Kaasik, Kuldar Paju jun. Muusika – esindajad Tarmo Veermäe, Sille Salutee Allika/Metsanurga – esindajad Vallo Kõrgesaar, Lea Tikenberg Rulli Ruila – esindajad Raul Vahar, Andres Aljaste Laitse/Kabila/Hingu/Vansi – esindajad Rainer Kukk, Krista Viidik Mõnuste/Kustja/Pohla – esindajad Anneli Aas, Merle Beljäev, Kernu/Kohatu/Kirikla – esindajad Kati Raju, Mirje Tombak, Risto Kõresoo Kaasiku- esindajad Einar Alliksaar, Karin Lähker, Enge Edovald Kibuna – esindajad Tiit Ploompuu, Aarne Kullasepp Spordialad 1. Koroona 07.01.2018 kell 10.00 Kernu Rahvamaja Võistlused toimuvad “kahe miinuse” süsteemis kõigi kohtade väljaselgitamisega. Mehed mängivad “parem viiest” ja naised “parem kolmest”. Arvesse läheb 5 paremat tulemust. 2. Korvpalli vabavisked 15.01.2018 kell 18.30 Kernu Rahvamaja Võistkonnad on 5-liikmelised. Arvesse läheb 3 parema võistleja tulemus. Igal võistlejal kasutada 20 viset – 5 viset järjest. Kokku seega neli seeriat. Ühe võistkonna liikmed viskavad järjest. Võidab võistkond, kelle kolme võistleja kogusumma on kõige parem. Võrdsete tulemuste juures jäävad võistkonnad kohti jagama. 3. Sulgpall 20.01.2018 kell 10.00 Ruila Spordihoone Meestele ja naistele eraldi arvestus. Osavõtjate arv piiramatu – arvesse läheb kolme parema võistleja tulemus. Mängud toimuvad „parem kolmest“. Mängitakse 21-ne punktini. Mängud toimuvad kahe miinuse süsteemis. Punktid: Mehed 36-35-34-33 jne. Naised 36-34-32-30 jne. 4. Suusatamine 21.01.2018 kell 12.00 Alema Distants kõigile 3 km Sõiduviis vaba. Vanusegrupid Noored sünd. 2000.a ja hiljem Naised sünd 1999 – 1984.a Mehed sünd 1999 – 1979.a Naised sünd 1983 – 1974.a Mehed sünd 1978 – 1964.a Naised sünd 1973 ja varem Mehed sünd 1963 ja varem Igal võistkonnal läheb arvesse 5 paremat tulemust. 5. Male 08.02.2018 kell 18.30 Kernu Rahvamaja Mängitakse ,,Šveitsi” süsteemis. Kontrollaeg 10 minutit partiile. Voorude arv sõltub osavõtjate arvust. Arvesse läheb 5 paremat tulemust. 6. Kardisõit 17.02.2018 kell 10.00 Laitse RallyPark VÕISTLUSKLASSID Noored 2002 ja hiljem sündinud. Naised 2001 ja varem sündinud. Mehed 2001 ja varem sündinud. 7. Kabe 22.02.2018 kell 18.30 Kernu Rahvamaja Mängitakse ,,Šveitsi” süsteemis. Kontrollaeg 10 minutit partiile. Voorude arv sõltub osavõtjate arvust. Arvesse läheb 5 paremat tulemust. 8. Lauatennis 25.02.2018 kell 10.00 Kernu Rahvamaja Võistlused toimuvad „kahe miinuse“ süsteemis kõigi kohtade väljaselgitamisega. Mängud toimuvad „parem viiest“ . Osavõtt piiramatu. Arvesse läheb võistkonnal 5 paremat tulemust. Meestele ja naistele eraldi arvestus. 9. Sõudeergomeeter 08.03.2018 kell 18.30 Kernu Rahvamaja Distants 500 m Osavõtjate arv piiramatu. Meestele ja naistele eraldi arvestus. Arvesse läheb nelja parema võistleja tulemus. Mehed punktid 36-35-34 jne. Naised punktid 36-34-32 jne. 10. Kergejõustik 10.03.2018 kell 11.00 Ruila Spordihoone Alad – 1. Kõrgushüpe (mehed ja naised) algkõrgused meestel 1.30, naistel 1.10. Latti tõstetakse 5 cm kaupa 2. Hoota kaugushüpe (mehed, meesveteranid, naised ja naisveteranid) 3. Topispallivise kahe käega üle pea (mehed, meesveteranid, naised, naisveteranid) Vanusegrupid: Mehed sünd. 1974 ja hiljem Mehed sünd 1973 ja varem Naised sünd. 1979 ja hiljem Naised sünd 1978 ja varem Tulemuste arvestamine: I koht 21 punkti, II-19p, III – 18p. Jne. Igal võistkonnal läheb arvesse 5 paremat tulemust. Võidab võistkond kellel on parem punktisumma. Võrdsete punktide korral jäävad võistkonnad kohti jagama. NB! 11. Võrkpall 24.03.2018 kell 11.00 Ruila Spordihoone Võistkonnas 5 meest + 1 naine. Võistlused toimuvad kahes alagrupis. Mõlemast alagrupist pääseb finaali kaks paremat, tulemus võetakse kaasa. Alagruppide kolmandad selgitavad 5-6 koha, neljandad 7 – 8 jne. Mängitakse 25 punktini, ka otsustav kolmas geim. Kõik mängud toimuvad “parem kolmest” 12. Sportlik mälumäng 05.04.2018 kell 19.00 Kernu Rahvamaja Mälumäng koosneb 30-40 küsimusest – kõik sporditeemalised. Võistkonnad 4-liikmelised. Mälumängu peakohtunik Andres Kaarmann. Võistkondadesse kuuluvus: Haiba Võistkonda kuuluvad Haiba küla elanikud, kinnistute omanikud ja nende lapsed. Muusika Võistkonda kuuluvad Muusika küla elanikud, kinnistute omanikud ja nende lapsed. Ruila Võistkonda kuuluvad Ruila küla elanikud, kinnistute omanikud ja nende lapsed. Laitse, Kabila, Hingu, Vansi Võistkonda kuuluvad Laitse, Kabila, Hingu ja Vansi küla elanikud ning Laitse Lossi ja Palkehituse töötajad ja nende lapsed. Võistkonda kuuluvad ka kinnistute omanikud. Mõnuste, Kustja, Pohla Võistkonda kuuluvad Mõnuste, Kustja, Pohla küla elanikud ja kinnistute omanikud ja nende lapsed. Kernu, Kohatu, Kirikla Võistkonda kuuluvad Kernu, Kohatu ja Kirikla küla elanikud ja kinnistute omanikud ja nende lapsed. Samuti Kernu Põhikooli õpilased ja õpetajad kui nad elavad väljaspool Kernu valda. Kaasiku Võistkonda kuuluvad Kaasiku küla elanikud ja kinnistute omanikud ja nende lapsed. Kibuna Võistkonda kuuluvad Kibuna küla elanikud, kinnistute omanikud ja nende lapsed. Allika/Metsanurga - Võistkonda kuuluvad Allika küla ja Metsanurga küla elanikud, kinnistute omanikud ja nende lapsed. Tulemuste arvestamine: Lauamängudes Mehed 1 koht 36p. 2 koht 35p. 3 koht 34p. jne. Naised 1 koht 36p. 2 koht 34p. 3 koht 32p. Igal võistkonnal läheb arvesse 5 paremat tulemust, selle võrdsuse korral jäävad kohti jagama. Suusatamises 1 koht vanusegrupis – 21p. 2 koht vanusegrupis – 19p. 3 koht vanusegrupis – 18p. jne. Igal võistkonnal läheb arvesse 5 paremat tulemust, selle võrdsuse korral jäävad võistkonnad kohti jagama. Kokkuvõtete tegemine: Esikoht spordialal 12 punkti II koht 11 punkti III koht 10 punkti jne Igal võistkonnal lähevad arvesse kõik alad. Punktide võrdsuse korral otsustab parem koht suusatamises. Autasustamine: Igal alal autasustatakse kolme paremat meest ja naist diplomi ja meenega. Kokkuvõttes kolme parimat võistkonda autasustatakse diplomi ja rahaliste auhindadega. 1- koht 150 eurot 2- koht 100 eurot 3- koht 50 eurot Üldiselt: Võistlusi viib läbi Kernu Rahvamaja. Peakorraldaja Kaljo Põldaru, info telefonil 5214206. .
Load more

Recommended publications
  • RUILA PÕHIKOOLI LÕPETAJAD Adam-Rein Luik Karla Vahar Karina Martinson Karin Vahar Andreas-Heindrich Lavi Rasmus Alliksaar Urmo
    8. juuni 2012 • KERNU VALLA LEHT nr. 106 RUILA PÕHIKOOLI LÕPETAJAD Adam-Rein Luik Karla Vahar Karina Martinson Karin Vahar Andreas-Heindrich Lavi Rasmus Alliksaar Urmo Melis Jalmar Raissar Alfred Rosenberg Gert Parek Kristofer Bulavko Klassijuhataja: Rene Pedai RUILA PÕHIKOOL KERNU PÕHIKOOLI LÕPETAJAD Kaarel Hallik Annika Liiv Jaanika Priimägi Ragne Reigam Kristel Roop Kaire Sakeus Magnus Teekivi Mirje Tombak Klassijuhataja: Monica Arme KERNU PÕHIKOOL 2 JUUNI 2012 VALLAVALITSUSES 3. aprill 2012 küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemi Ruila Põhikooli ahjude remontimi- sesalu AÜ 29, ning ühe saare raiu- buna küla, Kaku AÜ 22; jale; ning Laitse küla ühiskanalisatsiooni seks summas kakssada kolmküm- miseks aadressil Laitse küla, Lossi - abihoone püstitamiseks aadressil Ki- - hooldajatoetust ühele puudega isiku • Korraldati jäätmevedu. rekonstrueerimiseks ja Ruila Põhi- mend tuhat kakssada kolmkümmend tee 2. buna küla, Tihase AÜ 23. hooldajale. • Otsustati anda ehitusluba: kooli ahjude remontimiseks summas eurot ja viiskümmend neli senti • Otsustati maksta erakorralist toetust • Määrati projekteerimistingimused: • Keelduti erakorralise toetuse maks- - aiamaja püstitamiseks aadressil Ki- 230 230,54 eurot (kakssada kolm- (230 230,54) tagasimakse tähtajaga ühele taotlejale ning sotsiaalteenuse - elamu projekteerimiseks aadressil misest kahele taotlejale. buna küla, Kaku AÜ 22; kümmend tuhat kakssada kolmküm- 10 aastat ning tegi vallavalitsusele toetust ühele taotlejale. Kabila küla, Aasa AÜ 18; • Seati hooldus ja määrati hooldaja - MTÜ-le Lootuse küla ühiselamu mend eurot ja viiskümmend neli sen- ülesandeks riigihanke korraldamine - aiamaja laiendamiseks aadressil ühele raske puudega isikule. püstitamiseks aadressil Kibuna küla, ti) tagasimakse tähtajaga 10 aastat. • Otsustati korraldada avatud hanke- 8. mai 2012 Kaasiku küla, Vahtra AÜ 30; • Otsustati anda ehitusluba: Uuetoa, menetlusega riigihange. - üksikelamu projekteerimiseks aad- - MTÜ-le Lootuse küla ühiselamu - üksikelamute nr 1, 2 ja 3 püstitami- Korraldus 175.
    [Show full text]
  • Laagri Lasteaed on Tasapisi Kulgedes 50-Aastaseks Saanud
    Korteriühistud Konkursi „Saue Aasta 2018: uued saavad taotleda valla aasta Mis on investeeringud, korterelamute tegu 2018“ Saue valla positiivsed toe- haljastuse ja hoovide hääletus lõpeb 2018. aasta tusotsused korrastamise toetust sõbrapäevaga tegu? lk 8-9 lk 2 lk 3 NR 2 (26) JAANUAR 2019 KOHALIK LEHT KOHALIKUST ELUST JA OLUST Fotod: Laagri lasteaed, www.laagrilasteaed.ee, Anne-Ly Sumre lasteaed, www.laagrilasteaed.ee, Laagri Anne-Ly Fotod: Laagri lasteaia pere. Laagri lasteaed on tasapisi kulgedes 50-aastaseks saanud Mu lasteaed on tilluke, maailmast väike killuke… Jaanuaris 1969 avati Laagri alevikus Saue sovhoosi lastepäevakodu, mis oli planeeritud ja ehitatud 2-rühmaliseks, kuid pea kohe lisandus kolmas ja neljaski rühm. Lasteaed enne… SAUE VALDUR [email protected] Vallavalitsuse Laagri las- Hoolimata külmast ilmast, toimus sünnipäevarongkäik koolini tepäevakodu. ja tagasi. 1999. aastast kannab eg on läinud mär- lasteaed nime Laagri las- kamatult ja tänavu teaed, samal aastal valmis Ajaanuaris tähis- lasteaia laul. Laagri laste- tas nüüd 10-rühmaline aial on oma legend ja vapi- ja Laagri lasteaia nime linnuks vares. Rühmadelgi kandev lasteasutus 50. linnunimed: Leevikesed, sünnipäeva nädalaga, täis Lepalinnud, Pääsukesed, toredaid ettevõtmisi: rong- Lehelinnud, Siidisabad, … ja lasteaed nüüd. käik lasteaia juurest Laag- Tihased, Käbilinnud, ri koolini ja tagasi, avatud Pöialpoisid, Rähnid ja Ur- uste päev ja vilistlaste foto- valinnud. sein, pidu väiksematele ja 2003. aastal sai laste- suurematele lastele. Nädal aed juurdeehituse ja muu- I lend lõppes juubeliaktusega. tus 6-rühmaliseks. 2017. Laagri lasteaed on läbi aasta sügiseks valmis lam- aja kandnud erinevaid ni- mutatud vana osa aseme- mesid. Alustas Saue sov- le kahekordne modernne hoosi lastepäevakoduna, hoone, milles tegutseb 10 muutus 1980.
    [Show full text]
  • Saue Valla Teehoiukava 2021-2025
    Saue Vallavolikogu 29.10.2020 määrus nr 28 Lisa 1 Saue valla teehoiukava 2021-2025 Saue valla teed ja tänavad ehitatava ehitatava ehitatava ehitatava ehitatava investeerin- ehitatava lõigu 1 km ca lõigu lõigu lõigu lõigu lõigu tee nr tee/tänava nimi vajaliku teehoiutöö kirjeldus gud ca pikkus km maksumus maksu-mus maksu- maksumus maksumus maksumus kokku 2021 mus 2022 2023 2024 2025 Kooli tn(Laagri) 7270163 0,15 72 000 uus a/b kiht 10800 10800 Riigigümnaasiumi kõrval Koidu tee ja Hämariku riigitee mahasõitude 0,15 72 000 uus a/b kiht 10800 10800 laiendused Sae tn 0,24 72 000 uus a/b kiht 17280 17280 Vanasilla tn L1 0,05 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 1850 1850 Nõlvaku tn L2 0,22 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 8140 8140 Veskitammi tn L3 0,05 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 1850 1850 Avamaa tn L2 0,1 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 2900 2900 Hoiu tn 0,6 72 000 roopa parandustööd 95000 43200 Vae tn 0,3 72 000 roopa parandustööd 55000 21600 7270277 Kaasiku tee(Alliku) 0,56 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 16240 16240 7270226 Vatsla tee 0,3 72 000 kuum PIN mustkatte ehitus 21600 21600 Jõeääre tee 0,3 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 8700 8700 Jahimaja tee 0,25 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 7250 7250 Jõe tee L1 ja L3(Hüüru) 0,4 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 11 600 11600 Kivi tee 0,2 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 5 800 5800 7270244 Vanamõisa tee 0,3 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 11 100 11100 7270254 Kapsaküla tee 1,387 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 20 000 40 000 Pagavere tee 0,37 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 10 730 10
    [Show full text]
  • Hoiame Omasid-Saue.Indd
    Hoiame omasid Kui perre sünnib sauevallakas... ... tuleb talle muidugi kõigepealt leida nimi, lapse sünd registreerida ja hakata tasapisi uue ja hoopis teistsuguse elukorraldusega harjuma. Kõige väiksemad sauevallakad koos Sünnitoetust makstakse lapse oma perega saavad esimese kolme elu- sünni puhul ühele lapse vanematest, kuu jooksul kutse beebipäevale. Bee- kui laps registreeritakse sündimisel bipäevad toimuvad 4-5 korral aastas Saue valla elanikuks, mõlemad lapse Laagri kultuurikeskuses ja kutse saa- vanemad on Saue valla elanikud lap- detakse kõigile postiga rahvastikure- se sünni hetkel ja toetuse taotlemisel gistris märgitud aadressile. Beebipäe- val saab iga väike sauevallakas endale ja mõlemad lapse vanemad on toe- meelepärases suuruses uue bodi, kus tuse väljamaksmise hetkel Saue val- uhkelt rinnal 100% sauevallaka logo, la elanikud olnud vähemalt toetuse ühiselt süüakse torti ja kõik, kes soovi- väljamaksmise aastale eelneva aasta vad, saavad teha perepilte. 31. detsembri seisuga. Kui Saue valla elanik on ainult üks Elu beebiga ei ole odav. Ühtäkki lapse vanematest, siis makstakse sün- selgub, et igasugu asju on vaja alates nitoetust pool toetusmäärast (160 eu- vankrist ja lõpetades mähkimislaua või rot), sünnitoetuse täismäär on 320 eu- sipukatega. Et kulusid natukenegi lee- rot. Üksikvanemal, kes vastab toetuse vendada, maksab Saue vald omadele saamise tingimustele, on õigus saada sünnitoetust. Toetust on võimalik taot- sünnitoetust kogu toetusmäära ulatu- leda kuni kuus kuud peale lapse sündi ses. Mitmike sünni korral makstakse ja selleks on vaja esitada vallavalitsu- sünnitoetust iga lapse kohta. sele avaldus: Sünnitoetus makstakse välja kahes osas: pool (160 eurot) pärast lapse www.sauevald.ee/avaldused. sündi ja teine pool (160 eurot) aasta möödumisel toetuse esimese osa välja- maksmisest. Toetuse teise osa välja- välja tingimusel, et selle väljamaks- makmiseks uut avaldust esitama ei mise ajal on laps ja vanemad endiselt pea.
    [Show full text]
  • Riisikad Kooliteele... † 88 ¢ Helma Kroonsaare Haiba Küla 29.07
    Nr 94 Juuni 2010 Kernu Põhikooli lõpetajad 2010 Imre Bahovski Rasmus Bahovski Ats Kaelas Õnnitleme! Erika Lauri † 65 ¢ Tiina Mängli Merit Piht Helgi Vaga Kustja küla 02.07.1945 Margit Rau Valdur Rannavete Kohatu küla 14.07.1945 Riin Riiv Jaan Eha Kohatu küla 12.07.1945 Marite Rõõm Liis Sideljov † 70 ¢ Kaur Siimaste Haldur-Aarandi Kuller Kaasiku küla 27.06.1940 Merle Tamme Sixten Tedremets † 75 ¢ Johannes Vartlaan Leili Saakpakk Haiba küla 10.07.1935 † ¢ Ruila Põhikooli lõpetajad 2010 80 Veera Vassiljeva Kaasiku küla 16.07.1930 Haiba küla 12.07.1930 Reiner Jõgi Jaan Pälling Kaili Järvela † 81 ¢ Ragnar Kasuk Kustja küla 12.07.1929 Henri Lambut Evald Pauklin Marvo Langeberg † 82 ¢ Tarvo Langeberg Ander Leo Hugo Laidna Ruila küla 21.06.1928 Uko Melis † 84 ¢ Kevin Saar Kadri Säde Valve Vilju Laitse küla 20.06.1926 Kristjan Toomist † 86 ¢ Klassijuhataja Arnold Okspuu Ruila küla 17.07. 1924 Livia Roomets Elli Õunapuu Kustja küla 18.06. 1924 † 87 ¢ Helga Nelis Vansi küla 03.07. 1923 Riisikad kooliteele... † 88 ¢ Helma Kroonsaare Haiba küla 29.07. 1922 Vilma Kald Laitse küla 07.07. 1922 Astrid Johanson Haiba küla 30.06. 1922 † 90 ¢ Helmi Edovald Kaasiku küla 23.06. 1920 † 92 ¢ Roland Kivi Kohatu küla 26.07. 1918 † 93 ¢ Leida Einla Vansi küla 08.06. 1917 Külastati Elistvere loomaparki, kus teks on raamatud; põhilisi eesti metsloomi oma silmaga Lille – alati sõbralik, armsalt haja- näha sai. Käidi metsas õuesõpet tege- meelne, ei kurda kunagi, teeb meel- mas noorte abiturientide käe all. sasti kõike kaasa; Tulevased koolilapsed õppisid Gerly – tore tüdruk, kelle on taba- noorte politseinike käe all ohutult vaid ja vahvaid ütlemisi; kooliteed läbima – nad teadsid õppuse Karina ja Regiina – rõõmsameel- lõpus täpselt, millal ja kuidas käituda.
    [Show full text]
  • Harju Maakonna Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava
    HARJU MAAKONNA PIIRKONNA KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMISE TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE PRIORITEETSUS Harjumaa piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava koostamise ja PKT meetme valdkondlike TULENEVALT MAAKONNA prioriteetide määratlemise aluseks on olnud Siseministeeriumi poolt väljatöötatud juhendmaterjal ning ARENGUKAVAST „Harju maakonna arengustrateegiast 2025“ (koos lisadega) ja piirkonna kohalike omavalitsuste arengukavadest tulenevad majanduse, tööhõive ja töökohtade lisandväärtuse kasvu ning liikuvuse ja (põhjendada, miks on maakonna ühistranspordi kitsaskohad maakonnas. Harju maakonna arengustrateegia uuendamise aluseks olevatele jaoks üks tegevus prioriteetsem analüüsidele tuginedes saab järeldada, et prioriteediks maakonnas ei ole niivõrd uute töökohtade loomine, vaid olemasolevate töökohtade säilitamine, teenuste ja töökohtadele juurdepääsu parandamine ning töö- ja kui teine) pereelu parem ühildamine. Kohalike omavalitsuste panus ettevõtluskeskkonna parandamisse saab toimuda läbi planeerimistegevuse ning avalike teenuste ja avaliku kasutusega infrastruktuuri arendamise. Tulenevalt Harju maakonna arengustrateegia lisast 3 „Harjumaa konkurentsivõime tugevdamise kava prioritiseerimise alused 2014 – 2020“, on meetme sihtala kohalike omavalitsuste vahel kokku lepitud järgnevas: 1. Seada esimeseks prioriteediks meetme alafookus keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste (ühistransport ja kergliiklusteed) arendamine. See valik on tehtud kaalutledes Tallinna kui maakonna ja riigitasandi keskuse mõju Harjumaa tööhõivele. Tallinna kui peamise
    [Show full text]
  • KERNU VALLA LEHT Nr. 121 Kernu Valla Aastapreemia Laureaat Nikolai Morozov
    O M A VA L D Detsember 2014 KERNU VALLA LEHT nr. 121 Kernu valla aastapreemia laureaat Nikolai Morozov Kaunis kodu 2014 Fotod: Peeter Hütt, Tippfoto Hütt, Fotod: Peeter Nikolai on juhendanud jätkusuutlikult Kernu valla koroonamängu ringi juba 15 aastat. Ta esindab Kernu valda erinevatel rahvusvahelistel võistlustel ja on tulnud ka mitmekordseks Eesti meistriks koroonas. Tänu Nikolai eestvedamisele saavad koroonat mängida nii tipp- kui harrastusmängijad ja tihti korraldatakse ka omavahelisi turniire. Harju aasta tegijad 2014 “Harjumaa aasta tegija” on konkurss, mille raames Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK), LEADER tegevusgrupid, Kodukant Harjumaa, Harjumaa Omavalitsuste Liit ja Harju maavalitsus tunnustavad viimase aasta silmapaistvamaid inimesi, kodanikuühendusi, ettevõtteid ja tegusid. Kernu valda tuli kaks kõrget tunnustust. 1. Harjumaa Aasta Väikeettevõte 2014. Triin Tohveri Hoburavi OÜ. Hobuste raviga tegelev ambulatoorne veterinaarpraksis, mis tänu erivarustusega väikebussile võimaldab viia läbi Kernu valla heakorrakonkursi “Kaunis kodu 2014” võitja on Signe ja Priit Kinksi kodu Laitse külas. lonkeuuringuid, vajadusel koos röntgeni ja ultraheliga, ning teostada ka kõiki muid vajalikke Kui kultuuri- ja spordikomisjoni delegatsioon septembri algul ringkäigule läks, hakkasid aedades lilled juba protseduure hobuste kodutallis. Osaühingu omanik ja veterinaar Triin Tohver on spetsia- õitsemist lõpetama. Aga sellest ei olnud midagi, silmailu jätkus küllaga igal sammul. Külastasime kokku liseerunud hobuste ortopeedilistele probleemidele ja hambaravile, kuid meelsasti aitab ka kümmet kodu - üks omanäolisem kui teine. Igas kodus oli näha, et pererahvas on oma kodu üle uhke ja kõigi teiste haiguste ja kiireloomuliste hädade puhul. Tegeleb ka hobuste ja väikeloomade seda põhjusega. kiropraktikaga. Hindamine oli raske, kõigile oleks tahtnud selle parima auhinna anda. Aga õnneks on hindamisele kehtestatud 2. Lääne-Harju Koostöökogu parim investeerimisprojekt: MTÜ Laitse Seltsimaja renovee- teatud reeglid.
    [Show full text]
  • 2 3 Kernu Valla Terviseprofiil
    KERNU VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2013-2016 Kernu vald 2012 JOONISTE JA TABELITE SISUKORD Joonis 1. Kernu valla aasta keskmine rahvaarv Joonis 2. Sündide arv Kernu vallas Joonis 3. Sündimuse üldkordaja 1000 elaniku kohta võrdluses Eestiga Joonis 4. Surmajuhtude arv Joonis 5. Suremuse üldkordaja 1000 elaniku kohta Joonis 6. Loomuliku iibe kordaja Joonis 7. Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus Joonis 8. Kernu valla rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus Joonis 9. Maksumaksjate osakaal elanikkonnast Joonis 10. Keskmine brutotulu Kernu vallas Joonis 11. Ettevõtete arv Kernu vallas Joonis 12. Välja makstud toimetulekutoetused Joonis 13. Laste arv Kernu vallas. Joonis 14. Tulekahjude arv Tabel 1. Elanike arv Kernu vallas 2 SISUKORD TABELITE JA JOONISTE SISUKORD SISUKORD MÕISTED SISSEJUHATUS 1. ÜLDANDMED 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED 2.1 TÖÖTURU SITUATSIOON 2.2 TOIMETULEK 2.3 KAASATUS KOGUKONNA TEGEVUSTESSE 3. LASTE JA NOORTE TURVALINE JA TERVISLIK ARENG 4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND 5. TERVISLIK ELUVIIS 6. TERVISETEENUSED 7. TEGEVUSKAVA (TERVISE EDENDAMISE KAVA) KASUTATUD ALLIKAD 3 MÕISTED Eesmärk: hetkeolukorra analüüsi alusel püstitatud konkreetne mõõdetav siht, mis väljendab taotletavat mõju või tulemust. Elukeskkond : koosneb füüsilisest ehk loodus- ja tehiskeskkonnast (pinnas, õhk, vesi, hooned, rajatised, teed), sotsiaal-majanduslikust keskkonnast (tööhõive, haridus, kultuur, transport, elamumajandus, tööstus, teenused, tervishoid, hoolekanne jne) ja psühho- sotsiaalsest keskkonnast (suhted kogukonnas, valitsemise tavad, poliitikakujundamise viisid jne). Elukvaliteet: inimarengut ja ühiskonna arengut mõjutavate sotsiaalsete, tervise-, majanduslike ja keskkondlike tingimuste vastastikuse koostoime tulemus. Elukvaliteet on inimestele kättesaadavate kaupade ja teenuste kvantiteedi ja kvaliteedi mõõdik. Hindamine: sekkumist puudutavate andmete süstemaatiline kogumine, analüüs ning aruandlus tulemuslikkuse, mõju ja protsessi analüüsiks eesmärgiga parandada projekti/programmi kohta käivate otsuste vastuvõtmist.
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi, Karula Loodusala Ja Karula Linnuala Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029 Keskkonnaamet 2020 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 9 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................................ 9 1.1.1. Karula rahvuspark ..................................................................................................................................... 10 1.1.2. Karula linnuala ja Karula loodusala ......................................................................................................... 11 1.1.3. Püsielupaigad ............................................................................................................................................ 12 1.1.4. Alal esinevad liigid ja loodusdirektiivi elupaigatüübid ............................................................................. 12 1.1.5. Kaitsekorraldusperioodi visioon ................................................................................................................ 14 1.2. MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas
    ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas www.visitharju.com www.visitestonia.com Welcome to the Harju County, Arvoisa vieras, dear guest! tervetuloa! The Harju County is the county, where lies the capital of Estonia. Harjumaan maakuntaan kuuluu pääkau- Around 40 % of Estonia’s population lives in the Harju County and punki Tallinna. Maakunnassa elää 40 % most of Estonia’s business, science and culture take place here. But Viron asukkaista ja suurin osa liike-elämästä, to us, who live in this county, it is most importantly our home. We tieteestä ja kulttuurista on keskittynyt tänne. are very proud of our home county. Mutta meille harjumaalaisille on kaikkein Come to visit us. You will no doubt find that every visit here dif- tärkeintä, että se on kotimme. Olemme ylpeitä fers from the previous one and you can always discover some- kotiseudustamme. thing new and fascinating. The business traveller will find a fast Tulkaa meille kylään. Voin luvata jo etukäteen, and dynamic economy; sportsman a great place to practice että jokainen käynti saattaa olla erilainen ja aina all kinds of activities, and cultural tourist will enjoy the variety voi kokea jotain uutta. Liikematkailija kohtaa of local cultural scene from song festivals to modern clubs. nopealiikkeisen ja dynaamisen talousilmaston, Those keen on history will find Padise with its monastery urheilija paikan harrastukselleen, täällä on vilkasta ruins, lots of manors and churches and Tallinn Old Town full kulttuurielämää laulujuhlista klubeihin. Historiasta of mystery and secrets. In the Harju County you can enjoy kiinnostuneet kohtaavat Padisen luostarin, salaperäi- both – excitment of a big town and silence of forests.
    [Show full text]
  • Meeleolukas Küladepäev 2014 Mõnuste Külas
    O M A VA L D August 2014 KERNU VALLA LEHT nr. 119 Avaaktus Meeleolukas küladepäev Kernu Põhikoolis 2014 Mõnuste külas 1. septembril kell 10.00 Koolibussid: Kaasiku peatusest 9.00 Varbolast 9.30 Tagasi lähevad mõlemad bussid 11.15 Avaaktus Ruila Põhikoolis 1. septembril kell 12.00 Külavanemad Vallo ja Raul pealike võistlustel Toimub: • pidulik aktus • klassijuhataja tund, õpilastele jagatakse õpikud, töövihikud ja koolipäevikud • pildistamine • õpilastel kohustuslik pidulik koolivorm (valge triiksärk, tumedad püksid/seelik, poistel koolilips) Buss kooli: 11.00 Kibuna 11.10 Kaasiku 11.16 Laitse Seltsimaja 26. juulil leidis aset aasta suursündmus Kernu valla küladepäev. Sellel aastal peeti pidu 11.20 Hingu Mõnuste küla kiigeplatsil. Ilma oli imeline, külalised toredad ja tegevust jätkus kõigile. Korraldati mitmeid võistlusi, lauldi, tantsiti, tehti teatrit ja pakuti maitsvaid suupisteid. Hea, et Kernu vallas on selline traditsioon, mis rahvast ühtselt tegutsema paneb. Buss viib tagasi kooli juurest orienteeruvalt 14.30 NB! Jälgige infot kooli koduleheküljelt koolivormide kättesaamise Loe lisa: Lk7 kohta! 2 AUgust 2014 OMA VALD Vallavalitsuse istungitel 3. juunil 2014 tunnistatakse edukaks hindamiskri- 10. juunil 2014 rilevi OÜ-le Klubi alajaaama maakaa- küla, Liblika. Sihtotstarve: maatulun- teeriumide suhtes kõige soodsam pak- belliini ja komplektalajaama kasutami- dusmaa (011; M) 100 %; » Korraldati jäätmevedu kumus. » Otsustati esitada volikogule mää- seks Haiba külas. ruse „Koolieelse lasteasutuse kulude 2) Vana-Ansari maaüksus. Koha-aad- » Otsustati anda raieluba kuivanud » Otsustati maksta ravimitoetust nel- » Otsustati: vanema poolt kaetava osa määr ja ress: Harju maakond, Kernu vald, Kaa- kase raiumiseks Pohla külas, Tuuliku jale taotlejale, rehabilitatsioonitoetust tasumise kord“, määruse „Avaliku siku küla, Vana-Ansari. Sihtotstarve : AÜ 30 kinnistul. 1.
    [Show full text]
  • Harku-Lihula-Sindi 330/110 Kv Elektriliini Trassi Asukoha Määramine" Keskkonnamõju Strateegilise Hindamine
    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Elering AS Töö nr: 10129 Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha mää- ramine" keskkonnamõju strateegilise hinda- mine. Aruande eelnõu Vastutav täitja Karl Kupits Juhatuse liige Karl Kupits Tallinn jaanuar 2016 Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine. Aruande eelnõu MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 7 2 ÜLEVAADE MÕJUHINDAMISE PROTSESSIST ..................................................................................... 8 2.1 KSH KÄIK...................................................................................................................................................... 8 2.2 ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVE JA EKSPERT .................................................................................. 8 2.3 HUVITATUD OSAPOOLED ............................................................................................................................ 9 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA EESMÄRK ............................................................................................... 11 3.1 KAVANDATAV TEGEVUS ...........................................................................................................................
    [Show full text]