Kuraditosin Korda Ümber Paekna Järve

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kuraditosin Korda Ümber Paekna Järve Avalikustamisele tuleb valla uus üldplaneering | NABALA VENNASKOGUDUSE SÜNNIPÄEVNIPÄEV | KuidasKuidas elavadelavad meiemeie küladkül | Rogain, mis see on? “Augusti“A viimane nädal – siis tegime tõelist LEHT tturbot,u halastamatut llavamahvia said kõik.” KIILIKIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE | MerikeM Koort, lavastaja NR 8 (2420) SEPTEMBER 2020 Kuraditosin korda ümber Paekna järve Marek Vainola, MTÜ Paekna külaselts juha- tuse liige Et ka kõige ebausklikumad inimesed ikka hotelli saada, po- Kas Kiili alev saab ikka levat mõnel hotellil 13. korrust. Ja mõni inimene ei lenda 13. talvel toasooja? kuupäeval lennukiga. Paekna külas nii ebausklikud ei olda. Kuigi järjekordne jooks pidi Vastab AS TREV-2 GRUPi ju- tähtaega kuni 31.03.2021 ja lõp- kandma 13. järjekorranumbrit, hatuse esimees Sven Pertens liku taastamistööde tähtaega tegime ta ikka ära. Ei teinud näi- Projekteerimise ehitusleping kuni 31.05.2021. teks kohe 14. Kiili alevi soojatorustike re- Tööde edasilükkumine küt- Läinud laupäeval, 12. sep- konstrueerimiseks sõlmiti AS teperioodi muudab tehniliselt tembril jooks siis toimuski – 13. TREV-2 GRUPP ja OÜ N.R. ehituse ehitaja jaoks oluliselt jooks ümber Paekna järve. Ja et Energy vahel 30.03.2020. Pro- keerulisemaks ning seetõttu on rohkem mitte ebausust rääkida, Ümber Paekna järve jooksu stardijoonel on ligi 40 noorteklassi jooksjat. Raili Vainola jekteerimistööde käigus muu- ka soojusvarustuse katkestused ütlen kohe – läks korda. Ja seda tus oluliselt lepingu tööde maht, ehitusperioodil kahjuks välti- mitmel põhjusel. mis kooskõlastati tellija ja Kesk- matud. Soojavarustuse katkes- Üks neist: lisaks traditsioo- konnainvesteeringute Keskuse- tustest teavitame tellijat ette 5 niks saanud ümberjärve jooksu- ga. Täiendav kokkulepe tellija ja tööpäeva ning katkestuse pik- le toimus meil ka Kiili vallarah- ehitaja vahel allkirjastati kused sõltuvad välisest õhutem- va sportmängude üks aladest – 04.08.2020, millele järgnesid peratuurist ja ei muuda oluliselt laste kombineeritud teatevõist- projekteerimistööd kogu lepin- köetavate hoonete sisekliimat. lus. Kas sel või mõnel muul põh- guliste tööde mahus. Seetõttu Esimene üldine soojavarus- jusel, aga jooksul lõi kaasa re- ei olnud võimalik füüsiliste ehi- tuse katkestus Kiili alevis on kordarv osalejaid, jooksjaid oli tustöödega alustada enne kui plaanitud ajavahemikul 28.–30. ainult natuke veel alla 100, täp- augusti kuu lõpus. Samuti ei ole september. Hilisemad katkestu- semalt 95. väheoluline , et seoses COVID sed on ehitusperioodil oluliselt 19 viirusega on mitmed mater- lühemad ja lokaalsemad. Mõnusa päeva jalide tarneajad pikenenud ja ta- Vastavalt Kiili alevi küttepe- tahtsime lõpetada kistavad tavapärast ehitusprot- rioodi algusele 01.10.2020 on sessi. kõigil olemasolevatel klientidel aga ühise öökino Seoses eeltooduga oleme esi- soojusvarustus tagatud, vajadu- vaatamisega tanud tellijale taotluse muuta sel kasutame selleks ajutisi teh- külaplatsile püsti- torustike ehitamise valmimise nilisi lahendusi. | Kiili Leht tatud suures telgis. Meie vanim osaleja oli 68 aastane ja noorim polnud veel oma teist sünnipäeva jõudnud pidada. Ja olgu juba ette öeldud Stardis on mudilased. – kõik 95 alustajat ka lõpetasid, mis on spordiürituste puhul üs- Noored jooksevad ühe ringi tal oli vastupidi; MTÜ Paekna Mõnusa päeva tahtsime lõ- na harukordne, teame seda näi- ümber järve, naised kaks ja me- külaselts oli peakorraldaja, spor- petada aga ühise öökino vaata- teks Ott Tänakule kaasa elades. hed kolm ringi. Nii et ka distant- diklubi tänuväärne abiline. misega külaplatsile püstitatud Nii et meil oli ikkagi täielik rah- si valikul ei ole me kellelegi lii- Auhinnad aga, nagu ikka, olid suures telgis. vaüritus, millele seekord aitas ga teinud. võitjate väärilised – mudilased Filmgi oli meil selleks sobi- kaasa ka ilm – pilvetagune sü- Arvatavasti paljud on kuul- said kõik tubliduse eest medali, lik välja vaadatud, Eesti esime- gispäike küll soojendas, aga ei nud, mõned isegi näinud, et teiste vanuseklasside parimaid se fotograafi Johannes Pääsuke- kütnud jooksurada vastikult Paekna järvest algab Vääna jõ- tänas aga Kiili vallavalitsus ja se seiklustest Setomaal ehk “Jo- kuumaks. gi. Kes suurjooksul ümber Vil- oü MKP mitmesuguste meene- hannes Pääsukese tõeline elu” jandi järve osalenud, see on tega. Magusaimaks oli kahtle- Ott Sepaga peaosas. Täpsemalt rääkides sumbanud ka järve otsas olevas mata purk mett meie omalt me- Enne kino algust – hakka või Kui nüüd sellest spordiüritu- soos. Meil midagi nii metsikut sinikult. kuraditosinaga seotud ebaõnne sest täpsemalt rääkida, siis ei ole, noor Vääna jõgi voolab uskuma – tehti taevas aga luu- võistlusklasse on meil kokku ne- kenasti laias truubis, olles kae- Lõpetasime öökinos gid nii lahti, et ammu pole siin- li – mudilased kuni seitsmenda tud murumättaga. Ja üldse tee- Et see üritus kuulus ka “Kü- kandis sellist padukat nähtud. eluaastani, siis noored kuni 16. ma me järveäärse enne starti last külla” ürituste sarja, siis ei Kolmkümmend inimest jõudis eluaastani ja mehed ning nai- alati korda – elumajadepoolsest piirdunud me ainult jooksuga: aga ikka kinno kah. Ja korralda- sed. küljest on muru nagunii kogu lapsed said hüpata batuudil, jad, MTÜ-st Paekna külaselts Distants ümber Paekna järve aeg niidetud, enne jooksu nii- kõik soovijad kohapeal küpse- sellest ennast heidutada ei lase. on pikk täpselt 1,2 kilomeetrit. dame aga ka vastaskaldal oleval tatud sooje magusaid pannkoo- Mõte korraldadad Kiili valla esi- Et mitte kõik mudilased seda heinamaa puhtaks. ke. mene öökino näitamine väärib maad veel läbida ei jõua, siis ne- Kui korraldusest veel rääki- Nii et kui teised külad oli kordamist. mad jooksevad oma lõigu järve da, siis varasemalt korraldas “Külast külla” päeva raames tei- Nii et järgmisel aastal on ko- kaldal. Aga tublid on nad meil jookus Kiili spordiklubi, Paekna nud kohvikutepäeva, siis Paek- gu Kiili valla rahvas oodatud nii ikka. külaselts oli abiks, siis sel aas- na rahvas tõsise spordipäeva. jooksule kui öökino vaatama. September 2020 | nr 8 | KIILI LEHT www.kiilivald.ee 2 | ARVAMUS Kas see sügis on olnud andidelt Abivallavanem Karin Sillmann: “Kui rikas? suureks tahame valla kasvatada?” Alar Pikkorainen, Alates maist on Kiili vallaval- sus ja mure oma kodukoha aren- Kiili Gümnaa- lavalitsuses ehitus- ja planeeri- gu osas on suur. Suhtlemine val- siumi tehnoloo- giaõpetaja misosakonna juhatajaks, ühtla- laga on vahetum ja kiirem. Lin- si ka abivallavanemaks Karin nas kipud muutuma tühiseks Sillmann. Kiili Leht küsib uuelt numbriks ja keeruline on pla- Minu arvates küll. Mitte et ma abivallavanemalt tema töö ja neerimisprotsessides kaasa rää- meeletu korilus-spets oleks, aga nägemuse kohta valla arengu kida. pea iga kord, kui olen metsa as- küsimustes. tunud, on korv mõne hetkega Milles seisnevad teie kui abival- seeni täis. Justkui ei käiks met- Olete Kiili vallavalitsuse ehitus- lavanema kohustused? sas, vaid Coopi puuviljaosakon- ja planeerimisosakonna juhata- Minu roll on eelkõige toeta- nas. Paar nädalat tagasi täitsin ja, ühtlasi abivallavanem. Miks da vallavanemat. Otsida ja lei- selle narmikutega, eile uduser- olete valinud just ehitusala, da võimalusi vallaelanike vikutega. Metsamarjade kohta kuigi olete hariduselt jurist? elukvaliteedi tõstmiseks. Kind- ma väga ei tea – pohlasuuruste Lühike vastus on, et ehitus- lasti võtta parema haldamise al- viljade nope ei sobi mu kärsitu alal ei tegutse ainult arhitektid, la kogu ehitus- ja planeerimis- loomuga. Küll aga on koduse insenerid ja ehitajad – oma osa osakonna teemade ring (teed, õunapuu oksad saagist maani. on täita planeerijatel, kinnisva- tänavavalgustus, maakasutus, Pidin osa õunu toorena ära kor- rahalduritel, IT-inimestel ja prügimajandus, heakord, aren- jama, et puu all autot parkima teistelgi. Kõikides nendes rolli- dustegevus, ehitus ja planeeri- mahuks. Kui aga vaadata selle des peab juhinduma juriidilisest mine). Otsida võimalusi efek- sügise ande laiemalt, siis on ta raamistikust, mis iga tegevusala tiivsuse tõstmiseks, samas pak- andnud kiilikatele ju terve alg- ümbritseb. Nii et kui üks kõrg- kudes paremat teenust oma ela- koolimaja, koolile uue fuajee, haridusega jurist kinnisvara või nikele. suurema söökla, tänapäevased haldusega tegeleb, pole selles loodusainete ja ning kodundu- midagi ebaharilikku.. Olete oma töös kindasti kuulda se klassid jpm. Või kui siin ar- Kui oma CV-s tagasi vaatan, saanud juba ka kriitikat. Kui vestada juurdeehituse maksu- siis olen kinnisvaraga seotud Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja, abivallavanem Karin Sillmann. Erakogu konstruktiivne see teie arvates must, siis on see sügis ikka pä- aastast 1997. Nende aastate sis- on olnud? ris-päris rikas. se on jäänud mul mitmeid eri- ga täpne olema. Üldplaneering ei taha neid üldse, tõmmates Kiirelt peame leidma ehitaja Oma planeeringut menetlus- nevaid rolle, alustades kinnis- kehtestab ikka üldised põhimõt- valla kasvule pidurit. Need on kooli staadioni renoveerimiseks, se andes loodab algataja kind- varamaaklerist ja kinnisvaraet- ted, mida detailplaneeringud need peamised küsimused, mil- kiiret menetlust detailplanee- lasti turbomenetlust. Aga alati tevõtjast kuni arendusprojekti- hiljem täpsustavad. Üritades lele loodame vallaelanikelt vas- ringuga ja siis ka ehitamist va- ei sõltu menetluse kiirus vallaa- de ja planeeringute eestvedaja- üldplaneringut liiga täpseks aja- tuseid saada, saada vallavalitsu- jab Vaela lasteaed. Vallaelanike- metnikest, see sõltub ka meie Marje Perv, ni. Ühine nimetaja nendel rolli- da, võime iseendale jalga tulis- sele nii öelda
Recommended publications
  • KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 Määrusega Nr 10
    KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 määrusega nr 10 Oktoober 2018 1 Sisukord Sisukord ..................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................. 4 1 Kiili valla arengueeldused ..................................................... 5 1.1 Asend ja ruumiline muster ........................................................... 5 1.2 Rahvastik ..................................................................................... 6 1.3 Peamised arengutegurid ja väljakutsed .................................... 12 2 Toimekeskkonna ülevaade ................................................. 14 2.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................... 14 2.1.1 Valla juhtimine ..................................................................................... 14 2.1.2 Avalik ruum .......................................................................................... 17 2.2 Avalik kord ja julgeolek .............................................................. 19 2.3 Majandus ................................................................................... 20 2.3.1 Energiamajandus ................................................................................. 20 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus ...................................................................... 21 2.3.3 Ühistransport ......................................................................................
    [Show full text]
  • Koolisöök Tuli Õpilastele Lähemale
    www.sakuvald.ee 11. september 2015 16 (400) Hind 0,50 eurot Läbi r helise akna o S A K U V A L L A L E H T FOOKUSES: Sorteeri prügi – säästa loodust ja raha SÕIDUPLAANID Lk 2-4 Lk 10-11 Koolisöök tuli õpilastele lähemale Üks selle õppeaasta uudistest on puhas, rõõmus ja valgusküllane söökla Saku gümnaasiumi väikeses koolimajas. Enam ei pea lapsed lõunasöögiks suurde majja minema ja kaks korda riietuma. Koolialguse fotod lk 8–9 TÄHTSAD TELEFONID 17. septembril kell 18 näitavad Harju maavalit- HÄDAABINUMBER 112 suse konsultandid Saku vallamajas, kust hakkab (kiirabi, pääste, politsei) kulgema Rail Balticu raudtee, kuhu tulevad üle- Saku valla abitelefon 1345 Perearsti nõuandeliin 1220 sõidud ja kuidas liiklus ümber korraldatakse. Lk 7 SAKU KONSTAABLIPUNKT Piirkonnapolitseinik 612 4686 Saku huvikeskuse uue hooaja ringid Vastuvõtuaeg K 15-17 lastele ja täiskasvanutele. Kes ees, see sees! Lk 12 Noorsoopolitseinik 5855 7455 Volitatud loomaarst 504 1060 19. septembril toimub taas traditsiooniline jälle külade päev. Võistlema, tantsima, vihtlema ja 25. septembril 2015 torti sööma on oodatud kõik vallaelanikud. Lk 20 2 11. september 2015 Kevadel jõustus keskkonnaministri määruse muudatus, mille kohaselt tuleb kodumajapidamises tekkivad jäätmed sorteerida 13 liiki (varem 9 liiki). Jäätmete liigiti kogumine on lisaks keskkonna säästmisele perele kasulik ka Sorteeri majanduslikult – enamikku liigiti kogutud jäätmetest saab ära anda tasuta. aku vald on jäätmete sorteerimise osas Biolagunevad jäätmed üks eeskujulikumaid omavalitsusi. Kui prügi – Spaljud omavalitsused on sõlminud jäät- Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või mevedajaga vaid segaolme äraviimise lepin- aeroobselt lagunevad jäätmed. gu, siis Saku vallas on korraldatud jäätme- Kümne ja enama korteriga kinnistul peab säästa veoga hõlmatud 4 liiki prügi ehk prügiauto olema oma biolagunevate jäätmete kontei- tühjendab regulaarselt segaolme-, biolagu- ner.
    [Show full text]
  • Vaela Küla Rajas Metsa Kaitseks Terviseraja
    Millised mured on lastekaitsespetsialistil Kiili vallas? | TERVISENÕUANNET TALVEKS MEESTERAHVASTELEHVASTELE | LapsedLapsed ehitavadehitav Kiilis roboteid “Kõik“K osad peavad klappimakl milli- KIILI LEHT meetrim pealt.” KIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE | HarriH Virkkunen NR 10 (2401) NOVEMBER 2018 Vaela küla rajas metsa kaitseks terviseraja Ei juhtu just tihti, et üks kü- sus. Fotod: Vaela külaselts laselts tellib ise terviseraja, kor- Külaselts ajas kogu asja ise, raldab riigihanke ja teeb järele- kinnitas Annus – lisaks taotlu- valvet. Ja seda kõike eelkõige sele korraldati riigihange ning sellepärast, et kohalik metsa- tehti terviseraja ehitusele järe- tukk jääks maha raiumata. Aga levalvet. “Meil oli külas oma just nii kulges lugu Vaela külas, meeskond, või nagu me ise se- kus külaelanikud, avastades, et da nimetasime – mõttekoda –, nende kogu lähedal on puud ja abiks oli eri aegadel väga pal- ohus, panid pead kokku ja mõt- ju inimesi,” lausus ta. lesid välja lahenduse, kuidas Kui terviserada valmis, kor- metsa kaitsta. raldas külaselts koos naabrite- “Meil oli vaja leida metsa säi- ga Mõisakülast koristustalgud. limiseks mingi väärtus, mis ei Annus peab uut rada kahe küla lubaks seda maha võtta. Kui ühendajaks. “Kindlasti liidab ra- meile tuli teade, et terviseraja da kahe küla inimesi rohkem detailplaneering on kehtesta- kokku. See on lahe, kui rajal tud, oli see tegelikult juba pool käies saavad inimesed nüüd unistuse täitumisest ja kui kerg- omavahel tuttavaks,” ütles ta. tee toetusotsus laekus ja see lõ- Terviseraja algus ja lõpp on puks valmis sai, siis lisandus ka Väljamäe tee ääres, kuhu on teine pool,” rä ä kis Kiili Lehele plaanis rajada ka parkimisala. Heret Annus, üks projekti eest- Rada sai laugja reljeefiga, kat- vedajatest.
    [Show full text]
  • Kiili Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Eelnõu 19.10.2020 Tallinn 2020 Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne Nimetus: Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Värvi 5- A308, Tallinn Tel +372 5059914, E-post [email protected] Töö tellija: Kiili Vallavalitsus Reg nr 75020983 Harju maakond, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a, 75401 Tel +372 679 0260 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töö versioon: 19.10.2020 2 Kiili valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................... 3 Aruande kokkuvõte ja järeldused ............................................................................................................ 7 1 Üldosa .............................................................................................................................................. 8 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus............................................................................. 8 1.2 Osapooled ............................................................................................................................... 8 1.3 KSH korraldus ja avalikustamine ............................................................................................. 9 1.4 Metoodika ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut
    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Tärk KIILI VALLA ASUSTUSNIMED Magistritöö Juhendajad: dr . phil . Marja Kallasmaa ja dotsent Peeter Päll TARTU 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................4 1.1. Eesmärk..................................................................................................................4 1.2. Ainestik ja struktuur...............................................................................................5 1.3. Ülevaade Kiili vallast.............................................................................................7 1.3.1. Ajaloost ...........................................................................................................8 1.3.2. Loodusest ......................................................................................................11 1.3.3. Murdekeelest.................................................................................................12 2. ASUSTUSNIMEDE KUJUNEMIST JA LIIGITAMIST PUUDUTAVAT TEOORIAT ...................................................................................................................15 2.1. Asustusnimed........................................................................................................15 2.1.1. Talunimed .....................................................................................................15 2.1.1.1. Taludest..................................................................................................15
    [Show full text]
  • Koidula Ameerikas
    Koidula Ameerikas Harjumaa Kiili vald Jüri kihelkond, Kurna mõisa külad VAELA JA SAIRE küla ajaloost Kiili 2004.a. Sisukord Küla nimi …………………………………………………………….. 4 Küla asukoht ………………………………………………………….. 4 Muistsed asulad (kaart) ……………………………………………… 5 Vana kaart …………………………………………………………….. 6 Valla nimest …………………………………………………………... 7 Küla asukoht maastikul ……………………………………………….. 8 Küla plaan …………………………………………………………….. 9 Küla tüüp ja vanus …………………………………………………….. 10 Küla suurus, talude ja perede arv ……………………………………... 11 Adramaa revision 1725-26 ……………………………………………. 12 Küla välisilme ………………………………………………………… 13 Ühiskondlikud hooned ………………………………………………... 13 Küla asetus ……………………………………………………………. 14 Talud ………………………………………………………………….. 15 Raba …………………………………………………………………... 15 Peetri ………………………………………………………………….. 17 Lepiku ………………………………………………………………… 18 Ilba ……………………………………………………………………. 19 Otti ……………………………………………………………………. 20 Pinna …………………………………………………………………... 21 Mardihansu ……………………………………………………………. 22 Opmanni ………………………………………………………………. 24 Söödi ………………………………………………………………….. 25 Miku …………………………………………………………………... 25 Luige ………………………………………………………………….. 26 Saire küla talud ………………………………………………………... 28 Tilluvälja ……………………………………………………………… 28 Mikuhansu …………………………………………………………….. 29 Hinreki ………………………………………………………………... 30 Evardi …………………………………………………………………. 31 Lauri …………………………………………………………………... 31 Kuusiku ……………………………………………………………….. 32 Kõrtsu …………………………………………………………………. 33 Nõmme ………………………………………………………………... 34 Vaino ………………………………………………………………….. 34 Mareti …………………………………………………………………. 34 Öövahi
    [Show full text]
  • Nabala Mõisas Tantsiti Päikeses Ja Tuules
    Ülevaade Kiili valla Maanteeamet Paprika on parim rahvastikust Kaare kurvis mäluspordis probleemi ei näe LK 2 LK 3 LK 5 Kiili valla ajaleht Nr 5 (2339) 29. mai 2013 Peo kangelannad olid seekord Kiilitarid, kes kümnendat tegutsemisaastat tähistavad. Tantsuplatsile Jõud on ühendanud Kiili Keerulised ning Tugevad kutsuti ka kõik need, kes varem tantsutrupi tegemistes kaasa löönud. ja Kohevad. Kiilikesed tantsimas “Päikesejänkusid”. Ükski Paekna pidu ei möödu ilma Ago ja tema memmedeta. Kiili Üle aastate olid peol seekord tantsimas ka kõige pisemad – Kiili seeniorid on endiselt tippvormis. Kiili Keeruliste mehed esitasid tantsu vormis laadalt tulekut. lasteaia trupp Sipelgad. PEOLE PANI PUNKTI JÄÄÄÄR Nabala mõisas tantsiti päikeses ja tuules z Kalendri järgi veel Poolsada pidulist keset kevadet, ilma IX Paekna tantsu- ja laulupidu Rahvamaja kunstiline juht • Peo lavastas Triin Aas. Kadi Kroon-Laur ütles, et peol järgi otsustades juba • Peo korraldas Kiili rahvamaja, toetasid Kiili vallavalitsus ja varasuvel toimub ik- oli nagu mullugi 150 tantsijat- Nabala mõis. lauljat. Publikut ehk nii palju • Osales ca 150 tantsijat ja lauljat. ka Paekna tantsu- ja polnud, kuid pingid olid igata- • Rahvale esinesid 10-aastast sünnipäeva tähistanud naisrühm laulupidu. Tänavuse hes rahvast täis. Kiilitar, rahvamaja seeniortantsijad Ago ja memmed, rahva- peoga tähistati ka Peo programm mullusest maja segarühm Kiili Keerulised, Kiili kammerkoor Tuuli Kiili rahvamaja tant- olemuslikult ei erinenud. Kadi Metsoja juhendamisel, Kiili gümnaasiumi tantsulapsed Kiili- Kroon-Lauri sõnul kasutavad sutrupi Kiilitarid kesed (juhendaja Annika Adams), Kiili lasteaia tantsurühm kümnendat tegutse- Sipelgad (juhendaja Triin Jaago) ning külalistena Tallinna trupid võimalust, et tantsudele misaastat. Kristiine gümnaasiumi naisrühm Kristiine õpetajad, Kurtna veel viimast lihvi anda. Toimub naisrühm ja Saku huvikeskuse segarühm Tugevad ja kohe- ju juba sel nädalvahetusel Keilas Tantsu-laulupidu ise toimus vad.
    [Show full text]
  • 116A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    116A buss sõiduplaan & liini kaart 116A Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 116A buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 7:35 - 18:40 (2) Sõmeru Küla: 6:40 - 17:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 116A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 116A buss saabub. Suund: Balti Jaam 116A buss sõiduplaan 31 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:35 - 18:40 teisipäev 7:35 - 18:40 Sõmeru Küla kolmapäev 7:35 - 18:40 Toominga neljapäev 7:35 - 18:40 Siberi reede 7:35 - 18:40 Nabala laupäev 7:35 - 18:40 3 Tihase Tee, Estonia pühapäev 7:35 - 18:40 Paali Lähtse Kiili Kool 116A buss info 1a Kooli Tänav, Kiili Suund: Balti Jaam Peatust: 31 Kiili Reisi kestus: 48 min 3 Nabala Tee, Kiili Liini kokkuvõte: Sõmeru Küla, Toominga, Siberi, Nabala, Paali, Lähtse, Kiili Kool, Kiili, Maksima, Miku Maksima Tee, Oti, Kurna Tee, Ringtee, Luige, Tammejärve, 8 Vaela Tee, Kiili Mareti, Kangru, Raudalu, Kaarla, Raku, Liivametsa, Viljandi Maantee, Järve, Hallivanamehe, Kalev, Miku Tee Tallinn-Väike, Vineeri, Kosmos, Vabaduse Väljak, Viru, Balti Jaam Oti Kurna Tee Kurna — Tuhala, Estonia Ringtee 28 Purje Tänav, Luige Luige 1 Rõõmu Tänav, Luige Tammejärve 2 Vambola Tänav, Luige Mareti Kangru Raudalu 45 Viljandi Maantee, Estonia Kaarla 2 Kaarla, Estonia Raku Liivametsa Viljandi Maantee 7 Viljandi Maantee, Tallinn Järve Hallivanamehe 139c Pärnu Maantee, Tallinn Kalev 137a Pärnu Maantee, Tallinn Tallinn-Väike 3a Juurdeveo Tänav, Tallinn Vineeri 68 Pärnu mnt, Tallinn Kosmos 37
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Kiili Uus Koolihoone – Algus Tulevikule
    Avalikustamisele tuleb valla üldplaneering | SAUSTI TURBORINGIST | Jätkuvad vallarahvarahva mängumängudd | EakadEakad käisid PadisPadise kloostris “Kool“K pole vaid hoone,ho nii nagu pole LEHT koduko vaid neli seina” | RuthR Pekkenen, Kiili Gümnaasiumi KIILIKIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE ddirektrissire NR 9 (2421) OKTOOBER 2020 Õpetaja Esta Kullamaa ja 2.a klassi õpilane Kristiina Luts “õpipesas”. Õpetaja Kersti Pilt koos õpilastega arvude maailmas. 2.a klassi poisid Thomas, Robin Georg, Richard, Raul ja Christofer. Õpetaja Annika-Matred Rajaleid oma klassiga: esireas (vasakult) Revo Nicholas, Leona, Micaela, teises reas Keidi Marii, Annabel, Liisa-Marie ja Me- rit; taga Tristan. Ülo Russak Õpetaja Epp Lääts ja abiõpetaja Eneli Kaal. Kiili uus koolihoone – algus tulevikule Esimene veerand uues kooli- ka-Matred Rajaleid kindlalt. “Numbreid aga kasutame le teadlikule ja lubatud tegevu- tab õpetaja Epp Lääts tänapäe- TEAVE hoones, uute seinte vahel on lä- “Koridorid on uues majas nii põ- matemaatikamängudes. Õpeta- sele,” arvab Kersti Pilt. vase pedagoogika põhimõtteid. Kiili kooli juurdeehituse käigus bi, vaheajal hoone pidulikult nevad, et tuleme lastega siia õp- ja ütleb numbri ja lapsed pea- “Lapsed on juba kord selli- Suunab lapsi väikeklassi aga ehitati 3300 ruutmeetrit uut ja avatudki (loe lk 6 ja7). Nüüd on petunni ajalgi, mängime metoo- vad siis õigele arvule astuma. sed, et õnnetusi tikub ikka juh- mitte kool vaid Rajaleidja peale renoveeriti 850 m2 olemasole- lapsed tagasi ja õpetajad on ta- dilisi mänge,” tutvustab noor Või tuleb õpilastel mõni mate- tuma. Kuna siin koolis on lastel põhjalikku tutvumist noorega. vat pinda. Uues hoones on 12 gasi, kõik uut energiat täis. pedagoog moodsa pedagoogika maatiline tehe teha ja siis õige- rohkem läbimõeldud, suunatud “Eraldi suurest klassist õpime klassiruumi, raamatukogu, avar Selle pärast pole imestada, et köögipoolt.
    [Show full text]
  • Luige Arengukava 2008-2015
    Luige arengukava 2008-2015 2008 Luige arengukava 2008-2015.a . 1 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 2 1. LUIGE KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD........................................................... 3 1.1 Luige küla ajalooline taust........................................................................................ 3 1.2 Luige küla asend ja paiknemine................................................................................ 4 1.3 Looduslikud olud, keskkond ja loodushoid .............................................................. 5 1.4 Maaomand ja –kasutus ning kinnisvaraarendus ....................................................... 7 1.5 Majanduskeskkond ja ettevõtlus............................................................................... 7 1.6 Tehniline infrastruktuur ............................................................................................ 8 1.7 Sotsiaalne infrastuktuur .......................................................................................... 11 1.8 Küla elanikkond...................................................................................................... 13 1.9 Külaelanike koostöö................................................................................................ 14 1.10 Küla muutumine ja arengutendentsid ..................................................................
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Nabala-Tuhala Looduskaitseala Moodustamine Ja Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Määrusega moodustatakse olemasolevate kaitstavate loodusobjektide Tuhala maastikukaitseala, Tammiku looduskaitseala, Rahaaugu hoiuala ja Angerja must-toonekure püsielupaiga põhjal Nabala-Tuhala looduskaitseala (edaspidi kaitseala), laiendatakse kaitstavat ala ja kehtestatakse kaitseala kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Harju maakonnas Kiili vallas Sookaera, Arusta, Sõmeru, Piissoo, Kurevere ja Paekna külas, Saku vallas Sookaera-Metsanurga, Kirdalu ja Tagadi külas, Kose vallas Tammiku, Kata ja Tuhala külas ning Rapla maakonnas Kohila vallas Angerja, Urge ja Pahkla külas. Tuhala maastikukaitseala on olnud kaitse all alates 1989. aastast, kui Harju rajooni RSN TK 31. oktoobri otsusega nr 301 „Uute objektide looduskaitse alla võtmisest” moodustati Tuhala hüdroloogiline kaitseala (Kata karstiala). Selle põhjal moodustati 1998. aastal Tuhala maastikukaitseala, mille kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitas Vabariigi Valitsus 17. novembri 1998. a määrusega nr 258 „Tuhala maastikukaitseala ja Alema looduskaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. Tammiku looduskaitseala on olnud kaitse all alates 1991. aastast, kui Harju maavalitsuse 18. detsembri määrusega nr 232 „Uute alade looduskaitse alla võtmisest” moodustati Tammiku taimestikukaitseala. Kaitstavat ala laiendati
    [Show full text]