DOCSLIB.ORG

Ettepanekud Tapa Valla Arengukava Avalikult Arutelult Ja Juhtrühma Seisukohad

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Ettepanekud Tapa Valla Arengukava Avalikult Arutelult Ja Juhtrühma Seisukohad Ettepanekud Tapa valla arengukava avalikult arutelult ja juhtrühma seisukohad Ettepaneku sisu Ettepaneku tegija Juhtrühma seisukoht Tapa valla põhilised arengueeldused. 1.1 valla üldiseloomustus Eva Klaas Ettepanekuga arvestada. LK 4 on selline lõik Seisuga 1. jaanuar 2018 (Rahvastikuregistri andmetel) elab Tapa vallas 11 252 inimest, mis on ligikaudu 19% maakonna kogurahvastikust. Maakonnakeskuses Rakveres elab 15 613 inimest. Teine suurim rahvusrühm peale eestlaste on venelased, kes 2011. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad valla elanikkonnast u 20%. Ettepanek: Vahetada omavahel ära laused, mis algavad sõnadega maakonnakeskuses Rakveres...ja teine suurim rahvusrühm... Põhjuseks see, et loogiliselt lugedes võib lause teisest suuremast rahvusrühmast jätta mulje, et see kuulub Rakvere juurde. Sõna vald küll viitab, et mõeldud on Tapa valda, aga selguse huvides oleks mõistlikum lausete vastupidine järjekord. Teiseks oleks ehk mõistlik välja tuua ka eestlaste protsent või teistest rahvusest inimeste protsent tervikuna. Seda kahel põhjusel: 1) mitte küll päris kõik, kuid suurem osa elanike registri järgsetest teistest rahvusest inimestest on kohalikud slaavlased, põhjused, miks neid on märkimisväärselt on sarnased, samuti väljakutsed (näiteks info edastamine- ilmselt loevad ka siinsed ukrainlased ja valgevenelased samuti venekeelset lehte täiesti vabalt). 2) Nende elanike protsent, kes ei ole eestlased või venelased (mõeldud siis alalisi elanikke, mitte liitlasvägede sõdureid), on suhteliselt suur (rahvaloenduse andmetel Tapa linnas 9, Tamsalu linnas 6, ühinemiseelses Tamsalu vallas 5 ja ühinemiseelses Tapa vallas 7). Samuti lk. 4 Eva Klaas Ettepanekuga arvestada. Teeninduspunktide osas Vallakeskuseks, kus töötavad ka vallavalitsus ja volikogu, on Tapa linn. muuta sõnastust järgmiselt: Tamsalu linn on piirkondlikuks haldus- ja teeninduskeskuseks. Teeninduspunktid olemasolevate vallaasutuste Teeninduspunktid asuvad veel Jänedal, Lehtses, Moel, Vajangul, baasil arendatakse Jänedal, Lehtses, Moel, Assamallas ja Porkunis. Vajangul, Assamallas ja Porkunis. Ettepanek: lisada eeldatav aeg, kuna hakkavad tegutsema teeninduspunktid Vajangul, Assamallas ja Porkunis. Praegusel juhul tekitab see küsimusi- dokumendiga saab tutvuda aga teeninduspunkte veel ei ole. Ette rutates, et näiteks valla spordikooli kohta on teada, et see peaks hakkama tegutsema uuest õppeaastast, aga haridusasutuste valdkond seda ei kajasta. Juhul kui juba märkida arengukava projekti alles tulevad asjad, kas see ei võiks olla vähemalt ühetaoline? Veel lk. 4 Ka tänasel päeval on tähtsaim transpordiliik raudteetransport, mida kasutades on Tapalt ja Tamsalust võimalik sõita ümberistumisteta nii Tartusse kui Tallinnasse. Tapalt ka Narva. Ettepanek: Nimetada siin ka Lehtse ja Jäneda peatusi. Need on ju siiski suhteliselt suured külad , loetelu ei tuleks väga pikk ning kohtadena raudteetranspordis pole neid ka hiljem nimetatud. On küll väljendus „On võimalik sõita ka valla ühest otsast teise“ (lk5), aga see on mitmeti mõistetav, kuidas seda otsa kindlaks teha. Endises Tamsalu vallas on ainus raudteepeatus siiski Tamsalus ja näiteks Assamallas ja Vajangu kandi külades, mis jäävad Tamsalust kui piirkondlikust keskusest suhteliselt kaugemale, raudteepeatusi pole. Arengueeldused Eva Klaas Ettepanekuga arvestada. Vaadata viidatud LK 5 sõnastus üle. Vallakeskus Tapa linn on oluline logistiline sõlmpunkt – tagatud on head ühendused nii Eesti suuremate linnade, maakonnakeskuse Rakvere kui valla erinevate keskustega. Tapal on reisirongi otseühendus Tallinna, Tartu ja Narvaga, Tamsalul Tallinna ja Tartuga. Raudteetransporti kasutades on võimalik sõita ka valla ühest otsast teise. Valda läbib Pärnu- Rakvere-Sõmeru põhimaantee ja Jägala-Käravate-Jõgeva-Tartu maantee (Piibe maantee). Bussiga saab nii maakonnakeskusesse kui Tamsallu ja Tapale. Pigem küsimus: mida on mõeldud viimase lausega, et bussiga saab nii maakonnakeskusesse kui Tamsallu ja Tapale? Kust kohast saab? Või on peetud silmas, et nii Tapalt kui Tamsalust saab maakonnakeskusesse ja omavaheline ühendus on olemas? Sel juhul ei tule see sellest lausest välja. Ümberistumisega saab tõenäoliselt küll suuremast osast küladest, aga otsebussiühendust näiteks Jäneda ja Tamsalu vahel pole ja arvata võib, et kui inimesel on mingil põhjusel vaja sellisel marsruudil sõita, kasutab ta võimalusel pigem rongi. Otseühendust pole ka näiteks Jäneda ja Rakvere või Assamalla ja Tapa vahel. LK6 Eva Klaas Ettepanekuga arvestada. Täpsustada kirjeldust Kohapeal on tagatud kvaliteetne alus-, põhi- ja keskharidus ning lähtudes tegelikust olukorrast (erisused on huviharidus. Valla haridussüsteem on praeguse õpilaste arvu tingitud asjaolust, et käesolev arengukava osa (2016/2017 õppeaastal õppis Tapa valla üldhariduskoolides kokku 1150 koostati suvel 2017). õpilast, lasteaialapsi oli 500 ja Tapa Muusika- ja Kunstikoolis käis 172 õpilast) juures toimiv. Valla territooriumil tegutseb kokku 10 haridusasutust – kaks gümnaasiumi, neli põhikooli, millest kolme juures tegutseb lasteaed/lasteaiarühm, kolm lasteaeda (neljas asukohas) ja üks huvikool (kahes asukohas). Kodulähedane põhiharidus on tagatud ka vene emakeelega lastele. Omavalitsuse territooriumil asuvad veel kaks erivajadusega lastele mõeldud haridusasutust ja eralastehoid erivajadusega lastele. Haridustaristu on osaliselt renoveeritud, koolide sportimisvõimalused on head. Huviharidus on mitmekesine ja arenev, sh on võimalik saada tehnikaalast huviharidust. Ettepanekud: Kirjas on neli põhikooli, ehk oleks siiski mõistlik täpsustada, et üks põhikoolidest on 6-klassiline, sest täielikku põhiharidust sealt ju ei saa ning sellise loeteluna tekitab see segadust. Ei oleks kindel, et kõik Tapa valla elanikudki teavad kõiki valla territooriumil tegutsevaid haridusasutusi ja nende eripärasid, liiati lugeja väljaspoolt valda. Lasteaedadest: minu teada on Tamsalu lasteaial Krõll kaks asukohta (Tamsalus ja Sääsel), Tapa lasteaial Vikerkaar üks asukoht ning Tapa lasteaial Pisipõnn kolm asukohta (peamajas, Tapa vene põhikooli hoones ning vahakulmus)- see teeb kokku kolm lasteaeda kuues asukohas. Kirjas on, et valla territooriumil on kaks erivajadusega lastele mõeldud haridusasutust, tegelikult peaks olema kolm- Porkuni kool, Mihkli kool ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus, neid kõiki võib ikkagi pidada erivajadustega õpilastele mõeldud koolideks, olgugi, et mõeldud erinevate erivajadustega lastele. Veel, kas ei oleks mõistlik lastehoidude teema eraldi lahti selgitada- kokku peaks olema kaks lastehoidu- Tapa noortekeskuses erivajadustega lastele (kui ma ei eksi, siis see kas on valla teenus või vald vähemalt toetab seda) ning lisaks ka Trönderi kodu Tapal Põllu tänaval. Väljakused Eva Klaas Juhtrühma arutelu tulemusena otsustati Turismiinfo kättesaadavuse parandamine ja turismiasutuste vahelise korrigeerida sõnastatud väljakutset. Probleem: koostöö tõhustamine. Info piirkonna vaatamisväärsuste, majutus- ja vallakeskuses ei ole piisavalt majutusasutusi. toitlustuskohtade osas ei asu ühes kohas. Majutusasutusi on vähe ja kui neid luuakse, siis eeskätt Tapale või Tamsallu, kuigi vajadus on mujal Arengukavas täpsustada, et dokument koostati suurem. perioodil juuni 2017-jaanuar 2018. LK7 Kus on majutusasutusi vähe ning samas on nende järgi suurem vajadus kui Tapal ja Tamsalus (ma ei mõtle seda, et neid ei võiks mujal olla, ikka võiks, aga kui hinnata tõsist vajadust piirkonna külastatavust ja olemasolevate majutuskohtade kaugust arvestades)? Tamsalus on küll spordihoones tõesti märkimisväärselt majutuskohti, mis ehk katab ka vajaduse, aga kuna loodi sinna viimati majutusasutus (kirjas on, et kui luuakse, siis eeskätt Tapale ja Tamsallu)? Kas on üldse veel majutusasutusi, peale spordihoone Tamsalu linnas? Jäneda piirkonnas peaks olema majutuskohti piisavalt, lisaks OÜ Jäneda Mõis majutusele on veel ka näiteks Jäneda safarikeskus ning suure majutusasutusena läheduses, tõsi küll Anija valla territooriumil ka Nelijärve puhkekeskus. Porkuni kandis peaks olema Porkuni jahimaja, ka Laululinnu külalistemaja, viimase kohta mul puuduvad küll andmed, kui aktiivselt see tegutseb. Porkuni ja Tamsalu vahemaa pole ka kuigi suur. See on hinnanguline, aga kuigi Tapa pole märkimisväärsel määral turismisihtkoht, siis linna suurust ja asukohta arvestades on võib-olla just seal majutuskohti mõnevõrra vähem kui võiks (midagi siiski on). Arengukava lisa 1 (lühiülevaade) Lugema hakates on tiitellehel kirjas jaanuar 2018, tekstist tuleb aga välja , et ülevaade (välja arvatud peatükk 1.2 ), on koostatud 2017. aasta juulis. Millal on koostatud viimane peatükk, ei tule välja. Kuna tegelikult on käesolev dokument koostatud ja ehk oleks võimalik seda üheselt märkida? Jah, tabelitel on juures, mis ajast need pärinevad, samuti statistikal, aga on ka sellist juttu, mille puhul see nii ühene pole. Näiteks kui ülevaade tehti tegelikult hiljem kui juulis ja oli juba teada et see esitatakse aasta alguses, siis on võimalik ju sellised andmed ära muuta, mille puhul oli juba suvel teada, et need muutuvad- näiteks peatükk haridusvaldkonnast- see ei eelda uute andmete kogumist. Rahvastiku rahvuslik, sooline ja vanuseline koosseis Eva Klaas Ettepanekuga arvestada. LK 4 2011. aasta rahvaloenduse andmetel määratles 87% Lääne-Viru maakonna elanikest ennast eestlasena, 10% venelasena ja 3% muu rahvuse esindajana. Tamsalu vallas määratles ennast eestlasena 85% elanikkonnast, venelasena (sarnaselt maakonna keskmisele) 10% elanikkonnast ja muu rahvuse esindajana 5%. Vallasiseses linnas Tamsalus olid vastavad protsendid 12 ja 6. Tapa 5 vallas
Load more

Recommended publications
  • Tamsalu Valla 2017. Aasta Konsolideerimisgrupi Majandusaasta Aruanne
    Tamsalu valla 2017. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Nimetus Tamsalu Vallavalitsus Aadress Tehnika 1 a Tamsalu 46107 Telefon 32 28 430 Faks 32 28 433 E-posti aadress [email protected] Interneti kodulehekülje aadress www.tamsalu.ee Majandusaasta algus 01.01.2017 Majandusaasta lõpp 31.12.2017 Audiitor AMC Audit OÜ 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1 Tegevuaaruanne 4 1.1 Konsolideerimisgrupi koosseis 4 1.2 Konsolideerimisgrupi peamised finantsnäitajad 6 1.3 Ülevaade majanduskeskkonnast 7 1.4 Ülevaade arengukava täitmisest 11 1.5 Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute 17 tegevusest 1.6 Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi 18 korraldamisel 1.7 Ülevaade finantsriskide juhtimisest 19 2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 21 2.1 Konsolideeritud bilanss 21 2.2 Konsolideeritud tulemiaruanne 22 2.3 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 23 2.4 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 24 2.5 Eelarve täitmise aruanne 25 2.6 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande lisad 28 3 Allkiri majandusaasta aruandele 65 2 Sissejuhatus Käesolev Tamsalu valla konsolideerimisgrupi 2017. aasta majandusaasta aruanne koosneb kolmest osast: 1. Tegevusaruanne 2. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 3. Allkiri majandusaasta aruandele. Tegevusaruandes antakse ülevaade KOV konsolideerimisgrupi majandusaasta tegevustest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus KOV konsolideerimisgrupi finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, KOV konsolideerimisgrupi olulistest sündmustest ning eeldatavatest
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Ispa Project Estonia
    FICHA INFORMATIVA ISPA nº 2003/EE/16/P/PA/011 Título de la medida Asistencia técnica para el plan piloto de gestión de recursos hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju en Estonia Organismo responsable de la aplicación Nombre: Ministerio de Medio Ambiente Dirección: 24 Toompuiestee, 15127 Tallin, Estonia Correo electrónico: [email protected] Descripción El Ministerio de Medio Ambiente ha identificado la necesidad de asistencia técnica (AT) para la preparación del Plan de Gestión de Recursos Hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju como plan piloto de gestión de cuencas fluviales. En Estonia está prevista la ejecución de ulteriores planes de este tipo. Este proyecto de AT se ha iniciado con la finalidad de aplicar la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE. Se refiere a la elaboración de un plan de gestión de recursos hidráulicos para la subcuenca del distrito de Harju, que incluye cinco subprogramas (agua potable, aguas subterráneas, aguas superficiales, ecosistema acuático y aguas costeras). El plan establecerá una lista de medidas potenciales e inversiones concretas en el sector del agua. El proyecto comprende 7 ciudades (Tallinn, Maardu, Kehra, Paldiski, Keila, Saue y Tapa) y 38 municipios (Aegviidu, Albu, Ambla, Anija, Harku, Jõelähtme, Juuru, Kadrina, Kaiu, Kehtna, Keila, Kernu, Kiili, Kohila, Kose, Kõue, Kuusalu, Lehtse, Loksa, Nissi, Nõva, Noarootsi, Oru, Padise, Paide, Raasiku, Rae, Rapla, Risti, Roosna-Alliku, Saksi, Saku, Saue, Taebla, Tamsalu, Väätsa, Vasalemma y Viimsi). Objetivos El objetivo global es desarrollar un plan integral de gestión de recursos hidráulicos basado en la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE.
    [Show full text]
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
    [Show full text]
  • Tamsalu Linna Ja Tamsalu Valla Ühinemisleping
    Väljaandja: Tamsalu Linnavolikogu Akti liik: leping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2005, 32, 0 Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu kinnitamine Tamsalu Linnavolikogu 26. jaanuari 2005. a otsus nr 3 Tamsalu Linnavalitsuse 7. detsembri 2004. a korraldusega nr 182 «Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu avalikustamine» pandi ühinemisleping koos juurdekuuluvate lisadega välja avalikuks tutvumiseks ning seati vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtajaks 14.01.2005. a. Nimetatud tähtajaks ühtegi vastuväidet ega ettepanekut lepingu osas ei esitatud. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207; 2004, 56, 399) § 91lõiked 6 ja 7, Tamsalu Linnavolikogu otsustab: 1.Kinnitada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping (lisatud) koos järgmiste lisadega: 1.1. seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse (pindala) ja alaliste elanike arvu kohta; 1.2. Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2003. a majandusaasta aruanded ning Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2004. a auditeeritud majandusaasta aruanded. Viimased lisatakse lepingule pärast nende auditeerimist; 1.3. ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1 : 50 000; 1.4. haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute vajaduse põhjendus ja eelarve; 1.5. lepingupoolte pikaajaliste kohustuste aruanne. 2.Linnavalitsusel avalikustada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping koos lisadega Tamsalu linna veebilehel. Ühinemisleping avaldada Riigi Teatajas*. 3.Otsus jõustub 31. jaanuaril 2005. a. 4.Käesoleva otsuse peale võib esitada Tamsalu Linnavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Jõhvi Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
    [Show full text]
  • Eastern Estonia
    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
    [Show full text]
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
    [Show full text]
  • { Annual Report 2007 }
    { Annual Report 2007 } { Table of contents } Foreword Condition of road surfaces 30 Bridges 18 Change of the amount of defects (charts) 31 Surface re-dressing of pavements and repairs on gravel roads Estonian Road Administration 19 Change of the surface evenness (charts) (with charts) 8 Estonian Road Administration 32 Pavements on gravel roads 9 Road Administration agencies Road management funds 33 Sections of construction and repairs (map) 10 Personnel 21 Funds allocated for road management and their dynamics 34 Road construction, repairs and operations in 2007 (table) 11 Administering of road management (chart) (table and chart) 35 Road construction, repairs and operations in 2003-2007 (table) 23 Road management funds of 2007 (table) 36 Environmental measures Foreign relations 24 Utilization of the funds (table) 12 Foreign relations Road management works Road traffic Roads 25 Road operations 37 About traffic count 13 Road network 26 Expenditures for road operations (table and chart) 38 Average traffic flow and traffic performance (table and charts) 13 Types of pavements on national roads (chart) 27 Performers of the road operations (map) 39 Number of vehicles (table) 14 Density of national roads by counties (chart) 28 Repairs of TEN-T roads 40 Traffic flow on main roads (map) 15 Types of pavements on national roads (table) 29 Repairs of other roads 41 Traffic flow in the presincts of major cities (map-chart) 15 Share of paved national roads by counties (chart) 29 Repairs of pavements: volumes and expenditures (charts) 42 Traffic accidents Traffic safety 42 Traffic accidents 43 Children and young people in traffic 44 Number of vehicles, accidents and fatalities (table and charts) 45 Distribution of traffic accidents on main and basic roads (map) 46 Types of traffic accidents 47 Places of accidents 48 Drunken drivers 49 Traffic safety research 49 Traffic education {Dear reader! This is already the 20th Annual Report of the Road have remained on the same level with those seen in the But the human being is and will be the key factor in Administration.
    [Show full text]
  • 1996. E. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM
    EESTI VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. e. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. a. LUGUPEETUD REISIJAD! Teatmikus õn liinid liigitatud kolme gruppi: — Rakvere linnaliinid, — Lääne-Viru maakonnaliinid, — Lääne-Viru maakonda läbivad kaugliinid. Suuremaid lähte- ja sihtpunkte läbivate liinide nimekirja leiate leheküljelt 68. Teatmiku lõpus õn sõitjateveo eeskiri, sõidusoodustused ühistranpordis ja väljavõte «Haldusõigusrikkumiste seadusti­ kust». Lääne-Viru Maavaitsuse poolt õn maakonnaliinidel sõidu­ pileti liinikilomeetri maksimaalseks piirhinnaks kehtestatud SO senti. Liini pidaja võib ümardada pileti hinna täiskroonideks. Linnaliinidel õn pileti maksimaalne piirhind 2 krooni, bussi­ juhilt ostetud pileti hind õn 3 krooni. Bussiliiklust koordineerib Lääne-Viru Maavalitsus tek 43013. Bussiliikluse kohta saab informatsiooni Rakvere bussijaamast tek 43562. Lääne-Viru maakonnaliine teenindavad: AS DU VE tek 47296 AS GLAAK tek 92431 AS INOR tek 20071, 20072 AS KIIKER tek 91154 AS RAKVERE ATP tek 44429 AS TABUS tek 20019 AS TENT tek 33634 AS TOOME tek 44148 ME UUS LIIN tek 46257 OÜ KULLAARU tek 43486 OÜ REMOX tek 67346 OÜ VEDUK tek 94597, 94516 OÜ ÕITSENG tek 92024 KADRINA VALD tek 90209 SAKSI VALD tek 77325 VIHULA VALD tek 92635 Liini Liini nimetus Liini pidaja nr. RAKVERE LINNALIINID: 1 Piira—Näpi AS RAKVERE ATP 2 Piira—Lihakombinaat AS RAKVERE ATP 3 Tõrma—Turuplats—Tõrma AS RAKVERE ATP 5 Rägavere tee—Näituse AS RAKVERE ATP MAAKONNALIINID:
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Location As the Reason for the Problems of Old Industrialised Settlements the Case of Estonia
    European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/-ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Location as the reason for the problems of old industrialised settlements The Case of Estonia Raigo Ernits Authors contact details: Raigo Ernits, Faculty of Economics and Business Administration, University of Tartu, Estonia, e-mail: [email protected], Tel: +37 2737 6342, Fax: +37 2737 6312. European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/ -ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Abstract In this paper we will chart the problems of small single-company (so called mono- functional) industrial settlements in post-socialist Estonia. The major research question asked will thus be whether the disadvantageous location of these industrial plants is the reason for problems in such settlements. Using the notion of gravity models we will calculate the distance factors of such settlements in relation to larger centres, and compare them across different groups of different kinds of settlements. The conclusion arrived at is that advantageous location (location close to a larger centre) is a necessary though not a sufficient condition for guaranteeing the development and success of settlements. The main determinant factors in the success of a settlement are the fulfilment of the conditions for a good social and economical environment, while it is undoubtedly the case that a healthy environment favouring the growth and deployment of entrepreneurial skills develops more easily in settlements located nearer to larger centres. Keywords: Industrial location, industrial areas, local development, gravity models, mono-functional economy, transition economy, and Eastern Europe.
    [Show full text]
  • Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible
    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri Conference Paper Social infrastructure planning in declining rural centres 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004) : Social infrastructure planning in declining rural centres, 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/117219 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence. www.econstor.eu First draft NOT GOOD FOR QUOTATIONS 44th European Congress of the European Regional Science Association University of Porto Porto, Portugal, 25-29.
    [Show full text]