Ettepanekud Tapa valla arengukava avalikult arutelult ja juhtrühma seisukohad Ettepaneku sisu Ettepaneku tegija Juhtrühma seisukoht Tapa valla põhilised arengueeldused. 1.1 valla üldiseloomustus Eva Klaas Ettepanekuga arvestada. LK 4 on selline lõik Seisuga 1. jaanuar 2018 (Rahvastikuregistri andmetel) elab Tapa vallas 11 252 inimest, mis on ligikaudu 19% maakonna kogurahvastikust. Maakonnakeskuses Rakveres elab 15 613 inimest. Teine suurim rahvusrühm peale eestlaste on venelased, kes 2011. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad valla elanikkonnast u 20%. Ettepanek: Vahetada omavahel ära laused, mis algavad sõnadega maakonnakeskuses Rakveres...ja teine suurim rahvusrühm... Põhjuseks see, et loogiliselt lugedes võib lause teisest suuremast rahvusrühmast jätta mulje, et see kuulub Rakvere juurde. Sõna vald küll viitab, et mõeldud on Tapa valda, aga selguse huvides oleks mõistlikum lausete vastupidine järjekord. Teiseks oleks ehk mõistlik välja tuua ka eestlaste protsent või teistest rahvusest inimeste protsent tervikuna. Seda kahel põhjusel: 1) mitte küll päris kõik, kuid suurem osa elanike registri järgsetest teistest rahvusest inimestest on kohalikud slaavlased, põhjused, miks neid on märkimisväärselt on sarnased, samuti väljakutsed (näiteks info edastamine- ilmselt loevad ka siinsed ukrainlased ja valgevenelased samuti venekeelset lehte täiesti vabalt). 2) Nende elanike protsent, kes ei ole eestlased või venelased (mõeldud siis alalisi elanikke, mitte liitlasvägede sõdureid), on suhteliselt suur (rahvaloenduse andmetel Tapa linnas 9, Tamsalu linnas 6, ühinemiseelses Tamsalu vallas 5 ja ühinemiseelses Tapa vallas 7). Samuti lk. 4 Eva Klaas Ettepanekuga arvestada. Teeninduspunktide osas Vallakeskuseks, kus töötavad ka vallavalitsus ja volikogu, on Tapa linn. muuta sõnastust järgmiselt: Tamsalu linn on piirkondlikuks haldus- ja teeninduskeskuseks. Teeninduspunktid olemasolevate vallaasutuste Teeninduspunktid asuvad veel Jänedal, Lehtses, Moel, Vajangul, baasil arendatakse Jänedal, Lehtses, Moel, Assamallas ja Porkunis. Vajangul, Assamallas ja Porkunis. Ettepanek: lisada eeldatav aeg, kuna hakkavad tegutsema teeninduspunktid Vajangul, Assamallas ja Porkunis. Praegusel juhul tekitab see küsimusi- dokumendiga saab tutvuda aga teeninduspunkte veel ei ole. Ette rutates, et näiteks valla spordikooli kohta on teada, et see peaks hakkama tegutsema uuest õppeaastast, aga haridusasutuste valdkond seda ei kajasta. Juhul kui juba märkida arengukava projekti alles tulevad asjad, kas see ei võiks olla vähemalt ühetaoline? Veel lk. 4 Ka tänasel päeval on tähtsaim transpordiliik raudteetransport, mida kasutades on Tapalt ja Tamsalust võimalik sõita ümberistumisteta nii Tartusse kui Tallinnasse. Tapalt ka Narva. Ettepanek: Nimetada siin ka Lehtse ja Jäneda peatusi. Need on ju siiski suhteliselt suured külad , loetelu ei tuleks väga pikk ning kohtadena raudteetranspordis pole neid ka hiljem nimetatud. On küll väljendus „On võimalik sõita ka valla ühest otsast teise“ (lk5), aga see on mitmeti mõistetav, kuidas seda otsa kindlaks teha. Endises Tamsalu vallas on ainus raudteepeatus siiski Tamsalus ja näiteks Assamallas ja Vajangu kandi külades, mis jäävad Tamsalust kui piirkondlikust keskusest suhteliselt kaugemale, raudteepeatusi pole. Arengueeldused Eva Klaas Ettepanekuga arvestada. Vaadata viidatud LK 5 sõnastus üle. Vallakeskus Tapa linn on oluline logistiline sõlmpunkt – tagatud on head ühendused nii Eesti suuremate linnade, maakonnakeskuse Rakvere kui valla erinevate keskustega. Tapal on reisirongi otseühendus Tallinna, Tartu ja Narvaga, Tamsalul Tallinna ja Tartuga. Raudteetransporti kasutades on võimalik sõita ka valla ühest otsast teise. Valda läbib Pärnu- Rakvere-Sõmeru põhimaantee ja Jägala-Käravate-Jõgeva-Tartu maantee (Piibe maantee). Bussiga saab nii maakonnakeskusesse kui Tamsallu ja Tapale. Pigem küsimus: mida on mõeldud viimase lausega, et bussiga saab nii maakonnakeskusesse kui Tamsallu ja Tapale? Kust kohast saab? Või on peetud silmas, et nii Tapalt kui Tamsalust saab maakonnakeskusesse ja omavaheline ühendus on olemas? Sel juhul ei tule see sellest lausest välja. Ümberistumisega saab tõenäoliselt küll suuremast osast küladest, aga otsebussiühendust näiteks Jäneda ja Tamsalu vahel pole ja arvata võib, et kui inimesel on mingil põhjusel vaja sellisel marsruudil sõita, kasutab ta võimalusel pigem rongi. Otseühendust pole ka näiteks Jäneda ja Rakvere või Assamalla ja Tapa vahel. LK6 Eva Klaas Ettepanekuga arvestada. Täpsustada kirjeldust Kohapeal on tagatud kvaliteetne alus-, põhi- ja keskharidus ning lähtudes tegelikust olukorrast (erisused on huviharidus. Valla haridussüsteem on praeguse õpilaste arvu tingitud asjaolust, et käesolev arengukava osa (2016/2017 õppeaastal õppis Tapa valla üldhariduskoolides kokku 1150 koostati suvel 2017). õpilast, lasteaialapsi oli 500 ja Tapa Muusika- ja Kunstikoolis käis 172 õpilast) juures toimiv. Valla territooriumil tegutseb kokku 10 haridusasutust – kaks gümnaasiumi, neli põhikooli, millest kolme juures tegutseb lasteaed/lasteaiarühm, kolm lasteaeda (neljas asukohas) ja üks huvikool (kahes asukohas). Kodulähedane põhiharidus on tagatud ka vene emakeelega lastele. Omavalitsuse territooriumil asuvad veel kaks erivajadusega lastele mõeldud haridusasutust ja eralastehoid erivajadusega lastele. Haridustaristu on osaliselt renoveeritud, koolide sportimisvõimalused on head. Huviharidus on mitmekesine ja arenev, sh on võimalik saada tehnikaalast huviharidust. Ettepanekud: Kirjas on neli põhikooli, ehk oleks siiski mõistlik täpsustada, et üks põhikoolidest on 6-klassiline, sest täielikku põhiharidust sealt ju ei saa ning sellise loeteluna tekitab see segadust. Ei oleks kindel, et kõik Tapa valla elanikudki teavad kõiki valla territooriumil tegutsevaid haridusasutusi ja nende eripärasid, liiati lugeja väljaspoolt valda. Lasteaedadest: minu teada on Tamsalu lasteaial Krõll kaks asukohta (Tamsalus ja Sääsel), Tapa lasteaial Vikerkaar üks asukoht ning Tapa lasteaial Pisipõnn kolm asukohta (peamajas, Tapa vene põhikooli hoones ning vahakulmus)- see teeb kokku kolm lasteaeda kuues asukohas. Kirjas on, et valla territooriumil on kaks erivajadusega lastele mõeldud haridusasutust, tegelikult peaks olema kolm- Porkuni kool, Mihkli kool ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus, neid kõiki võib ikkagi pidada erivajadustega õpilastele mõeldud koolideks, olgugi, et mõeldud erinevate erivajadustega lastele. Veel, kas ei oleks mõistlik lastehoidude teema eraldi lahti selgitada- kokku peaks olema kaks lastehoidu- Tapa noortekeskuses erivajadustega lastele (kui ma ei eksi, siis see kas on valla teenus või vald vähemalt toetab seda) ning lisaks ka Trönderi kodu Tapal Põllu tänaval. Väljakused Eva Klaas Juhtrühma arutelu tulemusena otsustati Turismiinfo kättesaadavuse parandamine ja turismiasutuste vahelise korrigeerida sõnastatud väljakutset. Probleem: koostöö tõhustamine. Info piirkonna vaatamisväärsuste, majutus- ja vallakeskuses ei ole piisavalt majutusasutusi. toitlustuskohtade osas ei asu ühes kohas. Majutusasutusi on vähe ja kui neid luuakse, siis eeskätt Tapale või Tamsallu, kuigi vajadus on mujal Arengukavas täpsustada, et dokument koostati suurem. perioodil juuni 2017-jaanuar 2018. LK7 Kus on majutusasutusi vähe ning samas on nende järgi suurem vajadus kui Tapal ja Tamsalus (ma ei mõtle seda, et neid ei võiks mujal olla, ikka võiks, aga kui hinnata tõsist vajadust piirkonna külastatavust ja olemasolevate majutuskohtade kaugust arvestades)? Tamsalus on küll spordihoones tõesti märkimisväärselt majutuskohti, mis ehk katab ka vajaduse, aga kuna loodi sinna viimati majutusasutus (kirjas on, et kui luuakse, siis eeskätt Tapale ja Tamsallu)? Kas on üldse veel majutusasutusi, peale spordihoone Tamsalu linnas? Jäneda piirkonnas peaks olema majutuskohti piisavalt, lisaks OÜ Jäneda Mõis majutusele on veel ka näiteks Jäneda safarikeskus ning suure majutusasutusena läheduses, tõsi küll Anija valla territooriumil ka Nelijärve puhkekeskus. Porkuni kandis peaks olema Porkuni jahimaja, ka Laululinnu külalistemaja, viimase kohta mul puuduvad küll andmed, kui aktiivselt see tegutseb. Porkuni ja Tamsalu vahemaa pole ka kuigi suur. See on hinnanguline, aga kuigi Tapa pole märkimisväärsel määral turismisihtkoht, siis linna suurust ja asukohta arvestades on võib-olla just seal majutuskohti mõnevõrra vähem kui võiks (midagi siiski on). Arengukava lisa 1 (lühiülevaade) Lugema hakates on tiitellehel kirjas jaanuar 2018, tekstist tuleb aga välja , et ülevaade (välja arvatud peatükk 1.2 ), on koostatud 2017. aasta juulis. Millal on koostatud viimane peatükk, ei tule välja. Kuna tegelikult on käesolev dokument koostatud ja ehk oleks võimalik seda üheselt märkida? Jah, tabelitel on juures, mis ajast need pärinevad, samuti statistikal, aga on ka sellist juttu, mille puhul see nii ühene pole. Näiteks kui ülevaade tehti tegelikult hiljem kui juulis ja oli juba teada et see esitatakse aasta alguses, siis on võimalik ju sellised andmed ära muuta, mille puhul oli juba suvel teada, et need muutuvad- näiteks peatükk haridusvaldkonnast- see ei eelda uute andmete kogumist. Rahvastiku rahvuslik, sooline ja vanuseline koosseis Eva Klaas Ettepanekuga arvestada. LK 4 2011. aasta rahvaloenduse andmetel määratles 87% Lääne-Viru maakonna elanikest ennast eestlasena, 10% venelasena ja 3% muu rahvuse esindajana. Tamsalu vallas määratles ennast eestlasena 85% elanikkonnast, venelasena (sarnaselt maakonna keskmisele) 10% elanikkonnast ja muu rahvuse esindajana 5%. Vallasiseses linnas Tamsalus olid vastavad protsendid 12 ja 6. Tapa 5 vallas